dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 7. mai 2021
Viit
5.1-3/1278-2
Registreeritud
7. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
Outlook, e-post, DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2021
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)

Failid

  • 📎5.1-31278-2 07.05.2021 Väljaminev kiri.asice347 KB

Sisu (failidest)

Janar Holm Riigikontrolör Teie 07.04.2021 nr 1-5/21/281/ [email protected] Meie 07.05.2021 nr 5.1-3/1278-2 Vastus pöördumisele Austatud riigikontrolör Saadame vastused Teie poolt esitatud küsimustele: 1. Vaktsineerimise plaan 1.1. Kes, millal ja millise õigusakti alusel ning millise õigusaktiga on eespool viidatud vaktsineerimise plaani kinnitanud? Millal COVID-19 vastu vaktsineerimise plaani ajakohastatakse ning täpsustatakse, nii et see sisaldaks konkreetseid tegevusi koos ajakavaga? 15. detsembril 2020. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks esialgse COVID-19 vaktsineerimise plaani, kuhu on hiljem (19.01.2021 ja 20.04.2021) tehtud uuendusi ja täpsustusi vastavalt täienenud infole. COVID-19 vaktsineerimise üldpõhimõtted ei ole uuendustega muutunud. COVID-19 vaktsineerimise plaan on nakkushaiguste ja ennetamise tõrje seaduse § 9 lg 2 alusel Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatud tegevusjuhend. Ilmselgelt on tänases epideemia hädaolukorras tegemist „olulise tähtsusega sisepoliitilise küsimusega“, mida Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 1 p 4 kohaselt peaks arutama valitsus. Veelgi enam, Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 2 kohaselt võib minister oma pädevusse kuuluvaid küsimusi esitada valitsusele arutamiseks ja seisukoha kujundamiseks. Otsuse küsimuse istungi päevakorda arvamise kohta teeb peaminister. COVID-19 vaktsineerimise plaan kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril 2020 ning viimaseid uuendusi arutati põhjalikult valitsuskabineti nõupidamisel 20. aprillil 2021. Lisainfoks, et juba aastal 2015 tunnistas Riigikogu kehtetuks epideemia korral läbiviidava immuniseerimise korda puudutavad määruse volitusnormid põhjendusel, et ministri määrus ei ole piisavalt paindlik, et võtta arvesse erinevate epideemiate eripära nagu epideemia ulatus ja raskus, riskirühmade jaotus jne (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/713405ee-f15b-421d-b7fc-c11ce4444fde). Seepärast said vastavad volitusnormid seadusest eemaldatud ning asendatud ministri tegevusjuhendiga, et tagada olukordadele paindlik, operatiivne ja kiire reageerimine. Selgitame, et õiguslikult ei ole COVID-19 vaktsineerimise plaan osa riiklikust immuniseerimiskavast. Tegemist on riikliku immuniseerimiskava välise vaktsiiniga. Riikliku immuniseerimiskava täiendamiseks ei ole veel piisavalt andmeid. Hetkel on COVID-19 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 vaktsiinide kohta käiv teave liiga kiires muutumises ning vaktsineerimisega seonduvas on palju määramatust. Tulenevalt asjaolust, et nii COVID-19 haiguse kui ka COVID-19 vaktsiinide osas on info (saabuvate tarnete ajad, kogused, vaktsiinide omadused ja säilitustingimused, vaktsineerimisega hõlmatuse edenemine erinevates piirkondades jne) ajas pidevalt muutuv ja täienev, ei ole olnud mõistlik ega võimalik pikemat perspektiivi nädalate kaupa täpselt ette planeerida. Täpsemat COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamist ja elluviimist nädalate kaupa planeeris COVID-19 vaktsineerimise plaanis toodud põhimõtteid arvestades kuni aprilli viimaste nädalateni kantsleri 19.11.2021 käskkirja nr 13 alusel moodustatud juhtrühm ning alates aprilli lõpust tervise- ja tööministri 23.04.2021 käskkirjaga nr 43 moodustatud töörühm. COVID-19 vaktsineerimise pikemat vaadet planeerib ja koordineerib tervise- ja tööministri 23.04.2021 käskkirja nr 42 alusel loodud strateegia töörühm. Samuti hindab strateegia töörühm COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamise vajadust ning teeb vastava ettepaneku tervise- ja tööministrile. 1.2. Millise dokumendiga, kes ja millal on kehtestanud vaktsineerimisega hõlmatuse seiresüsteemi arendamist ja revaktsineerimise korraldust puudutavad plaanid või siis millal need tegevused lisatakse olemasolevasse vaktsineerimise plaani? COVID-19 vastase vaktsineerimise seiresüsteem toimub tervisedokumentide andmete alusel, mille vaktsineerija täidab ja edastab andmed üldjuhul samal päeval tervise infosüsteemi. Juhtimisaruandlus on esimesest vaktsineerimispäevast 27.12.2020 põhinenud tervise infosüsteemi saadetavatel immuniseerimisteatiste andmetel. Immuniseerimine tuleb dokumenteerida, sh immuniseerimisteatis tervise infosüsteemi edastada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 592 lõike 2 sätestatu alusel. Terviseameti lehel on avaldatud COVID- 19 vaktsineerimise hõlmatuse andmed ka avaandmetena. Seires jälgitakse hõlmatust vanuserühmade, soo ja piirkondade lõikes. Revaktsineerimise vajaduse kohta on uuringud alles käimas ning arutelud on ka rahvusvahelisel tasandil alles algfaasis, sest andmed teadusuuringutest on esialgsed. Revaktsineerimist saab COVID-19 vaktsineerimise plaanis kajastada siis, kui on olemas piisavalt andmeid immuunsuse kestuse kohta, samuti mõjutab revaktsineerimise vajadust ja ajastust uute SARS-CoV-2 tüvede levik ja see, kas täna kasutatavad COVID-19 vaktsiinid pakuvad piisavat kaitset uute viirustüvede vastu. Eesti ei toetu vaid rahvusvahelistele uuringutele, meie teadlased viivad samuti läbi uuringuid COVID-19 läbipõdemise järgse immuunsuse püsimise kohta ning uuringutega on plaanis jätkata, sh vaktsineerimisjärgse immuunsuse püsimise ja COVID-19 vaktsiinide efektiivsuse osas. Samas on oluline ka koordineeritud lähenemise saavutamine rahvusvahelisel tasemel revaktsineerimise ja sh uute tüvede osas. 2. Vaktsineerimise juhtimine Millised on erinevate kaasatud asutuste ülesanded ja vastutus? Kas vaktsineerimisprotsessi koordineerimisel teeb arvamuste ja seisukohtade paljususe ja vastukäivuse puhul lõppotsuse vaktsineerimise korralduse juhtimiseks moodustatud juhtrühma juht ehk ministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja? Millistel kaalutlustel on vaktsineerimisprotsessi riiklik korraldus ja vaktsineerimise korralduse eest vastutav isik määratud kantsleri õigusaktiga, mitte ministri õigusaktiga? Ühtlasi palun ka infot, kes on praegu keskne vastutaja, koordineerija ja sõnumiühtsuse hoidja vaktsineerimisprotsessi kommunikeerimisel – nt eelmise aasta kevadel eriolukorra tingimustes oli eriolukorra kommunikatsioonijuhiks valitsuskommunikatsiooni direktor, kes juhib valitsuse kommunikatsioonibürood. 3 Nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel on vaktsineerimine tavapärane ja kõige efektiivsem sekkumine, kus erinevatel osapooltel on kindlad vastutused ja rollid. Asutused täidavad sealhulgas oma põhiülesandeid tervishoiuteenuste korraldamisel ja nakkushaiguste ennetamisel ja tõrjel. COVID-19 vaktsineerimisel on oma spetsiifika tulenevalt kriisiolukorrast, asjaolust, et tegu on uute alles EL müügiloani jõudnud vaktsiinidega, kogu protsessis esineb palju määramatust ning eesmärgiks on saavutada lühikese aja jooksul võimalikult kõrge hõlmatus elanikkonna hulgas. Vaktsineerimise käivitamiseks loodi eelmisel aastal COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm, mille ülesandeks oli vaktsineerimise korraldamine ja koordineerimine Eestis esimestel kuudel. Juhtrühm moodustati kantsleri käskkirjaga ning selles toodi ära need peamised ülesanded ja vastutused, mida asutused COVID-19 vaktsineerimise korraldamisel kandsid, mitmel juhul oli ja on jätkuvalt tegemist asutuste põhiülesannetega. Juhtimisskeem koos asutuste põhiülesannetega on lisatud kirja lisana 1. Otsused tehakse vastavalt asutuste otsustuspädevustele. Tänaseks on Eestisse jõudvad vaktsiinikogused suuremad, tarnetes on tekkinud teatud stabiilsus ning peagi on võimalik alustada üldelanikkonna vaktsineerimist. Selle paremaks läbiviimiseks ja ka tulevikku vaatava perspektiivi seadmiseks on tervise- ja tööministri käskkirjaga moodustatud nüüdseks kaks eraldi töörühma (vt punkt 1.1). Vaktsineerimise praktilise korralduse eest vastutab COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühma juht Marek Seer ning tulevikuvaate ja pikemaajalise strateegia eest vastutab strateegia töörühma juht terviseala asekantsler Maris Jesse. Mõlemasse töörühma on kaasatud ka kommunikatsiooni eest vastutavad inimesed, kes koordineerivad koos teiste asutuste ja osapooltega operatiivset ja pikemaajalist strateegilist kommunikatsiooni. 3. Vaktsineerimiskohad Kuidas on kavandatud nende inimeste vaktsineerimine, kes soovivad vaktsineerimist, kuid ei saa kõrge vanuse, haiguse ja liikumisraskuste tõttu või mõnel muul põhjusel perearstikeskustesse, haiglatesse või teistesse vaktsineerimiskeskustesse kohale minna? COVID-19 vaktsineerimise korraldamisel on lähtutud põhimõttest teha vaktsineerimine inimese jaoks võimalikult kättesaadavaks ja kodulähedaseks. Riskirühmade vaktsineerimist on peamiselt läbi viinud perearstid ja -õed perearstikeskustes. Vaktsineerijate põhifookus on olnud siiani vaktsineerimiste läbiviimisel vaktsineerimiskohtades ning kodutingimustes vaktsineerimisi on läbi viidud pigem vähe tulenevalt sellest, et see on aeganõudev, vaktsiinid on mitmedoosilistes viaalides ning säilitus- ja transpordinõuded ei ole kõigi vaktsiinide puhul seda võimaldanud. Vaktsineerijatele anti suunis, et kui riskirühma kuuluv inimene terviseseisundi tõttu vaktsineerimiskohta ei saa tulla, siis võib vaktsineerimist pakkuda tema vahetule hooldajale või lähikondsele, kaitstes seeläbi kaudselt ka riskirühma inimest. Lisaks võimaldati eesliinitöötajate hulgas vaktsineerimist ametlikele omastehooldajatele. Nooremaid inimesi on muuhulgas kutsutud üles pakkuma oma lähedastele vajadusel abi transpordiga. Paljudes piirkondades on transpordiga aidanud kohalikud omavalitsused. Praegu on EL müügiloani jõudnud kaks vaktsiini, mille transpordi- ja säilitustingimused kodus vaktsineerimist mõnevõrra kergemini võimaldavad – AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria ja Jansseni vaktsiin. Kuna Jansseni vaktsiin on erinevalt AstraZenecast 1-doosiline, on sellega kodutingimustes vaktsineerimisi läbi viia kõige mõistlikum. Kodus vaktsineerimisega alustati eelmisel nädalal. Kodus vaktsineerimisi viivad läbi peamiselt koduõendusteenuse osutajad, kodus vaktsineerimist vajavate inimeste kaardistus on läbi viidud kohalike omavalitsuste, perearstide ja riigi koostöös. 4. Vaktsineerimise üldine ajakava 4.1. Millisele ja kelle antud õigusaktile tuginevad vanuselised ja tegevusalalised kitsendused vaktsineerimisel ning kes on need otsustanud ja millal? Millised on 4 Sotsiaalministeeriumi või vaktsineerimise juhtrühma suunised vaktsineerijatele dooside kasutamiseks nendel juhtudel, kui isik kokkulepitud vaktsineerimisele kohale ei ilmu või tekivad jäägid muul põhjusel? Kellelt on võimalik vaktsineerijatel saada suuniseid olukorras, kus tuleb teha kiireid otsuseid, et vältida vaktsiini jääkdooside või tavadooside raiskuminekut või vaktsineerimise tempo takerdumist, kui näiteks registreerunud ei ilmu kohale või ei ole n-ö lubatud sihtrühmast inimesi kohe võtta? COVID-19 vaktsineerimise esmased sihtrühmad ja riskirühmad on määratlenud tervise- ja tööministrile nõuandev riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon ning sihtrühmad ja nende vaktsineerimise järjekord on kirjeldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis, mille kiitis heaks Vabariigi Valitsus eelmise aasta detsembris. Samas tuleb silmas pidada, nagu eelpool rõhutatud, et info vaktsiinide näidustuste, vastunäidustuste ja omaduste kohta on olnud ja on eeldatavalt ka edaspidi ajas muutuv ning korduvalt on muutunud konkreetsete vaktsiinide kasutussoovitused (nt vanusepiiride seadmine teatud vaktsiinidele). Seetõttu ei ole vaktsineerimise korraldamine ja vaktsineerimise järjekord staatiline protsess, vaid seda tuleb pidevalt kohandada vastavalt muutuvale teabele ja olukorrale. Üldine lähtepunkt on muude põhimõtete hulgas vaktsineerimise korraldamisel olnud see, et Eestisse jõudvad vaktsiinidoosid leiaksid võimalikult kiiret kasutust (vt vaktsineerimise korraldamise üldpõhimõtted COVID-19 vaktsineerimise 20.04.2021 plaanis lk 11). Sellest tulenevalt ei ole vaktsineerimise operatiivse ja sujuva korraldamise vaates mõistlik kinnitada sihtrühmi ja nende järjekorda õigusaktiga. Vaktsineerimise operatiivse korraldamisega tegeleb COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm. Vaktsineerijatele on antud suunis, et vaktsiinikao vältimiseks tuleks kõik avatud viaalis sisalduvad vaktsiinidoosid kindlasti vaktsiinitootja määratud aja jooksul ära kasutada. Selle hõlbustamiseks anti vaktsineerijatele muuhulgas soovitus pidada varunimekirja nendest inimestest, kes on vajadusel valmis lühikese etteteatamise ajaga vaktsineerimisele tulema, kui keegi oma ajast loobub või kohale ei tule. Esmajärgus tuleks eelistada vanemaealisi ja riskirühma kuuluvaid inimesi või neid, kes kuuluvad parajasti vaktsineeritavasse või sellest järgmisesse sihtrühma (vt COVID-19 vaktsineerimise plaan 20.04.2021, ptk 2). Kui sellist inimest ei ole võimalik leida, võib doosi mahakandmise asemel pakkuda seda ka mõnele soovijale. Vaktsineerija peab iga vaktsiinidoosi kasutamisel kaaluma, kas ja miks selline valik on põhjendatud ning vajadusel olema võimeline seda selgitama. Suunised on kajastatud vaktsineerijatele saadetud juhismaterjalides. Kui vaktsineerijatel on vaktsineerimisprotsessi käigus jäänud kasutamata suuremaid koguseid vaktsiinidoose, siis on need Eesti Haigekassa, Terviseameti ning vajadusel ka Ravimiameti ja Sotsiaalministeeriumi kooskõlastusel kas suunatud ümber teisele vaktsineerijale või teisele sihtrühmale. 4.2. Kui palju on vaktsineeritute hulgas neid, kes ei kuulu riskirühmadesse või eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka? Tänaseks on vaktsineerimine avatud kõigile üle 50-aastastele, st on alustatud üldelanikkonna vaktsineerimisega, kes ei kuulu riskirühmadesse ja eesliinitöötajate või elutähtsate teenuste osutajate hulka. Tuleb märkida, et arsti otsusel oli ja on õigus vaktsineerida ka neid inimesi, kes on riskirühma nimekirjast välja jäänud (nt harvikhaiguse põdejad vm), kuid kelle vaktsineerimist hindab arst inimese või tema hooldatava terviseseisundi tõttu vajalikuks (nt riskirühma inimese hooldajad, vähihaigete ja primaarse geneetilise immuunpuudulikkusega laste vanemad jne). Ülalpool on kirjeldatud ka suunist eaka või riskirühma eest hoolitseva inimese vaktsineerimiseks, kui eakat või riskirühma kuuluvat inimest ennast ei saa vaktsineerida. 08.04.2021 seisuga oli hinnanguliselt vaktsineeritud inimesi, kes otseselt riskirühma või eesliinitöötajate hulka ei kuulu ca 12 500 ehk ligikaudu 5% kõigist sel hetkel vaktsineeritutest. 4.3. Milline on vaktsineerimise üldine ajakava sihtrühmade kaupa? 5 Üldine ajakava on kirjeldatud vaktsineerimise plaanis. COVID-19 vaktsineerimise plaanis kirjeldatud järgmistele sihtrühmadele ja gruppidele vaktsineerimise võimaldamine sõltub eelkõige Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest, aga ka vaktsineerimise edenemisest (vt COVID-19 vaktsineerimise plaan ptk 3.2 ja 5.2). Tänaseks on vaktsiinitarned saavutanud teatava stabiilsuse, kuid lõplikud tarnete suurused kinnitatakse tootja poolt sageli vaid nädal enne tarne Eestisse jõudmist. Eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisvajaduse kaardistuse tegi Sotsiaalministeerium koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumitega detsembrist 2020 veebruarini 2021. Sotsiaalministeerium koostas eesliini vaktsineerimise põhimõtted ning esitas vastavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Valitsuskabineti 04.03.2021 otsusel võttis eesliinitöötajate vaktsineerimise koordineerimise ja nimekirjade haldamise üle Riigikantselei koostöös vastutavate ministeeriumitega. Detailsema vaate ja operatiivse korralduse ning vaktsiinikoguste jaotamisega tegeleb COVID- 19 vaktsineerimise korraldamise töörühm. 4.4. Millal algab üldrahvastiku massvaktsineerimine, eriti arvestades Eesti soetatud vaktsiinide portfelli struktuuri vaktsiiniti ja eri vaktsiinide soovitatavat kasutatavust vanuserühmades praeguste teadmiste kohaselt? Kuidas on kavandatud üldvaktsineerimisele registreerimine? Milline on tegevuskava Ida-Virumaal, et suurendada vaktsineeritute osakaalu? Üldelanikkonna vaktsineerimisega alustatakse maikuus järkjärguliselt, st vaktsineerimisele registreerimise võimalus avatakse vanusrühmade kaupa vanematest nooremate vanusrühmadeni. Vaktsiinikoguste ja soovitud hõlmatuse eesmärkide saavutamise prognoos on kajastatud 20.04.2021 avaldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis. Vaktsineerimisele on võimalik registreeruda üleriigilise digiregistratuuri kaudu, telefoni teel või muul viisil vaktsineerimiskohaga ühendust võttes. Oma nimistu riskirühmadega võtavad ühendust ka perearstid. Vaktsineerimiskohtade osas on valminud toetav kaardirakendus, millega saab tutvuda https://vaktsineeri.ee/covid-19/lahen-vaktsineerima/. COVID-19 vaktsineerimise plaan näeb ette, et kõrgema nakatumise ja/või madalama vaktsineeritusega piirkondadesse võib suunata suuremaid koguseid vaktsiine ja eritähelepanu, et hõlmatust parandada. Ida-Virumaal on planeeritud erinevad vaktsineerimisega hõlmatust tõsta aitavad tegevused. Näiteks on nädalavahetustel viidud Ida- Virumaa erinevates kohtades läbi vaktsineerimise eriprojekte, hiljuti on käivitunud 1+1 põhimõte, mis tähendab, et noorem inimene saab vaktsineerima minna koos oma üle 70- aastase sugulase, naabri või tuttavaga. Ka tervishoiutöötajad (nt perearstid ja Lõuna-Eesti meditsiinistaap) on viinud läbi mitmesuguseid venekeelseid seminare ja infotunde ning riigi poolt korraldatud vaktsiinispetsiifilised seminarid on alati olnud ka venekeelse sünkroontõlkega. Samuti tehakse tihedat koostööd Ida-Viru kohalike omavalitsustega ja vaktsineerijatega, et mõista paremini kitsaskohti hõlmatuse saavutamisel. Ida-Virumaa on ka kolme esimese maakonna hulgas, kus Jansseni vaktsiiniga kodutingimustes vaktsineerimist läbi viiakse. 5. Andmevahetuse korraldamine 5.1. Millal valmivad infosüsteemide arendustööd, mis võimaldavad andmevahetust, millele annab õigusliku aluse Riigikogu menetluses olev nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (358 SE)? 358 SE menetlemine on Riigikogus pooleli ning eelnõu ei ole veel II lugemist läbinud. Selleks, et andmevahetuseks olevad lahenduste arendustööd lõpule viia ja need kasutusele võtta, 6 peavad eelnõu ja selle rakendusaktid olema vastu võetud. Käesoleval momendil on 358 SE-s märgitud andmevahetuseks vajalikud infosüsteemide arendustööd erinevas järgus. Mitmed Terviseametile ja tervishoiuteenuse osutajatele vajalike andmete edastamise arendustööd on lõpusirgel või valmis (näiteks negatiivse laboritesti tulemuse edastamine, lähikontaktsete andmete edastamine perearstile). Töötamise andmete edastamist Terviseametile ja tervise infosüsteemile puudutavad arendustööd on osaliselt käivitunud, ent vajavad eelnõu ja selle rakendusaktide vastuvõtmist enne tööde lõpule viimist. 5.2. Kas Sotsiaalministeerium on tuvastanud veel vaktsineerimisega seotud pakilisi andmevahetusprobleeme, mis vajavad lahendust? Kui on, siis milliseid? Millises ajakavas on vastavad arendused planeeritud ja kas need nõuavad õigusaktide muudatusi? Täiendavaid andmevahetus- ja arendusvajadusi ja nende kriitilisust hinnatakse vaktsineerimise edenemise käigus COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühmas. Pikaajaliste strateegiliste arendustööde vajadused kaardistatakse COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühmas. 5.3. Kas perearstidele on tehtud kättesaadavaks info kõigi tema nimistusse kuuluvate isikute vaktsineerituse kohta? Kui ei ole, siis miks ja millal seda tehakse? Perearstidele olid ja on kättesaadavad oma nimistu inimeste terviseandmed, sh vaktsineerimiste kohta. Samas puudus mugav võimalus teha mahukamaid päringuid ja saada vaktsineerimiste andmeid nimistuüleselt. Tänaseks on perearstidele loodud lahendus, mis võimaldab neil saada enda nimistusse kuuluvate isikute COVID-19 vastase vaktsineerimise kohta ülevaate tervise infosüsteemi jõudnud andmete põhjal ning samuti info selle kohta, kui inimene on viimase 180 päeva jooksul andnud positiivse tulemusega SARS-CoV-2 testi. Selle teenuse jaoks vajalikud tervise infosüsteemi arendused valmisid 8.04.2021 ja sellele järgneva nädala jooksul tegi enamik perearstide tarkvaraarendajaid selle ka enda kasutajatele kättesaadavaks. 5.4. Kas riigil on ka keskne ülevaade, kui suure hulga moodustavad iga perearsti nimistus selliste seisundite ja haigustega inimesed, kes kuuluvad ekspertkomisjoni hinnangu järgi riskirühma, et perearstidele dooside eraldamisel oleks võimalik seda arvestada lisaks vanusele? Eesti Haigekassal on olemas andmed ja ülevaade selle kohta, kui palju riskirühma kuuluvaid inimesi on iga perearsti nimistus. Kahjuks olid vaktsiinikogused veebruaris ja märtsis nii piiratud, et koos Eesti Perearstide Seltsi esindajatega tehti otsus esimeses etapis võimaldada kõigile perearstidele ühesuuruseid, vaid 36-doosiseid vaktsiinitarneid, et kõik perearstid saaksid riskirühma vaktsineerimisega alustada. Vaktsiinikoguste suurenedes oli võimalik arvestada ka riskirühma kuuluvate inimeste arvu nimistus ning võimaldada perearstidel tellida vastavalt sellele rohkem doose. Käesoleva nädala alguse (03.05.2021) seisuga on riskirühma vaktsineerimisega hõlmatus 54,9%. Riskirühma gruppide lõikes on hõlmatus järgmine: Allikas: Eesti Haigekassa 7 6. Vaktsineerimise pikaajaline plaan Millisel viisil on kavandatud COVID-19-vastase vaktsineerimise pikaajaline korraldus pärast vaktsineerimise nn esimest ringi alates sügisest või järgmisest aastast? COVID-19 vaktsineerimise pikaajalise perspektiiviga tegeleb COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühm. Ekspertsisendi sellele töörühmale annab riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Pikemaajalise vaate planeerimine peab tuginema olemasolevatele andmetele. 29.04.2021 arutas immunoprofülaktika ekspertkomisjon nii revaktsineerimise kui ka laste vaktsineerimise küsimust ja eksperdid jõudsid järeldusele, et nendes küsimustes saab konkreetsemaid otsuseid teha siis, kui on olemas andmed, mis viitavad revaktsineerimise vajadusele kas immuunsuse kestuse või uute tüvede osas. Laste puhul saab vaktsineerimist täpsemalt arutada siis, kui on turule jõudmas lastele sobiv COVID-19 vaktsiin. Hetkel on mitmed kliinilised uuringud alles käimas. Samuti tuleb laste vaktsineerimise puhul võtta arvesse nakatumist, haigestumise raskust, haiglaravi vajadust ja seda, kuidas laste vaktsineerimine COVID-19 pandeemia kulu pidurdamisse panustab. Eelkõige on oluline, et vanemaealised ja riskirühma kuuluvad inimesed saaksid vaktsineeritud, et päästa võimalikult palju inimelusid ning vältida tervishoiusüsteemi ja haiglate ülekoormust. COVID-19 vaktsineerimine ja selle korraldus järgnevatel aastatel sõltub muuhulgas paljuski sellest, kuidas hakkab edaspidi käituma ja levima COVID-19 haigus (nt kas see muutub hooajaliseks haiguseks või mitte). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel