MÄÄRUS
17.01.2022 nr 7
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a
määruse nr 126 „Sadama ja sadamarajatise
turvaõppuste läbiviimise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 17 lõike 6 alusel.
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruses nr 126 „Sadama ja sadamarajatise
turvaõppuste läbiviimise kord“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjas ja tekstis asendatakse sõna „turvaõppused“ sõnadega „turvaõppus ja
turvaharjutus“ vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste ja turvaharjutuste ajakava koostatakse kalendriaasta
kohta ning esitatakse Transpordiametile hiljemalt jooksva aasta 31. jaanuariks. Ajakavas
kajastatakse turvaõppuste ja turvaharjutuste planeeritav aeg nädala täpsusega, sisu ning liik.
Ajakavas tehtud muudatustest teavitatakse Transpordiametit vähemalt üks nädal ette.“;
3) paragrahvi 2 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Turvaharjutuse või turvaõppuse korraldamise soovist teavitab läbiviija teisi osalisi ning võtab
planeerimisel arvesse laevade ja sadamate jooksvat töökorraldust.“;
4) paragrahvis 4 asendatakse sõna „õppus“ sõnadega „turvaõppus või turvaharjutus“ vastavas
käändes.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ando Leppiman
kantsler
03.01.2022
Majandus- ja taristuministri 5. oktoobri 2015. a määruse nr 126 „Sadama ja
sadamarajatise turvaõppuste läbiviimise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse sadamaseaduse § 17 lõike 6 alusel.
Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (RT I, 31.05.2021, 1) raames muudeti sadamaseaduse (edaspidi SadS) § 17, mis
reguleerib sadamates ja sadamarajatistes turvaõppuste ja turvaharjutuste läbiviimist. Seaduses tehti
selguse huvides muudatus eelkõige terminites, et oleks võimalik selgelt eristada turvaõppuseid ja
turvaharjutusi, mida varasemalt käsitleti koos ühise termini „turvaõppus“ raames. Määruse (EÜ)
nr 725/2004 ja direktiivi 2005/65/EÜ eestikeelsetes tõlgetes kasutatakse sisuliselt sama mõiste
kirjeldamiseks vastanduvaid termineid, kuigi ingliskeelne tekst on praktiliselt identne. SadS-is
kasutatakse harjutuste mõistet teises kontekstis, kui seda on kasutatud määruses (EÜ) nr 725/2004.
Direktiivi 2005/65/EÜ III lisa kasutab terminit „training exercises“ ja määruses (EÜ) nr 725/2004
kasutatakse terminit „exercises“ – seega terminoloogilise selguse huvides on SadS kasutusele
võetud direktiivi kohase mõiste sisustamisel eestikeelne vaste „õppeharjutused“. Tulenevalt
terminite täpsustamisest SadS on vajalik sarnane täpsustamine ka määruses, et kogu turvaõppuste
ja turvaharjutuste läbiviimise regulatsioon nii seaduses kui ka määruses oleks ühetaoline.
Eelnõu ja sellele lisatud seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos (e-post:
[email protected]; tel: 625 6334 ) ja Transpordiameti sadamate järelevalve üksuse juhataja Merily
Must (e-post:
[email protected], tel: 5043762). Eelnõu juriidilise analüüsi on
teostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Hendrick
Rang (e-post:
[email protected]; tel: 625 6351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 4 punktist.
Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ja määruse teksti ning viiakse see vastavusse SadS § 17
lg 6 volitusnormi sõnastusega.
Kuni 01.06.2021 kehtinud SadS §-s 17 oli toodud turvaõppuste regulatsioon, kus turvaõppuste
nimetuse all oli mõeldud nii rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS)
rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse (ISPS) koodeksi õppusi kui ka harjutusi
(koodeksi reeglites A/18.3 ja A/18.4 on välja toodud kaks erinevat tüüpi väljaõpet) st määratlust
„turvaõppus“ oli SadS-s kasutatud üldmõistena nii õppuste kui harjutuste käsitlemiseks.
Turvaõppuste ja –harjutuste korraldamist reguleerib lisaks eelnevalt viidatud ISPS koodeksile ka
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 725/2004 laevade ja sadamarajatiste turvalisuse
tugevdamise kohta lisa II ning täiendavalt reguleerib sadamate turvanõudeid ka direktiiv
2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta. Eelnevalt viidatud regulatsioonide
eestikeelsetes tõlgetes on kasutatud erinevaid sõnastusi terminite „õppus“ ja „harjutus“ kohta.
Inglise keeles on aga terminid samataolised – üldmõiste „Training“, selle alamliikidena 3 kuu
tagant tehtavad „drills“ ja kord aastas läbiviidavad „exercises“. SadS § 17 muudatuste eesmärgiks
oli seega selgesõnaliselt eristada ISPS koodeksi kohast turvaharjutust ja turvaõppust (kasutades
seeläbi samu terminite määratlusi, mida kasutatakse ka MSOSi sõnastuses). Tulenevalt seaduses
tehtud muudatustest on vajalik samasisulised täpsustused kasutatavates terminites sisse viia ka
määruses.
Punkti 2 muudatused seonduvad Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
(Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti ühendamine) (RT I, 10.12.2020, 1).
Seadus jõustus 01.01.2021. Tulenevalt nimetatud muudatusest asendatakse määruse § 2 lõikes 3
nimi Veeteede Amet uue moodustatud ameti, Transpordiameti nimega. Lisaks täpsustatakse lõikes
Transpordiametile esitatava turvaõppuste ja turvaharjutuste ajakava esitamist – senisele
regulatsioonile lisatakse täpsustavalt, et ajakava tuleb esitada nädalase täpsusega hiljemalt jooksva
aasta 31. jaanuariks, mis võimaldab Transpordiametil kõige optimaalsemalt hinnata, kas ajakava
vastab ISPS koodeksis kehtestatud turvaõppuste ja turvaharjutuste läbiviimise minimaalse
intervalli nõuetele. Samuti täpsustatakse, et ajakavas tuleb märkida turvaõppuste ja turvaharjutuse
läbiviimise aeg, selle eeldatav sisu ning asjaolu, kas tegemist on turvaõppuse või turvaharjutusega.
Sadamarajatise turvaõppuste ja turvaharjutuste ajakava planeerimisel tuleb arvestada
sadamaseaduse § 17 lg-st 4 tuleneva nõudega, mille kohaselt sadamarajatise turvaplaani üksikute
osade katsetamiseks tuleb korraldada õppusi vähemalt iga kolme kuu järel. Samuti nähakse ette, et
ajakavas tehtud muudatustest teavitatakse Transpordiametit vähemalt üks nädal ette. Muudatus ei
too kaasa muudatusi sadama pidajatele või sadamarajatiste valdajatele, kes ajakavasid iga-aastaselt
koostavad, kuna Transpordiamet on samasisulisi juhiseid ajakava esitamiseks edastanud
regulatsiooni kehtimisest alates.
Punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 6.
Varasemalt määruses kasutatud viide SadS § 17 lõikes 5 nimetatud turvaõppusele ei ole enam
vajalik, kuna seaduses on eristatud selgelt turvaõppused ja turvaharjutused. Turvaharjutuse või
turvaõppuse läbiviija peab laeva ja reederi esindaja kaasamisel arvestama laevade ja sadamate
jooksva töökorraldusega st pidama silmas laeva turvalisuse ja tööga seotud aspekte. Selline
korraldus võimaldab osalejatel enda tegevust planeerida ning olulisi aspekte läbi mõelda nii, et
turvaharjutus või turvaõppus oleks kõigile osapooltele võimalikult efektiivne.
Muudatus on seotud terminite täpsustamisega SadS, mille selgitus on toodud määruse punkti 1
selgitusena. Sisulisi muudatusi turvaharjutuste läbiviimisel kõnealune muudatus kaasa ei too.
Punktiga 4 muudetakse määruse § 4 lõikeid 1 ja 2 täpsustades nendes turvaõppuse ja
turvaharjutuse termineid. Muudatuse selgitus on toodud määruse punkti 1 muudatuse selgitusena.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 laevade ja
sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta (ELT L 129, 29.04.2004, lk 6–91) artikkel 3 lg 5 ja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise kohta
(ELT L 310, 25.11.2005, lk 28–39) artikkel 7 lg 7 ning III lisa näevad ette turvakoolituse
põhinõuded.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatuste sisu põhineb eelkõige terminoloogilisel täpsustamisel, mistõttu muudatused
ei too sadamatele ega sadamarajatistele kaasa vajadust praktikas muuta turvaõppuste ja
turvaharjutuste läbiviimise planeerimist või nende korraldamist.
Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi ja seega ei too määruse rakendamine endaga
kaasa täiendavaid kulusid ega ka täiendavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati Siseministeeriumile kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel
(eelnõu toimik 21-1469). Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu esitati
arvamuse avaldamiseks Eesti Sadamate Liidule. Kooskõlastusringil laekunud arvamused ja
muudatusettepanekud on kajastatud eelnõu seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.
Majandus- ja taristuministri
5. oktoobri 2015. a määruse nr 126
„Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste läbiviimise kord“
muutmise eelnõu seletuskiri
Lisa
Kooskõlastustabel
Märkuse või ettepaneku esitaja, märkus Kommentaar
MTÜ Eesti Sadamate Liit
„(3) Sadama ja sadamarajatise turvaõppuste Selgitatud
ja turvaharjutuste ajakava
koostatakse kalendriaasta kohta ning Ajakava vs plaan. Eesti keele seletava
esitatakse Transpordiametile hiljemalt sõnaraamatu andmetel on nimetatud sõnad
jooksva aasta 31. jaanuariks. sünonüümid. Seega tulenevalt asjaolust, et
Ajakavas kajastatakse turvaõppuste ja varasemalt on määruses kasutatud sõnastust
turvaharjutuste planeeritav aeg nädala „ajakava“ ei muudeta määruse sõnastust.
täpsusega, sisu ning liik. Ajakavas tehtud Teavitamine. Enamik õppuseid viiakse läbi
muudatustest teavitatakse laevata ja seda on võimalik ette planeerida
Transpordiametit vähemalt üks nädal ette.“ piisava ajavaruga. Ajakava esitamisel peab
sadam näitama üles initsiatiivi harjutuste
Õigem oleks kirjutada, et koostatakse mitte planeerimisel sealhulgas laevaga
ajakava vaid koostatakse plaan. Ja viimases läbiviidavad harjutused. Tavapäraselt viiakse
lauses kirjutada, et muudetakse plaani, mitte harjutused läbi mõne regulaarlaevaga, kelle
ajakava. sadamakülastused on ka enam vähem teada
Plaani muudatustest teavitatakse (alla 48 tunni etteteatamist laeva tulekul ei
Transpordiametit mõistlikul ajal. saa väga olla ja sadam teab kaikoha
Nädal ette ei ole võimalik, kui näiteks laev, broneeringust veelgi varem). Harjutuse aega
mis plaanib teha sadamas oma turvaõppust ei nõuta mitte päeva vaid nädala täpsusega
soovib kaasata ka sadama. Sadam saab (harjutus võib toimuda E-P).
läbiviimise ajast ja õppuse või treeningu Erandolukordades, kus agent palub sadama
sisust laevaagendilt teavet vaid 2-1 päev ette. koostööd laeva turvaõppuse läbiviimisel
lühikese etteteatamisega, siis tõenäoliselt
seda ei oska sadama turvaülem aasta alguses
ajagraafikus ette näha ja sellistele juhtudele
ei saa ka lootma jääda harjutuste
planeerimisel. Transpordiametile on
aktsepteeritav asjaolu, et saavad info
sellistest harjutusest siis kui sadam sellest
teada saab.
Ajakavas tehtud muudatustest teavitamine
vähemalt üks nädal ette on vajalik ka selleks,
et vajadusel suudaks Transpordiamet enda
tööd planeerida ja õppustel/harjutusel
osaleda.
(6) Turvaharjutuse korraldamise soovist Arvestatud
teavitab õppuse läbiviija teisi osalisi
piisava ajavaruga ning võtab õppuse Eelnõu sõnastust muudetud
planeerimisel arvesse laevade erivajadusi.“;
Sõna “erivajadusi” on mingist muust
valdkonnast. Selle punkti sõnastus on
vastuolus määruse mõistetega.
Turvaharjutuse läbiviija korraldab määruse
mõttes ikkagi turvaharjutust, mitte
turvaõppust.
Ei saa välistada, et harjutuse või õppuse
läbiviija on vahel näiteks Päästeamet, PPA
või kontrollharjutuse-õppuse puhul isegi
Transpordiamet.
Seepärast sõnastaks selle punkti pigem nii...
...Turvaharjutuse või turvaõppuse
korraldamise soovist teavitab läbiviija teisi
osalisi piisava ajavaruga ning võtab
planeerimisel arvesse laevade ja sadamate
jooksvat töökorraldust.