Janar Holm
Riigikontrolör Teie 07.04.2021 nr 1-5/21/281/
[email protected] Meie 07.05.2021 nr 5.1-3/1278-2
Vastus pöördumisele
Austatud riigikontrolör
Saadame vastused Teie poolt esitatud küsimustele:
1. Vaktsineerimise plaan
1.1. Kes, millal ja millise õigusakti alusel ning millise õigusaktiga on eespool viidatud
vaktsineerimise plaani kinnitanud? Millal COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani
ajakohastatakse ning täpsustatakse, nii et see sisaldaks konkreetseid tegevusi koos
ajakavaga?
15. detsembril 2020. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks esialgse COVID-19 vaktsineerimise
plaani, kuhu on hiljem (19.01.2021 ja 20.04.2021) tehtud uuendusi ja täpsustusi vastavalt
täienenud infole. COVID-19 vaktsineerimise üldpõhimõtted ei ole uuendustega muutunud.
COVID-19 vaktsineerimise plaan on nakkushaiguste ja ennetamise tõrje seaduse § 9 lg 2
alusel Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud tegevusjuhend. Ilmselgelt on tänases
epideemia hädaolukorras tegemist „olulise tähtsusega sisepoliitilise küsimusega“, mida
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 1 p 4 kohaselt peaks arutama valitsus. Veelgi enam,
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 2 kohaselt võib minister oma pädevusse kuuluvaid
küsimusi esitada valitsusele arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks. Otsuse küsimuse
istungi päevakorda arvamise kohta teeb peaminister. COVID-19 vaktsineerimise plaan kiideti
heaks Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril 2020 ning viimaseid uuendusi arutati põhjalikult
valitsuskabineti nõupidamisel 20. aprillil 2021.
Lisainfoks, et juba aastal 2015 tunnistas Riigikogu kehtetuks epideemia korral läbiviidava
immuniseerimise korda puudutavad määruse volitusnormid põhjendusel, et ministri määrus ei
ole piisavalt paindlik, et võtta arvesse erinevate epideemiate eripära nagu epideemia ulatus ja
raskus, riskirühmade jaotus jne (vt
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/713405ee-f15b-421d-b7fc-c11ce4444fde).
Seepärast said vastavad volitusnormid seadusest eemaldatud ning asendatud ministri
tegevusjuhendiga, et tagada olukordadele paindlik, operatiivne ja kiire reageerimine.
Selgitame, et õiguslikult ei ole COVID-19 vaktsineerimise plaan osa riiklikust
immuniseerimiskavast. Tegemist on riikliku immuniseerimiskava välise vaktsiiniga. Riikliku
immuniseerimiskava täiendamiseks ei ole veel piisavalt andmeid. Hetkel on COVID-19
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
vaktsiinide kohta käiv teave liiga kiires muutumises ning vaktsineerimisega seonduvas on palju
määramatust.
Tulenevalt asjaolust, et nii COVID-19 haiguse kui ka COVID-19 vaktsiinide osas on info
(saabuvate tarnete ajad, kogused, vaktsiinide omadused ja säilitustingimused,
vaktsineerimisega hõlmatuse edenemine erinevates piirkondades jne) ajas pidevalt muutuv ja
täienev, ei ole olnud mõistlik ega võimalik pikemat perspektiivi nädalate kaupa täpselt ette
planeerida. Täpsemat COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamist ja elluviimist nädalate
kaupa planeeris COVID-19 vaktsineerimise plaanis toodud põhimõtteid arvestades kuni aprilli
viimaste nädalateni kantsleri 19.11.2021 käskkirja nr 13 alusel moodustatud juhtrühm ning
alates aprilli lõpust tervise- ja tööministri 23.04.2021 käskkirjaga nr 43 moodustatud töörühm.
COVID-19 vaktsineerimise pikemat vaadet planeerib ja koordineerib tervise- ja tööministri
23.04.2021 käskkirja nr 42 alusel loodud strateegia töörühm. Samuti hindab strateegia
töörühm COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamise vajadust ning teeb vastava ettepaneku
tervise- ja tööministrile.
1.2. Millise dokumendiga, kes ja millal on kehtestanud vaktsineerimisega hõlmatuse
seiresüsteemi arendamist ja revaktsineerimise korraldust puudutavad plaanid või siis
millal need tegevused lisatakse olemasolevasse vaktsineerimise plaani?
COVID-19 vastase vaktsineerimise seiresüsteem toimub tervisedokumentide andmete alusel,
mille vaktsineerija täidab ja edastab andmed üldjuhul samal päeval tervise infosüsteemi.
Juhtimisaruandlus on esimesest vaktsineerimispäevast 27.12.2020 põhinenud tervise
infosüsteemi saadetavatel immuniseerimisteatiste andmetel. Immuniseerimine tuleb
dokumenteerida, sh immuniseerimisteatis tervise infosüsteemi edastada tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse §-s 592 lõike 2 sätestatu alusel. Terviseameti lehel on avaldatud COVID-
19 vaktsineerimise hõlmatuse andmed ka avaandmetena. Seires jälgitakse hõlmatust
vanuserühmade, soo ja piirkondade lõikes.
Revaktsineerimise vajaduse kohta on uuringud alles käimas ning arutelud on ka
rahvusvahelisel tasandil alles algfaasis, sest andmed teadusuuringutest on esialgsed.
Revaktsineerimist saab COVID-19 vaktsineerimise plaanis kajastada siis, kui on olemas
piisavalt andmeid immuunsuse kestuse kohta, samuti mõjutab revaktsineerimise vajadust ja
ajastust uute SARS-CoV-2 tüvede levik ja see, kas täna kasutatavad COVID-19 vaktsiinid
pakuvad piisavat kaitset uute viirustüvede vastu. Eesti ei toetu vaid rahvusvahelistele
uuringutele, meie teadlased viivad samuti läbi uuringuid COVID-19 läbipõdemise järgse
immuunsuse püsimise kohta ning uuringutega on plaanis jätkata, sh vaktsineerimisjärgse
immuunsuse püsimise ja COVID-19 vaktsiinide efektiivsuse osas. Samas on oluline ka
koordineeritud lähenemise saavutamine rahvusvahelisel tasemel revaktsineerimise ja sh uute
tüvede osas.
2. Vaktsineerimise juhtimine
Millised on erinevate kaasatud asutuste ülesanded ja vastutus? Kas
vaktsineerimisprotsessi koordineerimisel teeb arvamuste ja seisukohtade paljususe ja
vastukäivuse puhul lõppotsuse vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud
juhtrühma juht ehk ministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja? Millistel kaalutlustel
on vaktsineerimisprotsessi riiklik korraldus ja vaktsineerimise korralduse eest vastutav
isik määratud kantsleri õigusaktiga, mitte ministri õigusaktiga? Ühtlasi palun ka infot,
kes on praegu keskne vastutaja, koordineerija ja sõnumiühtsuse hoidja
vaktsineerimisprotsessi kommunikeerimisel – nt eelmise aasta kevadel eriolukorra
tingimustes oli eriolukorra kommunikatsioonijuhiks valitsuskommunikatsiooni
direktor, kes juhib valitsuse kommunikatsioonibürood.
3
Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel on vaktsineerimine tavapärane ja kõige efektiivsem
sekkumine, kus erinevatel osapooltel on kindlad vastutused ja rollid. Asutused täidavad
sealhulgas oma põhiülesandeid tervishoiuteenuste korraldamisel ja nakkushaiguste
ennetamisel ja tõrjel. COVID-19 vaktsineerimisel on oma spetsiifika tulenevalt kriisiolukorrast,
asjaolust, et tegu on uute alles EL müügiloani jõudnud vaktsiinidega, kogu protsessis esineb
palju määramatust ning eesmärgiks on saavutada lühikese aja jooksul võimalikult kõrge
hõlmatus elanikkonna hulgas. Vaktsineerimise käivitamiseks loodi eelmisel aastal COVID-19
vaktsineerimise juhtrühm, mille ülesandeks oli vaktsineerimise korraldamine ja
koordineerimine Eestis esimestel kuudel. Juhtrühm moodustati kantsleri käskkirjaga ning
selles toodi ära need peamised ülesanded ja vastutused, mida asutused COVID-19
vaktsineerimise korraldamisel kandsid, mitmel juhul oli ja on jätkuvalt tegemist asutuste
põhiülesannetega. Juhtimisskeem koos asutuste põhiülesannetega on lisatud kirja lisana 1.
Otsused tehakse vastavalt asutuste otsustuspädevustele.
Tänaseks on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused suuremad, tarnetes on tekkinud teatud
stabiilsus ning peagi on võimalik alustada üldelanikkonna vaktsineerimist. Selle paremaks
läbiviimiseks ja ka tulevikku vaatava perspektiivi seadmiseks on tervise- ja tööministri
käskkirjaga moodustatud nüüdseks kaks eraldi töörühma (vt punkt 1.1). Vaktsineerimise
praktilise korralduse eest vastutab COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühma juht Marek
Seer ning tulevikuvaate ja pikemaajalise strateegia eest vastutab strateegia töörühma juht
terviseala asekantsler Maris Jesse. Mõlemasse töörühma on kaasatud ka kommunikatsiooni
eest vastutavad inimesed, kes koordineerivad koos teiste asutuste ja osapooltega operatiivset
ja pikemaajalist strateegilist kommunikatsiooni.
3. Vaktsineerimiskohad
Kuidas on kavandatud nende inimeste vaktsineerimine, kes soovivad vaktsineerimist,
kuid ei saa kõrge vanuse, haiguse ja liikumisraskuste tõttu või mõnel muul põhjusel
perearstikeskustesse, haiglatesse või teistesse vaktsineerimiskeskustesse kohale
minna?
COVID-19 vaktsineerimise korraldamisel on lähtutud põhimõttest teha vaktsineerimine
inimese jaoks võimalikult kättesaadavaks ja kodulähedaseks. Riskirühmade vaktsineerimist on
peamiselt läbi viinud perearstid ja -õed perearstikeskustes. Vaktsineerijate põhifookus on
olnud siiani vaktsineerimiste läbiviimisel vaktsineerimiskohtades ning kodutingimustes
vaktsineerimisi on läbi viidud pigem vähe tulenevalt sellest, et see on aeganõudev, vaktsiinid
on mitmedoosilistes viaalides ning säilitus- ja transpordinõuded ei ole kõigi vaktsiinide puhul
seda võimaldanud. Vaktsineerijatele anti suunis, et kui riskirühma kuuluv inimene
terviseseisundi tõttu vaktsineerimiskohta ei saa tulla, siis võib vaktsineerimist pakkuda tema
vahetule hooldajale või lähikondsele, kaitstes seeläbi kaudselt ka riskirühma inimest. Lisaks
võimaldati eesliinitöötajate hulgas vaktsineerimist ametlikele omastehooldajatele. Nooremaid
inimesi on muuhulgas kutsutud üles pakkuma oma lähedastele vajadusel abi transpordiga.
Paljudes piirkondades on transpordiga aidanud kohalikud omavalitsused.
Praegu on EL müügiloani jõudnud kaks vaktsiini, mille transpordi- ja säilitustingimused kodus
vaktsineerimist mõnevõrra kergemini võimaldavad – AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria ja
Jansseni vaktsiin. Kuna Jansseni vaktsiin on erinevalt AstraZenecast 1-doosiline, on sellega
kodutingimustes vaktsineerimisi läbi viia kõige mõistlikum. Kodus vaktsineerimisega alustati
eelmisel nädalal. Kodus vaktsineerimisi viivad läbi peamiselt koduõendusteenuse osutajad,
kodus vaktsineerimist vajavate inimeste kaardistus on läbi viidud kohalike omavalitsuste,
perearstide ja riigi koostöös.
4. Vaktsineerimise üldine ajakava
4.1. Millisele ja kelle antud õigusaktile tuginevad vanuselised ja tegevusalalised
kitsendused vaktsineerimisel ning kes on need otsustanud ja millal? Millised on
4
Sotsiaalministeeriumi või vaktsineerimise juhtrühma suunised vaktsineerijatele
dooside kasutamiseks nendel juhtudel, kui isik kokkulepitud vaktsineerimisele kohale
ei ilmu või tekivad jäägid muul põhjusel? Kellelt on võimalik vaktsineerijatel saada
suuniseid olukorras, kus tuleb teha kiireid otsuseid, et vältida vaktsiini jääkdooside või
tavadooside raiskuminekut või vaktsineerimise tempo takerdumist, kui näiteks
registreerunud ei ilmu kohale või ei ole n-ö lubatud sihtrühmast inimesi kohe võtta?
COVID-19 vaktsineerimise esmased sihtrühmad ja riskirühmad on määratlenud tervise- ja
tööministrile nõuandev riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ning sihtrühmad ja nende
vaktsineerimise järjekord on kirjeldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis, mille kiitis heaks
Vabariigi Valitsus eelmise aasta detsembris.
Samas tuleb silmas pidada, nagu eelpool rõhutatud, et info vaktsiinide näidustuste,
vastunäidustuste ja omaduste kohta on olnud ja on eeldatavalt ka edaspidi ajas muutuv ning
korduvalt on muutunud konkreetsete vaktsiinide kasutussoovitused (nt vanusepiiride
seadmine teatud vaktsiinidele). Seetõttu ei ole vaktsineerimise korraldamine ja vaktsineerimise
järjekord staatiline protsess, vaid seda tuleb pidevalt kohandada vastavalt muutuvale teabele
ja olukorrale. Üldine lähtepunkt on muude põhimõtete hulgas vaktsineerimise korraldamisel
olnud see, et Eestisse jõudvad vaktsiinidoosid leiaksid võimalikult kiiret kasutust (vt
vaktsineerimise korraldamise üldpõhimõtted COVID-19 vaktsineerimise 20.04.2021 plaanis lk
11). Sellest tulenevalt ei ole vaktsineerimise operatiivse ja sujuva korraldamise vaates mõistlik
kinnitada sihtrühmi ja nende järjekorda õigusaktiga. Vaktsineerimise operatiivse
korraldamisega tegeleb COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm.
Vaktsineerijatele on antud suunis, et vaktsiinikao vältimiseks tuleks kõik avatud viaalis
sisalduvad vaktsiinidoosid kindlasti vaktsiinitootja määratud aja jooksul ära kasutada. Selle
hõlbustamiseks anti vaktsineerijatele muuhulgas soovitus pidada varunimekirja nendest
inimestest, kes on vajadusel valmis lühikese etteteatamise ajaga vaktsineerimisele tulema, kui
keegi oma ajast loobub või kohale ei tule. Esmajärgus tuleks eelistada vanemaealisi ja
riskirühma kuuluvaid inimesi või neid, kes kuuluvad parajasti vaktsineeritavasse või sellest
järgmisesse sihtrühma (vt COVID-19 vaktsineerimise plaan 20.04.2021, ptk 2). Kui sellist
inimest ei ole võimalik leida, võib doosi mahakandmise asemel pakkuda seda ka mõnele
soovijale. Vaktsineerija peab iga vaktsiinidoosi kasutamisel kaaluma, kas ja miks selline valik
on põhjendatud ning vajadusel olema võimeline seda selgitama. Suunised on kajastatud
vaktsineerijatele saadetud juhismaterjalides. Kui vaktsineerijatel on vaktsineerimisprotsessi
käigus jäänud kasutamata suuremaid koguseid vaktsiinidoose, siis on need Eesti Haigekassa,
Terviseameti ning vajadusel ka Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi kooskõlastusel kas
suunatud ümber teisele vaktsineerijale või teisele sihtrühmale.
4.2. Kui palju on vaktsineeritute hulgas neid, kes ei kuulu riskirühmadesse või
eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka?
Tänaseks on vaktsineerimine avatud kõigile üle 50-aastastele, st on alustatud üldelanikkonna
vaktsineerimisega, kes ei kuulu riskirühmadesse ja eesliinitöötajate või elutähtsate teenuste
osutajate hulka. Tuleb märkida, et arsti otsusel oli ja on õigus vaktsineerida ka neid inimesi,
kes on riskirühma nimekirjast välja jäänud (nt harvikhaiguse põdejad vm), kuid kelle
vaktsineerimist hindab arst inimese või tema hooldatava terviseseisundi tõttu vajalikuks (nt
riskirühma inimese hooldajad, vähihaigete ja primaarse geneetilise immuunpuudulikkusega
laste vanemad jne). Ülalpool on kirjeldatud ka suunist eaka või riskirühma eest hoolitseva
inimese vaktsineerimiseks, kui eakat või riskirühma kuuluvat inimest ennast ei saa
vaktsineerida. 08.04.2021 seisuga oli hinnanguliselt vaktsineeritud inimesi, kes otseselt
riskirühma või eesliinitöötajate hulka ei kuulu ca 12 500 ehk ligikaudu 5% kõigist sel hetkel
vaktsineeritutest.
4.3. Milline on vaktsineerimise üldine ajakava sihtrühmade kaupa?
5
Üldine ajakava on kirjeldatud vaktsineerimise plaanis.
COVID-19 vaktsineerimise plaanis kirjeldatud järgmistele sihtrühmadele ja gruppidele
vaktsineerimise võimaldamine sõltub eelkõige Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest, aga ka
vaktsineerimise edenemisest (vt COVID-19 vaktsineerimise plaan ptk 3.2 ja 5.2). Tänaseks on
vaktsiinitarned saavutanud teatava stabiilsuse, kuid lõplikud tarnete suurused kinnitatakse
tootja poolt sageli vaid nädal enne tarne Eestisse jõudmist.
Eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisvajaduse kaardistuse tegi
Sotsiaalministeerium koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumitega detsembrist
2020 veebruarini 2021. Sotsiaalministeerium koostas eesliini vaktsineerimise põhimõtted ning
esitas vastavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Valitsuskabineti 04.03.2021 otsusel võttis
eesliinitöötajate vaktsineerimise koordineerimise ja nimekirjade haldamise üle Riigikantselei
koostöös vastutavate ministeeriumitega.
Detailsema vaate ja operatiivse korralduse ning vaktsiinikoguste jaotamisega tegeleb COVID-
19 vaktsineerimise korraldamise töörühm.
4.4. Millal algab üldrahvastiku massvaktsineerimine, eriti arvestades Eesti soetatud
vaktsiinide portfelli struktuuri vaktsiiniti ja eri vaktsiinide soovitatavat kasutatavust
vanuserühmades praeguste teadmiste kohaselt? Kuidas on kavandatud
üldvaktsineerimisele registreerimine? Milline on tegevuskava Ida-Virumaal, et
suurendada vaktsineeritute osakaalu?
Üldelanikkonna vaktsineerimisega alustatakse maikuus järkjärguliselt, st vaktsineerimisele
registreerimise võimalus avatakse vanusrühmade kaupa vanematest nooremate
vanusrühmadeni. Vaktsiinikoguste ja soovitud hõlmatuse eesmärkide saavutamise prognoos
on kajastatud 20.04.2021 avaldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis.
Vaktsineerimisele on võimalik registreeruda üleriigilise digiregistratuuri kaudu, telefoni teel või
muul viisil vaktsineerimiskohaga ühendust võttes. Oma nimistu riskirühmadega võtavad
ühendust ka perearstid. Vaktsineerimiskohtade osas on valminud toetav kaardirakendus,
millega saab tutvuda https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/.
COVID-19 vaktsineerimise plaan näeb ette, et kõrgema nakatumise ja/või madalama
vaktsineeritusega piirkondadesse võib suunata suuremaid koguseid vaktsiine ja
eritähelepanu, et hõlmatust parandada. Ida-Virumaal on planeeritud erinevad
vaktsineerimisega hõlmatust tõsta aitavad tegevused. Näiteks on nädalavahetustel viidud Ida-
Virumaa erinevates kohtades läbi vaktsineerimise eriprojekte, hiljuti on käivitunud 1+1
põhimõte, mis tähendab, et noorem inimene saab vaktsineerima minna koos oma üle 70-
aastase sugulase, naabri või tuttavaga. Ka tervishoiutöötajad (nt perearstid ja Lõuna-Eesti
meditsiinistaap) on viinud läbi mitmesuguseid venekeelseid seminare ja infotunde ning riigi
poolt korraldatud vaktsiinispetsiifilised seminarid on alati olnud ka venekeelse
sünkroontõlkega. Samuti tehakse tihedat koostööd Ida-Viru kohalike omavalitsustega ja
vaktsineerijatega, et mõista paremini kitsaskohti hõlmatuse saavutamisel. Ida-Virumaa on ka
kolme esimese maakonna hulgas, kus Jansseni vaktsiiniga kodutingimustes vaktsineerimist
läbi viiakse.
5. Andmevahetuse korraldamine
5.1. Millal valmivad infosüsteemide arendustööd, mis võimaldavad andmevahetust,
millele annab õigusliku aluse Riigikogu menetluses olev nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (358 SE)?
358 SE menetlemine on Riigikogus pooleli ning eelnõu ei ole veel II lugemist läbinud. Selleks,
et andmevahetuseks olevad lahenduste arendustööd lõpule viia ja need kasutusele võtta,
6
peavad eelnõu ja selle rakendusaktid olema vastu võetud. Käesoleval momendil on 358 SE-s
märgitud andmevahetuseks vajalikud infosüsteemide arendustööd erinevas järgus. Mitmed
Terviseametile ja tervishoiuteenuse osutajatele vajalike andmete edastamise arendustööd on
lõpusirgel või valmis (näiteks negatiivse laboritesti tulemuse edastamine, lähikontaktsete
andmete edastamine perearstile). Töötamise andmete edastamist Terviseametile ja tervise
infosüsteemile puudutavad arendustööd on osaliselt käivitunud, ent vajavad eelnõu ja selle
rakendusaktide vastuvõtmist enne tööde lõpule viimist.
5.2. Kas Sotsiaalministeerium on tuvastanud veel vaktsineerimisega seotud pakilisi
andmevahetusprobleeme, mis vajavad lahendust? Kui on, siis milliseid? Millises
ajakavas on vastavad arendused planeeritud ja kas need nõuavad õigusaktide
muudatusi?
Täiendavaid andmevahetus- ja arendusvajadusi ja nende kriitilisust hinnatakse
vaktsineerimise edenemise käigus COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühmas.
Pikaajaliste strateegiliste arendustööde vajadused kaardistatakse COVID-19 vaktsineerimise
strateegia töörühmas.
5.3. Kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks info kõigi tema nimistusse kuuluvate
isikute vaktsineerituse kohta? Kui ei ole, siis miks ja millal seda tehakse?
Perearstidele olid ja on kättesaadavad oma nimistu inimeste terviseandmed, sh
vaktsineerimiste kohta. Samas puudus mugav võimalus teha mahukamaid päringuid ja saada
vaktsineerimiste andmeid nimistuüleselt. Tänaseks on perearstidele loodud lahendus, mis
võimaldab neil saada enda nimistusse kuuluvate isikute COVID-19 vastase vaktsineerimise
kohta ülevaate tervise infosüsteemi jõudnud andmete põhjal ning samuti info selle kohta, kui
inimene on viimase 180 päeva jooksul andnud positiivse tulemusega SARS-CoV-2 testi. Selle
teenuse jaoks vajalikud tervise infosüsteemi arendused valmisid 8.04.2021 ja sellele järgneva
nädala jooksul tegi enamik perearstide tarkvaraarendajaid selle ka enda kasutajatele
kättesaadavaks.
5.4. Kas riigil on ka keskne ülevaade, kui suure hulga moodustavad iga perearsti
nimistus selliste seisundite ja haigustega inimesed, kes kuuluvad ekspertkomisjoni
hinnangu järgi riskirühma, et perearstidele dooside eraldamisel oleks võimalik seda
arvestada lisaks vanusele?
Eesti Haigekassal on olemas andmed ja ülevaade selle kohta, kui palju riskirühma kuuluvaid
inimesi on iga perearsti nimistus. Kahjuks olid vaktsiinikogused veebruaris ja märtsis nii
piiratud, et koos Eesti Perearstide Seltsi esindajatega tehti otsus esimeses etapis võimaldada
kõigile perearstidele ühesuuruseid, vaid 36-doosiseid vaktsiinitarneid, et kõik perearstid
saaksid riskirühma vaktsineerimisega alustada. Vaktsiinikoguste suurenedes oli võimalik
arvestada ka riskirühma kuuluvate inimeste arvu nimistus ning võimaldada perearstidel tellida
vastavalt sellele rohkem doose. Käesoleva nädala alguse (03.05.2021) seisuga on riskirühma
vaktsineerimisega hõlmatus 54,9%. Riskirühma gruppide lõikes on hõlmatus järgmine:
Allikas: Eesti Haigekassa
7
6. Vaktsineerimise pikaajaline plaan
Millisel viisil on kavandatud COVID-19-vastase vaktsineerimise pikaajaline korraldus
pärast vaktsineerimise nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast?
COVID-19 vaktsineerimise pikaajalise perspektiiviga tegeleb COVID-19 vaktsineerimise
strateegia töörühm. Ekspertsisendi sellele töörühmale annab riiklik immunoprofülaktika
ekspertkomisjon. Pikemaajalise vaate planeerimine peab tuginema olemasolevatele
andmetele. 29.04.2021 arutas immunoprofülaktika ekspertkomisjon nii revaktsineerimise kui
ka laste vaktsineerimise küsimust ja eksperdid jõudsid järeldusele, et nendes küsimustes saab
konkreetsemaid otsuseid teha siis, kui on olemas andmed, mis viitavad revaktsineerimise
vajadusele kas immuunsuse kestuse või uute tüvede osas.
Laste puhul saab vaktsineerimist täpsemalt arutada siis, kui on turule jõudmas lastele sobiv
COVID-19 vaktsiin. Hetkel on mitmed kliinilised uuringud alles käimas. Samuti tuleb laste
vaktsineerimise puhul võtta arvesse nakatumist, haigestumise raskust, haiglaravi vajadust ja
seda, kuidas laste vaktsineerimine COVID-19 pandeemia kulu pidurdamisse panustab.
Eelkõige on oluline, et vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed saaksid vaktsineeritud,
et päästa võimalikult palju inimelusid ning vältida tervishoiusüsteemi ja haiglate ülekoormust.
COVID-19 vaktsineerimine ja selle korraldus järgnevatel aastatel sõltub muuhulgas paljuski
sellest, kuidas hakkab edaspidi käituma ja levima COVID-19 haigus (nt kas see muutub
hooajaliseks haiguseks või mitte).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister