dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 7. mai 2021
Viit
1.5-1.1/1588-1
Registreeritud
7. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Advokatuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Agris Koppel (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
7. juuni 2021

Failid

  • 📎Pöördumine seoses advokaadi osalemisega kohtuistungil või menetl.asice49 KB

Sisu (failidest)

Agris Koppel 0 7 .05.2021 nr 1-2/402 [email protected] Ülle Jordan [email protected] Pöördumine Pöördume Teie poole küsimusega, mis puudutab advokaadi osalemist kohtuistungil või menetlustoimingul töövõimetuse ajal. Kohtuistungile ilmumata jätmise aluseid ja sellest kohtu teavitamise korda reguleerivad TsMS §- d 345 ja 422, KrMS § 170 ning HKMS § 150. Nimetatud sätted annavad aluse istungilt puududa üksnes mõjuval põhjusel. Menetlusosaline või tema esindaja peab mõjuva põhjuse olemasolu põhistama. Mõjuva põhjuse olemasolu hindab kohus. Haiguse tõendamiseks tuleb kohtule esitada tervise- ja tööministri määruse “Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetlejale esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ nõuetele vastav tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Määruse kohaselt käsitletakse tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Arvestades, et kohus peab hindama istungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse olemasolu, on põhjendatud nõuda menetlusosaliselt lisaks töövõimetuslehele ka määruses nimetatud muid tõendeid. Samuti on põhjendatud kohustus kohut viivitamata teavitada istungile ilmumata jätmise takistusest ning selle kohustuse täitmata jätmise tagajärjed. Advokatuur on pöördunud kohtute poole palvega selgitada, kas praktikas töövõimetuslehte aktsepteeritakse piisava tõendina või hinnatakse töövõimetuslehel kirjeldatud konkreetset haigusseisundit ning võib esineda olukordi, kus töövõimetuslehte ei loetaks piisavaks tõendiks. Juhul, kui selliseid olukordi esineb, siis kuidas hindavad kohtud tekkivat vastuolu töövõimetuslehe mõtte ning eesmärgiga RaKS § 52 lg 1 ja RaKS § 61 järgi. Kohtute tagasiside kohaselt advokaadi töövõimetuslehte üldiselt aktsepteeritakse, kuna arst on tuvastanud, et inimene on töövõimetu, kuid kuna töövõimetuslehte saab esitada alles tagantjärgi, siis tuleb otsustus mõjuva põhjuse kohta vastu võtta ilma selleta. Samuti tuuakse välja, et kui advokaadil on töövõimetusleht, kuid kui haigestumise iseloom (näiteks kipsis jalg) lubab tal videosilla kaudu istungil osaleda, siis võiks kohus menetlusseadustike alusel kaaluda, kas sellisel juhul on haigus takistuseks istungil osalemiseks. Kohtute arvamused lahknevad ka osas, kas tervise- ja tööministri määruse § 1 lõikes 2 toodud loetelus on muude dokumentide all võimalik käsitleda ka töövõimetuslehte. Haigekassa seisukoha kohaselt on kohtud vabad otsustamaks, kas aktsepteerida advokaadi töövõimetuslehte või mitte, kuid samas on tööandjal keelatud töövõimetuslehel olevat isikut tööle lubada. Antud küsimuses oleme pöördunud ka Sotsiaalministeeriumi poole, kelle hinnangul võib täiendavat analüüsi vajada küsimus kohtumenetluses osalevate advokaatide sotsiaalsetest tagatistest olukorras, kus kohus ei ole istungilt puudumist haiguse tõttu pidanud mõjuvaks põhjuseks, hoolimata väljastatud töövõimetuslehest. Tuginedes eeltoodule vajab advokatuuri hinnangul kirjeldatud olukord õigusselgust ja lahendust. Advokatuuri seisukoht on, et kui advokaadi haigestumise korral on talle väljastatud töövõimetusleht, tuleks seda olenemata haiguse iseloomust, aktsepteerida haigestumist tõendava dokumendina, sest osalemine istungitel ja menetlustoimingutel on advokaadi jaoks töö ning töövõimetuslehe ajal ei ole töötamine seaduse kohaselt lubatud. Advokatuur juhib tähelepanu, et advokaat on selles osas erinev teistest menetlusosalistest (näiteks kannatanu või kolmas isik), kel on võimalik teatud haigusseisundite ajal siiski menetluses osaleda, kuid kelle jaoks ei ole selle näol tegemist töö tegemisega. Advokaat kliendi esindajana aga teeb oma kaitseülesannete täitmisega alati tööd. Palume ministeeriumi tagasisidet olukorra lahendamise võimalikkuse osas hiljemalt 21.05. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Leen Eenpalu Kantsler Emil Salulaid [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel