Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T-KL/1029630-3

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1029630-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber L.MK/300504 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Väo Paas Kontaktisik Veljo Haube Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Taotleja soovib muuta mäeeraldisega hõlmatud aktiivse tarbevaru ploki 5 aT loas olevat kvaliteeti täitedolokiviks. Muudetakse ainult neid taotluse osasid, mis muutuvad varu kvaliteedi tõttu. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 14.10.2025 kirjale nr DM-133440-6 Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja 2024. aastal valmis Kareda uuringuruumi geoloogiline uuring , mille eesmärk oli uurida täiendavalt põhjendus olemasoleva mäeeraldise lamamisse jäävat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 06.05.2025 korraldusega nr 13-5/25-55järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m ³ (aruandes 8. plokk), • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m ³ (aruandes 9. plokk 8. ploki lamamis). Eelnevast lähtuvalt soovid taotleja muuta mäeeraldisega hõlmatud aktiivse tarbevaru ploki 5 aT loas olevat kvaliteeti täitedolokiviks. Tegevusega kaasneda võivate Senises Kareda dolokivikarjääris on kaevandatud alates 2009. aastast põhjaveetasemest kõrgemale keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, jäävat dolokivi. Enne kaeveloa väljaandmist on läbi viidud keskkonnamõju hindamine, mille käigus tolm jne) kirjeldus hinnati kavandatava tegevusega kaasneda võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid (müra, õhusaaste, maavõnked, mõju põhjavee kvaliteedile, veetarbimisele, mõju looduskeskkonnale), nende leevendamisvõimalusi ja keskkonnaseire vajadust. Keskkonnamõju hindamise aruanne on 16.01.2007 heaks kiidetud Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja korraldusega nr 85. Keskkonnamõju hindamise aruande tulemuste põhjal on koostatud Kareda dolokivikarjääri avamise ja töötamise keskkonnaseire programm, mis on omakorda heaks kiidetud 21.05.2007 Järvamaa keskkonnateenistuse juhataja kirjaga nr 34-9-1/11120 ja millest tulenevalt on seatud senisele kaeveloale nr L.MK/300504 (kehtib kuni 23.03.2029) täiendavad tingimused (karjääris teostamist vajavad mõõtmised ja proovide võtmised) alates mäetööde teisest aastast. Kaeveloa täiendavate tingimuste kohaselt on ette nähtud: • Pinnavee proovide võtmine Prandi jõe algusest neli korda aastas (kord kvartalis, kevadisel ja sügisesel maksimumperioodil ning suvisel ja talvisel miinimumperioodil). • Prandi jõe vooluhulga mõõtmine neli korda aastas (kord kvartalis). • Põhjavee taseme mõõtmine ja veeproovide võtmine (seirepunktid esitatud joonisel 10) neli korda aastas (kord kvartalis). Määratakse heljum ja naftaproduktid, vajadusel ka lämmastikuühendid). • Mürataseme mõõtmine üks kord aastas II kvartalis. Mürataseme mõõtmise ajal peavad töötama töörežiimis purustus-sorteerimissõlm ja ülejäänud mäemasinad, mis normaaltingimustel tavaliselt töötavad. • Tolmu (õhusaaste) kontsetratsiooni mõõtmine mäeeraldise piiril kuival ajal kaks korda aastas II ja III kvartalis tolmu leviku suhtes soodsas suunas (allatuult). • Varieerides laengu suurusi ja/või kaugusi on soovitatav usaldusväärsete tulemuste saamiseks mäetööde algstaadiumis teha 20 lõhketöödest põhjustatud maavõngete mõõtmist. Selle põhjal määrata ohutud laengu suurused sõltuvalt tundlike objektide kaugusest ning sellest hilisematel lõhkamistel juhinduda. Pärast seda on vaja teha kontrollmõõtmisi ainult eriolukorras, näiteks kaebuste esinemisel. • Keskkonnaseire tulemused esitatakse regulaarselt loa andjale, säilitatakse ja kasutatakse vastavalt seireprogrammis väljatoodule. Käitis/tegevuskoht Nimetus Kareda dolomiidikarjäär Aadress Kareda dolomiidikarjäär, Koigi küla, Järva vald, Järva maakond Territoriaalkood 3282 Katastritunnus(ed) 32501:001:0106 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6527481, Y: 601691 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kareda dolomiidikarjäär (32501:001:0106), Küüni (32501:001:0800), Sõnajala (32501:001:0024). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 23.03.2029 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Järva vald, Järva maakond 0255 Paide linn, Järva maakond 0567 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/11 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.4.1. Jäätmete ladustamise tagatis Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta 4/11 Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saasteainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogus süvendamine, tahkete ainete paigutamine ja kaadamine Vorm ei ole asjakohane. 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 5/11 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. 5.2. Käitise kategooria Vorm ei ole asjakohane. 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Vorm ei ole asjakohane. 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Vorm ei ole asjakohane. 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 6/11 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Vorm ei ole asjakohane. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Vorm ei ole asjakohane. 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud 7/11 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Vorm ei ole asjakohane. 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Vorm ei ole asjakohane. 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Vorm ei ole asjakohane. 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 8/11 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 793 Maardla nimetus Kareda Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara dolokivi Mäeeraldise nimetus Kareda dolomiidikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 77.62 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 82.70 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 2 251 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 233 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Kvaliteetse killustiku tootmine, et varustada riiklikult oluliste objektide ehitamist. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 230 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 5 plokk 0904 - täitedolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 073.41 tuh m³ 30.06.2025 6 plokk 0903 - ehitusdolokivi aT - aktiivne tarbevaru 1 815 tuh m³ 30.06.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0903 - ehitusdolokivi 1 752 tuh m³ 2. 0904 - täitedolokivi 1 031.41 tuh m³ 9/11 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamine Geoloogiafondi number 8383 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 858 (11.11.2014) Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 11.11.2014 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja Väo Paas OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.09.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Geoloogiafondi number 47178 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 13-5/25-55 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 06.05.2025 Jrk nr 3. Geoloogilise uuringu loa omaja Väo Paas OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number JARM-009 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 29.08.2005 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Järva maakonna Kareda uuringuala ehitusdolomiidi uuring Geoloogiafondi number 7585 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 356 (29.03.2005) Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 29.03.2005 Jrk nr 4. Geoloogilise uuringu loa omaja - Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.01.1900 10/11  Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kareda dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru osaline ümberhindamine madalamargilise ehitusdolokivi varuks Geoloogiafondi number 8190 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkiri nr 789 (01.06.2010) Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 01.06.2010 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsa- ja rohumaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Kareda_dolomiidikarjaari_luhiseletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: KAREDA__aruanne_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 9: Maeeraldise_teenindusmaaruumikuju.dgn Lisa 10: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Vorm ei ole asjakohane, sest keskkonnamõju hindamine on varasemalt teostatud. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Korraldus registrikande muutmiseks Lisa 11: 13_525_55_06.05.2025_Korraldus.asice Kareda dolomiidikarjääri graafika Lisa 12: Kareda_dolomiidikarjaari_graafika.asice 11/11  Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB Päev, Ld > 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB 46.8 > 40.0 dB > 45.0 dB 47.9 > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB 50.6 Point Source(puurimine, ekskavaator, laadur) Punktallikas Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Hoone Building 50.4 Lähima Receivermajapidamise õueala Tootmisterritooriumi Calculation Area piir 49.6 Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr - Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 102 dB, laadur: 95 dB, puurimine: 105 dB. Kareda dolomiidikarjäär Mõõtkava - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna rejeelfiga (maapinna kõrgusmudel). Müra hajumise mudel - Müra emiteerumise kõrguseks on 2 m maapinnast. Järva maakond, Järva vald 1 : 7 500 - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.12.2020 mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr  Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB Päev, Ld > 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB 46.8 > 40.0 dB > 45.0 dB 47.9 > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB 50.6 Point Source(puurimine, ekskavaator, laadur) Punktallikas Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Hoone Building 50.4 Lähima Receivermajapidamise õueala Tootmisterritooriumi Calculation Area piir 49.6 Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr - Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 102 dB, laadur: 95 dB, puurimine: 105 dB. Kareda dolomiidikarjäär Mõõtkava - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna rejeelfiga (maapinna kõrgusmudel). Müra hajumise mudel - Müra emiteerumise kõrguseks on 2 m maapinnast. Järva maakond, Järva vald 1 : 7 500 - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.12.2020 mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr  Müra ekvivalenttase LpA,eq,T dB Päev, Ld > 25.0 dB > 30.0 dB > 35.0 dB 46.8 > 40.0 dB > 45.0 dB 47.9 > 50.0 dB > 55.0 dB > 60.0 dB > 65.0 dB > 70.0 dB > 75.0 dB > 80.0 dB 50.6 Point Source(puurimine, ekskavaator, laadur) Punktallikas Pindallikas Area Source(purustus-sorteerimissõlm) Hoone Building 50.4 Lähima Receivermajapidamise õueala Tootmisterritooriumi Calculation Area piir 49.6 Modelleeritud tulemused on võrreldavad keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 kehtestatud II kategooria päevase aja tööstusmüra piirnormiga 60 dB. Märkused: - Kasutatud standardid: tööstusmüral rahvusvaheline CNOSSOS-EU - Kaardi koostamisel on kasutatud Maa-ameti 2020 alusandmeid - Kasutatud tarkvara: Datakustik CadnaA 2021 Pro Modelleerimisel kasutatud müraallikad ning tingimused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Joonise nr - Purustus-sorteerimissõlm: 110 dB, ekskavaator: 102 dB, laadur: 95 dB, puurimine: 105 dB. Kareda dolomiidikarjäär Mõõtkava - Modelleerimisel on arvestatud taotletava karjääri ja selle lähiümbruse maapinna rejeelfiga (maapinna kõrgusmudel). Müra hajumise mudel - Müra emiteerumise kõrguseks on 2 m maapinnast. Järva maakond, Järva vald 1 : 7 500 - Kõik müraallikad töötavad päevasel ajal, seega on modelleeriud päevase aja müra hajumist. - Müra hajumist on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast ning 5 x 5 meetrise sammutihedusega, OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Priit Kallaste Kuupäev 14.12.2020 mis vastab keskkonnaministri 20.10.2016. a määruses nr 39 toodud nõuetele välisõhu müra kaardistamiseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tel 668 1013, Faks 668 1018 Kinnitas Aadu Niidas Töö nr  46-89 2,70 70.70 71,20 15,40 53,10 71.42 70.07 70.19 70.26 13' 71.76 Sõnajala 12 32501:001:0024 71 70.58 70 71.91 69.96 70.50 69.79 601800 601600 602000 70 69.79 70.14 72 72 70.35 70.37 70.77 71.42 72.15 70.43 70.11 7 72 71 1 71.14 70.68 6528000 1-03 72.22 3,70 70.31 71,00 71.82 73 72.37 8,80 72 58,50 74 71.21 71.83 72 75 71.05 72.33 71.32 Tähtla 72 12' 71 56504:002:0062 77.16 7 71.58 2 73.92 71.11 72.15 72.48 71 70.84 11 72.33 71.62 70.87 72.73 72.28 4-13 72.10 1,90 72.42 70.65 72,25 71.77 71.36 6,10 74 71.72 64,25 73 71.10 70.74 73.43 72.21 71.55 72.35 Küüni 71.22 71.39 73.18 72.01 32501:001:0800 72.00 2 71.99 72 70.41 7 71.28 71.30 71.26 72.38 71.90 N 72.35 70.81 71 70.83 70.80 10 71.46 71 71.80 71.42 70.86 72.47 Saue 5-03 72.02 Savi 1,70 72 56501:001:0172 70.65 71 71.61 71,90 56501:001:0171 10,70 602200 70.84 70.96 59,50 70.68 70.49 70.87 72.27 71.92 70.35 70.53 1 71.21 70.64 11' 9 7 71.08 72 71.97 72.08 72.25 601400 70.43 70.40 70.17 70.31 72.55 70.04 71.96 Aasa 70.43 72.14 Kaardileht nr 6324 Paide, 6413 Järva-Jaani 71 72 70 56504:002:0141 72 69.99 71.47 71 71.49 70.14 71.01 72.33 72.49 70.08 6527800 70 14' 6527800 72 70.30 69.77 71 71.95 72.05 4-03 70.51 71 71.15 5,70 69.94 70,97 70.54 72.36 69.69 6,80 72.15 72.10 58,47 71.86 71.16 69.73 72.03 Toome 69.53 70.00 70 70 70.34 73.01 72.40 32501:001:0152 69.53 72.19 69.47 70.79 72.17 69.89 73 69.61 69.83 71.22 72.74 71.93 1 70.22 73.62 72.02 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 71.91 10' 8 72 70.11 70.44 72.44 71.92 73 15' 1' 72 Metsla Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 69.68 72.00 7 72.37 13 56504:002:0085 71.55 3 73.10 71.88 71 70 69.72 69.37 72.12 10-03 3-03 5,50 69.97 72.38 71,73 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 70,05 6,70 71.05 72.42 72.64 Kuusiku 72.55 57,85 72.67 Prognoosvaru ploki piir (P) 69.73 10a-03 32501:001:0720 2,00 9' 71.92 71,81 72.84 7 51,61 18,20 Maardla piir (asendiplaanil) 72 71.82 73 72.80 72.34 72.19 69.63 69.61 72.50 72 15 71.91 71.88 Kuusiku 73 73.22 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 32501:001:0720 601200 72.92 72.05 72.87 72.67 69.65 69.81 73 16' 73.11 72.28 7 I I' Geoloogilise läbilõike joon 72 2 9-03 69.75 71.88 69.76 70.86 3,10 73,06 71.80 72.51 73 2-03 72.42 72.30 69.92 70 70.00 73.85 9,70 72.45 Maapinna samakõrgusjoon, m 1,70 72.10 69.72 60,26 71 69.76 72,68 70.61 10,30 72.28 69.68 69.72 60,68 72.29 Koplimetsa 70.32 73.29 72.92 4 72.84 72.05 56504:002:0065 69.67 69.59 70.03 74 6527600 72.37 70.05 70.02 6527600 69.71 73.76 71.85 70.20 69.72 Puuraugu nr Katendi paksus, m 5' 71.49 71.87 69.69 69.74 69.62 71.90 73 12-03 - 73.61 72.49 72.07 71.73 70.31 71.15 64,38 0,18 Suudme abs kõrgus 01.07.2024, m Kasuliku kihi paksus plokis 5, m 74 70.43 69.64 72.33 69.63 71.65 (71,39) 6,00 (Suudme uuringuaegne abs kõrgus, m) Kasuliku kihi paksus plokis 7, m 70.52 71.23 73 73.00 58,20 73 72.02 69.63 69.90 74.18 73.70 71.61 70.58 Varuploki lamami abs kõrgus, m 70.36 69.65 70.39 71.76 75.11 74.83 72.50 71.64 72.00 71.67 71.83 70.01 Puuraugu nr 74 72.90 70 69.72 14-03 70 72.98 72.21 72.01 71.63 70.91 69.73 70.52 Katendi paksus, m 72 71.68 69.65 69.82 69.91 2,90 72 72.11 4' 72,50 Suudme abs kõrgus, m 70.84 70.61 69.71 69.76 70.59 70.82 71.60 16 71.90 60,00 9,60 Kasuliku kihi paksus, m 72.30 74.90 71.84 Uuritud lamami abs kõrgus, m 71.77 71.95 70.30 71.70 70.06 72.04 72.12 71.40 69.86 70.40 70.50 70.48 72.50 71.74 70.13 69.88 70.83 2003. a uuringu puurauk 70.48 71.46 6' 70.95 70.22 Kopli 70.20 70.24 70.85 70.58 70.84 17 2013. a uuringu puurauk I 72.36 I 70.53 56504:002:0064 17' I 71.67 71.98 71.28 71.87 74.70 2024. a uuringu puurauk 72.31 71.98 8' 70.50 74.27 73.74 18 71 72.13 71.63 72.18 72 72.04 71.78 70.86 70.49 Plokk 2 aR 70.57 70.95 71.23 71.29 71.64 70.57 põld põld 70.79 8-03 71.79 75.40 73.45 71.74 71.33 7 72.39 73.09 71.43 1 70,83 71.40 73.60 95 70.89 71.43 71.49 71.12 6 Vääriselupaik , 70.81 72.42 7' 70.72 70 71.52 72.17 58,53 72.34 71.45 71.33 71.26 72.15 75.09 72.16 71.09 72.19 Plokk 6 aT 71.44 4,70 72 72 72.04 5 71.20 71.50 7,60 71.83 72.13 75.30 63,60 71.46 71.38 Plokk 1 aT 72.08 71.78 06.05.2003 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 71.28 72.12 72.16 71.34 71.89 71.59 72.14 71.98 1-13 4,00 20 71.57 I 71.85 73 70.11 72.14 , 2 I 7 70 71.86 71.47 71,94 3,74 71.94 73.24 Kaevandamisel jäetava kaitseterviku alumine kontuur 73 71.79 74 71.78 73.03 72.04 58,20 6,00 72 71.84 72 72.27 64,25 V' 72.12 72.20 73.22 6527400 71.38 71.62 juuni 2003 72.22 72.30 72.13 72.22 71.95 72.78 I 6527400 70.04 7-03, 7a-03 1,60 73.50 14-03 71.53 71.82 72.15 2,90 71.49 71.84 72,15 6,35 72.68 Met. toru 73.25 72,50 70,18 71.62 72.39 73.21 9,60 71.29 71.57 58,20 6,00 7b-03 1,80 63,97 72.38 Plokk 6 aT 73.76 60,00 72.61 72.22 27.06.2024 72.21 72,39 6,39 71.17 71.84 71.39 72.08 64,14 72.34 18.06.2003 72.35 72.38 72.31 PA-4/24 72.17 3,80 Plokk 1 aT 71.65 58,20 6,00 73.34 73.55 I 72.44 72.83 72.33 72.30 71,97 3,97 72.18 72.80 72.28 Tehno ala 72.53 72.79 13 71.37 73.96 71.29 70.47 58,20 6,00 , 70.21 70 72 70.12 72.38 70.35 71.17 72.05 72.08 72 72.56 PA-3/24 - 70.50 70.15 72.03 71.21 72.31 72.62 72.81 71 69.95 70,74 6,54 72.36 73.37 73.25 73 71.14 72.60 72.03 70.73 58,20 6,00 3 71.41 Täidetud ala 66.28 70.37 72.15 70.83 64,29 70.54 70.52 72.01 72.72 71.71 73.01 19 Plokk 4 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 6-03 2,00 71.31 70.08 70.83 70.41 71.99 72.90 73 70,65 4,45 66.20 70.03 Ladu 27.06.2024 73.62 72.39 73.05 18' koordinaadid piiripunktide koordinaadid 71.62 66.15 69.86 70.04 Paljandatud ala 70.50 72.25 71.67 72.08 63,60 64,20 Täidetud ala 71.33 64.21 70.79 72.43 72.32 73.15 71.55 72.20 64.34 70.19 70.88 72.16 70.62 71.79 06.05.2003 Ladu 70.88 70.18 73.26 71.88 64.28 70.26 66.18 71.11 66.17 64.31 72.10 72.86 72.48 71.36 72.75 Nr X Y Nr X Y 67.26 66.07 Lasu 70.71 70.15 72.16 63,92 69.69 72 18.05.2003 71.59 64.31 65.31 70.73 Ladu 73.22 72.17 1 6 526 859,37 601 248,39 1' 6 526 819,99 601 155,06 70.76 72.95 67.99 66.15 66.49 64.40 65.17 69.84 72.05 71.93 Kareda dolomiidikarjäär 71.56 13-03 3,80 72.38 20 72.87 Metsa 72.77 2 6 526 869,75 601 245,93 70.46 65.92 64.31 64.53 32501:001:0106 71,32 3,32 2' 6 527 054,34 601 098,45 72.03 Täidetud ala 66.44 66.50 71.80 58,20 71.42 6,00 32501:001:0610 3 6 527 317,74 601 139,79 66.44 64.66 64.86 70.57 Ladu 70.38 3' 6 527 076,02 601 184,85 72 70.53 71.75 Täidetud 66.59 64.62 71.97 64.21 71.79 72.01 72.45 Ladu 65.04 ala 66.47 64.34 71.59 4 6 527 590,74 601 075,11 4' 6 527 553,77 601 077,18 66.02 72.30 72.58 72.31 64.73 71.44 72.45 70.71 70.26 72.06 72.50 66.23 64.35 5 6 527 432,94 601 606,62 5' 6 527 600,52 601 064,79 64.24 64.41 69.95 71.94 72.45 64.35 72.69 73.06 65.32 Ladu 71.53 72.49 72.41 6 6 527 459,49 601 690,95 6' 6 527 493,61 601 411,02 72.34 65.79 64.39 69.71 73.00 V' 72 71.44 72.44 64,24 65.33 70.42 64.36 64.27 64.37 64.58 71.60 72.13 72.65 7 6 527 681,27 601 630,05 7' 6 527 432,94 601 606,62 65.63 64.75 27.06.2024 Ladu Lasu 70.38 71.35 73.32 PA-2/24 - 64.20 70.28 71.50 73.10 8 6 527 732,89 601 615,80 8' 6 527 465,95 601 683,72 65.04 71.79 64.25 71.70 71.95 64,74 0,54 64.25 Ladu 72.00 72.55 72.47 64.24 Ladu 69.85 9 6 527 846,61 601 584,69 9' 6 527 681,31 601 629,39 64.20 71.23 64,20 64.31 64.59 69.86 2-13 1,5071.50 72.23 6527200 64.73 64.36 71.54 71.63 72.55 72.75 6527200 10 6 527 880,19 601 575,75 10' 6 527 732,74 601 613,16 64.29 64.33 73.79 72.10 64.68 64.36 Paljandatud ala 71,81 6,11 64.71 64.33 Ladu 58,20 6,00 71.77 72.56 72.49 19' 11 6 527 946,07 601 563,00 11' 6 527 845,24 601 582,29 70.81 70.62 Täidetud ala 64.26 Ladu 70.50 70.53 71.92 71.96 72.25 64,31 72.25 21 72.83 12 6 528 062,27 601 860,60 V I 73.36 72.07 64.67 64.69 64.47 Ladu 64.23 64.48 64,04 70.45 70.55 71.42 71.54 72.09 72 26.06.2024 72.80 72.33 12' 6 527 956,22 601 561,02 64.62 12.06.2003 64.44 Ladu 70.53 72.39 PA-5/24 3,00 13 6 527 701,78 602 256,81 13' 6 528 070,80 601 854,93 64.76 64.35 64.24 64.61 12-03 - 70.44 72.46 72,51 5,31 72.51 Plokk 3 P 14 6 527 668,03 602 305,47 Plokk 3 P 70.69 71.91 64.53 64.53 64.22 64.24 64,38 0,18 70.45 72.06 72.61 72.28 58,20 6,00 72.96 14' 6 527 787,03 602 168,19 73.08 73.03 70.55 (71,39) 6,00 Lasu 70.67 70.82 72.16 15 6 527 659,24 602 316,72 15' 6 527 707,13 602 256,42 64.31 Ladu 64.22 72.38 72.46 Ladu 58,20 70.69 72.26 72.64 70.77 64.66 64.25 64.48 64.37 64.89 Ladu 16 6 527 552,18 602 227,50 16' 6 527 659,20 602 316,78 64.61 Türi metskond 51 71 71 72.84 70.54 Plokk 5 aT 70.39 72.21 72.60 72.75 72.92 17 6 527 508,31 602 189,94 17' 6 527 503,47 602 186,85 64.26 70.74 32501:001:0105 Täidetud ala 64.70 Ladu 64.21 Plokk 7 aT 70.75 70.90 72.54 72.84 72.21 73.25 72.51 18 6 527 503,52 602 186,79 18' 6 527 332,45 602 099,31 64.48 64.45 72.62 64.76 Ladu 72.65 72.15 71.45 72.22 70.27 64.49 64.34 64.54 Ladu 19 6 527 332,38 602 099,25 19' 6 527 176,64 602 047,89 71.34 63,56 70.71 67.68 64.91 64.47 72.48 71.63 15.04.2003 64.35 70.70 72.81 20 6 527 285,55 602 083,68 20' 6 527 043,42 602 039,67 11-03 7,00 71.11 70.60 70.72 72.18 72.79 64.37 72.75 71,51 0,31 68.21 64.34 21 6 527 185,76 602 046,60 21' 6 526 841,67 601 240,62 71.54 3' (71,51) 64.55 64.44 64.42 64.24 Ladu 72.63 72.76 70.54 64.28 Ladu 70.74 72.92 63,43 22 6 527 054,67 602 025,60 64,20 64.48 64.25 Lasu 70.36 72.80 71.84 64.46 72.93 18.03.2003 71.19 71.83 64.27 70.45 70.84 72.69 72.50 17-03 2,30 Pindala 82,69 ha 72.20 72.55 2' 71.82 80,07 73.85 73.41 64.47 64.46 70.35 Ladu 70.39 72.60 72,03 5,53 72.34 Pindala 77,62 ha 77,64 64.21 64.68 82,47 72.92 64.22 70.12 72.71 64,20 71.30 82,99 84,50 74,87 Täidetud ala 64.44 64.26 70.57 70.46 72.66 73.06 72.24 22 Kattepinnas Plokk 5 aT 70.53 72.79 81,71 82,72 83,06 84,32 83,13 73.65 64.71 64.56 Ladu 70.11 70.18 72.75 72.33 72.49 72.59 20' I 64.26 64.38 I 82,59 72.40 71.80 84,19 Ladu 3-13 2,90 I 74,20 72.26 81,50 84,46 73.52 72.11 72.22 72.19 72.26 Märkused: ' 64.25 70.22 73.22 82,18 81,06 64.21 70.45 72,60 5,50 64.29 72.74 72.56 72.08 82,05 83,71 72.79 73.71 64.53 64.37 69.93 64,13 70.36 70.57 72.66 64,20 73,31 73.56 72.72 72.34 64.57 64.25 72.97 72.30 72.22 6527000 78,93 72,11 Ladu 64.42 26.06.2024 6527000 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 77,67 74,80 70.66 72.63 71.35 64.59 64.29 64.23 64.30 69.73 PA-6/24 2,00 73,48 72.11 76,62 Täidetud ala 64.55 69,98 3,78 70.02 72.53 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 602200 81,78 72.36 72,23 64.30 64.47 69.53 70.61 78,84 72.93 64.42 72.31 78,88 64.53 58,20 6,00 72.54 72.22 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 602000 69.77 69.74 70.18 82,08 Ladu 63,87 72.78 71.77 84,53 Paljandatud ala 70.18 74,14 79,10 77,05 71.31 64.42 64.32 64.28 Lasu 06.03.2003 70.75 72.09 72.16 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 64.22 81,90 82,60 71.87 64.59 64.55 69.70 16-03 3,50 73.00 72.28 64.55 64.45 64.33 67.86 69.16 71,72 4,02 72.60 72.85 73 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 08.09.2025); 67.71 68.00 82,84 64.35 Lasu 71.05 81,93 82,77 70.87 64.26 64.55 67.76 67.51 71,83 64,20 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 08.09.2025); 81,67 64.54 69.41 64.50 67.97 73.23 81,78 Ladu 64.27 64.57 64.58 67.73 73,94 71.76 83,19 71.21 72.01 71.39 64.53 64.43 69.50 719 ,3 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 82,20 64.52 71,97 71.00 69.76 71.85 72.39 73.01 82,96 82,38 71,11 Täidetud ala 64.43 64.70 70.06 720 ,0 - 2024. a Kareda uuringuruumi varu arvutuse ja topograafiline plaan 83,48 83,53 71.12 70.44 64.59 64.31 64.77 70.22 74,17 mullavall 72,07 72.10 Plokk 3 P (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). I Kattepinnas 70.85 64.52 74,30 I 72,41 70.21 Türi metskond 51 ' 71.85 70.94 82,94 83,41 64.51 70.34 74,99 71.87 7 2 4.Kareda mäeeraldise ja varuploki 5 aT lamam asub abs kõrgusel 64,2 m. 64.50 82,07 84,05 71.47 70.87 Lasu 70.53 mullavall 72,79 71.89 32501:001:0105 71.28 70.86 70.99 72 72.23 73.09 5. Kogu ala asub Nurmsi õppevälja piiranguvööndis. 63,79 74,98 72.49 71.39 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71 71.73 71.76 26.06.2024 72,20 63,08 70.98 75,18 72.85 73.10 71.87 71.72 71.70 PA-1/24 3,00 72.25 04.03.2003 mullavall 73 71,74 4,54 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 76,12 15-03 71.17 Kattepinnas 3,20 64,20 71,44 71,53 72.99 8,80 73.28 70.81 59,53 72.56 71.95 Kareda dolomiidikarjäär Mäeeraldise plaan 2 1 71.12 71.96 73.19 73.16 Järva vald, Järva maakond 71.45 71.76 72.45 72 0 100 200 m V 71.19 I 71.33 21' ' Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 1/3 71.84 71.75 71.58 Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 1' [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6526800 6526800 601200 601400 601600 601800 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, N S N Türi metskond 51 S aR - aktiivne reservvaru) m m m 32501:001:0105 m Prognoosvaru ploki piir (P) skond 51 Kareda dolomiidikarjäär 0105 78 78 74 7b-03 74 32501:001:0106 Türi metskond 51 72,39 16-03 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kareda dolomiidikarjäär 12-03 32501:001:0105 001: PA-3/24 71,72 32501:001:0106 71,39 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 64 m) 76 76 72 0,3 70,74 PA-6/24 72 im et 0,3 32501: 0,0 69,98 1,8 74 74 70 70 Tür 3/24-1 11-03 PA-1/24 Tagasitäide LA 48 2,8 71,51 71,74 F 0,2 3,5 72 72 68 Plokk 5 aT 6/24-1 2,0 68 5,1 3,25 LA 32 6 aT 3/24-2 Plokk 5 aT F 0,3 6-1K Moreen 3,9 okk 3 P 70 1,6 70 66 LA 41 66 6,5 4,9 6/24-2 4,1 F 1,6 6-2K 3,0 LA 37 68 tagasitäide tagasitäide Plokk 5 aT 68 64 vt. 64,1 m 6,5 vt. 64,29m 27.06.2024 7,2 vt. 64,0 m F 0,3 5,8 vt. 64,13m 64 8,5 18.06.2003 12.06.2003 26.06.2024 Biohermne / murenenud dolokivi 3/24-3 6,6 6/24-3 okk 3 P 6 aT Plokk 5 aT 6-3K Pl PA-2/24 LA 39 LA 35 66 66 62 1 aT 10,6 Plokk 7 aT 62 64,74 9,2 F 1,3 F 1,8 8,1 6-4K Peenekristalliline, peeneteraline dolokivi vt. 64,24m 7,0 10,1 9,4 64 0,5 27.06.2024 vt. 63,79m 7,5 64 60 11,4 9,6 11,1 60 vt. 63,6 m 26.06.2024 3/24-4 6/24-4 Pl 2/24-1 15.04.2003 8,5 1/24-1 13,4 6-5K LA 38 12,1 LA 38 LA 34 LA 45 Afaniitne dolokivi F 1,6 F 0,6 62 1 aT 3,25 F 0,5 10,1 F 0,8 62 58 12,2 58 3,9 10,5 13,7 6-6K 11,1 13,0 60 60 56 14,2 56 2/24-2 1/24-2 16,8 Bretšalaadne dolokivi LA 38 12,0 LA 42 58 F 0,7 F 0,6 58 54 54 14,4 7,7 14,7 Peenekristalliline kuni afaniitne dolokivi 56 8,2 56 52 52 15,7 20,2 54 54 50 50 Vääriselupaik Kaevandamisel jäetav nõlvateervik, katendi osa nõlvus 1:2 vastab kaldele 26± Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV' N S N S m m m m skond 51 0064 0105 Türi metskond 51 76 Kareda dolomiidikarjäär 32501:001:0105 76 76 76 002: 001: 32501:001:0106 i Kareda dolomiidikarjäär Kopl PA-5/24 32501:001:0106 im et 74 74 74 74 56504: 17-03 32501: PA-4/24 72,51 PA-4/24 71,97 13-03 72,03 71,97 8-03 PA-3/24 Tür 71,32 0,3 72 70,83 0,3 72 72 70,74 72 0,4 0,4 1,0 0,4 0,3 1,5 70 2,3 70 70 3/24-1 70 3,0 okk 3 P 5/24-1 LA 48 3,7 tagasitäide 4/24-1 2,8 9k F 0,2 4/24-1 68 3,8 LA 39 68 68 3,8 68 3,2 LA 41 3,8 LA 41 F 0,4 Plokk 5 aT3,25 okk 3 P F 0,3 5,7 5,0 3/24-2 F 0,3 PA-2/24 66 4,7 5,7 Plokk 5 aT 5/24-2 10k 66 66 LA 41 5,7 66 4/24-2 64,74 4,9 4/24-2 6 aT Pl 7,0 LA 43 F 1,6 7,5 LA 50 F 0,3 7,0 LA 50 vt. 64,31m vt. 64,24m vt. 64,29m 7,5 vt. 63,97m 7,8 F 1,8 7,1 vt. 63,9 m 26.06.2024 8,3 11k 0,5 6,5 vt. 63,97m F 1,8 64 27.06.2024 18.05.2003 vt. 63,4 m 64 64 27.06.2024 27.06.2024 27.06.2024 7,8 64 2 aR Pl 4/24-3 9,4 5/24-3 8,8 18.03.2003 2/24-1 3/24-3 4/24-3 vt. 62,2 m LA 36 12k 9,5 LA 34 LA 39 LA 31 9,9 LA 31 62 05.06.2003 62 62 62 9,2 F 0,4 Plokk 7 aT F 0,5 3,25 F 0,5 9,2 F 1,3 F 0,4 1 aT 10,3 13k 11,4 11,9 3,9 Plokk 7 aT 10,1 11,4 60 11,9 60 60 11,9 60 4/24-4 5/24-4 11,8 2/24-2 3/24-4 4/24-4 LA 42 13,7 LA 37 LA 38 LA 38 LA 42 58 F 0,8 12,6 F 0,7 58 58 F 0,7 F 1,6 F 0,8 58 12,3 15,0 15,5 7,7 13,7 15,0 56 15,8 56 56 8,2 14,2 56 15,8 15,8 54 54 54 54 PA-6/24 puuraugu number 69,98 suudme abs kõrgus, m Läbilõige V-V' 6/24-1 2,0 N S LA 32 m m F 0,3 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 0610 3,9 78 78 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) skond 51 0105 001: vt. 64,13m veetaseme abs kõrgus, m sa 26.06.2024 mõõtmise kuupäev M et 001: 76 Kareda dolomiidikarjäär 76 32501: 32501:001:0106 8,1 im et 32501: PA-5/24 6-4K keemiline analüüs ja proovi number 74 74 15-03 PA-1/24 72,51 9,6 sügavus maapinnast, m Tür 71,53 71,74 72 0,3 72 PA-6/24 1,0 0,3 69,98 13,0 puuraugu sügavus, m 70 1,6 70 Märkused: 2,0 3,0 3,0 3,7 5/24-1 6 aT 3,2 6/24-1 LA 39 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 68 tagasitäide 2,0 68 okk 3 P LA 32 F 0,4 6-1K 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: F 0,3 5,7 66 3,9 Plokk 5 aT 5/24-2 66 - 2024. a Kareda uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I' ... V-V' 4,1 6/24-2 7,0 LA 43 6-2K LA 37 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). Plokk 3 P vt. 64,13m vt. 64,31m F 0,3 64 7,5 vt. 63,79m 5,8 F 0,3 26.06.2024 8,3 64 3. Kareda mäeeraldise ja varuploki 5 aT lamam asub abs kõrgusel 64,2 m. Pl 26.06.2024 26.06.2024 vt. 63,1 m 6,6 1 aT 04.03.2003 6/24-3 9,4 5/24-3 Varuploki 7 aT lamam asub abs kõrgusel 58,2 m. 1/24-1 6-3K LA 35 LA 36 62 9,6 LA 45 8,1 62 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 10,1 F 1,8 F 0,5 F 0,8 6-4K 11,1 9,4 Plokk 7 aT 11,9 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 60 9,6 60 1/24-2 6/24-4 5/24-4 Geoloogilised läbilõiked 12,0 12,0 LA 42 6-5K LA 38 13,7 LA 37 Kareda dolomiidikarjäär 58 F 0,6 F 0,6 F 0,7 58 Järva vald, Järva maakond I-I' ... V-V' 14,4 12,2 14,7 6-6K 15,5 13,0 15,8 56 56 15,7 Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 2/3 Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 54 54 H 1 : 2000 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.01.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/  70.70 71.42 71.79 70.19 70.26 13' 71.76 Sõnajala 12 32501:001:0024 71 70.58 70 71.91 69.96 70.50 86 6 9 69.79 67 601800 6 601600 6 602000 69.79 70.14 70 5 7 70.35 6 0 72 72 70 70.37 9 7 72.15 70.43 6 1 70.11 68 67 66 72 71 65 70 6 6528000 71.14 56 6528000 70.68 66 72.10 70.31 76 69 86 72.37 71.82 73 8 9 72 7 6 71.83 4 7 72 6 75 71.05 66 7 0 Tähtla 72 5 12' 70 6 7 2 56504:002:0062 71.58 77.16 7 1 73.92 70.84 11 71 6 9 72.12 68 72.42 67 6 70.65 56 66 66 71.77 74 76 86 9 65 70.74 73.43 Küüni 71.22 72.12 7 32501:001:0800 73.18 0 72.00 72 7 70.41 2 70 71.90 7 1 70.80 10 72.47 Saue N 72.02 Savi 56501:001:0172 6 72.35 69 56 56501:001:0171 66 602200 70.84 76 70.68 86 68 971.92 70.35 11' 9 67 7 72.08 72.25 0 601400 70.43 66 70.17 7 1 65 Aasa 56504:002:0141 Kaardileht nr 6324 Paide, 6413 Järva-Jaani 69.99 6 56 70 70.08 66 72.33 72.49 6527800 70 76 86 9 14' 6527800 72.05 7 69.94 0 69 69.69 72.10 71.86 772 72.03 68 69.73 1 Toome 32501:001:0152 67 69.47 72.17 66 69.83 6 69.61 56 71.93 66 76 86 1 65 72.02 9 10' 8 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 Metsla 0 15' 69.68 13 1' 56504:002:0085 7 1 71.88 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 69.37 14 69 656 Kuusiku 72.55 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 6676 32501:001:0720 68 869 9' Prognoosvaru ploki piir (P) 72.84 7 73.68 67 72 73 15 70 72.80 71.88 69.61 72.34 72.19 69.63 Maardla piir (asendiplaanil) 66 71.91 Kuusiku 601200 72.92 72.05 71 72.87 72.67 69.65 16' Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 65 73.11 72.28 73.59 32501:001:0720 69.75 69.76 72.30 72.51 72.42 69.92 72.10 69.76 73 65 70.61 Maapinna samakõrgusjoon, m 66 72.28 69.68 69.72 Koplimetsa 73.29 67 72.29 72.92 4 72.05 68 72.84 69 6527600 72.37 56504:002:0065 69.67 69.59 6527600 70.05 69.71 71.85 70.20 69.72 69 5' 71.49 71.87 69.69 70 73.61 72.49 68 72.07 71.73 69 71 69.64 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 7,09 ha 68 70 70.52 69.63 72 67 73 71 72.02 69.63 74.18 71.61 73.70 70.36 67 72 66 69.65 656667686 7 71.64 71.83 70.01 73.29 72.98 72.90 9 1 71.63 71.67 7 65 66 69.73 072.11 71.68 69.65 69.82 4' 16 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 75,60 ha 66666 70.84 69.71 56789 70.61 69.76 71.90 65 72.30 71.84 70.30 65666 70.06 70 76869 71 71.40 71.70 70.50 69.86 70 1 72.50 70 70.13 69.88 7 7 70.48 6' 0 70.22 70.20 70.95 Kopli 70.24 17 69 72.36 6566676869 71 70.53 56504:002:0064 17' 7 72 69 70 1 18 68 72.31 71.98 70.50 71.78 70.86 Plokk 2 aR 70.57 8' 68 72.13 70.49 67 70.57 70.79 põld 73.45 71.74 6566676869 7 71.43 7 1 1 70.89 6 65 66 67 70 70.81 71.12 72.42 71.52 7' 70.72 65 66 71.33 71.26 71.09 67 66 68 5 71.20 71.50 7170 69 6566676869 71 Plokk 1 aT 7 9 65 0 6 71.78 68 7 70 6 70 1 71.57 66 7 65 Z= 64,7 abs m 73.03 7 72 1 69 6527400 6527400 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 68 71.49 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 71.29 72.61 65 67 Plokk 1 aT 66 71.17 67 Nr X Y Nr X Y 68 69 72.80 66 1 6 526 859,37 601 248,39 1' 6 526 819,99 601 155,06 71.17 2 6 526 869,75 601 245,93 65 2' 6 527 054,34 601 098,45 70 72.81 71 3 6 527 317,74 601 139,79 70 3' 6 527 076,02 601 184,85 1 Plokk 4 aT 7 3 19 4 6 527 590,74 601 075,11 4' 6 527 553,77 601 077,18 7 72 1 18' 5 6 527 432,94 601 606,62 5' 6 527 600,52 601 064,79 63,60 69 70.62 6 6 527 459,49 601 690,95 6' 6 527 493,61 601 411,02 06.05.2003 7 6 527 681,27 601 630,05 7' 6 527 432,94 601 606,62 68 65 8 6 527 732,89 601 615,80 8' 6 527 465,95 601 683,72 20 66 Kareda dolomiidikarjäär Metsa 67 67 72.87 72.77 70.76 9 6 527 846,61 601 584,69 68 32501:001:0106 9' 6 527 681,31 601 629,39 69 32501:001:0610 10 6 527 880,19 601 575,75 66 70.53 10' 6 527 732,74 601 613,16 11 6 527 946,07 601 563,00 11' 6 527 845,24 601 582,29 65 70 72.58 70.71 12 6 528 062,27 601 860,60 12' 6 527 956,22 601 561,02 70 13 6 527 701,78 602 256,81 13' 6 528 070,80 601 854,93 7 72 1 70.42 14 6 527 668,03 602 305,47 14' 6 527 787,03 602 168,19 71 15 6 527 659,24 602 316,72 15' 6 527 707,13 602 256,42 69 72.47 16 6 527 552,18 602 227,50 16' 6 527 659,20 602 316,78 71.23 68 6527200 6527200 17 6 527 508,31 602 189,94 65 17' 6 527 503,47 602 186,85 66 19' 67 67 18 6 527 503,52 602 186,79 18' 6 527 332,45 602 099,31 68 70.81 21 69 72.83 70.62 19 6 527 332,38 602 099,25 19' 6 527 176,64 602 047,89 66 72.33 20 6 527 285,55 602 083,68 20' 6 527 043,42 602 039,67 Plokk 3 P 70 65 Plokk 3 P 70.69 21 6 527 185,76 602 046,60 21' 6 526 841,67 601 240,62 70 22 6 527 054,67 602 025,60 72.46 7 72 1 70.77 Pindala 82,69 ha 71 Türi metskond 51 71 71 Pindala 77,62 ha 69 32501:001:0105 Plokk 7 aT 72.62 68 71.34 63,56 65 72.48 66 71.63 15.04.2003 67 67 68 69 3' 66 71.54 63,43 71.84 65 18.03.2003 70 71.19 71.83 6 2' 0 71 71.82 5 72.34 7 66 7 721 67 71.30 6 6 7 8 0 72.24 22 5 6 9 7 72.49 20' 72 69 66 721 72.59 67 71.80 74,20 6 72.26 8 72.11 72.22 72.19 72.26 68 65 70 6 9 66 7 721 72.56 72.08 67 73,31 67 72.72 72.22 72.34 Märkused: 6527000 68 6527000 72.63 71.35 7 66 65 6 0 72.11 9 72.53 602200 7 7 1 2 72.36 6 66 72.22 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 65 7 602000 72.78 71.77 68 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 70 1 6 70 72.16 7 5 69 6 71 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 6 72.85 72.60 73 71.05 67 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 68 71,83 65 6 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 08.09.2025); 69 72 9 70 73.23 6 19 ,3 71.76 6 7 67 71,97 71.85 72.39 73.01 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 08.09.2025); 68 68 20 ,0 7 66 65 69 70 72,07 72.10 Plokk 3 P - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 67 67 71 72,41 71.85 Türi metskond 51 - 2024. a Kareda uuringuruumi varu arvutuse ja topograafiline plaan 70.94 71.87 7 2 65 71.89 32501:001:0105 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). 66 72,79 670 69 72 72.23 8 71.28 66 73.09 67 72.49 4. Kogu ala asub Nurmsi õppevälja piiranguvööndis. 71 0 65 71.73 771 68 72.85 73.10 72.25 71.87 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71.72 70 71.70 1 73 7 69 71.17 71,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 72.99 73.28 70.81 72.56 71.95 2 1 Kareda dolomiidikarjäär 71.12 71.96 73.19 73.16 Korrastatud ala plaan 71.45 71.76 72 72.45 Järva vald, Järva maakond 71.19 0 100 200 m 71.33 21' 71.84 71.75 71.58 Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 3/3 1' Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 6526800 6526800 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 601200 601400 601600 601800 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad 2024. aastal valmis Kareda uuringuruumi geoloogiline uuring1, mille eesmärk oli uurida täiendavalt olemasoleva mäeeraldise lamamisse jäävat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 06.05.2025 korraldusega nr 13-5/25-55järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m ³ (aruandes 8. plokk), • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m ³ (aruandes 9. plokk 8. ploki lamamis). Eelnevast lähtuvalt soovid taotleja muuta mäeeraldisega hõlmatud aktiivse tarbevaru ploki 5 aT loas olevat kvaliteeti täitedolokiviks. 2. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus 1988. - 1990. a tegi TK “Eesti Geoloogia” Järvamaa lõunaosas, Kareda maardla piirkonnas, otsingu- ja otsinguhinnangutöid (Brutus, 1990, EGF 4420). Töö tulemusena arvutati killustiku tootmiseks sobiva dolokivi varu kahes plokis pindalaga 235,3 ha C2 kategoorias 18,93 mln m3. Kahe ploki vahele jääval 167,3 hektarisel alal hinnati ehitusdolokivi prognoosseks varuks 14,2 mln m3. Tookord välja eraldatud prognoosvaru levikualale jääb ka Kareda maardla. 2002 - 2004. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kareda uuringualal dolokivi geoloogilise uuringu (Korbut jt., 2004, EGF 7585). Uuringualal pindalaga 77,67 ha puuriti 21 puurauku, sealhulgas 4 dubleerivat puurauku hüdrogeoloogilisteks katsetöödeks ja killustiku katsetusteks vajamineva proovikoguse saamiseks. Uuringuvõrgu tiheduseks kujunes ~200 × 200 m. Puuraukude keskmiseks sügavuseks oli 13,6 m. Kivimi füüsikalis-mehaanilisteks katseteks võeti 12 proovi viiest puuraugust. Kõigis proovides määrati kivimi mahumass, veeimavus ja survetugevus kuivalt. 8 proovis määrati täiendavalt kivimi tihedus, poorsus, külmakindlus ja survetugevus vees immutatult ja peale külmutamist. Kivimi katsed tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris GOST 9479-84 ja GOST 8269-87 nõuete kohaselt. Puursüdamikust valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katseteks võeti 37 proovi, kõigil neil määrati killustiku mahu-mass, veeimavus ja survetugevus silindris. 10 proovis määrati täiendavalt killustiku puiste-mahumass, savi- ja tolmuosakeste ning nõrkade kivimite sisaldus, külma-, kulumis- ja löögikindlus, terastikuline koostis, plaatjate ja nõeljate terade sisaldus (katsed tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris ja AS-i Teede Tehnokeskus laboris). Killustiku katsed tehti GOST 8269-87 nõuete kohaselt, plaatsustegur 8 proovil määrati EVS-EN 933-3 metoodika kohaselt ja 1 proovil, mis oli segatud 1 Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024). (EGF 47178) kahe puuraugu erinevate intervallide kivimist, määrati purunemiskindlus Los Angelese katsel EVS-EN 1097-2 metoodika kohaselt. Kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis- mehaanilisi omadusi iseloomustati küll eraldi ka litoloogiliste erimite kaupa, kuid lõplik hinnang maavarale anti kasuliku kihi keskmiste näitajatena kogu maardlal, mille tulemusena hinnati Kareda maardla kivimit tervikuna kõrgemargiliseks, mille garanteeritud purustatavuse margiks oli „600” ja külmakindlus „25”. Purustatavuse markide sagedusjaotuste iseloo- mustamisel kasutati katsetulemusi, mis iseloomustasid vaid kõige kvaliteetsemat killustiku fraktsiooni – 10/20 mm. Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti 19 proovi silikaatanalüüsiks. Keemiliselt koostiselt oli Kareda uuringualal tegemist kõrge MgO sisaldusega dolokiviga (MgO 17,81 - 21,40%, keskmiselt 19,19%), kuid väga ebaühtlaselt jaotunud lahustumatu jäägi sisalduse tõttu (1,12 - 13,92%, keskmiselt 5,96%) tehno-loogilise dolokivi varusid kinnitamiseks ei esitatud. Maardla kuivendamise tingimusi hinnati väga raskeks, kuna vee juurdevool karjääri põhja- ja sadevete arvel võis arvutuslikult ulatuda kuni 85 tuh m3 ööpäevas. Veealanduse mõjuraadiuseks hinnati arvutuste kohaselt kuni 3,5 km. Varudest 50% jäi põhjavee tasemest allapoole. Uuringutöö tulemusel kinnitati keskkonnaministri 29.03.2005. a käskkirjaga nr 356 Kareda dolokivimaardlal kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 7184 tuh m3 77,67 ha pindalal ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 1277 tuh m3 15,43 ha pindalal. Kasuliku kihi keskmine paksus tarbevaruplokis oli 9,25 m, millest 4,66 m jäi vee alla. Kattekihi paksus oli keskmiselt 2,92 m, mille moodustas valdavalt moreen keskmise paksusega 2,03 m. Kasvukihi paksus oli keskmiselt 0,31 m ja kattekihi hulka arvati ka keskmiselt 0,58 m paksune murenenud dolokivikiht. 06.04.2009. a anti välja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise luba L.MK/300504. Ehkki arendaja taotles kaevandamisluba kogu aktiivse tarbevaruna kinnitatud maavarale, anti keskkonnakaitselistel kaalutlustel luba kaevandamiseks vaid veepealse varu osas, võttes mäeeraldise alumiseks piiriks 64,0 m absoluutkõrguse (BK), mis oli 0,5 m kõrgemal põhjavee taseme keskmisest absoluut-kõrgusest. 2009. a alustas OÜ Väo Paas kaevandamist Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldiselt. Kaevandamise käigus selgus, et mäeeraldises lasuva kivimi füüsikalis-mehaanilised oma-dused ei ole sellised, mis garanteeriks kõrgemargilise ehituskivi olemasolu. Sellest tingitult hinnati 2010. a mäeeraldise lääne-edelaosas kivimi ja killustiku omadusi täiendavalt, võttes vaatluse alla ja analüüsides vaid veetasemest kõrgemale jääva kivimi ja sellest valmistatud killustiku katsete andmeid (Rammo jt., 2010, EGF 8190). Olemasolevast karjäärist ja kaevandist, mis rajati mäeeraldise lõunaossa, võeti täiendavad proovid killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katseteks. Täiendavalt tehtud geofüüsikaliste uuringute abil interpreteeriti kivimite kvaliteeti puuraukude vahelisel alal. Töö tulemusel eraldati mäeeraldise lääne-edelaosa 12,46 ha suurusel alal madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk (5. plokk), mille varu, 718 tuh m3, kinnitati keskkonnaministri 01.06.2010. a käskkirjaga nr 789. Ploki 5 varu arvutati uuringuaegse (2004. a) veetasemeni, mitte mäeeraldise lamamiks oleva 64,0 m absoluutkõrguseni (BK) (64,2 m EH2000). Seega ei jäänud tookord plokk 5 kogumahus mäeeraldisse. Praeguseks on mäeeraldise lamamist sügavamale jäänud ploki 5 osa võetud arvele ploki 7 koosseisus. Kuna senine kaevandamine ja toodangu katsete andmed ei viidanud kivimi kvaliteedi paranemisele ida-kagu suunas, palus arendaja OÜ-l Eesti Geoloogiakeskus täiendavalt hinnata eraldi ainult mäeeraldises lasuva (kuni 64,0 m absoluutkõrguseni BK; 64,2 m EH2000) maavara kvaliteeti 1. ploki piires (Tuuling, 2014, EGF 8383). Proovide võtmiseks puuriti mäeeraldisele 4 puurauku. Selleks, et killustiku omadused oleksid võrreldavad ka varasema uuringuga, määrati puursüdamikust valmistatud killustikul lisaks purunemis-kindlusele Los Angelese katsel ka killustiku purustatavus GOST-i nõuetest lähtuvalt. Katsete tulemused kinnitasid, et Kareda maardla ülaosas lasuva dolokivi puhul ei ole garanteeritud kõrgemargilise ehituskivi olemasolu − Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise piiresse jääva 1. ploki dolokivi ja temast valmistatud killustik olid madalamargilised, garanteeritud survetugevusega „400” ja külmakindlusega „25”. Töö tulemusel moodustati mäeeraldise piires madalamargilise ehitusdolokivi plokk (6. plokk) pindalaga 65,16 ha ja varuga 2801 tuh m3, mille varu kinnitati keskkonnaministri 11.11.2014. a käskkirjaga nr 858. Los Angelese katsel (EVS-EN 1097) määratud killustiku purunemiskindlusel oli kaalukadu 41 - 46%, mille põhjal klassifitseeruks maavara praegu kehtiva määruse nr 52 kohaselt täitedolokiviks. 2024. aastal valmis Kareda uuringuruumi geoloogiline uuring2, mille eesmärk oli uurida täiendavalt olemasoleva mäeeraldise lamamisse jäävat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Eesti Geoloogiateenistuse 06.05.2025 korraldusega nr 13-5/25-55järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m ³ (aruandes 8. plokk, registris 5. plokk), • täitedolokivi aktiivne tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m ³ (aruandes 9. plokk 8. ploki lamamis). Tabel 2.1. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel plokkide lõikes Plokk Maavara LA tegur LA kateg Külmakindlus F kateg F, % Plokk 5 täitedolokivi 32-50/42 45 0,2-1,8/0,7 F1 3. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldise kasulikku kihti katab pehme katend ning stabiilse maatoe tagamiseks karjääriga külgnevatel aladel tuleb perimeetri ulatuses jätta katendile hoidetervik. Seega jääb kaevandamata varu karjääri katendi hoideterviku ulatuses. Hoideterviku laiuse arvutamisel 2 Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024). (EGF 47178) tuleb arvestada katendi materjali nõlva püsinurgaga. Arvestades, et mäeeraldise katendi materjal on muutlik, siis on mõistlik valida ohutuks nõlvakaldeks 25° (1:2), dolokivi kaevenurk on vertikaalne (graafilised lisad 1/3 ja 2/3). Hoidetervikuga kattuvas osas kaevandamata jääv varu on arvutatud kasutades mudeltarkvara MicroStation Inroads. Tabel 3.1 Kareda dolomiidikarjääri taotletav varu kogus (seisuga 30.06.2025. a) Aktiivne Kaevandatav Plokk Maavara tarbevaru, tuh Kadu, tuh m3 varu, tuh m3 m3 5 aT täitedolokivi 1073,41 42 1031,41 6 aT ehitusdolokivi 1815 63 1752 Kokku 2888,41 105 2783,41  OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024) Töö nr 24/5018 Tallinn 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/ geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ hüdrogeoloog Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024). Aruanne ühes köites, teksti 41 lk, 18 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 12 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2025. Kareda uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Väo Paas OÜ tellimisel. Kareda uuringuruum teenindusala pindalaga 39,48 ha asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas riigile kuuluval katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Töö eesmärgiks oli uurida täiendavalt olemasoleva mäeeraldise lamamisse jäävat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 puurauku sügavusega kuni 15,8 m. Kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti 20 proovi ja kivimi keemilise koostise määramiseks 6 proovi. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Siluri ladestu Raikküla kihistu dolokividega. Töö tulemusena arvutati varu kahes plokis: olemasoleva mäeeraldise piires 35,42 ha pindalal (plokk 8) ja selle lamamis 28,47 ha pindalal (plokk 9). Kahe ploki vaheliseks piiriks on horisontaaltasapind 64,2 m abs kõrgusel, mis on ühtlasi ka olemasoleva mäeeraldise lamamiks. Ploki 8 dolokivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on keskmiselt LA 42, vastates LA kategooriale 45 ja külmakindlus keskmiselt 0,7%, vastates külmakindluskategooriale F1. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 3,1 m ja kattekihi keskmine paksus 2,7 m. Ploki 9 dolokivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on keskmiselt LA 38, vastates LA kategooriale 40 ja külmakindlus keskmiselt 0,9%, vastates külmakindluse kategooriale F1. Plokk 9 jääb kahe horisontaaltasapinna vahele: lasum on 64,2 m ja lamam 58,2 m abs kõrgusel. Ploki kasuliku kihi paksus on 6,0 m. Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks Kareda uuringuruumi piires Kareda dolokivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.07.2024): - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m3 (plokk 8, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m3 (plokk 9, kogumahus veealune, ploki 8 lamamis). Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Väo Paas OÜ, Järva maakond, Järva vald, Koigi küla, Kareda maardla, Raikküla kihistu, aktiivne tarbevaru, täitedolokivi. Koostas: Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................12 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHUD ............................................14 4.1. Uuringumetoodika ................................................................................................ 14 4.2. Välitööd ................................................................................................................. 14 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd .......................................... 15 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ...................................................................................... 16 4.5. Topograafilised tööd ............................................................................................. 16 4.6. Kameraaltööd ....................................................................................................... 16 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale................................................................ 17 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................18 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................25 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................28 7.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus......................................................... 28 7.2. Mõju põhjavee režiimile ning kaevudele ............................................................ 30 7.3. Mõju põhjavee kvaliteedile .................................................................................. 32 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................35 9. VARU ARVUTUS ................................................................................37 9.1. Ploki 8 aT varu...................................................................................................... 37 9.1. Ploki 9 aT varu...................................................................................................... 38 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................41 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/521022 ................................................................. 42 2. Puuraukude kataloog................................................................................................. 44 3. Proovide kataloog ..................................................................................................... 45 4. Puuraukude kirjeldused ja fotod ............................................................................... 46 5. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste katsete protokoll................................................. 75 6. Dolokivi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ......................................................................................................................... 79 7. Kivimi keemilise analüüsi protokoll ......................................................................... 81 8. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes............................................................................................................. 84 9. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused plokkide lõikes ............... 86 10. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides ...................................................... 87 11. Mahtude arvutus ...................................................................................................... 88 12. Topomõõdistuse seletuskiri ..................................................................................... 90 13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus uuringuks ................................ 91 OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 14. Kaitseministeeriumi arvamus Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta .................................................................................................................................. 94 15. Puuraukude likvideerimise akt ................................................................................ 96 16. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta .................................... 100 17. Tellimiskiri ............................................................................................................ 103 18. Tellija arvamus ...................................................................................................... 105 Korraldus varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…V - V’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud.dgn 2. Katendi lamam.dgn 3. Plokkide piiripunktid 4. Puursüdamiku fotod ja kataloog.jpg 5. Protokoll 25-9461 K.asice 6. Katseprotokoll nr 1894-24.asice 7. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kooskõlastus uuringuks.asice 8. Kaitseministeeriumi arvamus Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotluse kohta.bdoc 9. Puuraukude likvideerimise akt.asice 10. KKA korraldus maa korrastamisakti heakskiitmise kohta.bdoc 11. Tellimiskiri.asice 12. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Kareda uuringuruumis tehti OÜ Väo Paas tellimisel, kelle põhitegevuseks on paekivist killustiku tootmine. Üheks karjääriks, kus paekivikillustikku toodetakse, on Kareda dolomiidikarjäär. Kaevandamise luba L.MK/300504 Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisel (pindala 77,62 ha) on välja antud 2009. aastal. Keerulistest hüdrogeoloogilistest tingimustest tulenevalt saadi luba ainult veepealse dolokivi kaevanda- miseks. Mäeeraldises lasuv kivi vastab kvaliteedilt madalamargilise ehitusdolokivi nõuetele (2005. a määrus nr 44). Varasemate uuringute andmed on näidanud, et mäeeraldise lamamis lasub kvaliteetsem kivi, mis keskkonnaministri 2005. a määruse nr 44 järgi vastab kõrgemargilise ehitus- dolokivi nõuetele. OÜ Väo Paas soovis olemasolevat mäeeraldist laiendada sügavuse suunas, et kaevandada ka mäeeraldise lamamisse jäävat kvaliteetsemat ehituskivi (plokid 1 aT ja 7 aT) ning esitas selleks Keskkonnaametile mäeeraldise laienduse taotluse. Mäeeraldist sooviti laiendada sügavuti selliselt, et veetaset alandamata kaevandatakse ka keskmiselt 4,7 m paksune veealuse dolokivi kiht. Keskkonnaloa taotluse menetluse käigus soovitas Keskkonnaamet teha esmalt kindlaks maavara kvaliteet täna kehtiva keskkonna- ministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt, et vältida olukorda, kus võimaliku taotletava mäeeraldise laiendusega nõustumise järgselt leitakse, et ka olemasoleva mäeeraldise lamamis on tegemist siiski madalamargilise ehituskivi või täitematerjaliga. Loa taotlemise protsessis pöörduti ka Keskkonnaministeeriumi (KKM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, et selgitada riigi huvi olemasolu või selle puudumist. Vastustes tõdeti, et Kareda dolomiidikarjääri sügavuti laienduseks riigi huvi varustuskindluse aspektist puudub, kuid on maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamisel osaliselt olemas. Kuid arvestades asjaoluga, et Kareda maardla varusid ei ole viidud kooskõlla keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52, oldi seisukohal, et ülekaalukas riigi huvi, mis tingiks vajaduse Kareda dolomiidikarjääri sügavuti laienduseks, käesoleval hetkel puudub. Seepärast soovis OÜ Väo Paas uurida täiendavalt olemasoleva mäeeraldise lamamisse jää- vat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Majanduslikel põhjustel soovis kaevandaja täiendavat uuringut teha mäeeraldisel osaliselt, valides selleks välja Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise lääne- edelaosa. Geoloogiline uuring tehti Keskkonnaameti poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/521022 alusel (lisa 1). Välitööl 2024. a juunis puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi kokku 6 puurauku. Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ning kivimite hüdrogeoloogiliste omaduste kohta täiendava informatsiooni saamiseks ka katsepumpamine kahest puuraugust. Puursüda- mikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid dolokivist valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemilise koostise iseloomustamiseks võeti proovid ühest puuraugust, keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboris. Puuraukude asukohad ja suudme abs kõrgused mõõdistati instrumentaalselt, topograafilise plaani koostamisel kasutati viimast markšeiderimõõdistust (seisuga 01.07.2024). Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER geodeet Allan Koger. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 Välitöid organiseeris ja viis läbi geoloogiainsener Tiia Tuuling, kes koostas ka uuringu- aruande. Puurtööd toimusid OÜ Inseneribüroo STEIGER puurimise osakonna juhataja Meelis Peetrise juhtimisel. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Ala hüdrogeoloogilise hinnangu ning vee juurdevoolu arvutused rajatavasse karjääri võimaliku veetaseme alanduse juures tegi hüdrogeoloog Kaarel Mänd. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Kareda uuringuruum teenindusala pindalaga 39,48 ha asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas riigile kuuluval katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Riigivara valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Sihtotstarbelt on tegu 100% mäetööstusmaaga. Uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Kareda dolokivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 793) ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 5, 6 ja 7, ehitusdolokivi aktiivse reservvaru plokiga 2 ning Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldisega (loa nr L.MK/300504, loa omaja OÜ Väo Paas, kehtiv kuni 23.03.2029). Uuringuruumi teenindus- ala kattub täielikult olemasoleva Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise teenindusmaaga. Kareda uuringuruumi teenindusala kagu-, lõuna- ja lääneosa kattub osaliselt Kareda dolokivimaardla juures kirjeldatud ehitusdolokivi prognoosvaru plokiga 3. Kareda uuringuruumi teenindusala külgneb järgmiste katastriüksustega: läänest ja lõunast Türi metskond 51 (32501:001:0105), põhjast Kopli (56504:002:0064) (Paide linn Suurpalu küla), kagunurgas väikesel lõigul katastriüksusega Metsa (32501:001:0610) (Järva vald Väike-Kareda küla), mujal uuringuruumi teenindusalal naaberkatastriüksustega vahetut piirnemist ei ole. Taotletavast uuringuruumist ida, lõuna ja lääne poole jäävad metsaga kaetud maaüksused (osaliselt raiesmikud), põhja poole põllu- ja rohumaad. Kareda uuringuruumi lähiümbrusesse, kuni 1 km kaugusele jääb 6 talu: lähim on Väike- Kareda külla jääv Kännu talu (32501:001:0650), mis paikneb idapiirist 460 m kaugusel, 500 m kaugusele lääne suunas jääb Metsavahi (32501:001:0047), loodesse jäävad 720 m kaugusele Aru (56504:002:0621), 800 m kaugusele Tuleviku (56504:002:0288) ja 870 m kaugusele Nurgaääre (56504:002:0312) talud ning 1 km kaugusele kirde suunda jääb Nurme talu (32501:001:0360) (joonis 2.1). Suurematest asustatud punktidest jääb maakonnakeskuseks olev Paide linn 12 km kaugusele lääne-loode suunda, Koigi küla- keskus paikneb ligikaudu 5 - 6 km lõuna, Sargvere külakeskus 2,5 km loode ning Väike- Kareda külakeskus 2,5 km ida suunas (joonis 2.1). Killustiku väljaveoks karjäärist on rajatud Laiakivi tee (5650244), mida mööda saab sõita 2,7 km põhja poole jäävale Mäeküla - Koeru - Kapu riigimaanteele nr 25, sealt omakorda on Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteele (nr 2) ~5 km (joonis 2.1). Uuringuruumi lõunaservas, samas ka Kareda dolomiidikarjääri teenindusmaa lõunaservas kulgeb Kolga tee nr 3250005 (foto 2.1), mis teenindusmaast lääne ja ida pool on metsatee, kuid teenindus- maaga kattuvas osas on eratee. Maastikuliselt asub Kareda uuringuruum Pandivere kõrgustiku edelanõlval, kus valdavaks pinnavormiks on suhteliselt tasane lainjas moreentasandik. Kareda uuringuruum paikneb aktiivsel mäeeraldisel, kus lääneosas on ligikaudu 14 hektarilt kivi ära kaevandatud ja siia jääb ~6 m sügavune karjäärisüvend, kus karjääri põhi jääb ~64 - 64,5 m abs kõrgusele (mäeeraldise lamamiks on 64,2 m abs kõrgus) (foto 2.1). Sügisese ja kevadise suurvee ajal on karjääri põhi üle ujutatud. Uuringuruumi keskosas on kohati katend eemaldatud, idaosas on mets raadatud (foto 2.2). Kaevandamata alal jäävad maapinna abs kõrgused 71,5 - 73 m tasemele. Uuringuruumi (mäeeraldise teenindusmaa) edelanurka jääb kuni ~13 m kõrgune katendi hunnik. Uuringuruumi teenindusalale looduslikke veekogusid ei jää. Ligikaudu 4 km edelasse jäävad Prandi allikad, mis on Pärnu jõe vasakpoolse lisajõe, Prandi jõe, lähteks (joonis 2.1). Koigi küla läbiv Neeva kanal, mis suubub Prandi jõkke, jääb uuringuruumist samuti ~4 km kaugusele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 Sargvere Paide Mäeküla Väike-Kareda Nurgaääre Nurme Tuleviku Aru Metsavahi Kännu Kareda uuringuruum Koigi Kareda dolomiidikarjäär Joonis 2.1. Kareda uuringuruumi asukohaplaan. Kasutatud on Maa- ja Ruumiameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 Foto 2.1. Uuringuruumi lääneossa jääb tegutsev Kareda dolomiidikarjäär. Vaade Kareda karjäärile lõunast põhja suunas (foto T. Tuuling 29.08.2024; N 58˚52'10" ja E 25˚45'32"). Foto 2.2. Uuringuruumi idaosast on mets raadatud. Vaade kagust loodesse (foto T. Tuuling 29.08.2024; N 58˚52'15" ja E 25˚46'16"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Foto 2.3. Uuringuruumi lõunaserva jääv Kolga tee (foto T. Tuuling 29.08.2024; N 58˚52'12" ja E 25˚45'42"). Kareda uuringuruumi teenindusmaa piires pole muinsuskaitse ja looduskaitse üksikobjekte ning kaitsealasid. Uuringuruumi teenindusala loodepiiri lähedusse jääb vääriselupaik VEP nr.211607 (vana mets lamapuidu ja häiludega). Vääriselupaik on moodustatud olemas- olevale mäeeraldisele ja see on registrisse kantud 2022. a lõpus. Uuringuruumi teenindusala paikneb osaliselt kaitsmata põhjaveega alal (LTA1000314) ning täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001). Kareda uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Nurmsi õppevälja piiranguvööndiga. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ei näinud geoloogilise uuringu teostamisel negatiivset mõju riigikaitselise ehitise töövõimele (lisa 13). Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa taotlemisel 2021. a andis Kaitseministeerium oma arvamuse kaevandamise kohta (lisa 14). Kareda maardlas, mille pindala on 93,1 ha, on praegu arvel ehitusdolokivi aktiivset tarbe- varu viies plokkis (plokid 1, 4, 5, 6, 7) kokku 6440,45 tuh m3, sealhulgas Kareda dolomiidi- karjääri mäeeraldisel 2750,45 m3 (pindala 77,62 ha, plokid 5 ja 6) (seisuga 31.12.2024). Maardla aktiivse reservaru kogus on 1277 tuh m3 (plokk 2, pindala 15,43 ha) ja ploki 3 prognoosvaru 319,65 ha pindalal on 28129 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 3. GEOLOOGILINE UURITUS 1988. - 1990. a tegi TK “Eesti Geoloogia” Järvamaa lõunaosas, Kareda maardla piirkonnas, otsingu- ja otsinguhinnangutöid (Brutus, 1990, EGF 4420). Töö tulemusena arvutati killustiku tootmiseks sobiva dolokivi varu kahes plokis pindalaga 235,3 ha C2 kategoorias 18,93 mln m3. Kahe ploki vahele jääval 167,3 hektarisel alal hinnati ehitusdolokivi prognoosseks varuks 14,2 mln m3. Tookord välja eraldatud prognoosvaru levikualale jääb ka Kareda maardla. 2002 - 2004. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Kareda uuringualal dolokivi geoloogilise uuringu (Korbut jt., 2004, EGF 7585). Uuringualal pindalaga 77,67 ha puuriti 21 puurauku, sealhulgas 4 dubleerivat puurauku hüdrogeoloogilisteks katsetöödeks ja killustiku katsetusteks vajamineva proovikoguse saamiseks. Uuringuvõrgu tiheduseks kujunes ~200 × 200 m. Puuraukude keskmiseks sügavuseks oli 13,6 m. Kivimi füüsikalis- mehaanilisteks katseteks võeti 12 proovi viiest puuraugust. Kõigis proovides määrati kivimi mahumass, veeimavus ja survetugevus kuivalt. 8 proovis määrati täiendavalt kivimi tihedus, poorsus, külmakindlus ja survetugevus vees immutatult ja peale külmutamist. Kivimi katsed tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris GOST 9479-84 ja GOST 8269-87 nõuete kohaselt. Puursüdamikust valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katseteks võeti 37 proovi, kõigil neil määrati killustiku mahu- mass, veeimavus ja survetugevus silindris. 10 proovis määrati täiendavalt killustiku puiste- mahumass, savi- ja tolmuosakeste ning nõrkade kivimite sisaldus, külma-, kulumis- ja löögikindlus, terastikuline koostis, plaatjate ja nõeljate terade sisaldus (katsed tehti Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja ehitusmaterjalide katselaboris ja AS-i Teede Tehnokeskus laboris). Killustiku katsed tehti GOST 8269-87 nõuete kohaselt, plaatsustegur 8 proovil määrati EVS-EN 933-3 metoodika kohaselt ja 1 proovil, mis oli segatud kahe puuraugu erinevate intervallide kivimist, määrati purunemiskindlus Los Angelese katsel EVS-EN 1097-2 metoodika kohaselt. Kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisi omadusi iseloomustati küll eraldi ka litoloogiliste erimite kaupa, kuid lõplik hinnang maavarale anti kasuliku kihi keskmiste näitajatena kogu maardlal, mille tulemusena hinnati Kareda maardla kivimit tervikuna kõrgemargiliseks, mille garanteeritud purustatavuse margiks oli „600” ja külmakindlus „25”. Purustatavuse markide sagedusjaotuste iseloo- mustamisel kasutati katsetulemusi, mis iseloomustasid vaid kõige kvaliteetsemat killustiku fraktsiooni – 10/20 mm. Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti 19 proovi silikaatanalüüsiks. Keemiliselt koostiselt oli Kareda uuringualal tegemist kõrge MgO sisaldusega dolokiviga (MgO 17,81 - 21,40%, keskmiselt 19,19%), kuid väga ebaühtlaselt jaotunud lahustumatu jäägi sisalduse tõttu (1,12 - 13,92%, keskmiselt 5,96%) tehno- loogilise dolokivi varusid kinnitamiseks ei esitatud. Maardla kuivendamise tingimusi hinnati väga raskeks, kuna vee juurdevool karjääri põhja- ja sadevete arvel võis arvutuslikult ulatuda kuni 85 tuh m3 ööpäevas. Veealanduse mõjuraadiuseks hinnati arvutuste kohaselt kuni 3,5 km. Varudest 50% jäi põhjavee tasemest allapoole. Uuringutöö tulemusel kinnitati keskkonnaministri 29.03.2005. a käskkirjaga nr 356 Kareda dolokivimaardlal kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset tarbevaru 7184 tuh m3 77,67 ha pindalal ja kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivset reservvaru 1277 tuh m3 15,43 ha pindalal. Kasuliku kihi keskmine paksus tarbevaruplokis oli 9,25 m, millest 4,66 m jäi vee alla. Kattekihi paksus oli keskmiselt 2,92 m, mille moodustas valdavalt moreen keskmise paksusega 2,03 m. Kasvukihi paksus oli keskmiselt 0,31 m ja kattekihi hulka arvati ka keskmiselt 0,58 m paksune murenenud dolokivikiht. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 06.04.2009. a anti välja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni poolt OÜ-le Väo Paas maavara kaevandamise luba L.MK/300504. Ehkki arendaja taotles kaevandamisluba kogu aktiivse tarbevaruna kinnitatud maavarale, anti keskkonnakaitselistel kaalutlustel luba kaevandamiseks vaid veepealse varu osas, võttes mäeeraldise alumiseks piiriks 64,0 m absoluutkõrguse (BK), mis oli 0,5 m kõrgemal põhjavee taseme keskmisest absoluut- kõrgusest. 2009. a alustas OÜ Väo Paas kaevandamist Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldiselt. Kaevandamise käigus selgus, et mäeeraldises lasuva kivimi füüsikalis-mehaanilised oma- dused ei ole sellised, mis garanteeriks kõrgemargilise ehituskivi olemasolu. Sellest tingitult hinnati 2010. a mäeeraldise lääne-edelaosas kivimi ja killustiku omadusi täiendavalt, võttes vaatluse alla ja analüüsides vaid veetasemest kõrgemale jääva kivimi ja sellest valmistatud killustiku katsete andmeid (Rammo jt., 2010, EGF 8190). Olemasolevast karjäärist ja kaevandist, mis rajati mäeeraldise lõunaossa, võeti täiendavad proovid killustiku füüsikalis- mehaanilisteks katseteks. Täiendavalt tehtud geofüüsikaliste uuringute abil interpreteeriti kivimite kvaliteeti puuraukude vahelisel alal. Töö tulemusel eraldati mäeeraldise lääne- edelaosa 12,46 ha suurusel alal madalamargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru plokk (5. plokk), mille varu, 718 tuh m3, kinnitati keskkonnaministri 01.06.2010. a käskkirjaga nr 789. Ploki 5 varu arvutati uuringuaegse (2004. a) veetasemeni, mitte mäeeraldise lamamiks oleva 64,0 m absoluutkõrguseni (BK) (64,2 m EH2000). Seega ei jäänud tookord plokk 5 kogumahus mäeeraldisse. Praeguseks on mäeeraldise lamamist sügavamale jäänud ploki 5 osa võetud arvele ploki 7 koosseisus. Kuna senine kaevandamine ja toodangu katsete andmed ei viidanud kivimi kvaliteedi paranemisele ida-kagu suunas, palus arendaja OÜ-l Eesti Geoloogiakeskus täiendavalt hinnata eraldi ainult mäeeraldises lasuva (kuni 64,0 m absoluutkõrguseni BK; 64,2 m EH2000) maavara kvaliteeti 1. ploki piires (Tuuling, 2014, EGF 8383). Proovide võtmiseks puuriti mäeeraldisele 4 puurauku. Selleks, et killustiku omadused oleksid võrreldavad ka varasema uuringuga, määrati puursüdamikust valmistatud killustikul lisaks purunemis- kindlusele Los Angelese katsel ka killustiku purustatavus GOST-i nõuetest lähtuvalt. Katsete tulemused kinnitasid, et Kareda maardla ülaosas lasuva dolokivi puhul ei ole garanteeritud kõrgemargilise ehituskivi olemasolu − Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise piiresse jääva 1. ploki dolokivi ja temast valmistatud killustik olid madalamargilised, garanteeritud survetugevusega „400” ja külmakindlusega „25”. Töö tulemusel moodustati mäeeraldise piires madalamargilise ehitusdolokivi plokk (6. plokk) pindalaga 65,16 ha ja varuga 2801 tuh m3, mille varu kinnitati keskkonnaministri 11.11.2014. a käskkirjaga nr 858. Los Angelese katsel (EVS-EN 1097) määratud killustiku purunemiskindlusel oli kaalukadu 41 - 46%, mille põhjal klassifitseeruks maavara praegu kehtiva määruse nr 52 kohaselt täitedolokiviks. Seisuga 31.12.2024. a on Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldise jääkvaru 2750,45 m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHUD 4.1. Uuringumetoodika Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Uuringu ehk puuraukude sügavuse planeerimisel oli arvestatud sellega, et tulevikus hakkaks kaevandamine toimuma veetaset alandamata ehk ~6 m olemasoleva mäeeraldise lamamist sügavamal. Selleks, et oleks rohkem informatsiooni ka potentsiaalse tulevase mäeeraldise lamamiks olevate kivimite kohta, planeeriti uuringu sügavuseks horisontaal- tasapind ligikaudu abs kõrgusel 57 m. Sellest tulenevalt kujunes puuraukude sügavuseks maksimaalselt kuni 15,8 m. Lubatud oli rajada kuni 10 puurauku sügavusega kuni 16 m. 4.2. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Puuraugud rajati 2024. a juunis puur- pingiga Fraste Multidrill PL.G trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method) (foto 4.1). Foto 4.1. Puuraugud puuriti puurpingiga Fraste Multidrill PL.G. Puurtööd Rae uuringu- ruumis 2024. a jaanuaris (Foto T. Tuuling, 09.01.2024, N 59˚23'53", E 24˚54'16"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge väljatuleku. Võrreldes varasemate uuringutega, kus kivimi lõhelisusest ja karstumisest tingitult oli puursüdamiku väljatulek madal, oli seekord puursüdamiku väljatulek kasuliku kihi osas kõrge – 86 - 100%, keskmiselt 95% (lisa 4). Puurotsiku jahuta- miseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimites 123 mm. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldati. Kokku puuriti 6 puurauku sügavusega 8,2 - 15,8 m (kokku 82,7 m). Puuraukudes mõõdeti veetasemed vahetult peale puurimist ning enne likvideerimist 26. ja 27.06.2024. Puurauk PA-3/24, millest tehti katsepumpamist likvideeriti 08.11.2024. a. Puuraukude vett andev osa täideti killustikuga ning ülejäänud osa täideti savigraanulitega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 15), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet oma 17.12.2024. a korraldusega nr DM-130164-4 (lisa 16). Kareda uuringuruumis jäeti hüdrogeoloogilisteks vaatlusteks avatuks 1 hüdrogeoloogiline uuringupuurauk PA-1/24. Antud puurauku on jäetud manteltoru, mis on pealt suletud kaanega. Vahetult enne uuringuloa lõppemist otsustatakse, kas puurauk likvideeritakse või jäetakse see pikemaajaliseks seireks. Juhul kui otsustatakse puurauk likvideerida, tehakse seda nõuetekohaselt, mille kohta koostatakse akt ja esitatakse heakskiitmiseks Keskkonnaametile või siis võtetakse puurkaev arvele EELISes. 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti. Puursüdamike fotod on esitatud digitaalselt JPG-vormingus (digitaalne lisa 4), kus igale fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on ka fotode kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on tekstilisas 4 esitatud puursüdamike fotod PDF-formaadis. Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneri- büroo STEIGER laboratooriumis. Laboritööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsed: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Ühest puuraugust võeti reeglina 4 proovi. Proovide võtmisel ei lähtutud kivimi litoloogiast, vaid olemasoleva ja potentsiaalse mäeeraldise piiridest, võttes kummagi läbilõikest 2 proovi jaotades kasuliku kihi füüsiliselt pooleks. Kokku võeti 20 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,9 - 3,8 m vahemikku, keskmine proovi pikkus oli 3,1 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis Teede Tehnokeskuse laboris. Killustiku purunemis- kindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katsete tulemused on toodud lisas 5. Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teras- kuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus- sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Terade tihedus ja veeimavus määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 püknomeetri meetodil. Püknomeetrit (klaaskolvi) vee ja sõelutud materjaliga hoitakse 24 tundi veevannis temperatuuril 22°C, mille järel materjal kuivatatakse ja kaalutakse. Kivimi keemilise koostise määramiseks võeti 6 proovi ainult 1 puuraugust, milles määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Proovimise intervallid jäid 0,8 - 2,6 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 1,8 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 7. Lisaks kasutati ka uuringualale jääva kolme varasema uuringu puuraugu andmeid. 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes. Veetasemed mõõdeti juunis vahetult peale puuraugu puurimist ning enne likvideerimist 26. ja 27.06.2024. a. Kivimite hüdrogeoloogiliste omaduste kohta täiendava informatsiooni saamiseks tehti katsepumpamine kahest puuraugust (PA-3/24 ja PA-1/24). Uuringuruumist väljapoole, olemasolevast karjäärist ligikaudu 500 m lääne-kagu suunas puuriti põhjavee seireks 1 puurkaev, mille rajamisel lähtuti Ehitusseadustikus esitatud nõuetest. Lisaks jäeti põhjavee seireks ka üks karjääri teenindusmaale rajatud geoloogilise uuringu puurauk (PA-1/24). Vahetult enne uuringuloa lõppemist otsustatakse, kas puurauk likvideeritakse või jäetakse see pikemaajaliseks seireks. Seireks jäetud puuraugul mantlitagune osa isoleeriti saviga ja manteltoru kaeti kaanega. 4.5. Topograafilised tööd Instrumentaalselt mõõdistati puuraukude asukohad ja suudmete abs kõrgused. Uuringuala topograafilist mõõdistust ei tehtud, kasutati markšeiderimõõdistuste andmeid. 01.07.2024. a markšeiderimõõdistuse topograafilise mõõdistamise seletuskiri on esitatud lisas 12. Alal, kus mäetöid pole teostatud, kasutati 2014. a uuringu graafilisi materjale (Tuuling, 2014, EGF 8383). 4.6. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö ja laboriandmed. Saamaks täiendavat informatsiooni uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehitusest, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati piirkonna geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolme- mõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (lisa 2). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmistatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Kareda uuringuruumi karbonaatkivimite uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd tehti mäetööstusmaal, kehtival mäeeraldisel, kus toimub kaevandamine alates 2009. a. Tootsa kihi eelnev kobestamine toimub puur-lõhketöödega, karjääris paiknevas mobiilses purustus-sorteerimissõlmes kivi purustatakse ning sõelutakse erinevatesse fraktsioonidesse. Seega toimuvad mäetööde põhiprotsessid seal juba ligikaudu 15 aastat. Uuringuks vajalikud puurtööd, mis toimusid lühiajaliselt 3 - 4 päeva, ei põhjustanud täiendavat müra või õhusaastet. Puuraugud rajati spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati puuraukude likvideerimisakt. Geoloogilise uuringu puurauk (PA-1/24) jäeti kuni uuringuloa kehtivuseni seireks. Selle mantlitagune osa isoleeriti saviga ja manteltoru kaeti kaanega. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 5. GEOLOOGILINE EHITUS Kareda dolokivimaardla/uuringuruum paikneb Pandivere kõrgustiku edelanõlval, kus valdavaks pinnavormiks on suhteliselt tasane lainjas moreentasandik. Kareda maardla pinnakatte moodustavad kvaternaarisetted, mis on esindatud ebaühtlaselt veeriseid ja munakaid sisaldava pruunikashalli liivsavi-, saviliivmoreeniga (Q1jr_g) ja ka rähkse lokaalmoreeniga (foto 5.1). Uuringuruumi läänepoolsel alal paikneb karjäärisüvend, kus kvaternaarisetteid enam ei ole, samuti on kvaternaarisetted dolokivilt ära kooritud uuringu- ala keskosas. Uuringuruumi idaosas, kus katend on veel koorimata, ulatub kvaternaarisetete paksus kirdenurgas ligikaudu 4 meetrini (puurauk 1-13), vähenedes edela-lõuna suunas 1 meetrini (PA-5/24). Kasvukihi paksus on 0,2 - 0,4 m, keskmiselt 0,3 m. Kvaternaarisetete lamam, samas aluspõhja pealispind on küllaltki ebatasane, jäädes ~67 m absoluutkõrgusele uuringuruumi kirdeosas ning ulatudes 71,5 meetrini uuringuruumi kaguosas, puuraugu PA-5/24 piirkonnas. Aluspõhja reljeefi tõus peegeldub siin ka maapinna reljeefis. Foto 5.1. Kvaternaarisetted on esindatud ebaühtlaselt veeriseid ja munakaid sisaldava pruunikashalli liivsavimoreeniga ja ka rähkse lokaalmoreeniga (PA-4/24). Kareda maardla paikneb Alam-Siluri karbonaatkivimite avamusalal. Raikküla lademe kivimid Kesk-Eestis on kujunenud fatsiaalselt muutlikes tingimustes, iseloomulik on mudaliste ja teraliste lubjakivide tsükliline vaheldumine. Sageli on kivim tugevalt ümber kristalliseerunud, nagu ka Kareda maardlas, kus uuritud paksuses lasuvad valdavalt kõrge MgO sisaldusega dolokivid. Dolomiidistumise käigus on muutunud kivimi struktuur ja tekstuur ning on tekkinud dolokivile iseloomulik kavernoossus ja poorsus. Kareda maardla kasulikuks kihiks on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) dolokivid. Käesoleva töö käigus detailsemat stratigraafilist liigestust ei tehtud, kuid varasemate uuringute käigus on Kareda maardla kasulikku kihti moodustavad kivimid arvatud Mõhküla ja Imavere kihtide koosseisu kuuluvaks. Uuringuruumi/maardla läbilõike ülaosa moodustab valkjasbeež peenekristalliline, peene- teraline, keskmise- kuni paksukihiline dolokivi, milles esinevad 10 - 15 cm paksused kavernoossed ja poorsed vahekihid, mis on algselt olnud lausdetriitsed/biomorfsed (fotod 5.2; 5.3). Kirjeldatud kompleksi paksus on 1,9 - 4,6 m, keskmiselt 3,7 m, olles paksem uuringuruumi lõunaosas. Selle all lasub hallikaskollane/sinakashall mikrokristalliline kuni afaniitne savikas dolokivi, tekstuurilt valdavalt keskmisekihiline, kihid on plaatjad, OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 kihipinnad tasased. Jälgitav on vöödilis-peenekihiline tekstuur, kus vahelduvad mõne mm paksused heledamad ja tumedamad dolokivikihid (fotod 5.2; 5.6). Kompleksi paksus on 1,5 - 2,6 m, keskmiselt 2,0 m. Mõlemas kirjeldatud kompleksis esineb kohati mõne sentimeetri paksusi ränimugulaid ja -vahekihte. Varasemates maardla detailuuringute aruannetes on neid kahte kihti kirjeldatud ühe kompleksina. Kuna aga mikrokristallilise dolokivi kihti oli võimalik välja eraldada kõigis puuraukudes ning see on jälgitav ka karjääri seinas, olles väljapeetud leviku ja paksusega kogu uuringuruumi piires, on see käesolevas uuringus kirjeldustes ja geoloogilistel läbilõigetel eraldi välja toodud. 2,2 Foto 5.2. Uuringuruumi läbilõike ülaosas lasub keskmiselt 3,4 m paksuselt valkjashall peenekristalliline peeneteraline dolokivi (fotol int 2,2 - 3,25 m) ja selle all keskmiselt 2 m paksuselt beežikas afaniitne dolokivi (int 3,25 - 4,05 m). Foto 5.3. Läbilõike ülemine osa karjääri seinas – valkjasbeež peenekristalliline, peene- teraline, keskmise- kuni paksukihiline dolokivi, milles esinevad kavernoossed ja poorsed vahekihid (foto T. Tuuling okt.2013; N 58˚52'16" ja E 25˚45'27"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Foto 5.4. Afaniitne savikas dolokivi (foto T. Tuuling okt.2013; N 58˚52'18" ja E 25˚45'26"). 2,0 3,5 Foto 5.5. Läbilõige karjääri seinast, kus ~5 m kõrguses seinas paljanduvad ~2,0 m paksuselt peenekristalliline-peeneteraline kavernoossete vahekihtidega dolokivi, selle all ~1,5 m paksuselt afaniitne dolokivi ning ~1,5 m paksuselt bretšalaadse tekstuuriga dolokivi (foto T. Tuuling 29.08.2024; N 58˚52'22" ja E 25˚45'29"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 Afaniitse dolokivi lamam jääb ligikaudu 66 m abs kõrgusele uuringuruumi põhjaosas, langedes edelas-lõunas 61,6 meetrini puuraugus PA-1/24. Kaks eespoolkirjeldatud kompleksi moodustavad kasuliku kihi peamiselt olemasolevas mäeeraldises ning kirjeldatud kihid paljanduvad ka karjääri seinas (foto 5.5). Karjääri põhjaosas paljandub afaniitse dolokivi all ka ~1 m paksuselt tumedam hall või ka kollakashall bretšalaadse ilmega dolokivi (fotod 5.5; 5.6; 5.7), kus halli peitkristallilise dolokivi tükid ja rohked dolomiidistunud faunajäänused on tsementeeritud peenekristallilise dolomiidiga. Kivim on ebaselge tekstuuriga, kihilisus puudub, mis arendaja andmeil raskendab kaevandamisel mäeeraldise alumise piiri järgimist. Kivim on ebaühtlaselt kavernoosne – kohati paljandub seinas tihe, kavernideta kivim, samas on puursüdamikus (ja ka karjääriseinas) küllalt sagedased rohkete suurte kavernidega intervallid. Reeglina on kavernoossem läbilõike ülemine pool. Kompleksi ülemisele poolele on iseloomulikud ka püriidistunud mudasööja- käigud (fotod 5.6; 5.8). Foto 5.6. Bretšalaadse ilmega kavernide ja mudasööjakäikudega dolokivi puuraugus PA-3/24 (int 4,9 - 6,0 m), mille lasumis on afaniitne peenekihilise tekstuuriga plaatjas savikas dolokivi. Foto 5.7. Bretšalaadne dolokivi karjääri seinas (foto T. Tuuling okt. 2013; N 58˚52'18" ja E 25˚45'25"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 Foto 5.8. Bretšalaadsele dolokivi ülemises pooles esinevad sageli mudasööjate käigud, mis on randitud püriitse impregnatsiooniga (vasakul kihi horisontaaltasapinnal, paremal läbilõikes). Kui bretšalaadse dolokivi kompleksi ülemine piir on terav, siis alumine piir on ülemineku- line, kus bretšalaadne dolokivi läheb sujuvalt üle peeneteraliseks dolokiviks, milles esineb kavernoosseid vahekihte (sarnane eespoolkirjeldatud 1. kompleksiga). Läbilõike alumise osa moodustab jällegi afaniitne peenekihilise tekstuuriga dolokivi (foto 5.9). Seega vahelduvad maardla läbilõikes tsükliliselt afaniitsed, peenekristallilised, peeneteralised, biomorfsed/biohermsed dolokivid. 14,3 Foto 5.9. Uuringuruumi läbilõike allosas lasub jällegi afaniitne peenekihiline dolokivi Uuringuruumi lõunaosas lasub peenekristallilisel, peeneteralisel dolokivil kuni ~2,7 m paksuselt biohermne dolokivi: kollakashall, suurte kavernidega ja väga kavernoosne dolokivi (fotod 5.10; 5.11). Lasudes vahetult kvaternaarisetete all, on ta murenemis- protsessidest mõjutatult porsunud ja muutunud pudedaks, ning arvatud seepärast enamasti kattekihi hulka (nn kaljukatend). Foto 5.10. Porsunud ja murenenud biohermne dolokivi karjääri lõunaosas OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Foto 5.11. Biohermne dolokivi puuraugus PA-5/24. Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2. Alljärgnevalt on iseloomustatud kihtide lasumust bretšalaadse dolokivi lasumi põhjal (joonis 5.1). Kihtide lasumus järgib üldjoontes Eesti aluspõhja geoloogilise ehituse põhi- jooni, kus aluspõhjakivimid on väikese lõunasuunalise kallakuga. Kui reeglina on kihtide langus 1 kilomeetri kohta 2 - 4,4 m, siis Karedas on kallakus veidi suurem – üksteisest 400 m kaugusel olevates puuraukudes on kihtide langus lõunasse ~4 m. Joonis 5.1. Bretšalaadse dolokivi lasumi reljeef. Kivim puursüdamikus oli lõheline ja purustatud (foto 5.12). Kohati oli puursüdamiku väljatulek madalam, kus puurijad kirjeldasid puurkolonni takistuseta kukkumist (nt OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 PA-1/24 intervallis 8,2 - 9,7 m; PA-4/24 int 5,7 - 7,5 m). Samuti oli karjääri seinas näha kivimite karstumist (foto 5.13). Foto 5.12. Vertikaalsetest lõhedest läbitud kivim puuraugus PA-5/24. Foto 5.13. Karstinähtused karjääri seinas (foto T. Tuuling 29.08.2024; N 58˚52'20" ja E 25˚45'35"). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 6. MAAVARA KVALITEET Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Kareda dolokivimaardla, sealhulgas olemasoleva mäeeraldise kivimi kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Kvaliteeti hinnati ümber maardla ja mäeeraldise lääneosas, Kareda uuringuruumi piires. Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemis- kindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi stan- dardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Labori katseprotokollid on esitatud lisas 5. Andmed on koondatud proovide kataloogi (lisa 3). Nagu metoodika peatükis kirjeldatud, siis proovide võtmisel ei lähtutud kivimi litoloogiast vaid olemasoleva ja potentsiaalse mäeeraldise piiridest, võttes kummagi läbilõikest 2 proovi, jaotades kasuliku kihi füüsiliselt pooleks. Kokku võeti 20 proovi killustiku puru- nemis- ja külmakindluse määramiseks. Olemasoleva mäeeraldise kasuliku kihi moodustavad valdavalt kaks ülemist kivim- kompleksi: peenekristalliline, peeneteraline kavernoossete vahekihtidega dolokivi ja afaniitne dolokivi. Geoloogilisest ehitusest tingitult, kus kihid langevad lõuna suunas, on antud kompleks uuringuruumi lõunaosas oluliselt sügavamal ja afaniitne dolokivi jääb seal juba olemasoleva mäeeraldise lamamisse. Iseloomustades olemasoleva mäeeraldise (plokk 8) kivimi kvaliteeti, siis killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on väga muutlik, kus purunemiskindluse tegur jääb LA32 ja LA50 vahele, olles valdavalt suurem kui LA40 (62% proovidest). Keskmine purunemiskindluse tegur on LA42, vastates purunemiskindluse kategooriale LA45 (lisa 6). Olemasoleva mäeeraldise kivimi kvaliteeti detailsemalt analüüsides, on madalama purune- miskindlusega näitajad uuringuruumi põhjaosas lasuval kivimil, kus puuraugus PA-3/24 moodustavad kasuliku kihi nii peenekristalliline, afaniitne kui ka bretšalaadne dolokivi. Kaalukadu purunemisindluse katsel on siin 48% ja 41%, kusjuures LA48 iseloomustab peenekristallilise, peeneteralise dolokivi purunemiskindlust (proov 3/24-1), LA41 aga afaniitset ja bretšalaadset dolokivi koos proovituna. Ka puuraugus PA-4/24 iseloomustab proov 4/24-1 ainult peeneteralise dolokivi purunemiskindlust (LA41) ja proov 4/24-2 afaniitse dolokivi purunemiskindlust (LA50). Uuringuruumi lõunaossa jääva puuraugu PA-6/24 proovid, mis iseloomustavad olemasolevat mäeeraldist, on mõlemad võetud peeneteralisest dolokivist – purunemiskindlus on LA32 ja LA37. Ehkki proove litoloogi- liste erimite lõikes ei võetud, siis vaadates seda, milline kivimkompleks moodustas proovist põhilise osa, võiks litoloogiliste erimite kvaliteeti ka eraldi hinnata. Kuid vaadates labori- andmeid, siis purunemiskindlus on ühe erimi lõikes väga muutlik ja selget kvaliteedi- erinevust ei ole siin litoloogiliste erimite puhul võimalik välja tuua. Suur erinevus kivimi kvaliteedis võib olla tingitud ka sekundaarsetest protsessidest (karstumisest, leostumisest). Kui purunemiskindluselt on kivim väga muutlik, siis külmakindluselt on kivim stabiilselt hea, jäädes reeglina alla 1% (0,2 - 1,8%, keskmiselt 0,7%), vastates külmakindluse kategooriale F1 (lisa 6). Kui siin iseloomustada eraldi litoloogilisi erimeid, võib välja tuua afaniitse dolokivi veidi madalamat külmakindlust (1,8% proovil 4/24-2), mis tõenäoliselt on seotud ka lahustumatu jäägi suurema sisaldusega. Samuti on muutlik olemasoleva mäeeraldise lamamisse (plokk 9) jääva kivimi purunemis- kindlus, jäädes LA31 - LA45 vahemikku, keskmiselt LA38, vastates purunemiskindluse kategooriale LA40 (lisa 6). Võrreldes lasuva plokiga 8, on ploki 9 kivim kvaliteetsem ja OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 kvaliteedilt ühtlasem – 75% proovidest on purunemiskindlus alla LA40. Püüdes ka siin litoloogiliste erimite lõikes purunemiskindlust iseloomustada, siis proovide 2/24-1, 3/24-3, 4/24-3, 5/24-4, 6/24-4 ja 1/24-4 andmeil, mis koosnevad valdavalt bretšalaadsest dolokivist, on purunemiskindlus LA31 - LA45, keskmiselt LA37. Bretšalaadse dolokivi lamamissse jäävat kivimit iseloomustab 3 proovi (2/24-2, 3/24-4 ja 4/24-4), mille andmeil on kivimi purunemiskindlus LA38 - LA42 (keskmiselt LA39). Seega litoloogiliste erimite lõikes on purunemiskindlus küllaltki sarnane. Pigem võiks siin välja tuua erinevuse pindalaliselt, kus uuringuruumi edelanurka jääva puuraugu PA-1/24 purunemiskindluse näitajad (LA45 ja LA42) olid mõnevõrra kehvemad ülejäänutest. Sarnaselt plokiga 8 on ka plokis 9 kivimi külmakindluse näitajad väga head. Kaalukadu külmutamisel-sulatamisel oli 0,4 - 1,8%, keskmiselt 0,9%, vastates külmakindluse kategooriale F1. Ehkki mõlema ploki kivim vastab määruse nr 52 alusel kvaliteedilt täitedolokivi nõuetele, siis võib esile tuua ploki 9 mõnevõrra paremat kvaliteeti. Moodustatud plokkide füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 6 ja koondatud tabelisse 6.1. Tabel 6.1. Killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel plokkide lõikes Külmakindlus F Plokk Maavara LA tegur LA kateg F, % kateg Plokk 8 täitedolokivi 32-50/42 45 0,2-1,8/0,7 F1 Plokk 9 täitedolokivi 31-45/38 40 0,4-1,8/0,9 F1 Käesoleva uuringu käigus võeti täiendavad proovid kivimi keemilise koostise määranguteks vaid ühest puuraugust (PA-6/24). Täiendavalt on kasutaud 2004. a uuringu andmeid (Korbut jt, 2004), kus kolmest puuraugust võetud proovid iseloomustavad ka käesoleva uuringu objekti. Proovid keemiliseks analüüsiks võeti litoloogiliste erimite lõikes. Labori protokoll analüüside tulemustega on esitatud lisas 7 ja kivimi keemilise koostise arvutused litoloogiliste erimite ja plokkide lõikes on esitatud lisades 8 ja 9. Kuna uuringuruumi läbilõike moodustavad erinevad litokompleksid, on uuringuruumi kivim keemiliselt koostiselt vertikaalses läbilõikes muutlik, eriti lahustumatu jäägi sisalduse osas (tabel 6.2). Üldiselt võib öelda, et keemiliselt koostiselt on Kareda uuringu- ruumis (ja ka maardlas tervikuna) tegemist kõrge MgO sisaldusega dolokiviga, milles on ebaühtlaselt jaotunud terrigeensed lisandid. Terrigeensete lisandite sisaldus jääb vahemikku 1,86 - 13,97%. Keemiliselt puhtam ja suurema lahustumatu jäägi sisaldusega dolokivid lasuvad läbilõikes vaheldumisi, kus puhtamad on läbilõike ülaosas lasuv peenekristalliline, peeneteraline dolokivi ja keskel lasuv bretšalaadne dolokivi. Ebaühtlase keemilise koostise tõttu on Kareda dolokivimaardla kivim arvele võetud ehituskivina ning tehnoloogilise dolokivina huvi ei paku. Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokkides on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 27 Tabel 6.2. Kivimi keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, % Litol. erim min max keskm min max keskm min max keskm peenekristalliline, 27,14 30,27 29,44 19,00 21,40 20,54 2,20 10,08 3,77 peeneteraline afaniitne 25,67 30,22 27,02 17,77 21,06 18,61 1,86 13,97 10,98 bretšalaadne 28,52 30,22 29,48 18,91 21,06 20,33 1,86 6,64 3,74 peenekristalliline 27,67 29,20 28,27 18,12 20,14 19,53 3,80 9,87 6,98 kuni afaniitne Plokk 8 (täitedolokivi) 27,14 29,86 28,97 19,00 21,40 20,26 2,20 10,08 4,96 Plokk 9 (täitedolokivi) 26,67 30,27 29,07 17,77 21,06 19,89 1,86 13,29 5,18 Kareda uuringuruumis lasuv dolokivi esitatakse kinnitamiseks täitedolokivina kahes plokis: olemasoleva mäeeraldise piires (plokk 8) on maavara kasutusalaks täitedolokivi, mille kaalukadu purunemiskindluse katsel LA meetodil on 42%, vastates kategooriale LA45 ja kaalukadu külmakindluskatsel 0,7%, vastates kategooriale F1 ning plokis 9 (ploki 8 lamamis) täitedolokivi, mille kaalukadu purunemiskindluse katsel LA meetodil on 38%, vastates kategooriale LA40 ja kaalukadu külmakindluskatsel 0,9%, vastates kategooriale F1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 28 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 7.1. Piirkonna hüdrogeoloogiline iseloomustus Kareda uuringuruumi pinnakatte moodustavad vähese veeandvusega liivsavimoreen ja rähkne lokaalmoreen paksuses ~1 - 4 m. Uuringuruumi ümbruses laiemalt on kvaternaarisetete paksus keskmiselt ligikaudu 2 m (Eesti Geoloogiateenistuse 1 : 50 000 geoloogiline kaart). Tulenevalt pinnakatte filtratsiooniomadustest ja paksusest, ei moodusta see eraldiseisvat väljapeetud veekihti, vaid käitub pigem aeratsioonivööna lamavale Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksile (Korbut jt, 2004). Sõltuvalt sademetest ja lumesulaveest võivad kvaternaarisetted olla ka veerikkad. Piirkonna salvkaevud saavad toituda kvaternaarisetetest vaid kohtades, kus pinnakate on keskmisest paksem. Kvaternaarisetete all lasub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, mis on liigestatud suure veeandvusega lõhestunud ja karstunud vettandvateks veekihtideks ning savisema lubjakivi/dolokivi või mergli moodustatud veepidemeteks. Maapinnalt esimeseks vettandvaks kihiks saab lugeda Siluri veekihti, mille paksus on 60 - 70 m (Korbut jt, 2004). Kareda maardlas lasuvad uuritud sügavuses (kuni 20 m) Raikküla lademe nii pindalaliselt kui ka läbilõikes erineva lõhelisusega dolokivid. Puurimistööde andmete põhjal on kõige murenenum ja lõhelisem läbilõike ülemine 5 - 8 m paksune osa, mille all lasub mõõdukalt lõheline dolokivi. Olulist lõhelisust ja kavernoossust ilmestavad ka puuraukudes (PA-1/24) täheldatud puurkolonni vabalt kukkumine ning avatud kavernide olemasolu karjääriseinas (Foto 5.13). Kareda maardlas ja selle lähiümbruses on Siluri veekiht surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 - 8,5 m sügavusele. Varasemate uuringute käigus mõõdeti veetaseme absoluutseteks kõrgusteks 62,0 - 65,4 m (Korbut jt, 2004). Käesoleva geoloogilise uuringu puuraukude veetasemed olid maapinnalt 0,5 - 8,2 m sügavusel (väiksemad sügavused mõõdetud karjäärisüvendi põhja rajatud puuraukudes), abs kõrgustel 63,7 - 64,3 m (tabel 7.1). Veetasemete erinevus mõõdetuna vahetult peale puurimist (18. - 20.06.2024) ning ~10 päeva hiljem enne likvideerimist (26. - 27.06.2024) oli kuni 30 cm, kuid aktiivsele mäeeraldisele rajatud seirekaevude keskkonnaloa kohase seire andmete alusel on veetaseme reaalne kõikumine aastas kuni 3 m (joonis 7.2, vt ptk 7.2), mis on ühelt poolt Pandivere piirkonnale tüüpiline (Marandi jt. 2019) ning lükkab ümber Korbut jt (2004) uuringus toodud seisukoha, et veetaseme kõikumine on piirkonnas vaid kuni pool meetrit. Põhjaveevoolu regionaalne voolusuund on kirdest edelasse ehk Pandivere kõrgustiku nõlvalt alla. Väiksemal skaalal kontrollib voolusuunda pinnareljeef ning karstilõhede konkreetne asetus. Korbut jt (2004) täheldasid toonaste puuraukude veetasemete alusel, et põhjavee neeldumis- ja äravooluala jääb Kareda dolokivimaardla keskossa, käesolevas uuringus täheldati veetaseme langust pigem lõuna ja edela suunas (joonis 7.1). Põhjavee väljavool toimub maardlast 4 km edelas asuvast Prandi allikast (abs kõrgus 62 m), mis on samanimelise jõe lähteks. Piirkonnas võib esineda ka teisi välja- vooluallikaid. Maardlast 4 km lõuna pool kulgeb Prandi jõkke suubuv Neeva kanal. Siluri veekihi vett tarbivad enamus piirkonna puur- ja salvkaevudest (Korbut jt, 2004). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 29 Tabel 7.1. Uuringupuuraukudes mõõdetud veetasemed Puurimisaegne veetase Veetase Maapinna Puurauk 18. - 20.06.2024, m 26. - 27.06.2024, m kõrgus, m Maapinnalt Abs Maapinnalt Abs PA-1/24 71,74 7,95 63,79 7,95 63,79 PA-2/24 64,74 0,40 64,34 0,50 64,24 PA-3/24 70,74 6,40 64,34 6,45 64,29 PA-4/24 71,97 7,75 64,22 8,00 63,97 PA-5/24 72,51 8,15 64,36 8,20 64,31 PA-6/24 69,98 6,10 63,88 5,85 64,13 Seirekaev 70,65 6,95 63,70 6,95 63,70 Joonis 7.1. Uuringuruumi puuraukudes 26 - 27.06.2024 mõõdetud veetasemed (abs, m) ning olemasoleva mäeeraldise keskkonnaloa alusel teostatava seire kaevud. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2025 Tulenevalt lõhede ja kavernide rohkusest iseloomustab Raikküla lademe dolokivi suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s·m ja deebit muutub 2 - 5 l/s, alandusel 0,1 - 2 m (Korbut jt, 2004). Korbut jt (2004) poolt läbiviidud pumpamiskatsete tulemusel leiti Kareda maardla kivimite veejuhtivuseks (km) 2622 ning 2635 m2/ööp. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 30 Võttes veekihi paksuseks uuringu sügavuse ~20 m, oleks vastav filtratsioonimoodul (K) ~131 m/ööp. Samas, kuna filtratsiooniparameetrid arvutati väga väikese veetaseme alanduse pealt (0,02 ja 0,05 m pumpamisel vastavalt vooluhulkadega 1 l/s või 1,95 l/s), tuleb antud tulemusi käsitleda kui suure veapiiriga. Siiski ilmestavad tulemused vee ülimalt kiiret filtreerumist tänu oluliste lõhe- ja karstisüsteemide olemasolule. Antud järeldust kinnitavad ka siinse uuringu puuraukudes 29.08.2024 läbi viidud pumpamis- katsed, kus vooluhulga 2,1 l/s puhul täheldati vastavalt veetaseme alandust 0,08 m puuraugus PA-1/24 ning 0,10 m puuraugus PA-3/24. Piirkonna Siluri veekiht on määratud Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere veekogumisse Lääne-Eesti vesikonnas. Veekogumis levib põhiliselt Ca-Mg-HCO3 tüüpi vesi, mille mineraalainete sisaldus on 0,3 - 0,5 g/l (Marandi jt, 2019). Joogiveenormist kõrgemad on raua (kuni 6,5 mg/l, keskmine 0,4 mg/l) ja mangaani sisaldused (kuni 0,18 mg/l). Veekogumi keemiline seisund on hea, murekohtadeks on kohati kõrgenenud nitraadisisaldus ja riiklikes seirekaevudes kohati piirväärtusi ületavad pestitsiidide ja ammooniumi piirväärtusi ületavad kontsentratsioonid. Tulenevalt ajalooliselt suurest põllumajanduslikust nitraadikoormusest, on piirkond arvatud Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala koosseisu (Nitraaditundliku…, 2021). Siluri veekihil puudub konkreetselt välja joonistuv lamav veepide. Karbonaatkivimite filtratsiooniomadused vähenevad sujuvalt sügavuse suunas ning alates sügavusest ~75 m lasuvaid Siluri-Ordoviitsiumi kompleksi karbonaatkivimeid võib käsitleda nende vähese veejuhtivuse tõttu Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme koosseisu kuuluvaks (Perens ja Vallner, 1997). Veepide takistab vee filtreerumist sügavuse suunas järgmistesse veekompleksidesse, milleks on Ordoviitsiumi-Kambriumi ning Kambriumi-Vendi veekompleksid, ning isoleerib kõik karjääri potentsiaalsed mõjud Siluri veekihti. 7.2. Mõju põhjavee režiimile ning kaevudele Maardla lähiümbruses on talude salvkaevud ~7 - 9 m (Korbut jt, 2004) ning puurkaevud 9 - 60 m sügavused, neis tarbitakse põhiliselt Siluri veekihi põhjavett. Lähim maja- pidamine, Väike-Kareda küla Kännu talu (katastriüksus 32501:001:0650) jääb hetkel aktiivsest mäeeraldisest ~450 m kaugusele itta. Teine lähim, Koigi küla Metsavahi talu (32501:001:0047), jääb ~500 m kaugusele loodesse. Ülejäänud kinnistud asuvad enam kui poole kilomeetri kaugusel uuringuruumist. Kehtiva kaevandamise loa alusel (L.MK/300504) teostatakse alates aastast 2008 iga kvartal veetasemete seiret karjääri lähipiirkonna Siluri veekihti avavates kaevudes. Pikad veetaseme seireread on olemas viies kaevus: puuraukudes 7-03 ja 10-03 olemasoleval mäeeraldisel, puurkaev 10527 Prandi küla Allika talus (32501:003:1140, ~4 km kaugusel edelas asuvate Prandi allikate juures), Väike-Kareda küla Toome talu salvkaev (32501:001:0151, uuringuruumist ~1,5 km kirdes) ning Suurpalu küla Kiviaugu talu salvkaev (56504:002:0341, ~2,4 km põhjas) (joonis 7.1). Veetaseme seire tulemused on toodud joonisel 7.2. Veepealse varu kaevandamise jooksul ei ole olnud märgata piirkonna põhjavee tasemete olulist negatiivset muutust. Samuti ei ole täheldatud negatiivseid muutusi Prandi allikatest lähtuva Prandi jõe vooluhulgas (joonis 7.3). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 31 Joonis 7.2. Kareda karjääri keskkonnaloa tingimusena teostatud kaevude veetasemete mõõtmised Joonis 7.3. Prandi jõe ülemjooksu vooluhulgad. Kuna veealust plokki 9 aT plaanitakse kaevandada ilma veetaset aktiivselt alandamata, on mõju piirkonna põhjavee tasemetele hinnatud minimaalseks. Siiski on veealuse materjali väljamine teoreetiliselt põhjavee taset langetav tegevus tänu siinkohal kahele põhilisele faktorile: veealuse varu väljamist kompenseeriv külgnevatest kivimitest valguv põhjavesi ning suurenenud aurustumine karjäärijärvelt võrreldes maapinnaga. Veealuse varu väljamine võib põhjustada vähesel määral põhjavee taseme languse, sest kivimi vee alt välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest kivimitest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates kivimites veetaset. Taoline veetaseme alandus võib levida väljapoole karjääri, sel puhul nimetatakse mõju maksimaalset ulatust karjääri põhjavee taseme alanduse mõjuraadiuseks. Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt valida veevõtu kogus ajaühikus. Siinkohal hindame seda valemiga 7.1: OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 32 (1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [7.1], 𝑡 kus: • n on kivimi poorsus, siinkohal konservatiivse eelduse kohaselt lõhestunud karbonaatkivimitele omane minimaalne väärtus ~7% (Morris ja Johnson, 1967); • V on veealuse maavaraploki 9 aT ruumala, 1 708 000 m3; • t on maavaraploki ammendamise aeg, lähtuvalt senistest kaevandamismahtudest ~30 aastat. Tulemuseks on veevõtt ~145 m3/ööp. Tingliku veevõttu tasakaalustavad esmajoones karjäärile langevad sademed. Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 7.2: 𝑄 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 [7.2], kus: • Wp on sademete hulk, Tallinn-Harku meteoroloogiajaama 1990 - 2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 726 mm/a ehk 0,00198 m/ööp (Keskkonnaagentuur); • We on aurumine, mis on Eestis ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/ööp (Kink jt. 1998); • S on ploki 9 aT pindala, 28,47 ha ehk 284 700 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ligikaudu 215 m3/ööp. Seega tasakaalustavad kogu maavara väljamisest põhjustatud tingliku veevõtu karjäärile langevad sademed ning väljastpoolt ploki piire põhjavett täiendavalt karjääri valguma ei pea. Siiski võib põhjavee tase vähesel määral langeda, kuna praegune põhjavee tase on tekkinud sademetest tuleneva toitumise ja äravoolu tasakaalus ning tasakaalupunkt nihkub kaevandamistegevuse mõjul. Tõenäoliselt ei ole selline mõju reaalsuses tajutav, vähemasti kaugemal kui loetud meetrid karjääri piirist, eriti tulenevalt põhjavee taseme looduslikust kõikumisest aasta jooksul. Suurenenud aurumise mõju karjäärijärvest võrreldes maapinnaga on raske hinnata, kuna aurumist mõjutavad suurtes piirides paljud lokaalsed nähtused, sh reljeef, haljastuse kõrgus ning muud lokaalset mikrokliimat mõjutavad faktorid. Siinkohal hinnatakse ka aurustumise mõju põhjavee tasemele siiski pigem marginaalseks, st tajutav mõju ei ulatu lähimate kaevudeni. Kokkuvõttes ei ole oodata, et veealuse varu väljamine mõjutaks piirkonnas tajutaval määral veetasemeid, sh Prandi allikate vooluhulki, eriti kuna veetaseme looduslik kõikumine Siluri veekihis ulatub aastas ligikaudu 3 meetrini. 7.3. Mõju põhjavee kvaliteedile Karjääri kogunev vesi moodustub looduslikust põhjaveest ning sademeveest. Kuna kaevandamine toimub mehhaanilisel moel, ei kasutata selleks keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid. Lubjakivi kaevandamisest tulenev peamine saasteaine on tekkiv heljum (peenosis lubjakivitolm ning väikesed tükid), mis võib kanduda edasi OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 33 veekeskkonda, infiltreerudes põhjavette. Heljumi sattumine vette suurendab vee hägusust. Heljumi levik põhjaveekihis on tüüpiliselt lokaalne, kuna võrdlemisi madal veevoolu- kiirus kivimilõhedes tagab heljumi osakeste kiire välja settimise või kivimiosakeste külge kleepumise. Samas iseloomustavad piirkonna hüdrograafiat karstisüsteemid, mille olulisust on näha ka uuringuruumi kivimite tugevas kavernoossuses. Suuremates karsti- lõhedes võib vee liikumiskiirus olla suurusjärkude võrra suurem kui kivimites üldiselt, sh veevool võib toimuda turbulentses režiimis, mille tõttu esineb oht heljumi levimiseks põhjaveekihis ka laialdasemalt. Heljum levib sellisel juhul põhiliselt põhjavee liikumis- suunas edelasse ehk Prandi allika suunas. Karjääri lähiümbruses võib kaevuvee hägusus suureneda ka lõhkamistööde tulemusena, kuna maapinna vibratsioon võib raputada lahti lubjakivilasundis leiduvaid väikseid kivimiosakeseid või kaevude põhjast setteid. Selline põhjavee häguseks muutumine on lühiajaline. Karjääri tegevusega kaasneb ka rasketehnika avariide risk, mille realiseerumisel võivad kütte- ja määrdeõlid sattuda karjääripõhja ja sealt põhjaveekihti. Riski maandamiseks on oluline kasutada korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult kui kõik ettevaatusabinõud läbi kukuvad, on võimalik naftaproduktide reostuse levik Siluri põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhjavee voolusuunale Prandi allikate suunas ja Prandi jõe kaudu allavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. Dolokivi veealuse varu kaevandamine võib kaasa tuua Siluri põhjaveekihi keemilise koostise muutumise karjääri lähedal peamiselt sulfaatide, kaltsiumi, magneesiumi, raua ja üldise mineraalsuse tõusu arvel. Maavara väljamise tulemusel võib suureneda vaba hapniku juurdepääs seni vee all olnud kivimikihtidele ning aeratsiooni tõttu intensiivistub lubjakivides sisalduva püriidi oksüdatsioon. Selle tulemusena võib vesi muutuda sulfaatide- ja rauarikkamaks. Intensiivistunud karbonaatkivimite leostumise tulemusel suureneb ka kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus vees ning suureneb vee karedus. Vee keemilise koostise muutumine eelkirjeldatud protsesside käigus ei tähenda, et põhjavee kvaliteet ei vastaks enam joogiveele sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 kehtestatud kvaliteedinõuetele ning ei sobiks kasutamiseks joogiveena. Küll võivad aga muutuda maitseomadused ja vett tarbivate seadmete hoolduskulud. Kehtiva Kareda mäeeraldise keskkonnaloa tingimusena teostatakse veekvaliteedi seiret seirekaevus 7-03 mäeeraldisel, Prandi küla Allika talu puurkaevus, Väike-Kareda küla Kännu talu puurkaevus (katastriüksus 32501:001:0650, ~450 m uuringuruumist idas) ning Prandi jões. Kõigis seirekohtades on vee heljumi ja naftasaaduste sisaldused jäänud enamasti allapoole määramispiiri (vastavalt <2,0 mg/l ja <0,6 mg/l), negatiivseid trende ei ole täheldatud. Üksikud määramispiiri ületavad näitajad on jäänud reeglina alla karjääride väljalaskudele kehtestava 40 mg/l normi heljumi puhul ning 5 mg/l nafta- saaduste puhul. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 34 Võrreldes praeguse veepealse varu kaevandamisega on veealuse kaevandamise potentsiaalsed mõjud põhjavee kvaliteedile suuremad. Seega on oluline jätkata veekvaliteedi seiret. Seire tihendamiseks rajati ka karjäärist ~370 m edela suunas, põhjavee voolu suhtes allavoolu seirekaev. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 35 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Maavara kaevandamise mäetehnilised tingimused ei ole keerulised, sest kaevandamine Kareda dolomiidikarjääri mäeeraldiselt toimub juba alates 2009. aastast. Olemasolevast mäeeraldisest kaevandamisel kasutatakse senist kaevandamise tehnoloogiat ning olemas- olevat tehnikat ja taristut. Katendi koorimist ja kaevandamist on alustatud mäeeraldise edelaosast, kus järk-järgult liigutakse metsa raadamise, katendi koorimise ja maavara kaevandamisega ida-põhja suunas. Katendi koorimisel kasutatakse ekskavaatorit, puistangutesse vedamisel frontaal- laadurit ja/või kallureid. Katendit on ladustatud kaeveala lääneossa ja mäeeraldisest lääne poole teenindusmaale, kus katendipuistangu kõrgus ulatub 12 meetrini. Mäetööde põhi- protsessiks on tootsa kihi eelnev kobestamine puur-lõhketöödega (toimub lõhketööde passi alusel, läbi viib vastavat litsentsi omav firma). Kobestatud mäemass laaditakse ekskavaato- riga mobiilsesse purustisse, kus see purustatakse ning sõelutakse erinevatesse fraktsiooni- desse. Tarbimiseks ettevalmistatud toodangu ladustamine kuhilatesse (või vahetult tellijate kalluritele) ja kuhilatest kalluritele toimub kopplaaduri abil. Killustiku väljaveoteena kasutatakse tolmuvaba kattega Laiakivi teed nr 5650244, mida mööda saab sõita 2,7 km põhja poole jäävale Mäeküla - Koeru - Kapu riigimaanteele nr 25, sealt omakorda on Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteele (nr 2) ~5 km. Kaevandades dolokivi olemasoleva mäeeraldise lamamist, jääb kasulik kiht vee alla. Kuna Kareda dolomiidikarjääri piirkonna hüdrogeoloogilised ja keskkonnatingimused on keeru- lised ja selle tõttu põhjavee taset vee väljapumpamisega alandada ei saa, kavatsetakse ploki 9 varu väljata veetaset alandamata, st veealune dolokivi kobestatakse kuiva paepõranda tasemelt puur-lõhketööde abil ja seejärel tõstetakse kobestatud lasu paepõrandale nõrguma, peale mida see purustatakse ja sorteeritakse juba traditsioonilisel viisil, st töödeldakse mobiilses purustus-sorteerimissõlmes. Juba üle 15 aasta kaevandatakse kirjeldatud viisil veealust dolokivi edukalt Võrumaal Marinova dolokivikarjääris, kus veealuse dolokivikihi paksus ulatub 6 meetrini. Kobestatud lasu väljatakse seal 40 tonnise ekskavaatoriga, mille kaeveulatus on selleks piisav. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Senine kaevandamine ja põhjavee seire on näidanud, et põhjavee tase pole Marinova karjääris alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud. Veealuse maavaravaru kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Kuna Kareda maardlas on dolokivi kaevandatud juba ligikaudu 15 aastat, on loodus- keskkond antud piirkonnas senisest tegevusest juba suurel määral mõjutatud. Kui uute maardlate avamise puhul läbi viidud keskkonnamõjude hindamisel toetutakse sageli analoogiale ja modelleerimisele, siis Kareda puhul on võimalik lähtuda juba olemasolevast kaevandamispraktikast ja teostada kaevandamist selliselt, et mõju ja häiring inimestele ning keskkonnale oleks võimalikult väike. Kareda maardlas toimuva kaevandamisega kaasneva keskkonnaseire ja mõõtmiste andmetest tulenevaid järeldusi saab rakendada ka edaspidi kaevandamise keskkonnamõju prognoosimiseks. Jätkates keskkonnamõju seiramist ja vastavate leevendusmeetmete rakendamist, on dolokivi Kareda dolokivimaardlast võimalik kaevandada nii, et negatiivsed mõjud oleksid võimalikult väikesed ja ei põhjustaks häiringuid. Inseneribüroo STEIGER OÜ poolt keskkonnaseire käigus tehtud mõõtmised on näidanud, et senise tegevusega ei ole ületatud õhusaastet ja müra taset juba karjääri piirilgi ja seega ei avaldata negatiivset mõju piirkonna talude elukeskkonnale ega inimeste tervisele Põldvere jt, 2020). Kareda karjääri tegevuse keskkonnamõjude hindamiseks ja võimalike OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 36 negatiivsete mõjude tuvastamiseks seiratakse (vastavalt seirekavale) karjääri ja selle ümbruse pinna- ja põhjavett alates 2008. aastast. Rikutud maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Juhul, kui väljata ka veealuse dolokivi varu, kujuneb ammendatud kaevealale ligikaudu 6 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist jääb ligikaudu 64 m abs tasemele. Kevadisel lumesulamisperioodil võib olla aga ~2 - 3 m kõrgemal. Kaevan- damisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 37 9. VARU ARVUTUS Uuringuruumi varu arvutatakse kahes üksteise kohal paiknevas plokis: olemasoleva mäeeraldise kontuuris 35,42 ha pindalal (plokk 8 aT) ja selle lamamis 28,47 ha pindalal (plokk 9 aT). Kui Kareda uuringuruumi teenindusala piir langes lõunas ja läänes kokku mäeeraldise teenindusmaa piiriga, siis ploki 8 varu väljapoole mäeeraldise piiri ei arvutata. Ploki 9 kontuurimisel on arvestatud tellija soovidega (lisa 17), kus kaevandamise tehnoloogiaga arvestades jäetakse mäeeraldise kagu- ja lõunapiirile ~20 m laiused tervikud, mis on vajalikud mäetööde masinate liikumiseks. Uuringuala lääneosa, kust olemasoleva mäeeraldise piires on maavara ammendatud ning sinna on ladustatud kuni 10 m paksuselt katendit, jäeti veealuse ploki (plokk 9) varukontuurist välja. Majanduslikult ei ole 10 m paksuse ladustatud katendi taaskordne ümber- paigutamine otstarbekas. Kuna ploki 9 varu kaevandamine toimuks vee alt ilma põhjavee taset alandamata ja praegune tehnoloogia võimaldab maavara kaevandada kuni 6 m sügavuselt vee alt, siis anti varu olemasoleva mäeeraldise lamamisse 6 m paksuse kihina. Plokkide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr lisa 1) ja elektroonilises lisas 3. Plokkide pindala arvutati arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil ning maavara ja kattekihi mahud arvutati sama programmi abil koostatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest mudelist (lisa 11). Maavara lasum modelleriti puuraukude ja markšeiderimõõdistuse andmete põhjal (lisa 2). Maapinna mudeli modelleerimisel on kasutatud mõõdistamisandmeid. Kinnitamiseks esitatava ploki 8 varu on praegu arvel ehitusdolokivina (madala- margiline) ploki 5 ja osaliselt ploki 6 koosseisus (uuritud 2005. a määruse nr 44 järgi). Käesoleva uuringuga hinnati kivimi kvaliteeti 2018. a määruse nr 52 kohaselt, mille tulemusena esitatakse ploki 8 varu kinnitamiseks täitedolokivina. Plokkide numeratsiooni on jätkatud seni maardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki varu arvutuse aluseks on viimane markšeiderimõõdistus, mis teostati seisuga 01.07.2024, seepärast esitatakse ka varu kinnitamiseks antud seisuga. Plokk 9 jääb ploki 8 lamamisse. Praegu Kareda maardlas arvel olevad plokid 7 ja 1 kattuvad osaliselt kinnitamiseks esitatava plokiga 9. Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: - varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1); - geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2); - puuraukude kirjeldused (lisa 4); - laboratoorsete uuringute andmed (lisad 5 - 9); - katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides (lisa 10) - mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 11). 9.1. Ploki 8 aT varu Ploki 8 aT pindala on 35,42 ha. Ploki 8 maavaraks on täitedolokivi. Ploki 8 lamamiks on horisontaaltasapind 64,2 m absoluutkõrgusel. Ploki 8 aT täitedolokivi varu on 1098 tuh m3 ning keskmine paksus: 1098 tuh m3 / 35,42 ha = 3,1 m. Kogu varu on veepealne. OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 38 Ploki lääneosas, kus asub karjäärisüvend ja kaevandatud on olemasoleva mäeeraldise lamamini, on kasuliku kihi paksus kohati vaid 10 - 20 cm, või puudub üldsegi. Plokilt on katendit osaliselt juba kooritud. Katendiks olev moreen ja kasvukiht on koorimata veel ploki idaosast ligikaudu 15,3 ha pindalalt. Kasvukihi ja moreeni maht on kokku 389 tuh m3, millest kasvukihti on 46 tuh m3. Kasvukihi maht on arvutatud kasvukihi keskmise paksuse ja pindala korrutisena (0,3 × 15,3 ha; koorimata ala pindala – 15,3 ha). Lisaks kvaternaarisettelisele katendile moodustab kattekihi ka murenenud dolokivi (nn kaljukatend). Murenenud dolokivi maht kokku on 182 tuh m3, mida esineb alal, kust kivi ei ole veel kaevandatud (~21,3 ha). Katendis oleva murenenud dolokivi keskmine paksus on 0,6 m (182 tuh m3/21,3 ha). Kokku on katendi maht 571 tuh m3 ja keskmine paksus 2,7 m (keskmise kihipaksuse arvutamisel on arvestatud pindalaga 21,3 ha). 9.1. Ploki 9 aT varu Plokk 9 jääb ploki 8 lamamisse ja selle pindala on 28,47 ha. Ploki 9 maavaraks on täitedolokivi. Ploki 9 lamamiks on horisontaaltasapind 58,2 m absoluutkõrgusel. Ploki 9 varu jääb kahe horisontaaltasapinna, 64,2 m ja 58,2 m absoluutkõrguste vahele, kus kasuliku kihi paksus on 6,0 m. Ploki 9 täitedolokivi aktiivne tarbevaru on: 6,0 × 28,47 ha = 1708 tuh m3. Kogu varu on veealune. Maavarade registri vastutavale täitjale esitatakse kinnitamiseks Kareda uuringuruumi piires Kareda dolokivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.07.2024): - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m3 (plokk 8, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m3 (plokk 9, kogumahus veealune, ploki 8 lamamis). Varu ümberhindamise tulemusena väheneb ploki 6 ja ploki 1 varu, plokk 5 läheb tervenisti ploki 8 ja plokk 7 ploki 9 koosseisu. Ümberhindamise tulemusel jääb plokkide 6 ja 1 pindalaks 42,21 ha. Ploki 6 kasuliku kihi keskmine paksus on maardlate registri andmeil 4,3 m, järelikult on ploki 6 varu pärast ümberhindamist 1815 tuh m3 (4,3 m × 42,21 ha). Ploki 1 kasuliku kihi keskmine paksus on arvutuslikult 4,7 m (maardlate registris on ekslikult 9,3 m), järelikult on ploki 1 varu pärast ümberhindamist 1984 tuh m3 (4,7 m × 42,21 ha). Reservvaru ja prognoosvaru ei muutunud. Pärast varude ümberhindamist on Kareda dolokivimaardla varu järgmine (tabel 9.1 ja lisa 11): OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 39 Tabel 9.1. Kareda dolokivimaardla varu arvutuse koondtabel (seisuga 01.07.2024) Ploki nr, Maavara Katendi maht, sh kasvukiht, Maavaravaru, pindala nimetus tuh m3 / tuh m3 / keskmine tuh m3 / keskmine keskmine paksus, m paksus, m paksus, m 8 aT, täitedolokivi 571 / 2,7* 46 / 0,3** 1098 / 3,1 35,42 ha 9 aT, täitedolokivi - - 1708 / 6,0 28,47 ha 1 aT ehitusdolokivi - - 1984 /4,7 42,21 6 aT ehitusdolokivi 1287 /3,05*** 131 / 0,31*** 1815 /4,3 42,21 *21,3 hektaril **15,3 hektaril ***kihi keskmine paksus aruandest EGF 8383 OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 40 10. KOKKUVÕTE Kareda uuringuruumi geoloogiline uuring tehti Väo Paas OÜ tellimisel. Kareda uuringuruum teenindusala pindalaga 39,48 ha asub Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas riigile kuuluval katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (katastritunnus 32501:001:0106). Töö eesmärgiks oli uurida täiendavalt olemasoleva mäeeraldise lamamisse jäävat karbonaatkivimit ning hinnata selle kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete kohaselt. Sama määruse järgi täpsustati ka maavara kasutusala olemasoleva mäeeraldise piires. Tööde käigus rajati uuringuruumi 6 puurauku sügavusega kuni 15,8 m. Kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti 20 proovi ja kivimi keemilise koostise määramiseks 6 proovi. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Siluri ladestu Raikküla kihistu dolokividega. Töö tulemusena arvutati varu kahes plokis: olemasoleva mäeeraldise piires 35,42 ha pindalal (plokk 8) ja selle lamamis 28,47 ha pindalal (plokk 9). Kahe ploki vaheliseks piiriks on horisontaaltasapind 64,2 m abs kõrgusel, mis on ka olemasoleva mäeeraldise lamamiks. Ploki 8 dolokivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on keskmiselt LA 42, vastates LA kategooriale 45 ja külmakindlus keskmiselt 0,7%, vastates külmakindluskategooriale F1. Ploki kasuliku kihi keskmine paksus on 3,1 m ja kattekihi keskmine paksus 2,7 m. Ploki 9 dolokivist valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel on keskmiselt LA 38, vastates LA kategooriale 40 ja külmakindlus keskmiselt 0,9%, vastates külmakindluse kategooriale F1. Plokk 9 jääb kahe horisontaaltasapinna vahele: lasum on 64,2 m ja lamam 58,2 m abs kõrgusel. Ploki kasuliku kihi paksus on 6,0 m. Eesti Geoloogiateenistusele esitatakse kinnitamiseks Kareda uuringuruumi piires Kareda dolokivimaardla varu järgmiselt (seisuga 01.07.2024): - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m3 (plokk 8, kogumahus veepealne); - täitedolokivi aktiivset tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m3 (plokk 9, kogumahus veealune, ploki 8 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 41 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brutus, A., 1990. Ehituskivi otsingu ja otsingu-hinnangulised tööd Järva maakonna lõunaosas. Tartu. EGF nr. 4420. 2. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. 3. Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm ”. 4. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia (lk. 1– 128). Teaduste Akadeemia Kirjastus. 5. Korbut, S., Peikre R., Savitski L., 2004. Järva maakonna Kareda uuringuala ehitusdolomiidi uuring (varu seisuga 15.04.2004. a.). Tallinn. EGF nr 7585. 6. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogia- teenistus. EGF 9110. 7. Morris, D.A., Johnson, A.I., 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42 lk. 8. Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal. Keskkonnaministri määrus 05.11.2021 nr 49. RT I, 09.11.2021, 10. 9. Perens, R., Vallner, L., 1997. Water-Bearing formation. Geology and mineral resources of Estonia. Tallinn. 10. Põldvere, Ain, Erg, K., 2020. Kareda dolomiidikarjääri kaevandamise loa L.MK/300504 laiendamise taotlus. Maavarauuringud OÜ. 11. Rammo, M., Korbut, S., All, T., 2010. Kareda dolokivimaardla kõrgemargilise ehitusdolokivi aktiivse tarbevaru osaline ümberhindamine madalamargilise ehitusdolokivi varuks (varu seisuga 01.03.2010.a). Seletuskiri. EGF nr. 8190. 12. Tuuling, T., 2014. Kareda dolokivimaardla varu ümberhindamine (varu seisuga 31.03.2014). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8383.  KORRALDUS 06.05.2025 nr 13-5/25-55 Järva maakonna Kareda dolokivimaardla registrikande muutmine OÜ Inseneribüroo STEIGER esitas Eesti Geoloogiateenistusele Kareda uuringuruumi piiresse jääva dolokivi aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Järva maakonna Kareda dolokivimaardla Kareda uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2024)“ (registreeritud nr-ga 13-2/25-712; edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal. Keskkonnaamet on andnud 17.04.2024 korraldusega nr DM-126731-14 välja geoloogilise uuringu loa nr L.MU/521022. Maavaravaru on arvutatud plokkides 8 aT ja 9 aT, mis paiknevad Järva maakonnas Järva vallas Koigi külas katastriüksusel Kareda dolomiidikarjäär (tunnus 32501:001:0106). Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Kareda uuringuruumi piires. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52) nõuetest. Uuritud maavara liigitus täitedolokiviks. Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 7, keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.07.2024 maavarade registris Kareda dolokivimaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. täitedolokivi aktiivne tarbevaru 35,42 ha pindalal 1098 tuh m³ (aruandes 8. plokk), 1.2. täitedolokivi aktiivne tarbevaru 28,47 ha pindalal 1708 tuh m³ (aruandes 9. plokk, 8. ploki lamamis). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 793) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Väo Paas, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Järva Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson Asedirektor Annika Vohta Maavarade registri osakonna spetsialist +372 5483 0224 [email protected] 2 (2)  46-89 2,70 70.70 71,20 15,40 53,10 71.42 70.07 70.19 70.26 13' 71.76 Sõnajala 12 32501:001:0024 71 70.58 70 71.91 69.96 70.50 69.79 601800 601600 602000 70 69.79 70.14 72 72 70.35 70.37 70.77 71.42 72.15 70.43 70.11 7 72 71 1 71.14 70.68 6528000 1-03 72.22 3,70 70.31 71,00 71.82 73 72.37 8,80 72 58,50 74 71.21 71.83 72 75 71.05 72.33 71.32 Tähtla 72 12' 71 56504:002:0062 77.16 7 71.58 2 73.92 71.11 72.15 72.48 71 70.84 11 72.33 71.62 70.87 72.73 72.28 4-13 72.10 1,90 72.42 70.65 72,25 71.77 71.36 6,10 74 71.72 64,25 73 71.10 70.74 73.43 72.21 71.55 72.35 Küüni 71.22 71.39 73.18 72.01 32501:001:0800 72.00 2 71.99 72 70.41 7 71.28 71.30 71.26 72.38 71.90 N 72.35 70.81 71 70.83 70.80 10 71.46 71 71.80 71.42 70.86 72.47 Saue 5-03 72.02 Savi 1,70 72 56501:001:0172 70.65 71 71.61 71,90 56501:001:0171 10,70 602200 70.84 70.96 59,50 70.68 70.49 70.87 72.27 71.92 70.35 70.53 1 71.21 70.64 11' 9 7 71.08 72 71.97 72.08 72.25 601400 70.43 70.40 70.17 70.31 72.55 70.04 71.96 Aasa 70.43 72.14 Kaardileht nr 6324 Paide, 6413 Järva-Jaani 71 72 70 56504:002:0141 72 69.99 71.47 71 71.49 70.14 71.01 72.33 72.49 70.08 6527800 70 14' 6527800 72 70.30 69.77 71 71.95 72.05 4-03 70.51 71 71.15 5,70 69.94 70,97 70.54 72.36 69.69 6,80 72.15 72.10 58,47 71.86 71.16 69.73 72.03 Toome 69.53 70.00 70 70 70.34 73.01 72.40 32501:001:0152 69.53 72.19 69.47 70.79 72.17 69.89 73 69.61 69.83 71.22 72.74 71.93 1 70.22 73.62 72.02 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 71.91 10' 8 72 70.11 70.44 72.44 71.92 73 15' 1' 72 Metsla Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 69.68 72.00 7 72.37 13 56504:002:0085 71.55 3 73.10 71.88 71 70 69.72 69.37 72.12 10-03 3-03 5,50 69.97 72.38 71,73 14 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 70,05 6,70 71.05 72.42 72.64 Kuusiku 72.55 57,85 72.67 Prognoosvaru ploki piir (P) 69.73 10a-03 32501:001:0720 2,00 9' 71.92 71,81 72.84 7 51,61 18,20 Maardla piir (asendiplaanil) 72 71.82 73 72.80 72.34 72.19 69.63 69.61 72.50 72 15 71.91 71.88 Kuusiku 73 73.22 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 32501:001:0720 601200 72.92 72.05 72.87 72.67 69.65 69.81 73 16' 73.11 72.28 7 I I' Geoloogilise läbilõike joon 72 2 9-03 69.75 71.88 69.76 70.86 3,10 73,06 71.80 72.51 73 2-03 72.42 72.30 69.92 70 70.00 73.85 9,70 72.45 Maapinna samakõrgusjoon, m 1,70 72.10 69.72 60,26 71 69.76 72,68 70.61 10,30 72.28 69.68 69.72 60,68 72.29 Koplimetsa 70.32 73.29 72.92 4 72.84 72.05 56504:002:0065 69.67 69.59 70.03 74 6527600 72.37 70.05 70.02 6527600 69.71 73.76 71.85 70.20 69.72 Puuraugu nr Katendi paksus, m 5' 71.49 71.87 69.69 69.74 69.62 71.90 73 12-03 - 73.61 72.49 72.07 71.73 70.31 71.15 64,38 0,18 Suudme abs kõrgus 01.07.2024, m Kasuliku kihi paksus plokis 5, m 74 70.43 69.64 72.33 69.63 71.65 (71,39) 6,00 (Suudme uuringuaegne abs kõrgus, m) Kasuliku kihi paksus plokis 7, m 70.52 71.23 73 73.00 58,20 73 72.02 69.63 69.90 74.18 73.70 71.61 70.58 Varuploki lamami abs kõrgus, m 70.36 69.65 70.39 71.76 75.11 74.83 72.50 71.64 72.00 71.67 71.83 70.01 Puuraugu nr 74 72.90 70 69.72 14-03 70 72.98 72.21 72.01 71.63 70.91 69.73 70.52 Katendi paksus, m 72 71.68 69.65 69.82 69.91 2,90 72 72.11 4' 72,50 Suudme abs kõrgus, m 70.84 70.61 69.71 69.76 70.59 70.82 71.60 16 71.90 60,00 9,60 Kasuliku kihi paksus, m 72.30 74.90 71.84 Uuritud lamami abs kõrgus, m 71.77 71.95 70.30 71.70 70.06 72.04 72.12 71.40 69.86 70.40 70.50 70.48 72.50 71.74 70.13 69.88 70.83 2003. a uuringu puurauk 70.48 71.46 6' 70.95 70.22 Kopli 70.20 70.24 70.85 70.58 70.84 17 2013. a uuringu puurauk I 72.36 I 70.53 56504:002:0064 17' I 71.67 71.98 71.28 71.87 74.70 2024. a uuringu puurauk 72.31 71.98 8' 70.50 74.27 73.74 18 71 72.13 71.63 72.18 72 72.04 71.78 70.86 70.49 Plokk 2 aR 70.57 70.95 71.23 71.29 71.64 70.57 põld põld 70.79 8-03 71.79 75.40 73.45 71.74 71.33 7 72.39 73.09 71.43 1 70,83 71.40 73.60 95 70.89 71.43 71.49 71.12 6 Vääriselupaik , 70.81 72.42 7' 70.72 70 71.52 72.17 58,53 72.34 71.45 71.33 71.26 72.15 75.09 72.16 71.09 72.19 Plokk 6 aT 71.44 4,70 72 72 72.04 5 71.20 71.50 7,60 71.83 72.13 75.30 63,60 71.46 71.38 Plokk 1 aT 72.08 71.78 06.05.2003 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 71.28 72.12 72.16 71.34 71.89 71.59 72.14 71.98 1-13 4,00 20 71.57 I 71.85 73 70.11 72.14 , 2 I 7 70 71.86 71.47 71,94 3,74 71.94 73.24 Kaevandamisel jäetava kaitseterviku alumine kontuur 73 71.79 74 71.78 73.03 72.04 58,20 6,00 72 71.84 72 72.27 64,25 V' 72.12 72.20 73.22 6527400 71.38 71.62 juuni 2003 72.22 72.30 72.13 72.22 71.95 72.78 I 6527400 70.04 7-03, 7a-03 1,60 73.50 14-03 71.53 71.82 72.15 2,90 71.49 71.84 72,15 6,35 72.68 Met. toru 73.25 72,50 70,18 71.62 72.39 73.21 9,60 71.29 71.57 58,20 6,00 7b-03 1,80 63,97 72.38 Plokk 6 aT 73.76 60,00 72.61 72.22 27.06.2024 72.21 72,39 6,39 71.17 71.84 71.39 72.08 64,14 72.34 18.06.2003 72.35 72.38 72.31 PA-4/24 72.17 3,80 Plokk 1 aT 71.65 58,20 6,00 73.34 73.55 I 72.44 72.83 72.33 72.30 71,97 3,97 72.18 72.80 72.28 Tehno ala 72.53 72.79 13 71.37 73.96 71.29 70.47 58,20 6,00 , 70.21 70 72 70.12 72.38 70.35 71.17 72.05 72.08 72 72.56 PA-3/24 - 70.50 70.15 72.03 71.21 72.31 72.62 72.81 71 69.95 70,74 6,54 72.36 73.37 73.25 73 71.14 72.60 72.03 70.73 58,20 6,00 3 71.41 Täidetud ala 66.28 70.37 72.15 70.83 64,29 70.54 70.52 72.01 72.72 71.71 73.01 19 Plokk 4 aT Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 6-03 2,00 71.31 70.08 70.83 70.41 71.99 72.90 73 70,65 4,45 66.20 70.03 Ladu 27.06.2024 73.62 72.39 73.05 18' koordinaadid piiripunktide koordinaadid 71.62 66.15 69.86 70.04 Paljandatud ala 70.50 72.25 71.67 72.08 63,60 64,20 Täidetud ala 71.33 64.21 70.79 72.43 72.32 73.15 71.55 72.20 64.34 70.19 70.88 72.16 70.62 71.79 06.05.2003 Ladu 70.88 70.18 73.26 71.88 64.28 70.26 66.18 71.11 66.17 64.31 72.10 72.86 72.48 71.36 72.75 Nr X Y Nr X Y 67.26 66.07 Lasu 70.71 70.15 72.16 63,92 69.69 72 18.05.2003 71.59 64.31 65.31 70.73 Ladu 73.22 72.17 1 6 526 859,37 601 248,39 1' 6 526 819,99 601 155,06 70.76 72.95 67.99 66.15 66.49 64.40 65.17 69.84 72.05 71.93 Kareda dolomiidikarjäär 71.56 13-03 3,80 72.38 20 72.87 Metsa 72.77 2 6 526 869,75 601 245,93 70.46 65.92 64.31 64.53 32501:001:0106 71,32 3,32 2' 6 527 054,34 601 098,45 72.03 Täidetud ala 66.44 66.50 71.80 58,20 71.42 6,00 32501:001:0610 3 6 527 317,74 601 139,79 66.44 64.66 64.86 70.57 Ladu 70.38 3' 6 527 076,02 601 184,85 72 70.53 71.75 Täidetud 66.59 64.62 71.97 64.21 71.79 72.01 72.45 Ladu 65.04 ala 66.47 64.34 71.59 4 6 527 590,74 601 075,11 4' 6 527 553,77 601 077,18 66.02 72.30 72.58 72.31 64.73 71.44 72.45 70.71 70.26 72.06 72.50 66.23 64.35 5 6 527 432,94 601 606,62 5' 6 527 600,52 601 064,79 64.24 64.41 69.95 71.94 72.45 64.35 72.69 73.06 65.32 Ladu 71.53 72.49 72.41 6 6 527 459,49 601 690,95 6' 6 527 493,61 601 411,02 72.34 65.79 64.39 69.71 73.00 V' 72 71.44 72.44 64,24 65.33 70.42 64.36 64.27 64.37 64.58 71.60 72.13 72.65 7 6 527 681,27 601 630,05 7' 6 527 432,94 601 606,62 65.63 64.75 27.06.2024 Ladu Lasu 70.38 71.35 73.32 PA-2/24 - 64.20 70.28 71.50 73.10 8 6 527 732,89 601 615,80 8' 6 527 465,95 601 683,72 65.04 71.79 64.25 71.70 71.95 64,74 0,54 64.25 Ladu 72.00 72.55 72.47 64.24 Ladu 69.85 9 6 527 846,61 601 584,69 9' 6 527 681,31 601 629,39 64.20 71.23 64,20 64.31 64.59 69.86 2-13 1,5071.50 72.23 6527200 64.73 64.36 71.54 71.63 72.55 72.75 6527200 10 6 527 880,19 601 575,75 10' 6 527 732,74 601 613,16 64.29 64.33 73.79 72.10 64.68 64.36 Paljandatud ala 71,81 6,11 64.71 64.33 Ladu 58,20 6,00 71.77 72.56 72.49 19' 11 6 527 946,07 601 563,00 11' 6 527 845,24 601 582,29 70.81 70.62 Täidetud ala 64.26 Ladu 70.50 70.53 71.92 71.96 72.25 64,31 72.25 21 72.83 12 6 528 062,27 601 860,60 V I 73.36 72.07 64.67 64.69 64.47 Ladu 64.23 64.48 64,04 70.45 70.55 71.42 71.54 72.09 72 26.06.2024 72.80 72.33 12' 6 527 956,22 601 561,02 64.62 12.06.2003 64.44 Ladu 70.53 72.39 PA-5/24 3,00 13 6 527 701,78 602 256,81 13' 6 528 070,80 601 854,93 64.76 64.35 64.24 64.61 12-03 - 70.44 72.46 72,51 5,31 72.51 Plokk 3 P 14 6 527 668,03 602 305,47 Plokk 3 P 70.69 71.91 64.53 64.53 64.22 64.24 64,38 0,18 70.45 72.06 72.61 72.28 58,20 6,00 72.96 14' 6 527 787,03 602 168,19 73.08 73.03 70.55 (71,39) 6,00 Lasu 70.67 70.82 72.16 15 6 527 659,24 602 316,72 15' 6 527 707,13 602 256,42 64.31 Ladu 64.22 72.38 72.46 Ladu 58,20 70.69 72.26 72.64 70.77 64.66 64.25 64.48 64.37 64.89 Ladu 16 6 527 552,18 602 227,50 16' 6 527 659,20 602 316,78 64.61 Türi metskond 51 71 71 72.84 70.54 Plokk 5 aT 70.39 72.21 72.60 72.75 72.92 17 6 527 508,31 602 189,94 17' 6 527 503,47 602 186,85 64.26 70.74 32501:001:0105 Täidetud ala 64.70 Ladu 64.21 Plokk 7 aT 70.75 70.90 72.54 72.84 72.21 73.25 72.51 18 6 527 503,52 602 186,79 18' 6 527 332,45 602 099,31 64.48 64.45 72.62 64.76 Ladu 72.65 72.15 71.45 72.22 70.27 64.49 64.34 64.54 Ladu 19 6 527 332,38 602 099,25 19' 6 527 176,64 602 047,89 71.34 63,56 70.71 67.68 64.91 64.47 72.48 71.63 15.04.2003 64.35 70.70 72.81 20 6 527 285,55 602 083,68 20' 6 527 043,42 602 039,67 11-03 7,00 71.11 70.60 70.72 72.18 72.79 64.37 72.75 71,51 0,31 68.21 64.34 21 6 527 185,76 602 046,60 21' 6 526 841,67 601 240,62 71.54 3' (71,51) 64.55 64.44 64.42 64.24 Ladu 72.63 72.76 70.54 64.28 Ladu 70.74 72.92 63,43 22 6 527 054,67 602 025,60 64,20 64.48 64.25 Lasu 70.36 72.80 71.84 64.46 72.93 18.03.2003 71.19 71.83 64.27 70.45 70.84 72.69 72.50 17-03 2,30 Pindala 82,69 ha 72.20 72.55 2' 71.82 80,07 73.85 73.41 64.47 64.46 70.35 Ladu 70.39 72.60 72,03 5,53 72.34 Pindala 77,62 ha 77,64 64.21 64.68 82,47 72.92 64.22 70.12 72.71 64,20 71.30 82,99 84,50 74,87 Täidetud ala 64.44 64.26 70.57 70.46 72.66 73.06 72.24 22 Kattepinnas Plokk 5 aT 70.53 72.79 81,71 82,72 83,06 84,32 83,13 73.65 64.71 64.56 Ladu 70.11 70.18 72.75 72.33 72.49 72.59 20' I 64.26 64.38 I 82,59 72.40 71.80 84,19 Ladu 3-13 2,90 I 74,20 72.26 81,50 84,46 73.52 72.11 72.22 72.19 72.26 Märkused: ' 64.25 70.22 73.22 82,18 81,06 64.21 70.45 72,60 5,50 64.29 72.74 72.56 72.08 82,05 83,71 72.79 73.71 64.53 64.37 69.93 64,13 70.36 70.57 72.66 64,20 73,31 73.56 72.72 72.34 64.57 64.25 72.97 72.30 72.22 6527000 78,93 72,11 Ladu 64.42 26.06.2024 6527000 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 77,67 74,80 70.66 72.63 71.35 64.59 64.29 64.23 64.30 69.73 PA-6/24 2,00 73,48 72.11 76,62 Täidetud ala 64.55 69,98 3,78 70.02 72.53 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 602200 81,78 72.36 72,23 64.30 64.47 69.53 70.61 78,84 72.93 64.42 72.31 78,88 64.53 58,20 6,00 72.54 72.22 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 602000 69.77 69.74 70.18 82,08 Ladu 63,87 72.78 71.77 84,53 Paljandatud ala 70.18 74,14 79,10 77,05 71.31 64.42 64.32 64.28 Lasu 06.03.2003 70.75 72.09 72.16 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 64.22 81,90 82,60 71.87 64.59 64.55 69.70 16-03 3,50 73.00 72.28 64.55 64.45 64.33 67.86 69.16 71,72 4,02 72.60 72.85 73 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 08.09.2025); 67.71 68.00 82,84 64.35 Lasu 71.05 81,93 82,77 70.87 64.26 64.55 67.76 67.51 71,83 64,20 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 08.09.2025); 81,67 64.54 69.41 64.50 67.97 73.23 81,78 Ladu 64.27 64.57 64.58 67.73 73,94 71.76 83,19 71.21 72.01 71.39 64.53 64.43 69.50 719 ,3 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 82,20 64.52 71,97 71.00 69.76 71.85 72.39 73.01 82,96 82,38 71,11 Täidetud ala 64.43 64.70 70.06 720 ,0 - 2024. a Kareda uuringuruumi varu arvutuse ja topograafiline plaan 83,48 83,53 71.12 70.44 64.59 64.31 64.77 70.22 74,17 mullavall 72,07 72.10 Plokk 3 P (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). I Kattepinnas 70.85 64.52 74,30 I 72,41 70.21 Türi metskond 51 ' 71.85 70.94 82,94 83,41 64.51 70.34 74,99 71.87 7 2 4.Kareda mäeeraldise ja varuploki 5 aT lamam asub abs kõrgusel 64,2 m. 64.50 82,07 84,05 71.47 70.87 Lasu 70.53 mullavall 72,79 71.89 32501:001:0105 71.28 70.86 70.99 72 72.23 73.09 5. Kogu ala asub Nurmsi õppevälja piiranguvööndis. 63,79 74,98 72.49 71.39 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71 71.73 71.76 26.06.2024 72,20 63,08 70.98 75,18 72.85 73.10 71.87 71.72 71.70 PA-1/24 3,00 72.25 04.03.2003 mullavall 73 71,74 4,54 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 76,12 15-03 71.17 Kattepinnas 3,20 64,20 71,44 71,53 72.99 8,80 73.28 70.81 59,53 72.56 71.95 Kareda dolomiidikarjäär Mäeeraldise plaan 2 1 71.12 71.96 73.19 73.16 Järva vald, Järva maakond 71.45 71.76 72.45 72 0 100 200 m V 71.19 I 71.33 21' ' Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 1/3 71.84 71.75 71.58 Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 1' [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6526800 6526800 601200 601400 601600 601800 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Läbilõige I-I' Läbilõige II-II' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, N S N Türi metskond 51 S aR - aktiivne reservvaru) m m m 32501:001:0105 m Prognoosvaru ploki piir (P) skond 51 Kareda dolomiidikarjäär 0105 78 78 74 7b-03 74 32501:001:0106 Türi metskond 51 72,39 16-03 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Kareda dolomiidikarjäär 12-03 32501:001:0105 001: PA-3/24 71,72 32501:001:0106 71,39 Eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 64 m) 76 76 72 0,3 70,74 PA-6/24 72 im et 0,3 32501: 0,0 69,98 1,8 74 74 70 70 Tür 3/24-1 11-03 PA-1/24 Tagasitäide LA 48 2,8 71,51 71,74 F 0,2 3,5 72 72 68 Plokk 5 aT 6/24-1 2,0 68 5,1 3,25 LA 32 6 aT 3/24-2 Plokk 5 aT F 0,3 6-1K Moreen 3,9 okk 3 P 70 1,6 70 66 LA 41 66 6,5 4,9 6/24-2 4,1 F 1,6 6-2K 3,0 LA 37 68 tagasitäide tagasitäide Plokk 5 aT 68 64 vt. 64,1 m 6,5 vt. 64,29m 27.06.2024 7,2 vt. 64,0 m F 0,3 5,8 vt. 64,13m 64 8,5 18.06.2003 12.06.2003 26.06.2024 Biohermne / murenenud dolokivi 3/24-3 6,6 6/24-3 okk 3 P 6 aT Plokk 5 aT 6-3K Pl PA-2/24 LA 39 LA 35 66 66 62 1 aT 10,6 Plokk 7 aT 62 64,74 9,2 F 1,3 F 1,8 8,1 6-4K Peenekristalliline, peeneteraline dolokivi vt. 64,24m 7,0 10,1 9,4 64 0,5 27.06.2024 vt. 63,79m 7,5 64 60 11,4 9,6 11,1 60 vt. 63,6 m 26.06.2024 3/24-4 6/24-4 Pl 2/24-1 15.04.2003 8,5 1/24-1 13,4 6-5K LA 38 12,1 LA 38 LA 34 LA 45 Afaniitne dolokivi F 1,6 F 0,6 62 1 aT 3,25 F 0,5 10,1 F 0,8 62 58 12,2 58 3,9 10,5 13,7 6-6K 11,1 13,0 60 60 56 14,2 56 2/24-2 1/24-2 16,8 Bretšalaadne dolokivi LA 38 12,0 LA 42 58 F 0,7 F 0,6 58 54 54 14,4 7,7 14,7 Peenekristalliline kuni afaniitne dolokivi 56 8,2 56 52 52 15,7 20,2 54 54 50 50 Vääriselupaik Kaevandamisel jäetav nõlvateervik, katendi osa nõlvus 1:2 vastab kaldele 26± Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV' N S N S m m m m skond 51 0064 0105 Türi metskond 51 76 Kareda dolomiidikarjäär 32501:001:0105 76 76 76 002: 001: 32501:001:0106 i Kareda dolomiidikarjäär Kopl PA-5/24 32501:001:0106 im et 74 74 74 74 56504: 17-03 32501: PA-4/24 72,51 PA-4/24 71,97 13-03 72,03 71,97 8-03 PA-3/24 Tür 71,32 0,3 72 70,83 0,3 72 72 70,74 72 0,4 0,4 1,0 0,4 0,3 1,5 70 2,3 70 70 3/24-1 70 3,0 okk 3 P 5/24-1 LA 48 3,7 tagasitäide 4/24-1 2,8 9k F 0,2 4/24-1 68 3,8 LA 39 68 68 3,8 68 3,2 LA 41 3,8 LA 41 F 0,4 Plokk 5 aT3,25 okk 3 P F 0,3 5,7 5,0 3/24-2 F 0,3 PA-2/24 66 4,7 5,7 Plokk 5 aT 5/24-2 10k 66 66 LA 41 5,7 66 4/24-2 64,74 4,9 4/24-2 6 aT Pl 7,0 LA 43 F 1,6 7,5 LA 50 F 0,3 7,0 LA 50 vt. 64,31m vt. 64,24m vt. 64,29m 7,5 vt. 63,97m 7,8 F 1,8 7,1 vt. 63,9 m 26.06.2024 8,3 11k 0,5 6,5 vt. 63,97m F 1,8 64 27.06.2024 18.05.2003 vt. 63,4 m 64 64 27.06.2024 27.06.2024 27.06.2024 7,8 64 2 aR Pl 4/24-3 9,4 5/24-3 8,8 18.03.2003 2/24-1 3/24-3 4/24-3 vt. 62,2 m LA 36 12k 9,5 LA 34 LA 39 LA 31 9,9 LA 31 62 05.06.2003 62 62 62 9,2 F 0,4 Plokk 7 aT F 0,5 3,25 F 0,5 9,2 F 1,3 F 0,4 1 aT 10,3 13k 11,4 11,9 3,9 Plokk 7 aT 10,1 11,4 60 11,9 60 60 11,9 60 4/24-4 5/24-4 11,8 2/24-2 3/24-4 4/24-4 LA 42 13,7 LA 37 LA 38 LA 38 LA 42 58 F 0,8 12,6 F 0,7 58 58 F 0,7 F 1,6 F 0,8 58 12,3 15,0 15,5 7,7 13,7 15,0 56 15,8 56 56 8,2 14,2 56 15,8 15,8 54 54 54 54 PA-6/24 puuraugu number 69,98 suudme abs kõrgus, m Läbilõige V-V' 6/24-1 2,0 N S LA 32 m m F 0,3 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number 0610 3,9 78 78 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) skond 51 0105 001: vt. 64,13m veetaseme abs kõrgus, m sa 26.06.2024 mõõtmise kuupäev M et 001: 76 Kareda dolomiidikarjäär 76 32501: 32501:001:0106 8,1 im et 32501: PA-5/24 6-4K keemiline analüüs ja proovi number 74 74 15-03 PA-1/24 72,51 9,6 sügavus maapinnast, m Tür 71,53 71,74 72 0,3 72 PA-6/24 1,0 0,3 69,98 13,0 puuraugu sügavus, m 70 1,6 70 Märkused: 2,0 3,0 3,0 3,7 5/24-1 6 aT 3,2 6/24-1 LA 39 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 68 tagasitäide 2,0 68 okk 3 P LA 32 F 0,4 6-1K 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: F 0,3 5,7 66 3,9 Plokk 5 aT 5/24-2 66 - 2024. a Kareda uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I' ... V-V' 4,1 6/24-2 7,0 LA 43 6-2K LA 37 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). Plokk 3 P vt. 64,13m vt. 64,31m F 0,3 64 7,5 vt. 63,79m 5,8 F 0,3 26.06.2024 8,3 64 3. Kareda mäeeraldise ja varuploki 5 aT lamam asub abs kõrgusel 64,2 m. Pl 26.06.2024 26.06.2024 vt. 63,1 m 6,6 1 aT 04.03.2003 6/24-3 9,4 5/24-3 Varuploki 7 aT lamam asub abs kõrgusel 58,2 m. 1/24-1 6-3K LA 35 LA 36 62 9,6 LA 45 8,1 62 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 10,1 F 1,8 F 0,5 F 0,8 6-4K 11,1 9,4 Plokk 7 aT 11,9 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 60 9,6 60 1/24-2 6/24-4 5/24-4 Geoloogilised läbilõiked 12,0 12,0 LA 42 6-5K LA 38 13,7 LA 37 Kareda dolomiidikarjäär 58 F 0,6 F 0,6 F 0,7 58 Järva vald, Järva maakond I-I' ... V-V' 14,4 12,2 14,7 6-6K 15,5 13,0 15,8 56 56 15,7 Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 2/3 Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 54 54 H 1 : 2000 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava V 1 : 200 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.01.2023 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/  70.70 71.42 71.79 70.19 70.26 13' 71.76 Sõnajala 12 32501:001:0024 71 70.58 70 71.91 69.96 70.50 86 6 9 69.79 67 601800 6 601600 6 602000 69.79 70.14 70 5 7 70.35 6 0 72 72 70 70.37 9 7 72.15 70.43 6 1 70.11 68 67 66 72 71 65 70 6 6528000 71.14 56 6528000 70.68 66 72.10 70.31 76 69 86 72.37 71.82 73 8 9 72 7 6 71.83 4 7 72 6 75 71.05 66 7 0 Tähtla 72 5 12' 70 6 7 2 56504:002:0062 71.58 77.16 7 1 73.92 70.84 11 71 6 9 72.12 68 72.42 67 6 70.65 56 66 66 71.77 74 76 86 9 65 70.74 73.43 Küüni 71.22 72.12 7 32501:001:0800 73.18 0 72.00 72 7 70.41 2 70 71.90 7 1 70.80 10 72.47 Saue N 72.02 Savi 56501:001:0172 6 72.35 69 56 56501:001:0171 66 602200 70.84 76 70.68 86 68 971.92 70.35 11' 9 67 7 72.08 72.25 0 601400 70.43 66 70.17 7 1 65 Aasa 56504:002:0141 Kaardileht nr 6324 Paide, 6413 Järva-Jaani 69.99 6 56 70 70.08 66 72.33 72.49 6527800 70 76 86 9 14' 6527800 72.05 7 69.94 0 69 69.69 72.10 71.86 772 72.03 68 69.73 1 Toome 32501:001:0152 67 69.47 72.17 66 69.83 6 69.61 56 71.93 66 76 86 1 65 72.02 9 10' 8 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 7 Metsla 0 15' 69.68 13 1' 56504:002:0085 7 1 71.88 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 69.37 14 69 656 Kuusiku 72.55 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 6676 32501:001:0720 68 869 9' Prognoosvaru ploki piir (P) 72.84 7 73.68 67 72 73 15 70 72.80 71.88 69.61 72.34 72.19 69.63 Maardla piir (asendiplaanil) 66 71.91 Kuusiku 601200 72.92 72.05 71 72.87 72.67 69.65 16' Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 65 73.11 72.28 73.59 32501:001:0720 69.75 69.76 72.30 72.51 72.42 69.92 72.10 69.76 73 65 70.61 Maapinna samakõrgusjoon, m 66 72.28 69.68 69.72 Koplimetsa 73.29 67 72.29 72.92 4 72.05 68 72.84 69 6527600 72.37 56504:002:0065 69.67 69.59 6527600 70.05 69.71 71.85 70.20 69.72 69 5' 71.49 71.87 69.69 70 73.61 72.49 68 72.07 71.73 69 71 69.64 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 7,09 ha 68 70 70.52 69.63 72 67 73 71 72.02 69.63 74.18 71.61 73.70 70.36 67 72 66 69.65 656667686 7 71.64 71.83 70.01 73.29 72.98 72.90 9 1 71.63 71.67 7 65 66 69.73 072.11 71.68 69.65 69.82 4' 16 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 75,60 ha 66666 70.84 69.71 56789 70.61 69.76 71.90 65 72.30 71.84 70.30 65666 70.06 70 76869 71 71.40 71.70 70.50 69.86 70 1 72.50 70 70.13 69.88 7 7 70.48 6' 0 70.22 70.20 70.95 Kopli 70.24 17 69 72.36 6566676869 71 70.53 56504:002:0064 17' 7 72 69 70 1 18 68 72.31 71.98 70.50 71.78 70.86 Plokk 2 aR 70.57 8' 68 72.13 70.49 67 70.57 70.79 põld 73.45 71.74 6566676869 7 71.43 7 1 1 70.89 6 65 66 67 70 70.81 71.12 72.42 71.52 7' 70.72 65 66 71.33 71.26 71.09 67 66 68 5 71.20 71.50 7170 69 6566676869 71 Plokk 1 aT 7 9 65 0 6 71.78 68 7 70 6 70 1 71.57 66 7 65 Z= 64,7 abs m 73.03 7 72 1 69 6527400 6527400 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 68 71.49 koordinaadid piiripunktide koordinaadid 71.29 72.61 65 67 Plokk 1 aT 66 71.17 67 Nr X Y Nr X Y 68 69 72.80 66 1 6 526 859,37 601 248,39 1' 6 526 819,99 601 155,06 71.17 2 6 526 869,75 601 245,93 65 2' 6 527 054,34 601 098,45 70 72.81 71 3 6 527 317,74 601 139,79 70 3' 6 527 076,02 601 184,85 1 Plokk 4 aT 7 3 19 4 6 527 590,74 601 075,11 4' 6 527 553,77 601 077,18 7 72 1 18' 5 6 527 432,94 601 606,62 5' 6 527 600,52 601 064,79 63,60 69 70.62 6 6 527 459,49 601 690,95 6' 6 527 493,61 601 411,02 06.05.2003 7 6 527 681,27 601 630,05 7' 6 527 432,94 601 606,62 68 65 8 6 527 732,89 601 615,80 8' 6 527 465,95 601 683,72 20 66 Kareda dolomiidikarjäär Metsa 67 67 72.87 72.77 70.76 9 6 527 846,61 601 584,69 68 32501:001:0106 9' 6 527 681,31 601 629,39 69 32501:001:0610 10 6 527 880,19 601 575,75 66 70.53 10' 6 527 732,74 601 613,16 11 6 527 946,07 601 563,00 11' 6 527 845,24 601 582,29 65 70 72.58 70.71 12 6 528 062,27 601 860,60 12' 6 527 956,22 601 561,02 70 13 6 527 701,78 602 256,81 13' 6 528 070,80 601 854,93 7 72 1 70.42 14 6 527 668,03 602 305,47 14' 6 527 787,03 602 168,19 71 15 6 527 659,24 602 316,72 15' 6 527 707,13 602 256,42 69 72.47 16 6 527 552,18 602 227,50 16' 6 527 659,20 602 316,78 71.23 68 6527200 6527200 17 6 527 508,31 602 189,94 65 17' 6 527 503,47 602 186,85 66 19' 67 67 18 6 527 503,52 602 186,79 18' 6 527 332,45 602 099,31 68 70.81 21 69 72.83 70.62 19 6 527 332,38 602 099,25 19' 6 527 176,64 602 047,89 66 72.33 20 6 527 285,55 602 083,68 20' 6 527 043,42 602 039,67 Plokk 3 P 70 65 Plokk 3 P 70.69 21 6 527 185,76 602 046,60 21' 6 526 841,67 601 240,62 70 22 6 527 054,67 602 025,60 72.46 7 72 1 70.77 Pindala 82,69 ha 71 Türi metskond 51 71 71 Pindala 77,62 ha 69 32501:001:0105 Plokk 7 aT 72.62 68 71.34 63,56 65 72.48 66 71.63 15.04.2003 67 67 68 69 3' 66 71.54 63,43 71.84 65 18.03.2003 70 71.19 71.83 6 2' 0 71 71.82 5 72.34 7 66 7 721 67 71.30 6 6 7 8 0 72.24 22 5 6 9 7 72.49 20' 72 69 66 721 72.59 67 71.80 74,20 6 72.26 8 72.11 72.22 72.19 72.26 68 65 70 6 9 66 7 721 72.56 72.08 67 73,31 67 72.72 72.22 72.34 Märkused: 6527000 68 6527000 72.63 71.35 7 66 65 6 0 72.11 9 72.53 602200 7 7 1 2 72.36 6 66 72.22 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 65 7 602000 72.78 71.77 68 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 70 1 6 70 72.16 7 5 69 6 71 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 6 72.85 72.60 73 71.05 67 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 68 71,83 65 6 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 08.09.2025); 69 72 9 70 73.23 6 19 ,3 71.76 6 7 67 71,97 71.85 72.39 73.01 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 08.09.2025); 68 68 20 ,0 7 66 65 69 70 72,07 72.10 Plokk 3 P - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 08.09.2025); 67 67 71 72,41 71.85 Türi metskond 51 - 2024. a Kareda uuringuruumi varu arvutuse ja topograafiline plaan 70.94 71.87 7 2 65 71.89 32501:001:0105 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/5018). 66 72,79 670 69 72 72.23 8 71.28 66 73.09 67 72.49 4. Kogu ala asub Nurmsi õppevälja piiranguvööndis. 71 0 65 71.73 771 68 72.85 73.10 72.25 71.87 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 71.72 70 71.70 1 73 7 69 71.17 71,44 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 72.99 73.28 70.81 72.56 71.95 2 1 Kareda dolomiidikarjäär 71.12 71.96 73.19 73.16 Korrastatud ala plaan 71.45 71.76 72 72.45 Järva vald, Järva maakond 71.19 0 100 200 m 71.33 21' 71.84 71.75 71.58 Loa omanik OÜ Väo Paas Graafiline lisa 3/3 1' Harju maakond, Rae vald, Lagedi tee 32a, 75325 6526800 6526800 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 601200 601400 601600 601800 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 09.09.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5301 /Allkirjastatud digitaalselt/