dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 18. jaanuar 2022
Viit
2-13/21-7243
Registreeritud
18. jaanuar 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-13 EL õigusloome riiklike positsioonide koordineerimisega seotud kirjavahetus
Toimik
2-13/2021
Vastutaja
Evelin Kuuse (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎2-1321-7243 18.01.2022 Väljaminev kiri.asice480 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse> Saaja: Age Inkinen, '[email protected].', Silver Tammik, Marie Allikmaa, Külli Kraner, Maarja Mere, Kristina Jerjomina, 'Karin Maisvee', Merike Koppel Teema: EL poliitreklaami algatus - MKM ettepanekud Tere! Edastan meie ministeeriumi poolsed ettepanekud EL poliitreklaami algatuse seisukohtade kujundamiseks. Head Evelin Evelin Kuuse Nõunik EL ja rahvusvahelise koostöö osakond +372 625 6353 +372 58505904 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn Eesti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta (edaspidi ka ettepanek või eelnõu). 1. Peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada vahendusteenuste osutajatele kehtiva regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus. Vahendusteenuse osutajate vastutuse ja kohustuste osas on oluline tagada kooskõla läbirääkimistel oleva digiteenuste määrusega (DSA). Digiteenuste määruses toodud reklaami mõiste hõlmab ka poliitreklaami, mistõttu kohalduvad poliitreklaamile DSA määrusest tulenevad reklaami üldnõuded ning digiplatvormidele kehtiv reklaami õigusraamistik. Võttes arvesse õigusaktide tihedat seotust ja koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et digiteenuste määruse üldnormide ja poliitreklaami määruse erinormide vahel ei oleks vastuolusid. Seejuures peab veenduma, et meetmete rangus vastaks kaitstavate õigustatud huvide olulisusele. Ühtlasi tuleb selgitada, millisel määral kohalduvad DSA määruses sätestatud reklaami läbipaistvuse nõuded poliitreklaamile. Näiteks DSA artiklis 24 on sätestatud nõue, et igasugune reklaam peab olema silmapaistvalt märgistatud, kuid lõikes 2 on täpsustatud selle kohustuse kohaldumist üksnes kommertsteadaannetele. Eelnõu läbirääkimistel tuleb reklaamivaldkonda reguleerivate õigusaktide paljususe valguses tagada, et antud määruses poliitreklaamile kehtestatud erinormide ja muudes valdkondlikes õigusaktides reklaamile sätestatud normide vahel ei oleks vastuolusid. Sealhulgas tuleb tagada kooskõla e-kaubanduse direktiiviga (2000/31/EÜ) ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga (2010/13/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/1808/EL)). 2. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud vahendusteenuste osutajate suhtes tuleb lähtuda piiratud vastutuse, üldise jälgimiskohustuse keelu ja päritoluriigi põhimõttest. Digiplatvormidele kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma digiplatvormide eristaatust ning digiplatvormide suhet nendel avaldatava sisuga. Poliitreklaami määruse eelnõus infoühiskonna teenusepakkujatele, kes on vahendusteenuste osutajad, kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma vahendusteenuste osutajate erirolli ning digiplatvormide tegelikku teadmist digiplatvormi kaudu avaldatavast sisust ning võimekust antud sisu muuta või selle avalikustamisse sekkuda. Vahendusteenuse osutaja tegevus piirdub üldjuhul kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamise või salvestamisega, mis on olemuselt tehniline ja automaatne. Taolisel juhul ei ole vahendusteenuse osutajal edastatava või salvestatava teabe kohta üldiselt teadmisi ega ka kontrolli ebaseadusliku teabe veebi jõudmise üle. Selliselt peaks digiplatvormidele kohalduma piiratud vastutuse printsiip. Piiratud vastutuse kasutamiseks peaks reklaami avaldav digiplatvormi nõuetele mittevastavast reklaamist teada saades kiiresti kõrvaldama kõnealuse teabe või tõkestama sellele juurdepääsu. Teisest küljest tuleb arvesse võtta, et lisaks kasutajatele sisu avalikustamise ja jagamise võimaldamisele pakuvad vahendusteenuse osutajad sageli ka tasulisi reklaamiteenuseid, nagu bännerreklaamid või suunatud reklaam. Facebook võimaldab näiteks kasutajatel sisu luua ja jagada, kuid pakub samal ajal tasulisi võimalusi avalikustada sisu suuremale hulgale kasutajatele. 1 Määruses sätestatud kohustusi tuleks vahendusteenuste osutajatele kohaldada üksnes poliitreklaami suhtes, mida vahendusteenuste osutajad avalikustavad tasu eest spetsiaalselt selle teabe sõnumi edendamiseks. Nõudeid ei tuleks kohaldada sellise sisu suhtes, mille on üles laadinud vahendusteenuse (näiteks digiplatvormi) kasutaja ja mida vahendusteenus levitab ilma konkreetse sõnumi edastamise korraldamise, avalikustamise või levitamise eest tasu saamata. Nii peaksid määrusest tulenevad kohustused digiplatvormidele kehtima üksnes juhul, kui nad saavad poliitreklaami avalikustamise eest tasu või kui poliitreklaami digiplatvormile üleslaadija on digiplatvormile teada andnud, et tegemist on poliitreklaamiga. Määruse läbirääkimiste käigus ei tohi kehtestada digiplatvormidele kohustust jälgida kogu digiplatvormil avalikustatud sisu, et tuvastada ja eemaldada nõuetele mittevastavat poliitreklaami. Antud kohustus oleks vastuolus e-kaubanduse direktiivis sätestatud ja DSA määruses kinnitatud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu põhimõttega. Ühtlasi peaks määrus toetama vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust nõuetele mittevastavate poliitreklaamide eemaldamisel. Pelgalt vabatahtlike meetmete rakendamist ei peaks tõlgendama selliselt, et vahendusteenuse osutaja on ebaseaduslikust nõuetele mittevastavast poliitreklaamist tegelikult teadlik. Määrus saab õigusselguse loomisega toetada ettevõtete vastutustundlikku käitumist. Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et poliitreklaami määrus oleks kooskõlas e-kaubanduse direktiivist tuleneva ja DSA määruses kinnitatud siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega tagatakse, et infoühiskonna teenuste järelevalve peaks toimuma tegevuse lähtekohas. Määruse läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, millise liikmesriigi järelevalveasutustel on õigus teostada vahendusteenuste osutajate üle järelevalvet ning rakendada vajadusel sunnimeetmeid. 3. Oleme seisukohal, et poliitreklaami defineerimine peaks jääma iga liikmesriigi pädevusse. Lisaks märgime, et ettepanekus toodud poliitreklaami mõiste ning määruse kohaldamisala on liiga lai. Peame oluliseks, et reklaami läbipaistvus oleks tagatud, kuid leiame, et poliitreklaami mõistet ei ole mõistlik defineerida riikideüleselt. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et määruse ja teiste õigusaktide üldnormide ühetaolise kohaldamise võimaldamiseks on oluline, et õigusaktis kasutatud mõisted oleksid selgelt piiritletud ning kooskõlas teistes kohaldatavates ELi õigusaktides sätestatuga. Vaid nõnda on võimalik tagada, et ettevõtjatele kohalduvad nõuded on selged, tõhusad, proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad. Ettevõtjad vajavad õigusselgust ja õiguskindlust, et täita oma kohustusi võimalikult väikese halduskoormusega. Lisaks on see oluline ettevõtjate kohustuste üle tõhusa järelevalve teostamiseks. Poliitreklaami adressaadid vajavad õigusselgust ja õiguskindlust, et olla oma õigustest teadlik ning saada neid vajadusel tõhusalt kaitsta. Peame oluliseks välja tuua, et ettepaneku kohaselt on poliitreklaam mõistena oluliselt laiema määratlusega kui nii-öelda tavapärane reklaam reklaamiseaduse tähenduses. Reklaamiseaduses käsitatakse reklaami just avalikustatud teabena, samal ajal, kui komisjoni ettepaneku kohane poliitreklaam hõlmab endas lisaks sõnumi avaldamisele ja levitamisele ka sõnumi ettevalmistamist, selle edastamise korraldamist ning selle edendamist. Mõistame, et ettepaneku mõte ongi tagada poliitreklaami läbipaistvus kõikides selle etappides, kuid leiame, et teatud juhtudel võib olla oluline poliitreklaami avalikustamist ja sellele eelnevat tegevust mõnevõrra eraldi hoida. See võib olla asjakohane eelkõige järelevalve aspektist, aga ka seoses kohustustega, mida antud ettepanekuga teenuse osutajatele kehtestatakse. Teenuse osutajatel on 2 erinev võimekus erinevaid poliitreklaami valmimise ja edastamise protsesse mõjutada või neist protsessidest teadlik olla. Määruse õigusselguse tagamiseks ja ühetaoliseks kohaldamiseks on oluline selgitada, milliste sõnumite edendamist, avalikustamist ja levitamist loetakse poliitreklaamiks, mida peetakse sõnumiks, mis võib mõjutada seadusandlikku või regulatiivset protsessi või hääletamiskäitumist. Läbirääkimiste käigus tuleb täpsustada ja vajadusel õigusaktis selgitada, mis on probleemipõhine reklaam (issue-based advertising), mille eesmärk on seadusandliku või regulatiivse protsessi mõjutamine. Ühtlasi vajab täpsustamist küsimus, kas poliitreklaami alla kuulub ka kolmandate riikide propaganda. Selgitust vajab, kui palju mõjutab sõnumi lugemist poliitreklaamiks asjaolu, kes on reklaami tellija, näiteks kas kolmandate riikide propaganda puhul tuleks poliitreklaamiks lugeda kõiki kolmandate riikide või nendega lähedaselt seotud isikute poolt edendatud sõnumeid, mistõttu kohalduksid neile määrusest tulenevad kohustused ja läbipaistvusnõuded. Ühtlasi on määruses ebaselge poliitikas osaleja mõiste, keda peetakse valitud või valimata ametnikuks või kandidaadiks, kelle edendatud või avalikustatud sõnumeid tuleb käsitleda poliitreklaamina. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt valitakse Eesti Vabariigi presidenti, kuid nimetatakse ametisse näiteks riigikontrolör, õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. Lisaks on ebaselge, kuidas laiendab poliitikas osaleja mõiste kohaldamisala artiklis 2 lõikes 4 punktis h sätestatu, et poliitikas osalejaks loetakse iga füüsiline või juriidiline isik, kes esindab eelnevates punktides nimetatud isikuid või organisatsioone või tegutseb nende nimel ning edendab nende poliitilisi eesmärke. Määruse kohaldamisala peaks olema proportsionaalne ja piiritletud ega tohiks hõlmata kogu avaliku sektori tegevust avaliku võimu teostamisel. 4. Õigusselguse saavutamiseks ning määruse ühetaoliseks rakendamiseks tuleb täpsustada ja piiritleda ka teenuse osutajatele ette nähtud kohustused ja vastutus. Peame oluliseks, et kohustuste seadmisel võtaks eelnõu arvesse poliitreklaami teenuse iseloomu ja teenuseosutajate võimekust. Läbirääkimiste käigus on oluline tagada, et teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt. Tagada tuleb poliitreklaami teenuse osutaja mõiste ja kohustuste piiritletus ja proportsionaalsus. Hetkel on poliitreklaami teenuse osutaja mõiste määruses defineeritud laialt ja ebaselgelt, hõlmates kõiki poliitreklaami tegemise teenuse osutajaid. Määruse selgituste kohaselt tuleks poliitreklaami teenuste osutajatena käsitada teenuseosutajaid, kes osalevad poliitreklaami ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises. Lisaks on määruses ka mitmed teenuse osutajatele ette nähtud kohustused sätestatud liiga laialt või ebaselgelt. Eelnõukohane määrus näeb kõikidele teenuse osutajatele ette teatud teabe küsimise, edastamise ja säilitamise nõuded, kuid ei ole selge, kes vastutab edastatud või saadud teabe õigsuse eest. Samuti ei tule eelnõust selgelt välja, kas poliitreklaami avaldajad vastutavad läbipaistvusteates oleva info õigsuse eest. Määruse artikkel 7 näeb poliitreklaami avaldajatele ette kohustuse teha mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et nende poolt avaldatud teave, sealhulgas teave läbipaistvusteates oleks täielik ja juhul, kui nad leiavad, et see ei ole täielik, siis poliitreklaami esitust kättesaadavaks teha ei tohi. Samas ei ole selge, kas ja mil määral vastutab avaldaja juhul, kui avaldatud teave on küll täielik, kuid ebakorrektne või vale. Õigusselguse huvides tuleks määruses neid asjaolusid täpsustada. 3 Ühtlasi vajab selgust teenuseosutajatele artikli 7 lõikega 4 sätestatav kohustus ajakohastada läbipaistvusteateid. Sättest ei selgu, milliseid jõupingutusi peab teenuse osutaja selleks tegema. Samuti ei ole selge, kui sageli ja milliseid jõupingutusi peab teenuse osutaja tegema määruse lisa I punkti i täitmiseks. Nimetatud säte näeb ette, et juhul, kui reklaamiesitus on seotud konkreetsete valimiste või rahvahääletustega, siis tuleb poliitreklaami avaldajal lisada läbipaistvusteatesse ka lingid ametlikule teabele asjaomastel valimistel või rahvahääletuses osalemise korra kohta. Ettepanekust ei selgu, kas teenuse osutaja peab omaalgatuslikult seda infot otsima ja otsustama, kas reklaam on seotud konkreetsete valimiste või rahvahääletuses osalemisega, või peaks see info tulema tellijalt. Teenuse osutajatele teabe kogumise ja avaldamise kohustuse seadmisel tuleks arvestada ka sellega, et teabe kogumise, säilitamise, koordineerimise ja aruandluse kohustused tõstavad teenuse osutajate halduskoormust ning ilmselt muudavad teenuse kulukamaks. See omakorda võib suunata poliitiliste sõnumite edastajaid leidma ja kasutama muid kanaleid, mis antud määrusega hõlmatud ei ole. Märkimata ei saa jätta ka seda, et mida suurem on korraga avaldatava teabe hulk, seda suurem on oht, et eesmärk – muuta poliitiline reklaam läbipaistvamaks – võib jääda hoopis saavutamata, kuna tekib infovoo üleküllus, mis tegelikult raskendab inimestel teabes ja poliitilistes sõnumites orienteeruda. Määrus peaks poliitreklaami teenuse osutajatele kohustuste kehtestamisel ja vastutuse sätestamisel senisest enam arvesse võtma erinevate poliitreklaami teenuse osutajate seotust poliitreklaamiga ning nende võimekust olla teadlik poliitreklaami tellimisega seotud asjaoludest. Näiteks ei pruugi reklaami avalikustajast veebileht olla teadlik, kes on reklaami tellija ning kes on reklaami avalikustamise eest tasunud, kui reklaamibüroo või reklaamivahendusteenuse osutaja pole seda infot temale eelnevalt edastanud. Ühtlasi ei saa reklaami avalikustajast digiplatvorm tagada, et poliitreklaami edasine levik toimub kooskõlas läbipaistvusnõuetega, kui läbipaistvusteade ei sisaldu reklaamis viisil, et see jääb sõnumi levitamisel ja jagamisel alles, näiteks kui läbipaistvusteade sisaldub reklaamisõnumi all tekstina, kuid kasutaja otsustab jagada üksnes reklaami pildiosa. Eelnevast tulenevalt on oluline, et erinevad poliitreklaami teenuste osutajad edastaksid reklaami lõppkasutajale avalikustamise ahelas õiget ja täpset infot. Määruses tuleks välja tuua ka poliitreklaami tellija kohustus anda poliitreklaami teenuse osutajatele õiget, selget ja täpset infot. Kaaluda tuleks määruses reklaamiteenuse pakkujate eristamist vastavalt nende võimekusele reklaami sisusse ja sõnumi kujundamisse sekkuda. Eristada tuleks reklaamiteenuse pakkujaid, kes on seotud poliitreklaami teostamisega, teenusepakkujatest, kes on seotud poliitreklaami lõppkasutajale avalikustamisega. 5. Peame oluliseks, et õigusselguse tagamiseks täpsustaks määrus reklaamivahendusteenuse osutaja ja reklaami avalikustajate vahelisi kohustusi ning vastutust. Reklaamivahendusteenuse osutajad toimivad vahendajatena reklaami teostajate ning reklaami avalikustajate vahel, võimaldades veebilehtedel kui reklaamipindade omanikel teatud osa veebilehest reklaamipindadena välja rentida, et tagada neilt reklaamitulu. Reklaamivahendusteenuse osutajad pakuvad veebilehtede omanikele võimalusi enda veebilehtedelt tulu saamiseks ilma iga reklaamitellijaga eraldiseisvat lepingut sõlmimata. Määruse läbirääkimiste käigus tuleks täpsustada, kuidas jagunevad vastutus ja kohustused reklaamivahendusteenuse osutaja ja reklaami avalikustajate vahel. Ühtlasi tuleks täpsustada, 4 kes vastutab nõuetele mittevastava poliitreklaami avalikustamise eest juhul, kui nõuetele mittevastava poliitreklaami avalikustamine on ühtlasi osapoolte vahel sõlmitud lepingu rikkumine. Veebilehtede omanikud on reklaamivahendusteenuse osutajatega sageli sõlminud lepingu renditud pinnal (bänner)reklaami näitamiseks ning neil pole tegelikku teadmist ega kontrolli, millist reklaami nende veebilehe välja renditud pinnal näidatakse ning kas antud reklaam vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Sellistel juhtudel võiks veebilehtedele kui reklaami avalikustajatele kaaluda piiratud vastutuse printsiibi kohaldamist, mille kohaselt vastutaks veebileht nõuetele mittevastava reklaami avalikustamise eest juhul, kui tekib tegelik teadmine või teadlikkus sellisest teabest. 5
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel