Sotsiaalministeerium · 4. mai 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
Tallinn 04.05.2021 nr 1-2/21/221
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala
tegevuskava 2021−2024 kehtestamine
Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel.
1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“.
2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“
Keskkonnaministeeriumi veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Saata: Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Põllumajanduse veekaitse töörühm, NTA
kohalikud omavalitsused
KINNITATUD
04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221
Lisa
PANDIVERE JA ADAVERE-
PÕLTSAMAA
NITRAADITUNDLIKU ALA
TEGEVUSKAVA 2021‒2024
Tallinn 2020
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5
2 TEGEVUSKAVA EESMÄRK JA MEETMED ..................................................... 19
2.1 TERVISELE OHUTU JOOGIVEE TAGAMINE HAJAASUSTUSALADEL ............................... 20
2.2 KESKKONNASÄÄSTLIKE TEHNOLOOGIATE RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES ........ 25
2.3 PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE MÕJU UURINGUTE JA SEIRETE KORRALDAMINE
NTA-L NING LEEVENDUSMEETMED .......................................................................... 31
2.4 TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA KONTROLLI TÕHUSTAMINE ........................................... 36
3 TEGEVUSKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ............................................... 39
4 TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE ........................................................................ 42
5 TEGEVUSKAVA TÄITMISE HINDAMISE KRITEERIUMID........................... 44
6 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................. 45
LISA 1 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA
AASTANI 2030 NITRAADISISALDUST KÄSITLEVAD VEEKAITSET
PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD................................................. 48
LISA 2 ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027 KAVANDATUD
VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA TINGIMUSED (2020. A SUVE
SEISUGA) ............................................................................................................... 49
LISA 3 TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 52
LISA 4 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA .......................................... 53
LISA 5 KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED .................. 54
3
LÜHENDID
LÜHEND NIMETUS VIIDE
Eesti Põllumajandus-
EPKK http://epkk.ee/
Kaubanduskoda
KAUR Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/
https://www.keskkonnaamet.ee/et
KeA Keskkonnaamet (aastast 2021 ühendatud
Keskkonnainspektsiooniga)
KeM Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et
Keskkonnaministeeriumi
KeMIT https://www.kemit.ee/
Infotehnoloogiakeskus
https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_ha
KHT keemiline hapnikutarve
pnikutarve
Sihtasutus
KIK Keskkonnainvesteeringute https://kik.ee/et
Keskus
https://www.kki.ee/et
KKI Keskkonnainspektsioon (aastast 2021 ühendatude
Keskkonnaametiga)
https://www.agri.ee/et/eesmargid-
Eesti maaelu arengukava
MAK tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak-
2016-2020
2014-2020
MeM Maaeluministeerium https://www.agri.ee/
NO3 nitraatioon, nitraat https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid
https://www.riigiteataja.ee/akt/11012201900
NTA Nitraaditundlik ala
6
Põllumajandusuuringute
PMK https://www.pmk.agri.ee/et
Keskus
Põllumajanduse ja kalanduse https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-
PõKA valdkonna arengukava kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-
aastani 2030 2030
RaM Rahandusministeerium https://www.rahandusministeerium.ee/et
ÜPP Euroopa Liidu ühise
https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava-
strateegia- põllumajanduspoliitika
2021-2027
kava strateegiakava 2021–2027
4
1 Sissejuhatus
Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit, kolmandik elab maapiirkonnas. Eesti pindala on 45 000 km²,
millest 51% on mets ja 22% põllumajandusmaa (Statistikaamet, 2018). Ajalooliselt on Eesti
põllumajandusmaa pindala olnud üle kahe korra suurem1 (Kurvits, 2014). Põllumajanduse
osakaal majanduses on ligikaudu 1,5% (Statistikaamet, 2019).
Eestis tegutseb ligi 18 000 põllumajandusettevõtet, kusjuures 100 ha või enam maad kasutab
11% ettevõtetest ja nende kasutada on 78% põllumajanduslikust maast (Eurostat, 2018).
Põllumajandusmaa osakaal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suhteliselt madal2, välja
arvatud intensiivsema põllumajandustootmisega alal Kesk-Eestisse jäävates maakondades3.
See piirkond on Vabariigi Valitsuse määrusega4 määratletud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa
nitraaditundliku alana. Veeseadus (edaspidi VeeS) defineerib nitraaditundliku ala (edaspidi
NTA) kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees
nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud
veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1). NTA määramise eesmärk on
intensiivsema põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi
saavutamist toetab NTA tegevuskava. Samuti NTA tegevuskava toetab veemajanduskavades
püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja
põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel.
2
Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA pindala on 3 250 km . Ala jaguneb Pandivere
2
nitraaditundlikuks piirkonnaks (2 382 km ) ning Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks
2
piirkonnaks (667 km ).
Euroopa Liidu ühised eesmärgid veekogude kaitsmisel põllumajandussurve eest on sätestatud
nitraadidirektiiviga5. Nitraadidirektiiv on Eesti õigusesse üle võetud VeeS-ga, mille paragrahvid
155–171 kehtestavad veekaitse kohustuslikud nõuded põllumajandusest tuleneva koormuse
eest, sh väetise, sõnniku ja virtsa kasutamise nõuded. Head põllumajandustava käsitleb VeeS
§156, milles on sisustatud hea põllumajandustava mõiste ning toodud VeeS sätete loetelu, mis
on hea põllumajandustava kohustuslike meetmete osaks. Lisaks kohustuslikele meetmetele
käsitleb „Hea põllumajandustava“ (Eesti Taimekasvatuse Instituut, Maaeluministeerium, 2020)
valdkonna keskkonnaprobleeme ja lahendusi laiemalt.
Põllumajandusliku tegevuse piirangud NTA-l on määratud veeseaduse paragrahvis 168.
NTA tegevuskava koostamist ja rakendamist reguleerivad VeeS § 45 ja § 50-52. NTA
tegevuskava sisunõuded ei ole täpsustatud VeeS-s, selle osas tuginetakse nitraadidirektiivile.
Ning suuremas osas tegevuskava koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest
ning hea põllumajandustava meetmetest.
1
Enne 50ndaid Eesti põllumajandusmaa pindala oli 55% ning 1992. aastal 30%.
2
Eurostat 2015 andmetel (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Land_use_statistics)
on kogu pindalast Eestis (28) 26%, EL keskmine 43%. Eestist on väiksema põllumajandusmaa osakaaluga Rootsi
(8%) ja Soome (7%). Ülejäänud riikides on osakaal Eestist suurem.
3
Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal on põllumaa osakaal Eesti keskmisest ligi neljandiku võrra suurem
(Statistikaameti andmebaas PM028: KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSMAA MAAKONNA JÄRGI (2004-
2017))
4
Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse
piirangud nitraaditundlikul alal“
5
Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva
nitraadireostuse eest
5
NTA tegevuskava õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed on järgmised:
Nitraadidirektiivi Eesti õigusakt ja viide sättele
(91/676/EEC) sätted
Lisa II, A, 1, VeeS
ajavahemikud, mil § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
väetiste kasutamine taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
põllumajandusmaal ei (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on
ole asjakohane külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega
küllastunud.
Lisa III, 1.1, (4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada
ajavahemikud, mil 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.
teatavat tüüpi väetiste § 159. Sõnniku kasutamise nõuded
kasutamine (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini
põllumajandusmaal on ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
keelatud üle ujutatud või veega küllastunud.
(2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata
vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist alates.
(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist
kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega
kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud
orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia
võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul
laotamise lõpetamisest arvates.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib
1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui
see viiakse mulda 24 tunni jooksul.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
§ 278. Põllumajanduslik tegevus
(1) Kuni 2020. aasta 31. detsembrini tuleb kasvavate kultuurideta
põllul sõnnik mulda viia 48 tunni jooksul laotamise lõpetamisest
arvates.
Lisa II, A, 2, väetiste VeeS
kasutamine tugeva § 160. Väetamine kaldega alal
kaldega maa-alal (1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise
laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini.
(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna
kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega
maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike
4 alusel kehtestatud juhtudel.
(4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning
kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
6
Lisa II, A, 3, väetiste VeeS
kasutamine veega § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
küllastunud, üle taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
ujutatud, külmunud või (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on
lumega kaetud maa-alal külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega
küllastunud.
§ 159. Sõnniku kasutamise nõuded
(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist
kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega
kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud
orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini
ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt
üle ujutatud või veega küllastunud.
Lisa II, A, 4, väetiste VeeS
kasutamise tingimused § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd
vooluveekogude (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks
lähedal on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd.
(2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise
lähtejoonest on:
1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel
– 20 meetrit;
2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel,
peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel –
kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3
nimetatud juhtudel;
3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel
valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter.
§ 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis
Veekaitsevööndis on keelatud:
3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning
sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;
4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse
§ 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;
§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti
halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja
karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või
karstilehtrite servast.
Lisa II, A, 5, VeeS
loomasõnnikumahutite § 163. Loomapidamise piirangud
mahutavus ja (1) Loomade pidamisel peab põllumajandusettevõtja kasutatava
konstruktsioon, maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist käesoleva
sealhulgas meetmed seaduse § 161 lõigetega 1 ja 8 kehtestatud sõnnikuga antava
sellise veereostuse lämmastiku ja fosfori piirnormide kohaselt.
ärahoidmiseks, mis
7
tekib loomasõnnikut (2) Kui ettevõttes tekkiv sõnnikukogus ületab sõnnikuga antava
sisaldavate vedelike lämmastiku ja fosfori kohta käesoleva seaduse § 161 lõigetega 1
ning hoiustatud ja 8 kehtestatud piirnorme haritava maa ühe hektari kohta, tohib
taimsest materjalist, rohkem loomi pidada juhul, kui üle jääv sõnnik võõrandatakse
nagu silost, tekkiva sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
heitvee põhja- ja (3) Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise
pinnavette imbumise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama
tõttu teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või
Lisa III, 1.2, müügilepingu lisana.
loomasõnnikumahutite § 164. Sõnniku hoidmise nõuded
mahutavus (1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie
loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist
sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama
peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning
vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast
tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse
arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt
karjamaale jäetava sõnniku koguse.
(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse
sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.
(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei
mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust,
peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.
(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning
loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende
konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla
käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem
loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik,
võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist
hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee
eest kaitstult.
[RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele
või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab
loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis
mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
(8) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise
koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 278. Põllumajanduslik tegevus
(3) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini peab kõikidel
loomapidamishoonetel, kus peetakse loomi üle kümne
loomühiku, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või
sõnniku- ja virtsahoidla.
(4) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini võib tekkivat sõnnikut
ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada
8
loomapidamishoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee
eest kaitstult, kui loomapidamishoones peetavaid loomi on
kümme või vähem loomühikut ning seal tekib tahesõnnik või
sügavallapanusõnnik.
§ 165. Sõnniku hoidmine aunas
(1) Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida kuni
kahe kuu jooksul vaid tahe- ja sügavallapanusõnnikut, mille
kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.
(2) Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 158 lõike 5 alusel
kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.
(3) Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe
vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida
kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada
Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt
14 päeva enne aunastamise alustamist.
(4) Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud
1. novembrist kuni 31. detsembrini.
(5) Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri
kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi
rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata
põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatise
andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 166. Sõnniku kompostimine
(1) Sõnniku kompostimine käesoleva seaduse tähenduses on
sõnniku aeroobne lagundamine, mille käigus orgaaniline aine
laguneb mikro- ja makroorganismide toimel. Käesoleva seaduse
tähenduses ei käsitata sõnniku kompostimisena kompostimist
kompostimisseadmes.
(2) Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või
haritaval maal aunas. Väljaspool ettevõtte sõnnikuhoidlat olevat
kompostitava sõnniku kogust ei arvestata sõnnikuhoidla
mahutavuse osana.
(3) Aunas on lubatud kompostida ainult sügavallapanusõnnikut,
mille kuivainesisaldus on aunastamisel vähemalt 25 protsenti.
Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse
tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise
alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist
akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
(4) Sõnniku kompostimiseks auna rajamisest ja selle asukohast
tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi
kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist.
(5) Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille
puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete
piirnormid, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 161 lõigetes 1
ja 8. Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib
olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama
sademevee kogunemise aunale.
9
(6) Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu
jooksul pärast aunastamise alustamist.
(7) Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud
auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks.
Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta
viie aasta jooksul pärast laotamist.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise
andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna
eest vastutav minister määrusega.
§ 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded
(1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima
nende sattumist keskkonda.
(2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lisa II, A, 6, nii VeeS
keemiliste väetiste kui § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
ka loomasõnniku taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
põllumajandusmaal (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kasutamise kord, kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
sealhulgas selle vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
sageduse ja ühtluse meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
tingimused, mille korral
jääb toitainete kadu Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja
vees aktsepteeritavale hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning
tasemele põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja
piiramiseks“
§ 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded
(1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus
ei tohi ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri
planeeritava saagi saamiseks.
(2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja
väetamisel tuleb arvestada:
1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks
vajaliku lämmastiku tarvet käesoleva määruse lisa 1 järgi;
2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri
lämmastikunormi planeerimisel käesoleva määruse lisa 2 järgi;
3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 järgi.
(3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete
tagamiseks anda täiendavalt taimedele omastatavat lämmastikku
järgmiselt: planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha,
5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha.
(4) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg
hektarile, tuleb anda jaotatult.
§ 10. Silomahla ja vadaku laotamine
(1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas määruses
veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses väetisena.
(2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega
vahekorras 1 : 1.
(3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta
laotada kuni 30 tonni aastas.
10
(4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla
ning vadaku toitainete sisaldust ning pidada vastavat arvestust
väetamisplaanis ja põlluraamatus.
(5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega külmunud,
perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale.
§ 261 (45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast
laotamist mulda viia 48 tunni jooksul.
Lisa II, B, 7, VeeS
maakasutuse korraldus, § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul
sealhulgas külvikordade alal.
süsteemi kasutamine (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva
ning püsikultuuridele ja isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti
üheaastastele olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.
kultuuridele eraldatud Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
maade vahekord
Lisa II, B, 8, sellise VeeS § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud
minimaalse taimestiku nitraaditundlikul alal
säilitamine (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva
(vihma)perioodidel, isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti
mille ülesanne on olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.
eraldada mullast Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
lämmastik, mis muidu (6) Taimkattena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse
võib põhjustada vee talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps,
nitraadireostuse kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja
ravimtaimed.
Lisa II, B, 9, väetiste VeeS
kasutamise § 155. Põlluraamat
planeerimine ja (1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut,
dokumenteerimine igas millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.
põllumajandusettevõttes (2) Põllumajanduslik tegevus käesoleva seaduse tähenduses on
põllumajandustoodete kasvatamine ja tootmine, sealhulgas
saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade
pidamine ja aretamine ning maa hoidmine heades
põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
(3) Põlluraamatusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat
andmete põlluraamatusse kandmisest arvates.
(4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb
põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa
üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa
pidamist.
(5) Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu
pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
(5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
11
§ 162. Vedelsõnniku laotamise plaan ja väetamisplaan
(3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem
hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist,
koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral
enne vegetatsiooni algust väetamisplaani.
(4) Väetamisplaani võib pidada põlluraamatus. Väetamisplaani
andmeid säilitatakse kümme aastat.
(5) Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja
väetamisplaani pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
Lisa III, 1.3, väetiste VeeS
põllumajandusmaal § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning
kasutamise piirangud, taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
mis on kooskõlas hea (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee
põllumajandustavaga ja kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse
arvestavad asjaomase vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise
tundliku ala omadusi meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
ning eelkõige: § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
a) mulla omadusi ja tüüpi (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
ning maapinna kallet; kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade
b) kliimatingimusi, karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
sademeid ja niisutamist; (5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja
c) maakasutust ja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv
põllumajandustavasid, lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva
sealhulgas külvikordade paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori
süsteeme piirnorme.
(6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline
rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise,
seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade
hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud,
sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit
ja puiskarjamaa.
(7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas
selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe
hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11
alusel.
(8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
kuni 25 kilogrammi fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb
loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale
maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral
suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta
keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari
kohta.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui
mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur
ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik
korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie
hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise
akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
12
(10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul
alal
(1) Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte
paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata:
1) mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise
koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta;
2) loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe
hektari kohta;
3) reoveesette kasutamist.
(3) Nitraaditundlikul alal on väetamine, taimekaitsevahendi
kasutamine ja sõnniku aunas hoidmine keelatud oluliste allikate
ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või
karstilehtri servast.
Vabariigi Valitsuse määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala
määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud
nitraaditundlikul alal“
§ 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel
Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi:
1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle
120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja
mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus
olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;
2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari
kohta;
3) kasutada reoveesetet.
Lisa III, 2, tagatakse iga VeeS
põllumajandusettevõtte § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
või loomühiku puhul, et (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta
loomasõnniku hulk, kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade
mida igal aastal maale karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
laotatakse, sealhulgas
loomade enda jäetu, ei
ületa konkreetset
kogust hektari kohta.
See kogus ühe hektari
kohta on sõnnikukogus,
mis sisaldab 170 kg
lämmastikku
Kasutatava põllumajandusmaa pindala on Eestis Statistikaameti andmetel aastatel 2016–2020
püsinud miljoni hektari lähedal. Stabiilsena on püsinud Eestis ka põllumaa ja püsirohumaa6
osakaal ning NTA-l põllumajandusmaa pindala7 (Statistikaamet, 2020_1).
6
Vastavalt Statistikaameti andmebaasile: püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kasvupind, kas looduslikul
viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine), mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud
viis aastat või kauem. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel, et rohi või muud
rohttaimed jäävad valdavaks. Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa
7
Põllumajandusmaa pindala Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa maakonnas, kus paikneb NTA
13
NTA-l ilmneb põllumajandustootmise mõju põhjaveele kõige selgemalt, kuna veeseire on
selles piirkonnas tihedam kui ülejäänud Eestis. Nii põhja- kui ka pinnavee NO3 sisaldust
mõjutab kasutatud lämmastikväetiste hulgast, väetamise tehnoloogiast ja ajast ning
ilmastikust, eriti sügistalvise perioodi veerohkusest ja talvede temperatuurist.
Mineraalväetisega antava lämmastiku kogus väetatava pinna kohta kasvab üle-eestiliselt aasta
aastalt. Alates 1993. aastast on märkimisväärseid kõikumisi, kuid üldine trend on kasvav
(Statisitikaamet, 2020_3).
Võrreldes erinevaid nitraadidirektiivi tegevusprogrammi perioode (2008–2011, 2012–2015 ja
2016–2019), mille üheks tulemuslikkuse hindamiseks on Eestis rakendatud riikliku põhjaveeseire
NTA seire alamprogramm, on pigem kasvanud selliste seirepunktide osakaal, mille
aastakeskmised NO3 sisaldused ületavad 40 mg/l8 või ka 50 mg/l (vt tabel 1 ja joonis 1). Joogivee
seisukohast on aasta keskmise näitaja asemel oluline, et vesi oleks kvaliteetne aasta ringi (st iga
seiretulemus alla 50 mg/l9). Tõusnud on ka selliste seirepunktide osakaal, kus vähemalt üks
analüüsitulemustest on ületanud 50 mg/l.10 Pandivere alal pikaajalise (üle 20 aasta) graafiku järgi
toimub põhjavees NO3 sisalduse tõus (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium,
Keskkonnaagentuur, 2016), mis ajuti on olnud kahanevas trendis mõni aasta pärast
majandussurutisi (1997 ja 2007).
Üldiselt on läbi aastate kõrge NO3 sisaldusega samad seirepunktid (Keskkonnaseire
infosüsteem KESE, 2020). Leidub ka kohti, kus sisaldused varieeruvad aastati tugevalt.
Suurimad NO3 sisaldused (>50 mg/l) on just NTA nende piirkondade seirepunktides, kus
põllumaa ulatus ja loomühikute arv on suurem. Sama seose võib välja tuua ka seirepunktide
aastakeskmise ja maksimaalse NO3 sisalduse kasvusuundumuste kohta.
(Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016)
Üksikmajapidamiste joogivee (kaevud) terviseohutuse tagamisel on NO3 sisalduse osas
tagasiminek, sest saastunud11 veega kaevude osakaal seirepunktide hulgas suureneb.
8
kui põhjavees on tuvastatud nitraadisisalduse tõusu 1–2 mg/l aastas, st et >40 mg/l sisaldusega vee
nitraadisisaldus võib 5–10 aasta jooksul tõusta 50 mg/l-ni (NITRAATIDE DIREKTIIV (91/676/EMÜ)
Veekeskkonna ja põllumajanduse seisund ning suundumused. Liikmesriigi aruandlusjuhised. 2011.)
9
Kui seiretuemus jääb 40mg/l ja 50mg/l vahele, on see ohumärk aga veel mitte saastunud vee tunnus.
10
Adavere piikonnas on küll perioodi 2016–2019 selliste punktide osakaal võrreldes perioodiga 2012-2015
vähenenud, kuid endiselt suurem perioodi 2008–2011 vastava näitajaga.
11
Vt mõistet KEÜS §7 lg 5.
14
Tabel 1 Nitraatide keskmiste ja maksimaalsete sisalduste jaotus seirepunktides
erinevatel aruandlusperioodidel (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2)
keskmine maksimum
2008-2011 2012-2015 2016-2019 2008-2011 2012-2015 2016-2019
Pandivere allikad ja karst
kuni 25 mg/l 52% 62% 52% 24% 19% 14%
25-40 mg/l 48% 33% 29% 48% 52% 33%
40-50 mg/l 0% 5% 19% 24% 10% 14%
üle 50 mg/l 0% 0% 0% 5% 19% 38%
Pandivere kaevud
kuni 25 mg/l 61% 59% 45% 41% 24% 24%
25-40 mg/l 33% 33% 42% 37% 37% 33%
40-50 mg/l 2% 8% 13% 8% 26% 13%
üle 50 mg/l 4% 0% 0% 14% 14% 30%
Adavere allikad
kuni 25 mg/l 75% 50% 50% 50% 25% 50%
25-40 mg/l 25% 25% 25% 25% 25% 0%
40-50 mg/l 0% 25% 25% 25% 0% 0%
üle 50 mg/l 0% 0% 0% 0% 50% 50%
Adavere kaevud
kuni 25 mg/l 49% 40% 43% 34% 26% 30%
25-40 mg/l 23% 14% 23% 17% 14% 16%
40-50 mg/l 6% 20% 17% 11% 14% 14%
üle 50 mg/l 23% 26% 23% 37% 46% 41%
Kogu NTA seirepunktid
kuni 25 mg/l 56% 53% 45% 36% 23% 25%
25-40 mg/l 32% 27% 32% 32% 32% 27%
40-50 mg/l 3% 12% 16% 13% 18% 13%
üle 50 mg/l 9% 8% 7% 19% 26% 35%
15
Joonis 1. NTA seirekohtade NO 3 keskmise sisalduse muutus 2016‒2019.a
aruandlusperioodil võrreldes eelmise, 2012‒2015 aruandlusperioodiga. (Eesti
Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2)
16
Probleeme esineb ka taimekaitsevahendite sisaldusega põhjavees. NTA-l analüüsiti aastatel
2016-2018 taimekaitsevahendite12 sisaldust kõikidest seirepunktidest ja 2019. a. NTA
aruandlusperioodi viimasel aastal varasemate kõrgemate taimekaitsevahendijääkide
sisaldusega seirepunktides kontrolliti, kas põhjavees taimekaitsevahendite esinemine
seirepunktide vees on püsiv probleem. Ajavahemikul 2016‒2018. a analüüsitud
taimekaitsevahendite ja nende laguproduktide jääke leiti 65% seirepunktides,
taimekaitsevahendite piirväärtuse summa üle lubatud piirnormi (0,5 µg/l) oli ületatud 11%
seirepunktides, 26% oli ühe või mitme taimekaitsevahendi sisaldus kõrgem lubatud
piiväärtusest (0,1 µg/l). Tähelepanu väärib, et üle Eestilises uuringus (kokku 137 proovi) leiti
taimekaitsevahendite jääke üle poolte proovidest (71 proovist), 48 uuringupunktist leiti
taimekaitsevahendite jääke 39-st. Taimekaitsevahendi toimeaine kloridasoon laguprodukti
kloridasoon-desfenüüli (metabolit B) leiti kokku 26 proovist (osakaal kõigist proovidest 37 %),
neist 16 ületasid piirväärtuse (osakaal kõigist proovidest 19 %). Taimekaitsevahendite leiud on
jaotunud üle Eesti üsna ühtlaselt (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018).
2019. aasta NTA põhjaveeseirega tuvastati 19 seirepunktist13 14 erinevat taimekaitsevahendi12
jääki. Põhjavee kvaliteedi piirväärtuse taimekaitsevahendite summana (0,5 µg/l) ületas
7 seirepunkti vesi, üksiku taimekaitsevahendijäägi piirväärtuse (0,1 µg/l) 15 seirepunkti vesi.
Üle piirväärtuse oli kloridasoon-desfenüüli sisaldus 13-s proovis, kolmes proovis oli glüfosaadi
sisaldus üle lubatud piirväärtuse ja ühes proovis ületas piirväärtuse klopüraliidi, tritosulfurooni
ja propikonasooli sisaldus. Enamus veest leitud piirväärtust ületavad taimekaitsevahendid on
herbitsiidid (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2).
Ühe NTA maapinnalähedase põhjaveekogumi (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum
Ida Eesti vesikonnas nr 15) seisund on halvaks hinnatud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020).
Kogumi keemilise seisundi muudab halvaks Selja ja Põltsamaa pinnaveekogumite läheduses
paiknevate põhjavee seirekaevudes esinev nitraatide sisalduse kasvusuundumus ning seisundi
hindamisperioodi viimaste aastate sisaldused on piisavalt kõrged, et põhjavee toitest pärinev
lämmastik võib põhjustada nimetatud vooluveekogumite mitte head seisundit. Hinnangu
usaldusväärsus on siiski madal ja vajab tulevikus täpsemat uurimist. 2020. aastal läbiviidud
hindamise alusel hinnati Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum heasse seisundisse, kuigi seal
piirkonnas esineb nitraatide probleemi.
Osa maaelanikkonnast kasutab põllumaadel asuvates majapidamistes senini madalaid salv- ja
puurkaeve, mis ammutavad vee maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata põhjaveekihist.
Pinnavee toiteainete koormus on oluliseks probleemiks eelkõige Läänemerele ja järvedele.
NTA-lt lähtuvate jõgede keskmine NO3 sisaldus ülevaateseire jaamades on käesoleval sajandil
tõusnud14. Enamik >10 mg NO3/l nitraadisisaldusega seirekohti asub NTA-l või sealt alguse
saavatel jõgedel. Aasta keskmise nitraadisisalduse >25 mg/l piiri ületavad nitraaditundlikul alal
asuvad Jänijõgi (36,6 mg/l 2019. a), Soolikaoja (31,3 mg/l 2013. a), Nõmme jõgi (30,7 mg/L,
2016. a), Põltsamaa jõgi (27,1 mg/l 2016. a) ning Alastvere peakraav (46,9 mg/l 2016. a, ei
käsitleta eraldi veekogumina). Nitraaditundlikult alalt alguse saavatest jõgedest saadi kõrge
aasta keskmine tulemus Selja jões (27,9 mg/L, 2016. a) (Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016).
12
Viidatud töös kasutatakse väljendit „pestitsiid“. Antud juhul kasutatakse läbivalt väljendit „taimekaitsevahend“.
Mõlemal väljendil on teatav erisus (https://www.agri.ee/et/taimekaitsevahendite-jaagid), kuid viidatud töös
väljendeid kasutatud sünonüümina.
13
2019. a määrati ohtlike aineid 27 seirekaevust, seires kokku oli 125 seirekaevu. KESE andmete järgi leiti 17
seirekaevus 14 taimekaitsevahendi jääki.
14
Keskkonnaseire andmebaas, seirepunktid VEE1085000 (Jänijõgi); SJA9303000 (Kunda jõgi: Laivi allikad),
SJA7946000 (Põltsamaa jõgi)
17
Vee nitraadisisalduse tõusu negatiivne mõju jõgede seisundile on oluline eelkõige jõgedes, mis
on samaaegselt suuremate asulate heitvee suublateks, nagu näiteks Soolikaoja ja Selja jõgi
(eutroofsed jõed, neist Soolikaoja ulatub NTA-le). Põltsamaa jõgi on eutroofne, Nõmme jõgi
ja Jänijõgi eutrofeerumisohuga ning ka Nõmme jõe, Jänijõe ja Põltsamaa jõe esimese
veekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjus on osaliselt või täielikult toitained.
Varasemate NTA tegevuskavade kogemused
Lämmastikuühendid on looduse aineringe oluline osa ning nende kasutamisel väetistena ei
ole võimalik kogu lisatud lämmastik (edaspidi N) suunata põllumajanduse
lõpptoodangusse.
Sõnniku hoidmise ning kasutamise ja mineraalväetiste kasutamise keskkonnanõuete
täitmise ja tehnoloogia arendamisega on võimalik vähendada N kadu toodanguühiku
kohta, kuid kadude suurus jääb oluliselt sõltuma tootmisperioodi ilmastikust, mida pole
võimalik kogu vegetatsiooniperioodi peale ette näha.
Põllumajandusest tulev N koormus jääb peamiseks inimtekkeliseks N hajukoormuse
vooks veekeskkonnale ning seda koormust tuleb sotsiaalmajanduslikult mõistlike kuludega
piirata, koormuse mõju leevendada ja kompenseerida.
Põllumajandusest oluliselt mõjutatud majapidamiste madalate kaevude joogivee kvaliteeti
ei ole võimalik tagada.
Hajaasustuse joogivee kvaliteedi tagamiseks tuleb rajada sügavamaid kaeve ja
veevõrke.
Enamkoormatud pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi saavutamiseks on vajalikud
taastamis- ja leevendusmeetmed.
18
2 Tegevuskava eesmärk ja meetmed
NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades
püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea
seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel NTA-l.
Tegevuskava koostamisel on kasutatud kehtivaid veemajanduskavu koos
meetmeprogrammidega (Keskkonnaministeerium, 2016) ja järgmise perioodi
veemajanduskavade koostamise materjale15.
Veekogumite põhised meetmed on esitatud veemajanduskavade meetmeprogrammides ja
sellele lisatud meetmetabelites (Keskkonnaministeerium, 2016). Perioodi 2021–2027
meetmeprogramme ei ole veel koostatud. Meetmeprogrammide koostamisel võetakse arvesse
NTA tegevuskavas välja töötatud tegevused.
Mööduva, 2016–2020, perioodi NTA tegevuskava rakendamise analüüsist (Estonian, Latvian
& Lithuanian Environment OÜ, 2020) selgub, et suurema osa meetmetega on tegeletud, kuid
vajalik on nende jätkamine ja kohati täpsustamine. Ainus meede, mida üldse ei rakendatud on
„Tänapäevase silotootmise koormuse hinnang veekeskkonnale“.
Eelnevate perioodide keskkonnaseireandmed näitavad nitraadisisalduse tõusu nitraaditundlikul
ala põhjavees ning põllumajandusest enammõjutatud jõgedes (Keskkonnaministeerium,
Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2020). Seetõttu on vaja püstitada tegevuskavas
järgmised eesmärgid:
aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee tagamisele;
tõhustada põllumajandustootmise veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike
võtete kasutamist ning parandada vastava info kättesaadavust;
täpsustada põllumajandusest tuleneva koormuse andmeid, võimaldamaks järgmistel
perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida;
tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli nende tegevuste üle.
Kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud normidest ning tõhustada veekaitse meetmete
rakendamist NTA-l.
15
Veemajanduskavasid 2021–2027 koostavad Maves OÜ ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ.
Eelnõud valmivad 2020. aasta lõpuks.
19
2.1 Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel
Veevarustuse tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse
seadus §6).
Hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele heade elutingimuste tagamiseks ning
seeläbi neis piirkondades elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks on loodud hajaasustuse
programm16;17. Programmi eesmärkide saavutamiseks jagatakse toetusi nt
veevarustussüsteemidele, mille raames jagatakse toetust muuhulgas kaevude rajamisele,
kaevudest veetorude rajamisele ja vanade puurkaevude lammutamisele. Toetuse taotleja on
füüsiline isik (majapidamine) ning minimaalne omaosalus on 33%. Toetusmäär on kuni 67%,
millest poole peab rahastama kohalik omavalitsus. Programmi rakendamise korraldamine on
kohaliku omavalitsuse ülesanne, sealhulgas teavitada taotlusvooru toimumisest, nõustada
taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi
reeglitele. Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Esiteks esitab füüsiline isik taotluse
kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib taotluse vastavust. Teiseks esitab kohalik omavalitsus
taotluste summa Rahandusministeeriumile.
Perioodil 2016–2019 rahastati hajaasustuse programmi raames Jõgeva-, Järva- ja
Lääne-Virumaal 319 projekti puurkaevude rajamiseks18 (Estonian, Latvian & Lithuanian
Environment OÜ, 2020). Majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide,
juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemide arendamisega seotud tegevusteks saab
toetust ka järgmisel perioodil taotleda hajaasustuse programmist. Programmi jätkamine
otsustatakse riigihalduse ministri poolt iga-aastaselt, kuid hetkel ei ole ette näha selle lõppemist
(Loorand, 2020). Kaevude rajamisele lisaks rahastatakse sellest programmist torustiku rajamist
vundamendini ja projekteerimist.
Kuni aastani 2011 rajati vastavalt taotlustele üksikmajapidamiste saastunud veega kaevude
asemele SA KIK toetusega 143 uut puurkaevu. Kaevude rahastamise taotluse esitas kohalik
omavalitsus SA-le KIK. Veevarustuse rajamiseks on SA-st KIK võimalik toetusi taotleda
üksnes vee-ettevõtjal (Veemajanduse programm) ja tegevused peavad jääma
reoveekogumisalade piiresse. Hajaasustuses olevate elamute veevarustuse rajamiseks
SA-s KIK meedet ei ole. (Kütta, 2020)
NTA põhjaveeseire valimisse kuulub 125 põhjavee proovivõtupunkti. Nendest 111 asub NTA-l
ning 14 on võrdluspunktid väljaspool NTA-d. Seire jaguneb neli korda aastas tehtavaks
põhiseireks (53 seirepunkti, sh Pandivere piirkonnas 16 allikat, 2 karsti ja 16 kaevu,
Adavere-Põltsamaa piirkonnas 4 allikat ja 15 kaevu) ning proovivõtuga kord aastas tehtavaks
tugiseireks (58 proovivõtupunkti, sh Pandivere piirkonnas 4 allikat ja 34 kaevu, Adavere
piirkonnas 20 kaevu) (Keskkonnaagentuur, 2019).
Puudub ülevaade, kui paljude ja milliste hajaasustuse kaevude vesi on NO3-ga saastunud. NTA
põhjavee seire andmete põhjal võib järeldada, et pooltes NTA kaevudes on vesi perioodiliselt
NO3-ga saastunud. Kaeve, kus vesi on perioodiliselt saastunud või saastumisohus19 on kohati
üle poole (Tabel 1).
Kodanikud on kahtluse korral kaasanud veekvaliteedi selgitamisse Terviseameti inspektori,
tellinud atesteeritud proovivõtja või kasutanud analüüsimiseks Terviseameti laborit.
16
Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“
https://www.riigiteataja.ee/akt/110122019004
17
Hajaasustuse programmi koduleht: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-
rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm
18
Kaevude rajamise põhjused on olnud erinevad, mitte üksnes saastatus NO3-ga.
19
NO3 sisaldus 40mg/l ja 50mg/l vahel.
20
Terviseamet teavitab ja nõustab tasuta isikliku veevarustuse omanikke, kui vee kvaliteedi tõttu
tekib võimalik ettenähtav oht inimese tervisele, ning annab nõu meetmete kohta, mida on
võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest.
Aastast 2012 on Terviseametil kasutuses Vee Terviseohutuse Infosüsteem (VTI) 20, milles on
kõik järelevalve all olevad veevärgid koos neis teostatud iga aastaste joogivee analüüsidega.
Samuti on VTI-s olemas ka veevärkide puurkaevude kohta andmed, koos põhjavee
analüüsidega. Lisaks on VTI andmebaasi sisestatud ka kõik Terviseameti poolsete
sihtuuringute korras teostatud erakaevude analüüsid.
Terviseameti poolt on läbi viidud erakaevude sihtuuring, kuhu valiti iga-aastaselt 2 maakonda,
millest võeti uurimise alla ca 40 erakaevu. 2020. aasta seisuga teostati sihtuuring viimase kahe
maakonnana Saaremaal ja Valgamaal. NTA piirkonna maakondades teostas Terviseamet
sihtuuringud: 201721. a. ja 2014. a. Lääne-Virumaal. Erakaevude uuringu üheks eesmärgiks on
saada teavet nn väikeste veevärkide veekvaliteedi kohta, mis ei ole Terviseameti järelevalve
all (tarbijate arv alla 50 ja/või tarbimine alla 10 m3 ööpäevas vastavalt veeseadusele) ning tõsta
selliste veevärkide tarbijate teadlikkust. Erakaevude sihtuuringute raames on vee analüüsid
üldiselt võetud tarbimiskohas ehk maja sees tarbija kraanist, selle puudumisel kaevust.
Keskkonnainspektsiooni kinnitusel võtavad proove ka kodanikud ise. Pole teada, kas need
proovid on võetud vastavalt proovivõtunõuetele ning kust täpsemalt on proovid võetud (kaevust
või majasisesest veevärgist). Majasisesest veevärgist võetud proov ei pruugi alati kõikide
näitajate osas iseloomustada põhjavee kvaliteeti ning selle kvaliteet võib sõltuda mitmetest
asjaoludest (nt vee hooajaline tarbimine, torude ja veeboilerite puhtus, majapidamises olevate
punktreostusallikate lähedus kaevule, hooldamata kaevud).
Maapiirkondade muude sotsiaalsete probleemide tõttu jätkub mahajäämus ka
üksikmajapidamiste kvaliteetse joogiveega varustamisel. Riik saab selles osas lisaks
toetusskeemidele aidata uuringute ja osapoolte koolitusega. Veevarustuse korraldamisel peavad
enam initsiatiivi näitama kohalikud omavalitsused, kus seire käigus on ilmnenud põhjavee halb
kvaliteet või elanikel on kaebusi joogivee kvaliteedi kohta.
Veemajanduskavasid toetavate uuringute ja arendustööde jaoks on võimalik kaasrahastust
taotleda SA KIK veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammist
(Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2020_1); (Keskkonnaministri määrus nr 10, 2020).
20
http://vtiav.sm.ee
21
Järvamaa ja Jõgevamaa – uuringu info leitav https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content-
editor/vanaveeb/Keskkonnatervis/vesi/eraveevaergid.pdf
21
Eesmärk 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.1 NTA hajaasustusega Perioodi jooksul korraldatakse NTA kohalikele 2024 KeA juhendmaterjali
piirkondade eramajapidamiste omavalitsustele (11 omavalitsust) minimaalselt koostamine
veevarustuse korraldamise juhiste 12 tunnine ühine koolitus. Sellest 6 tundi 5000 €
uuendamine ja koolituste selgitatakse piirkonna veekaitseprobleeme
korraldamine kohalikele (põhjus-tagajärg) ja veekaitse võimalusi sh
omavalitsustele kohaliku omavalitsuse rolli. Teise 6 tunni jooksul
toimub ringsõit, kus esitatakse päriselulisi näiteid
probleemidest ja lahendustest.
Koostatakse juhendmaterjalid hajaasustuse
majapidamistele tutvustamaks NTA
põhjavee/joogivee olukorda, riske ja võimalusi.
Tulemus: läbi viidud koolitus, koostatud
juhendmaterjalid.
1.2 NTA kaevude NO3 ja Jätkata seiret olemasoleval kujul, et saada teavet pidev KeM riikliku põhjavee seire
taimekaitsevahendite sisalduse põhjavee nitraadisisalduse dünaamikast ning NTA põhjavee seire
seire riikliku põhjavee seire NTA taimekaitsevahendite sisaldusest. alamprogrammi käigus
põhjavee seire alamprogrammi Tulemus: NTA põhjavee seire raames on igal
raames aastal analüüsitud orienteeruvalt 200 veeproovi
hajaasustusaladel asuvatest kaevudest.
22
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.3 Seire käigus ilmnenud Kohalikke omavalitsusi teavitatakse iga-aastaselt pidev KeA administratiivne töö
saastunud või ohustatud kaevuveega nendest kaevudest, mille vee saastus on
kaevude teavitustöö kohalikele tuvastatud NTA põhjaveeseire tulemuse põhjal.
omavalitsustele Tulemus: Kohalikud omavalitsused on teavitatud
iga-aastaselt saastunud veega (vähemalt üks NO3
seiretulemus üle 50 mg/l) ja ohustatud seisundiga
(vähemalt üks NO3 seiretulemus vahemikus 40–
50 mg/l) kaevudest, NO3-ga saastunud vee
tarbimise ohtudest ja KOV kohustustest ohutu
joogivee tagamisest.
1.4 Hajaasustuse elanikele Puurkaevude rajamine taotluste alusel pidev KOV Veevarustuse rajamine
kvaliteetse joogivee tagamiseks Tulemus: Asendatud kaevude arv selgub rahastatakse osaliselt
kaevude asendamine hajaasustuse tegevuskava perioodi lõpuks. hajaasustuse programmist
programmist (hajaasustuse programmi
rahastavad riik, KOV ja
eraisik).
Taotleja omaosalus
minimaalselt 33%.
1.5 Hajaasustuse programmi Hajaasustuse programmi toetuse saajate 2021 RaM administratiivne töö
andmebaasi täiendamine andmebaasi lisatakse veerg, mis näitab, kas jaanuar
toetuse saaja uus rajatud kaev asub NTA-l ja
millise põhjaveekogumiga see on seotud. Veerg
lisatakse koostöös Riigi Tugiteenuste keskusega.
23
Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
1.6 Hüdrogeoloogiline uuring, mille Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise 2024 KeA 70 000
käigus luuakse põhjavee mudel modelleerimise teel kindlaks veehaarete
põllumassiivide läheduses (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest
paiknevatele puurkaevude piirkonnast põhjavesi veehaaretesse
piirkonnas, kus on nitraatide ja (puurkaevudesse) tuleb, milliseid
taimekaitsevahendite põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse
kasvusuundumused ning kuidas avaldab see tegevus mõju
konkreetsete puurkaevude lähiümbruses.
Kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli
koostamiseks, sh veeproovide võtmine.
Tulemus: valmib uuringuaruanne mille
tulemusena selgitatakse välja, kas nitraatide
sisaldus põhjavees näitab kasvusuundumust või
langustrendi ja kuidas see on seotud
põllumajandustegevuse kui koormusallikaga.
Antakse praktilisi nõuandeid meetmete
rakendamiseks ja kuidas olukorda parandada, kui
nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust.
Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on
aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus
näitab langustrendi.
KOKKU 75 000
24
2.2 Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses
Keskkonnaküsimused muutuvad iga aastaga üha olulisemaks põllumajandustootmise
aspektiks. Keskkonnasäästlik tootmine ei sea mitte ainult kitsendusi põllumajandustootmisele,
vaid samas soodustab innovaatiliste keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate rakendamist
tootmises.
Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise kõrval on suur tähtsus kaasaegsete
põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Enamusel suurematest tootjatest on tänapäevased
väetiste, sh ka sõnniku laotamise seadmed, mis võimaldavad täpsemat doseerimist ning
väetiste mulda viimist. Põllumajandustootjale on loodud maaharimise planeerimiseks
erinevaid erakapitalil põhinevaid platvorme 22. Turul on erinevaid sensoreid, mis tuvastavad
põllukultuuri seisundi reaalajas põllul ja võimaldavad doseerida väetist või
taimekaitsevahendeid vastavalt konkreetsele põllu osale 23. Erinevatel sensoritel on omad
kasutuspiirangud ja -eeldused. Näiteks eeldab põllumehe väga põhjalikku teadmist toitainete
ja mineraalide vajadustest ning oma põllu mulla omadustest.
Selle juures on oluline põllumajandustootjale tagada selgelt arusaadav veekaitsepiiranguid
kirjeldav ühtne ruumiline info. Näiteks 2014. aastal kaardistati NTA-l karsti asukohad
(Consultare OÜ, 2014). Ühtne ruumiline info tagab ühtse arusaamise piirangute sisust ja
asukohast lisaks on kergemini võimalik ühtselt koondatud infot kasutada
põllumajandusmasinate navigeerimissüsteemides. Osalt on info olemas, kuid mõnevõrra
killustatud erinevates kohtades. Näiteks on hiljuti valminud põldude puhverribade soovituslike
suuruste uuring24, kuid ei ole selge, millises andmebaasis hakatakse välja töötatud
ruumiandmeid hoidma. Sarnane uuring oleks vajalik teha ka ülejäänud Eesti põldudel
asuvatele karstidele.
Loomakasvatushoonete puhul on punktreostuse ärahoidmisel oluline sõnniku- ja
virtsahoidlate, aga ka silohoidlate tehniline seisukord ja piisav mahutavus. Uusi
keskkonnakaitse võimalusi põllumajanduses avab vedelsõnniku baasil biogaasi tootmine, mis
võimaldab lisaks sõnnikule kasutada erinevaid taimseid ja loomseid jäätmeid. Sarnasete
meetmete rakendamine aitab parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet
keskkonnakoormust suurendamata.
Sõnnikuhoidlate inventuur (Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond, 2017) tõi välja
sõnnikuhoidlate tehnilise seisukorra jätkuva probleemi. Sõnnikuhoidlate seisukorra
parandamise vajadusele on viidatud PõKA-s ning seda toetatakse MAK 2014-2020 eelarvest.
Sõnnikuhoidlate ehitamist on plaanis toetada ÜPP strateegiakava sekkumise „Investeeringud
keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse“ kaudu. Veeseadus (§164) seab hoidla
miinimummahutavuseks kaheksa kuu sõnnikukoguse. Võimaldamaks taimede paremat
toitainetega varustamist taimede aktiivse kasvuaja perioodil (väetamise ajatamine) ning
vältimaks ilmastikust tingitud riske sõnniku hoidmisel (tingimused, mis ei võimalda sõnnikut
pikema aja jooksul laotada) tuleb soodustada piisava mahutavusega hoidlate rajamist (12 kuu
sõnniku mahutavus). Sõnnikuhoidla kohustus laieneb 2023. aastaks kõikidele 5- või enama
loomühikuga loomapidamishoonetele. Sama aasta 1. oktoobriks tuleb tagada loomade
välitingimustes pidamisel alalise söötmis- ja jootmiskoha lekkekindlus.
22
Nt: https://terake.com/digitaalne-polluraamat/; https://eagronom.com/et/
23
Nt: https://www.yara.ee/seadmed-rakendused-apid/n-sensor/;
https://agriculture.trimble.com/product/greenseeker-system/
24
https://www.kik.ee/et/projekt/veekaitsevoondite-reostustundlikkuse-ja-kaldavoondi-puhverribade-rajamise-
vajalikkuse
25
PõKA (Maaeluministeerium, 2020) toob välja eesmärkide loetelu toitainete kao
vähendamiseks (vt LISA 1). Eesmärkide saavutamiseks on ÜPP strateegiakava raames
koostatud sekkumislehtede kavandid (vt LISA 2). Liikudes toitainebilansi arvutamise suunas
on oluline see teema liita ka ÜPP strateegiakavasse.
ÜPP strateegiakava sekkumiste eesmärgiks on muuhulgas soodustada põllumajandustootmises
keskkonnasäästlike ja keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning
saavutada seeläbi suurem keskkonnakaitse.
26
Meede 2 Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.1 Õigusaktides Koostatakse ülevaade, millised veekaitsenõuete 2022 KAUR administratiivne töö
kehtestatud järgmiseks vajalikest ruumiandmetest on olemas,
veekaitsenõuete milliseid tuleb täiendada ja mis andmed tuleb luua.
järgimiseks vajalike Ülevaade, kus ruumiandmed on kättesaadavaks tehtud
ruumiandmete (PRIA kaardirakendus, Maa-ameti geoportaal).
analüüs Koostatakse iga täiendamist ja loomist vajava andmeliigi
lõikes edasiste vajalike tegevuste kirjeldus.
Andmete loetelus on:
karstivormid ja -järvikud, karstialad;
kaitsmata põhjaveega alad;
veekaitsevööndid;
veehaarete hooldus- ja sanitaarkaitsealad;
veehaarete toitealad;
muud alad, kus tuleb veekaitse eesmärgil
põllumajandust piirata.
Tulemus: aruanne, milles on ülevaade veekaitse
tõhustamiseks vajalikest ruumiandmetest, nende
olemasolust ja täiuslikkusest, puuduvate andmete
saamiseks vajalikest tegevustest.
27
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.2 Põllumajanduse Koondatakse põllumajanduse veekaitsenõuete 2023 KAUR, Osaliselt
veekaitsenõuete ruumiandmed ning pakutakse avaandmetena KeMIT administratiivne töö.
ruumiandmete ruumiandmeteenuseid. Täiendatakse olemasolevaid Avalikustamiseks
(avaandmete) andmekihte ning vajadusel luuakse puuduolevad avalikes
kättesaadavaks andmekihid, kui tegevuse 2.1 käigus on selgunud vajadus kaardirakenduses
muutmine ning nende järele. vajalikud vahendid:
vajadusel töövahendi Tagatakse veekaitseliste ruumiandmete kuvamine 20 000 ärianalüüs +
arendamine avalikes kaardirakendustes (PRIA kaardirakendus, Maa- 30 000 arendus
ameti geoportaal), vajadusel luuakse vastav võimekus
loodavasse Keskkonnaportaali.
Tulemus: veekaitsenõudeid kajastavad ruumiandmed on
põllumajanduse valdkonnas tegelevatele isikutele
kättesaadavad, valmis on andmeteenused avaandmete
avalikustamiseks. Tagatud on praktiline kaardirakendus
põllumeestele.
2.3 NTA oluliste Kehtivate oluliste allika ja karstialade välispiirid ei ole 2022 KAUR 15 000
allika- ja karstialade ajakohased ja ei vasta tegelikule olukorrale looduses.
nimistu üle vaatamine Vajadus korrigeerida alade piire. Piiride kontrollimiseks
ja piiride ja uuendamiseks vajalik läbi viia inventuur.
korrigeerimine Tulemus: ekspertide poolt koostatud kaasajastatud
oluliste allika- ja karstialade kaardikiht.
Ettepanekud nitraaditundliku ala määramise määruse
täiendamiseks.
2.4 Sõnnikuhoidlate Põllumajandustootjatele on järgmiseks NTA 2021 MeM Administratiivne
ja silohoidlate tegevusperioodiks loodud toetusmehhanism tegevus. Rahastatakse
korrastamiseks ja sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ning EL ühise
rajamiseks rajamiseks. Sõnnikuhoidla rajamiseks toetuse taotlemisel põllumajanduspoliitika
toetusvõimaluse annab lisapunkte 12 kuu mahutavusega sõnnikuhoidla (ÜPP) raames
loomine rajamine.
Tulemus: loodud on toetusmehhanism.
28
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.5 Sõnniku- ja Halvas seisus või puuduvate sõnniku- ning silohoidlate 2024 MeM Rahastatakse EL ühise
silohoidlate asemele rajatakse toetuse abil veekeskkonnale ohutud põllumajanduspoliitika
korrastamine ja hoidlad. (ÜPP) raames.
rajamine Tulemus: NTA-l on korrastatud ja rajatud NTA-l rahastatud
sõnnikuhoidlad nii, et veekaitseliselt hea hinnanguga on taotluste kogusumma
vähemalt 80% hoidlatest (lähtetase 60%). raskelt prognoositav.
Sõnnikuhoidlatest on enim toetust saanud need, mis
mahutavad 12 kuu sõnniku.
2.6 E-põlluraamatu 2024 PMK Töö sisaldub
Luuakse e-põlluraamatu kontseptsioon mis käsitleb
juurutamise Põllumajanduse
teemasid:
eeltegevused suurandmete
sobiv platvorm; teadmussiirde
põlluraamatu pidaja poolt sisestatavad andmed ja programmis (Maaelu
nende seostamine teiste andmetega (sh väetamise Edendamise Sihtasutus,
vastavus vedelsõnniku laotamisplaaniga, sidumine 2020) Programmi
põllumajanduse piirangu infoga, sidumine kliima rahastatakse Eesti
infoga, soovitused põllumajandustootjale eelmiste maaelu arengukava
aastate andmete põhjal, taimekaitsevahendite 2014‒2020 kaudu
kasutamise kogus ja koht);
e-põlluraamatu kohustuslikuks muutmiseks
õigusaktides täienduste vajalikkused;
vajalikud arendustegevused ja maksumus;
e-põlluraamatule ülemineku ajakava.
Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate ülal toodud
teemade käsitlusest ja käsitluse tulemusest.
29
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
2.7 Toitainebilansi 2024 PMK
E-põlluraamatu eduka juurutamise jätkuks on sellesse Töö sisaldub
rakendamise
toitainebilansi mooduli loomine. Ettevalmistava Põllumajanduse
eeluuring
tegevusena tuleb välja selgitada, milliseid andmeid on suurandmete
toitainebilansi arvutamiseks põllumajandustootjalt vaja teadmussiirde
ning millised kulud ja tegevused see endaga kaasa toob programmis (Maaelu
(sh vajalikud muudatused õigusaktides). Edendamise Sihtasutus,
2020) Programmi
Tulemus: aruanne toitainebilansi arvestamise suunas
rahastatakse Eesti
liikumiseks vajalikest tegevustest ja tegevuste ajakava,
maaelu arengukava
mis arvestab tegevuste 2.5 ja 3.4 ajakava ning sisu.
2014-2020 kaudu
KOKKU 65 000
30
2.3 Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine
NTA-l ning leevendusmeetmed
Inimtegevuse mõju (sh põllumajandustootmine) hindamine veekeskkonnale toimub riigi
veeseire programmi raames25 saadud info alusel. Põhjavee seire toimub NTA-l nii
põhjaveekogumite seire kui NTA seire programmi raames 26. Pinnavett seiratakse erinevate
programmidega - riiklik keskkonnaseire ning operatiivseire esile kerkinud probleemide
selgitamiseks. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates
1995. aastast, kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas
veekvaliteedi uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast26. Lisaks põhjaveeseire programmile
korraldatakse täpsemaid uuringuid veekogumitel või nende osades, kus vee toitainete sisaldus
põhjustab veekogumi halba ja kesist seisundit või ohustab joogiks kasutatava põhjavee
kvaliteeti. Uuringud on vajalikud kohustuslike keskkonnanõuete ja põllumajandustootjatele
vabatahtlike meetmete soovituste täpsustamiseks ning põllumajanduskoormuse mõju
leevendamise tegevuste planeerimiseks.
Keskkonnameetmete rakendamiseks on oluline omada ülevaadet koormusnäitajatest. Üks
võimalus on teostada valimi uuringuid, mida hiljem üldistada kogu riigile. Näiteks teostab
Põllumajandusuuringute Keskus igal aastal taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse
uuringut (Põllumajandusuuringute Keskus, 2019), millest nähtub, et lämmastiku ülejääk aasta-
aastalt suureneb. Parema ülevaate saamiseks põllu tasemel on vaja liikuda ühtse andmebaasina
peetava toitainebilansi suunas.
Uute tehnoloogiate uuringud jäävad tihtilugu ideede puuduse ja rahastuse taha.
Suuremahulisteks uuringuteks siseriiklikult piisavalt raha ei pruugi olla. Tulus on olemasolevat
raha võimendada. Selleks saab kasutada Euroopas (miks mitte ka maailmas) pakutavate
uuringute ja koostööde rahastust. Selle asemel, et rahastada kogu uuring või projekt täies
ulatuses omalt poolt, on mõistlik see kasutada rahvusvaheliste uuringute ja koostööde
omaosaluste katmiseks. See võimaldab ka uuringumeeskonnad laiendada rahvusvahelisele
tasemele. Näiteks INTERREG Baltic Sea Region27 toetusprogramm keskendub konkreetselt
Läänemere seisundi parandamisele. Pisut laiema haardega on Life programm 28. Rahastuse
kasutamise ja teiste riikide kaasamise heaks näiteks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
juhitud projekt „Green Agri“29. Riigi oluline osa selles on välja töötada talle vajalikke
uuringuideid ning pakkuda omalt poolt administratiivset tuge taotluste edukuse tagamiseks.
Selleks on toetuskirjad, rahvusvaheliste kontaktide jagamine, taotluste koostamisel uuringu sisu
osas nõustamine ning ka uuringutes osalemine kas projektipartnerina või huvitatud osapoolena.
25
https://www.envir.ee/et/veeseireprogramm-2016-2021;
26
https://kese.envir.ee/kese/viewProgram.action?uid=473789
27
https://www.interreg-baltic.eu/home.html
28
https://ec.europa.eu/easme/en/life
29
http://epkk.ee/greenagri/
31
Meede3: Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine NTA-l ning leevendusmeetmed
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.1 Loomakasvatusettevõtete 2017. aastal läbi viidud uuringut on 2024 KeM 160 000
sõnnikukäitluse, mõistlik korrata tuleva perioodi lõpuks, et
sõnnikuhoidlate ja silohoidlate saada ülevaade vahepeal toimunud
inventuur muutustest.
Tulemus: uuringuaruanne, mis annab
ülevaate olemasolevast olukorrast ja
soovitused edasisteks tegevusteks.
3.2 Keskkonnasõbralikud Teave silotootmise keskkonnanõuetele 2024 (hiliseim EPKK 75 000 (Eesti
silotootmise tehnoloogiad vastavuse osas ning ettepanekud alustamise aeg) projektipartnerite
keskkonnanõuete täpsustamiseks. omaosalus)
Uuring hõlmab protsessi alates taimiku
kasvatamisest lõpetades silo
hoiustamisega.
Projekt on soovitatav läbi viia
rahvusvahelist rahastust ja teisi EL
partnereid kaasates
Projekti oodatav tulemus on praktilised
soovitused põllumajandustootjale
silotootmisega kaasneva keskkonnamõju
vähendamiseks.
Tulemus: uuringu teostamiseks taotlus
rahastatud.
32
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.3 Meetmete rakendamise Valitakse välja NTA pinnaveekogumi 2024 KeM 180 000
tõhususe mõõtmine valgala, kus rakendatakse Eestis (vahekokkuvõte)
Meetmete välja
pilootpiirkonnas soovitatud toitainekoormuse vähendamise
töötamine,
meetmeid ja kus on võimalik läbi viia
keskkonnaseire
maaparandusseiret. Paralleelselt seiratakse
korraldamine
dreeni-, pinna- ja põhjavee kvaliteeti ning
hinnatakse valitud maakasutusüksuse
tasandil toitainekoormuse vähendamise
meetmete tõhusust. Tegevuse tulemusel
selgub kavandatud meetmete reaalne mõju
veekeskkonnale. Projekt ulatub perioodi
2025–2029, kuna meetmete rakendamine
ja mõju ilmnemine võtab aega.
Tulemus: vahearuanne, mis annab seni
teostatud seire põhjal esialgse hinnangu
meetmete tõhususest ja teeb ettepanekuid
perioodi 2024–2029 NTA tegevuskavale.
33
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.4 LIFE IP CleanEST (grant Loobu_2, Kunda_2, Selja_4, Pada_1, 2023 KeM Kulud kaetakse
LIFE17 IPE/EE/000007) Sõmeru jõgede veekogumitel ja projekti eelarvest
projekti tegevus C.10 põhjaveekogumitel nr 13 ja 15 tehakse
“Keskkonnameetmete aastatel 2019–2022
rakendamine põllumajanduses” põllumajandusettevõtete keskkonnamõju
uuring. 2021. aasta lõpuks valmivad
põllumajanduslike keskkonnameetmete ja
põllumajandustootja toitainete bilansi
koostamise juhised ja 2022. aasta lõpuks
valmib aruanne põllumajanduse mõjust
pinna- ja põhjavee kvaliteedile.
Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate
põllumajandusettevõtete keskkonnamõjust
ning ettepanekud bilansi koostamiseks.
Töö arvestab tegevuste 2.5 ja 2.6 sisu.
34
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
3.5 NTA-d puudutavate Põllumajanduse veekaitsetöörühma liikmed 2024 KeM administratiivne
uuringuideede pank (vt tegevus 4.1) koostavad nende jaoks tegevus
vajalike uuringute ideepanga. Uuringuideid
tutvustatakse potentsiaalsetele läbiviijatele
(teadusasutused, riigiasutused, valdkonna
MTÜd, valdkonna sihtasutused).
Töörühma liikmed aitavad asjakohasel
juhul läbiviijatel koostada uuringu rahastus
taotlust kirjutades toetuskirju ja jagades
oluliste siseriiklike ning välismaiste
partnerite kontakte.
Asjakohasel juhul osalevad töörühma
liikmed uuringutes projektipartneritena või
huvitatud osapooltena.
Tulemus: loodud on projektideed pank,
projektiideid on tutvustatud
potentsiaalsetele läbiviijatele.
KOKKU 390 000
35
2.4 Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine
Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd erinevate ametkondade ja huvigruppide
vahel nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil ning valdkonda reguleerivate õigusaktide
vajaduspõhist muutmist ja täiendamist.
Nitraadikoormuse osas ühistele arusaamistele jõudmiseks ja koostöö korraldamiseks on vajalik
korraldada osapoolte regulaarseid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega seotud
probleeme, õigusloomega seotud küsimusi, vahetada teavet ning kavandada uusi tegevusi.
Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust
suurendamata on laialdasi teadmisi nõudev ülesanne. Ajakohaste juhendmaterjalide ja nõuande
kättesaadavus on väga oluline. Nõustamisteenust pakkuvad konsulendid peavad olema kõrge
kvalifikatsiooniga. Samas oli 2020. aasta augusti seisuga kutsetunnistusega keskkonnakaitse ja
loodushoiu konsulente üks30. See number ühtlasi iseloomustab ka nõudluse vähesust.
Konkreetselt keskkonnaküsimustele spetsialiseerunud konsulentide arvu suurendamise asemel
on tõhusam teiste valdkondade konsulentide harimine keskkonnavaldkonnas. Oluline on, et
põllumajandustootjatele oleks kindlustatud pädev nõustamissüsteem, mis tagab vajaliku
teavituse õigusaktide nõuetest ja parimatest võimalikest tehnoloogiatest. Konsulentide
veekaitsealasest teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitse nõuete
täitmine. Vajalik on põllumajanduskonsulentide regulaarne koolitamine, et anda uusi teadmisi
ning kinnistada olemasolevaid.
Järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle põllumajanduses teevad kaks asutust,
Keskkonnainspektsioon ja Põllumajandus- ja Toiduamet vastavalt nende pädevusele.
Keskkonnaameti ülesandeks on keskkonnalubade menetlemine ja väljaandmine. Samuti on
nimetatud asutus seotud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise järelevalvega.
Vaja on suurendada Keskkonnainspektsiooni järelevalvealast võimekust peamiselt nutikate
kontrollivõimaluste laiendamisega (nt kaugseireandmete kasutamise võimaluste uuring).
Tehnoloogia arenguga on muutunud kättesaadavaks ka kaugseire võimalused, mida Eestis juba
ka kasutatakse (Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet, 2018); (kaugseire.ee, 2020).
Järelevalvele eraldatud ressurss peab jääma vähemalt samale tasemele.
30
https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused
36
Meede 4: Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
4.1 Põllumajanduse Jätkub töörühma regulaarne kohtumine Pidev KeM Administratiivne töö
veekaitse töörühma eesmärgiga ühtlustada valdkonnas toimuvaid
jätkamine tegevusi.
Töörühma üheks ülesandes on NTA tegevuskava
täitmise juhtimine.
Tulemus: tulevase perioodi lõpuks on NTA
tegevuskava ellu viidud.
4.2 Konsulentide Konsulentidele koostatakse koostöös 2021 MES Administratiivne töö
veekaitsealase teadlikkuse Keskkonnaministeeriumiga ühepäevase
tõstmine õppemahuga veekaitsealane koolitusprogramm,
mida on võimalik edaspidi kasutada konsulentide
järelkasvu koolitusprogrammi ühe moodulina.
Tulemus: 2021 valmib konsulentidele
veekaitsealane koolitusprogramm, mille alusel
viiakse läbi 2021. a. üks koolitus.
Konsulentide järelkasvu õppekavasse viiakse
sisse veekaitsealase koolitusprogrammi moodul.
37
Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus €
4.3 Kaugseireandmete Selgitatakse välja järelevalve vajadused 2022 KeA 50 000
kasutamisvõimalused veekaitsemeetmete kinnipidamise kontrolli osas
järelevalveks ja selle kasutamiseks kaugseirevõimalused.
Töötatakse välja ettepanekud kaugseiresüsteemi
rakendamiseks.
Tulemus: teostatakse pilootprojekt võimalike
lahenduste kontrollimiseks (võrreldakse
kaugseire andmeid usaldusväärsete andmetega).
4.4 NTA NTA olulisema nitraadikoormusega piirkondades 2024 MeM Sisaldub MeM
põllumajandustootjate viiakse läbi põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogrammis.
veekaitsealane koolitus. Selgitatakse veekaitse vajadust Rahastatakse Eesti maaelu
koolitusprogramm sisulisest küljest, kirjeldatakse põhjus-tagajärg arengukava 2014-2020
seoseid, tutvustatakse veekaitsemeetmeid ja teadmussiirde meetmest.
toetusi meetmete rakendamiseks.
Koolituste tarbeks olulised NTA alampiirkonnad
ja põllumajandustootjate sihtgrupid (suurtootjad,
väiketootjad, loomakasvatajad, taimekasvatajad
vm) toob koolitajale välja
Keskkonnaministeerium.
Koolitusprogrammi täpsem sisu on toodud
lisas 4.
Tulemus: koolitatud on 140 veekaitse seisukohast
olulisemat põllumajandustootjat.
KOKKU 50 000
38
3 Tegevuskava maksumuse prognoos
Tegevuskava kogumaksumus aastani 2024 on 605 000 eurot. NTA tegevuskava eelnõu
planeeritav eelarve ei sisalda MAK 2014‒2020, ÜPP strateegiakava 2021‒2027 meetmetest
planeeritud summasid ega teistest EL tasandi toetusrahasid. Meetmete rahastamisse on
arvestatud projektide läbiviimiseks vajalikud omaosalused. Riigiasutustes ettenähtud tööd
(administratiivsed) on arvestatud ametnike olemasolevate tööülesannete sees olevaks, mistõttu
nende väärtus on eelarves 0 €.
39
Tegevuste maksumused (€), rahastus allikad:
nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU Rahastus allikas
1.1. NTA hajaasustusega piirkondade eramajapidamiste
veevarustuse korraldamise juhiste uuendamine ja 5 000 5 000 Riigieelarve
koolituste korraldamine kohalikele omavalitsustele.
1.2. NTA kaevude põhjavee NO3 ja taimekaitsevahendi Põhjavee seire
jääkide sisalduse seire põhjavee seire riikliku riikliku seire
alamprogrammi raames. alamprogrammi
raames
1.3. Seire käigus või elanike kaebuste põhjal ilmnenud NTA KeA
0
ohupiirkondade üksikmajapidamiste teavitustöö administratiivtöö
1.4. Hajaasustuse elanikele kvaliteetse joogivee tagamiseks Hajaasustuse
kaevude asendamine hajaasustuse programmist programm
1.5. Hajaasustuse programmi andmebaasi täiendamine. RaM
0
administratiivtöö
1.6. Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee
mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele
35 000 35 000 70 000 Riigieelarve
puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja
taimekaitsevahendite jääkide kasvusuundumused
2.1. Õigusaktides kehtestatud veekaitsenõuete järgimiseks KAUR
0
vajalike ruumiandmete analüüs administratiivtöö
2.2. Põllumajanduse veekaitsenõuete ruumiandmete
(avaandmete) kättesaadavaks muutmine ning vajadusel 50 000 50 000 Riigieelarve
töövahendi arendamine
2.3. NTA oluliste allika- ja karstialade nimistu üle vaatamine
15 000 15 000 Riigieelarve
ja piiride korrigeerimine
2.4. Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja MeM
0
rajamiseks toetusvõimaluse loomine administratiivtöö
2.5. Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine ÜPP
strateegiakava
2021‒2027
40
nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU Rahastus allikas
2.6. E-põlluraamatu juurutamise eeltegevused MAK 2014‒2020
2.7. Toitainebilansi rakendamise eeluuring MAK 2014‒2021
3.1. Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse,
160 000 160 000 Riigieelarve
sõnnikuhoidlate ja silohoidlate inventuur
3.2. Keskkonnasõbralikud silotootmise tehnoloogiad Projektipartneri
75 000 75 000
omaosalus
3.3. Meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine
60 000 60 000 60 000 180 000 Riigieelarve
pilootpiirkonnas
3.4. LIFE IP CleanEST (grant LIFE17 IPE/EE/000007) LIFE IP
projekti tegevus C.10 “Keskkonnameetmete CleanEST grant
rakendamine põllumajanduses”. LIFE17
IPE/EE/000007
3.5. NTA-d puudutavate uuringuideede pank KeM
0
administratiivtöö
4.1. Põllumajanduse veekaitse töörühma jätkamine KeM
0
administratiivtöö
4.2. Konsulentide kompetentsinõuete täiendamine. MES
0
administratiivtöö
4.3. Kaugseireandmete kasutamisvõimalused järelevalveks 50 000 50 000 Riigieelarve
4.4. NTA põllumajandustootjate veekaitsealane
MAK 2014‒2020
koolitusprogramm
KOKKU 20 000 195 000 95 000 295 000 605 000
41
4 Tegevuskava elluviimine
Keskkonnaministri 29. aprilli 2015 a käskkirjaga nr 405 moodustati põllumajanduse veekaitse
töörühm, mida uuendati keskkonnaministri poolt 07.05.2020 käskkirjaga nr 221. Töörühma
kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maaeluministeeriumi,
Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Eestimaa Talupidajate
Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumeeste ühistu KEVILI,
Järva Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu,
Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Jõgevamaa Arendus- ja
Ettevõtluskeskuse esindajad.31
Töörühma ülesanneteks on:
• NTA tegevuskava koostamise protsessis osalemine, sealhulgas arvamuse avaldamine
tegevuskava eelnõule, hinnangu andmine tegevuskava meetmete asjakohasusele
põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi
parandamiseks.
• Vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete täiendamiseks või uute
kasutuselevõtmiseks ning põllumajanduse veekaitse valdkonnas uuringute
kavandamiseks.
• Anda soovitusi NTA tegevuskava täpsustamiseks ja ühildamiseks teiste tegevuskavade ja
programmidega.
• NTA tegevuskava aruannete koostamisel osalemine, sealhulgas hinnangu andmine
tegevuskava täitmisele, soovituste andmine uue NTA tegevuskava meetmete
planeerimiseks.
• Seisukoha kujundamine NTA võimalikuks laiendamiseks, sealhulgas analüüsida ja
hinnata NTA võimaliku laiendamisega seotud uuringute põhjal keskkonna, majanduse,
sotsiaalset, jne mõju.
• Arvamuse avaldamine veemajanduskavade meetmete asjakohasuse kohta
põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi
parandamiseks ning vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete
täiendamiseks või uute kasutuselevõtmiseks.
• Soovituste tegemine põllumajanduse veekaitsealaste õigusaktide, juhendite- ja
infomaterjalide täiendamiseks, muutmiseks või parandamiseks.
Erinevalt varasemate NTA töörühmade ülesannetest, mis olid seotud nitraaditundliku ala
tegevustega, on põllumajanduse veekaitse töörühma fookuses kogu Eesti territoorium.31
NTA tegevuskava elluviimist korraldab Keskkonnaministeerium koostöös
Maaeluministeeriumiga. Mõlemad ministeeriumid kaasavad vastavalt tegevuse iseloomule
töösse oma allasutused (Keskkonnaamet, Põllumajandusuuringute Keskus,
Keskkonnainspektsiooni, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet jne), aga samuti ühiskondlike organisatsioonide, teadlaste ja asjast
huvitatud isikute esindajaid. Joogivee kvaliteedi küsimuste lahendamisele kaasatakse
Sotsiaalministeerium ning Terviseamet.
31
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse/pollumajanduse-veekaitse-
tooruhm
42
Vastavalt nitraadidirektiivi artikli 10 nõuetele esitavad kõik liikmesriigid iga nelja aasta järel
Euroopa komisjonile tegevusprogrammide kokkuvõte, aruande NTA tegevuskava täitmise
kohta, vastavalt ühtsele aruande esitamise juhendile. Viimane aruanne eelmise NTA
tegevuskava perioodi kohta esitati 2020. aasta lõpus.
43
5 Tegevuskava täitmise hindamise kriteeriumid
NTA tegevuskava täitmist hindab ja analüüsib põllumajanduse veekaitse töörühm, võttes aluseks
järgmised hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad peamiselt veeseadusest ja selle alamaktidest.
Põhjavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega
nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende
määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate
kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate
tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused
põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise
põhimõtted“.
Pinnavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega
nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside
määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate
väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“.
Tervisele ohutu joogivee nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Joogiveehaardele ning selle
valikule on kehtestatud nõuded veeseaduse paragrahvides 85, 86, 148 ja 153.
Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja
keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja-
ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja
piiramiseks“.
Tegevuskava meetmete täitmise indikaatorid on toodud meetmete kirjelduste tabelites.
Järgmise perioodi tegevuskava on edukas, kui põhjavee seirepunktides on NO 3 sisalduse
tõus peatunud ning NTA-l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemilised näitajad
vastavad vähemalt heale seisundiklassile32.
32
Hea seisundi väärtused on toodud Keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri,
pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste
seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate
väärtused“.
44
6 Kasutatud kirjandus
Consultare OÜ. (2014). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja
karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/karstiprojekti_aruanne_21.10.2014.pdf
Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond. (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja
sõnnikuhoidlate inventuur. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&ua
ct=8&ved=2ahUKEwjtuumJjIbrAhXqwosKHY2SBpYQFjAAegQIAxAB&url=https
%3A%2F%2Fwww.envir.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fsonnikuhoidlate_loppar
uanne_18_05_2017.pdf&usg=AOvVaw0RDXZQYYakgRn7N
Eesti Geoloogiateenistus. (2020). Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019.
Rakvere.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2018). Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja
dünaamika uuring pinna- ja põhjavees. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga
.pdf
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020). Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja
-süsteemide uuring.
Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020_2). Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2019.
Tallinn.
Eesti Taimekasvatuse Instituut, Maaeluministeerium. (2020). Hea põllumajandustava. Allikas:
https://www.etki.ee/taim/public/pdf/Trukised/Hea_pollumajandustava.pdf
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. (2020). Nitraaditundliku ala tegevuskava
2016–2020 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuses hindamine.
Eurostat. (2018). Põllumajandusettevõtted ja -maa Euroopa Liidus – statistika. Eurostat.
Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-
explained/index.php?title=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_-
_statistics/et#P.C3.B5llumajandusettev.C3.B5tted_2016._aastalexplained/index.php?ti
tle=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_-_statistics/et
kaugseire.ee. (08. 08 2020. a.). Kaugseire veebilehekülg. Allikas: https://kaugseire.ee/
Keskkonnaagentuur. (6. 12 2019. a.). Keskkonnaseire. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a.,
allikas https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire
Keskkonnainvesteeringute Keskus. (09. 07 2020_1. a.). Veemajanduse programm. Kasutamise
kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/veemajanduse-
programm-6
Keskkonnaministeerium. (2016). Veemajanduskavad 2015-2021. Allikas:
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad
45
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. (2016). Nõukogu
direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva
nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015 . Tallinn. Allikas:
https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf
Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. (2020). Nõukogu
direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva
nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. Tallinn:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/nitrate_report_2020_estonia_upd
ated.pdf. Allikas: Keskonnaagentuuris valminud analüüsid:
https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/nitrate_report_2020_estonia_upd
ated.pdf
Keskkonnaministri määrus nr 10. (02. 07 2020. a.). Keskkonnaprogrammist toetuse andmise
kord ja tingimused. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas Riigi Teataja:
https://www.riigiteataja.ee/akt/104022020002
Keskkonnaseire infosüsteem KESE. (2020). Kasutamise kuupäev: 30. 07 2020. a., allikas
https://kese.envir.ee/kese/welcome.action
Kurvits, T. (2014). Põllumajandusmaade pindalaline muutus Euroopa Liidu liikmesriikides (sh
Eestis) aastatel 1992-2011. Bakalaureuse töö. Geomaatika osakond. Tartu: Eesti
Maaülikool. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&ua
ct=8&ved=2ahUKEwi967r3gPfqAhVksYsKHXlkBeMQFjAAegQIBBAB&url=https
%3A%2F%2Fdspace.emu.ee%2Fxmlui%2Fbitstream%2Fhandle%2F10492%2F1519
%2FTaavi_Kurvits_BA2014.pdf%3Fsequence%3D6%26isAllow
Kütta, M. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide
koortinaatoriga. Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatavad toetused NTA
vajadustest lähtuvalt.
Loorand, T. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Riigi tugiteenuste Keskuse Hajasustuse
programmi koordinaatoriga. Hajaasustuse meetme sisu ja võimalused NTA vajadustest
lähtuvalt. (K. Kupits, Intervjueerija)
Maaelu Edendamise Sihtasutus. (08. 08 2020. a.). Põllumajanduse suurandmete teadmussiirde
programm. Allikas: https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised-
programmid/pollumajanduse-suurandmete-teadmussiirde-programm/
Maaeluministeerium. (09. 03 2020. a.). Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava
aastani 2030 eelnõu. Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-
valdkonna-arengukava-aastani-2030
Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet. (25. 10 2018. a.). PRIA kaugseire valdkonnas
kasutatav metoodika põllul toimuva selgitamiseks. Allikas:
https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kaugseire/files/kaugseirepaev_2018_jaano_berg_jur
gens_nbsp_pria_kaugseire_valdkonnas_kasutatav_metoodika_pollul_toimuva_selgita
miseks.pdf
46
Põllumajandusuuringute Keskus. (2019). Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse
uuring. Allikas: https://pmk.agri.ee/et/pollumajanduskeskkonna-
uuringud/uurimisvaldkonnad/vesi
Riigihalduse ministri määrus nr 14. (01. 03 2018. a.). Hajaasustuse programm. Kasutamise
kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/117082018007
Statisitikaamet. (30. 07 2020_3. a.). PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta
saagile. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (2018). Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2018. Statistikaamet. Allikas:
https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahU
KEwiM6-
2e7vbqAhUpiYsKHYw7CvIQFjAAegQIAhAB&url=https%3A%2F%2Fwww.stat.ee
%2Fpublication-download-
pdf%3Fpublication_id%3D44735%26publication_lang%3Det&usg=AOvVaw0SXvap
xoJstpP1L9wFa-le
Statistikaamet. (2019). Andmebaas RAA0042: Lisandväärtus tegevusala järgi (ESA 2010)
(kvartalid). Kasutamise kuupäev: 05. 08 2020. a., allikas
http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (30. 07 2020_1. a.). PM028: Kasutatav põllumajandusmaa maakonna järgi.
Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Statistikaamet. (30. 07 2020_2. a.). PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja
kaalium maakonna järgi. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et
Vabariigi Valitsus. (2016). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava
2016-2020. Allikas: https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala
VeeS § 37 lg 1. (kuupäev puudub). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas
https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044
Veeseadus. (01. 10 2019. a.). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas
https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044
47
LISA 1 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030
NITRAADISISALDUST KÄSITLEVAD VEEKAITSET PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD
Eesmärk 3.1.1 Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene
Sihttase 2024
Algtase 2020 (või Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
Mõõdik ja andmeallikas (PõKa 2030 vahe- Sihttase 2030
varasem) 2021 2022 2023 2027
hindamine)
Lämmastiku ja fosfori N kasutamise - - - N kasutamise - N kasutamise
kasutamise tõhusus (PMK) tõhusus 57%, tõhusus üle 65%, tõhusus üle 70%,
Üleeestiline mõõdik P kasutamise P kasutamise P kasutamise
tõhusus 93% tõhusus 80-90% tõhusus 85-90%
(2015 – 2017 (2021 – 2023 (2027 – 2029
keskmine)33 keskmine) keskmine)
NTA-l 8% - - - <= 8% - <= 8%
põhjaveeseirepunktide seirepunktidest seirepunktidest seirepunktidest
osakaal, mille (keskmine) (2017) (2022) (2028)
nitraadisisaldus ületab
50 mg/l
Keskkonnasõbralikult 80% (2018) 80% 80%
majandatava maa osakaal,
%. (PRIA).34
Üleeestiline mõõdik
33
Selgitus: Fosfori kasutamise tõhusus 85-90% on optimaalne. Kui tõhusus on kõrgem, siis viitab see tugevale fosforipuudusele. PMK viib 2004. aastast iga-aastaselt läbi
toiteelementide taluvärava bilansi uuringut (http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2019/03/2.2_taluvarav.pdf). Fosfori kasutamise efektiivsus varieerus 2017. aastal
toetustüübiti ja Eesti keskmisena
34
Selgitus: antud üldine mõjumõõdik näitab, milline osa Eesti põllumajandusmaast on kaetud põllumajanduskeskkonna alaste ÜPP strateegiakava toetuste ja seonduvate
piirangutega
48
LISA 2 ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027
KAVANDATUD VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA
TINGIMUSED (2020. A SUVE SEISUGA) 35
„Karjatatavate rohumaade toetus“
Karjatatav rohumaa, kus loomad parasjagu viibivad, peab olema ümbritsetud tara või aiaga va
vahetult mererannikuga piirnev külg.
Karjatataval rohumaal on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi va loomade poolt
jäetav sõnnik.
Karjatatavat rohumaad ei tohi ülekarjatada (rohukamarat ei tohi hävitada).
„Keskkonnapraktikate ökokavad“
Talvise taimkatte ja vahekultuuride kasvatamine. Taotlejal on vähemalt 30 või vähemalt
50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast kohustuseaasta 1. novembriks tärganud
põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkattega.
Kui taotleja valib 50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast talvist taimkatet, on toetusmäär
suurem.
Talvise taimkatte nõuet on võimalik täita ka määruses nimetatud vahekultuuride
kasvatamisega.
Taotleja külvab vahekultuuri põllumaale enne või pärast põhikultuuri koristamist või
valmimist ja pärast mustkesa hiljemalt 10. septembril.
Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini.
Vahekultuuri võib külvata ka allakülvina.
Vahekultuurde kasvatamisel on lubatud lisaks puhaskultuurile ka vahekultuuride segud.
Vahekultuuride seemnesegus on lubatud 30% ulatuses muud kultuuri.
Kui taotleja kasvatab vahekultuure, on toetus põllumaa pinna kohta kõrgem kui muu talvise
taimkatte korral.
Vahekultuur peab olema külvatud, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi
võtteid.
Vahekultuur on lubatud põhikultuuri ikaldumise ja hävinemise korral.
Sekkumisleht „Vedelsõnniku laotamise ökokava“.
Taotleja peab laotama vedel- või poolvedelsõnnikut enne 1. juulit.
Kui taotleja annab vedel- või poolvedelsõnnikut teisele isikule, peab taotlejal olema sõnniku
vastuvõtjaga sõlmitud leping, kust nähtub kellele sõnnikut laotamiseks anti ja ära antud
sõnniku kogus.
Taotleja sõnnikuhoidlas või sõnnikuhoidlates kokku peab olema juulis ja augustis vaba
hoiustamismahtu vähemalt sellisele kogusele vedel- ja poolvedelsõnnikule, mis tekib
majapidamises kuue kuu jooksul.
„Keskkonnasõbralik majandamine“
Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises
põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud PMK või Maaeluministeeriumi korraldatud
keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel esimese kohustuseaasta 1. detsembriks ja
keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel neljandal kohustuseaasta 15. juuniks.
35
Sekkumiste ja tingimuste hetkeseis on leitav maaeluministeeriumi kodulehel.
„Mahepõllumajanduse ökokava“
Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad
lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt.
„Mahepõllumajandusele ülemineku toetus“
Mahepõllumajandusele üleminekut alustavad ettevõtjad, kes võtavad 2-aastase kohustuse täita
mahepõllumajanduse nõudeid.
Toetuse saaja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal
mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul
mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises
mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esimese kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud
vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel.
„Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“
Taotleja peab toetuse saamiseks määrama oma majapidamise toetuskõlbulikust põllumaast x%ndi
ökoalasid, millel on keelatud tootmine ja taimekaitsevahendiste kasutamine. Kui nt
tingimuslikkuse HPK 9 baasnõude alusel on kohustus määrata vähemalt 5% nimetatud alasid, siis
ökokavade raames tuleb määrata vähemalt 10%.
Ökoalade sekkumised on järgmised:
1) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt. 10%)
sööti jäetud maana (va mustkesa), millel ei toimu tootmist (niitmine, hekseldamine, loomade
karjatamine) ning on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid;
2) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%)
tingimuslikkuse HPK 9 raames säilitatavaid maastikuelemente, millel ei toimu tootmist ning
millele on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid;
3) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%)
olemasolevaid rohumaaribasid või rajama mitmeliigilistest kultuuridest koosnevaid
rohumaaribasid (nt kõrreliste-heintaimede segu), millel ei toimu tootmist ning on keelatud
kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Rohumaaribadele kehtestatakse minimaalne laius nt
vähemalt 6 meetrit;
4) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%)
lämmastikku siduvate kultuuride kasvualana. Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri
kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina või tingimusel, et lämmastikku
siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, segus teiste
põllumajanduskultuuridega (sh haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid). Nimetatud aladel on
keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, kuid lubatud on saagikoristus.
„Mulla- ja veekaitsetoetus“ (veekaitse osa)
Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded
Põhjaveekaitsetoetust võib taotleda põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata
põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ja põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm.
Toetuse taotleja peab hoidma põllu, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel
rohukamaras.
Rohumaal ei kasutata rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid: maad ei künta, kultiveerita,
koorita ning ei randaalita ega freesita. Rohumaa äestamine on lubatud.
Taotleja võib rohukamarat parandada ainult otsekülvi teel.
Rohukamara kahjustamine on ülekarjatamise ja glüfosaadi kasutamise tõttu keelatud.
Keskse e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see tööriist on
valmis.
Taotleja korraldab maa kohta, mille kohta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning proovide
saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse.
Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari toetusõigusliku
põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest määratakse mulla happesus,
taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus.
Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel.
Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded
Pinnaveekaitsetoetust võib taotleda põllumajandusliku hajureostuse tõttu kesises, halvas ja väga
halvas seisundiklassis oleva pinnaveekogumiga piirneva põllu kohta. Täpsem sisend ja kaardikiht
projektist: „Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise
vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine“.
Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks x m
veekaitsevöönd, kus ei ole lubatud:
o mullaharimistööd, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna
paigaldamine;
o keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta).
Kestliku e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see tööriist on
valmis.
Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel.
„Väärtusliku rohumaa säilitamine“
Rohumaa hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab
näiteks mullaharimistööde puhul seda, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, äestata, randaalita
ega freesita, ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat.
Keelatud on mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine.
Heksli ja niite mahajätmine pole lubatud.
LISA 3 TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE
DOKUMENTIDEGA
Koostamisel on veemajanduskava 2021–2027 ja meetmeprogramm, mis sisaldab punktkoormuse
ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva
toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. NTA tegevuskava on nende meetmetega
orgaaniliselt seotud. Kuna suuremad punktkoormuse allikad (sh heitveepuhastid ja suurfarmide
sõnnikumajandus) on tänaseks enamasti nõuetele vastavad, keskendub koormuse piiramine
hajukoormuse vähendamise võimalustele.
Strateegiliselt on hajukoormuse ohjamine vajalik eelkõige Läänemere kaitseks. Regionaalsel ja
kohalikul tasemel põhjaveevarustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 ja Põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukava aastani 2030 sisaldavad erinevaid keskkonnatoetusi, mis peavad silmas ka
keskkonnamõju vähendamist mullale ja veele (vt lisad 1 ja 2). Nimetatud meetmete eesmärk on
kompenseerida põllumajandustootjatele seadustega kehtestatud nõuetele lisaks vabatahtlikult
rangemate keskkonnakaitse meetmete võtmise tõttu saamatajäänud tulu ja tagada heal tasemel
nõustamisteenus.
Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 näeb
ammoniaagi õhku lendumise vähendamise ühe meetmena ette vedelsõnniku sisestuslaotuse.
Varem välisõhku lendunud lämmastik sisestatakse mulda. See on õige põhimõte, kuid põhjendab
veelkord vajadust arvestada toitainebilanssi.
Keskkonnastrateegias aastani 2030 (2007) toodud keskkonnaeesmärgid on üldised, nagu hea
põhjavee ja pinnavee seisund, tervisele ohutu joogi ja suplusvesi. NTA tegevuskava on suunatud
nende eesmärkide saavutamisele. Nendeks on eelkõige põllumajandustegevuse mõju vähendamine
eesmärgiga saavutada või säilitada põhja- ja pinnavee hea seisund vee raamdirektiivi ja veeseaduse
mõistes. Siinkohal peab märkima, et Keskkonnastrateegia mõõdikuks olevate kaevude ja allikate
osakaal, kus on tuvastatud taimekaitsevhendite, nitraatide ainete sisaldusi üksikainena üle kehtiva
normi (piirväärtuse) on tänaseks võrreldes baastasemega (2007 aasta) suurenenud. Üheks
põhjuseks võib olla ka aja jooksul kasvanud laborite mõõtmistäpsuse paranemine.
Looduskaitse arengukava aastani 202036 üheks peaeesmärgiks on elupaikade (sh vee-elupaikade)
soodsa seisundi tagamine. Arengukava seab ülesandeks suunata erinevate toetusskeemide kaudu
rohkem ressursse põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks. Allikad ja karstilehtrid on
nitraaditundlikul alal eelmisel perioodil inventariseeritud ja asukohad digitaalses andmebaasis
täpsustatud. See loob eeldused nende vee- ja loodusobjektide kaitseks. Jõgede kui elupaikade hea
seisundi taastamiseks põllumajandusmaadel tuleb lisaks LKA arengukavas rõhutatud kalapääsude
ja kärestike rajamisele, pöörata tähelepanu ka jõgede ja ojade ning peakraavide senisest sagedama
hoolduse vajadusele eutrofeerumise mõju leevendamiseks.
Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetava keskkonna üheks prioriteediks on
nõuetele vastav joogivesi. Riiklik kontroll ja statistika käsitleb ühisveevärke (üle 50 inimese),
millede nitraatide sisaldusega käesoleval ajal üldiselt37 probleemi ei ole. Küll vajavad jätkuvalt
tähelepanu üksikmajapidamised.
36
Uue, keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), koostamine on algusetapis.
37
Lähiajast on teada juhus, kus NO3 sisaldus rikkus ühisveevarustuse kaevu. Veehaare asub väljaspool NTAd.
LISA 4 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA
Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused,
võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu
sellest on põllumehel ja keda see huvitab
(pealkiri võib täpsustuda enne koolituse
korraldamis).
Läbiviimise koht NTA
Tegevuse toimumise aeg (kvartalid) 2021 IV kvartal - kaks koolitust,
2022 I ja IV kvartal - kolm koolitust,
2023 I kvartal - kaks koolitust.
Eesmärk on vältida põllutööde kiiret aega. Kõik
koolitused toimuvad vahemikus detsember kuni
märts.
Tegevuse korraldamise ajalised ja muud Ühepäevane ja kuuetunnine koolitus. Koolitus
piirangud toimub NTA erinevate piirkondades olevatele
tootjatele. Piirkonna ja selles olevate tootjate
kirjelduse (nt 20 suuremat tootjat vm) annab ette
Keskkonnaministeerium.
Koolitajad Veekaitse valdkonda ja põllumajandusvaldkonda
tundvad inimesed. Nt Keskkonnaministeeriumi
või selle allasutuse ametnik, põllumajanduse
mõju veekeskkonnale uurinud teadusliku
taustaga inimene, muu erialaekspert. ÜPP
strateegiakava toetusmeetmetest räägib
Maaeluministeeriumi või selle allasutuse
ametnik.
Märkused (tellimuse sisu selgitus ja Koolitus jaotada kaheks osaks:
tellija juhised): koolituse eesmärk, 2/3 osas räägitakse konkreetsete näidete varal ja
milliseid teemasid tuleb kajastada lihtsas keeles põllumajanduse mõjust ja ohtudest
veekeskkonnale (põhjavesi ja pinnavesi), tuues
välja põhjus tagajärg seose, ülevaade
õigusaktides sätestatud nõuetest ja nende
mõttest, võimalikud vabatahtlikud meetmed.
1/3 osas räägitakse põllumajanduse mõju
vähendavate meetmetest ja nende rakendamiseks
jagatavate toetustest ja saamise tingimustest.
Eesmärgiks on suunata eelkõige NTA
põllumajandustootjaid rakendama vabatahtlikult
veekaitselisi meetmeid ja suunata taotlema
vastavaid toetusi.
Inimeste arv Koolituse kohta 20.
Tuleb vältida, et erinevatel koolitusaegadel
käivad samad inimesed.
Gruppide arv Ühe koolituse kohta 1 grupp. Kokku 7 gruppi
Muud märkused Koolitusprogrammi sisu tuleb kooskõlastada
KeM ja MeM-ga
Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused,
võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu
sellest on põllumehel ja keda see huvitab.
(pealkiri võib täpsustuda enne koolituse
korraldamis)
LISA 5 KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED
NTA tegevuskava koostamisse olid kaasatud lisaks Keskkonnaministeeriumile
Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni,
põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide ja konsulentide esindajad.