Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1030574-2 - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Taotlus T-KL_1030574-2.bdoc8187 KB

Sisu (failidest)

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1030574-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Kontaktisik Siim Pukk Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Verston Eesti OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas Püssapalu kruusamaardlas Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 kaevandamiseks. Parandustaotluse selgitus Korrastatud maa plaani täiendamine vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse 16.10.2025 kirjale nr 13-1/25-1653. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleja hakkab Utessuu II liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja tsiviilehituse põhjendus varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee dreenkihi rajamiseks. Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks tolm, müra, vibratsioon ning keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, maastikupildi visuaalne muutumine. Samuti tekitavad karjääris töötavad masinad müra ja tolm jne) kirjeldus õhusaastet. Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja leevendusmeetmed on esitatud taotluse seletuskirja peatükis 9. Käitis/tegevuskoht Nimetus Utessuu II liivakarjäär Aadress Jaaksoni, Tsutsu küla, Rõuge vald, Võru maakond Territoriaalkood 8379 Katastritunnus(ed) 69701:005:0682 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6405900, Y: 678700 Käitise territoorium Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rõuge vald, Võru maakond 0698 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise olek uus mäeeraldis Registrikaardi nr 661 Maardla nimetus Püssapalu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Utessuu II liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 3.86 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3.93 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 20 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 19 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehitus ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 18 000 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 52 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 287 tuh m³ 01.06.2025 Tegevusala andmed 2/4 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 248 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Verston Eesti OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/523045 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 02.04.2028 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025) Geoloogiafondi number 47246 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-105 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.08.2025 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Utessuu_II_liivakarjaari_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Utessuu_II_liivakarjaari_profiilid.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Utessuu_II_liivakarjaari_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Utessuu_II_liivakarjaari_kaevandamisloa_taotluse_seletuskiri.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: 13_525_105_Voru_maakonna_Pussapalu_maardla_registrikande_muutmine.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Utessuu_II_uuringuruumi_aruanne.asice Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku Lisa 7: Maaomaniku_nousolek__Jaaksoni_.asice nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks 3/4 GIS ja CAD failid Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn Lisa 9: Maamudel_Utessuu_II.dgn Lisa 10: piir_teenindusmaa.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Andmed on esitatud taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning koha peal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Transpordiameti kiri 03.10.2025 Lisa 11: 7.1_7256133_6_03.10.2025_Valjaminev_kiri.asice Allkirjastatud Utessuu II liivakarjääri taotluse lisad Lisa 12: Utessuu_II_liivakarjaari_MKLT.asice 4/4 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 UTESSUU II LIIVAKARJÄÄR PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA e te 00 e 25 28 rv 5: rijä 00 e 1: -V 70 ge 69 Rõu 1 1 13 plokk 9 EL P 25 1 24 I 2 2 0.3/0.3 7.2+ 3 Ka-1 156.70 3 23 163.70 23 156.20 (29.04.2025) 4 4 5 5 6 Tsutsu 69701:005:0991 7 6 Pa-29 7 162.50 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA 152.00 plokk 7 EL aR 8 8 156.50 1.9/0.3 (1978) 8.6+ Pa-28 0.5/0.5 8.5+ 9 22 164.70 9 22 155.70 155.70 (1978) II 10 1.6/0.6 Ka-2 4.4+ 155.60 160.10 plokk 9 EL P 154.10 10 (29.04.2025) Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär 11 12 plokk 52 EL aT 11 Ka-6 163.90 0.6/0.6 12 7.4+ 155.90 Jaaksoni 13 69701:005:0682 13 0.3/0.3 Ka-3 7.2+ 164.80 14 I' 157.30 14 158.30 (29.04.2025) 21 Ka-4 0.6/0.6 21 162.70 7.4+ 15 154.70 155.70 (29.04.2025) 15 Karjääri 69701:005:0187 20 20 16 16 Ka-5 0.5/0.5 165.30 7.5+ Jaaksoni LEPPEMÄRGID 157.30 158.30 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir (29.04.2025) Tädo-Pähnimäe 1 69701:005:0273 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 19 1 number 17 plokk 9 EL P Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 19 17 Prognoosvaru ploki piir Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir II' 18 I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon 18 Nõlvaterviku alumine piir Kalda piiranguvöönd Kobras OÜ kaevandid, 2025 (EGF 47246): Kaevandi nr III kategooria kaitsealuse liigi elupaik Ka-2 Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 1.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m 160.10 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Tee kaitsevöönd 4.4+ 154.10 Maavara väljaveotee asukoht Geoloogia Valitsuse puuraugud, 1979 (EGF 3582): Pa-28 Puuraugu nr 155.60 0.5/0.5 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m (29.04.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 164.70 Kasuliku kihi paksus, m 155.70 8.5+ Lamami abs kõrgus, m VERSTON EESTI OÜ Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-133). VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 1 cm Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 30.09.2025 seisuga. 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 157,2 m. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 10.2025 1 3 1:1000 2025-287 Hiielaane LEPPEMÄRGID Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ NNW ENE NNE SSW Huumus (muld) 170 Verston Eesti OÜ 170 Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär Utessuu II liivakarjäär Saviliiv kuni liivsavi 169 Jaaksoni 169 69701:005:0682 Jaaksoni Ka-5 Ka-3 69701:005:0682 165.30 168 168 Liiv 164.80 Karjääri Ka-6 69701:005:0187 167 Ka-1 167 163.90 163.70 Kruus 166 Ka-4 166 Ka-4 162.70 162.70 165 165 0.5 K-5 Uuringupunkti nr 0.3 165.30 Suudme abs kõrgus (m) 164 164 1.2 5-1 0.3 0.6 Ka-2 Kr 21,4% Proovi võtmise intervall (m) 163 163 160.10 St 6,6% 4.5 TL 5-2 Proovi number 6-1 0.6 0.6 Kr 31,2% kruusa sisaldus % 162 1-1 3-1 plokk 9 162 Kr 31,7% Kr 23,7% Kr 31,7% plokk 9 St 6,5% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 1:1,4 EL P TL St 2,2% St 4,0% St 3,2% EL P maavara liik: TL - täiteliiv EL 8.0 161 EL 4-1 EL 161 4-1 EL - ehitusliiv 1:1,4 4.5 plokk 9 Kr 27,5% Kr 27,5% 1:1,4 EL P St 4,2% St 4,2% plokk 52 EL aT 160 plokk 52 EL aT EL 160 EL 5-2 4.5 Kihipinna sügavus (m) Kr 31,2% 158.30 (29.04.2025) 4.5 0.6 St 6,5% Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 4.5 158.30 159 158.30 159 1:1,4 1-2 TL Kr 29,1% 6-2 (29.04.2025) 2-1 (29.04.2025) Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (156,5 m) 1.6 St 2,4% Kr 18,3% 4.5 Kr 6,4% 4.5 158 EL St 2,3% 158 St 16,3% Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir TL EL plokk 7 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 156.70 7.5 EL aR 8.0 157 4-2 157 4-2 (29.04.2025) Kr 23,2% Kr 23,2% Maavaravaru plokkide piir St 4,0% 155.70 155.60 St 4,0% 155.70 156 7.5 (29.04.2025) 156 4.0 (29.04.2025) (29.04.2025) Prognoosvaru ploki piir EL EL 8.0 2-2 Jaaksoni Kr 20,4% 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 155 155 St 6,7% 8.0 TL 8.0 Kalda piiranguvöönd 154 154 6.0 Tee kaitsevöönd 153 153 1:1,4 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Uuringupunktide Uuringupunktide 155 79 83 vahekaugus (m) 85 93 vahekaugus (m) VERSTON EESTI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 10.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-287 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 UTESSUU II LIIVAKARJÄÄR PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA e te 00 e 25 2 8 rv 5: rijä 00 e 1: -V 7 0 ge 69 Rõu 1 1 13 plokk 9 EL P 25 1 24 2 2 3 3 23 23 4 4 5 5 6 Tsutsu 69701:005:0991 7 6 7 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA plokk 7 EL aR 8 8 9 22 9 22 10 plokk 9 EL P 10 Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär 11 12 11 12 Jaaksoni 13 69701:005:0682 13 14 14 Metsamaaks korrastatav ala 3,01 ha Rohumaaks korrastatav ala 0,85 ha (nõlvad) 21 21 15 15 Karjääri 69701:005:0187 20 20 16 16 Tädo-Pähnimäe 69701:005:0273 Jaaksoni LEPPEMÄRGID 19 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 17 plokk 9 EL P 19 17 1 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number 18 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir Prognoosvaru ploki piir 18 Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir Maapinna samakõrgusjoon Kalda piiranguvöönd III kategooria kaitsealuse liigi elupaik Tee kaitsevöönd Kõlvikupiir Mets, raiesmik, rohumaa Irna VERSTON EESTI OÜ 69701:005:0580 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m Märkused: UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks (nõlvadele puid ei istutata, sinna kujundatakse rohumaa). Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 30.09.2025 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 157,2 m. 10.2025 3 3 1:1000 2025-287 Hiielaane Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-287 Oktoober 2025 Tellija: Verston Eesti OÜ VÕRUMAA, RÕUGE VALD, TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla X= 6405900, Y= 678700 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla Utessuu II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla, Jaaksoni (kü 69701:005:0682) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Verston Eesti OÜ Registrikood 11947047 Kontaktisik: Siim Pukk Tel 5661 1011 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 7 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 8 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 8 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 8 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ..................................................................................................................9 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 10 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 27.08.2025. a korraldus nr 13-5/25-105. 2. Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Maaomaniku nõusolek. 5. Transpordiameti 03.10.2025 kiri nr 7.1-7/25/6133-6. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas Püssapalu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0661) Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 27.08.2025. a korraldusega nr 13-5/25-105 aruandes „Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025)” (EGF aruande nr 47246) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Utessuu II liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee dreenkihi rajamiseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Utessuu II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Utessuu II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub eraomandisse kuuluval Jaaksoni (katastriüksuse tunnus 69701:005:0682, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 112 753 m2) katastriüksusel. Jaaksoni kinnistu omanik Raigo Piiritalo on andnud nõusoleku maavara kaevandamiseks (elektrooniline lisa 4). Utessuu II liivakarjäär asub Võrumaa keskosas Võru linnast ca 8 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Tsutsu külas. Utessuu II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°45’33’’ p.l. ja 27°00’10’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Utessuu II liivakarjäär piirneb läänest Karjääri (katastriüksuse tunnus 69701:005:0187, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 125 849 m2) katastriüksusega, teistes suundades jätkub Jaaksoni katastriüksus. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir külgneb ida suunast Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 7, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 6,0 m. Lisaks piirneb liivakarjääri mäeeraldis põhja, ida ja lõuna suunast ja väikses osas lääne suunast Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru plokiga 9, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 5,5 m. Utessuu II liivakarjäär piirneb idast Ura oja (EELIS kood VEE1004300) kalda piiranguvööndiga ning mäeeraldise piirist ca 75 m kaugusel ida suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lutra lutra (saarmas, EELIS kood KLO9110713) elupaik. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Utessuu II liivakarjaari mäeeraldisest ca 30 meetri kaugusel põhja suunas asub Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletav mäeeraldis piirneb maantee kaitsevööndiga ning taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub maantee kaitsevööndiga kuni ca 17 m ulatuses. Transpordiamet on kooskõlastanud teenindusmaa rajamise riigitee teekaitsevööndisse, minimaalse kaugusega riigitee teekatte servast 13 m (elektrooniline lisa 5). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Utessuu II liivakarjäärist ca 250 kaugusel lõuna suunas Kajaka (katastriüksuse tunnus 69701:005:1181) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Utessuu II liivakarjäär Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus jääjõeliste setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen.2 Maapinna absoluutkõrgus mäeeraldisel jääb vahemikku 159,5 – 170,0 m, maapind on piirkonnale omaselt künklik. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Utessuu II liivakarjäär jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, kirdeserva. Maardlas on arvele võetud kokku 41 maavaravaru plokki, neist 17 ehituskruusa, 16 ehitusliiva ja kaheksa täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). 1979. aastal tegi Geoloogia Valitsus geoloogilise uuringu3, mille raames rajati Utessuu II liivakarjääri alale kaks puurauku (PA-28 ja PA-29). Kasuliku kihi moodustas karbonaatse kruusa sisaldusega hallikaskollane peene- kuni keskmiseteraline liiv, kruusa osise sisaldus suurenes sügavuse suunas. Kasuliku kihi paksus jäi vahemikku 4,1 – 8,6 m. Puuraukudes kasuliku kihi lamamini ei jõutud. Katendi moodustas kasvukiht (huumus) ja selle all lasuv liivsavi paksusega 0,4 – 1,9 m. Põhjavee tase fikseeriti 6,0 – 9,0 m sügavusel maapinnast. 2025. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Utessuu II uuringuruumis4, mille käigus rajati kuus kaevandit sügavusega 6,0 – 8,0 m ning võeti 11 proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati uuringus materjali kirjeldamiseks, kasuliku kihi paksuse ja varu arvutamise määramisel ka kaht uuringupunkti, mis rajati 1979. aasta geoloogilise uuringu käigus. Uuringu tulemusena kanti maavarade registrisse ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 52 (pindala 3,86 ha, varu kogus 287 tuh m3) ülalpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori asedirektori korraldus 27. 27. August 2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-105. 105. Võru maakonna Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Utessuu II uuringuruumi piires arvutatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,86 ha – 287 tuh m3 (aruandes 51 plokk). 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 12.09.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Aruanne kruusliiva eeluuringu tulemustest Abissaare, Sulbi, Püssipalu, Leppoja maardlas (EGF aruande nr 3582). 4 Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47246). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Utessuu II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta aprillis kaevatud kuue kaevandi (Ka-1…6, sügavusega 6,0 – 8,0 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1979. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud kahe puuraugu (PA-28 ja PA-29, sügavusega vastavalt 9,0 ja 10,5 m) andmeid. Utessuu II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,3 – 0,6 m paksune mustjaspruun kuni tumepruun, lõimiselt savine, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab mäeeraldise idaservas kuni 1,6 m paksune jääjärveline saviliiva või liivsavi kiht (Q1jrVr_lg). Kattekihi keskmine paksus 0,5 m. Utessuu II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus või liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 4,4 m (Ka-2) kuni 8,6 m (K-5), keskmine paksus on 7,4 m. Liiv ja kruus on beeži kuni pruuni värvi, hästi ümardunud, sisaldab kristalliinseid ja karbonaatseid veeriseid ja munakaid ning üksikuid kristalliinseid rahne. Kruusas esineb õhukesi põimjaskihilise liiva vahekihte. Lõimiselt on materjal hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (6,4 – 31,7%, keskmine 25,4%). Ppeenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 2,2 – 16,3% (keskmine 4,7%). Kasuliku kihi lamamini 1979. aastal ega 2025. aastal tehtud välitööde käigus ei jõutud, kõigis uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta aprillis põhjavesi viies kaevandis, üksnes kaevandis Ka-6 uuringusügavuses põhjavett ei ilmunud. Põhjavesi avati maapinnast 4,5 – 7,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,6 – 158,3 m. 1979. aastal tehtud geoloogilise uuringu käigus esines põhjavesi PA-28 ja PA-29 maapinnast 6,0 – 9,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,7 – 156,5 m. Põhjavee tase taotletavas Utessuu II liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri keskosas künkal ning langedes madalamale itta, Ura oja suunas või loodesse, kus asuvad madalamal reljeefiosal kolm tiiki. Vee liikumissuund on samuti itta või loodesse. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Utessuu II liivakarjääri alal 156,5 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab taotletavas Utessuu II liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 52). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 11 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kasulikust kihist võetud 11 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning seitse proovi ehitusliiva nõuetele. Taotletava Utessuu II liivakarjääri jämepurrust saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk jämepurru osise purunemiskindluse kategooria on LA35, mis vastab ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Plokk 52 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal on võrdlemisi kruusane (6,4 – 31,7%) ning väikse peenosise (>0,063 mm) sisaldusega. Tabelis 1 on esitatud Utessuu II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Utessuu II liivakarjääri ploki 52 EL aT põhinäitajad Näitaja Utessuu II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 52 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 6,4 31,7 25,4 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,3 93,6 74,6 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,2 16,3 4,7 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Utessuu II liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 52 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 3,86 ha, varu 287 tuh m3) Kobras OÜ töö „Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47246) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 52. Mäeeraldise pindala on kokku 3,86 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 52 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 157,2 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga, v.a põhja suunast, kus teenindusmaa ulatub mäeeraldise piirist kuni 17 m kaugusele põhja poole, kuhu ladustatakse ajutiselt osa kooritavast katendist. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,93 ha. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib suure kruusasisaldusega liiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Utessuu II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 52 EL aT 287 39 248 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 18 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast/kasvukihist, mahuga 19 tuh m3) ja saviliivast kuni liivsavist (mahuga 1 tuh m3) koosnev katend kogumahus 20 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,5 m, mulla keskmine paksus on samuti 0,5 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Tabel 3. Utessuu II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Mäeeraldise Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 piiripunktid Mäeeraldise kirde- kirde- ja idapoolsed nõlvad 1 - 14 2050 ~1030 Mäeeraldise kagupoolsed nõlvad 14 - 18 2520 ~1260 Mäeeraldise läänepoolsed nõlvad 18 - 1 4750 ~2370 Mäeeraldise põhi 29 330 ~14 660 KOKKU 38 650 ~19 320 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja põhja katmine 0,5 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus kirde- ja idaservas vahemikku 2 – 6 m, kaguservas 6 – 11 m ja lääneservas 5 – 9 m (graafiline lisa 3. Utessuu II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 19 tuh m3 ning võõrandamisele kuulub seega 1 tuh m3 saviliiva ja liivsavi. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Utessuu II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke (0,3 – 0,6 m), ulatudes kohati kuni 1,6 meetrini. Maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on 4,4 – 8,6 m, keskmise paksusega 7,4 m. Kaevandamine toimub ühes kuni kahes astmes ekskavaatoriga. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Utessuu II liivakarjaari mäeeraldisest ca 30 m kaugusel põhja suunas kulgeb kirde-edela suunaliselt Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131. Vastavalt Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 5) on mäeeraldise plaanil toodud maavara väljaveotee asukoht (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Materjali väljaveoks saab kasutada taotletava Utessuu II liivakarjääri põhjaosas kulgevat pinnasteed (ETAK tunnus 4843400), mis ühendab tulevast karjääri Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaanteega nr 25131. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Valdav osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, väike osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik katend. Utessuu II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Utessuu II liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Kuna Utessuu II liivakarjääri lamam ulatub 0,7 m kõrgemale piirkonna keskmisest põhjavee tasemest, on tagatud taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaevist karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Utessuu II liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil (suure jämepurru sisaldusega liiv) on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning karjääri põhi okaspuu istikutega. Hinnangulised kulud Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 9650 eurot. Utessuu II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Utessuu II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Utessuu II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Utessuu II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,023 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Utessuu II liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,146 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 32 400 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 22 – 25 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Utessuu II liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Utessuu II liivakarjäärist ca 227 m kaugusel edela suunas Kajaka katastriüksusel (tunnus 69701:005:1181, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 4095 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Kajaka katastriüksuse õuealast ca 227 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 53,4 dB. Lisaks on võimalik rajada karjääri servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Utessuu II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Kajaka katastriüksuse õueala juures otsenähtavuse korral ca 54,7 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 5,3 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Taotletava Utessuu II liivakarjääri varu asub täielikult ülalpool põhjavee taset. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kuna taotletava Utessuu II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna veekogudele ning põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Utessuu II liivakarjääris oluliselt 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Taotletava Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 75 m kaugusel ida suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lutra lutra (saarmas, EELIS kood KLO9110713) elupaik. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub taotletavast liivakarjäärist lähimas punktis ca 770 m kaugusel lõuna suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Haanja looduspargi kaitse- eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Haanja looduspargi ega Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala ja Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE Verston Eesti OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Püssapalu kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 0661) Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Utessuu II liivakarjäär asub Võrumaal, Rõuge vallas, Tsutsu külas Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 52. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Taotletava Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,86 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,93 ha. Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 kinnitatud varu kogus on 287 tuh m3. Taotletava Utessuu II liivakarjääri kaevandatav täiteliiva varu kogus on 248 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 39 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 13.10.2025 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17 KORRALDUS 27.08.2025 nr 13-5/25-105 Võru maakonna Püssapalu maardla registrikande muutmine Kobras OÜ esitas Verston Eesti OÜ volitusel Eesti Geoloogiateenistusele 25.08.2025 aruande „Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025)“ (registreeritud nr-ga 13-2/25-1377; edaspidi aruanne) ehitusliiva varu arvele võtmiseks Utessuu II uuringuruumi piires. Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 02.04.2025 korraldusega nr DM-129854-8 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/523045. Luba muudeti Keskkonnaameti 03.07.2025 korraldusega DM-132667-2, millega muudeti tööde teostaja Inseneribüroo STEIGER OÜ asemele Kobras OÜ. Maavaravaru on arvutatud plokis 51, mis paikneb Võru maakonnas Rõuge vallas Tsutsu külas katastriüksusel Jaaksoni (tunnus 69701:005:0682). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Utessuu II uuringuruumi piires. Käesoleva töö tulemusena vähenes ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 pindala 0,45 ha ja varu kogus 26 tuh m³ võrra ning ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 pindala 3,10 ha ja varu kogus 170 tuh m³ võrra. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määruse nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1. Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,86 ha – 287 tuh m³ (aruandes 51 plokk), 1.2. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,40 ha – 26 tuh m³ (aruandes 7 plokk, varu kogus ja pindala vähenevad), 1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 6,26 ha – 344 tuh m³ (aruandes 9 plokk, varu kogus ja pindala vähenevad). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 661) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile ja Rõuge Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor direktori ülesannetes Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2) Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-140 Juuli 2025 Tellija: Verston Eesti OÜ VÕRUMAA, RÕUGE VALD, TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING (varu arvutus seisuga 01.06.2025) Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla X= 6405900, Y= 678700 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING ANNOTATSIOON Peeter Lillak, Tanel Mäger. Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025). Kobras OÜ, Tartu 2025. Aruanne ühes köites. Tekst 17 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa (kahel lehel). EGF, Eesti Geoloogiateenistus, Verston Eesti OÜ. Utessuu II uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas Jaaksoni (katastriüksuse tunnus 69701:005:0682, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 112 753 m2) kinnistul, Eesti baaskaardi lehel 5422. Utessuu II uuringuruumi teenindusala pindala on 4,04 ha. Käesoleva töö käigus viidi 2025. aasta aprillis läbi Utessuu II uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Geoloogilise uuringu käigus kaevati 2025. aasta aprillis Utessuu II uuringuruumi kuus kaevandit ning võeti 11 proovi kasulikust kihist. Maavaru arvutati Utessuu II uuringuruumis ühe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 51 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,86 ha pindalal 287 tuh m3. Utessuu II uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva nõuetele: savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 4,7% ning kruusa (>31,5 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 25,4%. Plokk 51 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal on väga kruusane (6,4 – 31,7%) ning võrdlemisi väikse peenosise (>0,063 mm) sisaldusega. Uuringuruumi jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Utessuu II uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Jämepurdmaterjalist välja sõelutud liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ning teedeehituses. Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 varu on 50 tuh m3, pindala on 0,84 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,9 m. Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 varu on 514 tuh m3, pindala on 9,35 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,5 m. Käesoleva töö tulemusena vähenes ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 pindala 0,45 ha ja varu kogus 26 tuh m3 võrra ning ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 pindala 3,10 ha ja varu kogus 170 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 7 varu 26 tuh m3 ja pindala 0,40 ha ning ploki 9 varu 344 tuh m3 ja pindala 6,26 ha. Võtmesõnad: Võrumaa, Rõuge vald, Püssapalu kruusamaardla, Utessuu II uuringuruum, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru. Geoloog: Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 2 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING SISUKORD Tekst Lk 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 4 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA .......................................................................................... 4 2.1. Geograafiline asend ...................................................................................................................... 4 2.2. Geomorfoloogiline ehitus .............................................................................................................. 5 2.3. Geoloogiline ehitus ....................................................................................................................... 5 2.4. Geoloogiline uuritus ...................................................................................................................... 6 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD .................................................................................................... 7 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................................. 8 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus .............................................................................................. 8 4.2. Varu arvutrus .............................................................................................................................. 10 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused .................................................................................................. 13 4.4. Mäendustingimused .................................................................................................................... 13 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE ................................................................................................... 13 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang ............................................................................................... 13 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..................................................................... 14 6. KOKKUVÕTE.................................................................................................................................... 15 7. KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................................................. 16 Tekstilisad 1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1. 2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2. 3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3. 4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4. 5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5. 6. Utessuu II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6. 7. Laboriproovide katseprotokoll. Lisa 7. 8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/523045, 02.04.2025. Lisa 8. 9. Utessuu II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9. 10. Utessuu II uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine. Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-133005-2, 01.08.2025. Lisa 10. 11. Maaomaniku nõusolek. Lisa 11. 12. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 12. 13. Eesti Geoloogiateenistuse direktori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 13. Graafilised lisad 1. Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem, M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 5422). Lisa 1. 2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2. Elektroonilised lisad 1. Maavara ploki ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina. 2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk). KOBRAS OÜ 3 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 1. SISSEJUHATUS Kobras OÜ viis Verston Eesti OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 02.04.2025 välja antud geoloogilise uuringu loale nr L.MU/523045 (tekstilisa 8) läbi Utessuu II uuringuruumi geoloogilise uuringu. Töö eesmärgiks oli välja selgitada Püssapalu kruusamaardla kirdeservas asuva Utessuu II uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja kaevetingimused, et taotleda maavara kaevandamise luba. Utessuu II uuringuruum asub Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas eraomandisse kuuluval Jaaksoni (katastriüksuse tunnus 69701:005:0682, maa sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 112 753 m2) katastriüksusel. Jaaksoni kinnistu omanik Raigo Piiritalo on andnud nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks ja aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks (tekstilisa 11). Utessuu II uuringuruumi teenindusala pindala on 4,04 ha. Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi keskosas mets ning servaaladel raiesmik ja rohumaa. Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd: 1. Utessuu II uuringuruumi teenindusala geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). 2. Kaevandite kaevamine. 3. Laboratoorsed tööd. Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) läbi vaatamiseks ja varu kinnitamiseks. 2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA 2.1. Geograafiline asend Utessuu II uuringuruum asub Võrumaa keskosas Võru linnast ca 8 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Tsutsu külas. Utessuu II uuringuruumi keskosa geograafilised koordinaadid on 57°45’33’’ p.l. ja 27°00’10’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Uuringuruum piirneb läänest Karjääri (katastriüksuse tunnus 69701:005:0187, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 125849.0 m²) katastriüksusega, teistes suundades jätkub Jaaksoni katastriüksus. Utessuu II uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Püssapalu kruusamaardla (registrikaart nr 0661) ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 7. Lisaks kattub uuringuruumi teenindusala suures osas Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru plokiga 9. Utessuu II uuringuruumi teenindusala idaserv kattub kohati kuni 12 m ulatuses Ura oja (EELIS kood VEE1004300) kalda piiranguvööndiga, kuna geoloogilise uuringu loa taotlemise ja uuringu tegemise vahelisel ajal on täpsustatud nimetatud veekogu kaitsevööndi piiri. KOBRAS OÜ 4 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Uuringuruumi põhjaserv külgneb vahetult Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131 kaitsevööndiga, kuid ei kattu sellega. Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Utessuu II uuringuruumist ca 250 m kaugusel lõuna suunas Kajaka (katastriüksuse tunnus 69701:005:1181, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) katastriüksusel. 2.2. Geomorfoloogiline ehitus Maastikuliselt paikneb Utessuu II uuringuruum Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus jääjõeliste setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen (Arold, 2005) [1]. Maapinna absoluutkõrgus jääb uuringuruumis vahemikku 159,5 – 170,0 m, maapind on piirkonnale omaselt künklik. 2.3. Geoloogiline ehitus Utessuu II uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus ja varu arvutus on antud käesoleva töö käigus 2025. aasta aprillis kaevatud kuue kaevandi (Ka-1…6, sügavusega 6,0 – 8,0 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1979. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud kahe puuraugu (PA-28 ja PA-29, sügavusega vastavalt 9,0 ja 10,5 m) andmeid. Utessuu II uuringuruumi kattekihi moodustab 0,3 – 0,6 m paksune mustjaspruun kuni tumepruun, lõimiselt savine, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab kohati kuni 1,6 m paksune jääjärveline saviliiva või liivsavi kiht (Q1jrVr_lg). Kattekihi paksus on uuringualal keskmiselt 0,5 m. Utessuu II uuringuruumi kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus või liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 4,4 m (Ka-2) kuni 8,6 m (K-5), keskmine paksus on 7,4 m. Liiv ja kruus on beeži kuni pruuni värvi, hästi ümardunud, sisaldab kristalliinseid ja karbonaatseid veeriseid ja munakaid ning üksikuid kristalliinseid rahne. Kruusas esineb õhukesi liiva vahekihte. Lõimiselt on materjal hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal on väga kruusane (6,4 – 31,7%) ning võrdlemisi väikse peenosise (>0,063 mm) sisaldusega. Kasuliku kihi lamamini ei jõutud ei 1979. aastal ega 2025. aastal tehtud välitööde käigus, kõigis uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. KOBRAS OÜ 5 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt, 2006) [2]. 2.4. Geoloogiline uuritus Utessuu II uuringuruumi teenindusala jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, kirdeserva. Maardlas on arvele võetud kokku 50 maavaravaru plokki, neist 23 ehituskruusa, 20 ehitusliiva ja seitse täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). KOBRAS OÜ 6 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Kõige olulisema varasema geoloogilise uuringu tegi 1979. aastal Eesti NSV Geoloogia Valitsus (Barankina ja Jürgenson, 1979) [3], mille raames rajati ka Utessuu II uuringuruumi alale kaks puurauku, PA-28 ja PA-29. Kasuliku kihi moodustas karbonaatse kruusa sisaldusega hallikaskollane peene- kuni keskmiseteraline liiv, kruusa osise sisaldus suureneb sügavuse suunas. Kasuliku kihi paksused jäävad vahemikku 4,1 – 8,6 m. Üheski puuraugus lamamini ei jõutud. Katendiks on kasvukiht (huumus) ja selle all lasuv liivsavi paksusega 0,4 – 1,9 m. Põhjaveet ase fikseeriti 6,0 – 9,0 m sügavusel maapinnast. 3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2025. aasta aprillis geodeet M. Aro (graafiline lisa 1. Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3). Geoloogilise uuringu käigus kaevati Utessuu II uuringuruumi 2025. aasta aprillis kokku kuus kaevandit (Ka-1...6) sügavusega 6,0 – 8,0 m ja kogumetraažiga 45,0 m (tekstilisa 1). Kaevandid kaevati roomikekskavaatoriga Doosan DX 350LC. Utessuu II uuringuruumi 2025. aastal rajatud kaevandite ja 1979. aasta uuringu käigus rajatud puuraukude vahekaugus on ca 79 – 155 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger. Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 11 proovi. Uuringupunktidest võeti keskmistatud proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni. Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063. Kruusa purunemiskindlus määrati ühes koondproovis Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2:2020) 10-14 mm suurusega killustiku fraktsioonist. Utessuu II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide katseprotokolli koopia on toodud tekstilisas 7. Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitusliiva varu. 2025. aasta aprillis rajatud uuringupunktide ning varasema geoloogilise uuringu andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale kaks geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks kasutati printerit Canon TM-300. KOBRAS OÜ 7 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. 2025. aasta geoloogilise uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kõigis kaevandites jätkub kasulik kiht sügavuse suunas, kaevandid rajati ekskavaatori maksimaalse ammutussügavuseni. 1979. aastal rajatud puurauke kasutatati käesolevas töös materjali kirjeldamsiel, kasuliku kihi paksuse määramisel ja varu arvutamisel, kuid mitte materjali kvaliteedi täpsustamiseks. Tellija soovil moodustati varuplokk sileda põhjaga, mis võimaldab tulevasel kaevandamisel mäeeraldise lamamit paremini jälgida. Varupoloki lamam määrati uuringuruumi keskmisest põhjavee tasemest (156,5 m abs) 0,7 m võrra kõrgemale ehk absoluutkõrgusele 157,2 m. 4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Utessuu II uuringuruumis ühe plokina:  plokk 51 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülapool uuringuaegset põhjavee taset) 3,86 ha pindalal 287 tuh m3. Aktiivse tarbevaru plokk on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ning kvaliteeti. Tarbevaru ploki kontuur on toodud Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ja geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Aktiivse tarbevaru plokk 51 kattub uuringuruumi piiriga, v.a idaservas, kus Ura oja kalda piiranguvööndi tõttu kulgeb ploki piir uuringuruumi piirist kuni 12 m kaugusel lääne pool. Aktiivse tarbevaru ploki 51 lamam asub absoluutkõrgusel 157,2 m, mis on määratud 0,7 m võrra kõrgemale keskmisest põhjavee tasemest (156,5 m abs). Lamam on piiritletud selliselt, et kaevandada ainult veepealset varu ning luua tingimused karjääri taasmetsastamiseks pärast maavaru ammendamist. Ehitusliiva plokk 51 on määratud uuringuruumi piiride ning kihti avavate ja läbivate uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Uuringupunkt Ka-2 ja PA-29 asuvad võljaspool moodustatud varuploki piire, kuid nende andmeid saab kasutada kasuliku kihi paksuse ja/või kvaliteedi hindamiseks. Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud ploki lamami absoluutkõrgused kõigis uuringupunktides ja varu kontuurimise punktides. Varuploki moodustamisel kasutatud materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis. 4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus Kasuliku kihi moodustab Utessuu II uuringuruumis kruus ja liiv. Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 11 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1). KOBRAS OÜ 8 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuded järgmised:  tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%;  ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;  ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2 järgi;  täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele. Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 11 proovi, millest neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning seitse proovi ehitusliiva nõuetele. Keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52 § 29 lg 6 sätestab, et kui liiva ja kruusa puhul ei ole eri kasutusalaga maavarad mäetööde tehnoloogiat arvestades eraldi kaevandatavad, määratakse moodustatava maavara ploki piires üldistatud keskmine kasutusala. Sama määruse § 29 lg 7 sätestab, et kui uuringu käigus selgub, et uuringuruumi piires leidub mitu liiva/kruusa kasutusalaga maavara, ei pea kasutusalade kaupa eraldi maavara plokke moodustama, kui teist liiva/kruusa kasutusalaga maavara on alla 100 000 m3. Lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 eelpool loetletud sätetest, moodustatud varuploki mahust ning keskmistest kvaliteedinäitajatest, tehakse ettepanek Utessuu II uuringuruumi varu arvele võtta ühe plokina ehitusliiva kategoorias. Uuringuruumi jämepurrust saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 (tekstilisa 7) ehk jämepurru osise purunemiskindluse kategooria on LA35, mis vastab ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Utessuu II uuringuruumi loodusliku materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Utessuu II uuringuruumi (ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 51) laborianalüüside põhinäitajad. Tabel 1. Utessuu II uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad Näitaja Utessuu II uuringruum (plokk 51 EL aT) Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 6,4 31,7 25,4 (kruusa sisaldus kokku), Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,3 93,6 74,6 (liiva sisaldus kokku), sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,2 16,3 4,7 KOBRAS OÜ 9 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Utessuu II uuringuruumi materjal vastab ehitusliiva kvaliteedinõuetele. Plokk 51 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal on väga kruusane (6,4 – 31,7%) ning võrdlemisi väikse peenosise (>0,063 mm) sisaldusega. Uuringuruumi jämepurdmaterjalist saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk purunemiskindluse kategooria on LA35. Vastavalt kruusa purunemiskindlusele sobib Utessuu II uuringuruumis leiduvast jämepurdmaterjalist saadav killustik tee aluste alakihtidesse. Jämepurdse materjali purustamisel saadav kruuskillustik on sobilik kasutamiseks teedeehitusel, samuti saab jämepurdsest materjalist toota purustatud kruusa segusid. Kruusa purustamisel tekkivaid sõelmeid saab segada liiva ja killustikuga ning toota kruusateede remondiks vajalikku materjali. Jämepurdmaterjalist välja sõelutud liiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ning teedeehituses. 4.2. Varu arvutus Utessuu II uuringuruumi varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias (plokk 51), varu asub ülalpool põhjavee taset. Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:  Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);  geoloogilised läbilõiked I – I’ ja II – II’, mõõtkavas horis. 1:1000 ja vert. 1:100 (graafiline lisa 2);  uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2),  kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 7). Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid, käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur. KOBRAS OÜ 10 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus. Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus. Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi, arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need ühtseks ruumalaks (joonis 4). KOBRAS OÜ 11 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus. Varuploki kontuur on toodud Utessuu II uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Utessuu II uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus, mida on kasutatud varu arvutamisel. Varu arvutuse tulemus: Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 51 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,86 ha pindalal kokku on 286 790 m3 (287 tuh m3). Kasuliku kihi keskmine paksus on 7,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel 286 790 m3 : 38 645 m2 = 7,4 m). Kattekihi moodustab Utessuu II uuringuruumis huumus (kasvukiht) ning kohati huumuskihi all paiknev saviliiv ja liivsavi. Kattekihi maht Utessuu II uuringuruumis varu arvutuse alal pindalal 3,86 ha on kokku 20 348 m3 (20 tuh m3), millest huumuse maht on 19 339 m3 (19 tuh m3) ning saviliiva ja liivsavi maht on 962 m3 (1 tuh m3). Kattekihi keskmine paksus on 0,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 20 348 m3 : 38 645 m2 = 0,5 m). Huumuse keskmine paksus on 0,5 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud mahu alusel 19 330 m3 : 38 645 m2 = 0,5 m). Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 varu on 50 tuh m3, pindala on 0,84 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,9 m. Käesoleva töö tulemusena väheneb Utessuu II uuringuruumiga kattuval 0,45 ha pindalal ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 varu 26 tuh m3 võrra: 4463 m2 x 5,9 m = 26 332 m3 (26 tuh m3). Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 varu on pärast käesolevat uuringut 50 tuh m3 – 26 tuh m3 = 24 tuh m3 (pindala 0,85 ha – 0,45 ha = 0,40 ha). Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 varu on 514 tuh m3, pindala on 9,35 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,5 m. Käesoleva töö tulemusena väheneb Utessuu II KOBRAS OÜ 12 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING uuringuruumiga kattuval 3,10 ha pindalal ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 varu 170 tuh m3 võrra: 30 964 m2 x 5,5 m = 170 302 m3 (170 tuh m3). Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 varu on pärast käesolevat uuringut 514 tuh m3 – 170 tuh m3 = 344 tuh m3 (pindala 9,35 ha (93 547 m2) – 3,10 ha (30 964 m2) = 6,26 ha (62 583 m2)). 4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused Käesoleva geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta aprillis põhjavesi viies kaevandis, üksnes kaevandis Ka-6 uuringusügavuses põhjavett ei ilmunud. Põhjavesi avati maapinnast 4,5 – 7,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,6 – 158,3 m. 1979. aastal tehtud geoloogilise uuringu käigus esines põhjavesi PA-28 ja PA-29 maapinnast 6,0 – 9,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,7 – 156,5 m. Põhjavee tase uuringuruumis järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem uuringuruumi keskosas künkal ning langedes madalamale itta, Ura oja suunas või loodesse, kus asuvad madalamal reljeefielemendil kolm tiiki. Vee liikumissuund on samuti itta või loodesse. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus uuringuruumi alal 156,5 m. 4.4. Mäendustingimused Utessuu II uuringuruumi mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke ja maavarale on hea juurdepääs. Kaevandatava maavarakihi paksus on vahemikus 1,5 – 9,0 m, keskmine paksus on 7,4 m. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Varu saab valdavalt kaevandada ühes astmes, sõltuvalt asukohast tuleb vajadusel kaevandada kahes astmes. Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav, materjali väljaveoks saab kasutada Utessuu II uuringuruumi põhjaosas kulgevat pinnasteed (ETAK tunnus 4843400), mis ühendab tulevast karjääri Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaanteega nr 25131. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu, mis asub ülalpool põhjavee taset. Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele 07.04.2017 nr 12. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt karjääriala taasmetsastatakse. 5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE 5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang Utessuu II uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Utessuu II uuringuruumist lähimas punktis ca 75 m kaugusel ida suunas asub III KOBRAS OÜ 13 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING kaitsekategooria loomaliigi Lutra lutra (saarmas, EELIS kood KLO9110713) elupaik. Utessuu II uuringuruum kattub osaliselt Ura oja kalda kaitsevööndiga ning sellesse alasse varuplokki ei moodustata. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub uuringuruumist lähimas punktis ca 770 m kaugusel lõuna suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Geoloogilise uuringu käigus kaevatud kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki, uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring Utessuu II uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87). 5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega -ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja tankimine karjääris on keelatud. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist planeeritakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra ning maastikupildi visuaalne muutmine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavarapuistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini. Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt karjääriala taasmetsastatakse. KOBRAS OÜ 14 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 6. KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli Verston Eesti OÜ tellimusel välja selgitada Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas asuva Utessuu II uuringuruumi maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati ehitusliiva aktiivne tarbevaru Utessuu II uuringuruumis ühe plokina:  ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 51 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 3,86 ha pindalal 287 tuh m3. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri vastutavale töötlejale (Eesti Geoloogiateenistusele) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokk aktiivse tarbevaruna arvele võtta. Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 varu on 50 tuh m3, pindala on 0,84 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,9 m. Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 varu on 514 tuh m3, pindala on 9,35 ha ja kasuliku kihi keskmine paksus 5,5 m. Käesoleva töö tulemusena vähenes ehitusliiva aktiivse reservvaru ploki 7 pindala 0,45 ha ja varu kogus 26 tuh m3 võrra ning ehitusliiva prognoosvaru ploki 9 pindala 3,10 ha ja varu kogus 170 tuh m3 võrra. Pärast käesolevat uuringut on ploki 7 varu 26 tuh m3 ja pindala 0,40 ha ning ploki 9 varu 344 tuh m3 ja pindala 6,26 ha. Geoloog: Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KOBRAS OÜ 15 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Arold, I. Eesti Maastikud. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut, Tartu 2005. [1] 2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S, Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 03.06.2024). [2] 3. Barankina, I, Jürgenson, V. Aruanne kruusliiva eeluuringu tulemustest Abissaare, Sulbi, Püssipalu, Leppoja maardlas. Geoloogia Valitsus, Keila 1979. EGF aruande nr 3582. [3] KOBRAS OÜ 16 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA UTESSUU II UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING TEKSTILISAD KOBRAS OÜ 17 Verston Eesti OÜ Pärnu tn 128, Paide 72720 06.10.2025 Maaomaniku nõusolek maavara kaevandamise loa taotlemiseks Mina, Raigo Piiritalo, annan vastavalt maapõueseaduse § 50 lõikele 8 nõusoleku Verston Eesti OÜ-le maavara kaevandamise loa taotlemiseks minule kuuluval Jaaksoni kinnistul (katastritunnus 69701:005:0682) Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raigo Piiritalo Jaaksoni kinnistu omanik Saatja: "Tiit Harjak" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Kuupäev: 2025-09-30 14:41 Tere, edastan registreerimiseks Rein Kallasele. Parimat, Tiit From: Tanel Mäger <[email protected]> Sent: Tuesday, September 30, 2025 4:20 PM To: Tiit Harjak <[email protected]> Subject: Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Tere! Kobras OÜ koostab Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas asuva Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlust. Mäeeraldis piirneb põhja suunast Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131 kaitsevööndiga. Taotleja soovib mäeeraldise teenindusmaa osalist paiknemist riigitee nr 25131 kaitsevööndis, et ladustada sinna mäeeraldise alalt kooritav kattekiht. Rajatav katendivall moodustab ühtlasi ohutusbarjääri karjääri ja maantee vahele. Transpordiameti senisele praktikale tuginedes oleme teenindumaa piiri joonestanud vähima kaugusega 13 m riigitee servast (vt mäeeraldise plaan). Palume kooskõlastada teenindusmaa kattumise riigitee kaitsevööndiga. Lugupidamisega Tanel Mäger Geoloog, diplomeeritud mäeinsener tase 7 Kobras OÜ ------------------------------------- Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. Tanel Mäger KOBRAS OÜ Teie 30.09.2025 [email protected] Riia 35 Meie 03.10.2025 nr 7.1-7/25/6133-6 50410, Tartu, Tartu maakond Utessuu II Teavitate, et Kobras OÜ koostab Rõuge vallas Tsutsu külas asuva Utessuu II liivakarjääri (kat tunnus 69701:005:0682) maavara kaevandamisloa taotlust. Mäeeraldis piirneb põhja suunast riigitee 25131 Rõuge-Verijärve kaitsevööndiga. Taotleja soovib mäeeraldise teenindusmaa osalist paiknemist riigitee 25131 kaitsevööndis, et ladustada sinna mäeeraldise alalt kooritav kattekiht. Rajatav katendivall moodustab ühtlasi ohutusbarjääri karjääri ja maantee vahele. Transpordiamet, tutvunud esitatud taotlusega, märgib järgmist: - taotletav kooritud pinnasevall jääks riigitee 25131 teekaitsevööndisse km 4,47-4,53; - mäeeraldise plaanil on märkimata maavara väljaveotee. Riigitee 25131 km 4,5 on sobilik kohaliku tee ristumine riigiteega, aga oleva ristmiku gabariidid ei vasta maavara väljaveoks sobilikele tingimustele. Transpordiamet väljastab EhS § 99 lõike 3 kohased täpsemad nõuded projekti koostamiseks ristumiskoha kinnistu omaniku taotluse alusel. Palume maavara väljaveotee kajastada kaevandamisloa taotluses; - maavara väljaveoks kasutatav tee tuleb vähemalt teekaitsevööndi ulatuses enne riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 72 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada ja risustada. Transpordiamet nõustub kooritud pinnasevalli rajamisega riigitee 25131 teekaitsevööndisse vähima kaugusega 13 meetrit tee servast km 4,47-4,53. Peale kaevandamise lõpetamist tuleb teekaitsevöönd korrastada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: esitatud taotlus Lisaadressaat: Keskkonnaamet [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Kobras OÜ Registrikood 10171636 [email protected] TÖÖ NR 2025-287 Oktoober 2025 Tellija: Verston Eesti OÜ VÕRUMAA, RÕUGE VALD, TSUTSU KÜLA PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA KRUUSAMAARDLA UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISLOA TAOTLUS Juhataja: /allkirjastatud digitaalselt/ Erki Kõnd Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger Objekti asukoht: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla X= 6405900, Y= 678700 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad ÜLDINFO TÖÖ NIMETUS: Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla Utessuu II liivakarjääri maavara kae kaevandamisloa taotlus OBJEKTI ASUKOHT: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla, Jaaksoni (kü 69701:005:0682) TÖÖ LIIK: Maavara kaevandamisloa taotlus TÖÖ TELLIJA: Verston Eesti OÜ Registrikood 11947047 Kontaktisik: Siim Pukk Tel 5661 1011 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Koostajad: Peeter Lillak – geoloog Tel 5668 4203 [email protected] Tanel Mäger – geoloog, diplomeeritud mäeinsener, tase 7 (176863) Tel 5822 9648 [email protected] Konsultant: Urmas Uri – geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046) Kontrollija: Ene Kõnd – tehniline kontrollija Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 2 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Kobras OÜ litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid: KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm. 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola. 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379: Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001;  Muinsuskaitse E 377/2008. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012: Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis. Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade koostamine. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22 ja Peeter Lillak – nr 2551/25). 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutse nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;  Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;  Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;  Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak;  Puittaimede hindaja, tase 5, kutsetunnistus nr 202712 – Kreete Lääne;  Geodeet, tase 6, kutsetunnistus nr 213931 – Meelis Aro. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 3 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad SISUKORD 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD ...................................................................................................................................................................... 5 2. MÄEERALDISE MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS .......................................................................... 5 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS ..............................................................................................................6 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................................................................................................................... 6 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS ..................................................................................................................................................................... 7 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS ................................................................................................................................................... 7 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS .................................................................................................................................................................... 7 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS ..................................................................................................................................... 7 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS........................................................................................................................................................... 8 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA ..................................................................................................................................................................... 8 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS .................................................................................................... 8 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD ................................................................................................................................................................ 8 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS ..................................................................................................................9 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA........................................................................................................ 10 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE .........................................................................................11 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS ............................................................................................................................................................... 12 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE ..............................17 10. KOKKUVÕTE ................................................................................................................................................................... 17 GRAAFILISED LISAD: LISAD: 1. Mäeeraldise plaan, M 1:1000. 2. Geoloogilised läbilõiked, Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 3. Korrastatud maa plaan, M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 27.08.2025. a korraldus nr 13-5/25-105. 2. Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025). 3. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ruumikuju ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned ruumiobjektina. 4. Maaomaniku nõusolek. 5. Transpordiameti 03.10.2025 kiri nr 7.1-7/25/6133-6. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 4 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 1. MÄEERALDISE SAAMISE VAJADUSE PÕHJENDUS, KASUTAMISE EESMÄRK JA MAAVARA KASUTUSALAD Verston Eesti OÜ (registrikood 11947047) taotleb maavara kaevandamise luba Võrumaal Rõuge vallas Tsutsu külas Püssapalu kruusamaardlas (registrikaardi nr 0661) Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 kaevandamiseks (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on arvele võetud Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori 27.08.2025. a korraldusega nr 13-5/25-105 aruandes „Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.06.2025)” (EGF aruande nr 47246) esitatud ettepaneku alusel. Taotleja hakkab Utessuu II liivakarjääri materjali kasutama peamiselt piirkonna teede- ja tsiviilehituse varustamiseks. Ehitusliiva saab sõelutuna kasutada ehituses mitmesuguste ehitussegude koostises, teedeehituses asfaltbetooni ja kruusateede katendite jaoks kruusasegude koostamiseks ning tee dreenkihi rajamiseks. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega rikutud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Utessuu II liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 2. MÄEERALDISE MAA- MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS Utessuu II liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub eraomandisse kuuluval Jaaksoni (katastriüksuse tunnus 69701:005:0682, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 112 753 m2) katastriüksusel. Jaaksoni kinnistu omanik Raigo Piiritalo on andnud nõusoleku maavara kaevandamiseks (elektrooniline lisa 4). Utessuu II liivakarjäär asub Võrumaa keskosas Võru linnast ca 8 km kaugusel lõunas Rõuge vallas Tsutsu külas. Utessuu II liivakarjääri keskosa geograafilised koordinaadid on 57°45’33’’ p.l. ja 27°00’10’’ i.p. ning liivakarjäär paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava 1:50 000) kaardilehel 5422 (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Utessuu II liivakarjäär piirneb läänest Karjääri (katastriüksuse tunnus 69701:005:0187, maa sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 125 849 m2) katastriüksusega, teistes suundades jätkub Jaaksoni katastriüksus. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir külgneb ida suunast Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 7, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 6,0 m. Lisaks piirneb liivakarjääri mäeeraldis põhja, ida ja lõuna suunast ja väikses osas lääne suunast Püssapalu kruusamaardla juures kirjeldatud ehitusliiva prognoosvaru plokiga 9, mille keskmine paksus on maardla registrikaardi andmetel 5,5 m. Utessuu II liivakarjäär piirneb idast Ura oja (EELIS kood VEE1004300) kalda piiranguvööndiga ning mäeeraldise piirist ca 75 m kaugusel ida suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lutra lutra (saarmas, EELIS kood KLO9110713) elupaik. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 5 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Utessuu II liivakarjaari mäeeraldisest ca 30 meetri kaugusel põhja suunas asub Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131, mille kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit. Taotletav mäeeraldis piirneb maantee kaitsevööndiga ning taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub maantee kaitsevööndiga kuni ca 17 m ulatuses. Transpordiamet on kooskõlastanud teenindusmaa rajamise riigitee teekaitsevööndisse, minimaalse kaugusega riigitee teekatte servast 13 m (elektrooniline lisa 5). Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu1 põhjal asub lähim majapidamine Utessuu II liivakarjäärist ca 250 kaugusel lõuna suunas Kajaka (katastriüksuse tunnus 69701:005:1181) katastriüksusel. Maastikuliselt paikneb Utessuu II liivakarjäär Haanja kõrgustiku põhjaservas ulatuslikul kergelt lainja reljeefiga mõhnastikul ja sandurtasandikul, kus jääjõeliste setete (valdavalt veeriseline kruus, selle lamamis eriteraline liiv, kohati esineb suurel hulgal jämedamat purdmaterjali – veeriseid, munakaid ja rahne) paksus ulatub kuni 20 meetrini ning mille lamamiks on viimase jäätumise punakaspruun moreen.2 Maapinna absoluutkõrgus mäeeraldisel jääb vahemikku 159,5 – 170,0 m, maapind on piirkonnale omaselt künklik. 3. ANDMED TEHTUD GEOLOOGILISTE UURINGUTE KOHTA, MAARDLA GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE LÜHIISELOOMUSTUS 3.1. GEOLOOGILINE UURITUS Utessuu II liivakarjäär jääb Kagu-Eesti ühe suurema kruusa-liiva leiukoha, Püssapalu kruusamaardla, kirdeserva. Maardlas on arvele võetud kokku 41 maavaravaru plokki, neist 17 ehituskruusa, 16 ehitusliiva ja kaheksa täiteliiva plokki, lisaks on määratud kuus prognoosvaru plokki (kaks ehituskruusa plokki ja neli ehitusliiva plokki). 1979. aastal tegi Geoloogia Valitsus geoloogilise uuringu3, mille raames rajati Utessuu II liivakarjääri alale kaks puurauku (PA-28 ja PA-29). Kasuliku kihi moodustas karbonaatse kruusa sisaldusega hallikaskollane peene- kuni keskmiseteraline liiv, kruusa osise sisaldus suurenes sügavuse suunas. Kasuliku kihi paksus jäi vahemikku 4,1 – 8,6 m. Puuraukudes kasuliku kihi lamamini ei jõutud. Katendi moodustas kasvukiht (huumus) ja selle all lasuv liivsavi paksusega 0,4 – 1,9 m. Põhjavee tase fikseeriti 6,0 – 9,0 m sügavusel maapinnast. 2025. aastal tegi Kobras OÜ geoloogilise uuringu Utessuu II uuringuruumis4, mille käigus rajati kuus kaevandit sügavusega 6,0 – 8,0 m ning võeti 11 proovi kasulikust kihist. Lisaks kasutati uuringus materjali kirjeldamiseks, kasuliku kihi paksuse ja varu arvutamise määramisel ka kaht uuringupunkti, mis rajati 1979. aasta geoloogilise uuringu käigus. Uuringu tulemusena kanti maavarade registrisse ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 52 (pindala 3,86 ha, varu kogus 287 tuh m3) ülalpool põhjavee taset. Eesti Geoloogiateenistuse asedirektori asedirektori korraldus 27. 27. August 2025 2025 nr 13-5/25- 5/25-105. 105. Võru maakonna Püssapalu kruusamaardla kruusamaardla registrikande muutmine: Otsustan muuta Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.06.2025 maavarade registris Püssapalu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada Utessuu II uuringuruumi piires arvutatud ehitusliiva aktiivse tarbevaru pindalal 3,86 ha – 287 tuh m3 (aruandes 51 plokk). 1 https://metadata.geoportaal.ee/geonetwork/srv/est/catalog.search#/metadata/6f2cffe2-65d9-4f9b-b667-ba7716e6f966 (viimati vaadatud 12.09.2025). 2 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu, 2005. 3 Aruanne kruusliiva eeluuringu tulemustest Abissaare, Sulbi, Püssipalu, Leppoja maardlas (EGF aruande nr 3582). 4 Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring (EGF aruande nr 47246). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 6 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 3.2. GEOLOOGILINE EHITUS Utessuu II liivakarjääri geoloogilise ehituse kirjeldus on antud 2025. aasta aprillis kaevatud kuue kaevandi (Ka-1…6, sügavusega 6,0 – 8,0 m) andmete põhjal. Lisaks on kasutatud Geoloogia Valitsuse 1979. aasta geoloogilise uuringu käigus rajatud kahe puuraugu (PA-28 ja PA-29, sügavusega vastavalt 9,0 ja 10,5 m) andmeid. Utessuu II liivakarjääri kattekihi moodustab 0,3 – 0,6 m paksune mustjaspruun kuni tumepruun, lõimiselt savine, liivane või kruusane huumus (kasvukiht, Q2_s), mille all lamab mäeeraldise idaservas kuni 1,6 m paksune jääjärveline saviliiva või liivsavi kiht (Q1jrVr_lg). Kattekihi keskmine paksus 0,5 m. Utessuu II liivakarjääri kasuliku kihi moodustab jääjõeline kruus või liiv (Q1jrVr_fg) kogupaksusega 4,4 m (Ka-2) kuni 8,6 m (K-5), keskmine paksus on 7,4 m. Liiv ja kruus on beeži kuni pruuni värvi, hästi ümardunud, sisaldab kristalliinseid ja karbonaatseid veeriseid ja munakaid ning üksikuid kristalliinseid rahne. Kruusas esineb õhukesi põimjaskihilise liiva vahekihte. Lõimiselt on materjal hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal sisaldab võrdlemisi palju jämepurdu (6,4 – 31,7%, keskmine 25,4%). Ppeenosise (>0,063 mm) sisaldus jääb vahemikku 2,2 – 16,3% (keskmine 4,7%). Kasuliku kihi lamamini 1979. aastal ega 2025. aastal tehtud välitööde käigus ei jõutud, kõigis uuringupunktides jätkub kasulik kiht sügavuse suunas. 3.3. HÜDROGEOLOOGILINE KIRJELDUS Geoloogilise uuringu käigus avati 2025. aasta aprillis põhjavesi viies kaevandis, üksnes kaevandis Ka-6 uuringusügavuses põhjavett ei ilmunud. Põhjavesi avati maapinnast 4,5 – 7,5 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,6 – 158,3 m. 1979. aastal tehtud geoloogilise uuringu käigus esines põhjavesi PA-28 ja PA-29 maapinnast 6,0 – 9,0 m sügavusel, absoluutkõrgusel 155,7 – 156,5 m. Põhjavee tase taotletavas Utessuu II liivakarjääris järgib üldist maapinna reljeefi, olles kõrgem liivakarjääri keskosas künkal ning langedes madalamale itta, Ura oja suunas või loodesse, kus asuvad madalamal reljeefiosal kolm tiiki. Vee liikumissuund on samuti itta või loodesse. Tuginedes 2025. aastal mõõdetud veetasemetele kaevandites, on keskmine põhjavee taseme absoluutkõrgus Utessuu II liivakarjääri alal 156,5 m. 4. TAOTLETAVA MÄEERALDISE PIIRES OLEVA MAAVARA KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE ISELOOMUSTUS 4.1. MAAVARA KVALITATIIVNE ISELOOMUSTUS Kasuliku kihi moodustab taotletavas Utessuu II liivakarjääris ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastav materjal (plokk 52). Materjali kvalitatiivsel iseloomustamisel ja varu arvutamisel kasutati 2025. aasta geoloogilise uuringu käigus kogutud 11 proovi andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa kasutusalade määramise nõuetega. Kasulikust kihist võetud 11 proovist vastas neli proovi vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas täiteliiva nõuetele ning seitse proovi ehitusliiva nõuetele. Taotletava Utessuu II liivakarjääri jämepurrust saadud killustiku purunemiskindluse Los Angelese tegur on 33 ehk jämepurru osise purunemiskindluse kategooria on LA35, mis vastab ehituskruusa kvaliteedinõuetele. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 7 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Plokk 52 materjal on hästi sorteeritud, milles domineerib jämekruusa (20 – 31,5 mm) kuni ülijämekruusa (40 – 63 mm) terasuurusega osis ning vähemal määral kesk- ja jämeliiva terasuurusega osis (0,25 – 1,0 mm). Materjal on võrdlemisi kruusane (6,4 – 31,7%) ning väikse peenosise (>0,063 mm) sisaldusega. Tabelis 1 on esitatud Utessuu II liivakarjääri ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 laborianalüüside põhinäitajad. Kaevandamiseks taotletav maavaravaru on uuritud ja arvele võetud keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõudeid järgides. Tabel 1. Utessuu II liivakarjääri ploki 52 EL aT põhinäitajad Näitaja Utessuu II liivakarjäär Minimaalne Maksimaalne Kaalutud keskmine Looduslik materjal ploki 52 EL aT piires Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 6,4 31,7 25,4 (kruusa sisaldus kokku), kokku) Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 68,3 93,6 74,6 (liiva sisaldus kokku), kokku) sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 2,2 16,3 4,7 4.2. 4.2. MAAVARA KOGUSE ARVUTUS Utessuu II liivakarjääri varu on arvutatud ühe plokina ehitusliiva aktiivse tarbevaru kategoorias: plokk 52 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset (pindala 3,86 ha, varu 287 tuh m3) Kobras OÜ töö „Püssapalu kruusamaardla Utessuu II uuringuruumi geoloogiline uuring“ (EGF aruande nr 47246) alusel. Varu arvutuse aluseks on 2025. aastal mõõdistatud topograafiline alusplaan mõõtkavas 1:1000, geoloogilised läbilõiked, uuringupunktide andmed ning kasuliku kihi laborianalüüside tulemused. Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023. 5. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE PÕHJENDUS KOOS KAEVANDAMISELE KUULUVA VARU MÄÄRAMISEGA 5.1. MÄEERALDISE JA TEENINDUSMAA PIIRIDE VALIKU PÕHJENDUS Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir kattub pindalaliselt Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 52. Mäeeraldise pindala on kokku 3,86 ha. Mäeeraldise sügavus ühtib ploki 52 kinnitatud varu sügavusega ning asub absoluutsel kõrgusel 157,2 m. Mäeeraldise teenindusmaa piir kattub mäeeraldise piiriga, v.a põhja suunast, kus teenindusmaa ulatub mäeeraldise piirist kuni 17 m kaugusele põhja poole, kuhu ladustatakse ajutiselt osa kooritavast katendist. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 3,93 ha. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa kontuur ning piiripunktide koordinaadid on toodud Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaanil (graafiline lisa 1) ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. 5.2. KAEVANDATAVAD VARUD Mäetööde käigus tuleb karjääri külgedele jätta nõlvatervikud ehk lauged nõlvad, arvestades kaevandatava materjali loomulikku varisemise nurka (püsinõlvust). Sellest tulenevalt väheneb kaevandatava varu kogus nõlvakao võrra. Nõlvad kujundatakse kaevandamise käigus. Taotletava ala piires levib suure kruusasisaldusega liiv. Sellest tulenevalt on karjääri ohutuks püsinõlvuseks on valitud 1:1,4 (kallakus ~36°). Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 8 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Nõlvatervikute mahu määramisel on kasutatud arvutiprogrammis AutoCAD koostatud pinnamudeleid. Nõlva mudeli loomisel kasutati varuploki lamami mudelit ja ala topograafilise mõõdistuse alusel loodud maapinnamudelit. Tabelis 2 on esitatud aktiivse tarbevaru maht võrrelduna kaevandatava varuga. Kaevandatav varu asub ülalpool põhjavee taset. Tabel 2. Utessuu II liivakarjääri kaevandatav varu Plokk Kinnitatud varu, varu, Nõlvatervikusse jääv varu, Kaevandatav varu, tuh m3 tuh m3 tuh m3 Plokk 52 EL aT 287 39 248 Kaevandamise keskmiseks aastamääraks on kavandatud 18 tuh m3, mille tulemusena varu ammendub hinnanguliselt 14 aastaga ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamise lõpetamiseks on planeeritud täiendavalt üks aasta. Kaevandamise keskmine aastamäär on leitud aritmeetiliselt vastavalt maapõueseaduse § 57. Tehtega on arvutatud aastas keskmiselt kaevandatav maavara kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavara ammendamine. Arvutatud kaevandamise keskmine aastamäär ei kohusta loa omanikku karjäärist vastavat kogust materjali aasta jooksul kaevandama. Reaalsed karjääris kaevandatavad varu kogused aasta lõikes sõltuvad kaevandamisloa omaniku tööplaanidest ja materjali vajadusest. 6. KAVANDATAV KAEVANDAMISE TEHNOLOOGIA, TEHNOLOOGIA, EEMALDATAVA KATENDI KOGUS NING SELLE LADUSTAMISE JA KASUTAMISE KIRJELDUS Karjääris kaevandamise alustamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel rataslaadurit. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga (kallurpoolhaagised). Enne kaevandamise alustamist tuleb eemaldada mäeeraldisel kasvavad puud ja juurida kännud ning seejärel koorida huumusest (mullast/kasvukihist, mahuga 19 tuh m3) ja saviliivast kuni liivsavist (mahuga 1 tuh m3) koosnev katend kogumahus 20 tuh m3. Katendi keskmine paksus on 0,5 m, mulla keskmine paksus on samuti 0,5 m. Katend kooritakse ja vallitatakse mäeeraldise teenindusmaale. Kasvukiht ladustatakse eraldi aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Mäeeraldiselt eemaldatav kasvukiht kasutatakse täielikult ära karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Korrastamistöödeks vajalik katendi arvutuslik hinnanguline maht karjääri osade kaupa on toodud tabelis 3. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 9 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Tabel 3. Utessuu II liivakarjääri korrastamiseks vajaliku katendi arvutuslik hinnanguline maht Ala nimetus Mäeeraldise Ala suurus, m2 Vajaliku katendi maht m3 piiripunktid Mäeeraldise kirde- kirde- ja idapoolsed nõlvad 1 - 14 2050 ~1030 Mäeeraldise kagupoolsed nõlvad 14 - 18 2520 ~1260 Mäeeraldise läänepoolsed nõlvad 18 - 1 4750 ~2370 Mäeeraldise põhi 29 330 ~14 660 KOKKU 38 650 ~19 320 Mäeeraldise korrastamiseks vajaliku katendi mahu arvutamisel on ette nähtud karjääri nõlvade ja põhja katmine 0,5 m paksuse kasvukihiga. See soodustab nõlvade kiiret taimestumist ning seeläbi vähendab pinnase erosiooni sademete mõjul. Kasuliku kihi lasumustingimustest ning maapinna reljeefist tulenevalt jääb karjääri nõlvade kõrgus kirde- ja idaservas vahemikku 2 – 6 m, kaguservas 6 – 11 m ja lääneservas 5 – 9 m (graafiline lisa 3. Utessuu II liivakarjääri korrastatud maa plaan). Korrastatud nõlvade stabiilseks püsinõlvuseks on mäeeraldisel kaevandatava materjali omadustest lähtuvalt arvestatud 1:1,4. Mäeeraldise põhja ja nõlvade korrastamiseks vajamineva kasvukihi maht on kokku ca 19 tuh m3 ning võõrandamisele kuulub seega 1 tuh m3 saviliiva ja liivsavi. Mäeeraldiselt kooritavat katendit turustatakse täitepinnaseks vastavalt maapõueseaduse § 99. Utessuu II liivakarjääri mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt õhuke (0,3 – 0,6 m), ulatudes kohati kuni 1,6 meetrini. Maavarale on hea juurdepääs. Maavarakihi paksus on 4,4 – 8,6 m, keskmise paksusega 7,4 m. Kaevandamine toimub ühes kuni kahes astmes ekskavaatoriga. Kogu varu asub ülalpool põhjavee taset. Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalik katendi maht. Juurdepääs tulevasele karjäärile on hea. Utessuu II liivakarjaari mäeeraldisest ca 30 m kaugusel põhja suunas kulgeb kirde-edela suunaliselt Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaantee nr 25131. Vastavalt Transpordiameti kirjale (elektrooniline lisa 5) on mäeeraldise plaanil toodud maavara väljaveotee asukoht (graafiline lisa 1. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise plaan). Materjali väljaveoks saab kasutada taotletava Utessuu II liivakarjääri põhjaosas kulgevat pinnasteed (ETAK tunnus 4843400), mis ühendab tulevast karjääri Rõuge-Verijärve riigi kõrvalmaanteega nr 25131. 7. ANDMED KAEVANDAMISJÄÄTMETE KOHTA Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse vastavalt maapõueseaduse § 99. Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Kasvukiht ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Kasvukihi koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal kasvukihi Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 10 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Kasvukihi vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Valdav osa katendist kasutatakse mäeeraldise korrastamiseks, väike osa turustatakse ning see leiab kasutust ehituses. Taaskasutatava materjalina ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal karjääri põhja ning nõlvade korrastamiseks vajalik katend. Utessuu II liivakarjääri kaevandamise käigus tekkivat materjali kasutatakse täies ulatuses teede- ja tsiviilehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki. Jäätmeseaduse mõistes Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik. 8. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE Pärast varu ammendamist tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12.5 Karjääriala korrastatakse kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Korrastamisprojekt koostatakse lähtuvalt Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma keskkonnamõju hindamise soovitustest, kui keskkonnamõju on hinnatud, ja kaevandamisloale kantud korrastamise suunast. Lisaks küsib Keskkonnaamet korrastamistingimuste kohta maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Korrastamisprojektis esitatakse täpsemad nõuded ala tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Muu hulgas käsitletakse korrastamisprojektis korrastatava maa sihtotstarvet, uute pinnavormide ja kaevandatud maa kujundamist, mulla kasutamist ja käitlust ning veerežiimi kujundamist. Utessuu II liivakarjääris kaevandatakse ülalpool põhjavee taset kinnitatud ehitusliiva varu. Pärast varu ammendamist korrastatakse karjääriala metsamaaks. Kuna Utessuu II liivakarjääri lamam ulatub 0,7 m kõrgemale piirkonna keskmisest põhjavee tasemest, on tagatud taasmetsastamiseks sobilikud tingimused. Karjääri maa-ala korrastamise käigus tuleb karjääri nõlvad ja põhi tasandada. Aukkaevandamisega käideldud purdkaevist karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Utessuu II liivakarjääris ülalpool põhjavee taset asuval materjalil (suure jämepurru sisaldusega liiv) on see väiksem kui ~36° (nõlvus 1:1,4). Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd ning seemnete külv. Nõlvade laugeks kujundamist tehnilise korrastamise käigus üldjuhul eraldi korrastamistööna ei arvestata, sest reeglina tehakse seda jooksvalt kaevandamise käigus. Korrastatud karjääriala bioloogiline korrastamine teostatakse pärast tehnilist korrastamist, mille viimase etapina paigutatakse karjääri veepealsetele nõlvadele enne kaevandamise alustamist kooritud kasvukiht (huumus). Kaevandatud ala võimalikult looduslähedasse seisundisse viimiseks haljastatakse bioloogilise korrastamise käigus karjääri nõlvad ning karjääri põhi okaspuu istikutega. Hinnangulised kulud Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise nõlvade ja põhja 5 Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 11 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ca 2500 eurot hektari kohta ehk kokku ca 9650 eurot. Utessuu II liivakarjääri korrastamisjärgne olukord on esitatud graafilises lisas (graafiline lisa 3. Utessuu II liivakarjääri korrastatud maa plaan). 9. KAEVANDAMISEGA KAASNEDA VÕIVAD KESKKONNAHÄIRINGUD JA MEETMED NENDE VÄHENDAMISEKS Liiva ja kruusa kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse. Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab käitlema vastavalt kehtivatele seadustele. Liiva ja kruusa kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks õhusaaste (peenosakeste teke), müra, vibratsioon ning maastikupildi visuaalne muutumine. Õhusaaste Mehhanismide töö tekitab õhusaastet ja müra. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega kehtestatud piirnorme. Utessuu II liivakarjääris ei kavandata tegevust, mille käigus toimuks paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamist. Kaevandamine toimub kaasaegsete masinatega, mille müratase ja heitmed on normeeritud Euroopa Liidu õigusaktidega. Kuival ajal liiva ja kruusa kaevandamisel ning laadimisel on võimalik peenosakeste (tolmu) teke. Kaevandamismasinate poolt tekitatav peenosakeste hulk on väike, ladestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võivad peenosakesed levida toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad peenosakesi nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkivad peenosakesed võivad lagedal maastikul levida keskmise tuulega ca 200 m kaugusele. Peenosakeste tekke vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse peenosakeste teke praktiliselt nullini. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 ja selle lisale 1 on õhusaasteluba vaja, kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.6 Tahkete osakeste eriheite koguse arvutamisel saab lähtuda USA Keskkonnaagentuuri (EPA) ning Euroopa Keskkonnaagentuuri (EEA) metoodikast, mille puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (kaevandamine/laadimine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: E = k(0,0016) x (U/2,2)1,3 / (M/2)1,4, kus E – osakeste (PMSUM) eriheide (kg/t); 6 Tegevuse künnivõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 12 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad k – osakeste suuruse kordaja, 0,74 (ühikuta); U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Riigi Ilmateenistuse andmetel on Eesti aastane keskmine tuulekiirus 3,5 m/s. Märjaks kvalifitseerub materjal, mille niiskusesisaldus on üle 2%. Kuna Eesti asub parasvöötmes, on põhjendatud kaevandatava ja töödeldava materjali käsitlemine märjana. Käesolevas arvutuses on taotletava Utessuu II liivakarjääri puhul kasutatud niiskusesisaldust 5%, mis vastab EEA metoodikas toodud liiva- ja kruusakarjääride materjali keskmisele niiskusesisaldusele. Valemi kohaselt on taotletava karjääri puhul ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide järgmine: E = 0,47(0,0016) x (3,5/2,2)1,3 / (5/2)1,4 = 0,0007 kg/t Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,023 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Utessuu II liivakarjääri kasulik kiht sisaldab jämepurdmaterjali. Kui taotletavas karjääris kasutatakse teisaldatavat purustus- ja sõelumissõlme, siis EEA juhendmaterjali kohaselt on materjali purustamise ja sõelumise eriheide vastavalt 0,0006 kg/t ja 0,0011 kg/t. Töödeldav kaevis läbib maksimaalselt 1 purustustsükli, 1 sõelumistsükli ja 4 laadimistsüklit, seega kaevandamise eriheide koos materjali purustamise ja sõelumisega on maksimaalselt: 0,0006 + 0,0011 + (4 x 0,0007) = 0,0045 kg/t. Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) koos materjali sõelumisega on tahkete osakeste summaarne heitkogus ~0,146 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 sätestab, et õhusaasteluba on nõutav, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on 1 MWth või suurem. Liiva-kruusa karjäärides kasutatavad purustus-sõelumissõlmed töötavad valdavalt sisepõlemismootori abil ning nende energiaallikana kasutatakse diiselkütust. Enamlevinud purustus-sõelumissõlmede põletusseadme (sisepõlemismootori) nimisoojusvõimsus jääb sõltuvalt mudelist vahemikku on 0,25 – 0,6 MW. Utessuu II liivakarjääri keskmise aastamäära (18 tuh m3) kaevandamisel (kaevise mahukaal 1,8 t/m3) on materjali kaal ca 32 400 tonni. Tööpäeva jooksul töötleb purustus-sõelumissõlm sõltuvalt mudelist ca 1300 – 1500 t materjali ning karjääri keskmise aastamäära töötlemine võtab seega aega ca 22 – 25 tööpäeva. Purustus-sõelumissõlme kasutatakse Utessuu II liivakarjääris lühiajaliselt vastavalt vajadusele ning tegevuse käigus ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 toodud künnisvõimsust. Müra Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni. Vastavalt sotsiaalministri 16.12.2016 määrusele nr 71 tohib elamutega piirkonnas (II kategooria ala) tööstusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB ning liiklusmüra piirväärtus olla päevasel ajal 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB) ja öösel 55 dB (müratundliku hoone Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 13 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad teepoolsel küljel 60 dB).7 Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Maa- ja Ruumiameti eluhoonete andmekogu põhjal asub lähima majapidamise õueala Utessuu II liivakarjäärist ca 227 m kaugusel edela suunas Kajaka katastriüksusel (tunnus 69701:005:1181, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala on 4095 m2). Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator, rataslaadur, purustus-sõelumissõlm, kallurautod). Transpordimasinatel on müra normeeritud. Täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase on ca 84 – 95 dB, rataslaaduritel ja ekskavaatoritel ca 100 – 109 dB, purustus-sõelumissõlmel ca 114 dB. Karjääris kaevandamisel enim kasutatav masin on ekskavaator, abimehhanismina kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit, materjali sõelumiseks ja purustamiseks ka purustus-sõelumissõlme. Nimetatud masinate mõõdetud müratasemed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Müraallikas Helivõimsustase, LpA, dB, mõõdetud müraallika juures Ekskavaator 104 Rataslaadur 109 Purustus-sõelumissõlm 114 Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 § 2 lg 4 kohaselt on helirõhutase helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mida mõõdetakse detsibellides ja mis iseloomustab mürataset Lp. Lp = 20log10(p/p0), kus Lp – müratase, dB; p – helirõhk, Pa; p0 – kuuldeläve helirõhk (p0 = 20 µPa). Kuna inimese kõrva kuulmistundlikkus on erinevates sagedusvahemikes pisut erinev, siis kasutatakse mürataseme hindamiseks helirõhutaseme A- või C-korrigeeritud helirõhutaset. C-korrektsioon iseloomustab madalsagedusliku müra mõju, mida põhjustavad näiteks elektrituulikud, soojuspumbad ja muud sarnased tehnoseadmed. Karjääris töötavate masinate puhul on asjakohane kasutada A-korrektsiooni, mis rõhutab rohkem kõrgsagedusliku müra osakaalu (joonis 1). 7 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 14 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad 1 A-korrektsioon. Frequency – sagedus; A-Weighting – A-korrektsioon. Allikas ANSYS Inc., 2023.8 Joonis 1. A-korrektsiooniga mürataset on kõige mõjusam arvutada, teades müraallika helisagedusvahemikke 1/1 oktaavribas. Ekskavaatoril ja rataslaaduril kasutatakse käesolevas töös järgmist sagedusvahemikku (tabel 5). Tabel 5. 5 Karjääris töötavate masinate helivõimsustase 1/1 oktaavribas 63 125 250 500 1000 2000 4000 8000 Helitase Helitase KOKKU Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz Hz kokku Lw (A--korrektsioon), LwA (A 105 115 106 99 96 87 80 73 116 104 (ekskavaator) 102 112 104 105 104 102 98 93 115 109 (rataslaadur) 87 96 101 107 110 107 102 96 121 114 (purusti) Vabavaralise arvutusprogrammiga NoiseTools (www.noisetools.net) saab arvutada müra tugevuse sisestades vastuvõtja kauguse müraallikast, müraallika oktaavriba väärtused, kõrguse ja helineeldetegurid. Programmis tuleb jälgida, et väärtused on korrigeerimata, A-korrektsiooni jaoks on vastuvõtja lahtris lisada vastav linnuke („A-weighted“). Kui kõige suuremat müra tekitav masin (purustus-sõelumissõlm) asub Kajaka katastriüksuse õuealast ca 227 m kaugusel, siis lagedal maal otsenähtavuse korral on majapidamise õuealal mürataseme suuruseks ca 53,4 dB. Lisaks on võimalik rajada karjääri servaaladele katendivallid ning ekskavaatorid liiguvad tööeega madalamale karjäärisüvendisse, mistõttu otsenähtavuse puudumisel väheneb müratase veelgi. 8 ANSYS Inc., 2023. Saadaval aadressil https://www.ansys.com/blog/what-is-a-weighting (viimati vaadatud 16.12.2024) Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 15 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator, rataslaadur kui ka purustus-sõelumissõlm (tõenäoline stsenaarium), siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 2. Joonis 2. Müratasemete liitumine mitme allika korral. Seega, kui karjääris toimub üheaegselt kolm tootmisprotsessi (kaevandamine ekskavaatoriga, laadimine rataslaaduriga ja purustamine purustus-sõelumissõlmega), siis vastavalt joonisele 2 lisandub suurimale müratasemele ca 1,3 dB. Sellisel juhul kujuneb Utessuu II liivakarjäärist lähtuvaks maksimaalseks arvutuslikuks müratasemeks Kajaka katastriüksuse õueala juures otsenähtavuse korral ca 54,7 dB. Arvutuslik tase jääb kehtiva II kategooria müratundliku ala päevasest piirtasemest ca 5,3 dB võrra madalamale. pinna-- ja põhjaveele Mõju pinna Taotletava Utessuu II liivakarjääri varu asub täielikult ülalpool põhjavee taset. Kaevandamisel kasutatakse tehniliselt korras ning regulaarselt ülevaatusi läbivat masinaparki, millega välditakse kütte- ja määrdeainete sattumist karjääriala pinnasesse. Kuna taotletava Utessuu II liivakarjääris kaevandamisel ei toimu kunstlikku vee ära juhtimist karjääri alalt, siis jääb piirkonna kogu veehulk samaks ning seega puudub kaevandamistegevusel mõju piirkonna veekogudele ning põhja- ja pinnavee režiimile. Vibratsioon Liivakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109.9 Tehniliselt korras masinate kasutamisel on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maastikupildi visuaalne muutumine Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt metsamaaks. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust karjääri tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Keskkonnakaitse ning ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine Utessuu II liivakarjääris oluliselt 9 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord. Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 109. Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 16 / 17 Utessuu II liivakarjääri maavara kaevandamisloa taotlus Töö nr 2025-287 ad piirkonna ökoloogilisi tingimusi, ei avalda keskkonnale olulist mõju ning keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. 9.1. KAEVANDAMISE EELDATAV MÕJU NATURA 2000 ALADELE NING KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Taotletava Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ega mäeeraldise teenindusmaa piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende kaitsevööndit. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisest lähimas punktis ca 75 m kaugusel ida suunas asub III kategooria kaitsealuse liigi Lutra lutra (saarmas, EELIS kood KLO9110713) elupaik. Lähim kaitseala, Haanja looduspark (EELIS kood KLO1000469), asub taotletavast liivakarjäärist lähimas punktis ca 770 m kaugusel lõuna suunas. Haanja looduspargiga samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala (EELIS kood RAH0000547) ja Haanja linnuala (EELIS kood RAH0000022). Haanja looduspargi kaitse- eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Eesti kõrgeimat kuhjelist saarkõrgustikku, esinduslikke ürgorgusid, loodus- ja pärandmaastikke ning looduse mitmekesisust, aidata kaasa kohaliku eluolu edendamisele ja säästva puhkemajanduse arengule ning kaitsta kaitsealuste liikide elupaiku. Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kavandatav tegevus ei avalda mõju Haanja looduspargi ega Natura 2000 võrgustiku Haanja loodusala ja Haanja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning III kategooria kaitsealuste liikide elutingimustele. 10. KOKKUVÕTE Verston Eesti OÜ taotleb maavara kaevandamise luba Püssapalu kruusamaardlas (maardla registrikaardi nr 0661) Utessuu II liivakarjääri mäeeraldisel 15 aastaks. Taotletav Utessuu II liivakarjäär asub Võrumaal, Rõuge vallas, Tsutsu külas Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokil 52. Mäeeraldise sügavus ühtib kinnitatud varu sügavusega, kogu taotletav varu asub ülalpool põhjavee taset. Taotletava Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise pindala on 3,86 ha ja selle teenindusmaa pindala on 3,93 ha. Püssapalu kruusamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 52 kinnitatud varu kogus on 287 tuh m3. Taotletava Utessuu II liivakarjääri kaevandatav täiteliiva varu kogus on 248 tuh m3 ning nõlvatervikusse jääva varu kogus on 39 tuh m3. Käesoleva maavara kaevandamise loa taotluse seletuskirja koostasid Kobras OÜ geoloogid Peeter Lillak ja Tanel Mäger (diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863). Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Lillak Geoloog: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Mäger 13.10.2025 Aadress: Võru maakond, Rõuge vald, Tsutsu küla Koostaja: Kobras OÜ 17 / 17 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 UTESSUU II LIIVAKARJÄÄR PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA e te 00 e 25 28 rv 5: rijä 00 e 1: -V 70 ge 69 Rõu 1 1 13 plokk 9 EL P 25 1 24 I 2 2 0.3/0.3 7.2+ 3 Ka-1 156.70 3 23 163.70 23 156.20 (29.04.2025) 4 4 5 5 6 Tsutsu 69701:005:0991 7 6 Pa-29 7 162.50 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA 152.00 plokk 7 EL aR 8 8 156.50 1.9/0.3 (1978) 8.6+ Pa-28 0.5/0.5 8.5+ 9 22 164.70 9 22 155.70 155.70 (1978) II 10 1.6/0.6 Ka-2 4.4+ 155.60 160.10 plokk 9 EL P 154.10 10 (29.04.2025) Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär 11 12 plokk 52 EL aT 11 Ka-6 163.90 0.6/0.6 12 7.4+ 155.90 Jaaksoni 13 69701:005:0682 13 0.3/0.3 Ka-3 7.2+ 164.80 14 I' 157.30 14 158.30 (29.04.2025) 21 Ka-4 0.6/0.6 21 162.70 7.4+ 15 154.70 155.70 (29.04.2025) 15 Karjääri 69701:005:0187 20 20 16 16 Ka-5 0.5/0.5 165.30 7.5+ Jaaksoni LEPPEMÄRGID 157.30 158.30 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir (29.04.2025) Tädo-Pähnimäe 1 69701:005:0273 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 19 1 number 17 plokk 9 EL P Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir 19 17 Prognoosvaru ploki piir Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir II' 18 I I' Geoloogilise läbilõike joon Maapinna samakõrgusjoon 18 Nõlvaterviku alumine piir Kalda piiranguvöönd Kobras OÜ kaevandid, 2025 (EGF 47246): Kaevandi nr III kategooria kaitsealuse liigi elupaik Ka-2 Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m 1.6/0.6 Suudme abs kõrgus, m 160.10 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Tee kaitsevöönd 4.4+ 154.10 Maavara väljaveotee asukoht Geoloogia Valitsuse puuraugud, 1979 (EGF 3582): Pa-28 Puuraugu nr 155.60 0.5/0.5 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m (29.04.2025) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 164.70 Kasuliku kihi paksus, m 155.70 8.5+ Lamami abs kõrgus, m VERSTON EESTI OÜ Märkused: 1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi aprillis 2025 Kobras OÜ geodeet Meelis Aro (töö nr 2025-133). VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R12i ja Trimble S5 Robotic koos VRS Now püsijaamade võrguga. 3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga Autodesk Civil 3D 2023. 1 cm Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ MÄEERALDISE PLAAN 4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 5. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 30.09.2025 seisuga. 6. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 157,2 m. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 10.2025 1 3 1:1000 2025-287 Hiielaane LEPPEMÄRGID Geoloogiline läbilõige I-I´ Geoloogiline läbilõige II-II´ NNW ENE NNE SSW Huumus (muld) 170 Verston Eesti OÜ 170 Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär Utessuu II liivakarjäär Saviliiv kuni liivsavi 169 Jaaksoni 169 69701:005:0682 Jaaksoni Ka-5 Ka-3 69701:005:0682 165.30 168 168 Liiv 164.80 Karjääri Ka-6 69701:005:0187 167 Ka-1 167 163.90 163.70 Kruus 166 Ka-4 166 Ka-4 162.70 162.70 165 165 0.5 K-5 Uuringupunkti nr 0.3 165.30 Suudme abs kõrgus (m) 164 164 1.2 5-1 0.3 0.6 Ka-2 Kr 21,4% Proovi võtmise intervall (m) 163 163 160.10 St 6,6% 4.5 TL 5-2 Proovi number 6-1 0.6 0.6 Kr 31,2% kruusa sisaldus % 162 1-1 3-1 plokk 9 162 Kr 31,7% Kr 23,7% Kr 31,7% plokk 9 St 6,5% savi- ja tolmuosakeste sisaldus % 1:1,4 EL P TL St 2,2% St 4,0% St 3,2% EL P maavara liik: TL - täiteliiv EL 8.0 161 EL 4-1 EL 161 4-1 EL - ehitusliiv 1:1,4 4.5 plokk 9 Kr 27,5% Kr 27,5% 1:1,4 EL P St 4,2% St 4,2% plokk 52 EL aT 160 plokk 52 EL aT EL 160 EL 5-2 4.5 Kihipinna sügavus (m) Kr 31,2% 158.30 (29.04.2025) 4.5 0.6 St 6,5% Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg 4.5 158.30 159 158.30 159 1:1,4 1-2 TL Kr 29,1% 6-2 (29.04.2025) 2-1 (29.04.2025) Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist (156,5 m) 1.6 St 2,4% Kr 18,3% 4.5 Kr 6,4% 4.5 158 EL St 2,3% 158 St 16,3% Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir TL EL plokk 7 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 156.70 7.5 EL aR 8.0 157 4-2 157 4-2 (29.04.2025) Kr 23,2% Kr 23,2% Maavaravaru plokkide piir St 4,0% 155.70 155.60 St 4,0% 155.70 156 7.5 (29.04.2025) 156 4.0 (29.04.2025) (29.04.2025) Prognoosvaru ploki piir EL EL 8.0 2-2 Jaaksoni Kr 20,4% 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, tunnus ja piir 155 155 St 6,7% 8.0 TL 8.0 Kalda piiranguvöönd 154 154 6.0 Tee kaitsevöönd 153 153 1:1,4 Nõlvaterviku kalle ja kontuur Uuringupunktide Uuringupunktide 155 79 83 vahekaugus (m) 85 93 vahekaugus (m) VERSTON EESTI OÜ VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED 1 cm Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 10.2025 2 3 H 1:1000 V 1:100 2025-287 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA ja UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI ASUKOHASKEEM mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 5422 UTESSUU II LIIVAKARJÄÄR PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA e te 00 e 25 2 8 rv 5: rijä 00 e 1: -V 7 0 ge 69 Rõu 1 1 13 plokk 9 EL P 25 1 24 2 2 3 3 23 23 4 4 5 5 6 Tsutsu 69701:005:0991 7 6 7 PÜSSAPALU KRUUSAMAARDLA plokk 7 EL aR 8 8 9 22 9 22 10 plokk 9 EL P 10 Verston Eesti OÜ Utessuu II liivakarjäär 11 12 11 12 Jaaksoni 13 69701:005:0682 13 14 14 Metsamaaks korrastatav ala 3,01 ha Rohumaaks korrastatav ala 0,85 ha (nõlvad) 21 21 15 15 Karjääri 69701:005:0187 20 20 16 16 Tädo-Pähnimäe 69701:005:0273 Jaaksoni LEPPEMÄRGID 19 69701:005:0682 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja piir 17 plokk 9 EL P 19 17 1 Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Utessuu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti 1 number 18 Püssapalu kruusamaardla varuplokkide piir Prognoosvaru ploki piir 18 Püssapalu kruusamaardla (registrikaardi nr 0661) piir Maapinna samakõrgusjoon Kalda piiranguvöönd III kategooria kaitsealuse liigi elupaik Tee kaitsevöönd Kõlvikupiir Mets, raiesmik, rohumaa Irna VERSTON EESTI OÜ 69701:005:0580 VÕRUMAA RÕUGE VALD TSUTSU KÜLA 0 10 20m Märkused: UTESSUU II LIIVAKARJÄÄRI MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS 1. Kaevandamine toimub ülalpool põhjavee taset. 2. Kaevandamise järgselt korrastatakse karjäär metsamaaks (nõlvadele puid ei istutata, sinna kujundatakse rohumaa). Peeter Lillak /allkirjastatud digitaalselt/ KORRASTATUD MAA PLAAN 1 cm 3. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Katastriüksuste piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti avaandmetest 30.09.2025 seisuga. Tanel Mäger /allkirjastatud digitaalselt/ 5. Mäeeraldise lamam asub absoluutkõrgusel 157,2 m. 10.2025 3 3 1:1000 2025-287 Hiielaane

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →