Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030742-2

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030742-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Kontaktisik Siim Pukk Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 13.11.2025 kirjale nr DM-134001-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Verston Eesti OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele. põhjendus Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, Viluvere külas Viluvere II uuringuruumis viidi 01.01.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada riikliku tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Taotletava karjääri põhieesmärk on täitematerjali tarnimine Rail Baltic ehituseks. Samuti on seoses Rail Baltic raudteetrassi rajamisega lähi piirkonnas taotluse koostamise hetkel kui ka tulevikus ehitusmaavarade nõudlus suurenenud. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Viluvere II liivakarjäär Aadress Vändra metskond 2, Viluvere küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond Territoriaalkood 9371 Katastritunnus(ed) 63801:001:0840 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6504242, Y: 550635 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vändra metskond 2 (63801:001:0840). Puudutatud veekogud: Sauga jõgi (VEE1148700), Uru oja (VEE1149100). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 0638 Kehtna vald, Rapla maakond 0293 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/7 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 977 Maardla nimetus Viluvere Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Viluvere II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 23.93 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 24.44 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 80 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehituses Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 28 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 2 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 111 tuh m³ 16.05.2025 3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 236 tuh m³ 16.05.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 339 tuh m³ 3/7 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Verston Eesti OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/520604 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 10.12.2027 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Geoloogiafondi number 47222 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-525-107 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.09.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve tehisveekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Viluvere_II_liivakarjaari_seletuskiri.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_107_04.09.2025_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Viluvere_II_.asice GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam_EH.dgn.dgn Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 10: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/7 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Viluvere II liivakarjäärist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Taotletava karjääri põhieesmärk on täitematerjali lammutustööde kirjeldus tarnimine Rail Baltic ehituseks. Samuti on seoses Rail Baltic raudteetrassi rajamisega lähi piirkonnas taotluse koostamise hetkel kui ka tulevikus ehitusmaavarade nõudlus suurenenud. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Käesolevaga taotleb Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. Taotletaval Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 339 tuh m3, millest veealust varu 229 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Katendi paksus on 0,2 – 0,6 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 0,5 – 2,0 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 1,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,5 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Kasuliku kihi lamamipind jääb absoluutkõrguste 40,2 – 42,6 m vahemikku. Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva. Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Viluvere II liivakarjäär pindalaga 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala 23,92 asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80% maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alal on nii metsa kui ka raiesmikku. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad ~42 - 44 m tasemele. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Eidapere alevik jääb alast ~9 km kaugusele kirde suunda, Vändra alev jääb ~9 km kaugusele kagu suunda ja Tootsi alev jääb ~10 km kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul. Viluvere II liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001). Taotletava ala lääneservast vähemalt ~25 m kaugusel asub laiarööpaline raudtee (VID kood 4076358; kaitsevöönd 30 m tee teljest). Taotletaval alal raudtee kaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletav ala kattub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U1225). Mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alasse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletavas alast ~170 m kaugusele loodesse ja ~330 m kaugusele kirdesse jääb Taarikõnnu looduskaitseala. Kirdesse jääb I kategooria liigi kaljukotkas (Aquila chrysaetos) elupaik ja II kategooria liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaik. Läände ja loodesse jäävad III kategooria liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja teder (Lyrurus tetrix) elupaigad. Taotletava Viluvere II liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. 5/7 Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul. Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga: L_pA=L_wA-20*log⁡r-8dB, kus LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m). Selle kohaselt on Viluvere II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: LpA = 105 - 20log(450) – 8dB = 44 dB(A), kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 44 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub nii vee pealt kui ka alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Karjääri ümbruse reljeefist tulenevalt ei moodustu pärast materjali väljamist ka madalama kõrgusega väljavoolu, mille tõttu peaks veetase karjääri alal praegusega võrreldes langema. Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st. tekib veedefitsiit), mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks. Mõju hindamiseks tuleb eelnevalt leida tekkiva veedefitsiidi hulk ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q). Siinkohal hindame seda valemiga: Q=((1-n)·V)/t , kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuse maavaraploki 3 aT ruumala (236 000 m3) ja t on maavaraploki eelduslik ammendamise aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~48 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest tekkivat veedefitsiiti tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. 6/7  Karjäärile langevatest sademetest tulenevat veedefitsiiti kompenseerivat vooluhulka saab arvutada lähtuvalt valemist: Q=〖(W〗_p-W_e)×S , kus Wp on sademete hulk (Türi meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööpäevas; Keskkonnaagentuur), We on aurumine (482 mm/a ehk 0,00132 m/ööpäevas mõõdetud Männikjärve raba laugastelt; Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki 3 aT pindala (23,93 ha ehk 239 300 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 160 m-3/ööpäevas. Seega kompenseeritakse kogu tekkiv veedefitsiit karjäärile langevatest sademetest ning pikema ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt maa-alalt ning põhjavee alanduslehtri tekkeks. Lisaks maavara väljamisest tekkivale veedefitsiidile põhjustab defitsiiti ka karjäärijärve poolt avatud veepeegli tõttu intensiivistuv vee aurumine. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurumist mõjutab oluliselt karjääri piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Siiski, kui kuivalt maapinnalt on keskmine aurumine ~450 mm/a (Kink jt., 1998), siis Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025). Arvestades ploki 3 aT pindala 239 300 m2 oleks vastavalt tekkiv defitsiit ~21 m3/ööpäevas. Ka see veehulk on täielikult kompenseeritud karjäärile langevate sademete poolt. Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasa-kaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on samuti minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi muutus võib mõnevõrra ümber organiseerida vee jaotumise karjääri lähiümbruse kraavidesse ning aurumise ja maavara väljamise defitsiit võib vähesel määral vähendada kraavide keskmist vooluhulka. Siiski on mõju Uru oja ja Sauga jõe voolukogustele minimaalne, sest mäeeraldise ja sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa vastavate vooluveekogude valgalast. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Viluvere II liivakarjääri graafika Lisa 11: Viluvere_II_liivakarjaari_graafika_.asice 7/7  439 .9 437 .9 424 .0 3 43.71 438 .0 424 .8 443 . 439 .9 42.57 40 .5 43.50 4 436 .5 42,78 43. 42.59 42 .9 4 43. 44. 4 4 42. 43. 43. 43. 437 .0 427 .0 410.03.2025 3 .4 43.34 84 4 87 19 Kr 74 91 81 80 26 43. 42.60 437 .7 I 42.62 40 .6 4 44 43.60 2' 44 441 .6 44 2 43.89 43,18 5 43.33 6 43.30 43.59 1' 1 42,75 43.65 K-14 43.75 24.01.2025 43.23 43. 44. 44. 43. 42. 43. 42,66 43. 43.74 24.01.2025 0,5 88 14 08 99 74 89 27 44,08 24.01.2025 K-13 K-15 0,7 0,2 43.30 0,3 42,88 43.76 43,46 Mäeeraldise teenindusmaa 43,75 44.00 1,9 41,45 2,0 4 2 44 3 4 43.82 41,36 piiripunktide koordinaadid 43.92 ,5 43.20 43.59 43.45 43.64 43.88 43.97 Nr X Y 44 44. 44. 44. 43. 43. 43.27 43.34 43. 42. 43.89 44.10 1' 6 504 658,58 550 446,97 00 01 19 85 98 42 43.66 61 4 43.64 43.95 4 43.62 43.36 2' 6 504 668,17 550 827,95 6 504 600 43.92 43.73 4 43.70 2 ,0 3' 6 504 025,59 550 852,13 43.22 44.00 43.32 4' 6 504 006,03 550 479,69 43.83 43.85 5' 6 504 438,01 550 458,03 44. 44. 43.84 43. 44. 44. 43. 42. 43.50 43.92 6' 6 504 438,01 550 458,03 20 43.78 15 91 31 46 55 57 43.10 43.12 7' 6 504 514,79 550 454,18 43.55 ,5 43.84 43.48 44 42 43.73 43. 43.17 44. Pindala 24,44 ha 44. 43. 43.26 12 43.85 42,59 43.36 42,31 42.09 45 16 43.71 42.19 43.30 42. 43.75 08 94 6' 42,77 44. 10.03.2025 43.69 42.20 43.75 42.24 24.01.2025 58 K-12 10 43.91 43.53 43.95 42.32 42,58 43.85 0,3 42.38 I I' 44. 10.03.2025 44.21 42.62 43.87 23.01.2025 42.85 44.13 K-4 43,21 1,8 22 44.29 43. 44.18 43.49 K-5 0,3 43.27 43.16 42. 43.51 44 43,58 41,11 15 Plast 500 0,4 06 H=42.73 44,01 1,6 II 44. 43. 41,68 43. 0,5 Mäeeraldise piiripunktide 44. 05 93 62 44. 42. 43,11 43.69 11 01 43.59 43.77 21 61 43,51 43.82 43.07 23.01.2025 Plast 500 43.88 43.50 43.28 koordinaadid H=42.68 43.37 43.75 Nr X Y 44. 44. 43.06 43. 44. 44. 42. 43. 43.81 43.41 43. 43. 43.51 02 06 42. 99 00 19 59 37 43.03 36 1 6 504 658,58 550 446,97 02 18 Kaardileht nr 6312 Järvakandi, 6321 Vändra 10 43. 43. 42. 43.97 43.64 43.77 2 6 504 663,07 550 625,35 37 70 32 43.55 43.47 43.09 1 3 6 504 633,78 550 647,29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5' 9 4 6 504 633,78 550 680,43 ,0 43.40 44 43.23 42 44 43.63 43.41 43.13 43.11 43.08 5 6 504 664,93 550 699,24 1' 44. 43. 42. 43.45 44. 43. 43. 43. 43.44 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 88 43. 47 21 96 90 43. 42. 44 27 6 6 504 668,17 550 827,95 29 14 03 43. 43. 43.26 6 504 400 43.09 42. 43.76 43.15 7 6 504 025,59 550 852,13 57 05 43.17 22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43.79 43.38 43.12 8 6 504 006,03 550 479,69 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 42.97 9 6 504 438,01 550 458,03 Plokk 2 aT 43.22 43.12 43 43.17 Maardla piir (asendiplaanil) 0 10 6 504 439,01 550 501,89 41, 43. 43. Plokk 3 aT 43. 43. 43. 43. 42. 43.52 43.76 Vändra metskond 2 43. 60 73 43. 86 70 26 75 42. 31 43.30 11 6 504 515,62 550 499,81 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 02 43.43 43.18 43. 27 43. 09 42. 43.13 43.08 63801:001:0840 41 88 15 43.12 43.44 43.16 Vändra metskond 2 42,35 12 6 504 514,79 550 454,18 I I' Geoloogilise läbilõike joon 43 Tal 63801:001:0840 24.01.2025 K-11 ,5 43.09 0,6 4 41 42,63 Suuremäe 42,95 3 Maapinna samakõrgusjoon, m li 24.01.2025 43.31 1,4 Pindala 23,93 ha nn- 43.24 43.19 93001:001:0134 K-6 43.22 40,95 93001: 43.69 0,3 43.1542,40 43,53 43.47 42 43. 43. , Lamami samakõrgusjoon, m 43. 43. 43. 42. Lel 43. 1,4 23.01.2025 43.32 0 43. 43. 24 42. 67 60 86 57 41,83 15 23 42,42 K-3 45 10 43.27 10 43.07 43.28 l 10.03.2025 0,3 43.12 42,59 e- 43,30 10.03.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 001: 43.16 1,6 Pär 43.29 41,40 43.32 43.64 43.60 K-1 Kaevandi nr nu 95, Katendi paksus, m 0051 43.17 43.20 0,3 43,53 Suudme abs kõrgus, m 43.45 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 42,18 41,53 Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m 43.48 43. 43. 43. 43. 10.03.2025 43. 42. 43. 43.75 42. 1- 60 41. 86 65 68 43. 63 25 11 96 91 12 43. 43. 42. 110, 43.08 43.05 Raudtee kaitsevöönd 30 71 04 43.36 43.50 43.57 43.49 43.15 8 km 43.09 43.36 42.95 43.05 Eesvoolu kaitsevöönd koos kalda veekaitsevööndiga 42. 43. 43. 43.49 43.24 42,34 10 05 21 43 43. 43. 43. 43. 43. 43. 42. 23.01.2025 42,33 K-2 96 67 72 79 16 81 43.26 23 0,3 24.01.2025 K-10 43. 43. 42. 43.59 42,76 43,34 0,5 Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur 6 504 200 1,7 40 59 01 43.50 43,13 I Märkused: K-7 24.01.2025 0,3 43.32 41,34 43.31 43.15 1,3 II ' 43.30 43.03 41,33 43,66 I II 41,66 1,7 43.65 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43.22 43.47 43.07 43.00 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43. 43. 43. 43. 43.03 43. 43. 42. 43. 43. 42. 52 83 16 65 63 42 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.03.2025. 29 46 13 43.29 20 43. 42. 43. 24 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 11 57 43.53 43.36 43.29 42.96 43.05 43.19 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 43.15 43 43.12 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025); 43.53 43.25 43.21 43.10 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 10.10.2025); 43. 43. 43. 43. 43. N 43. 42. 43. 43. 42. 43.23 49 63 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 10.10.2025); 79 55 10 45 31 49 19 43.16 16 43.17 43. 42. 43. 43.04 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025). 34 00 10 43.04 43.26 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 43.05 43.48 43.12 43.26 43.02 42,40 42.98 41 7. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 10.03.2025 43.40 ,5 42,77 43.12 42.99 43.08 8. Varuplokkide 2 aT ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 42,6 m. 43. 43. 43. 43. 42. 43.17 42. 43. 43. 43. 42. 67 80 24.01.2025 64 55 99 18 K-8 43 71 34 81 21 0,3 43. Objekti nimetus ja aadress 43. 41. 43,47 42,46 Joonise sisu 1,3 19 33 43.01 98 43.19 43.05 43.20 41,87 43.45 43.18 24.01.2025 43.92 43.18 42,53 K-9 0,2 Viluvere II liivakarjäär 43.53 43.49 K-1 23.01.2025 42.93 43,16 0,9 Mäeeraldise plaan 0,3 43.02 42,06 Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 43.25 43,53 43.21 1,7 41,53 43. 43.18 43. 43. 43. 43. 43. 42. 43.39 7 54 61 62 38 78 09 15 43.30 43.28 42.99 43.05 3' 43. 41. 43. 43.34 43 Loa omanik I 6 504 000 Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/3 47 ' 88 12 43.11 8 43.12 43.04 43.38 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 550 400 550 600 550 800 43.42 43.16 4' 43.31 42.92 42.88 42.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 43. 43. 43. 43. 42. 43.00 43. 43. 43.36 43.22 08 73 89 00 70 44 43.11 53 43.36 43.33 43.34 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 46 46 K-14 44,08 Vändra metskond 2 45 63801:001:0840 45 K-1 K-4 K-3 K-2 43,53 44 43,58 44 K-4-1 43,30 43,34 K-14-1 0,5 Kr.0,0 K-1-1 1: vt. 43,18m K-3-1 K-2-1 2 Kr.0,0 0,3 0,3 Kr.0,0 1: St.5,3 2 43 St.2,6 1,2 24.01.2025 Plokk 2 aT 0,3 Kr.0,0 0,3 Kr.0,8 St.3,4 43 vt. 42,58m TL St.1,9 St.2,2 vt. 42,53m EL 1,3 23.01.20251,1 vt. 42,40m vt. 42,34m 23.01.2025 EL EL 5 23.01.2025 EL 1,3 1: K-4-2 1,2 23.01.2025 42 Kr.0,0 Plokk 3 aT K-3-2 1,3 K-2-2 K-1-2 42 1,9 Kr.0,0 St.2,9 1,9 Kr.0,0 Kr.0,0 2,0 2,0 St.1,5 2,1EL St.3,5 2,1 41 2,2 EL 2,1St.4,9 EL 41 EL 40 40 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Vändra metskond 2 Läbilõige II-II' 63801:001:0840 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus W E Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 42,6 m) m Tallinn-Lelle-Pärnu 95,1-110,8 km m 46 93001:001:0051 46 Vändra metskond 2 Kasvukiht Tee 63801:001:0840 K-5 45 45 44,01 K-4 K-12 Peeneteraline liiv 44 43,58 44 K-5-1 K-4-1 43,21 vt. 43,51m 0,4 1: 23.01.2025 Kr.0,0 Kr.0,0 0,3 2 0,9 St.4,6 St.5,3 K-12-1 Plokk 2 aT 2 43 43 Savi 1: EL vt. 42,58m TL 0,3 Kr.0,0 1,2 23.01.20251,1 vt. 42,31m St.2,2 K-4-2 24.01.2025 EL 5 42 Plokk 3 aT 42 1: Kr.0,0 1,3 1,9 K-12-2 St.2,9 Raudtee kaitsevöönd 2,1EL Kr.0,0 41 2,1 41 St.3,7 2,2 EL Kaevandamisel jäetav nõlvus 40 40 1:2 vastab kaldele 26° 1:5 vastab kaldele 12° K-4 Kaevandi nr 43,58 Suudme abs kõrgus, m Sügavus maapinnast, m Proovi number 0,3 K-4-1 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Läbilõige III-III' Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev vt. 42,58m 23.01.2025 Kr.0,0 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % 1,1 St.5,3 W E TL EL - ehitusliiv m m Proovitud intervall, m TL - täiteliiv 1,9 46 Tallinn-Lelle-Pärnu 95,1-110,8 km 46 Kaevandi sügavus, m Vändra metskond 2 2,1 93001:001:0051 63801:001:0840 Märkused: 45 45 Tee K-7 K-10 K-2 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 43,66 43,13 44 44 K-7-1 Plokk 2 aT 43,34 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 0,3 Kr.0,0 K-2-1 K-10-1 3. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 1: St.2,0 0,3 2 43 Kr.0,8 Kr.0,0 43 2 1: 1: vt. 42,76m 4. Varuplokkide 2 aT ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 42,6 m. 24.01.2025 EL St.2,2 0,5 St.3,3 1,2 vt. 42,34m vt. 42,33m K-7-2 23.01.2025 EL 24.01.2025 EL 5 1,3 1,1 5 42 42 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1: 2,0 Kr.0,0 K-2-2 Plokk 3 aT K-10-2 St.3,3 Kr.0,0 Kr.0,0 2,0 1,8 Viluvere II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 2,2 EL 41 2,1St.4,9 St.4,3 41 EL 2,0 EL Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond I-I' ... III-III' 40 40 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 2/3 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 0 100 200 m H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/  439 .9 437 .9 424 .0 3 43.71 438 .0 424 .8 443 . 439 .9 42.57 40 .5 43.50 4 436 .5 43. 42.59 42 .9 43. 44. 4 42. 43. 43. 43. 437 .0 427 .0 34 43.34 4. 84 4 87 19 Kr 74 91 81 80 26 43. 42.60 437 .7 42.62 40 .6 4 441 .6 5 43.60 43.33 6 43.30 2' 43.59 2 43.89 1' 1 43.65 43.75 43.23 43. 44. 44. 43. 42. 43. 43. 43.74 88 14 08 99 74 89 27 Mäeeraldise teenindusmaa 3 4 piiripunktide koordinaadid 43.20 Nr X Y 1' 6 504 658,58 550 446,97 44. 44. 43. 43. 43.34 43. 42. 00 19 85 98 42 61 2' 6 504 668,17 550 827,95 6 504 600 3' 6 504 025,59 550 852,13 43.22 4' 6 504 006,03 550 479,69 5' 6 504 438,01 550 458,03 6' 6 504 438,01 550 458,03 44. 44. 44. 44. 43. 42. 20 15 31 46 55 57 43.10 7' 6 504 514,79 550 454,18 43.12 Pindala 24,44 ha 43. 43.17 44. 43. 42.09 45 43.30 42. 08 94 6' 44. 58 10 44. 42.85 22 43. 44.18 43.16 42. 15 Plast 500 06 H=42.73 12 11 Mäeeraldise piiripunktide 44. 43. 43. 44. 05 93 62 44. 42. koordinaadid 01 Kaardileht nr 6312 Järvakandi, 6321 Vändra 21 61 43.07 Plast 500 43.88 H=42.68 Nr X Y 1 44. 44. 43.06 43. 44. 44. 42. 43. 43.81 43. 43. 1 6 504 658,58 550 446,97 02 06 42. 99 00 19 59 37 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36 02 18 43.97 10 2 6 504 663,07 550 625,35 3 6 504 633,78 550 647,29 1' 5' 9 4 6 504 633,78 550 680,43 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Z= 42,6 abs m 43.13 5 6 504 664,93 550 699,24 43. 42. 44. 43. 43. 43. 88 43. 6 6 504 668,17 550 827,95 47 21 96 90 43. 42. 27 Maardla piir (asendiplaanil) 29 14 03 6 504 400 7 6 504 025,59 550 852,13 Vändra metskond 2 8 6 504 006,03 550 479,69 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63801:001:0840 9 6 504 438,01 550 458,03 43.17 10 6 504 439,01 550 501,89 43 43. Maapinna samakõrgusjoon, m 43. 43. 43. 43. 42. 43. 11 6 504 515,62 550 499,81 60 43. 86 70 26 75 42. 31 02 43.18 27 09 12 6 504 514,79 550 454,18 Vändra metskond 2 Tal 63801:001:0840 Suuremäe Pindala 23,93 ha Raudtee kaitsevöönd li nn- 93001:001:0134 93001: 43.69 43. 43. 43. Lel 43. 43. 43. 42. 67 60 86 23 45 10 10 Eesvoolu kaitsevöönd koos kalda veekaitsevööndiga le- 001: Pär nu 95, 0051 43.20 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,70 ha 43. 43. 43. 43. 42. 43. 42. 1- 41. 86 65 68 43. 63 25 11 96 91 12 110, 43.05 Tehisveekoguks korrastatav ala, pindala 18,74 ha 8 km 43.09 42. 43. 43. 10 05 21 43. 43. 43. 43. 43. 42. 96 67 72 79 16 23 6 504 200 43.30 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43. 43. 43. 43. 43. 42. 43. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43. 42. 52 83 16 65 63 29 46 13 20 43.36 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.03.2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025); N 43. 43. 43. 43. 43. 42. - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 10.10.2025); 43. 43. 42. 49 63 79 55 10 31 49 19 43.16 16 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 10.10.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025). Z= 43,3 abs m 43.12 43.02 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 7. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 43. 43. 43. 43. 42. 42. 43. 43. 42. 67 80 64 55 99 18 34 81 21 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 43.05 Viluvere II liivakarjäär Korrastatud ala plaan Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 43.21 43. 43.18 43. 43. 43. 43. 42. 7 54 61 62 78 09 15 43.30 43.28 42.99 43.05 Loa omanik 3' Verston Eesti OÜ 43. 41. Graafiline lisa 3/3 43. 43.34 6 504 000 47 88 12 43.11 8 43.12 43.04 43.38 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 550 400 550 600 550 800 43.42 43.16 [email protected] 4' 43.31 42.92 42.88 42.94 Mõõtkava 1 : 2000 43. 43. 43. 43. 42. 43.00 43. 43. 43.36 43.22 08 73 89 00 70 44 43.11 53 43.36 43.33 43.34 Tauri Põldema 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Verston Eesti OÜ (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisele. Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas, Viluvere külas Viluvere II uuringuruumis viidi 01.01.2025. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada riikliku tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Taotletava karjääri põhieesmärk on täitematerjali tarnimine Rail Baltic ehituseks. Samuti on seoses Rail Baltic raudteetrassi rajamisega lähi piirkonnas taotluse koostamise hetkel kui ka tulevikus ehitusmaavarade nõudlus suurenenud. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. Käesolevaga taotleb Verston Eesti OÜ Viluvere II liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse üld- ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Viluvere II liivakarjäär pindalaga 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala 23,93 asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80% maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Alal on nii metsa kui ka raiesmikku. Maapinna reljeef on tasane, absoluutkõrgused jäävad ~42 - 44 m tasemele. Viluvere II liivakarjäärist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass. Eidapere alevik jääb alast ~9 km kaugusele kirde suunda, Vändra alev jääb ~9 km kaugusele kagu suunda ja Tootsi alev jääb ~10 km kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul. Viluvere II liivakarjäär kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001). Taotletava ala lääneservast vähemalt ~25 m kaugusel asub laiarööpaline raudtee (VID kood 4076358; kaitsevöönd 30 m tee teljest). Taotletaval alal raudtee kaitsevööndiga kattumist ei ole. Taotletav ala kattub Rapla ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu üldgeoloogilise uurimistöö alaga. Mäeeraldis ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää alasse kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Taotletavas alast ~170 m kaugusele loodesse ja ~330 m kaugusele kirdesse jääb Taarikõnnu looduskaitseala. Kirdesse jääb I kategooria liigi kaljukotkas (Aquila chrysaetos) elupaik ja II kategooria liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaik. Läände ja loodesse jäävad III kategooria liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja teder (Lyrurus tetrix) elupaigad. Taotletava Viluvere II liivakarjäär näol on peamiselt tegemist metsamaaga, osaliselt raiesmikuga. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Viluvere II liivakarjääri alal varasemalt rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Lähim purdsetete maardla on Viluvere liivamaardla (registrikaart nr 977), mis jääb alast ~3 km kaugusele lõunasse. Viluvere liivamaardla registrikaardi järgi on tehtud maardlas ainult üks uuring 2020. a. Uuringu „Aruanne Pärnu maakonnas Viluvere uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 24.10.2019)“ tegijaks oli OÜ J. Viru Markšeideribüroo (J. Nezdoli ja T. Nirgi, 2020; EGF 9346). 2025. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 4. september 2025 kirjaga nr 13-5/25-107 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: - ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –111 tuh m³ (aruandes 2 plokk) - ehitusliiva aktiive tarbevaru pindalal 23,93 ha –236 tuh m³ (aruandes 3 plokk) Geoloogilise baaskaardi (1 : 400 000) andmetel levivad Viluvere II alal moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk. Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi. Viluvere II liivakarjääri katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall savi. 2025. a uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites, absoluutkõrgustel 40,2 - 42,6 m. Tabel 3.1 Plokkide 2 aT ja 3 aT kvaliteedinäitajad Plokk 2 ja 3 aT Maavara ehitusliiv Proovide arv 25 (terastikuline koostis) Proovide pikkus, m 20,3  Kruusa sisaldus 0,0 -16,6 (kaalutud keskmine (fraktsioon >31,5 mm), % 0,4) Liiva sisaldus 82,6 - 99,1 (91,2) (0,063 - 31,5 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,8 - 5,3 (2,8) Filtratsioonimoodul 1,4 - 1,5 (fraktsioon 0 - 4 mm), m/ööp Kuumutuskadu, orgaanilise aine sisaldus (fraktsioon 0 - 0,2 - 0,6 2 mm), % Viluvere II liivakarjäär asub maaparandussüsteemi Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001) alal. Lähiümbruse hüdrograafilises võrgus on olulisim alast >300 m ida pool asuv ning kagu suunas voolav Uru oja, kuhu suubuvad kõik taotletavat ala läbivad kraavid ning mis ise suubub Sauga jõkke. Taotletavast alast ~650 m kaugusel mõõdeti Uru oja abs veetasemeks 41,34 m. Taotletava ala hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese veekihi Kvaternaari veekompleksi kuuluvad keskmiselt 1,4 m paksused Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised liivad. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu merglites ja biohermses lubjakivis, olles osa Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Karbonaatsete kivimite erideebit on Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogilise 1 : 400 000 kaardi andmeil 2,0 - 5,0 l/s × m. Pinnakatte paksus antud piirkonnas on keskmiselt ~5 m, seega on veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud (Veeseadus §68). Kvaternaari liivade leviala piiril ala lõunaserva läheduses asuvad Viluvere II küla majapidamised võivad salvkaevude abil toetuda samale kvaternaarisetete veekihile, mis moodustab uuringuruumis kasuliku kihi, kuid võivad toetuda ka teistsugustes setetes levivatele, hüdrauliliselt eelmisega mitte seotud veekihtidele. Piirkonna puurkaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (23.-24.01.2025) 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 42,3 - 43,5 m (keskmine 42,6 m), väikese langusega ida suunas. Uuringualal ja seda ümbritsevates kraavides jäi veetase märtsis 2025. a abs kõrgusele 42,2 - 42,8 m (keskmine 42,6 m). Plokkide keskmine veetase on 42,6 m. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti pigem veerikkal ajal, siis tegelik keskmine veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra väiksem, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Kuna piirkonnas reguleerib veetaset kraavitus, ei ole põhjaveetaseme aastane kõikumine tõenäoliselt väga suur. Madalates kvaternaarisetetes levivates põhjaveekihtides ühtib vee liikumise suund enamasti reljeefi langusega, mis uuringuruumi lähipiirkonnas langeb idasse ja lõunasse. Lokaalselt kaldub põhjavee vool kraavide ja muude veekogude poole. Uuringualal on põhjavee vool seega suunatud idasse-kagusse, Uru oja suunas, millele viitavad ka mõõdetud veetasemed. Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogilise 1 : 400 000 kaardi alusel on sügavamal asuva Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi üldine voolusuund läände ja lõunasse. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Viluvere II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 24,44 ha, sh mäeeraldise pindala 23,93 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Viluvere liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Viluvere II liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Viluvere II liivakarjääris (seisuga 16.05.2025) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 2 aT 23,93 ehitusliiv 111 1 110 (veepealne) 3 aT 23,93 ehitusliiv 236 7 229 (veealune) Kokku 347 8 339 Taotletaval Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 339 tuh m3, millest veealust varu 229 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Viluvere II liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Viluvere II liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs. Väljavedu alalt saab toimuda ala lõunaküljes asuva RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajadusel vajaks rasketehnikale vastavaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt. Katendi paksus on 0,2 – 0,6 m (keskmiselt 0,3 m). Kasuliku kihi paksused varieeruvad vahemikus 0,5 – 2,0 m, mahuarvutuste põhjal keskmiselt 1,0 m. Veepealse varu keskmine paksus on 0,5 m ja veealuse maavaravavaru keskmine paksus on 1,2 m. Kasuliku kihi lamamipind jääb absoluutkõrguste 40,2 – 42,6 m vahemikku. Katend puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva. Katendi maht mäeeraldisel on 80 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Viluvere liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul. Müratase mingis punktis sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest ning allika helivõimsustasemest ning on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8𝑑𝐵, kus LpA – müra tugevus vaadeldavas punktis (dB), LwA – müraallika tugevus (dB), r – vaadeldava punkti ja müraallika vaheline kaugus (m). Selle kohaselt on Viluvere II liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: LpA = 105 - 20log(450) – 8dB = 44 dB(A), kus arvutuse aluseks on keskmine ekskavaatori müratase väärtusega 105 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 44 dB, mis jääb alla maksimaalse II kategooria segaalas olla võiva päevane piirtaseme. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,029 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,13 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub nii vee pealt kui ka alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Karjääri ümbruse reljeefist tulenevalt ei moodustu pärast materjali väljamist ka madalama kõrgusega väljavoolu, mille tõttu peaks veetase karjääri alal praegusega võrreldes langema. Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st. tekib veedefitsiit), mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks. Mõju hindamiseks tuleb eelnevalt leida tekkiva veedefitsiidi hulk ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q). Siinkohal hindame seda valemiga: (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= , 𝑡 kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuse maavaraploki 3 aT ruumala (236 000 m3) ja t on maavaraploki eelduslik ammendamise aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~48 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest tekkivat veedefitsiiti tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevatest sademetest tulenevat veedefitsiiti kompenseerivat vooluhulka saab arvutada lähtuvalt valemist: 𝑄 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 , kus Wp on sademete hulk (Türi meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööpäevas; Keskkonnaagentuur), We on aurumine (482 mm/a ehk 0,00132 m/ööpäevas mõõdetud Männikjärve raba laugastelt; Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki 3 aT pindala (23,93 ha ehk 239 300 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 160 m3/ööpäevas. Seega kompenseeritakse kogu tekkiv veedefitsiit karjäärile langevatest sademetest ning pikema ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt maa-alalt ning põhjavee alanduslehtri tekkeks. Lisaks maavara väljamisest tekkivale veedefitsiidile põhjustab defitsiiti ka karjäärijärve poolt avatud veepeegli tõttu intensiivistuv vee aurumine. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurumist mõjutab oluliselt karjääri piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Siiski, kui kuivalt maapinnalt on keskmine aurumine ~450 mm/a (Kink jt., 1998), siis Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025). Arvestades ploki 3 aT pindala 239 300 m2 oleks vastavalt tekkiv defitsiit ~21 m3/ööpäevas. Ka see veehulk on täielikult kompenseeritud karjäärile langevate sademete poolt. Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on samuti minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi muutus võib mõnevõrra ümber organiseerida vee jaotumise karjääri lähiümbruse kraavidesse ning aurumise ja maavara väljamise defitsiit võib vähesel määral vähendada kraavide keskmist vooluhulka. Siiski on mõju Uru oja ja Sauga jõe voolukogustele minimaalne, sest mäeeraldise ja sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa vastavate vooluveekogude valgalast. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Viluvere II liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Viluvere II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Viluvere II liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks ja metsamaaks. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 18,74 ha ning selle sügavus on hinnanguliselt ca 1 - 2 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 42,6 m. Mäeeraldiselt kooritud katendit kasutatakse ligikaudu 4,75 ha suuruse ala täitmiseks abs kõrguseni 43,3 m. Täitmiseks kasutatakse 80 tuh m3 kooritud katendit. Täidetud alal korrastatakse metsamaaks. Metsamaaks korrastatakse 5,70 ha. Ala saab võimalusel suuremas mahus täita sissetoodava materjaliga. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Täidetud alal metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb sulglohkude teket. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Viluvere II liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Viluvere II liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 24,22 x 2000 ≈ 48 440 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Siim Pukk / allkirjastatud digitaalselt / Verston Eesti OÜ Mäenduse valdkonnajuht Taotluse koostas 14.10.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 04.09.2025 nr 13-5/25-107 Pärnu maakonna Viluvere liivamaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas 30.04.2025 Eesti Geoloogiateenistusele aruande „Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025)“ (registreeritud 30.04.2025 nr-ga 13-2/25-729; edaspidi aruanne). Materjale on parandatud 04.09.2025 kirjaga (registreeritud 04.09.2025 nr-ga 13-2/25-1443). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 10.12.2024 korraldusega nr DM-126253-26 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520604. Maavaravaru on arvutatud plokkides 2 ja 3, mis paiknevad Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Viluvere külas katastriüksusel Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Viluvere II uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.01.2025 maavarade registris Viluvere liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 23,93 ha – 111 tuh m³ (aruandes 2 plokk), Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 23,93 ha – 236 tuh m³ (aruandes 3 plokk, veealune varu, 2 ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 977) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Anu Sihv Maavarade registri osakonna spetsialist 5472 0067 [email protected] 2 (2)  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025) Töö nr 25/5142 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Tauri Põldema /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2025). Aruanne ühes köites, teksti 28 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 3 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Verston Eesti OÜ tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/520604 alusel. Viluvere II uuringuruum teenindusala pindalaga 24,83 ha asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840). Geoloogilise uuringu eesmärgiks on peamiselt Rail Baltic raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring ning sobivusel selle arvele võtmine maavara aktiivse tarbevaruna ning hilisem kaevandamine. Geoloogilise uuringuga selgitati välja uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Uuringu välitöödel kaevati 2025. a jaanuaris 15 kaevandit, kus tehti geoloogiline kirjeldus, mõõdeti veetasemed ja võeti kokku 27 proovi laboratoorseteks analüüsideks (terastikuline koostis, orgaanilise aine sisaldus, filtratsioon). 2025. a märtsis tehti alale topograafiline mõõdistus. Viluvere II uuringuruumi katendi moodustab kasvukiht, muld, üksikutes kaevandites ka moreen või huumusrikas liiv. Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, valdavalt eriteraline, halli kuni beeži värvusega liiv. Geoloogiline kasuliku kihi paksus on uuringuaukude andmeil 0,5 - 2,0 m. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb plokkide piires 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 42,3 - 43,5 m (keskmine 42,6 m). Uuringuruumi piiresse ja selle vahetus lähedusse jäävates kraavides mõõdeti veetasemete abs h 42,2 - 42,8 m (keskmine 42,6 m). Moodustatud plokkide 2 aT (veepealne) ja 3 aT (veealune) liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 3,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,4%. Liiva (0…4 mm) filtratsioon on proovides 1,4 - 1,5 m/ööp. Kuumutuskadu on 0,2 - 0,6%. Töö tulemusena arvutati Viluvere II uuringuruumis 23,93 ha pindalal ehitusliiva aktiivset tarbevaru kokku 347 tuh m3, sh plokis 2 veepealset varu 111 tuh m3 ja plokis 3 veealust varu 236 tuh m3. Aktiivse tarbevaru kasuliku kihi keskmine paksus on 1,4 m Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Viluvere II uuringuruumi moodustatud plokid Viluvere liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2025): - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veepealne) varu 111 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veealune) varu 236 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Verston Eesti OÜ, Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Viluvere küla, liiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru, kaevandid. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ............................... 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................. 10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ................................................ 12 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine............................................... 12 4.2. Laboratoorsed tööd............................................................................................ 12 4.3. Topograafilised tööd .......................................................................................... 13 4.4. Kameraaltööd .....................................................................................................13 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 14 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 15 5.1. Geoloogia ............................................................................................................ 15 5.2. Hüdrogeoloogia ..................................................................................................16 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 19 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 21 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..........................................22 8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 25 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 27 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 28 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba ........................................................................................ 29 2. Uuringuaukude kataloog .......................................................................................... 31 3. Proovide kataloog .....................................................................................................32 4. Geoloogilised kirjeldused ......................................................................................... 33 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll.......................................................... 35 6. Keskmised kvaliteedinäitajad ................................................................................... 41 7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ..................................................... 44 8. Varu arvutuse tulemused .......................................................................................... 45 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ..................................................................50 10. Maa- ja Ruumiameti arvamus .................................................................................. 51 11. Uuringuaukude likvideerimise akt ...........................................................................52 12. Keskkonnaameti korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................. 54 13. Tellija arvamus .........................................................................................................56 Korraldus varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. ploki piirid.dgn 2. isojooned lasum EH.dgn 3. isojooned lamam EH.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Viluvere II uuringuruumis tehti Verston Eesti OÜ tellimisel. Keskkonnaameti 10.12.2024 korralduse nr DM-126253-26 alusel väljastati Verston Eesti OÜ-le Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520604 kehtivusajaga kolm aastat (Tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärgiks on peamiselt Rail Baltic (RB) raudteetrassi muldetööde ehituseks vajamineva täitematerjali otsing ja uuring ning sobivusel selle arvele võtmine maavara aktiivse tarbevaruna ning hilisem kaevandamine. Geoloogilise uuringuga selgitati välja uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused. Jaanuaris 2025. a kaevati kaevandid (15 tk) üle kogu uuringruumi uuringuvõrgu tihedusega kuni 200 m. Uuringupunktides määrati katendi ja kasuliku kihi paksused ning mõõdeti põhjavee taseme kõrgused. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 27 terastikulise koostise analüüsi. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 2000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar, hüdrogeoloog Kaarel Mänd ja mäeinsener Tauri Põldema. Topograafilise mõõdistamise tegi 2025. a märtsis geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Viluvere II uuringuruum teenindusala pindalaga 24,83 ha asub Viluvere külas, Põhja- Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840; sihtotstarve 80% maatulundusmaa ja 20% kaitsealune maa), mille omanik on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusalal on nii metsa kui ka raiesmikku. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on tasane, absoluutkõrgused jäävad ~42 - 44 m tasemele. Viluvere II uuringuruumist otsesihis ligikaudu 3 km kaugusele läänesuunda jääb RB raudteetrass (Joonis 2.1). Joonis 2.1. Viluvere II uuringuruumi asetus RB suhtes (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025) OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 Eidapere alevik jääb uuringuruumist ~9 km kaugusele kirde suunda, Vändra alev jääb ~9 km kaugusele kagu suunda ja Tootsi alev jääb ~10 km kaugusele edela suunda. Lähim majapidamine asub ~450 m kaugusel läänes Suuremäe (93001:001:0134) kinnistul. Viluvere II uuringuruum kattub kogu pindalal maaparandussüsteemiga Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001). Maavaravaru arvele võtmise arvamuse on andnud Maa- ja Ruumiamet (Tekstilisa 10). Uuringuruumi teenindusala lääneservast vähemalt ~25 m kaugusel asub laiarööpaline raudtee (VID kood 4076358; kaitsevöönd 30 m tee teljest). Uuringuruumi teenindusala lääneosa kattub eelnimetatud laiarööpalise raudtee kaitsevööndiga kuni 6 m ulatuses. Uuringuruumi teenindusala kattub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga (U1225). Uuringuruumil ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Uuringuruumile lähim ehitusmaterjali maardla on Viluvere liiva- maardla (registrikaart 977), mis jääb ~3 km lõuna suunda ja Sohlu kruusamaardla (registrikaart 969), mis jääb ~5 km lääne suunda. Viluvere maardlas asub Viluvere liivakarjäär (luba KL-513957), kus luba täiteliiva kaevandamiseks omab EMG Karjäärid OÜ. Sohlu kruusamaardlas on luba ehitusliiva ja ehituskruusa kaevanda- miseks Osaühingul Eesti Killustik (luba KL-515217). Uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei jää uuringruumi kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Uuringuruumist ~170 m kaugusele loodesse ja ~330 m kaugusele kirdesse jääb Taarikõnnu looduskaitseala. ~350 m kaugusele kirdesse jääb I kategooria liigi kaljukotkas (Aquila chrysaetos) elupaik ja II kategooria liigi metsis (Tetrao urogallus) elupaik. ~65 m kaugusele läände ja loodesse jäävad III kategooria liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja teder (Lyrurus tetrix) elupaigad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 3. GEOLOOGILINE UURITUS Viluvere II uuringuruumis varasemalt rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud ei ole. Lähim purdsetete maardla on Viluvere liivamaardla (registrikaart nr 977), mis jääb alast ~3 km kaugusele lõunasse. Viluvere liivamaardla registrikaardi järgi on tehtud maardlas ainult üks uuring 2020. a. Uuringu „Aruanne Pärnu maakonnas Viluvere uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 24.10.2019)“ tegijaks oli OÜ J. Viru Markšeideribüroo (J. Nezdoli ja T. Nirgi, 2020; EGF 9346). Joonis 3.1 Viluvere II uuringuruum geoloogilisel baaskaardil (aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025) 2020. a uuringuga kaevati uuringuruumi 17 kaevandit. Kaevanditest võeti proovid materjali terastikulise koostise ning füüsikalis-mehhaaniliste omaduste hindamiseks. Uuritud alal moodustavad kasuliku kihi Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed (fIIIjr3) setted, mille seas on nii ehitus- kui ka täiteliivale vastavat materjali. Maavara levib uuringu alusel enamasti pinnaseveetasemest kõrgemal. Varu arvutus teostati ühes OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 plokis, pindalal 17,46 ha. Arvele soovitati võtta täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 17,46 ha 126 tuh m3 (plokk 1), kogu maavaravaru on veepealne. Viluvere liivamaardla kasuliku kihi paksus on maardla registrikaardi järgi 0,3 - 1,1 m, keskmiselt 0,7 m. Kasulikuks kihiks on peenliiv, mis on arvele võetud täiteliivana (<0,063 mm osakeste sisaldus 5,8%). Kasuliku kihi katendiks on kasvukiht, paksusega 0,2 - 0,6 m (keskmiselt 0,4 m), lamamiks on saviliiv. Geoloogilisest situatsioonist lähtuvalt soovitakse Viluvere II uuringruumi moodustatud plokid liita Viluvere liivamaardla koosseisu. 2020. a tehtud uuringu põhjal moodustaud ploki 1 piires on antud välja 2023. a kesk- konnaluba (luba KL-513957) maavaravaru kaevandamiseks EMG Karjäärid OÜ-le. Hetkel pole veel kaevandamistöödega alustatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine Uuringuruumi kaevati 23. - 24.01.2025. a 15 kaevandit sügavusega 1,2 - 2,5 m ja üldmetraažiga 29,3 m. Uuringuaugud likvideeriti kohe pärast geoloogilise situatsiooni kirjeldamist, proovide võtmist ja vajalikku mõõdistamist loodusliku materjaliga. Uuringuaukude ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund (Foto 4.1). Uuringuaukude likvideerimise kohta koostati akt (Tekstilisa 11), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Tekstilisa 12). Foto 4.1. Likvideeritud kaevand K-3 (foto S. Siir 23.01.2025, 58°38'55'' pl 24°51'40'' ip) Välitööde käigus võeti uuringuaukudest kokku 27 proovi. Proovide pikkus oli 0,4 - 1,5 m, keskmiselt 0,8 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi ulatuses. 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Kõik tehtud katsed on laboris akrediteeritud. Terastikuline koostis määrati 27-st proovist. Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Kahest kokku segatud proovist (K-2-1 + K-13-1 ja K-2-2 + K-13-2) tehti filtratsioonimooduli katsed. Filtratsioonimoodul määrati fraktsioonist 0…4 mm standardi EVS 901-20 järgi (sh tehti kuivtiheduse ja veesisalduse määramine Proctor-teim katsel standardi EVS-EN 13286-2 järgi). Neljast proovist (K-2-1, K-2-2, K-13-1 ja K-13-2) määrati orgaanilise aine sisaldus (põletuskadu) standardi EVS-EN 1997-2 lisa N punkt N.2 järgi. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2025. a märtsis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Tekstilisa 9). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis- tamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme Aleuriit 6...7 0,016...0,008 keskmine OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Viluvere II uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Maaparandussüsteemi veerežiimi uuringu käigus ei mõjutatud. Topograafiline mõõdistamine tehti jalgsi alal liikudes. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras masinate ja instrumentidega. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1. Geoloogia Geoloogilise baaskaardi (1 : 400 000) andmetel levivad Viluvere II uuringuruumis moreen, liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk (Joonis 3.1). Aluspõhja moodustuvad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu (S2jn) mergel ja biohermne lubjakivi. Viluvere II uuringuruumi katendiks on kasvukiht, muld (Q2_s) ja kahes kaevandis on katendis ka moreen (K-15) ja huumusrikas liiv (K-14; foto 5.1). Katendi paksus on 0,2 - 0,6 m (keskmine 0,3 m). Kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mida antud alal iseloomustab eriteraline vähese peenosise sisaldusega hall kuni beež liiv. Kasuliku kihi uuritud paksus jääb vahemikku 0,5 - 2,0 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall savi (Foto 5.2). Käesoleva uuringu käigus avati lamam kõigis kaevandites, absoluutkõrgustel 40,2 - 42,6 m. Foto 5.1. Kaevandi K-14 katendiks Foto 5.2. Kaevandis K-5 avatud olev huumusrikas liiv (foto S. Siir lamam (foto S. Siir 23.01.2025, 24.01.2025, 58°38'54''pl 24°51'39''ip) 58°40'38''pl 24°52'11''ip) Viluvere II uuringuruumi tüüpläbilõige on toodud tabelis 5.1. Geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 4. Viluvere II uuringuruumi moodustatakse kaks plokki (2 ja 3). Plokk 2 moodustub veepealsest liivast ja plokk 3 veealusest liivast. Plokkide moodustamise täpsem kirjeldus on peatükis 8. Maavara kvaliteedi täpsem ülevaade on peatükis 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 Tabel 5.1. Viluvere II uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Geoloogiline Kihi paksus (uuringuaukudes), m Nimetus Kasulik kiht indeks min max keskmine Kasvukiht, muld Q2_s 0,2 0,6 0,3 - Liiv Q1jrVr_lg 0,5 2,0 1,4 + Savi Q1jrVr_lg - 5.2. Hüdrogeoloogia Viluvere II uuringuruum asub maaparandussüsteemi Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001) alal. Lähiümbruse hüdrograafilises võrgus on olulisim uuringu- ruumist >300 m ida pool asuv ning kagu suunas voolav Uru oja, kuhu suubuvad kõik uuringuruumi läbivad kraavid ning mis ise suubub Sauga jõkke. Uuringruumist ~650 m kaugusel mõõdeti Uru oja abs veetasemeks 41,34 m. Uuringupiirkonna hüdrogeoloogilises läbilõikes moodustavad maapinnalt esimese veekihi Kvaternaari veekompleksi kuuluvad keskmiselt 1,4 m paksused Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised liivad. Veepidemeks on vähese veejuhtivusega savi. Kvaternaarisetete all levib maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaani kihistu merglites ja biohermses lubjakivis, olles osa Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksist. Karbonaatsete kivimite erideebit on Eesti Geoloogia- teenistuse hüdrogeoloogilise 1 : 400 000 kaardi andmeil 2,0 - 5,0 l/s × m. Pinnakatte paksus antud piirkonnas on keskmiselt ~5 m, seega on veekompleks maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud (Veeseadus §68). Kvaternaari liivade leviala piiril uuringuruumi lõunaserva läheduses asuvad Viluvere II küla majapidamised võivad salvkaevude abil toetuda samale kvaternaarisetete veekihile, mis moodustab uuringuruumis kasuliku kihi, kuid võivad toetuda ka teistsugustes setetes levivatele, hüdrauliliselt eelmisega mitte seotud veekihtidele. Piirkonna puur- kaevud ammutavad vett pigem sügavamal asuvast Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist. Tabel 5.2 Põhjavee tase Viluvere II uuringuruumis 2025. a (23.-24.01.2025) ja mõõdetud kraavides (10.03. ja 19.03.2025) Uuringuaugu nr Veetase maapinnast, m Abs h, m K-1 1,0 42,5 K-2 1,0 42,3 K-3 0,9 42,4 K-4 1,0 42,6 K-5 0,5 43,5 K-6 0,9 42,6 K-7 0,9 42,8 K-8 0,7 42,8 K-9 0,7 42,5 K-10 0,8 42,3 K-11 0,6 42,4 K-12 0,9 42,3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Uuringuaugu nr Veetase maapinnast, m Abs h, m K-13 0,8 42,7 K-14 0,9 43,2 K-15 1,0 42,8 Põhjapoolne kraav 42,78 42,77 Läänepoolne kraav 42,40 Idapoolne kraav 42,18 Ala keskele jääv N-S suunaline kraav 42,42 Ala keskele jääv W-E suunaline kraav 42,59 Uru oja veetase (~650 m alast idas) 41,34 Keskmine veetase 42,6 Joonis 5.1. Viluvere II uuringuruumi lähipiirkonna maapinna kõrgused ja veevõrk. Nooled näitavad veekogude voolusuunda (Aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2025) Kvaternaarisetete põhjavesi on surveta ja toitub sademetest. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel (23.-24.01.2025) 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast (Tabel 5.2), absoluutkõrgustele 42,3 - 43,5 m (keskmine 42,6 m), väikese langusega ida suunas. Uuringualal ja seda ümbritsevates kraavides jäi veetase märtsis 2025. a abs kõrgusele 42,2 - 42,8 m (keskmine 42,6 m). Plokkide keskmine veetase on 42,6 m. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Kuna uuring ja topograafiline mõõdistamine tehti pigem veerikkal ajal, siis tegelik keskmine veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra väiksem, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Kuna piirkonnas reguleerib veetaset kraavitus, ei ole põhjaveetaseme aastane kõikumine tõenäoliselt väga suur. Madalates kvaternaarisetetes levivates põhjaveekihtides ühtib vee liikumise suund enamasti reljeefi langusega, mis uuringuruumi lähipiirkonnas langeb idasse ja lõunasse (Joonis 5.1). Lokaalselt kaldub põhjavee vool kraavide ja muude veekogude poole. Uuringualal on põhjavee vool seega suunatud idasse-kagusse, Uru oja suunas, millele viitavad ka mõõdetud veetasemed. Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogilise 1 : 400 000 kaardi alusel on sügavamal asuva Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi üldine voolusuund läände ja lõunasse. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 6. MAAVARA KVALITEET Viluvere II uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamiseks on aluseks 2025. a uuringuaukudest võetud terastikulise koostise proovide andmed. Kokku võeti uuringu raames 27 proovi. Viluvere II uuringuruumi moodustatud ploki 2 aT ja 3 aT kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel on aluseks 25 tehtud terastikulise koostise andmed (Tekstilisa 6). Viluvere II uuringuruumi ja moodustatud plokkide 2 aT ning 3 aT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1. Proovide kataloog on toodud tekstilisas 3 ja labori tulemused on toodud tekstilisades 5 ja 6. Tabel 6.1. Uuringuruumi ja varuplokkide kvaliteedinäitajad Uuringuruum Plokk 2 ja 3 aT Maavara ehitusliiv ehitusliiv Proovide arv 27 25 (terastikuline koostis) Proovide pikkus, m 21,5 20,3 Kruusa sisaldus 0,0 -16,6 (kaalutud 0,0 -16,6 (kaalutud (fraktsioon >31,5 mm), % keskmine 0,4) keskmine 0,4) Liiva sisaldus 82,6 - 99,1 (96,6) 82,6 - 99,1 (91,2) (0,063 - 31,5 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,8 - 5,3 (3,0) 0,8 - 5,3 (2,8) (<0,063 mm), % Filtratsioonimoodul 1,4 - 1,5 (fraktsioon 0 - 4 mm), m/ööp Kuumutuskadu, orgaanilise aine 0,2 - 0,6 sisaldus (fraktsioon 0 - 2 mm), % Terastikkulise koostise tulemused on homogeensed v.a proovi K-15-2 tulemused (Joonis 6.1). Tulenevalt materjali homogeensusest on plokkide keskmised näitajad võetud kõikide proovide järgi, eraldi veealuse ja veepealse maavara kvaliteeti ei hinnatud. Terastikulise koostise tulemused on ühtlased ja kui võtta veepealses ja veealuses osas keskmised tulemused eraldi, siis maavara kasutusalas muutust ei ole. Viluvere II kasuliku kihi terastikulise koostise graafikud on toodud joonisel 6.1. Terastikulise koostise tulemustel on moodustatud plokkide 2 ja 3 kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm) proovides on 0,0 - 16,6% (kaalutud keskmine 0,4%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) 82,6 - 99,1% (91,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) 0,8 - 5,3% (2,8%). Kahes koondproovis määrati (fraktsioonile 0…4 mm) filtratsioonimoodul, mis jääb vahemikku 1,4 - 1,5 m/ööp. Kuumutuskadu tehti 4 proovile, tulemus jääb vahemikku 0,2 - 0,6%. Viluvere II uuringuruumi looduslik kasuliku kihi materjal vastab ehitusliiva nõuetele. Viluvere II uuringuruumis moodustatud plokkide 2 aT (veepealne) ja 3 aT (veealune) liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 2,8% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,4%. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ lisa 1 järgi materjal või peenliiv loetakse dreenivaks juhul osakesi tera suurusega <0,063 mm on vähem kui 7%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Viluvere II kasuliku kihi loodusliku materjali keskmiste tulemuste järgi võib seega materjali lugeda dreenitavaks. Kuna keskmine loodusliku materjali peenosise sisaldus on 3,0% võib materjal sobida ka betoonitäitematerjaliks. 100 90 80 70 Sõela läbind, % 60 50 40 30 20 10 0 Sõela ava, mm Joonis 6.1. Viluvere II kasuliku kihi terastikulise koostise graafik (kõige alumine, tumehalli värvusega – proovi K-15-2 tulemus) Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ järgi peab muldkeha töötsooni alumises kihis (sügavusel 1,0 - 1,5 m) filtratsioonimoodul olema vähemalt 1 m/ööp. Dreenkihis ja muldkeha töökihis (sügavuseni kuni 1 m) peab filtratsioonimoodul olema peale muldesse paigaldamist ja tihendamist vähemalt 2 m/ööp. Mulde ehitamisel võib kasutada materjali, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Eelneva põhjal saab Viluvere II loodusliku materjali kasutada muldkeha töötsooni alumises kihis ja muldes. Materjali rikastamisega saab materjali kvaliteeti suunata ja omadusi parendada. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirja nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“ alusel peab dreenkihis olema orgaanilise aine sisaldus <2 mm teramõõduga täitematerjalis <1%. Viluvere II materjali orgaanilise aine sisaldus on sellest madalam, seega sobilik muldkeha dreenkihis kasutamiseks. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad siiski loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Tulevast toodet/tooteid on võimalik materjali rikastamisega parendada ja seega kvaliteeti muuta. Kõrgema kvaliteedi saavutamisel saab tulevasi tooteid vastavalt kvaliteedile kasutada nt tee-ehitusmaterjalina, muldkeha dreenkihis, betoonsegudes jm. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Viluvere II uuringuruumis lasuva liiva kaevandamiseks on soodsad. Väljavedu alalt saab toimuda uuringuala lõunaküljes asuva RMK haldusalasse kuuluva Rahingu tee (9300506) kaudu, mis vajaks rekonstrueerimist kaevandamisloa omaniku poolt, et see kannaks rasketehnikat. Maavara lasundi katendi puhul on tegemist peamiselt kasvukihiga, kuid esineb ka moreeni ja huumusrikast liiva. Katendi paksus on vahemikus 0,2 - 0,6 m. Kasulik kiht koosneb eriteralisest vähese peenosise sisaldusega hallist kuni beežist liivast. Kasuliku kihi kogupaksus on vahemikus 0,5 - 2,0 m. Kasuliku kihi lamam jääb absoluutkõrgustel 40,2 - 42,6 m. Kasuliku kihi lamami moodustab hall savi. Karjääri avamisel tuleb esmalt langetada mäeeraldisel kasvav mets, juurida kännud, seejärel koorida katend, mida saab vallitada mäeeraldise teenindusmaale kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Katendit saab kasutada karjääri hilisemal bioloogilisel korrasta- misel. Karjääri teenindamiseks on vaja rajada ühendusteed ala lõunaosast 110 m kaugusel olevale Rahingu teele. Kasuliku kihi paksust arvestades saab maavara kaevandamiseks kasutada ekskavaatorit. Veealuse ehitusliiva varu kättesaamiseks tõstetakse materjal veekogu põhjast puistangusse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Põhjavee tase jäi uuringuaegsete mõõtmiste andmetel 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast (Tabel 5.2), absoluutkõrgustele 42,3 - 43,5 m (keskmine 42,6 m), väikese langusega ida suunas. Osaliselt on veetasemed mõõdetud suurvee ajal ehk eeldatavasti on keskmine tase mõõdetust madalamal. Viluvere II uuringuruum asub maaparandussüsteemi Rahingu 2 (TTP-693) (kood 6114910030130001) alal. Lähiümbruse hüdrograafilises võrgus on olulisim uuringuruumist >300 m ida pool asuv ning kagu suunas voolav Uru oja, kuhu suubuvad kõik uuringuruumi läbivad kraavid ning mis ise suubub Sauga jõkke. Uuringruumist ~650 m kaugusel mõõdeti Uru oja abs veetasemeks 41,34 m. Kaevandamisel on võimalik vett isevooluliselt välja suunata uuringuruumi lõunaküljel olevast kraavist. Veetaseme saaks isevooluliselt viia alla kuni absoluutkõrguseni 41,9 m, kuid arvestades kaevandatava maavara kihi paksust on mõistlik kaevandada veetaset alandamata. Kaevandamisejärgselt on võimalik kaevandatud ala osaliselt korrastada metsamaaks ja osaliselt veekoguks. Küll aga ei taga kaevandamisjärgne põhjaveetase kogu alal 2 m sügavuse tehisveekogu tekkimise tingimusi. Karjääri korrastamisel metsamaaks ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Tagasitäitmise teel oleks vaja seega materjali ~300 tuh m3. Kuna katendi kogusest tagasitäitmiseks ei jätkuks, näib soodsam moodustada kaevandatud alale madalaveeline veekogu. Võimalik on ka täitematerjali karjääri sisse toomine, et tagada metsamaaks sobiv pind, kuid täpsed korrastamise tingimused selgitatakse keskkonnaloa taotlemisel ja korrastamise projektis. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Keskkonnaloa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks ja hilisemaks korrastamiseks koostatakse vastav projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Mäetöödel tuleb järgida kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete norm- tasemed, pinnase reostumise vältimine, tolmu vältimine jms). Kuna kaevandatav kaevis on looduslikult niiske, siis maavara väljamisel tolmu ei teki. Kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui müra osas tuleb lähtuda kehtestatud normidest ja Viluvere II piirangutest. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine piirkonna ökoloogilisi tingimusi. Tulevases karjääris kaevandamisel keskkonnale kahjulikke jäätmeid ei teki – kogu kasulik kiht kaevandatakse ja kaubastatakse. Mäeeraldiselt eemaldatud katend kasutatakse vastavalt vajadusel ala korrastamisel või turustatakse vastavalt seadusele. 7.1.1. Mõju põhja- ja pinnavee keemilisele koostisele Mehhaaniliselt kaevandades piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekkega ja masinates kasutatud õlide või kütuste sattumisega põhjavette. Heljumi leviku tõkestamiseks on vajalik tagada heljumi settimine mäeeraldisel enne vee valgumist suublasse, kasutades selleks kas karjäärijärve ennast või spetsiaalselt rajatud settebasseini. Selle kontrollimiseks on vajalik seirata karjääri väljavoolus vee kvaliteeti. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus sette- poorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“ nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Liivasetetes ei leidu kaverne, lõhesid või muid vooluteid, kus vee liikumine saaks olla oluliselt kiirem ja heljumi väljasettimine seega oluliselt aeglasem (nagu seda võib leiduda nt karbonaatsetes kivimites). Selles ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhja- veekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras raske- tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ette- valmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult ettevaatusabinõude läbikukkumisel on võimalik naftaproduktide reostuse levik pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja pinnavee voolusuunale mööda maaparandussüsteemi kraave Uru oja suunas ja seda kaudu allavoolu Sauga jõe suunas. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. Ohtu Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi reostamiseks ei saa avariide puhul täielikult välistada, kuna pinnakate on õhuke (~5 m). Kuid kuna kasuliku kihi lamam on halva veejuhtivusega savi ning kuna lokaalselt liigub põhjavesi kraavide ja väljavoolu suunas, mitte sügavusse, on reostuse sattumine S-O kompleksi pigem ebatõenäoline. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 7.1.2. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, sest kaevandamine toimub nii vee pealt kui ka alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Karjääri ümbruse reljeefist tulenevalt ei moodustu pärast materjali väljamist ka madalama kõrgusega väljavoolu, mille tõttu peaks veetase karjääri alal praegusega võrreldes langema. Teoreetiliselt on veealuse pinnase väljamine siiski põhjaveetaset langetav tegevus, sest kopaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi (st. tekib veedefitsiit), mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida väljaspoole karjääri ning mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri mõjuraadiuseks. Mõju hindamiseks tuleb eelnevalt leida tekkiva veedefitsiidi hulk ajaühikus (nominaalselt „vooluhulk“ Q). Siinkohal hindame seda valemiga 7.1: (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [7.1], 𝑡 kus n on peenliiva poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt 26%; Morris ja Johnson 1967), V on veealuse maavaraploki 3 aT ruumala (236 000 m3) ja t on maavaraploki eelduslik ammendamise aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~48 m3/ööpäevas. Maavara väljamisest tekkivat veedefitsiiti tasakaalustavad pikema ajaperioodi vaates esmalt karjäärile langevad sademed ning karjääri valgalalt lähtuv sademevee pindmine äravool, seejärel külgnevatelt aladelt lähtuv põhjavesi. Karjäärile langevatest sademetest tulenevat veedefitsiiti kompenseerivat vooluhulka saab arvutada lähtuvalt valemist 7.2: 𝑄 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 [7.2], kus Wp on sademete hulk (Türi meteoroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööpäevas; Keskkonnaagentuur), We on aurumine (482 mm/a ehk 0,00132 m/ööpäevas mõõdetud Männikjärve raba laugastelt; Keskkonnaagentuur, 2025) ning S on veealuse ploki 3 aT pindala (23,93 ha ehk 239 300 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 160 m3/ööpäevas. Seega kompenseeritakse kogu tekkiv veedefitsiit karjäärile langevatest sademetest ning pikema ajaperioodi vaates puudub vajadus põhjavee valgumiseks süvendisse külgnevalt maa-alalt ning põhjavee alanduslehtri tekkeks. Lisaks maavara väljamisest tekkivale veedefitsiidile põhjustab defitsiiti ka karjäärijärve poolt avatud veepeegli tõttu intensiivistuv vee aurumine. Suurenenud aurumist karjäärijärvelt võrreldes kuiva maapinnaga on raske kvantitatiivselt hinnata, kuna aurumist mõjutab oluliselt karjääri piirkonna topograafia, mikrokliima, varju andvate puude olemasolu jms faktorid. Siiski, kui kuivalt maapinnalt on keskmine aurumine ~450 mm/a (Kink jt., 1998), siis Männikjärve raba mõõtejaamas olevatelt laugastelt on mõõdetud aurumine 482 mm/a (Keskkonnaagentuur, 2025). Arvestades ploki 3 aT pindala 239 300 m2 oleks vastavalt tekkiv defitsiit ~21 m3/ööpäevas. Ka see veehulk on täielikult kompenseeritud karjäärile langevate sademete poolt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 Eelnevat arvesse võttes tuleb siiski arvestada, et põhjaveetase karjääri lähiümbruses võib langeda, kuna praegune tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasa- kaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse ja aurumise intensiivistumise mõjul. Tõenäoliselt ei ole sellest põhjustatud mõju põhjaveetasemetele reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud kümned meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjaveetaseme looduslikust ~1 m piires kõikumisest aasta jooksul. Kaevandamise mõju pinnaveerežiimile on samuti minimaalne. Kaevandamisel tekkiv reljeefi muutus võib mõnevõrra ümber organiseerida vee jaotumise karjääri lähiümbruse kraavidesse ning aurumise ja maavara väljamise defitsiit võib vähesel määral vähendada kraavide keskmist vooluhulka. Siiski on mõju Uru oja ja Sauga jõe voolukogustele minimaalne, sest uuringuala ja sealt ülesvoolu jääv piirkond moodustab vaid väikese murdosa vastavate vooluveekogude valgalast. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 2000 (Graafiline lisa 1), 2025. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Uuringupunktide andmed on välja toodud tekstilisades 2 - 6. Viluvere II uuringuruumi pindala on 24,83 ha, mille piirides on moodustatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 2 ja 3 pindalaga 23,93 ha. Plokkide moodustamisel on välja jäetud laiarööpalise raudtee (VID kood 4076358) kaitsevöönd. Veepealsed ja veealused plokid on eraldatud uuringuaegse keskmise veetaseme abs kõrguse 42,6 m järgi. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2025. a märtsi topograafilise mõõdistamise andmeid; - uuringuaegse keskmise veetaseme mudel – abs h 42,6 m; - kasuliku kihi lasumi ja lamami mudelid – kasutatud on alale jäävate uuringuaukude andmeid. Uuringuruumi ning selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud tekstilisas 7 ning varu arvutuse tulemused tekstilisas 8. Varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. Varu arvutuse tulemused Katendi Katendi Maavaravaru, Kasulik kihi Plokid Pindala, ha maht, m³ paksus, m m³ paksus, m Plokk 2 aT 23,93 79 907 0,3 110 790 0,5 Plokk 3 aT 23,93 - - 236 372 1,0 Kokku 347 162 1,5 Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 2 maavaravaru mahuks 111 tuh m3 ja paksus plokis 2 on: 111 tuh m3 ÷ 23,93 ha = 0,5 m. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 3 maavaravaru mahuks 236 tuh m3 ja paksus plokis 3 on: 236 tuh m3 ÷ 23,93 ha = 1,0 m. Katendiks on suuresti kasvukiht, muld. Katendi maht on 80 tuh m3. Katendi keskmine paksus on: 80 tuh m3 ÷ 23,93 ha = 0,3 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi maavaravaru kahes plokis: veepealses ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokis 2 ja veealuses ehitusliiva aktiivse OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 tarbevaru plokis 3. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veepealne) varu 111 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veealune) varu 236 tuh m3. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek Viluvere II uuringuruumi piires hinnatud maavaravaru liita Viluvere liivamaardla koosseisu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 27 9. KOKKUVÕTE Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Verston Eesti OÜ tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/520604 alusel. Viluvere II uuringuruum teenindusala pindalaga 24,83 ha asub Viluvere külas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Vändra metskond 2 (tunnus 63801:001:0840). Geoloogilise uuringu välitööde käigus kaevati uuringuruumi 15 kaevandit sügavusega kuni 2,5 m. Võeti kokku 27 proovi laboratoorseteks analüüsideks (terastikuline koostis, orgaanilise aine sisaldus, filtratsioon). Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted, valdavalt eriteraline beeži ja halli värvusega liiv. Kasuliku kihi paksus on uuringu- punktides 0,5 - 2,0 m. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb uuringruumi piires 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 42,3 - 43,5 m (keskmine 42,6 m). Viluvere II uuringuruumis moodustatud ploki 2 aT (veepealne) ja 3 aT (veealune) liiv vastavad ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 3,0% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,4 mm. Liiva (0…4 mm) filtratsioon on proovides 1,4 - 1,5 m/ööp. Kuumutuskadu on 0,2 -0,6%. Eesti Geoloogiateenistusele tehakse ettepanek liita Viluvere II uuringuruumi moodustatud plokid Viluvere liivamaardla koosseisu, milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.01.2025): - aktiivse tarbevaru plokk 2 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veepealne) varu 111 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 3 (pindala 23,93 ha) ehitusliiva (veealune) varu 236 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 28 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaagentuur [WWW] https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ (31.03.2025) 2. Keskkonnaministri 07. aprilli 2017. a määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., (toim.). Raukas, A. 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. 5. Maa- ja ruumiameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (17.03 - 01.04.2025) 6. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020). 7. Maanteeameti peadirektori 05.01.2016. a käskkiri nr 0001. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020). Lisa 1. 8. Morris, D.A., Johnson, A.I. 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p. 9. Nezdoli, J. ja Nirgi, T. 2020. Aruanne Pärnu maakonnas Viluvere uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 24.10.2019). OÜ J. Viru Markšeideribüroo. EGF 9346. 10. Riigikogu 30. jaanuari 2019. a seadus. Veeseadus. 11. Vallner, L. 2002. Eesti hüdrogeoloogiline mudel. EGF 7477. 12. Viluvere II uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520604.  Läbilõige I-I' N S m m 46 46 K-14 44,08 Vändra metskond 2 45 63801:001:0840 45 K-1 K-4 K-3 K-2 43,53 44 43,58 44 K-4-1 43,30 43,34 K-14-1 0,5 Kr.0,0 K-1-1 1: vt. 43,18m K-3-1 K-2-1 2 Kr.0,0 0,3 0,3 Kr.0,0 1: St.5,3 2 43 St.2,6 1,2 24.01.2025 Plokk 2 aT 0,3 Kr.0,0 0,3 Kr.0,8 St.3,4 43 vt. 42,58m TL St.1,9 St.2,2 vt. 42,53m EL 1,3 23.01.20251,1 vt. 42,40m vt. 42,34m 23.01.2025 EL EL 5 23.01.2025 EL 1,3 1: K-4-2 1,2 23.01.2025 42 Kr.0,0 Plokk 3 aT K-3-2 1,3 K-2-2 K-1-2 42 1,9 Kr.0,0 St.2,9 1,9 Kr.0,0 Kr.0,0 2,0 2,0 St.1,5 2,1EL St.3,5 2,1 41 2,2 EL 2,1St.4,9 EL 41 EL 40 40 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Vändra metskond 2 Läbilõige II-II' 63801:001:0840 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus W E Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 42,6 m) m Tallinn-Lelle-Pärnu 95,1-110,8 km m 46 93001:001:0051 46 Vändra metskond 2 Kasvukiht Tee 63801:001:0840 K-5 45 45 44,01 K-4 K-12 Peeneteraline liiv 44 43,58 44 K-5-1 K-4-1 43,21 vt. 43,51m 0,4 1: 23.01.2025 Kr.0,0 Kr.0,0 0,3 2 0,9 St.4,6 St.5,3 K-12-1 Plokk 2 aT 2 43 43 Savi 1: EL vt. 42,58m TL 0,3 Kr.0,0 1,2 23.01.20251,1 vt. 42,31m St.2,2 K-4-2 24.01.2025 EL 5 42 Plokk 3 aT 42 1: Kr.0,0 1,3 1,9 K-12-2 St.2,9 Raudtee kaitsevöönd 2,1EL Kr.0,0 41 2,1 41 St.3,7 2,2 EL Kaevandamisel jäetav nõlvus 40 40 1:2 vastab kaldele 26° 1:5 vastab kaldele 12° K-4 Kaevandi nr 43,58 Suudme abs kõrgus, m Sügavus maapinnast, m Proovi number 0,3 K-4-1 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Läbilõige III-III' Veetaseme abs kõrgus, m Mõõtmise kuupäev vt. 42,58m 23.01.2025 Kr.0,0 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % 1,1 St.5,3 W E TL EL - ehitusliiv m m Proovitud intervall, m TL - täiteliiv 1,9 46 Tallinn-Lelle-Pärnu 95,1-110,8 km 46 Kaevandi sügavus, m Vändra metskond 2 2,1 93001:001:0051 63801:001:0840 Märkused: 45 45 Tee K-7 K-10 K-2 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 43,66 43,13 44 44 K-7-1 Plokk 2 aT 43,34 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 0,3 Kr.0,0 K-2-1 K-10-1 3. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 1: St.2,0 0,3 2 43 Kr.0,8 Kr.0,0 43 2 1: 1: vt. 42,76m 4. Varuplokkide 2 aT ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 42,6 m. 24.01.2025 EL St.2,2 0,5 St.3,3 1,2 vt. 42,34m vt. 42,33m K-7-2 23.01.2025 EL 24.01.2025 EL 5 1,3 1,1 5 42 42 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 1: 2,0 Kr.0,0 K-2-2 Plokk 3 aT K-10-2 St.3,3 Kr.0,0 Kr.0,0 2,0 1,8 Viluvere II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 2,2 EL 41 2,1St.4,9 St.4,3 41 EL 2,0 EL Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond I-I' ... III-III' 40 40 Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 2/3 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 0 100 200 m H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/  439 .9 437 .9 424 .0 3 43.71 438 .0 424 .8 443 . 439 .9 42.57 40 .5 43.50 4 436 .5 43. 42.59 42 .9 43. 44. 4 42. 43. 43. 43. 437 .0 427 .0 34 43.34 4. 84 4 87 19 Kr 74 91 81 80 26 43. 42.60 437 .7 42.62 40 .6 4 441 .6 5 43.60 43.33 6 43.30 2' 43.59 2 43.89 1' 1 43.65 43.75 43.23 43. 44. 44. 43. 42. 43. 43. 43.74 88 14 08 99 74 89 27 Mäeeraldise teenindusmaa 3 4 piiripunktide koordinaadid 43.20 Nr X Y 1' 6 504 658,58 550 446,97 44. 44. 43. 43. 43.34 43. 42. 00 19 85 98 42 61 2' 6 504 668,17 550 827,95 6 504 600 3' 6 504 025,59 550 852,13 43.22 4' 6 504 006,03 550 479,69 5' 6 504 438,01 550 458,03 6' 6 504 438,01 550 458,03 44. 44. 44. 44. 43. 42. 20 15 31 46 55 57 43.10 7' 6 504 514,79 550 454,18 43.12 Pindala 24,44 ha 43. 43.17 44. 43. 42.09 45 43.30 42. 08 94 6' 44. 58 10 44. 42.85 22 43. 44.18 43.16 42. 15 Plast 500 06 H=42.73 12 11 Mäeeraldise piiripunktide 44. 43. 43. 44. 05 93 62 44. 42. koordinaadid 01 Kaardileht nr 6312 Järvakandi, 6321 Vändra 21 61 43.07 Plast 500 43.88 H=42.68 Nr X Y 1 44. 44. 43.06 43. 44. 44. 42. 43. 43.81 43. 43. 1 6 504 658,58 550 446,97 02 06 42. 99 00 19 59 37 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36 02 18 43.97 10 2 6 504 663,07 550 625,35 3 6 504 633,78 550 647,29 1' 5' 9 4 6 504 633,78 550 680,43 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Z= 42,6 abs m 43.13 5 6 504 664,93 550 699,24 43. 42. 44. 43. 43. 43. 88 43. 6 6 504 668,17 550 827,95 47 21 96 90 43. 42. 27 Maardla piir (asendiplaanil) 29 14 03 6 504 400 7 6 504 025,59 550 852,13 Vändra metskond 2 8 6 504 006,03 550 479,69 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 63801:001:0840 9 6 504 438,01 550 458,03 43.17 10 6 504 439,01 550 501,89 43 43. Maapinna samakõrgusjoon, m 43. 43. 43. 43. 42. 43. 11 6 504 515,62 550 499,81 60 43. 86 70 26 75 42. 31 02 43.18 27 09 12 6 504 514,79 550 454,18 Vändra metskond 2 Tal 63801:001:0840 Suuremäe Pindala 23,93 ha Raudtee kaitsevöönd li nn- 93001:001:0134 93001: 43.69 43. 43. 43. Lel 43. 43. 43. 42. 67 60 86 23 45 10 10 Eesvoolu kaitsevöönd koos kalda veekaitsevööndiga le- 001: Pär nu 95, 0051 43.20 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 5,70 ha 43. 43. 43. 43. 42. 43. 42. 1- 41. 86 65 68 43. 63 25 11 96 91 12 110, 43.05 Tehisveekoguks korrastatav ala, pindala 18,74 ha 8 km 43.09 42. 43. 43. 10 05 21 43. 43. 43. 43. 43. 42. 96 67 72 79 16 23 6 504 200 43.30 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43. 43. 43. 43. 43. 42. 43. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43. 42. 52 83 16 65 63 29 46 13 20 43.36 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.03.2025. 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025); N 43. 43. 43. 43. 43. 42. - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 10.10.2025); 43. 43. 42. 49 63 79 55 10 31 49 19 43.16 16 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 10.10.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025). Z= 43,3 abs m 43.12 43.02 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 7. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 43. 43. 43. 43. 42. 42. 43. 43. 42. 67 80 64 55 99 18 34 81 21 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 43.05 Viluvere II liivakarjäär Korrastatud ala plaan Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 43.21 43. 43.18 43. 43. 43. 43. 42. 7 54 61 62 78 09 15 43.30 43.28 42.99 43.05 Loa omanik 3' Verston Eesti OÜ 43. 41. Graafiline lisa 3/3 43. 43.34 6 504 000 47 88 12 43.11 8 43.12 43.04 43.38 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 550 400 550 600 550 800 43.42 43.16 [email protected] 4' 43.31 42.92 42.88 42.94 Mõõtkava 1 : 2000 43. 43. 43. 43. 42. 43.00 43. 43. 43.36 43.22 08 73 89 00 70 44 43.11 53 43.36 43.33 43.34 Tauri Põldema 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/  439 .9 437 .9 424 .0 3 43.71 438 .0 424 .8 443 . 439 .9 42.57 40 .5 43.50 4 436 .5 42,78 43. 42.59 42 .9 4 43. 44. 4 4 42. 43. 43. 43. 437 .0 427 .0 410.03.2025 3 .4 43.34 84 4 87 19 Kr 74 91 81 80 26 43. 42.60 437 .7 I 42.62 40 .6 4 44 43.60 2' 44 441 .6 44 2 43.89 43,18 5 43.33 6 43.30 43.59 1' 1 42,75 43.65 K-14 43.75 24.01.2025 43.23 43. 44. 44. 43. 42. 43. 42,66 43. 43.74 24.01.2025 0,5 88 14 08 99 74 89 27 44,08 24.01.2025 K-13 K-15 0,7 0,2 43.30 0,3 42,88 43.76 43,46 Mäeeraldise teenindusmaa 43,75 44.00 1,9 41,45 2,0 4 2 44 3 4 43.82 41,36 piiripunktide koordinaadid 43.92 ,5 43.20 43.59 43.45 43.64 43.88 43.97 Nr X Y 44 44. 44. 44. 43. 43. 43.27 43.34 43. 42. 43.89 44.10 1' 6 504 658,58 550 446,97 00 01 19 85 98 42 43.66 61 4 43.64 43.95 4 43.62 43.36 2' 6 504 668,17 550 827,95 6 504 600 43.92 43.73 4 43.70 2 ,0 3' 6 504 025,59 550 852,13 43.22 44.00 43.32 4' 6 504 006,03 550 479,69 43.83 43.85 5' 6 504 438,01 550 458,03 44. 44. 43.84 43. 44. 44. 43. 42. 43.50 43.92 6' 6 504 438,01 550 458,03 20 43.78 15 91 31 46 55 57 43.10 43.12 7' 6 504 514,79 550 454,18 43.55 ,5 43.84 43.48 44 42 43.73 43. 43.17 44. Pindala 24,44 ha 44. 43. 43.26 12 43.85 42,59 43.36 42,31 42.09 45 16 43.71 42.19 43.30 42. 43.75 08 94 6' 42,77 44. 10.03.2025 43.69 42.20 43.75 42.24 24.01.2025 58 K-12 10 43.91 43.53 43.95 42.32 42,58 43.85 0,3 42.38 I I' 44. 10.03.2025 44.21 42.62 43.87 23.01.2025 42.85 44.13 K-4 43,21 1,8 22 44.29 43. 44.18 43.49 K-5 0,3 43.27 43.16 42. 43.51 44 43,58 41,11 15 Plast 500 0,4 06 H=42.73 44,01 1,6 II 44. 43. 41,68 43. 0,5 Mäeeraldise piiripunktide 44. 05 93 62 44. 42. 43,11 43.69 11 01 43.59 43.77 21 61 43,51 43.82 43.07 23.01.2025 Plast 500 43.88 43.50 43.28 koordinaadid H=42.68 43.37 43.75 Nr X Y 44. 44. 43.06 43. 44. 44. 42. 43. 43.81 43.41 43. 43. 43.51 02 06 42. 99 00 19 59 37 43.03 36 1 6 504 658,58 550 446,97 02 18 Kaardileht nr 6312 Järvakandi, 6321 Vändra 10 43. 43. 42. 43.97 43.64 43.77 2 6 504 663,07 550 625,35 37 70 32 43.55 43.47 43.09 1 3 6 504 633,78 550 647,29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 5' 9 4 6 504 633,78 550 680,43 ,0 43.40 44 43.23 42 44 43.63 43.41 43.13 43.11 43.08 5 6 504 664,93 550 699,24 1' 44. 43. 42. 43.45 44. 43. 43. 43. 43.44 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 15 88 43. 47 21 96 90 43. 42. 44 27 6 6 504 668,17 550 827,95 29 14 03 43. 43. 43.26 6 504 400 43.09 42. 43.76 43.15 7 6 504 025,59 550 852,13 57 05 43.17 22 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 43.79 43.38 43.12 8 6 504 006,03 550 479,69 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 42.97 9 6 504 438,01 550 458,03 Plokk 2 aT 43.22 43.12 43 43.17 Maardla piir (asendiplaanil) 0 10 6 504 439,01 550 501,89 41, 43. 43. Plokk 3 aT 43. 43. 43. 43. 42. 43.52 43.76 Vändra metskond 2 43. 60 73 43. 86 70 26 75 42. 31 43.30 11 6 504 515,62 550 499,81 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 02 43.43 43.18 43. 27 43. 09 42. 43.13 43.08 63801:001:0840 41 88 15 43.12 43.44 43.16 Vändra metskond 2 42,35 12 6 504 514,79 550 454,18 I I' Geoloogilise läbilõike joon 43 Tal 63801:001:0840 24.01.2025 K-11 ,5 43.09 0,6 4 41 42,63 Suuremäe 42,95 3 Maapinna samakõrgusjoon, m li 24.01.2025 43.31 1,4 Pindala 23,93 ha nn- 43.24 43.19 93001:001:0134 K-6 43.22 40,95 93001: 43.69 0,3 43.1542,40 43,53 43.47 42 43. 43. , Lamami samakõrgusjoon, m 43. 43. 43. 42. Lel 43. 1,4 23.01.2025 43.32 0 43. 43. 24 42. 67 60 86 57 41,83 15 23 42,42 K-3 45 10 43.27 10 43.07 43.28 l 10.03.2025 0,3 43.12 42,59 e- 43,30 10.03.2025 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 001: 43.16 1,6 Pär 43.29 41,40 43.32 43.64 43.60 K-1 Kaevandi nr nu 95, Katendi paksus, m 0051 43.17 43.20 0,3 43,53 Suudme abs kõrgus, m 43.45 1,7 Kasuliku kihi paksus, m 42,18 41,53 Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m 43.48 43. 43. 43. 43. 10.03.2025 43. 42. 43. 43.75 42. 1- 60 41. 86 65 68 43. 63 25 11 96 91 12 43. 43. 42. 110, 43.08 43.05 Raudtee kaitsevöönd 30 71 04 43.36 43.50 43.57 43.49 43.15 8 km 43.09 43.36 42.95 43.05 Eesvoolu kaitsevöönd koos kalda veekaitsevööndiga 42. 43. 43. 43.49 43.24 42,34 10 05 21 43 43. 43. 43. 43. 43. 43. 42. 23.01.2025 42,33 K-2 96 67 72 79 16 81 43.26 23 0,3 24.01.2025 K-10 43. 43. 42. 43.59 42,76 43,34 0,5 Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur 6 504 200 1,7 40 59 01 43.50 43,13 I Märkused: K-7 24.01.2025 0,3 43.32 41,34 43.31 43.15 1,3 II ' 43.30 43.03 41,33 43,66 I II 41,66 1,7 43.65 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43.22 43.47 43.07 43.00 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43. 43. 43. 43. 43.03 43. 43. 42. 43. 43. 42. 52 83 16 65 63 42 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.03.2025. 29 46 13 43.29 20 43. 42. 43. 24 4. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 11 57 43.53 43.36 43.29 42.96 43.05 43.19 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 43.15 43 43.12 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025); 43.53 43.25 43.21 43.10 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 10.10.2025); 43. 43. 43. 43. 43. N 43. 42. 43. 43. 42. 43.23 49 63 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 10.10.2025); 79 55 10 45 31 49 19 43.16 16 43.17 43. 42. 43. 43.04 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.10.2025). 34 00 10 43.04 43.26 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 43.05 43.48 43.12 43.26 43.02 42,40 42.98 41 7. Kogu mäeeraldis asub Rahingu 2 (TTP-693) maaparandussüsteemi maa-alal. 10.03.2025 43.40 ,5 42,77 43.12 42.99 43.08 8. Varuplokkide 2 aT ja 3 aT vahepiir asub abs kõrgusel 42,6 m. 43. 43. 43. 43. 42. 43.17 42. 43. 43. 43. 42. 67 80 24.01.2025 64 55 99 18 K-8 43 71 34 81 21 0,3 43. Objekti nimetus ja aadress 43. 41. 43,47 42,46 Joonise sisu 1,3 19 33 43.01 98 43.19 43.05 43.20 41,87 43.45 43.18 24.01.2025 43.92 43.18 42,53 K-9 0,2 Viluvere II liivakarjäär 43.53 43.49 K-1 23.01.2025 42.93 43,16 0,9 Mäeeraldise plaan 0,3 43.02 42,06 Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond 43.25 43,53 43.21 1,7 41,53 43. 43.18 43. 43. 43. 43. 43. 42. 43.39 7 54 61 62 38 78 09 15 43.30 43.28 42.99 43.05 3' 43. 41. 43. 43.34 43 Loa omanik I 6 504 000 Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/3 47 ' 88 12 43.11 8 43.12 43.04 43.38 Pärnu tn 128, 72720 Paide linn, Järva maakond 550 400 550 600 550 800 43.42 43.16 4' 43.31 42.92 42.88 42.94 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 43. 43. 43. 43. 42. 43.00 43. 43. 43.36 43.22 08 73 89 00 70 44 43.11 53 43.36 43.33 43.34 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 14.10.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5338 /Allkirjastatud digitaalselt/