dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Käskkirja edastamine

Sotsiaalministeerium · 4. mai 2021
Viit
1.7-2/1549-1
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.7 Välis- ja sisekommunikatsioon
Sari
1.7-2 Kommunikatsiooniga seotud kirjavahetus
Toimik
1.7-2/2021
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024 kehtestamine.asice1230 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 04.05.2021 nr 1-2/21/221 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021−2024 kehtestamine Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel. 1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“. 2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“ Keskkonnaministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Saata: Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Põllumajanduse veekaitse töörühm, NTA kohalikud omavalitsused KINNITATUD 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221 Lisa PANDIVERE JA ADAVERE- PÕLTSAMAA NITRAADITUNDLIKU ALA TEGEVUSKAVA 2021‒2024 Tallinn 2020 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 5 2 TEGEVUSKAVA EESMÄRK JA MEETMED ..................................................... 19 2.1 TERVISELE OHUTU JOOGIVEE TAGAMINE HAJAASUSTUSALADEL ............................... 20 2.2 KESKKONNASÄÄSTLIKE TEHNOLOOGIATE RAKENDAMINE PÕLLUMAJANDUSES ........ 25 2.3 PÕLLUMAJANDUSTOOTMISE MÕJU UURINGUTE JA SEIRETE KORRALDAMINE NTA-L NING LEEVENDUSMEETMED .......................................................................... 31 2.4 TEADLIKKUSE TÕSTMINE JA KONTROLLI TÕHUSTAMINE ........................................... 36 3 TEGEVUSKAVA MAKSUMUSE PROGNOOS ............................................... 39 4 TEGEVUSKAVA ELLUVIIMINE ........................................................................ 42 5 TEGEVUSKAVA TÄITMISE HINDAMISE KRITEERIUMID........................... 44 6 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................................. 45 LISA 1 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 NITRAADISISALDUST KÄSITLEVAD VEEKAITSET PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD................................................. 48 LISA 2 ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027 KAVANDATUD VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA TINGIMUSED (2020. A SUVE SEISUGA) ............................................................................................................... 49 LISA 3 TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA 52 LISA 4 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA .......................................... 53 LISA 5 KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED .................. 54 3 LÜHENDID LÜHEND NIMETUS VIIDE Eesti Põllumajandus- EPKK http://epkk.ee/ Kaubanduskoda KAUR Keskkonnaagentuur https://www.keskkonnaagentuur.ee/ https://www.keskkonnaamet.ee/et KeA Keskkonnaamet (aastast 2021 ühendatud Keskkonnainspektsiooniga) KeM Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/et Keskkonnaministeeriumi KeMIT https://www.kemit.ee/ Infotehnoloogiakeskus https://et.wikipedia.org/wiki/Keemiline_ha KHT keemiline hapnikutarve pnikutarve Sihtasutus KIK Keskkonnainvesteeringute https://kik.ee/et Keskus https://www.kki.ee/et KKI Keskkonnainspektsioon (aastast 2021 ühendatude Keskkonnaametiga) https://www.agri.ee/et/eesmargid- Eesti maaelu arengukava MAK tegevused/eesti-maaelu-arengukava-mak- 2016-2020 2014-2020 MeM Maaeluministeerium https://www.agri.ee/ NO3 nitraatioon, nitraat https://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid https://www.riigiteataja.ee/akt/11012201900 NTA Nitraaditundlik ala 6 Põllumajandusuuringute PMK https://www.pmk.agri.ee/et Keskus Põllumajanduse ja kalanduse https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- PõKA valdkonna arengukava kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani- aastani 2030 2030 RaM Rahandusministeerium https://www.rahandusministeerium.ee/et ÜPP Euroopa Liidu ühise https://www.agri.ee/et/upp-strateegiakava- strateegia- põllumajanduspoliitika 2021-2027 kava strateegiakava 2021–2027 4 1 Sissejuhatus Eesti rahvaarv on 1,3 miljonit, kolmandik elab maapiirkonnas. Eesti pindala on 45 000 km², millest 51% on mets ja 22% põllumajandusmaa (Statistikaamet, 2018). Ajalooliselt on Eesti põllumajandusmaa pindala olnud üle kahe korra suurem1 (Kurvits, 2014). Põllumajanduse osakaal majanduses on ligikaudu 1,5% (Statistikaamet, 2019). Eestis tegutseb ligi 18 000 põllumajandusettevõtet, kusjuures 100 ha või enam maad kasutab 11% ettevõtetest ja nende kasutada on 78% põllumajanduslikust maast (Eurostat, 2018). Põllumajandusmaa osakaal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on suhteliselt madal2, välja arvatud intensiivsema põllumajandustootmisega alal Kesk-Eestisse jäävates maakondades3. See piirkond on Vabariigi Valitsuse määrusega4 määratletud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alana. Veeseadus (edaspidi VeeS) defineerib nitraaditundliku ala (edaspidi NTA) kui ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada põhjavees nitraatioonisisalduse, mis ületab 50 mg/l, või kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud veekogu eutrofeerumise või eutrofeerumisohu (VeeS § 37 lg 1). NTA määramise eesmärk on intensiivsema põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitse. Selle eesmärgi saavutamist toetab NTA tegevuskava. Samuti NTA tegevuskava toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel ning pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi säilitamisel või saavutamisel. 2 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa NTA pindala on 3 250 km . Ala jaguneb Pandivere 2 nitraaditundlikuks piirkonnaks (2 382 km ) ning Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks 2 piirkonnaks (667 km ). Euroopa Liidu ühised eesmärgid veekogude kaitsmisel põllumajandussurve eest on sätestatud nitraadidirektiiviga5. Nitraadidirektiiv on Eesti õigusesse üle võetud VeeS-ga, mille paragrahvid 155–171 kehtestavad veekaitse kohustuslikud nõuded põllumajandusest tuleneva koormuse eest, sh väetise, sõnniku ja virtsa kasutamise nõuded. Head põllumajandustava käsitleb VeeS §156, milles on sisustatud hea põllumajandustava mõiste ning toodud VeeS sätete loetelu, mis on hea põllumajandustava kohustuslike meetmete osaks. Lisaks kohustuslikele meetmetele käsitleb „Hea põllumajandustava“ (Eesti Taimekasvatuse Instituut, Maaeluministeerium, 2020) valdkonna keskkonnaprobleeme ja lahendusi laiemalt. Põllumajandusliku tegevuse piirangud NTA-l on määratud veeseaduse paragrahvis 168. NTA tegevuskava koostamist ja rakendamist reguleerivad VeeS § 45 ja § 50-52. NTA tegevuskava sisunõuded ei ole täpsustatud VeeS-s, selle osas tuginetakse nitraadidirektiivile. Ning suuremas osas tegevuskava koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest ning hea põllumajandustava meetmetest. 1 Enne 50ndaid Eesti põllumajandusmaa pindala oli 55% ning 1992. aastal 30%. 2 Eurostat 2015 andmetel (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Land_use_statistics) on kogu pindalast Eestis (28) 26%, EL keskmine 43%. Eestist on väiksema põllumajandusmaa osakaaluga Rootsi (8%) ja Soome (7%). Ülejäänud riikides on osakaal Eestist suurem. 3 Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Järvamaal on põllumaa osakaal Eesti keskmisest ligi neljandiku võrra suurem (Statistikaameti andmebaas PM028: KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSMAA MAAKONNA JÄRGI (2004- 2017)) 4 Vabariigi Valitsuse 06.12.2019 määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ 5 Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, 12. detsember 1991, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest 5 NTA tegevuskava õigusaktidest tulenevad kohustuslikud meetmed on järgmised: Nitraadidirektiivi Eesti õigusakt ja viide sättele (91/676/EEC) sätted Lisa II, A, 1, VeeS ajavahemikud, mil § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning väetiste kasutamine taimekaitsevahendi kasutamise nõuded põllumajandusmaal ei (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on ole asjakohane külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Lisa III, 1.1, (4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada ajavahemikud, mil 15. oktoobrist kuni 20. märtsini. teatavat tüüpi väetiste § 159. Sõnniku kasutamise nõuded kasutamine (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini põllumajandusmaal on ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt keelatud üle ujutatud või veega küllastunud. (2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist alates. (3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021] (6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021] § 278. Põllumajanduslik tegevus (1) Kuni 2020. aasta 31. detsembrini tuleb kasvavate kultuurideta põllul sõnnik mulda viia 48 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. Lisa II, A, 2, väetiste VeeS kasutamine tugeva § 160. Väetamine kaldega alal kaldega maa-alal (1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini. (2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel. (4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 6 Lisa II, A, 3, väetiste VeeS kasutamine veega § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning küllastunud, üle taimekaitsevahendi kasutamise nõuded ujutatud, külmunud või (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on lumega kaetud maa-alal külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. § 159. Sõnniku kasutamise nõuded (1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. (4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. Lisa II, A, 4, väetiste VeeS kasutamise tingimused § 118. Veekogu kalda või ranna veekaitsevöönd vooluveekogude (1) Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks lähedal on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. (2) Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, jõgedel, ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel – kümme meetrit, välja arvatud käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juhtudel; 3) peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud eesvooludel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri – üks meeter. § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis Veekaitsevööndis on keelatud: 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded (2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikate ja karstilehtrite ümbruses kümne meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast. Lisa II, A, 5, VeeS loomasõnnikumahutite § 163. Loomapidamise piirangud mahutavus ja (1) Loomade pidamisel peab põllumajandusettevõtja kasutatava konstruktsioon, maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist käesoleva sealhulgas meetmed seaduse § 161 lõigetega 1 ja 8 kehtestatud sõnnikuga antava sellise veereostuse lämmastiku ja fosfori piirnormide kohaselt. ärahoidmiseks, mis 7 tekib loomasõnnikut (2) Kui ettevõttes tekkiv sõnnikukogus ületab sõnnikuga antava sisaldavate vedelike lämmastiku ja fosfori kohta käesoleva seaduse § 161 lõigetega 1 ning hoiustatud ja 8 kehtestatud piirnorme haritava maa ühe hektari kohta, tohib taimsest materjalist, rohkem loomi pidada juhul, kui üle jääv sõnnik võõrandatakse nagu silost, tekkiva sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel. heitvee põhja- ja (3) Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise pinnavette imbumise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama tõttu teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või Lisa III, 1.2, müügilepingu lisana. loomasõnnikumahutite § 164. Sõnniku hoidmise nõuded mahutavus (1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023] (2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse. (3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema. (4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla. (5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel. (6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023] (7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. (8) Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 278. Põllumajanduslik tegevus (3) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse loomi üle kümne loomühiku, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. (4) Kuni 2022. aasta 31. detsembrini võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada 8 loomapidamishoone juures veekindla põhjaga alal ja vihmavee eest kaitstult, kui loomapidamishoones peetavaid loomi on kümme või vähem loomühikut ning seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik. § 165. Sõnniku hoidmine aunas (1) Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahe- ja sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust. (2) Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 158 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum. (3) Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist. (4) Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. novembrist kuni 31. detsembrini. (5) Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatise andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 166. Sõnniku kompostimine (1) Sõnniku kompostimine käesoleva seaduse tähenduses on sõnniku aeroobne lagundamine, mille käigus orgaaniline aine laguneb mikro- ja makroorganismide toimel. Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata sõnniku kompostimisena kompostimist kompostimisseadmes. (2) Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või haritaval maal aunas. Väljaspool ettevõtte sõnnikuhoidlat olevat kompostitava sõnniku kogust ei arvestata sõnnikuhoidla mahutavuse osana. (3) Aunas on lubatud kompostida ainult sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on aunastamisel vähemalt 25 protsenti. Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. (4) Sõnniku kompostimiseks auna rajamisest ja selle asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise infosüsteemi kaudu vähemalt 14 päeva enne aunastamise alustamist. (5) Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete piirnormid, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 161 lõigetes 1 ja 8. Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama sademevee kogunemise aunale. 9 (6) Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu jooksul pärast aunastamise alustamist. (7) Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks. Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta viie aasta jooksul pärast laotamist. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded (1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima nende sattumist keskkonda. (2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lisa II, A, 6, nii VeeS keemiliste väetiste kui § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning ka loomasõnniku taimekaitsevahendi kasutamise nõuded põllumajandusmaal (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kasutamise kord, kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse sealhulgas selle vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise sageduse ja ühtluse meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. tingimused, mille korral jääb toitainete kadu Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja vees aktsepteeritavale hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning tasemele põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“ § 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded (1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus ei tohi ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks. (2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada: 1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet käesoleva määruse lisa 1 järgi; 2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel käesoleva määruse lisa 2 järgi; 3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 järgi. (3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete tagamiseks anda täiendavalt taimedele omastatavat lämmastikku järgmiselt: planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha, 5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha. (4) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. § 10. Silomahla ja vadaku laotamine (1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas määruses veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses väetisena. (2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega vahekorras 1 : 1. (3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas. 10 (4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla ning vadaku toitainete sisaldust ning pidada vastavat arvestust väetamisplaanis ja põlluraamatus. (5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale. § 261 (45) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. Lisa II, B, 7, VeeS maakasutuse korraldus, § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul sealhulgas külvikordade alal. süsteemi kasutamine (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva ning püsikultuuridele ja isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti üheaastastele olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. kultuuridele eraldatud Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. maade vahekord Lisa II, B, 8, sellise VeeS § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud minimaalse taimestiku nitraaditundlikul alal säilitamine (5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva (vihma)perioodidel, isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti mille ülesanne on olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. eraldada mullast Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all. lämmastik, mis muidu (6) Taimkattena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse võib põhjustada vee talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, nitraadireostuse kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed. Lisa II, B, 9, väetiste VeeS kasutamise § 155. Põlluraamat planeerimine ja (1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, dokumenteerimine igas millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. põllumajandusettevõttes (2) Põllumajanduslik tegevus käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandustoodete kasvatamine ja tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade pidamine ja aretamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. (3) Põlluraamatusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat andmete põlluraamatusse kandmisest arvates. (4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist. (5) Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 11 § 162. Vedelsõnniku laotamise plaan ja väetamisplaan (3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani. (4) Väetamisplaani võib pidada põlluraamatus. Väetamisplaani andmeid säilitatakse kümme aastat. (5) Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lisa III, 1.3, väetiste VeeS põllumajandusmaal § 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning kasutamise piirangud, taimekaitsevahendi kasutamise nõuded mis on kooskõlas hea (5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee põllumajandustavaga ja kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse arvestavad asjaomase vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise tundliku ala omadusi meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ning eelkõige: § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid a) mulla omadusi ja tüüpi (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta ning maapinna kallet; kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade b) kliimatingimusi, karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. sademeid ja niisutamist; (5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja c) maakasutust ja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv põllumajandustavasid, lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva sealhulgas külvikordade paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori süsteeme piirnorme. (6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa. (7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel. (8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kilogrammi fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari kohta. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga. 12 (10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal (1) Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata: 1) mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta; 2) loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta; 3) reoveesette kasutamist. (3) Nitraaditundlikul alal on väetamine, taimekaitsevahendi kasutamine ja sõnniku aunas hoidmine keelatud oluliste allikate ja karstilehtrite ümbruses kuni 50 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtri servast. Vabariigi Valitsuse määrus nr 100 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“ § 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi: 1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta; 2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet. Lisa III, 2, tagatakse iga VeeS põllumajandusettevõtte § 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid või loomühiku puhul, et (1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta loomasõnniku hulk, kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade mida igal aastal maale karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. laotatakse, sealhulgas loomade enda jäetu, ei ületa konkreetset kogust hektari kohta. See kogus ühe hektari kohta on sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg lämmastikku Kasutatava põllumajandusmaa pindala on Eestis Statistikaameti andmetel aastatel 2016–2020 püsinud miljoni hektari lähedal. Stabiilsena on püsinud Eestis ka põllumaa ja püsirohumaa6 osakaal ning NTA-l põllumajandusmaa pindala7 (Statistikaamet, 2020_1). 6 Vastavalt Statistikaameti andmebaasile: püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kasvupind, kas looduslikul viisil (isekülv) või harimise teel (külvamine), mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel, et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks. Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa 7 Põllumajandusmaa pindala Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaa maakonnas, kus paikneb NTA 13 NTA-l ilmneb põllumajandustootmise mõju põhjaveele kõige selgemalt, kuna veeseire on selles piirkonnas tihedam kui ülejäänud Eestis. Nii põhja- kui ka pinnavee NO3 sisaldust mõjutab kasutatud lämmastikväetiste hulgast, väetamise tehnoloogiast ja ajast ning ilmastikust, eriti sügistalvise perioodi veerohkusest ja talvede temperatuurist. Mineraalväetisega antava lämmastiku kogus väetatava pinna kohta kasvab üle-eestiliselt aasta aastalt. Alates 1993. aastast on märkimisväärseid kõikumisi, kuid üldine trend on kasvav (Statisitikaamet, 2020_3). Võrreldes erinevaid nitraadidirektiivi tegevusprogrammi perioode (2008–2011, 2012–2015 ja 2016–2019), mille üheks tulemuslikkuse hindamiseks on Eestis rakendatud riikliku põhjaveeseire NTA seire alamprogramm, on pigem kasvanud selliste seirepunktide osakaal, mille aastakeskmised NO3 sisaldused ületavad 40 mg/l8 või ka 50 mg/l (vt tabel 1 ja joonis 1). Joogivee seisukohast on aasta keskmise näitaja asemel oluline, et vesi oleks kvaliteetne aasta ringi (st iga seiretulemus alla 50 mg/l9). Tõusnud on ka selliste seirepunktide osakaal, kus vähemalt üks analüüsitulemustest on ületanud 50 mg/l.10 Pandivere alal pikaajalise (üle 20 aasta) graafiku järgi toimub põhjavees NO3 sisalduse tõus (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016), mis ajuti on olnud kahanevas trendis mõni aasta pärast majandussurutisi (1997 ja 2007). Üldiselt on läbi aastate kõrge NO3 sisaldusega samad seirepunktid (Keskkonnaseire infosüsteem KESE, 2020). Leidub ka kohti, kus sisaldused varieeruvad aastati tugevalt. Suurimad NO3 sisaldused (>50 mg/l) on just NTA nende piirkondade seirepunktides, kus põllumaa ulatus ja loomühikute arv on suurem. Sama seose võib välja tuua ka seirepunktide aastakeskmise ja maksimaalse NO3 sisalduse kasvusuundumuste kohta. (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016) Üksikmajapidamiste joogivee (kaevud) terviseohutuse tagamisel on NO3 sisalduse osas tagasiminek, sest saastunud11 veega kaevude osakaal seirepunktide hulgas suureneb. 8 kui põhjavees on tuvastatud nitraadisisalduse tõusu 1–2 mg/l aastas, st et >40 mg/l sisaldusega vee nitraadisisaldus võib 5–10 aasta jooksul tõusta 50 mg/l-ni (NITRAATIDE DIREKTIIV (91/676/EMÜ) Veekeskkonna ja põllumajanduse seisund ning suundumused. Liikmesriigi aruandlusjuhised. 2011.) 9 Kui seiretuemus jääb 40mg/l ja 50mg/l vahele, on see ohumärk aga veel mitte saastunud vee tunnus. 10 Adavere piikonnas on küll perioodi 2016–2019 selliste punktide osakaal võrreldes perioodiga 2012-2015 vähenenud, kuid endiselt suurem perioodi 2008–2011 vastava näitajaga. 11 Vt mõistet KEÜS §7 lg 5. 14 Tabel 1 Nitraatide keskmiste ja maksimaalsete sisalduste jaotus seirepunktides erinevatel aruandlusperioodidel (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2) keskmine maksimum 2008-2011 2012-2015 2016-2019 2008-2011 2012-2015 2016-2019 Pandivere allikad ja karst kuni 25 mg/l 52% 62% 52% 24% 19% 14% 25-40 mg/l 48% 33% 29% 48% 52% 33% 40-50 mg/l 0% 5% 19% 24% 10% 14% üle 50 mg/l 0% 0% 0% 5% 19% 38% Pandivere kaevud kuni 25 mg/l 61% 59% 45% 41% 24% 24% 25-40 mg/l 33% 33% 42% 37% 37% 33% 40-50 mg/l 2% 8% 13% 8% 26% 13% üle 50 mg/l 4% 0% 0% 14% 14% 30% Adavere allikad kuni 25 mg/l 75% 50% 50% 50% 25% 50% 25-40 mg/l 25% 25% 25% 25% 25% 0% 40-50 mg/l 0% 25% 25% 25% 0% 0% üle 50 mg/l 0% 0% 0% 0% 50% 50% Adavere kaevud kuni 25 mg/l 49% 40% 43% 34% 26% 30% 25-40 mg/l 23% 14% 23% 17% 14% 16% 40-50 mg/l 6% 20% 17% 11% 14% 14% üle 50 mg/l 23% 26% 23% 37% 46% 41% Kogu NTA seirepunktid kuni 25 mg/l 56% 53% 45% 36% 23% 25% 25-40 mg/l 32% 27% 32% 32% 32% 27% 40-50 mg/l 3% 12% 16% 13% 18% 13% üle 50 mg/l 9% 8% 7% 19% 26% 35% 15 Joonis 1. NTA seirekohtade NO 3 keskmise sisalduse muutus 2016‒2019.a aruandlusperioodil võrreldes eelmise, 2012‒2015 aruandlusperioodiga. (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2) 16 Probleeme esineb ka taimekaitsevahendite sisaldusega põhjavees. NTA-l analüüsiti aastatel 2016-2018 taimekaitsevahendite12 sisaldust kõikidest seirepunktidest ja 2019. a. NTA aruandlusperioodi viimasel aastal varasemate kõrgemate taimekaitsevahendijääkide sisaldusega seirepunktides kontrolliti, kas põhjavees taimekaitsevahendite esinemine seirepunktide vees on püsiv probleem. Ajavahemikul 2016‒2018. a analüüsitud taimekaitsevahendite ja nende laguproduktide jääke leiti 65% seirepunktides, taimekaitsevahendite piirväärtuse summa üle lubatud piirnormi (0,5 µg/l) oli ületatud 11% seirepunktides, 26% oli ühe või mitme taimekaitsevahendi sisaldus kõrgem lubatud piiväärtusest (0,1 µg/l). Tähelepanu väärib, et üle Eestilises uuringus (kokku 137 proovi) leiti taimekaitsevahendite jääke üle poolte proovidest (71 proovist), 48 uuringupunktist leiti taimekaitsevahendite jääke 39-st. Taimekaitsevahendi toimeaine kloridasoon laguprodukti kloridasoon-desfenüüli (metabolit B) leiti kokku 26 proovist (osakaal kõigist proovidest 37 %), neist 16 ületasid piirväärtuse (osakaal kõigist proovidest 19 %). Taimekaitsevahendite leiud on jaotunud üle Eesti üsna ühtlaselt (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2018). 2019. aasta NTA põhjaveeseirega tuvastati 19 seirepunktist13 14 erinevat taimekaitsevahendi12 jääki. Põhjavee kvaliteedi piirväärtuse taimekaitsevahendite summana (0,5 µg/l) ületas 7 seirepunkti vesi, üksiku taimekaitsevahendijäägi piirväärtuse (0,1 µg/l) 15 seirepunkti vesi. Üle piirväärtuse oli kloridasoon-desfenüüli sisaldus 13-s proovis, kolmes proovis oli glüfosaadi sisaldus üle lubatud piirväärtuse ja ühes proovis ületas piirväärtuse klopüraliidi, tritosulfurooni ja propikonasooli sisaldus. Enamus veest leitud piirväärtust ületavad taimekaitsevahendid on herbitsiidid (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2020_2). Ühe NTA maapinnalähedase põhjaveekogumi (Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida Eesti vesikonnas nr 15) seisund on halvaks hinnatud (Eesti Geoloogiateenistus, 2020). Kogumi keemilise seisundi muudab halvaks Selja ja Põltsamaa pinnaveekogumite läheduses paiknevate põhjavee seirekaevudes esinev nitraatide sisalduse kasvusuundumus ning seisundi hindamisperioodi viimaste aastate sisaldused on piisavalt kõrged, et põhjavee toitest pärinev lämmastik võib põhjustada nimetatud vooluveekogumite mitte head seisundit. Hinnangu usaldusväärsus on siiski madal ja vajab tulevikus täpsemat uurimist. 2020. aastal läbiviidud hindamise alusel hinnati Adavere-Põltsamaa põhjaveekogum heasse seisundisse, kuigi seal piirkonnas esineb nitraatide probleemi. Osa maaelanikkonnast kasutab põllumaadel asuvates majapidamistes senini madalaid salv- ja puurkaeve, mis ammutavad vee maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitsmata põhjaveekihist. Pinnavee toiteainete koormus on oluliseks probleemiks eelkõige Läänemerele ja järvedele. NTA-lt lähtuvate jõgede keskmine NO3 sisaldus ülevaateseire jaamades on käesoleval sajandil tõusnud14. Enamik >10 mg NO3/l nitraadisisaldusega seirekohti asub NTA-l või sealt alguse saavatel jõgedel. Aasta keskmise nitraadisisalduse >25 mg/l piiri ületavad nitraaditundlikul alal asuvad Jänijõgi (36,6 mg/l 2019. a), Soolikaoja (31,3 mg/l 2013. a), Nõmme jõgi (30,7 mg/L, 2016. a), Põltsamaa jõgi (27,1 mg/l 2016. a) ning Alastvere peakraav (46,9 mg/l 2016. a, ei käsitleta eraldi veekogumina). Nitraaditundlikult alalt alguse saavatest jõgedest saadi kõrge aasta keskmine tulemus Selja jões (27,9 mg/L, 2016. a) (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2016). 12 Viidatud töös kasutatakse väljendit „pestitsiid“. Antud juhul kasutatakse läbivalt väljendit „taimekaitsevahend“. Mõlemal väljendil on teatav erisus (https://www.agri.ee/et/taimekaitsevahendite-jaagid), kuid viidatud töös väljendeid kasutatud sünonüümina. 13 2019. a määrati ohtlike aineid 27 seirekaevust, seires kokku oli 125 seirekaevu. KESE andmete järgi leiti 17 seirekaevus 14 taimekaitsevahendi jääki. 14 Keskkonnaseire andmebaas, seirepunktid VEE1085000 (Jänijõgi); SJA9303000 (Kunda jõgi: Laivi allikad), SJA7946000 (Põltsamaa jõgi) 17 Vee nitraadisisalduse tõusu negatiivne mõju jõgede seisundile on oluline eelkõige jõgedes, mis on samaaegselt suuremate asulate heitvee suublateks, nagu näiteks Soolikaoja ja Selja jõgi (eutroofsed jõed, neist Soolikaoja ulatub NTA-le). Põltsamaa jõgi on eutroofne, Nõmme jõgi ja Jänijõgi eutrofeerumisohuga ning ka Nõmme jõe, Jänijõe ja Põltsamaa jõe esimese veekogumi kesise ökoloogilise seisundi põhjus on osaliselt või täielikult toitained. Varasemate NTA tegevuskavade kogemused  Lämmastikuühendid on looduse aineringe oluline osa ning nende kasutamisel väetistena ei ole võimalik kogu lisatud lämmastik (edaspidi N) suunata põllumajanduse lõpptoodangusse.  Sõnniku hoidmise ning kasutamise ja mineraalväetiste kasutamise keskkonnanõuete täitmise ja tehnoloogia arendamisega on võimalik vähendada N kadu toodanguühiku kohta, kuid kadude suurus jääb oluliselt sõltuma tootmisperioodi ilmastikust, mida pole võimalik kogu vegetatsiooniperioodi peale ette näha.  Põllumajandusest tulev N koormus jääb peamiseks inimtekkeliseks N hajukoormuse vooks veekeskkonnale ning seda koormust tuleb sotsiaalmajanduslikult mõistlike kuludega piirata, koormuse mõju leevendada ja kompenseerida.  Põllumajandusest oluliselt mõjutatud majapidamiste madalate kaevude joogivee kvaliteeti ei ole võimalik tagada.  Hajaasustuse joogivee kvaliteedi tagamiseks tuleb rajada sügavamaid kaeve ja veevõrke.  Enamkoormatud pinna- ja põhjaveekogumite hea seisundi saavutamiseks on vajalikud taastamis- ja leevendusmeetmed. 18 2 Tegevuskava eesmärk ja meetmed NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste säilitamisel NTA-l. Tegevuskava koostamisel on kasutatud kehtivaid veemajanduskavu koos meetmeprogrammidega (Keskkonnaministeerium, 2016) ja järgmise perioodi veemajanduskavade koostamise materjale15. Veekogumite põhised meetmed on esitatud veemajanduskavade meetmeprogrammides ja sellele lisatud meetmetabelites (Keskkonnaministeerium, 2016). Perioodi 2021–2027 meetmeprogramme ei ole veel koostatud. Meetmeprogrammide koostamisel võetakse arvesse NTA tegevuskavas välja töötatud tegevused. Mööduva, 2016–2020, perioodi NTA tegevuskava rakendamise analüüsist (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2020) selgub, et suurema osa meetmetega on tegeletud, kuid vajalik on nende jätkamine ja kohati täpsustamine. Ainus meede, mida üldse ei rakendatud on „Tänapäevase silotootmise koormuse hinnang veekeskkonnale“. Eelnevate perioodide keskkonnaseireandmed näitavad nitraadisisalduse tõusu nitraaditundlikul ala põhjavees ning põllumajandusest enammõjutatud jõgedes (Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur, 2020). Seetõttu on vaja püstitada tegevuskavas järgmised eesmärgid:  aidata kaasa elanikele tervisele ohutu joogivee tagamisele;  tõhustada põllumajandustootmise veekaitsenõuetele vastavust ja keskkonnahoidlike võtete kasutamist ning parandada vastava info kättesaadavust;  täpsustada põllumajandusest tuleneva koormuse andmeid, võimaldamaks järgmistel perioodidel meetmeid täpsemalt planeerida;  tõhustada tootjate teadlikkust ja kontrolli nende tegevuste üle. Kinni tuleb pidada õigusaktides kehtestatud normidest ning tõhustada veekaitse meetmete rakendamist NTA-l. 15 Veemajanduskavasid 2021–2027 koostavad Maves OÜ ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. Eelnõud valmivad 2020. aasta lõpuks. 19 2.1 Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel Veevarustuse tagamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus §6). Hajaasustusega maapiirkondades elavatele peredele heade elutingimuste tagamiseks ning seeläbi neis piirkondades elanike arvu püsimisele kaasa aitamiseks on loodud hajaasustuse programm16;17. Programmi eesmärkide saavutamiseks jagatakse toetusi nt veevarustussüsteemidele, mille raames jagatakse toetust muuhulgas kaevude rajamisele, kaevudest veetorude rajamisele ja vanade puurkaevude lammutamisele. Toetuse taotleja on füüsiline isik (majapidamine) ning minimaalne omaosalus on 33%. Toetusmäär on kuni 67%, millest poole peab rahastama kohalik omavalitsus. Programmi rakendamise korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, sealhulgas teavitada taotlusvooru toimumisest, nõustada taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagada toetuse andmine ja kasutamine vastavalt programmi reeglitele. Toetuse taotlemine toimub kahes etapis. Esiteks esitab füüsiline isik taotluse kohalikule omavalitsusele, kes kontrollib taotluse vastavust. Teiseks esitab kohalik omavalitsus taotluste summa Rahandusministeeriumile. Perioodil 2016–2019 rahastati hajaasustuse programmi raames Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Virumaal 319 projekti puurkaevude rajamiseks18 (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2020). Majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemide arendamisega seotud tegevusteks saab toetust ka järgmisel perioodil taotleda hajaasustuse programmist. Programmi jätkamine otsustatakse riigihalduse ministri poolt iga-aastaselt, kuid hetkel ei ole ette näha selle lõppemist (Loorand, 2020). Kaevude rajamisele lisaks rahastatakse sellest programmist torustiku rajamist vundamendini ja projekteerimist. Kuni aastani 2011 rajati vastavalt taotlustele üksikmajapidamiste saastunud veega kaevude asemele SA KIK toetusega 143 uut puurkaevu. Kaevude rahastamise taotluse esitas kohalik omavalitsus SA-le KIK. Veevarustuse rajamiseks on SA-st KIK võimalik toetusi taotleda üksnes vee-ettevõtjal (Veemajanduse programm) ja tegevused peavad jääma reoveekogumisalade piiresse. Hajaasustuses olevate elamute veevarustuse rajamiseks SA-s KIK meedet ei ole. (Kütta, 2020) NTA põhjaveeseire valimisse kuulub 125 põhjavee proovivõtupunkti. Nendest 111 asub NTA-l ning 14 on võrdluspunktid väljaspool NTA-d. Seire jaguneb neli korda aastas tehtavaks põhiseireks (53 seirepunkti, sh Pandivere piirkonnas 16 allikat, 2 karsti ja 16 kaevu, Adavere-Põltsamaa piirkonnas 4 allikat ja 15 kaevu) ning proovivõtuga kord aastas tehtavaks tugiseireks (58 proovivõtupunkti, sh Pandivere piirkonnas 4 allikat ja 34 kaevu, Adavere piirkonnas 20 kaevu) (Keskkonnaagentuur, 2019). Puudub ülevaade, kui paljude ja milliste hajaasustuse kaevude vesi on NO3-ga saastunud. NTA põhjavee seire andmete põhjal võib järeldada, et pooltes NTA kaevudes on vesi perioodiliselt NO3-ga saastunud. Kaeve, kus vesi on perioodiliselt saastunud või saastumisohus19 on kohati üle poole (Tabel 1). Kodanikud on kahtluse korral kaasanud veekvaliteedi selgitamisse Terviseameti inspektori, tellinud atesteeritud proovivõtja või kasutanud analüüsimiseks Terviseameti laborit. 16 Riigihalduse ministri 22.02.2018 määrus nr 14 „Hajaasustuse programm“ https://www.riigiteataja.ee/akt/110122019004 17 Hajaasustuse programmi koduleht: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste- rakendamine/elukeskkond/hajaasustuse-programm 18 Kaevude rajamise põhjused on olnud erinevad, mitte üksnes saastatus NO3-ga. 19 NO3 sisaldus 40mg/l ja 50mg/l vahel. 20 Terviseamet teavitab ja nõustab tasuta isikliku veevarustuse omanikke, kui vee kvaliteedi tõttu tekib võimalik ettenähtav oht inimese tervisele, ning annab nõu meetmete kohta, mida on võimalik võtta tervise kaitseks vee saastamisest tingitud kahjuliku mõju eest. Aastast 2012 on Terviseametil kasutuses Vee Terviseohutuse Infosüsteem (VTI) 20, milles on kõik järelevalve all olevad veevärgid koos neis teostatud iga aastaste joogivee analüüsidega. Samuti on VTI-s olemas ka veevärkide puurkaevude kohta andmed, koos põhjavee analüüsidega. Lisaks on VTI andmebaasi sisestatud ka kõik Terviseameti poolsete sihtuuringute korras teostatud erakaevude analüüsid. Terviseameti poolt on läbi viidud erakaevude sihtuuring, kuhu valiti iga-aastaselt 2 maakonda, millest võeti uurimise alla ca 40 erakaevu. 2020. aasta seisuga teostati sihtuuring viimase kahe maakonnana Saaremaal ja Valgamaal. NTA piirkonna maakondades teostas Terviseamet sihtuuringud: 201721. a. ja 2014. a. Lääne-Virumaal. Erakaevude uuringu üheks eesmärgiks on saada teavet nn väikeste veevärkide veekvaliteedi kohta, mis ei ole Terviseameti järelevalve all (tarbijate arv alla 50 ja/või tarbimine alla 10 m3 ööpäevas vastavalt veeseadusele) ning tõsta selliste veevärkide tarbijate teadlikkust. Erakaevude sihtuuringute raames on vee analüüsid üldiselt võetud tarbimiskohas ehk maja sees tarbija kraanist, selle puudumisel kaevust. Keskkonnainspektsiooni kinnitusel võtavad proove ka kodanikud ise. Pole teada, kas need proovid on võetud vastavalt proovivõtunõuetele ning kust täpsemalt on proovid võetud (kaevust või majasisesest veevärgist). Majasisesest veevärgist võetud proov ei pruugi alati kõikide näitajate osas iseloomustada põhjavee kvaliteeti ning selle kvaliteet võib sõltuda mitmetest asjaoludest (nt vee hooajaline tarbimine, torude ja veeboilerite puhtus, majapidamises olevate punktreostusallikate lähedus kaevule, hooldamata kaevud). Maapiirkondade muude sotsiaalsete probleemide tõttu jätkub mahajäämus ka üksikmajapidamiste kvaliteetse joogiveega varustamisel. Riik saab selles osas lisaks toetusskeemidele aidata uuringute ja osapoolte koolitusega. Veevarustuse korraldamisel peavad enam initsiatiivi näitama kohalikud omavalitsused, kus seire käigus on ilmnenud põhjavee halb kvaliteet või elanikel on kaebusi joogivee kvaliteedi kohta. Veemajanduskavasid toetavate uuringute ja arendustööde jaoks on võimalik kaasrahastust taotleda SA KIK veemajanduse programmi mitteehituslike tööde alamprogrammist (Keskkonnainvesteeringute Keskus, 2020_1); (Keskkonnaministri määrus nr 10, 2020). 20 http://vtiav.sm.ee 21 Järvamaa ja Jõgevamaa – uuringu info leitav https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/content- editor/vanaveeb/Keskkonnatervis/vesi/eraveevaergid.pdf 21 Eesmärk 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 1.1 NTA hajaasustusega Perioodi jooksul korraldatakse NTA kohalikele 2024 KeA juhendmaterjali piirkondade eramajapidamiste omavalitsustele (11 omavalitsust) minimaalselt koostamine veevarustuse korraldamise juhiste 12 tunnine ühine koolitus. Sellest 6 tundi 5000 € uuendamine ja koolituste selgitatakse piirkonna veekaitseprobleeme korraldamine kohalikele (põhjus-tagajärg) ja veekaitse võimalusi sh omavalitsustele kohaliku omavalitsuse rolli. Teise 6 tunni jooksul toimub ringsõit, kus esitatakse päriselulisi näiteid probleemidest ja lahendustest. Koostatakse juhendmaterjalid hajaasustuse majapidamistele tutvustamaks NTA põhjavee/joogivee olukorda, riske ja võimalusi. Tulemus: läbi viidud koolitus, koostatud juhendmaterjalid. 1.2 NTA kaevude NO3 ja Jätkata seiret olemasoleval kujul, et saada teavet pidev KeM riikliku põhjavee seire taimekaitsevahendite sisalduse põhjavee nitraadisisalduse dünaamikast ning NTA põhjavee seire seire riikliku põhjavee seire NTA taimekaitsevahendite sisaldusest. alamprogrammi käigus põhjavee seire alamprogrammi Tulemus: NTA põhjavee seire raames on igal raames aastal analüüsitud orienteeruvalt 200 veeproovi hajaasustusaladel asuvatest kaevudest. 22 Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 1.3 Seire käigus ilmnenud Kohalikke omavalitsusi teavitatakse iga-aastaselt pidev KeA administratiivne töö saastunud või ohustatud kaevuveega nendest kaevudest, mille vee saastus on kaevude teavitustöö kohalikele tuvastatud NTA põhjaveeseire tulemuse põhjal. omavalitsustele Tulemus: Kohalikud omavalitsused on teavitatud iga-aastaselt saastunud veega (vähemalt üks NO3 seiretulemus üle 50 mg/l) ja ohustatud seisundiga (vähemalt üks NO3 seiretulemus vahemikus 40– 50 mg/l) kaevudest, NO3-ga saastunud vee tarbimise ohtudest ja KOV kohustustest ohutu joogivee tagamisest. 1.4 Hajaasustuse elanikele Puurkaevude rajamine taotluste alusel pidev KOV Veevarustuse rajamine kvaliteetse joogivee tagamiseks Tulemus: Asendatud kaevude arv selgub rahastatakse osaliselt kaevude asendamine hajaasustuse tegevuskava perioodi lõpuks. hajaasustuse programmist programmist (hajaasustuse programmi rahastavad riik, KOV ja eraisik). Taotleja omaosalus minimaalselt 33%. 1.5 Hajaasustuse programmi Hajaasustuse programmi toetuse saajate 2021 RaM administratiivne töö andmebaasi täiendamine andmebaasi lisatakse veerg, mis näitab, kas jaanuar toetuse saaja uus rajatud kaev asub NTA-l ja millise põhjaveekogumiga see on seotud. Veerg lisatakse koostöös Riigi Tugiteenuste keskusega. 23 Meede Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 1.6 Hüdrogeoloogiline uuring, mille Uuringu käigus tehakse hüdrogeoloogilise 2024 KeA 70 000 käigus luuakse põhjavee mudel modelleerimise teel kindlaks veehaarete põllumassiivide läheduses (puurkaevude) toitealad, et näha, millisest paiknevatele puurkaevude piirkonnast põhjavesi veehaaretesse piirkonnas, kus on nitraatide ja (puurkaevudesse) tuleb, milliseid taimekaitsevahendite põllumajanduslikke ja muid tegevusi seal tehakse kasvusuundumused ning kuidas avaldab see tegevus mõju konkreetsete puurkaevude lähiümbruses. Kogutakse vajalikud lähteandmed mudeli koostamiseks, sh veeproovide võtmine. Tulemus: valmib uuringuaruanne mille tulemusena selgitatakse välja, kas nitraatide sisaldus põhjavees näitab kasvusuundumust või langustrendi ja kuidas see on seotud põllumajandustegevuse kui koormusallikaga. Antakse praktilisi nõuandeid meetmete rakendamiseks ja kuidas olukorda parandada, kui nitraatide sisaldus näitab kasvusuundumust. Tuuakse välja positiivsed tegevused, mis on aidanud olukorda parandada juhul, kui sisaldus näitab langustrendi. KOKKU 75 000 24 2.2 Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses Keskkonnaküsimused muutuvad iga aastaga üha olulisemaks põllumajandustootmise aspektiks. Keskkonnasäästlik tootmine ei sea mitte ainult kitsendusi põllumajandustootmisele, vaid samas soodustab innovaatiliste keskkonnasõbralikemate tehnoloogiate rakendamist tootmises. Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise kõrval on suur tähtsus kaasaegsete põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Enamusel suurematest tootjatest on tänapäevased väetiste, sh ka sõnniku laotamise seadmed, mis võimaldavad täpsemat doseerimist ning väetiste mulda viimist. Põllumajandustootjale on loodud maaharimise planeerimiseks erinevaid erakapitalil põhinevaid platvorme 22. Turul on erinevaid sensoreid, mis tuvastavad põllukultuuri seisundi reaalajas põllul ja võimaldavad doseerida väetist või taimekaitsevahendeid vastavalt konkreetsele põllu osale 23. Erinevatel sensoritel on omad kasutuspiirangud ja -eeldused. Näiteks eeldab põllumehe väga põhjalikku teadmist toitainete ja mineraalide vajadustest ning oma põllu mulla omadustest. Selle juures on oluline põllumajandustootjale tagada selgelt arusaadav veekaitsepiiranguid kirjeldav ühtne ruumiline info. Näiteks 2014. aastal kaardistati NTA-l karsti asukohad (Consultare OÜ, 2014). Ühtne ruumiline info tagab ühtse arusaamise piirangute sisust ja asukohast lisaks on kergemini võimalik ühtselt koondatud infot kasutada põllumajandusmasinate navigeerimissüsteemides. Osalt on info olemas, kuid mõnevõrra killustatud erinevates kohtades. Näiteks on hiljuti valminud põldude puhverribade soovituslike suuruste uuring24, kuid ei ole selge, millises andmebaasis hakatakse välja töötatud ruumiandmeid hoidma. Sarnane uuring oleks vajalik teha ka ülejäänud Eesti põldudel asuvatele karstidele. Loomakasvatushoonete puhul on punktreostuse ärahoidmisel oluline sõnniku- ja virtsahoidlate, aga ka silohoidlate tehniline seisukord ja piisav mahutavus. Uusi keskkonnakaitse võimalusi põllumajanduses avab vedelsõnniku baasil biogaasi tootmine, mis võimaldab lisaks sõnnikule kasutada erinevaid taimseid ja loomseid jäätmeid. Sarnasete meetmete rakendamine aitab parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet keskkonnakoormust suurendamata. Sõnnikuhoidlate inventuur (Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond, 2017) tõi välja sõnnikuhoidlate tehnilise seisukorra jätkuva probleemi. Sõnnikuhoidlate seisukorra parandamise vajadusele on viidatud PõKA-s ning seda toetatakse MAK 2014-2020 eelarvest. Sõnnikuhoidlate ehitamist on plaanis toetada ÜPP strateegiakava sekkumise „Investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse“ kaudu. Veeseadus (§164) seab hoidla miinimummahutavuseks kaheksa kuu sõnnikukoguse. Võimaldamaks taimede paremat toitainetega varustamist taimede aktiivse kasvuaja perioodil (väetamise ajatamine) ning vältimaks ilmastikust tingitud riske sõnniku hoidmisel (tingimused, mis ei võimalda sõnnikut pikema aja jooksul laotada) tuleb soodustada piisava mahutavusega hoidlate rajamist (12 kuu sõnniku mahutavus). Sõnnikuhoidla kohustus laieneb 2023. aastaks kõikidele 5- või enama loomühikuga loomapidamishoonetele. Sama aasta 1. oktoobriks tuleb tagada loomade välitingimustes pidamisel alalise söötmis- ja jootmiskoha lekkekindlus. 22 Nt: https://terake.com/digitaalne-polluraamat/; https://eagronom.com/et/ 23 Nt: https://www.yara.ee/seadmed-rakendused-apid/n-sensor/; https://agriculture.trimble.com/product/greenseeker-system/ 24 https://www.kik.ee/et/projekt/veekaitsevoondite-reostustundlikkuse-ja-kaldavoondi-puhverribade-rajamise- vajalikkuse 25 PõKA (Maaeluministeerium, 2020) toob välja eesmärkide loetelu toitainete kao vähendamiseks (vt LISA 1). Eesmärkide saavutamiseks on ÜPP strateegiakava raames koostatud sekkumislehtede kavandid (vt LISA 2). Liikudes toitainebilansi arvutamise suunas on oluline see teema liita ka ÜPP strateegiakavasse. ÜPP strateegiakava sekkumiste eesmärgiks on muuhulgas soodustada põllumajandustootmises keskkonnasäästlike ja keskkonnamõju vähendavate tehnoloogiate kasutuselevõttu ning saavutada seeläbi suurem keskkonnakaitse. 26 Meede 2 Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 2.1 Õigusaktides Koostatakse ülevaade, millised veekaitsenõuete 2022 KAUR administratiivne töö kehtestatud järgmiseks vajalikest ruumiandmetest on olemas, veekaitsenõuete milliseid tuleb täiendada ja mis andmed tuleb luua. järgimiseks vajalike Ülevaade, kus ruumiandmed on kättesaadavaks tehtud ruumiandmete (PRIA kaardirakendus, Maa-ameti geoportaal). analüüs Koostatakse iga täiendamist ja loomist vajava andmeliigi lõikes edasiste vajalike tegevuste kirjeldus. Andmete loetelus on:  karstivormid ja -järvikud, karstialad;  kaitsmata põhjaveega alad;  veekaitsevööndid;  veehaarete hooldus- ja sanitaarkaitsealad;  veehaarete toitealad;  muud alad, kus tuleb veekaitse eesmärgil põllumajandust piirata. Tulemus: aruanne, milles on ülevaade veekaitse tõhustamiseks vajalikest ruumiandmetest, nende olemasolust ja täiuslikkusest, puuduvate andmete saamiseks vajalikest tegevustest. 27 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 2.2 Põllumajanduse Koondatakse põllumajanduse veekaitsenõuete 2023 KAUR, Osaliselt veekaitsenõuete ruumiandmed ning pakutakse avaandmetena KeMIT administratiivne töö. ruumiandmete ruumiandmeteenuseid. Täiendatakse olemasolevaid Avalikustamiseks (avaandmete) andmekihte ning vajadusel luuakse puuduolevad avalikes kättesaadavaks andmekihid, kui tegevuse 2.1 käigus on selgunud vajadus kaardirakenduses muutmine ning nende järele. vajalikud vahendid: vajadusel töövahendi Tagatakse veekaitseliste ruumiandmete kuvamine 20 000 ärianalüüs + arendamine avalikes kaardirakendustes (PRIA kaardirakendus, Maa- 30 000 arendus ameti geoportaal), vajadusel luuakse vastav võimekus loodavasse Keskkonnaportaali. Tulemus: veekaitsenõudeid kajastavad ruumiandmed on põllumajanduse valdkonnas tegelevatele isikutele kättesaadavad, valmis on andmeteenused avaandmete avalikustamiseks. Tagatud on praktiline kaardirakendus põllumeestele. 2.3 NTA oluliste Kehtivate oluliste allika ja karstialade välispiirid ei ole 2022 KAUR 15 000 allika- ja karstialade ajakohased ja ei vasta tegelikule olukorrale looduses. nimistu üle vaatamine Vajadus korrigeerida alade piire. Piiride kontrollimiseks ja piiride ja uuendamiseks vajalik läbi viia inventuur. korrigeerimine Tulemus: ekspertide poolt koostatud kaasajastatud oluliste allika- ja karstialade kaardikiht. Ettepanekud nitraaditundliku ala määramise määruse täiendamiseks. 2.4 Sõnnikuhoidlate Põllumajandustootjatele on järgmiseks NTA 2021 MeM Administratiivne ja silohoidlate tegevusperioodiks loodud toetusmehhanism tegevus. Rahastatakse korrastamiseks ja sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ning EL ühise rajamiseks rajamiseks. Sõnnikuhoidla rajamiseks toetuse taotlemisel põllumajanduspoliitika toetusvõimaluse annab lisapunkte 12 kuu mahutavusega sõnnikuhoidla (ÜPP) raames loomine rajamine. Tulemus: loodud on toetusmehhanism. 28 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 2.5 Sõnniku- ja Halvas seisus või puuduvate sõnniku- ning silohoidlate 2024 MeM Rahastatakse EL ühise silohoidlate asemele rajatakse toetuse abil veekeskkonnale ohutud põllumajanduspoliitika korrastamine ja hoidlad. (ÜPP) raames. rajamine Tulemus: NTA-l on korrastatud ja rajatud NTA-l rahastatud sõnnikuhoidlad nii, et veekaitseliselt hea hinnanguga on taotluste kogusumma vähemalt 80% hoidlatest (lähtetase 60%). raskelt prognoositav. Sõnnikuhoidlatest on enim toetust saanud need, mis mahutavad 12 kuu sõnniku. 2.6 E-põlluraamatu 2024 PMK Töö sisaldub Luuakse e-põlluraamatu kontseptsioon mis käsitleb juurutamise Põllumajanduse teemasid: eeltegevused suurandmete  sobiv platvorm; teadmussiirde  põlluraamatu pidaja poolt sisestatavad andmed ja programmis (Maaelu nende seostamine teiste andmetega (sh väetamise Edendamise Sihtasutus, vastavus vedelsõnniku laotamisplaaniga, sidumine 2020) Programmi põllumajanduse piirangu infoga, sidumine kliima rahastatakse Eesti infoga, soovitused põllumajandustootjale eelmiste maaelu arengukava aastate andmete põhjal, taimekaitsevahendite 2014‒2020 kaudu kasutamise kogus ja koht);  e-põlluraamatu kohustuslikuks muutmiseks õigusaktides täienduste vajalikkused;  vajalikud arendustegevused ja maksumus;  e-põlluraamatule ülemineku ajakava. Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate ülal toodud teemade käsitlusest ja käsitluse tulemusest. 29 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 2.7 Toitainebilansi 2024 PMK E-põlluraamatu eduka juurutamise jätkuks on sellesse Töö sisaldub rakendamise toitainebilansi mooduli loomine. Ettevalmistava Põllumajanduse eeluuring tegevusena tuleb välja selgitada, milliseid andmeid on suurandmete toitainebilansi arvutamiseks põllumajandustootjalt vaja teadmussiirde ning millised kulud ja tegevused see endaga kaasa toob programmis (Maaelu (sh vajalikud muudatused õigusaktides). Edendamise Sihtasutus, 2020) Programmi Tulemus: aruanne toitainebilansi arvestamise suunas rahastatakse Eesti liikumiseks vajalikest tegevustest ja tegevuste ajakava, maaelu arengukava mis arvestab tegevuste 2.5 ja 3.4 ajakava ning sisu. 2014-2020 kaudu KOKKU 65 000 30 2.3 Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine NTA-l ning leevendusmeetmed Inimtegevuse mõju (sh põllumajandustootmine) hindamine veekeskkonnale toimub riigi veeseire programmi raames25 saadud info alusel. Põhjavee seire toimub NTA-l nii põhjaveekogumite seire kui NTA seire programmi raames 26. Pinnavett seiratakse erinevate programmidega - riiklik keskkonnaseire ning operatiivseire esile kerkinud probleemide selgitamiseks. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates 1995. aastast, kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas veekvaliteedi uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast26. Lisaks põhjaveeseire programmile korraldatakse täpsemaid uuringuid veekogumitel või nende osades, kus vee toitainete sisaldus põhjustab veekogumi halba ja kesist seisundit või ohustab joogiks kasutatava põhjavee kvaliteeti. Uuringud on vajalikud kohustuslike keskkonnanõuete ja põllumajandustootjatele vabatahtlike meetmete soovituste täpsustamiseks ning põllumajanduskoormuse mõju leevendamise tegevuste planeerimiseks. Keskkonnameetmete rakendamiseks on oluline omada ülevaadet koormusnäitajatest. Üks võimalus on teostada valimi uuringuid, mida hiljem üldistada kogu riigile. Näiteks teostab Põllumajandusuuringute Keskus igal aastal taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuringut (Põllumajandusuuringute Keskus, 2019), millest nähtub, et lämmastiku ülejääk aasta- aastalt suureneb. Parema ülevaate saamiseks põllu tasemel on vaja liikuda ühtse andmebaasina peetava toitainebilansi suunas. Uute tehnoloogiate uuringud jäävad tihtilugu ideede puuduse ja rahastuse taha. Suuremahulisteks uuringuteks siseriiklikult piisavalt raha ei pruugi olla. Tulus on olemasolevat raha võimendada. Selleks saab kasutada Euroopas (miks mitte ka maailmas) pakutavate uuringute ja koostööde rahastust. Selle asemel, et rahastada kogu uuring või projekt täies ulatuses omalt poolt, on mõistlik see kasutada rahvusvaheliste uuringute ja koostööde omaosaluste katmiseks. See võimaldab ka uuringumeeskonnad laiendada rahvusvahelisele tasemele. Näiteks INTERREG Baltic Sea Region27 toetusprogramm keskendub konkreetselt Läänemere seisundi parandamisele. Pisut laiema haardega on Life programm 28. Rahastuse kasutamise ja teiste riikide kaasamise heaks näiteks on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhitud projekt „Green Agri“29. Riigi oluline osa selles on välja töötada talle vajalikke uuringuideid ning pakkuda omalt poolt administratiivset tuge taotluste edukuse tagamiseks. Selleks on toetuskirjad, rahvusvaheliste kontaktide jagamine, taotluste koostamisel uuringu sisu osas nõustamine ning ka uuringutes osalemine kas projektipartnerina või huvitatud osapoolena. 25 https://www.envir.ee/et/veeseireprogramm-2016-2021; 26 https://kese.envir.ee/kese/viewProgram.action?uid=473789 27 https://www.interreg-baltic.eu/home.html 28 https://ec.europa.eu/easme/en/life 29 http://epkk.ee/greenagri/ 31 Meede3: Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine NTA-l ning leevendusmeetmed Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 3.1 Loomakasvatusettevõtete 2017. aastal läbi viidud uuringut on 2024 KeM 160 000 sõnnikukäitluse, mõistlik korrata tuleva perioodi lõpuks, et sõnnikuhoidlate ja silohoidlate saada ülevaade vahepeal toimunud inventuur muutustest. Tulemus: uuringuaruanne, mis annab ülevaate olemasolevast olukorrast ja soovitused edasisteks tegevusteks. 3.2 Keskkonnasõbralikud Teave silotootmise keskkonnanõuetele 2024 (hiliseim EPKK 75 000 (Eesti silotootmise tehnoloogiad vastavuse osas ning ettepanekud alustamise aeg) projektipartnerite keskkonnanõuete täpsustamiseks. omaosalus) Uuring hõlmab protsessi alates taimiku kasvatamisest lõpetades silo hoiustamisega. Projekt on soovitatav läbi viia rahvusvahelist rahastust ja teisi EL partnereid kaasates Projekti oodatav tulemus on praktilised soovitused põllumajandustootjale silotootmisega kaasneva keskkonnamõju vähendamiseks. Tulemus: uuringu teostamiseks taotlus rahastatud. 32 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 3.3 Meetmete rakendamise Valitakse välja NTA pinnaveekogumi 2024 KeM 180 000 tõhususe mõõtmine valgala, kus rakendatakse Eestis (vahekokkuvõte) Meetmete välja pilootpiirkonnas soovitatud toitainekoormuse vähendamise töötamine, meetmeid ja kus on võimalik läbi viia keskkonnaseire maaparandusseiret. Paralleelselt seiratakse korraldamine dreeni-, pinna- ja põhjavee kvaliteeti ning hinnatakse valitud maakasutusüksuse tasandil toitainekoormuse vähendamise meetmete tõhusust. Tegevuse tulemusel selgub kavandatud meetmete reaalne mõju veekeskkonnale. Projekt ulatub perioodi 2025–2029, kuna meetmete rakendamine ja mõju ilmnemine võtab aega. Tulemus: vahearuanne, mis annab seni teostatud seire põhjal esialgse hinnangu meetmete tõhususest ja teeb ettepanekuid perioodi 2024–2029 NTA tegevuskavale. 