dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 6. mai 2021
Viit
4.2-3/1566-1
Registreeritud
6. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sotsiaalkindlustusamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Ivar Sikk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎5.2-112079-1 06.05.2021 Kiri VÄLJA.asice216 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 06.05.2021 nr 5.2-1/12079-1 10122, Tallinn [email protected] Eestkostja ülesannete täitmisest Sotsiaalkindlustusameti üheks ülesandeks on eestkoste all olevatele isikutele hüvitiste määramine ja maksmine. Käesolevaga pöördun Teie poole, kuna oleme järjest rohkem puutunud rakenduspraktikas kokku küsimusega, kus eestkostja palub eestkostetava hüvitised kanda, kas enda (s.t eestkostja) või kolmanda isiku arveldusarvele. Näiteks jagunesid veebruaris hüvitiste väljamaksmiste viisid Sotsiaalkindlustusametis järgmiselt: Kandel Liik Eestkostja (füüsiline isik) Eestkostja (juriidiline isik) Eestkostetava arvele 5493 3928 Eestkostja arvele 671 51 Kolmanda isiku arvele 272 20 Kojukanne enda kulul 10 4 Kojukanne riigi kulul 61 9 Kokku 6507 4012 Tõenäoliselt võib hüvitiste kandmisel mujale kui eestkostetava arvele olla erinevaid põhjuseid ja meie hinnangul ei anna kehtiv õigus alust sellistesse tehingutesse sekkumiseks. Sellest olenemata näeme, et eestkostetavate hüvitiste kandmine eestkostja või kolmanda isiku kontole võib raskendada eestkostetavate rahaliste vahendite kasutamise kontrollimist ja ühtlasi võivad sellega kaasneda probleemid eestkostetavale. Näiteks kui kolmanda isiku konto arestitakse, eestkostetava sissetulekud satuvad teise isiku pärandvara hulka, vms. Meie hinnangul annaks selliseid olukordi ennetada kui eestkostetava sissetulekute käsutamisele oleksid seatud täpsemad juhised. Teadaolevalt on Justiitsministeerium 22.06.2020 vastuses nr 10-4/3394-2 pidanud oluliseks, et eestkostetava sissetulekud laekuksid tema isiklikule kontole, tagamaks eestkostja ja eestkostetava vara eraldatus. Eestkostetava pisitehingute tegemiseks vajalikud summad (nö taskuraha) võiks Justiitsministeeriumi hinnangul aga eestkostja kanda eestkostetava kontolt näiteks hooldekodu arvele, et hooldekodul oleks võimalik need summad eestkostetavale sularahana kasutamiseks anda. Nõustume, et eelkirjeldatud probleeme saaks ennetada kui eestkostetava sissetulekud kanda eestkostetava isiklikule kontole. Probleem aga on selles, et sellist selgesõnalist nõuet täna ei tulene ja ebaselgeks jääb ka pisitehingute väljamaksete lubamine mujale. Seda põhjusel, et hüvitiste väljamaksete tegijatel puudub reeglina terviklik ülevaade kõigist eestkostetavate sissetulekutest, mis omakorda muudab sisuliselt võimatuks pisitehingu sisu ja ulatuse määramise.1 Teiselt poolt jääb ebaselgeks erineva lähenemise eesmärk ja kas sama eesmärki ei saaks saavutada lihtsamate vahenditega. Näiteks võib eestkostja teha pisitehingu osas eestkostetava konto kohta püsikorralduse, võtta soovitud summa eestkostetava kontolt välja 1 Näiteks võib isik väita, et kogu taotletav hüvitis ongi tema jaoks nö taskuraha. Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975 2 sularahas, jne. Seetõttu jääb keskseks küsimuseks, kas hüvitiste väljamaksmisel on haldusorganil õigus ja kohustus sekkuda sellesse, millisele kontole eestkostetava hüvitisi saada soovitakse või on seadusandja jätnud selle eestkostja valikuvabaduseks. Meile teadaolevalt on eestkostetava sissetulekute kandmise kohustust eestkostetava kontole seostatud PKS § 183 lõikega 3, mis nõuab eestkostjalt enda ja eestkostetava vara eraldatuna hoidmist. Samas on viidatud norm väga abstraktne ja on keeruline põhjendada, miks peab varade eraldatuse tagamine toimuma just sellisel viisil.2 Teiselt poolt jääb ebaselgeks, et milline avalik- õiguslik norm keelaks haldusorganil isiku poolt taotletava väljamakse tegemist ja mis oleks sellisel juhul sekkumise õiguslikuks aluseks. Kuivõrd nimetatud küsimus ei puuduta üksnes Sotsiaalkindlustusameti poolseid väljamakseid ja sellekohaseid täpsemaid juhiseid ei ole reeglina andnud ka kohtud eestkoste seadmisel, siis palume selgitada, kas seadusandja ongi soovinud jätta eestkostjatele valikuvabaduse eestkostetavate hüvitiste käsutamisel ja kas eestkoste all oleva isiku hüvitiste kandmine mujale kui tema isiklikule arveldusarvele on lubatav? Mõistame, et eelkirjeldatud küsimus on mitmekülgne ja seetõttu oleme valmis võimalike lahenduste leidmiseks vajadusel kohtuma ja probleemi tausta täiendavalt selgitama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Holst Peadirektor Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Andrus Jürgens 57833628 [email protected] 2 Näiteks saab väita, et printsiibis on varad eraldatud ka siis kui eestkostja avab enda nimele eraldi konto, palub kanda raha kolmanda isiku kontole, vms. Seda enam, et kui pisitehingute kandmine kolmanda isiku kontole on printsiibis lubatav. Hüvitiste kojukande puhul on aga varade eraldatuse kontrollitavuse võimalus üldse pigem teoreetiline.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel