Menetluskord Nõuded taotluse l e Vastutav täitja peab töö teostamiseks moodustama meeskonna, mis vastab lähteülesandes esitatud nõuetele. Taotlus e ettevalmistamine, vormistamine ja esitamine Huvitatud isikutel on õigus küsida konkursidokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti teel
[email protected] ja
[email protected] . Tellija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Tellija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek taotlus e esitamiseks. Taotlus es esitab taotle ja: Töö kirjelduse lähtudes lähteülesandes esitatud tingimustest ; Ühise taotl use esitamisel vastutavad lepingu täitmise eest ühis taotle jad solidaarselt. Taotlejad nimetavad konkursil osalemisega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ühistaotlejate volikiri tuleb lisada taotlusele (vabas vormis dokument). Taotlus on konfidentsiaalne kuni lepingu sõlmimiseni. Taotl eja märgib taotlus es, milline teave on tema ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Taotle ja ei või ärisaladusena märkida taotlus e maksumust või osamaksumusi. Tellija ei avalikusta taotlus te sisu ärisaladusega kaetud osas. Tellija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles taotle ja ei ole seda ärisaladuseks märkinud. Taotlus te menetlemine, sh hindamiskriteeriumid Tellija avab kõik tähtajaks esitatud taotlus ed ning kontrollib esitatud taotlus te vastavust konkursidokumentides sätestatud nõuetele. Juhul kui taotlus ei vasta konkursidokumentides esitatud tingimustele, lükkab tellija taotlus e tagasi. Tellija hindab kõiki vastavaks tunnistatud taotlus i hindamisjuhendis kirjeldatud kriteeriumite alusel . Tellijal on õigus vajadusel taotlus i omavahel võrrelda.
TÖÖVÕTULEPING Konkursi projekt Sotsiaalministeerium , registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja ………. , regi s trikood … , asukoht … (edaspidi töövõtja ), mida esindab … (edaspidi töövõtja) edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtu lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: Üldsätted Leping on sõlmitud rakendusuuring „ Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega “ (edaspidi konkurss ) tulemusena . Lepingu lahutamatuteks osadeks on projektikonkursi alus dokumend id , töövõtja projektitaotlus , pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused . Lepingu ese Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud projektitaotlusele läbi rakendusliku uuringu, mille raames koostatakse teadus- ja tõenduspõhise kirjanduse ning eksperimentaalsete mõõtmiste alusel hinnang praeguste ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevate võimalike tervisemõjude kohta, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega . Lisaks koostab töövõtja ettepaneku Eesti riiklike mitteioniseeriva kiirguse nõuete, ehk sotsiaalministri 21.02.2002. a määruse nr 38 „ Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine “ ajakohastamiseks koos määruse muutmise sõnastusettepanekutega. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursi alusdok umentides ja töövõtja projekti taotluses . Töö tellimine toimub Sotsiaalministeeriumi ja rahastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt . Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. Lepingu hind ja tasumise tingimused T ellija tasub t öövõtja le tehtud töö eest kogumaksumus ega ….. eurot + KM (edaspidi lepingu hind) , mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: …. eurot + käibemaks ( 3 3,3 % lepingu hinnast) pärast lepingu punktis 4.1.1. nimetatud vahearuan d e vastuvõtmist ; …. eurot + käibemaks ( 4, 2 % lepingu hinnast) pärast lepingu punktis 4.1.2. nimetatud vahearuande vastuvõtmist; eurot + käibemaks ( 50 % lepingu hinnast) pärast lepingu punktis 4.1.3. nimetatud vahearuande vastuvõtmist ; …. eurot + käibemaks ( 12,5 % lepingu hinnast) pärast lepingu punktis 4.1.4. nimetatud lõppraporti vastuvõtmist . Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö te osta miseks , sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest . Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. Töövõtja esitab tellija le arve e-arvena. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 7 1 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. E-arve saatmise võimalused on: kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellija ni. e-arvet on võimalik saata tasuta tellija le, kasutades e- arveldaja infosüsteemi ( http://www.rik.ee/et/e-arveldaja ). Selleks on vaja avada e- arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu ( https://www.arved.ee ). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellija le suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. Töö teostamine Töö üleandmise tähtaeg on maksimaalselt 1 2 kuud ( täpne kuupäev lisatakse lepingu sõlmimisel ) arvates lepingu sõlmimisest . Töö üleandmine toimub vastavalt konkursi alusdoku mentides ja projektitaotluses esitatud ajakavale . Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et ei üle tata uuringu kogukestust (maksimaalselt 12 kuud). Töövõtja kohustub: K oostama vahearuande, mis sisaldab kirjanduse ülevaate ja normmaterjalide analüüsi hiljemalt k olme kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist: tähtaeg …. ( märgitakse lepingu sõlmimisel ); esitama vahearuande, mis kajastab eksperimentaalsete uuringute plaani , hiljemalt neli kuud peale uuringu algust: tähtaeg … ( märgitakse lepingu sõlmimisel ) ; koostama vahearuande , mis sisaldab mõõtmisi ja mõõtmistulemusi hiljemalt kuue kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist: tähtaeg… (märgitakse lepingu sõlmimisel) esitama uuringu kokkuvõtte (lõppraporti), mis sisaldab uuringu koondtulemusi, nende põhjal tehtud järelduste analüüsi ja mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna nõuete kehtestamise või kehtivate nõuete muutmise ettepanekut . Lõppraport sisaldab ka uuringu tulemuste inglisekeelset lühikokkuvõtet. Lõppraport esitatakse tellijale hiljemalt 1 1 kuud peale lepingu sõlmimist: tähtaeg… ( märgitakse lepingu sõlmimisel ) . Töövõtja kohustub täitma lepingu t tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursi alusdoku mentide ja esitatud projekti taotlusega . Konkursi alusdoku mentides määratl emata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab teenuse osutamise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi alusdoku mentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka . Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad projektitaotluses nimetatud meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt vastavustingimus tel e samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemuse ga isikud . Töövõtja kohustub teenuse osutamise tingimustest informeerima oma töötajaid , kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse . Vajadusel annab tellija esindaja töövõtja le täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes k ümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-maili teel) kättesaamisest tellija poolt. Tellija l on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtja lt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Töövõtja kohustub pärast lepingu sõlmimist kandma uuringu kohta informatsiooni Eesti Teadusinfo portaali (ETIS) ja viitama töö aluseks olevale projekti numbrile : … . Lisaks tuleb sisestada järgmised andmed: teadusasutusepoolne projekti number (võib olla sama , mis elluviija antud number), projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev, vastutav täitja, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseerivad asutused ( Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium , Sotsiaalministeerium ), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent (100% rakendusuuring), projekti lõppedes lõpptulemuste lühikirjeldus. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. Kui uuringu tegija näeb selleks ette ka vajalike lubade taotlemist, tuleb seda kajastada uuringu tegevus- ja ajakavas. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Selleks et tagad a võimalus teadmiste siirdamiseks ning võimaldada t öö st kasu ka teis t e le osapool tel e teeb tellija töö tulemused raportina kõigile huvitatutele kättesaadavaks ja töövõtja avalda b töö tulemused võimalusel teaduspublikatsioonidena . Üleandmine Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punktid 4 .1.1 - 4 .1.3) valmis töö tellijale ülevaatamiseks. T ö ö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. A kt on aluseks tasu maksmisel. Tellija esindajal on esitatud vahearuan nete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks . Tellija esindajal on esitatud vahearuan nete põhjal õigus teha ettepanekuid uuringu tegevuste ja ajakava osas, uuringu/analüüsi teostamise metoodika kohandamiseks ja/või analüüsiküsimuste täpsustamiseks. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursi alusdokumentides ja projekti taotluses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja . Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda Poolte vastutus ja vääramatu jõud Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest , eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vast a lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. Lepingus punktis 4. 1 . sätestatud töö teostamise tähtajast või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellija l õigus nõuda töövõtja lt leppetrahvi 0, o 5 % ( null koma null viis protsent) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku juhiste , dokumentide ja andmete üleandmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0, 5 % (null koma viis protsenti) päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. Lepingu s sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 1 0 % ( kümme protsenti ) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda . Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellija l õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtja le kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateist) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga . Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. Punktis 6. 9 . nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta p rojektitaotluse esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja/ või keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. P rojektitaotluse esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ja kõik tegevused planeeritakse arvestades p rojektitaotluse esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud ja/või keelde, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. Autoriõigused Kui l epingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori kõik varalised õigused lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt ül e antavad ei ole) annab töövõtja tellijale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“) . Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks . Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle teenuse osutamise käigus üleantud materjalidega. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigus t lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada , v.a teadus-, arendus- ja õppetöös. Töövõtja kohustub talle teenuse eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele teenuse osutamisega seotud autoritasud. Tellija ja t öövõtja kohustuvad t ööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui t ellijale ning t öövõtjale kui uuringu läbiviijale. Teadete edastamine ja volitatud esindajad Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks , kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise kor ral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. Poolte volitatud esindajad on: Tellija volitatud esindaja on … , telefon ______ , e-post … @sm.ee või tema asendaja . Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellija t kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. Töövõtja volitatud esindaja … , e-post … ja tel : … . Konfidentsiaalsus Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellija l eeldatavalt õigustatud huvi. Töövõtja ei tegele l epinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele au ditooriumitele, mis puudutavad t ö öde protsessi ja tulemusi kuni t ööde vastuvõtmiseni, välja arvatud t ellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele , kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. t öövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest . Töövõtjal on kohustus hävitada t ööde käigus k ogutud andmekogud ja vajadusel t ööde läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud andmekogud, s.h valimi väljavõtted hil jemalt kahe kuu jooksul pärast t ööde üleandmist t ellijale, mida töö võtja kinnita b allkirjaga eraldi aktil andmekogude hävitamise kohta. Kui t öövõtja jätab andmed hävitamata, on t ellijal õigus nõuda leppetrahvi 1 0% (k ümme protsenti) lepingu h innast. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt . Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta , välja arvatud kui selline võimalus oli konkursi alusdokumentides sätestatud . Pooled võivad lepingut muuta põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust . Kui lepingu täitmise ajal COVID-19 viiruse või muude inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjustel ei osutu võimalikuks tööde teostamine lepingus nimetatud tingimustel , on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega Tellija l on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul enne täht aegselt üles öelda , eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele. Tellija teatab töövõtja le sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Lõppsätted Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Marika Priske … Kantsler … Sotsiaalministeerium … (digiallkirjastatud) (digiallkirjastatud)
Sotsiaalministeeriumi projektikonkurss teemale „ Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega “ Sotsiaalministeerium kuulutab välja projektikonkursi teemale „ Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega “, mille eesmärk on analüüsida avaldatud tõenduspõhiste uuringute tulemusi ning anda nende põhjal Eesti teadlaskonna poolt hinnang mitteioniseeriva kiirguse, sh mobiilside 5G võimalikest mõjudest tervisele ning sõltuvalt sellest ka sisend mitteioniseeriva kiirguse nõuete ajakohastamiseks. Lisaks on eesmärgiks mõõta (erijuhtudel modelleerida) aktuaalseid tasemeid ning määrata ’ worst case ’ raadiokiirguse tasemed piisava valiku Eesti mobiilsidetugijaamade, sh 5G-tugijaamade lähialadel, et analüüsida raadiokiirgussituatsiooni avalikus ruumis. Projekt i rahastatakse 100 % ulatuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2021. a uuringute eelarvest. Projektikonkurs s on avatud 17 . märtsist kuni 31 . märtsini 202 1 ning taotlusi on võimalik esitada keskkonnas www.etis.ee . Projekti eeldatav algusaeg on aprill 202 1 . Projektikonkursil võivad osaleda kõik teadus- ja arendusasutused. Lisainfo: Ramon Nahkur (
[email protected] , tel 626 9190 ) Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond või Mari Teesalu (
[email protected] , tel 626 9715 ), Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistika osakond .
Uuringu lähteülesanne Uuringu nimetus: Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele , mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega. Probleemi või olukorra kirjeldus 5G tehnoloogial põhineva mobiilside kasutuselevõtu ja mitteioniseeriva kiirguse tervisemõjude vastu on avalik huvi tugevalt kasvanud. Seda näitavad eelmise ja selle aasta algatused, milles nõutakse 5G kasutuselevõtu peatamist , viidates 5G ohtlikule mõjule inimeste tervisele ja keskkonnale . K onkreetselt 5G osas puuduvad meil pikaajalised tervisemõju uuringud. Internetis levib pädevate rahvusvaheliste asutuste seisukohtade kõrval vastuolulist infot mitteioniseeriv a kiirgus e negatiivse test tervisemõju dest piir normidest madalamatel tasemetel , s amuti hoiat usi 5G rakendamisega kaasnevate veelgi suuremate mõjude eest. Lisaks, 2020. aasta alguses R ahvusvaheline Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjon (ICNIRP) avaldas uuendatud suunised mitteioniseeriva kiirguse eest kaitseks, mis tuleb Eestis kehtiv ate elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse nõuete ajakohastamise kontekstis arvesse võtta . Uuringu eesmärk Uuringu eesmärgiks on analüüsida avaldatud tõenduspõhiste uuringute tulemusi ning anda nende põhjal Eesti teadlaskonna poolt hinnang mitteioniseeriva kiirguse, sh mobiilside 5G võimalikest mõjudest tervisele ning sõltuvalt sellest ka sisend mitteioniseeriva kiirguse nõuete ajakohastamiseks. Lisaks on eesmärgiks mõõt a ( erijuhtudel modelleerida ) aktuaalsei d tasemeid ning määrata ’ worst case ’ raadiokiirguse tasemed piisava valiku Eesti mobiilsidetugijaamade , sh 5G-tugi jaamade lähialadel , et analüüsida raadiokiirgus situatsiooni avalikus ruumis . Peamised uurimisküsimused ja metoodika Vaja on ülevaadet faktipõhistest, sh WHO, ICNIRP, ITU jt rahvusvahelis te pädevate asutuste avaldatud uuringutest/soovitustest ning nendel t uginev at analüüsi ja järeldust 5G kasutuselevõtmisega kaasnevate võimalike tervisemõjude osas , mis võivad olla seotud raadiok iirgussituatsiooni prognoositava muutus e ga. T uleb esile tõsta meetme i d/ettepaneku i d, mis võimalda vad raadiokiirguse võimalikku kahjulikku tervisemõju vältida/ vähendada. A nalüüsida teiste EL riikide (vähemalt 4, sh 1-2 lähinaabrit ) normatiivide põhjal (tervisekaitse kriteeriumid, piirväärtused ) argumentatsioon i ja alusuuringu te tulemusi rangemate või leebemate piirväärtuste kehtestamisel ning tendentse selles valdkonnas ; Koostada ettepanek ud tervisekaitse seisukohalt teostatava raadioseadmete poolt põhjustatud kiirguse prognoosimis e, ekspertiiside, ’ worst case ’ situatsioonide määramise ja järele levalve viis ide võimaliku täiustamise osas. Sobiv metoodika esitatakse pakkumises ning kooskõlastatakse tellijaga uuringu alguses. E eldatavalt tuleb käsitleda ana lüütiliste arvutus te , 3D- modelleerimis e , eksperimentaalsete mõõtmis te ning samuti statistiliste analüüsid e kombineeritud rakendamist . Seejuures on otstarbekas lähtuda maailmas arendatavatest rakendustest , mis hõlmavad ka mobiilsidetehnoloogiaid, sh 5G-sidet. Arvestada tuleb kohapeal olemasoleva ressursi ja võimalustega. Olenevalt uuringu teoreetilise osa tulemustest /järeldustest samuti väljakujunevast situatsioonist mobiilsidevõrkude arendamise s , tuleb kavandada eksperimentaal se d uuringu d avalikus ruumis mobiilsidetugijaam a de lähedal, st k oostada mõõtmis te lähteülesanne, valideerida ja kasutusele võtta mõõte metoodika , korraldada akrediteeritud labori(te) osavõtul võrdlusmõõtmised ning piisavas mahus in-situ mõõtmisi , analüüsida andmeid, arvutada ja esitada saadud ja ’ worst case ’ tulemused ning koostada üldistav asjakohane statistika/analüüs . Enam k omplitseeritud konfiguratsioonide puhul tuleb rakendada 3D-modelleerimi st . Mõõtmiste plaan peab hõlmama töö tellija, sh Terviseameti seiskohalt piisavalt esinduslikku mõõtekohtade valikut : m õõtmised tuleb teostada vähemalt 120 kokkulepitud mobiiltugijaama lähialas igas vähemalt kolmes punktis. Täpne metoodika (valim, mõõtmistingimused) lepitakse kokku koostöös tellijaga. K oostada ekspertarvamused/ettepanekud mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna nõuete määruse ajakohastamiseks pidades silmas EK, ICNIRP , ITU jt pädevate asutuste kõige värskemaid suuniseid /soovitusi. Metoodika uuringu läbiviimiseks: - Asjakohas t e inter netiallikate ja kirjanduse läbi vaa tamine : sh esinduslik valik maailmas tehtud ja avaldatud teaduspõhistest uuringu test ning teaduskatse test , mille põhjal saab teha järeldusi mitteioniseeriva kiirguse mõjust inimese tervisele. Ülevaate ja analüüsi koostamine, järelduste tegemine. - Rahvusvaheliste ja rahvuslike normmaterjalide analüüsimine. Kontakteerumine valdkonna a metiasutuste (välisriikide) esindajate ga ja mitteioniseeriva kiirguse spetsialistide küsitlemine lähiriikides eesmärgiga selgitada õigusaktide käimasolevaid protsesse. Selgitada välja, millega argumenteeritakse normide karmistamist riikides, kus on võetud selline suund. Välisriikide seadusandluse analüüs, sh ülevaade riikides kehtivates piirnormidest ja muud piirangud kiirgusallika valdajale või teistele osapooltele. -Eksperimentaalsete uuringute plaani koostamine ( nimekiri objektidest, tööde maht, sagedused). M õõt e metoodika välja töötamine sobiva standardi või metoodika põhjal , valideerimine , lisamine labori mõõteulatusse . Täpne metoodika (valim, mõõtmistingimused) lepitakse kokku koostöös tellijaga. - Mõõteseadmete ja abivahendite hankimine, ettevalmistamine, kalibreerimine. Personali koolitamine. V õrdlusmõõtmised mõõtmistööde eel ja järel. Väljatasemete selektiivsed mõõtmised kokkulepitud metoodika alusel ja kokkulepitud sageduspiirkondades, tellija etteantud objektide nimekirja ja kokkulepitud plaani ning mahu alusel ( mõõtekohad, mõõtepunktid) . Andmete töötlemine, analüüs, mõõtetulemuste esitamine (koos mõõtemääramatusega) , raadioseadme ohutsooni ulatuse arvutamine. Väljatugevuse arvutamine ’ worst case ’ situatsioonis ning normiületamise tõenäosuse ilmnemisel ohukoha lokaliseerimine, vajadusel kiirgusvõimsuse le sobiva piirangu arvutamine. Komplitseeritud situatsioonides 3D-modelleerimistulemuste kasutamine. T ugevalt soovituslik on kasutada akrediteeritud mõõtelabori teenust, kellel on juba seadmed ja kogemus olemas. - M õõtmistulemuste statistil ine analüüs pidades silmas kehtivaid piirnor m e . Tulemustepõhine suur kokkuvõte. Tehnilised nõuded Konkursil võivad osaleda positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmad. Eelistatud on eri teadus- ja arendusasutuste uurijatest moodustunud konsortsiumid. Projektis on ette nähtud järgmised rollid: uurimisrühma juht, kes on vastutav projekti täitmise eest ning muuhulgas suhtluse eest tellijaga, uurimisrühma põhitäitjad (st akadeemilised töötajad), muud täitjad. Lubatud on kaasata ka alltöövõtjaid. Taotleja esitab uurimisrühma koosseisu koos rollide ja koormuste jaotusega projektis. Kui taotluse esitavad mitu uurimisrühma, siis peab neil olema juhtpartner, kuhu kuulub ka uurimisrühma juht, kellega Sotsiaalministeerium sõlmib töövõtulepingu. Uuringutulemuste avalikustamine Lisaks uuringu raportile tutvustab töövõtja uuringu tulemusi asjakohasele auditooriumile vähemalt üks kord pärast uuringu lõppu. Nõuded meeskonnale Uurimisrühma juhil peab olema projekti teemaga seonduval alal teaduskraad ja ta peab olema viimase viie aasta jooksul avaldanud teemakohaseid teaduspublikatsioone. Uurimisrühma juht vastutab projekti kulgemise eest ning tema kaudu toimub suhtlemine tellija ja tööde läbiviija vahel. Juht vastutab uurimisrühma(de) liikmete omavahelise suhtluse, uurimisprojekti ajakavast kinnipidamise, tellijaga suhtlemise ning dokumentatsiooni korrektsuse eest. Uurimisrühma juhi kohta esitatakse CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. Uurimisrühma põhitäitja tel peab olema uuringu teemaga seotud haridus ja/või töökogemus. Nõutud on vähemalt ühe põhitäitja kaasamine. Tugevalt soovituslik on kaasata meeskonda tervisevaldkonna teadmistega ekspert (rahvatervise, meditsiini või muu tervisega seotud ala haridus ja/või töö kogemus) . Uurimisrühma põhitäitjate kohta esitatakse CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. Uurimisrühma täitja te (näiteks eksperdid ) ülesanne on viia läbi andmekogumine ja muu praktiline tegevus (nt teiste riikide seadusandluse analüü s ) . Kui võimalik, siis esitatakse ka uurimisrühma täitjate kohta CV või viide Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) asuvale CV-le. Taotleja, kes kavatseb teenuse osutamiseks kasutada alltöövõtjaid (nt mõõtmiste läbiviimiseks akrediteeritud labori poolt) , esitab taotluses alltöövõtjate rolli projektis, sh nende poolt projektis osutatavad teenused, eeldatava tööde maksumuse ja tööjaotuse (kui on teada, siis ka nime ja registrikoodid, füüsiliste isikute puhul isikukoodid, näidates ära alltöövõtjate kvalifikatsiooni ja pädevused). Uuringu eeldatav tulemus Koostatakse j äreldused ( tehnoloogia ) tervisemõjude osas ja vajadusel ettepanek elukeskkonna mitteioniseeriva kiirguse määruse nõuete ajakohastamiseks . Uuringu tulemused avaldatakse lõppraportis (avaldatakse ka SoMi , MKMi ja Terviseameti kodulehel) ning võimaluse korral ka teaduspublikatsioonidena vastavates ajakirjades. Tulemuse rakendamine Uuringust saadud tulemuste abil suurendatakse i nimeste teadlikkus t 5G ja mitteioniseeriva kiirguse tervisemõjudest . Ajakohastatud elukeskkonna nõuete väljatöötamine ja rakendamine mitteioniseeriva kiirguse allika valdajate ja riikliku järelevalve poolt ning terviseohu tuse ekspertiiside koostamisel. Uuringu tulemustest sõltuvalt on võimalik kasutusele võtta asjakohane metoodika 5G jt uudsete tehnoloogiate mitteioniseeriva kiirguse leviku prognoosimiseks (nt digimudeldamine/kiirguse 3D modelleerimine) . S arnasel teemal käimasolevad või käivituvad uuringud Teadaolevalt sarnaseid uuringuid hetkel ei toimu. Uuringu eest vastutaja (ees- ja perekonnanimi) SoM ( Ramon Nahkur) , MKM (Liisi Moks) . Osakond SoMi rahvatervise osakond , MKMi sideosakond . Planeeritav kogusumma (KM- ta ) ja tööde teostamise ajad 60 000 eurot , mi llest: I etapp: 20 000 € - kirjanduse ülevaade ja normmaterjalide analüüs ( 3 kuud ) II etapp: 2500 € - eksperimentaalsete uuringute plaani koostamine ( 1 kuu ) III etapp: 30 000 € – mõõtmised (sh ettevalmistav osa – seadmete /programmtarkvara hankimine, vajadusel koolitused jms) ( 2 kuud ) IV etapp: 5 000 € - statistiline analüüs ning lõppjäreldused (kokkuvõte) tervisemõjude kohta ( 2 kuud ) 2500 € – ettepaneku koostamine määruse nõuete ajakohastamiseks ja tulemuste esitamine /avalikustamine ( 3 kuud) ) Uuringu planeeritav läbiviimise aeg 01 .0 4 .2021 – 0 1 . 0 4 .202 2 (12 kuud)
Pro jekti “ Hinnang praegustele ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on seotud mitteioniseeriva kiirgusega “ hindamiskriteeriumi d e kirjeldus P rojektitaotlusi hindab Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud komisjon järgnevate hindamiskriteeriumi d e põhjal : Projekti teaduslik tase, sh uuringuettepaneku põhjendatus, eesmärkide, uurimisküsimuste selgus, metoodika sobivus (osakaal 25 %) Kas projektitaotlus kirjeldab kuulutuses toodud probleemi lahendamist piisava detailsusega? Kas kirjeldatud põhieesmärgid, meetodid ja tegevuskava toetavad probleemi lahendamist? Kui kõrgelt hindate p rojekti teaduslikku taset vastavas valdkonnas? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – projekti taotlus on puudulik, uuringuettepanek on esitatud segaselt, eesmärgid ja tegevused ei oma seost, metoodika ja tegevuskava ei toeta eesmärkide saavutamist 2 – projekti taotlus on teaduslikult nõrk, uuringuettepanek on esitatud üsna segaselt, eesmärgid ja tegevused ei oma selget seost, küsitavusi on valitud metoodikas ja tegevuskavas 3 – projekti taotlus on teaduslikult heal tasemel, uuringuettepanek on esitatud arusaadavalt, eesmärgid ja tegevused on omavahel seotud, valitud metoodika ja tegevuskava toetavad üldiselt eesmärkide saavutamist 4 – projekti teaduslik tase on väga kõrge, uuringuettepanek on esitatud selgelt, eesmärgid ja tegevused on põhjendatud, valitud metoodika ja tegevuskava toetavad eesmärkide saavutamist Projekti elluviimiseks vajaliku varustus e, infrastruktuur i ja personali (ehk kokkuvõttes „ vahendite “ ) olemasolu endal või partneril (osakaal 1 5 %) Kas kirjeldatud vahendid võimalda vad projekti eesmärke täielikult saavutada? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – vahendid on puudulik ud ja ei võimalda eesmärke saavutada 2 – olemasolev ad vahendid võimalda vad saavutada eesmärgid vähesel määral 3 – vahendid võimalda vad enamuse eesmärkidest saavutada 4 – vahendid on piisav ad , et kõik uuringu eesmärgid saavutada Projektiga seotud riskide kaardistus koos riskihaldusplaaniga (osakaal 10%) Kas projekti elluviimisega seotud riskidega , sh elluviijast sõltumatute riskidega , on piisavalt arvestatud ja välja on toodud võimalused riskide maandamiseks ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – riskide kaardistus ja/või riskihaldusplaan on oluliste puudu stega 2 – riskide kaardistus koos riskihaldusplaan iga on olemas, aga selles esineb küsitavusi 3 – riskide kaardistus koos riskihaldusplaan iga on sobilik 4 – riskide kaardistus koos riskihaldusplaaniga on väga põhjalik Projekti juhtimise ja elluviimise läbimõeldus sh ajakava ja osalejate rollid (osakaal 1 5 %) Kas plaanitud tegevuste ajakava on realistlik ? Kas uurimisrühma liikmete ja partnerite roll i d ( sh juhtimine ) on läbimõeldud ja piisava detailsusega kirjeldatud ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – projekt on puudulikult läbi mõeldud sh ajakava ja osalejate rollid ei ole kirjeldatud 2 – projekti juhtimisstruktuur ei ole selge, elluviimine ei ole läbi mõeldud, samuti mitte osalejate rollid, ajakava ei ole realistlik 3 – esineb teatud küsitavusi projekti juhtimisstruktuuri, projekti elluviimise, osalejate rollide ja ajakava kohta 4 – projekti juhtimisstruktuur on selge ja loogiline, elluviimine on läbi mõeldud, osalejate rollid selged, ajakava realistlik Projektijuhi ja uurimisgrupi liikmete kvalifikatsioon, nende senise teadustöö tulemuslikkus ning projekti elluviimiseks vajalik töökohtade arv ja struktuur (osakaal 1 5 %) Kas u urimisgrupi liikmete kvalifikatsioon on asjakohane ning senine teadustöö toetab projekti elluviimist ? Kas t öökohtade arv on piisav projekti elluviimiseks ja töökoormus jaotub grupi liikmete vahel kooskõlas nende ülesannetega ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – uurimisprojekti liikmete kvalifikatsioon, töökohtade arv ja töökoormuse jaotus on läbi mõtlemata , meeskonna loomisel ei ole arvestatud uuringu eesmärki 2 – uurimisgrupi liikmetel on üldiselt piisav kvalifikatsioon, kuid esineb teatud puudujääke, töökoormuse jaotus võiks olla läbimõeldum 3 – uurimisgrupp koosneb kvalifitseeritud isikutest, töö on hästi jaotatud ning töötajate hulk piisav 4 – uurimisgrupp koosneb kvalifitseeritud isikutest, töö on hästi jaotatud ning töötajate hulk piisav; mitmel uurimisgrupi liikmel on uuringuobjektiga seotud rahvusvahelise teadustöö kogemus Projekti eelarve otstarbekus ja põhjendatus (osakaal 2 0 %) Kas plaanitud kulud on asjakohased ning projekti eesmärkide saavutamiseks ja projektitegevuste läbiviimiseks vajalikud ? Hinnatakse skaalas 1-4 1 – eelarve on ebaselge ning põhjendused puuduvad 2 – eelarveread on põhjendatud, kuid ebapiisavalt ning ilmselt ei ole planeeritud eelarveaga võimalik antud projekti ellu viia 3 – eelarve on üldiselt läbimõeldud, eelarve põhjendused on esitatud, ent esinevad siiski mõned küsitavused 4 – eelarve on läbimõeldud, põhjendused on esitatud ning on ülimalt tõenäoline, et planeeritud eelarve abil on võimalik projekt ellu viia Maksimaalne punktide arv võib ühe taotluse puhul olla 4 0 punkti, minimaalne aga 8 punkti. Uurimisprojektid, mis saavad vähemalt ühes aspektis keskmiselt vähem kui 2.5 punkti, hinnatakse ’mitte sobivaks’ ning edasisele hindamisele ei kuulu . Esmalt annavad hindeid kõik hindamiskomisjoni liikmed eraldi, mille järel leitakse koondkeskmised. Konkursile kvalifitseeruvad projektid, mille eelarve jääb antud lähteülesandes ära toodud eelarve summa piiresse (sisaldab asutuse üldkulu). Võrdsete hinnete puhul eelistatakse projekti, mille hinne oli kriteeriumis 1 ( teaduslik tase ) kõrgem, st, uuringuettepaneku põhjendatus ja eesmärgid on läbimõeldumad .