Saatja: Evelin Kuuse </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=dbc406bad672477f9006a8fe9e11c57f-Evelin Kuuse>
Saaja: Age Inkinen, '
[email protected].', Silver Tammik, Marie Allikmaa, Külli Kraner, Maarja Mere, Kristina Jerjomina, 'Karin Maisvee', Merike Koppel
Teema: EL poliitreklaami algatus - MKM ettepanekud
Tere!
Edastan meie ministeeriumi poolsed ettepanekud EL poliitreklaami algatuse seisukohtade kujundamiseks.
Head
Evelin
Evelin Kuuse
Nõunik
EL ja rahvusvahelise koostöö osakond
+372 625 6353
+372 58505904
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> | Suur-Ameerika 1, Tallinn
Eesti
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus poliitreklaami läbipaistvuse ja suunamise kohta
Käesolevaga toob Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja oma seisukohad
Euroopa Komisjoni ettepanekule: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus poliitreklaami
läbipaistvuse ja suunamise kohta (edaspidi ka ettepanek või eelnõu).
1. Peame oluliseks läbirääkimiste käigus tagada vahendusteenuste osutajatele kehtiva
regulatsiooni koherentsus, proportsionaalsus ja selgus.
Vahendusteenuse osutajate vastutuse ja kohustuste osas on oluline tagada kooskõla
läbirääkimistel oleva digiteenuste määrusega (DSA). Digiteenuste määruses toodud reklaami
mõiste hõlmab ka poliitreklaami, mistõttu kohalduvad poliitreklaamile DSA määrusest
tulenevad reklaami üldnõuded ning digiplatvormidele kehtiv reklaami õigusraamistik. Võttes
arvesse õigusaktide tihedat seotust ja koosmõju, tuleb eelnõu läbirääkimistel tagada, et
digiteenuste määruse üldnormide ja poliitreklaami määruse erinormide vahel ei oleks
vastuolusid. Seejuures peab veenduma, et meetmete rangus vastaks kaitstavate õigustatud
huvide olulisusele. Ühtlasi tuleb selgitada, millisel määral kohalduvad DSA määruses
sätestatud reklaami läbipaistvuse nõuded poliitreklaamile. Näiteks DSA artiklis 24 on
sätestatud nõue, et igasugune reklaam peab olema silmapaistvalt märgistatud, kuid lõikes 2 on
täpsustatud selle kohustuse kohaldumist üksnes kommertsteadaannetele.
Eelnõu läbirääkimistel tuleb reklaamivaldkonda reguleerivate õigusaktide paljususe valguses
tagada, et antud määruses poliitreklaamile kehtestatud erinormide ja muudes valdkondlikes
õigusaktides reklaamile sätestatud normide vahel ei oleks vastuolusid. Sealhulgas tuleb tagada
kooskõla e-kaubanduse direktiiviga (2000/31/EÜ) ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga
(2010/13/EÜ (muudetud direktiiviga 2018/1808/EL)).
2. Määruse kohaldamisalasse hõlmatud vahendusteenuste osutajate suhtes tuleb lähtuda
piiratud vastutuse, üldise jälgimiskohustuse keelu ja päritoluriigi põhimõttest.
Digiplatvormidele kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma digiplatvormide
eristaatust ning digiplatvormide suhet nendel avaldatava sisuga.
Poliitreklaami määruse eelnõus infoühiskonna teenusepakkujatele, kes on vahendusteenuste
osutajad, kehtestatavad nõuded peavad arvesse võtma vahendusteenuste osutajate erirolli ning
digiplatvormide tegelikku teadmist digiplatvormi kaudu avaldatavast sisust ning võimekust
antud sisu muuta või selle avalikustamisse sekkuda. Vahendusteenuse osutaja tegevus piirdub
üldjuhul kolmandate osapoolte pakutava teabe edastamise või salvestamisega, mis on olemuselt
tehniline ja automaatne. Taolisel juhul ei ole vahendusteenuse osutajal edastatava või
salvestatava teabe kohta üldiselt teadmisi ega ka kontrolli ebaseadusliku teabe veebi jõudmise
üle. Selliselt peaks digiplatvormidele kohalduma piiratud vastutuse printsiip. Piiratud vastutuse
kasutamiseks peaks reklaami avaldav digiplatvormi nõuetele mittevastavast reklaamist teada
saades kiiresti kõrvaldama kõnealuse teabe või tõkestama sellele juurdepääsu. Teisest küljest
tuleb arvesse võtta, et lisaks kasutajatele sisu avalikustamise ja jagamise võimaldamisele
pakuvad vahendusteenuse osutajad sageli ka tasulisi reklaamiteenuseid, nagu bännerreklaamid
või suunatud reklaam. Facebook võimaldab näiteks kasutajatel sisu luua ja jagada, kuid pakub
samal ajal tasulisi võimalusi avalikustada sisu suuremale hulgale kasutajatele.
1
Määruses sätestatud kohustusi tuleks vahendusteenuste osutajatele kohaldada üksnes
poliitreklaami suhtes, mida vahendusteenuste osutajad avalikustavad tasu eest spetsiaalselt selle
teabe sõnumi edendamiseks. Nõudeid ei tuleks kohaldada sellise sisu suhtes, mille on üles
laadinud vahendusteenuse (näiteks digiplatvormi) kasutaja ja mida vahendusteenus levitab ilma
konkreetse sõnumi edastamise korraldamise, avalikustamise või levitamise eest tasu saamata.
Nii peaksid määrusest tulenevad kohustused digiplatvormidele kehtima üksnes juhul, kui nad
saavad poliitreklaami avalikustamise eest tasu või kui poliitreklaami digiplatvormile üleslaadija
on digiplatvormile teada andnud, et tegemist on poliitreklaamiga.
Määruse läbirääkimiste käigus ei tohi kehtestada digiplatvormidele kohustust jälgida kogu
digiplatvormil avalikustatud sisu, et tuvastada ja eemaldada nõuetele mittevastavat
poliitreklaami. Antud kohustus oleks vastuolus e-kaubanduse direktiivis sätestatud ja DSA
määruses kinnitatud üldise jälgimiskohustuse kehtestamise keelu põhimõttega. Ühtlasi peaks
määrus toetama vahendusteenuste osutajate võimalikku vabatahtlikku tegevust nõuetele
mittevastavate poliitreklaamide eemaldamisel. Pelgalt vabatahtlike meetmete rakendamist ei
peaks tõlgendama selliselt, et vahendusteenuse osutaja on ebaseaduslikust nõuetele
mittevastavast poliitreklaamist tegelikult teadlik. Määrus saab õigusselguse loomisega toetada
ettevõtete vastutustundlikku käitumist.
Läbirääkimiste käigus tuleb tagada, et poliitreklaami määrus oleks kooskõlas e-kaubanduse
direktiivist tuleneva ja DSA määruses kinnitatud siseturu ehk päritoluriigi põhimõttega, millega
tagatakse, et infoühiskonna teenuste järelevalve peaks toimuma tegevuse lähtekohas. Määruse
läbirääkimiste käigus tuleb selgitada, millise liikmesriigi järelevalveasutustel on õigus teostada
vahendusteenuste osutajate üle järelevalvet ning rakendada vajadusel sunnimeetmeid.
3. Oleme seisukohal, et poliitreklaami defineerimine peaks jääma iga liikmesriigi
pädevusse. Lisaks märgime, et ettepanekus toodud poliitreklaami mõiste ning määruse
kohaldamisala on liiga lai.
Peame oluliseks, et reklaami läbipaistvus oleks tagatud, kuid leiame, et poliitreklaami mõistet
ei ole mõistlik defineerida riikideüleselt. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et määruse ja teiste
õigusaktide üldnormide ühetaolise kohaldamise võimaldamiseks on oluline, et õigusaktis
kasutatud mõisted oleksid selgelt piiritletud ning kooskõlas teistes kohaldatavates ELi
õigusaktides sätestatuga. Vaid nõnda on võimalik tagada, et ettevõtjatele kohalduvad nõuded
on selged, tõhusad, proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad. Ettevõtjad vajavad
õigusselgust ja õiguskindlust, et täita oma kohustusi võimalikult väikese halduskoormusega.
Lisaks on see oluline ettevõtjate kohustuste üle tõhusa järelevalve teostamiseks. Poliitreklaami
adressaadid vajavad õigusselgust ja õiguskindlust, et olla oma õigustest teadlik ning saada neid
vajadusel tõhusalt kaitsta.
Peame oluliseks välja tuua, et ettepaneku kohaselt on poliitreklaam mõistena oluliselt laiema
määratlusega kui nii-öelda tavapärane reklaam reklaamiseaduse tähenduses. Reklaamiseaduses
käsitatakse reklaami just avalikustatud teabena, samal ajal, kui komisjoni ettepaneku kohane
poliitreklaam hõlmab endas lisaks sõnumi avaldamisele ja levitamisele ka sõnumi
ettevalmistamist, selle edastamise korraldamist ning selle edendamist. Mõistame, et ettepaneku
mõte ongi tagada poliitreklaami läbipaistvus kõikides selle etappides, kuid leiame, et teatud
juhtudel võib olla oluline poliitreklaami avalikustamist ja sellele eelnevat tegevust mõnevõrra
eraldi hoida. See võib olla asjakohane eelkõige järelevalve aspektist, aga ka seoses
kohustustega, mida antud ettepanekuga teenuse osutajatele kehtestatakse. Teenuse osutajatel on
2
erinev võimekus erinevaid poliitreklaami valmimise ja edastamise protsesse mõjutada või neist
protsessidest teadlik olla.
Määruse õigusselguse tagamiseks ja ühetaoliseks kohaldamiseks on oluline selgitada, milliste
sõnumite edendamist, avalikustamist ja levitamist loetakse poliitreklaamiks, mida peetakse
sõnumiks, mis võib mõjutada seadusandlikku või regulatiivset protsessi või
hääletamiskäitumist. Läbirääkimiste käigus tuleb täpsustada ja vajadusel õigusaktis selgitada,
mis on probleemipõhine reklaam (issue-based advertising), mille eesmärk on seadusandliku
või regulatiivse protsessi mõjutamine. Ühtlasi vajab täpsustamist küsimus, kas poliitreklaami
alla kuulub ka kolmandate riikide propaganda. Selgitust vajab, kui palju mõjutab sõnumi
lugemist poliitreklaamiks asjaolu, kes on reklaami tellija, näiteks kas kolmandate riikide
propaganda puhul tuleks poliitreklaamiks lugeda kõiki kolmandate riikide või nendega
lähedaselt seotud isikute poolt edendatud sõnumeid, mistõttu kohalduksid neile määrusest
tulenevad kohustused ja läbipaistvusnõuded.
Ühtlasi on määruses ebaselge poliitikas osaleja mõiste, keda peetakse valitud või valimata
ametnikuks või kandidaadiks, kelle edendatud või avalikustatud sõnumeid tuleb käsitleda
poliitreklaamina. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt valitakse Eesti Vabariigi presidenti, kuid
nimetatakse ametisse näiteks riigikontrolör, õiguskantsler ja Riigikohtu esimees. Lisaks on
ebaselge, kuidas laiendab poliitikas osaleja mõiste kohaldamisala artiklis 2 lõikes 4 punktis h
sätestatu, et poliitikas osalejaks loetakse iga füüsiline või juriidiline isik, kes esindab eelnevates
punktides nimetatud isikuid või organisatsioone või tegutseb nende nimel ning edendab nende
poliitilisi eesmärke. Määruse kohaldamisala peaks olema proportsionaalne ja piiritletud ega
tohiks hõlmata kogu avaliku sektori tegevust avaliku võimu teostamisel.
4. Õigusselguse saavutamiseks ning määruse ühetaoliseks rakendamiseks tuleb
täpsustada ja piiritleda ka teenuse osutajatele ette nähtud kohustused ja vastutus. Peame
oluliseks, et kohustuste seadmisel võtaks eelnõu arvesse poliitreklaami teenuse iseloomu
ja teenuseosutajate võimekust. Läbirääkimiste käigus on oluline tagada, et
teenuseosutajaid ei koormataks ebaproportsionaalselt.
Tagada tuleb poliitreklaami teenuse osutaja mõiste ja kohustuste piiritletus ja proportsionaalsus.
Hetkel on poliitreklaami teenuse osutaja mõiste määruses defineeritud laialt ja ebaselgelt,
hõlmates kõiki poliitreklaami tegemise teenuse osutajaid. Määruse selgituste kohaselt tuleks
poliitreklaami teenuste osutajatena käsitada teenuseosutajaid, kes osalevad poliitreklaami
ettevalmistamises, edastamise korraldamises, edendamises, avaldamises ja levitamises. Lisaks
on määruses ka mitmed teenuse osutajatele ette nähtud kohustused sätestatud liiga laialt või
ebaselgelt.
Eelnõukohane määrus näeb kõikidele teenuse osutajatele ette teatud teabe küsimise, edastamise
ja säilitamise nõuded, kuid ei ole selge, kes vastutab edastatud või saadud teabe õigsuse eest.
Samuti ei tule eelnõust selgelt välja, kas poliitreklaami avaldajad vastutavad läbipaistvusteates
oleva info õigsuse eest. Määruse artikkel 7 näeb poliitreklaami avaldajatele ette kohustuse teha
mõistlikke jõupingutusi tagamaks, et nende poolt avaldatud teave, sealhulgas teave
läbipaistvusteates oleks täielik ja juhul, kui nad leiavad, et see ei ole täielik, siis poliitreklaami
esitust kättesaadavaks teha ei tohi. Samas ei ole selge, kas ja mil määral vastutab avaldaja juhul,
kui avaldatud teave on küll täielik, kuid ebakorrektne või vale. Õigusselguse huvides tuleks
määruses neid asjaolusid täpsustada.
3
Ühtlasi vajab selgust teenuseosutajatele artikli 7 lõikega 4 sätestatav kohustus ajakohastada
läbipaistvusteateid. Sättest ei selgu, milliseid jõupingutusi peab teenuse osutaja selleks tegema.
Samuti ei ole selge, kui sageli ja milliseid jõupingutusi peab teenuse osutaja tegema määruse
lisa I punkti i täitmiseks. Nimetatud säte näeb ette, et juhul, kui reklaamiesitus on seotud
konkreetsete valimiste või rahvahääletustega, siis tuleb poliitreklaami avaldajal lisada
läbipaistvusteatesse ka lingid ametlikule teabele asjaomastel valimistel või rahvahääletuses
osalemise korra kohta. Ettepanekust ei selgu, kas teenuse osutaja peab omaalgatuslikult seda
infot otsima ja otsustama, kas reklaam on seotud konkreetsete valimiste või rahvahääletuses
osalemisega, või peaks see info tulema tellijalt.
Teenuse osutajatele teabe kogumise ja avaldamise kohustuse seadmisel tuleks arvestada ka
sellega, et teabe kogumise, säilitamise, koordineerimise ja aruandluse kohustused tõstavad
teenuse osutajate halduskoormust ning ilmselt muudavad teenuse kulukamaks. See omakorda
võib suunata poliitiliste sõnumite edastajaid leidma ja kasutama muid kanaleid, mis antud
määrusega hõlmatud ei ole. Märkimata ei saa jätta ka seda, et mida suurem on korraga
avaldatava teabe hulk, seda suurem on oht, et eesmärk – muuta poliitiline reklaam
läbipaistvamaks – võib jääda hoopis saavutamata, kuna tekib infovoo üleküllus, mis tegelikult
raskendab inimestel teabes ja poliitilistes sõnumites orienteeruda.
Määrus peaks poliitreklaami teenuse osutajatele kohustuste kehtestamisel ja vastutuse
sätestamisel senisest enam arvesse võtma erinevate poliitreklaami teenuse osutajate seotust
poliitreklaamiga ning nende võimekust olla teadlik poliitreklaami tellimisega seotud
asjaoludest. Näiteks ei pruugi reklaami avalikustajast veebileht olla teadlik, kes on reklaami
tellija ning kes on reklaami avalikustamise eest tasunud, kui reklaamibüroo või
reklaamivahendusteenuse osutaja pole seda infot temale eelnevalt edastanud. Ühtlasi ei saa
reklaami avalikustajast digiplatvorm tagada, et poliitreklaami edasine levik toimub kooskõlas
läbipaistvusnõuetega, kui läbipaistvusteade ei sisaldu reklaamis viisil, et see jääb sõnumi
levitamisel ja jagamisel alles, näiteks kui läbipaistvusteade sisaldub reklaamisõnumi all
tekstina, kuid kasutaja otsustab jagada üksnes reklaami pildiosa.
Eelnevast tulenevalt on oluline, et erinevad poliitreklaami teenuste osutajad edastaksid reklaami
lõppkasutajale avalikustamise ahelas õiget ja täpset infot. Määruses tuleks välja tuua ka
poliitreklaami tellija kohustus anda poliitreklaami teenuse osutajatele õiget, selget ja täpset
infot. Kaaluda tuleks määruses reklaamiteenuse pakkujate eristamist vastavalt nende
võimekusele reklaami sisusse ja sõnumi kujundamisse sekkuda. Eristada tuleks
reklaamiteenuse pakkujaid, kes on seotud poliitreklaami teostamisega, teenusepakkujatest, kes
on seotud poliitreklaami lõppkasutajale avalikustamisega.
5. Peame oluliseks, et õigusselguse tagamiseks täpsustaks määrus
reklaamivahendusteenuse osutaja ja reklaami avalikustajate vahelisi kohustusi ning
vastutust.
Reklaamivahendusteenuse osutajad toimivad vahendajatena reklaami teostajate ning reklaami
avalikustajate vahel, võimaldades veebilehtedel kui reklaamipindade omanikel teatud osa
veebilehest reklaamipindadena välja rentida, et tagada neilt reklaamitulu.
Reklaamivahendusteenuse osutajad pakuvad veebilehtede omanikele võimalusi enda
veebilehtedelt tulu saamiseks ilma iga reklaamitellijaga eraldiseisvat lepingut sõlmimata.
Määruse läbirääkimiste käigus tuleks täpsustada, kuidas jagunevad vastutus ja kohustused
reklaamivahendusteenuse osutaja ja reklaami avalikustajate vahel. Ühtlasi tuleks täpsustada,
4
kes vastutab nõuetele mittevastava poliitreklaami avalikustamise eest juhul, kui nõuetele
mittevastava poliitreklaami avalikustamine on ühtlasi osapoolte vahel sõlmitud lepingu
rikkumine. Veebilehtede omanikud on reklaamivahendusteenuse osutajatega sageli sõlminud
lepingu renditud pinnal (bänner)reklaami näitamiseks ning neil pole tegelikku teadmist ega
kontrolli, millist reklaami nende veebilehe välja renditud pinnal näidatakse ning kas antud
reklaam vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Sellistel juhtudel võiks veebilehtedele
kui reklaami avalikustajatele kaaluda piiratud vastutuse printsiibi kohaldamist, mille kohaselt
vastutaks veebileht nõuetele mittevastava reklaami avalikustamise eest juhul, kui tekib tegelik
teadmine või teadlikkus sellisest teabest.
5