Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 06.05.2021 nr 5.2-1/12079-1
10122, Tallinn
[email protected]
Eestkostja ülesannete täitmisest
Sotsiaalkindlustusameti üheks ülesandeks on eestkoste all olevatele isikutele hüvitiste
määramine ja maksmine. Käesolevaga pöördun Teie poole, kuna oleme järjest rohkem puutunud
rakenduspraktikas kokku küsimusega, kus eestkostja palub eestkostetava hüvitised kanda, kas
enda (s.t eestkostja) või kolmanda isiku arveldusarvele. Näiteks jagunesid veebruaris hüvitiste
väljamaksmiste viisid Sotsiaalkindlustusametis järgmiselt:
Kandel Liik Eestkostja (füüsiline isik) Eestkostja (juriidiline isik)
Eestkostetava arvele 5493 3928
Eestkostja arvele 671 51
Kolmanda isiku arvele 272 20
Kojukanne enda kulul 10 4
Kojukanne riigi kulul 61 9
Kokku 6507 4012
Tõenäoliselt võib hüvitiste kandmisel mujale kui eestkostetava arvele olla erinevaid põhjuseid ja
meie hinnangul ei anna kehtiv õigus alust sellistesse tehingutesse sekkumiseks. Sellest
olenemata näeme, et eestkostetavate hüvitiste kandmine eestkostja või kolmanda isiku kontole
võib raskendada eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamise kontrollimist ja ühtlasi võivad
sellega kaasneda probleemid eestkostetavale. Näiteks kui kolmanda isiku konto arestitakse,
eestkostetava sissetulekud satuvad teise isiku pärandvara hulka, vms. Meie hinnangul annaks
selliseid olukordi ennetada kui eestkostetava sissetulekute käsutamisele oleksid seatud
täpsemad juhised.
Teadaolevalt on Justiitsministeerium 22.06.2020 vastuses nr 10-4/3394-2 pidanud oluliseks, et
eestkostetava sissetulekud laekuksid tema isiklikule kontole, tagamaks eestkostja ja
eestkostetava vara eraldatus. Eestkostetava pisitehingute tegemiseks vajalikud summad (nö
taskuraha) võiks Justiitsministeeriumi hinnangul aga eestkostja kanda eestkostetava kontolt
näiteks hooldekodu arvele, et hooldekodul oleks võimalik need summad eestkostetavale
sularahana kasutamiseks anda.
Nõustume, et eelkirjeldatud probleeme saaks ennetada kui eestkostetava sissetulekud kanda
eestkostetava isiklikule kontole. Probleem aga on selles, et sellist selgesõnalist nõuet täna ei
tulene ja ebaselgeks jääb ka pisitehingute väljamaksete lubamine mujale. Seda põhjusel, et
hüvitiste väljamaksete tegijatel puudub reeglina terviklik ülevaade kõigist eestkostetavate
sissetulekutest, mis omakorda muudab sisuliselt võimatuks pisitehingu sisu ja ulatuse
määramise.1 Teiselt poolt jääb ebaselgeks erineva lähenemise eesmärk ja kas sama eesmärki ei
saaks saavutada lihtsamate vahenditega. Näiteks võib eestkostja teha pisitehingu osas
eestkostetava konto kohta püsikorralduse, võtta soovitud summa eestkostetava kontolt välja
1 Näiteks võib isik väita, et kogu taotletav hüvitis ongi tema jaoks nö taskuraha.
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
2
sularahas, jne. Seetõttu jääb keskseks küsimuseks, kas hüvitiste väljamaksmisel on
haldusorganil õigus ja kohustus sekkuda sellesse, millisele kontole eestkostetava hüvitisi saada
soovitakse või on seadusandja jätnud selle eestkostja valikuvabaduseks.
Meile teadaolevalt on eestkostetava sissetulekute kandmise kohustust eestkostetava kontole
seostatud PKS § 183 lõikega 3, mis nõuab eestkostjalt enda ja eestkostetava vara eraldatuna
hoidmist. Samas on viidatud norm väga abstraktne ja on keeruline põhjendada, miks peab varade
eraldatuse tagamine toimuma just sellisel viisil.2 Teiselt poolt jääb ebaselgeks, et milline avalik-
õiguslik norm keelaks haldusorganil isiku poolt taotletava väljamakse tegemist ja mis oleks sellisel
juhul sekkumise õiguslikuks aluseks.
Kuivõrd nimetatud küsimus ei puuduta üksnes Sotsiaalkindlustusameti poolseid väljamakseid ja
sellekohaseid täpsemaid juhiseid ei ole reeglina andnud ka kohtud eestkoste seadmisel, siis
palume selgitada, kas seadusandja ongi soovinud jätta eestkostjatele valikuvabaduse
eestkostetavate hüvitiste käsutamisel ja kas eestkoste all oleva isiku hüvitiste kandmine mujale
kui tema isiklikule arveldusarvele on lubatav?
Mõistame, et eelkirjeldatud küsimus on mitmekülgne ja seetõttu oleme valmis võimalike
lahenduste leidmiseks vajadusel kohtuma ja probleemi tausta täiendavalt selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Holst
Peadirektor
Teadmiseks:
Sotsiaalministeerium
Andrus Jürgens
57833628
[email protected]
2
Näiteks saab väita, et printsiibis on varad eraldatud ka siis kui eestkostja avab enda nimele eraldi konto, palub kanda
raha kolmanda isiku kontole, vms. Seda enam, et kui pisitehingute kandmine kolmanda isiku kontole on printsiibis
lubatav. Hüvitiste kojukande puhul on aga varade eraldatuse kontrollitavuse võimalus üldse pigem teoreetiline.