33 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 3.4 LIFE IP CleanEST (grant Loobu_2, Kunda_2, Selja_4, Pada_1, 2023 KeM Kulud kaetakse LIFE17 IPE/EE/000007) Sõmeru jõgede veekogumitel ja projekti eelarvest projekti tegevus C.10 põhjaveekogumitel nr 13 ja 15 tehakse “Keskkonnameetmete aastatel 2019–2022 rakendamine põllumajanduses” põllumajandusettevõtete keskkonnamõju uuring. 2021. aasta lõpuks valmivad põllumajanduslike keskkonnameetmete ja põllumajandustootja toitainete bilansi koostamise juhised ja 2022. aasta lõpuks valmib aruanne põllumajanduse mõjust pinna- ja põhjavee kvaliteedile. Tulemus: aruanne, mis annab ülevaate põllumajandusettevõtete keskkonnamõjust ning ettepanekud bilansi koostamiseks. Töö arvestab tegevuste 2.5 ja 2.6 sisu. 34 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 3.5 NTA-d puudutavate Põllumajanduse veekaitsetöörühma liikmed 2024 KeM administratiivne uuringuideede pank (vt tegevus 4.1) koostavad nende jaoks tegevus vajalike uuringute ideepanga. Uuringuideid tutvustatakse potentsiaalsetele läbiviijatele (teadusasutused, riigiasutused, valdkonna MTÜd, valdkonna sihtasutused). Töörühma liikmed aitavad asjakohasel juhul läbiviijatel koostada uuringu rahastus taotlust kirjutades toetuskirju ja jagades oluliste siseriiklike ning välismaiste partnerite kontakte. Asjakohasel juhul osalevad töörühma liikmed uuringutes projektipartneritena või huvitatud osapooltena. Tulemus: loodud on projektideed pank, projektiideid on tutvustatud potentsiaalsetele läbiviijatele. KOKKU 390 000 35 2.4 Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd erinevate ametkondade ja huvigruppide vahel nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasandil ning valdkonda reguleerivate õigusaktide vajaduspõhist muutmist ja täiendamist. Nitraadikoormuse osas ühistele arusaamistele jõudmiseks ja koostöö korraldamiseks on vajalik korraldada osapoolte regulaarseid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega seotud probleeme, õigusloomega seotud küsimusi, vahetada teavet ning kavandada uusi tegevusi. Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust suurendamata on laialdasi teadmisi nõudev ülesanne. Ajakohaste juhendmaterjalide ja nõuande kättesaadavus on väga oluline. Nõustamisteenust pakkuvad konsulendid peavad olema kõrge kvalifikatsiooniga. Samas oli 2020. aasta augusti seisuga kutsetunnistusega keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulente üks30. See number ühtlasi iseloomustab ka nõudluse vähesust. Konkreetselt keskkonnaküsimustele spetsialiseerunud konsulentide arvu suurendamise asemel on tõhusam teiste valdkondade konsulentide harimine keskkonnavaldkonnas. Oluline on, et põllumajandustootjatele oleks kindlustatud pädev nõustamissüsteem, mis tagab vajaliku teavituse õigusaktide nõuetest ja parimatest võimalikest tehnoloogiatest. Konsulentide veekaitsealasest teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitse nõuete täitmine. Vajalik on põllumajanduskonsulentide regulaarne koolitamine, et anda uusi teadmisi ning kinnistada olemasolevaid. Järelevalvet keskkonnanõuete täitmise üle põllumajanduses teevad kaks asutust, Keskkonnainspektsioon ja Põllumajandus- ja Toiduamet vastavalt nende pädevusele. Keskkonnaameti ülesandeks on keskkonnalubade menetlemine ja väljaandmine. Samuti on nimetatud asutus seotud keskkonnakomplekslubade nõuete täitmise järelevalvega. Vaja on suurendada Keskkonnainspektsiooni järelevalvealast võimekust peamiselt nutikate kontrollivõimaluste laiendamisega (nt kaugseireandmete kasutamise võimaluste uuring). Tehnoloogia arenguga on muutunud kättesaadavaks ka kaugseire võimalused, mida Eestis juba ka kasutatakse (Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet, 2018); (kaugseire.ee, 2020). Järelevalvele eraldatud ressurss peab jääma vähemalt samale tasemele. 30 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Tunnistused/showKutsetunnistused 36 Meede 4: Teadlikkuse tõstmine ja kontrolli tõhustamine Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 4.1 Põllumajanduse Jätkub töörühma regulaarne kohtumine Pidev KeM Administratiivne töö veekaitse töörühma eesmärgiga ühtlustada valdkonnas toimuvaid jätkamine tegevusi. Töörühma üheks ülesandes on NTA tegevuskava täitmise juhtimine. Tulemus: tulevase perioodi lõpuks on NTA tegevuskava ellu viidud. 4.2 Konsulentide Konsulentidele koostatakse koostöös 2021 MES Administratiivne töö veekaitsealase teadlikkuse Keskkonnaministeeriumiga ühepäevase tõstmine õppemahuga veekaitsealane koolitusprogramm, mida on võimalik edaspidi kasutada konsulentide järelkasvu koolitusprogrammi ühe moodulina. Tulemus: 2021 valmib konsulentidele veekaitsealane koolitusprogramm, mille alusel viiakse läbi 2021. a. üks koolitus. Konsulentide järelkasvu õppekavasse viiakse sisse veekaitsealase koolitusprogrammi moodul. 37 Tegevus Selgitus ja vahetu tulemus Tähtaeg Peavastutaja Maksumus € 4.3 Kaugseireandmete Selgitatakse välja järelevalve vajadused 2022 KeA 50 000 kasutamisvõimalused veekaitsemeetmete kinnipidamise kontrolli osas järelevalveks ja selle kasutamiseks kaugseirevõimalused. Töötatakse välja ettepanekud kaugseiresüsteemi rakendamiseks. Tulemus: teostatakse pilootprojekt võimalike lahenduste kontrollimiseks (võrreldakse kaugseire andmeid usaldusväärsete andmetega). 4.4 NTA NTA olulisema nitraadikoormusega piirkondades 2024 MeM Sisaldub MeM põllumajandustootjate viiakse läbi põllumajandustootjate veekaitsealane koolitusprogrammis. veekaitsealane koolitus. Selgitatakse veekaitse vajadust Rahastatakse Eesti maaelu koolitusprogramm sisulisest küljest, kirjeldatakse põhjus-tagajärg arengukava 2014-2020 seoseid, tutvustatakse veekaitsemeetmeid ja teadmussiirde meetmest. toetusi meetmete rakendamiseks. Koolituste tarbeks olulised NTA alampiirkonnad ja põllumajandustootjate sihtgrupid (suurtootjad, väiketootjad, loomakasvatajad, taimekasvatajad vm) toob koolitajale välja Keskkonnaministeerium. Koolitusprogrammi täpsem sisu on toodud lisas 4. Tulemus: koolitatud on 140 veekaitse seisukohast olulisemat põllumajandustootjat. KOKKU 50 000 38 3 Tegevuskava maksumuse prognoos Tegevuskava kogumaksumus aastani 2024 on 605 000 eurot. NTA tegevuskava eelnõu planeeritav eelarve ei sisalda MAK 2014‒2020, ÜPP strateegiakava 2021‒2027 meetmetest planeeritud summasid ega teistest EL tasandi toetusrahasid. Meetmete rahastamisse on arvestatud projektide läbiviimiseks vajalikud omaosalused. Riigiasutustes ettenähtud tööd (administratiivsed) on arvestatud ametnike olemasolevate tööülesannete sees olevaks, mistõttu nende väärtus on eelarves 0 €. 39 Tegevuste maksumused (€), rahastus allikad: nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU Rahastus allikas 1.1. NTA hajaasustusega piirkondade eramajapidamiste veevarustuse korraldamise juhiste uuendamine ja 5 000 5 000 Riigieelarve koolituste korraldamine kohalikele omavalitsustele. 1.2. NTA kaevude põhjavee NO3 ja taimekaitsevahendi Põhjavee seire jääkide sisalduse seire põhjavee seire riikliku riikliku seire alamprogrammi raames. alamprogrammi raames 1.3. Seire käigus või elanike kaebuste põhjal ilmnenud NTA KeA 0 ohupiirkondade üksikmajapidamiste teavitustöö administratiivtöö 1.4. Hajaasustuse elanikele kvaliteetse joogivee tagamiseks Hajaasustuse kaevude asendamine hajaasustuse programmist programm 1.5. Hajaasustuse programmi andmebaasi täiendamine. RaM 0 administratiivtöö 1.6. Hüdrogeoloogiline uuring, mille käigus luuakse põhjavee mudel põllumassiivide läheduses paiknevatele 35 000 35 000 70 000 Riigieelarve puurkaevude piirkonnas, kus on nitraatide ja taimekaitsevahendite jääkide kasvusuundumused 2.1. Õigusaktides kehtestatud veekaitsenõuete järgimiseks KAUR 0 vajalike ruumiandmete analüüs administratiivtöö 2.2. Põllumajanduse veekaitsenõuete ruumiandmete (avaandmete) kättesaadavaks muutmine ning vajadusel 50 000 50 000 Riigieelarve töövahendi arendamine 2.3. NTA oluliste allika- ja karstialade nimistu üle vaatamine 15 000 15 000 Riigieelarve ja piiride korrigeerimine 2.4. Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja MeM 0 rajamiseks toetusvõimaluse loomine administratiivtöö 2.5. Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine ÜPP strateegiakava 2021‒2027 40 nr Tegevuse kirjeldus 2021 2022 2023 2024 KOKKU Rahastus allikas 2.6. E-põlluraamatu juurutamise eeltegevused MAK 2014‒2020 2.7. Toitainebilansi rakendamise eeluuring MAK 2014‒2021 3.1. Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse, 160 000 160 000 Riigieelarve sõnnikuhoidlate ja silohoidlate inventuur 3.2. Keskkonnasõbralikud silotootmise tehnoloogiad Projektipartneri 75 000 75 000 omaosalus 3.3. Meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine 60 000 60 000 60 000 180 000 Riigieelarve pilootpiirkonnas 3.4. LIFE IP CleanEST (grant LIFE17 IPE/EE/000007) LIFE IP projekti tegevus C.10 “Keskkonnameetmete CleanEST grant rakendamine põllumajanduses”. LIFE17 IPE/EE/000007 3.5. NTA-d puudutavate uuringuideede pank KeM 0 administratiivtöö 4.1. Põllumajanduse veekaitse töörühma jätkamine KeM 0 administratiivtöö 4.2. Konsulentide kompetentsinõuete täiendamine. MES 0 administratiivtöö 4.3. Kaugseireandmete kasutamisvõimalused järelevalveks 50 000 50 000 Riigieelarve 4.4. NTA põllumajandustootjate veekaitsealane MAK 2014‒2020 koolitusprogramm KOKKU 20 000 195 000 95 000 295 000 605 000 41 4 Tegevuskava elluviimine Keskkonnaministri 29. aprilli 2015 a käskkirjaga nr 405 moodustati põllumajanduse veekaitse töörühm, mida uuendati keskkonnaministri poolt 07.05.2020 käskkirjaga nr 221. Töörühma kuuluvad Keskkonnaameti, Keskkonnainspektsiooni, Maaeluministeeriumi, Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajandus- ja Toiduameti, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Põllumeeste ühistu KEVILI, Järva Vallavalitsuse, Põltsamaa Vallavalitsuse, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu, Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse esindajad.31 Töörühma ülesanneteks on: • NTA tegevuskava koostamise protsessis osalemine, sealhulgas arvamuse avaldamine tegevuskava eelnõule, hinnangu andmine tegevuskava meetmete asjakohasusele põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamiseks. • Vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete täiendamiseks või uute kasutuselevõtmiseks ning põllumajanduse veekaitse valdkonnas uuringute kavandamiseks. • Anda soovitusi NTA tegevuskava täpsustamiseks ja ühildamiseks teiste tegevuskavade ja programmidega. • NTA tegevuskava aruannete koostamisel osalemine, sealhulgas hinnangu andmine tegevuskava täitmisele, soovituste andmine uue NTA tegevuskava meetmete planeerimiseks. • Seisukoha kujundamine NTA võimalikuks laiendamiseks, sealhulgas analüüsida ja hinnata NTA võimaliku laiendamisega seotud uuringute põhjal keskkonna, majanduse, sotsiaalset, jne mõju. • Arvamuse avaldamine veemajanduskavade meetmete asjakohasuse kohta põllumajanduskoormuse ohjamiseks ja pinna- ja põhjaveekogumite seisundi parandamiseks ning vajadusel ettepanekute tegemine olemasolevate meetmete täiendamiseks või uute kasutuselevõtmiseks. • Soovituste tegemine põllumajanduse veekaitsealaste õigusaktide, juhendite- ja infomaterjalide täiendamiseks, muutmiseks või parandamiseks. Erinevalt varasemate NTA töörühmade ülesannetest, mis olid seotud nitraaditundliku ala tegevustega, on põllumajanduse veekaitse töörühma fookuses kogu Eesti territoorium.31 NTA tegevuskava elluviimist korraldab Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumiga. Mõlemad ministeeriumid kaasavad vastavalt tegevuse iseloomule töösse oma allasutused (Keskkonnaamet, Põllumajandusuuringute Keskus, Keskkonnainspektsiooni, Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet jne), aga samuti ühiskondlike organisatsioonide, teadlaste ja asjast huvitatud isikute esindajaid. Joogivee kvaliteedi küsimuste lahendamisele kaasatakse Sotsiaalministeerium ning Terviseamet. 31 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pollumajandus-ja-veekaitse/pollumajanduse-veekaitse- tooruhm 42 Vastavalt nitraadidirektiivi artikli 10 nõuetele esitavad kõik liikmesriigid iga nelja aasta järel Euroopa komisjonile tegevusprogrammide kokkuvõte, aruande NTA tegevuskava täitmise kohta, vastavalt ühtsele aruande esitamise juhendile. Viimane aruanne eelmise NTA tegevuskava perioodi kohta esitati 2020. aasta lõpus. 43 5 Tegevuskava täitmise hindamise kriteeriumid NTA tegevuskava täitmist hindab ja analüüsib põllumajanduse veekaitse töörühm, võttes aluseks järgmised hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad peamiselt veeseadusest ja selle alamaktidest. Põhjavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Pinnavee hea seisundi kriteeriumid on kehtestatud keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. Tervisele ohutu joogivee nõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24.09.2019 määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Joogiveehaardele ning selle valikule on kehtestatud nõuded veeseaduse paragrahvides 85, 86, 148 ja 153. Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“. Tegevuskava meetmete täitmise indikaatorid on toodud meetmete kirjelduste tabelites. Järgmise perioodi tegevuskava on edukas, kui põhjavee seirepunktides on NO 3 sisalduse tõus peatunud ning NTA-l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemilised näitajad vastavad vähemalt heale seisundiklassile32. 32 Hea seisundi väärtused on toodud Keskkonnaministri 16.04.2020 määruses nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. 44 6 Kasutatud kirjandus Consultare OÜ. (2014). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala allikate ja karstilehtrite keskkonnaregistri andmete ajakohastamine. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/karstiprojekti_aruanne_21.10.2014.pdf Consultare OÜ, Eestimaa Looduse Fond. (2017). Loomakasvatusettevõtete sõnnikukäitluse ja sõnnikuhoidlate inventuur. Allikas: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&ua ct=8&ved=2ahUKEwjtuumJjIbrAhXqwosKHY2SBpYQFjAAegQIAxAB&url=https %3A%2F%2Fwww.envir.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fsonnikuhoidlate_loppar uanne_18_05_2017.pdf&usg=AOvVaw0RDXZQYYakgRn7N Eesti Geoloogiateenistus. (2020). Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019. Rakvere. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2018). Taimekaitsevahendite jääkide sisalduse ja dünaamika uuring pinna- ja põhjavees. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/pestitsiidid_aruanne_13_04_loplik_kik_logoga .pdf Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020). Hajaasustuspiirkondade joogivee kvaliteedi ja -süsteemide uuring. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. (2020_2). Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2019. Tallinn. Eesti Taimekasvatuse Instituut, Maaeluministeerium. (2020). Hea põllumajandustava. Allikas: https://www.etki.ee/taim/public/pdf/Trukised/Hea_pollumajandustava.pdf Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ. (2020). Nitraaditundliku ala tegevuskava 2016–2020 rakendamise analüüs ning tegevuskava meetmete efektiivsuses hindamine. Eurostat. (2018). Põllumajandusettevõtted ja -maa Euroopa Liidus – statistika. Eurostat. Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/statistics- explained/index.php?title=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_- _statistics/et#P.C3.B5llumajandusettev.C3.B5tted_2016._aastalexplained/index.php?ti tle=Farms_and_farmland_in_the_European_Union_-_statistics/et kaugseire.ee. (08. 08 2020. a.). Kaugseire veebilehekülg. Allikas: https://kaugseire.ee/ Keskkonnaagentuur. (6. 12 2019. a.). Keskkonnaseire. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/seire Keskkonnainvesteeringute Keskus. (09. 07 2020_1. a.). Veemajanduse programm. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://kik.ee/et/toetatav-tegevus/veemajanduse- programm-6 Keskkonnaministeerium. (2016). Veemajanduskavad 2015-2021. Allikas: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad 45 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. (2016). Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2012-2015 . Tallinn. Allikas: https://www.envir.ee/sites/default/files/nitrate_report_2016_estonia.pdf Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. (2020). Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019. Tallinn: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/nitrate_report_2020_estonia_upd ated.pdf. Allikas: Keskonnaagentuuris valminud analüüsid: https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/nitrate_report_2020_estonia_upd ated.pdf Keskkonnaministri määrus nr 10. (02. 07 2020. a.). Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/104022020002 Keskkonnaseire infosüsteem KESE. (2020). Kasutamise kuupäev: 30. 07 2020. a., allikas https://kese.envir.ee/kese/welcome.action Kurvits, T. (2014). Põllumajandusmaade pindalaline muutus Euroopa Liidu liikmesriikides (sh Eestis) aastatel 1992-2011. Bakalaureuse töö. Geomaatika osakond. Tartu: Eesti Maaülikool. Allikas: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&cad=rja&ua ct=8&ved=2ahUKEwi967r3gPfqAhVksYsKHXlkBeMQFjAAegQIBBAB&url=https %3A%2F%2Fdspace.emu.ee%2Fxmlui%2Fbitstream%2Fhandle%2F10492%2F1519 %2FTaavi_Kurvits_BA2014.pdf%3Fsequence%3D6%26isAllow Kütta, M. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Keskkonnainvesteeringute Keskuse projektide koortinaatoriga. Keskkonnainvesteeringute Keskuse jagatavad toetused NTA vajadustest lähtuvalt. Loorand, T. (04. 08 2020. a.). Telefonivestlus Riigi tugiteenuste Keskuse Hajasustuse programmi koordinaatoriga. Hajaasustuse meetme sisu ja võimalused NTA vajadustest lähtuvalt. (K. Kupits, Intervjueerija) Maaelu Edendamise Sihtasutus. (08. 08 2020. a.). Põllumajanduse suurandmete teadmussiirde programm. Allikas: https://www.pikk.ee/valdkonnad/teadmussiirde-pikaajalised- programmid/pollumajanduse-suurandmete-teadmussiirde-programm/ Maaeluministeerium. (09. 03 2020. a.). Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eelnõu. Allikas: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse- valdkonna-arengukava-aastani-2030 Põllumajandusregistrite ja Informtatsiooni Amet. (25. 10 2018. a.). PRIA kaugseire valdkonnas kasutatav metoodika põllul toimuva selgitamiseks. Allikas: https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kaugseire/files/kaugseirepaev_2018_jaano_berg_jur gens_nbsp_pria_kaugseire_valdkonnas_kasutatav_metoodika_pollul_toimuva_selgita miseks.pdf 46 Põllumajandusuuringute Keskus. (2019). Taluvärava toiteelementide bilansi ja kasutuse uuring. Allikas: https://pmk.agri.ee/et/pollumajanduskeskkonna- uuringud/uurimisvaldkonnad/vesi Riigihalduse ministri määrus nr 14. (01. 03 2018. a.). Hajaasustuse programm. Kasutamise kuupäev: 04. 08 2020. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/117082018007 Statisitikaamet. (30. 07 2020_3. a.). PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et Statistikaamet. (2018). Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2018. Statistikaamet. Allikas: https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahU KEwiM6- 2e7vbqAhUpiYsKHYw7CvIQFjAAegQIAhAB&url=https%3A%2F%2Fwww.stat.ee %2Fpublication-download- pdf%3Fpublication_id%3D44735%26publication_lang%3Det&usg=AOvVaw0SXvap xoJstpP1L9wFa-le Statistikaamet. (2019). Andmebaas RAA0042: Lisandväärtus tegevusala järgi (ESA 2010) (kvartalid). Kasutamise kuupäev: 05. 08 2020. a., allikas http://andmebaas.stat.ee/?lang=et Statistikaamet. (30. 07 2020_1. a.). PM028: Kasutatav põllumajandusmaa maakonna järgi. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et Statistikaamet. (30. 07 2020_2. a.). PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi. Allikas: http://andmebaas.stat.ee/?lang=et Vabariigi Valitsus. (2016). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2016-2020. Allikas: https://www.envir.ee/et/nitraaditundlik-ala VeeS § 37 lg 1. (kuupäev puudub). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044 Veeseadus. (01. 10 2019. a.). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 31. 07 2020. a., allikas https://www.riigiteataja.ee/akt/106052020044 47 LISA 1 PÕLLUMAJANDUSE JA KALANDUSE VALDKONNA ARENGUKAVA AASTANI 2030 NITRAADISISALDUST KÄSITLEVAD VEEKAITSET PUUDUTAVAD EESMÄRGID JA MÕÕDIKUD Eesmärk 3.1.1 Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene Sihttase 2024 Algtase 2020 (või Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Mõõdik ja andmeallikas (PõKa 2030 vahe- Sihttase 2030 varasem) 2021 2022 2023 2027 hindamine) Lämmastiku ja fosfori N kasutamise - - - N kasutamise - N kasutamise kasutamise tõhusus (PMK) tõhusus 57%, tõhusus üle 65%, tõhusus üle 70%, Üleeestiline mõõdik P kasutamise P kasutamise P kasutamise tõhusus 93% tõhusus 80-90% tõhusus 85-90% (2015 – 2017 (2021 – 2023 (2027 – 2029 keskmine)33 keskmine) keskmine) NTA-l 8% - - - <= 8% - <= 8% põhjaveeseirepunktide seirepunktidest seirepunktidest seirepunktidest osakaal, mille (keskmine) (2017) (2022) (2028) nitraadisisaldus ületab 50 mg/l Keskkonnasõbralikult 80% (2018) 80% 80% majandatava maa osakaal, %. (PRIA).34 Üleeestiline mõõdik 33 Selgitus: Fosfori kasutamise tõhusus 85-90% on optimaalne. Kui tõhusus on kõrgem, siis viitab see tugevale fosforipuudusele. PMK viib 2004. aastast iga-aastaselt läbi toiteelementide taluvärava bilansi uuringut (http://pmk.agri.ee/mak/wp-content/uploads/sites/2/2019/03/2.2_taluvarav.pdf). Fosfori kasutamise efektiivsus varieerus 2017. aastal toetustüübiti ja Eesti keskmisena 34 Selgitus: antud üldine mõjumõõdik näitab, milline osa Eesti põllumajandusmaast on kaetud põllumajanduskeskkonna alaste ÜPP strateegiakava toetuste ja seonduvate piirangutega 48 LISA 2 ÜPP STRATEEGIAKAVAS AASTATEKS 2021–2027 KAVANDATUD VEEKAITSEGA SEOTUD SEKKUMISED JA TINGIMUSED (2020. A SUVE SEISUGA) 35 „Karjatatavate rohumaade toetus“ Karjatatav rohumaa, kus loomad parasjagu viibivad, peab olema ümbritsetud tara või aiaga va vahetult mererannikuga piirnev külg. Karjatataval rohumaal on keelatud kasutada taimekaitsevahendeid ja väetisi va loomade poolt jäetav sõnnik. Karjatatavat rohumaad ei tohi ülekarjatada (rohukamarat ei tohi hävitada). „Keskkonnapraktikate ökokavad“  Talvise taimkatte ja vahekultuuride kasvatamine. Taotlejal on vähemalt 30 või vähemalt 50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast kohustuseaasta 1. novembriks tärganud põllumajanduskultuurist koosneva talvise taimkattega.  Kui taotleja valib 50 protsenti toetusõiguslikust põllumaast talvist taimkatet, on toetusmäär suurem.  Talvise taimkatte nõuet on võimalik täita ka määruses nimetatud vahekultuuride kasvatamisega.  Taotleja külvab vahekultuuri põllumaale enne või pärast põhikultuuri koristamist või valmimist ja pärast mustkesa hiljemalt 10. septembril.  Vahekultuur on toetusõiguslikul põllumaal vähemalt 1. novembrini.  Vahekultuuri võib külvata ka allakülvina.  Vahekultuurde kasvatamisel on lubatud lisaks puhaskultuurile ka vahekultuuride segud. Vahekultuuride seemnesegus on lubatud 30% ulatuses muud kultuuri.  Kui taotleja kasvatab vahekultuure, on toetus põllumaa pinna kohta kõrgem kui muu talvise taimkatte korral.  Vahekultuur peab olema külvatud, kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid.  Vahekultuur on lubatud põhikultuuri ikaldumise ja hävinemise korral. Sekkumisleht „Vedelsõnniku laotamise ökokava“.  Taotleja peab laotama vedel- või poolvedelsõnnikut enne 1. juulit.  Kui taotleja annab vedel- või poolvedelsõnnikut teisele isikule, peab taotlejal olema sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud leping, kust nähtub kellele sõnnikut laotamiseks anti ja ära antud sõnniku kogus.  Taotleja sõnnikuhoidlas või sõnnikuhoidlates kokku peab olema juulis ja augustis vaba hoiustamismahtu vähemalt sellisele kogusele vedel- ja poolvedelsõnnikule, mis tekib majapidamises kuue kuu jooksul. „Keskkonnasõbralik majandamine“ Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud PMK või Maaeluministeeriumi korraldatud keskkonnasõbraliku majandamise algkoolitusel esimese kohustuseaasta 1. detsembriks ja keskkonnasõbraliku majandamise täienduskoolitusel neljandal kohustuseaasta 15. juuniks. 35 Sekkumiste ja tingimuste hetkeseis on leitav maaeluministeeriumi kodulehel. „Mahepõllumajanduse ökokava“ Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus“ Mahepõllumajandusele üleminekut alustavad ettevõtjad, kes võtavad 2-aastase kohustuse täita mahepõllumajanduse nõudeid. Toetuse saaja täidab kogu kohustuseperioodi kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esimese kohustuseaasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt 12 akadeemilist tundi mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel. „Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad“ Taotleja peab toetuse saamiseks määrama oma majapidamise toetuskõlbulikust põllumaast x%ndi ökoalasid, millel on keelatud tootmine ja taimekaitsevahendiste kasutamine. Kui nt tingimuslikkuse HPK 9 baasnõude alusel on kohustus määrata vähemalt 5% nimetatud alasid, siis ökokavade raames tuleb määrata vähemalt 10%. Ökoalade sekkumised on järgmised: 1) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt. 10%) sööti jäetud maana (va mustkesa), millel ei toimu tootmist (niitmine, hekseldamine, loomade karjatamine) ning on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid; 2) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%) tingimuslikkuse HPK 9 raames säilitatavaid maastikuelemente, millel ei toimu tootmist ning millele on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid; 3) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%) olemasolevaid rohumaaribasid või rajama mitmeliigilistest kultuuridest koosnevaid rohumaaribasid (nt kõrreliste-heintaimede segu), millel ei toimu tootmist ning on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. Rohumaaribadele kehtestatakse minimaalne laius nt vähemalt 6 meetrit; 4) Taotleja peab määratlema oma majapidamise toetusõiguslikust põllumaast x%ndi (nt 10%) lämmastikku siduvate kultuuride kasvualana. Lämmastikku siduvat põllumajanduskultuuri kasvatatakse ökoalana määratletud põllumaal puhaskultuurina või tingimusel, et lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi, segus teiste põllumajanduskultuuridega (sh haljasväetiseks kasvatatavad kultuurid). Nimetatud aladel on keelatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid, kuid lubatud on saagikoristus. „Mulla- ja veekaitsetoetus“ (veekaitse osa) Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded Põhjaveekaitsetoetust võib taotleda põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ja põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm.  Toetuse taotleja peab hoidma põllu, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras.  Rohumaal ei kasutata rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid: maad ei künta, kultiveerita, koorita ning ei randaalita ega freesita. Rohumaa äestamine on lubatud.  Taotleja võib rohukamarat parandada ainult otsekülvi teel.  Rohukamara kahjustamine on ülekarjatamise ja glüfosaadi kasutamise tõttu keelatud.  Keskse e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see tööriist on valmis.  Taotleja korraldab maa kohta, mille kohta toetust taotleb, mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse. Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus.  Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel. Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded Pinnaveekaitsetoetust võib taotleda põllumajandusliku hajureostuse tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis oleva pinnaveekogumiga piirneva põllu kohta. Täpsem sisend ja kaardikiht projektist: „Veekaitsevööndite reostustundlikkuse ja kaldavööndi puhverribade rajamise vajalikkuse hinnangute kaardikihtide loomine“.  Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks x m veekaitsevöönd, kus ei ole lubatud: o mullaharimistööd, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; o keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta).  Kestliku e-põlluraamatu kasutamise nõue. Nõue sisustatakse ja lisatakse siis, kui see tööriist on valmis.  Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul veekaitse alasel koolitusel. „Väärtusliku rohumaa säilitamine“ Rohumaa hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab näiteks mullaharimistööde puhul seda, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, äestata, randaalita ega freesita, ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat. Keelatud on mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Heksli ja niite mahajätmine pole lubatud. LISA 3 TEGEVUSKAVA SEOSED TEISTE STRATEEGILISTE DOKUMENTIDEGA Koostamisel on veemajanduskava 2021–2027 ja meetmeprogramm, mis sisaldab punktkoormuse ja hajukoormuse vähendamise meetmeid, millest suur osa on seotud põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse piiramise ja vähendamisega. NTA tegevuskava on nende meetmetega orgaaniliselt seotud. Kuna suuremad punktkoormuse allikad (sh heitveepuhastid ja suurfarmide sõnnikumajandus) on tänaseks enamasti nõuetele vastavad, keskendub koormuse piiramine hajukoormuse vähendamise võimalustele. Strateegiliselt on hajukoormuse ohjamine vajalik eelkõige Läänemere kaitseks. Regionaalsel ja kohalikul tasemel põhjaveevarustuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2021–2027 ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 sisaldavad erinevaid keskkonnatoetusi, mis peavad silmas ka keskkonnamõju vähendamist mullale ja veele (vt lisad 1 ja 2). Nimetatud meetmete eesmärk on kompenseerida põllumajandustootjatele seadustega kehtestatud nõuetele lisaks vabatahtlikult rangemate keskkonnakaitse meetmete võtmise tõttu saamatajäänud tulu ja tagada heal tasemel nõustamisteenus. Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030 näeb ammoniaagi õhku lendumise vähendamise ühe meetmena ette vedelsõnniku sisestuslaotuse. Varem välisõhku lendunud lämmastik sisestatakse mulda. See on õige põhimõte, kuid põhjendab veelkord vajadust arvestada toitainebilanssi. Keskkonnastrateegias aastani 2030 (2007) toodud keskkonnaeesmärgid on üldised, nagu hea põhjavee ja pinnavee seisund, tervisele ohutu joogi ja suplusvesi. NTA tegevuskava on suunatud nende eesmärkide saavutamisele. Nendeks on eelkõige põllumajandustegevuse mõju vähendamine eesmärgiga saavutada või säilitada põhja- ja pinnavee hea seisund vee raamdirektiivi ja veeseaduse mõistes. Siinkohal peab märkima, et Keskkonnastrateegia mõõdikuks olevate kaevude ja allikate osakaal, kus on tuvastatud taimekaitsevhendite, nitraatide ainete sisaldusi üksikainena üle kehtiva normi (piirväärtuse) on tänaseks võrreldes baastasemega (2007 aasta) suurenenud. Üheks põhjuseks võib olla ka aja jooksul kasvanud laborite mõõtmistäpsuse paranemine. Looduskaitse arengukava aastani 202036 üheks peaeesmärgiks on elupaikade (sh vee-elupaikade) soodsa seisundi tagamine. Arengukava seab ülesandeks suunata erinevate toetusskeemide kaudu rohkem ressursse põllumajandusliku hajukoormuse vähendamiseks. Allikad ja karstilehtrid on nitraaditundlikul alal eelmisel perioodil inventariseeritud ja asukohad digitaalses andmebaasis täpsustatud. See loob eeldused nende vee- ja loodusobjektide kaitseks. Jõgede kui elupaikade hea seisundi taastamiseks põllumajandusmaadel tuleb lisaks LKA arengukavas rõhutatud kalapääsude ja kärestike rajamisele, pöörata tähelepanu ka jõgede ja ojade ning peakraavide senisest sagedama hoolduse vajadusele eutrofeerumise mõju leevendamiseks. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 tervist toetava keskkonna üheks prioriteediks on nõuetele vastav joogivesi. Riiklik kontroll ja statistika käsitleb ühisveevärke (üle 50 inimese), millede nitraatide sisaldusega käesoleval ajal üldiselt37 probleemi ei ole. Küll vajavad jätkuvalt tähelepanu üksikmajapidamised. 36 Uue, keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), koostamine on algusetapis. 37 Lähiajast on teada juhus, kus NO3 sisaldus rikkus ühisveevarustuse kaevu. Veehaare asub väljaspool NTAd. LISA 4 PÕLLUMAJANDUSTOOTJATE KOOLITUSKAVA Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused, võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu sellest on põllumehel ja keda see huvitab (pealkiri võib täpsustuda enne koolituse korraldamis). Läbiviimise koht NTA Tegevuse toimumise aeg (kvartalid) 2021 IV kvartal - kaks koolitust, 2022 I ja IV kvartal - kolm koolitust, 2023 I kvartal - kaks koolitust. Eesmärk on vältida põllutööde kiiret aega. Kõik koolitused toimuvad vahemikus detsember kuni märts. Tegevuse korraldamise ajalised ja muud Ühepäevane ja kuuetunnine koolitus. Koolitus piirangud toimub NTA erinevate piirkondades olevatele tootjatele. Piirkonna ja selles olevate tootjate kirjelduse (nt 20 suuremat tootjat vm) annab ette Keskkonnaministeerium. Koolitajad Veekaitse valdkonda ja põllumajandusvaldkonda tundvad inimesed. Nt Keskkonnaministeeriumi või selle allasutuse ametnik, põllumajanduse mõju veekeskkonnale uurinud teadusliku taustaga inimene, muu erialaekspert. ÜPP strateegiakava toetusmeetmetest räägib Maaeluministeeriumi või selle allasutuse ametnik. Märkused (tellimuse sisu selgitus ja Koolitus jaotada kaheks osaks: tellija juhised): koolituse eesmärk, 2/3 osas räägitakse konkreetsete näidete varal ja milliseid teemasid tuleb kajastada lihtsas keeles põllumajanduse mõjust ja ohtudest veekeskkonnale (põhjavesi ja pinnavesi), tuues välja põhjus tagajärg seose, ülevaade õigusaktides sätestatud nõuetest ja nende mõttest, võimalikud vabatahtlikud meetmed. 1/3 osas räägitakse põllumajanduse mõju vähendavate meetmetest ja nende rakendamiseks jagatavate toetustest ja saamise tingimustest. Eesmärgiks on suunata eelkõige NTA põllumajandustootjaid rakendama vabatahtlikult veekaitselisi meetmeid ja suunata taotlema vastavaid toetusi. Inimeste arv Koolituse kohta 20. Tuleb vältida, et erinevatel koolitusaegadel käivad samad inimesed. Gruppide arv Ühe koolituse kohta 1 grupp. Kokku 7 gruppi Muud märkused Koolitusprogrammi sisu tuleb kooskõlastada KeM ja MeM-ga Koolituse/infopäeva teema/pealkiri Veekaitse kohustused ja vajadused, võimalikult täpselt põllumajanduse ohud ja võimalused, mis kasu sellest on põllumehel ja keda see huvitab. (pealkiri võib täpsustuda enne koolituse korraldamis) LISA 5 KAASATUD MINISTEERIUMID JA ASJAOMASED ASUTUSED NTA tegevuskava koostamisse olid kaasatud lisaks Keskkonnaministeeriumile Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni, põllumajandustootjate esindusorganisatsioonide ja konsulentide esindajad.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel