Saatja: Kärt Sõber </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=user291d14dd>
Saaja: 'Egert Rünne'
Teema: RE: Selgitustaotlus
Lugupeetud Egert Rünne
Täname pöördumise eest. Järgnevalt edastame vastused Teie poolt esitatud küsimustele:
1) Palun jagage jaanuarikuus avaldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis väljatoodust detailsemat vaktsineerimisgruppide loetelu. Täpsemalt, kes kuuluvad vaktsineeritavate eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka ning millises järjekorras neid vaktsineeritakse?
COVID-19 vaktsineerimise plaanis on kirjeldatud COVID-19 vaktsineerimise üldised sihtrühmad. Eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisvajaduse kaardistuse tegi Sotsiaalministeerium koostöös valdkondade eest vastutavate ministeeriumitega detsembrist 2020 veebruarini 2021. Sotsiaalministeerium koostas eesliini vaktsineerimise põhimõtted ning esitas vastavad ettepanekud Vabariigi Valitsusele. Valitsuskabineti 04.03.2021 otsusel võttis eesliinitöötajate vaktsineerimise koordineerimise ja nimekirjade haldamise üle Riigikantselei koostöös vastutavate ministeeriumitega. Täpsem info selle kohta, kes kuuluvad eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka, on Riigikantseleil.
Eesliinitöötajatele ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisel alustati siseturvalisuse valdkonnast (politsei ja päästeteenistus) ning üldhariduskoolide töötajatest varem kui plaanitud, st juba veebruari keskpaigas, tulenevalt AstraZeneca COVID-19 vaktsiini esialgsest vanuselisest soovitusest (kasutada kuni 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks). Teised vaktsiinid suunati eelkõige vanemaealiste ja riskirühmade vaktsineerimiseks, vastavalt COVID-19 vaktsineerimise plaanis kajastatud eesmärkidele. Hiljem vanuselised soovitused uute andmete laekumisel muutusid, sest uued andmed näitasid, et AstraZeneca vaktsiin on siiski efektiivne ka vanemaealistel ning kõigi vaktsiinide kasutamise fookus läks vanemaealistele ja riskirühmadele.
Täpsemalt on sihtrühmade ja nende vaktsineerimise kohta võimalik lugeda COVID-19 vaktsineerimise plaanist: https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_1904.pdf.
2) Kas prioriteetsete gruppide osas on tehtud olulisi muudatusi peale nende määratlemist?
COVID-19 vaktsineerimise esialgsed sihtrühmad määratleti juba 2020. a juunis. Üheks peamiseks COVID-19 vastase vaktsineerimise eesmärgiks on kaitsta neid, kellel on oht COVID-19 haigust raskelt põdeda ja sattuda haiglaravile ja neid, kes peavad tagama tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi toimimise. Vaktsineerimisega alustati tervishoiutöötajatest ja tervishoiuasutuste töötajatest, hoolekandeasutuste töötajatest ja elanikest, seejärel riskirühmadest alates vanuse või kaasuvate haiguste tõttu kõige kõrgema riskiga inimestest, siis eesliinitöötajad ja viimaks avatakse vaktsineerimine kõigile soovijatele. Täpsemalt on sihtrühmade kohta võimalik lugeda eelpoolviidatud COVID-19 vaktsineerimise plaanist. Sihtrühmadega on edasi liigutud vastavalt Eestisse jõudvatele vaktsiinikogustele, sihtrühma soostumusele ning arvestades mh ka korralduslikke aspekte. Esialgu määrati laiemad sihtrühma grupid, kuid aja jooksul on neid täpsustatud, laiem määratlus on jäänud aga samaks. Näiteks diagnoosid ja haigusseisundid, mille korral tuleks inimene arvata riskirühma kuuluvaks, määratles immunoprofülaktika ekspertkomisjon. Riskirühmade vaktsineerimine aga toimus eelkõige perearstide juures ning vaktsineerimise hõlpsamaks korraldamiseks ja tulenevalt piiratud vaktsiinikogustest jagas Eesti Perearstide Selts riskirühma diagnooside ja vanuse järgi kuude rühma.
3) Millised on vaktsineerimise geograafilised prioriteedid? Kas rohkem vaktsiine saadetakse esmajärgus kõrgema koroonajuhtumite arvuga maakondadesse?
COVID-19 vaktsineerimise korraldamise on muutnud keerukaks piiratud vaktsiinikogused. Prioriteete poleks vaja seada, kui vaktsiine jaguks kohe piisavalt kõigile soovijatele. Vaktsiinikoguste jaotamisel on arvestatud erinevaid aspekte, põhimõtted on kirjeldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis (vt lk 11). Lühidalt on arvestatud nii piirkondlike nakatumisnäitajatega, sihtrühma soostumusega, geograafilise paiknevusega (arvestades keerulist logistikat ja säilitus- ja transporditingimusi) jm.
4) Kuidas jõutakse riskirühma inimesteni, kellel pole perearsti ega ligipääsu internetile?
Riskirühmade vaktsineerimisega on tegelenud eelkõige perearstid, kes on inimestega ühendust võtnud peamiselt telefoni teel (eriti vanemate inimestega). Riskirühma inimeste teavitamisse ja üles leidmisesse on kaasatud ka kohalikud omavalitsused. Eesti Perearstide Seltsiga on kokkulepe, et vajadusel vaktsineerivad perearstid ka neid inimesi, kes nende nimistusse ei kuulu. Aega vaktsineerimisele on võimalik broneerida ka telefoni teel. Eritähelepanu all on need maakonnad, kus vanemaealiste hõlmatus on veel alla 65%. Kohalikud omavalitsused on vajadusel valmis pakkuma abi ka transpordiga vaktsineerimiskohta, kui inimene seda vajab. Samuti on alustatud kodustingimustes vaktsineerimise võimaldamisega Jansseni nendele inimestele, kes vaktsineerimiskohta oma terviseseisundi tõttu kohale minna ei saa.
5) Kuidas on tagatud puuetega inimeste ligipääs vajalikule infole vaktsineerimise kohta?
Hoolekandeteenuseid saavate inimeste vaktsineerimise osas tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusametiga. Vaktsineerimist on juba võimaldatud enamikele hoolekandeteenuste saajatele. Samuti on võimaldatud vaktsineerimist kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele, sh ametlikele omastehooldajatele eesliinitöötajate vaktsineerimise raames. COVID-19 vaktsiinide kohta info edastamisel peetakse silmas ka puuetega inimesi- Sotsiaalministeeriumi pressiteated tõlgitakse alati viipekeelde ning samuti on viipekeeletõlge ja kirjeldustõlge ministeeriumi pressikonverentsidel ja ka ministeeriumi korraldatud üldelanikkonnale mõeldud COVID-19 vaktsineerimise infopäevadel.
6) Kuidas on tagatud puuetega inimeste ligipääs vaktsineerimiskohtadele?
Vaktsineerimiskohtadeks on üldjuhul samad asutused ja kohad, kus pakutakse tavapäraselt tervishoiuteenuseid (eelkõige perearstikeskused, haiglad). Nendes kohtades on enamikel juhtudel tagatud ligipääs ka puuetega inimestele. Samuti, kui inimene ise ei saa vaktsineerimiskohta koha peale minna, saab kohalik omavalitsus tulla appi transpordiga. Samuti on alates eelmisest nädalast alustatud ka kodutingimustes vaktsineerimist Jansseni vaktsiiniga, millel on kodus vaktsineerimiseks sobivad säilitus- ja transporditingimused. Kodus vaktsineerimist vajavad inimesed on kaardistatud kohalike omavalitsuste ja perearstide abiga. Lisaks on perearstidele antud suunised, et juhul, kui inimest ennast ei ole võimalik vaktsineerida kas terviseseisundi või vanuse tõttu ning teda pole võimalik ka vaktsineerimiskohta viia, võib vaktsineerimist võimaldada tema vahetule hooldajale või lähikondsetele, mis samuti aitab kaitsta riskirühma inimest.
7) Kas on tagatud vaktsineeritavatele info edastamine vaktsineerimise ajal, sh konkreetse vaktsiini ja võimalike kõrvaltoimete kohta, ka massvaktsineerimiste ajal?
Kõik vaktsineerijad peavad vaktsineerimise läbiviimisel lähtuma immuniseerimise korraldamise nõuetest (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/106012021010), COVID-19 vaktsineerimise plaanist ning Terviseameti ja teiste pädevate asutuste juhistest COVID-19 pandeemia tingimustes. Sotsiaalministri määruse nr 116 „Immuniseerimise korraldamise nõuded“ kohaselt peab immuniseerimise läbiviimisele vahetult eelnema immuniseerimise ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimist teostav tervishoiutöötaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes.
Vaktsineerijatele on antud täiendavad suunised, et igale vaktsineeritavale tuleb anda vaktsiini infoleht, millega teda vaktsineeriti. Infolehed väljastab vaktsineerijatele Terviseamet. Samuti on vaktsineerijaid teavitatud sellest, et COVID-19 vaktsiinide kõrvaltoimed on erilise tähelepanu all ning võimalikest kõrvaltoimetest, mille seost peab vaktsineerija vaktsiini või vaktsineerimisega võimalikuks, on kohustus teavitada Ravimiametit. See eeldab aga, et vaktsineeritavat on piisavalt teavitatud esineda võivatest kõrvaltoimetest ning vajadusest pöörduda arsti poole, kui kõrvaltoimed kestavad rohkem kui paar päeva.
Järelevalvet vaktsineerimiskohtade ja immuniseerimise nõuete täitmise üle teeb Terviseamet.
COVID-19 vaktsiinide osas on info ajas pidevalt täienev ja muutuv. Infot jagavad nii Sotsiaalministeerium kui ka haldusala asutused oma veebilehtedel, pressiteadetena, pressikonverentsidel, meediakanalite kaudu, vaktsineeri.ee ja kriis.ee lehel.
Lugupidamisega
Kärt Sõber
Nõunik
Rahvatervise osakond
Sotsiaalministeerium
From: Egert Rünne <
[email protected]>
Sent: Wednesday, April 7, 2021 6:47 PM
To: SM Info <
[email protected]>
Subject: Selgitustaotlus
Tere!
Alates 2019. aastast on Eesti Inimõiguste Keskus Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustiku FRANET Eesti koordinaator. Koordinaatori roll on tagada ametile Eesti kohta usaldusväärseid objektiivseid ja võrreldavaid sotsiaal-õiguslikke andmeid põhiõiguste teemadel.
Põhiõiguste Ameti uurimisvõrgustik FRANET koostab hetkel uuringut koroonaviirusest ja vaktsineerimisest liikmesriikides, Eesti kohta käivate andmete edastamiseks palume Teil vastata järgnevatele küsimusele.
1) Palun jagage jaanuarikuus avaldatud COVID-19 vaktsineerimise plaanis väljatoodust detailsemat vaktsineerimisgruppide loetelu. Täpsemalt, kes kuuluvad vaktsineeritavate eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate hulka ning millises järjekorras neid vaktsineeritakse?
2) Kas prioriteetsete gruppide osas on tehtud olulisi muudatusi peale nende määratlemist?
3) Millised on vaktsineerimise geograafilised prioriteedid? Kas rohkem vaktsiine saadetakse esmajärgus kõrgema koroonajuhtumite arvuga maakondadesse?
4) Kuidas jõutakse riskirühma inimesteni, kellel pole perearsti ega ligipääsu internetile?
5) Kuidas on tagatud puuetega inimeste ligipääs vajalikule infole vaktsineerimise kohta?
6) Kuidas on tagatud puuetega inimeste ligipääs vaktsineerimiskohtadele?
7) Kas on tagatud vaktsineeritavatele info edastamine vaktsineerimise ajal, sh konkreetse vaktsiini ja võimalike kõrvaltoimete kohta, ka massvaktsineerimiste ajal?
Manusest leiate:
1) Euroopa Põhiõiguste Ameti kinnituskirja.
Lugupidamisega
Egert Rünne
juhataja / Executive Director
Eesti Inimõiguste Keskus / Estonian Human Rights Centre
www.humanrights.ee <https://humanrights.ee/en/>