Sotsiaalministeerium · 4. mai 2021
Sisu (failidest)
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 05.07.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 02.07.2019, 11
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 20.03.2014 nr 42
RT I, 25.03.2014, 9
jõustumine 28.03.2014
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine
05.06.2014 RT I, 10.06.2014, 5 01.07.2014
18.09.2014 RT I, 23.09.2014, 1 26.09.2014, osaliselt 01.10.2014
11.12.2014 RT I, 17.12.2014, 1 01.01.2015, osaliselt 16.02.2015
24.09.2015 RT I, 29.09.2015, 4 01.11.2015
19.05.2016 RT I, 21.05.2016, 2 24.05.2016
05.12.2016 RT I, 07.12.2016, 16 01.01.2017
29.06.2017 RT I, 05.07.2017, 18 01.08.2017
13.12.2018 RT I, 15.12.2018, 1 01.01.2019
27.06.2019 RT I, 02.07.2019, 7 05.07.2019
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse§ 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Sotsiaalministeerium
(1) Sotsiaalministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi
Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
(3) Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning
teeb tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
(4) Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve.
(5) Ministeerium asub Tallinnas.
[RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
2. peatükk
Ministeeriumi tegevusvaldkond ja ülesanded
§ 2. Ministeeriumi valitsemisala
(1) Ministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine,
rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu, töökeskkonna ja töösuhete, sotsiaalse turvalisuse,
sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse
edendamise ja sellealase tegevuse koordineerimine, laste õiguste ja heaolu edendamine ning vastavate
õigusaktide eelnõude koostamine.
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus Leht 1 / 8
[RT I, 02.07.2019, 7- jõust. 05.07.2019]
(2) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste (edaspidi
koos valitsemisala asutus) pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende
põhimäärustes.
§ 3. Ministeeriumi valitsemisala asutused
(1) Ministeeriumi valitsemisalas olevad valitsusasutused on Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet
ja Tööinspektsioon.
(2) Ministeeriumi hallatavad riigiasutused on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut
ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.
[RT I, 07.12.2016, 16- jõust. 01.01.2017]
§ 4. Ministeeriumi põhiülesanne
Ministeeriumi põhiülesanne on seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-,
planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas
esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning 4. peatükis sätestatud osakondade
põhiülesannetest.
3. peatükk
Ministeeriumi juhtimine
1. jagu
Minister
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
§ 5. Ministeeriumi juhtimine
Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi
Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna
piires.
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
§ 6. Ministri pädevus ja ülesanded
(1) [Kehtetu -RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
(2) Minister:
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi
Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või
Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele;
3) vastutab Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisala piires;
4) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning esindab Eestit Euroopa
Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
5) korraldab Eesti esindamise Euroopa Liidu Nõukogu töörühmades ning Euroopa Komisjoni komiteedes,
töörühmades ja eksperdikohtumistel ministeeriumi valitsemisala küsimustes;
6) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu
institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse;
7) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
8) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtumenetluses, võib anda üld- ja erivolitusi riigi
esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus
väärteo-, tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
9) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta
kohtus;
10) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega
ühinemise ettevalmistamist ning esindab ministeeriumi rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas
välissuhtlemisseadusega ettenähtud korras;
11) koordineerib ja korraldab ministeeriumi ning valitsemisala asutuste rahvusvahelist koostööd ja
ministeeriumi tegevust, mis seondub rahvusvaheliste või teiste riigiüleste organisatsioonide liikmesusega;
12) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja
valitsemisala asutustes;
13) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse
korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka
Leht 2 / 8 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
täitmise üle, sealhulgas Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise
üle;
14) kinnitab riigieelarvest lähtudes ministeeriumi valitsemisala asutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ja
vajaduse korral teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
15) kinnitab valitsemisala arengukava;
16) korraldab riigivara valitsemist kooskõlas riigivaraseaduse ja teiste õigusaktidega;
17) otsustab riigihangete korraldamise ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku vara hankimiseks ja
teenuste tellimiseks või annab selleks volituse kantslerile;
[RT I, 21.05.2016, 2- jõust. 24.05.2016]
18) kinnitab ministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja või volitab selleks kantslerit;
[RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
19) sõlmib lepinguid või volitab selleks vajaduse korral kantslerit või teisi isikuid;
20) kinnitab ministeeriumi struktuuriüksuste põhimäärused ning ministeeriumi ja valitsusasutuste palgajuhendi,
kehtestab teenistuskohtade koosseisu või annab volituse kantslerile ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu
kehtestamiseks ja ametiasutuse juhile valitsusasutuste teenistuskohtade koosseisu kehtestamiseks ministri
käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires;
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
21) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamise otsuse, kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning
määrab struktuuri, asjaajamis- ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva
õigusaktiga;
22) nimetab kantsleri ettepanekul ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi valitsemisalas olevate
ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid ja osakonnajuhatajad, välja arvatud
need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingu kantsler, määrab distsiplinaarkaristusi enda poolt ametisse
nimetatavatele ametnikele, sõlmib ja lõpetab kantsleri ettepanekul töölepingu ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste juhtidega ning hoiatab neid kohustuste rikkumise korral, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti;
23) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt siseauditi eest vastutavad isikud ning sõlmib ja lõpetab
töölepingu ministrile vahetult alluvate nõunikega, samuti kinnitab nende ametijuhendi;
24) teeb teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
tegevuse üle;
25) pärib aru ministeeriumi ametnikelt ja töötajatelt ning ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidelt;
26) moodustab komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks,
määrab nende ülesanded ja töökorra;
27) lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelisi, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikke
vaidlusi;
28) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
29) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või
antud peaministri korraldusega.
§ 7. Ministri õigusaktid
Minister annab ministeeriumi ja valitsemisala juhtimisel ning valitsemisala asutuste tegevuse korraldamiseks
seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja üksikküsimustes.
Määrusi võib anda elektrooniliselt.
[RT I, 21.05.2016, 2- jõust. 24.05.2016]
2. jagu
Kantsler
§ 8. Kantsler
Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib valitsemisala asutuste tegevust ja korraldab
ministeeriumi asjaajamist.
§ 9. Kantsleri pädevus ja ülesanded
Kantsler:
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna, kommunikatsiooniosakonna ning
õigusosakonna tööd, kantslerile alluvate ametnike ja töötajate tööd ning asekantslerite ja osakonnajuhatajate
kaudu teiste osakondade (välja arvatud siseauditi osakond) tööd;
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
2) koordineerib oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires valitsemisala asutuste tegevust ning teeb
ministrile ettepanekuid nende asjaajamis- ja töökorralduse kohta;
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
21) koordineerib personali- ja koolitustöö korraldamist ministeeriumis ja valitsemisala asutustes;
[RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus Leht 3 / 8
3) koordineerib ministeeriumi valitsemisala arengukava koostamist ja valmistab ette valitsemisala eelarve
eelnõu;
4) käsutab ministri kinnitatud valitsemisala eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning ministeeriumi tõhusa toimimise eest;
5) korraldab riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega;
[RT I, 21.05.2016, 2- jõust. 24.05.2016]
6) korraldab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
[RT I, 21.05.2016, 2- jõust. 24.05.2016]
7) annab kaasallkirja ministri määrusele;
8) hoiab ministeeriumi vapipitsatit;
81) kehtestab ministeeriumi teenistuskohtade koosseisu, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit;
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 01.10.2014]
9) nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud
need, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt minister;
10) sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi töötajatega, välja arvatud nendega, kellega sõlmib ja lõpetab
töölepingu minister;
11) kinnitab vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele ja struktuuriüksuse juhi ettepanekutele ametnike ja
töötajate ametijuhendid;
12) määrab enda poolt ametikohale nimetatavatele ametnikele distsiplinaarkaristusi ja teeb enda poolt tööle
võetavatele töötajatele hoiatusi;
13) otsustab puhkuse andmise ministeeriumi ametnikele ja töötajatele ning valitsemisala asutuste juhtidele või
volitab seda tegema asekantsleri või osakonnajuhataja;
[RT I, 10.06.2014, 5- jõust. 01.07.2014]
14) saadab teenistus- või töölähetusse ministeeriumi ametnikud ja töötajad ning valitsemisala asutuste juhid või
volitab seda tegema asekantsleri;
15) teeb ametniku hukkumise või teovõime kaotamise korral otsuse hüvitise maksmise kohta;
16) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste ja valitsemisala asutuste põhimääruste väljatöötamist ning esitab
need ministrile kinnitamiseks;
17) kinnitab ministeeriumi töökorraldust reguleerivad juhendid ja korrad;
18) moodustab komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrab nende ülesanded ja töökorra;
19) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi seoses teenistuskohustuste täitmisega ja
ministrilt saadud volituste piires;
20) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri antud
ülesandeid.
§ 10. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused
(1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi
ja valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks.
(2) Kantsler annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke korraldusi.
§ 11. Kantsleri asendamine
Kantsleri äraolekul paneb minister käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantslerile või osakonnajuhatajale.
3. jagu
Asekantsler
§ 12. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus on tööala asekantsleri, terviseala asekantsleri, sotsiaalala asekantsleri ning e-
teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri ametikoht.
[RT I, 29.09.2015, 4- jõust. 01.11.2015]
(2) Asekantsleritele alluvad osakonnad jagunevad järgmiselt:
1) sotsiaalala asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu hoolekande osakonna, võrdsuspoliitikate osakonna ja
laste heaolu osakonna tööd ning korraldab rahvusvahelise kaitse poliitikat;
[RT I, 02.07.2019, 7- jõust. 05.07.2019]
2) terviseala asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu tervisesüsteemi arendamise osakonna, ravimiosakonna
ja rahvatervise osakonna tööd;
[RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 16.02.2015]
3) tööala asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu tööhõive osakonna ning töö- ja pensionipoliitika
osakonna tööd;
[RT I, 02.07.2019, 7- jõust. 05.07.2019]
4) e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu nutika arengu toetamise osakonna,
finantsosakonna ning analüüsi ja statistika osakonna tööd.
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
(3) Asekantsler:
Leht 4 / 8 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
1) juhib osakonnajuhatajate kaudu talle alluvate osakondade tööd;
2) juhib temale vahetult alluvate ametnike ja töötajate tööd;
3) koordineerib oma juhitavas valdkonnas riigisiseste ja Euroopa Liidu strateegiliste dokumentide,
arengukavade ja õigusaktide eelnõude ning muude riigisiseste ja riikidevaheliseks koostööks vajalike
dokumentide koostamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade analoogiliste dokumentidega
ning ministeeriumiväliste institutsioonide, huvirühmade ja avalikkuse informeerimise ja töösse kaasamise;
4) korraldab ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmise oma vastutusalas
olevate osakondade poolt;
5) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks;
6) käsutab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma
pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
7) kontrollib ja analüüsib talle alluvate ametnike, töötajate ja osakondade töö kvaliteeti ja tööplaani täitmist
ning annab kantslerile ja ministrile aru nende tegevusest;
8) koordineerib juhitavas valdkonnas ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste vahelist tegevust
ning teeb ministrile või kantslerile ettepanekuid ministeeriumi osakonna või valitsemisala asutuse asjaajamis- ja
töökorralduse kohta;
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
9) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade ametnikele ja töötajatele palkade määramiseks,
ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja töötajale hoiatuse kohaldamiseks või esitab nendes
küsimustes oma arvamuse;
10) saadab teenistus- või töölähetusse talle alluvaid ametnikke ja töötajaid;
11) otsustab puhkuse andmise talle alluvatele ametnikele ja töötajatele;
12) kooskõlastab või allkirjastab juhitava valdkonna dokumente kooskõlas põhimääruse, ministeeriumi
asjaajamiskorra ja temale antud volitustega;
13) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
14) tagab temale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise ning annab ministrile ja kantslerile
aru nende täitmise kohta;
15) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektorite ja ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu valitsemisala asutuste tööd;
16) täidab muid ministri või kantsleri antud ülesandeid.
§ 13. Asekantsleri teenistusalased korraldused
Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele ametnikele ja töötajatele suulisi ja
kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja üksikküsimustes.
§ 14. Asekantsleri asendamine
Asekantsleri äraolekul paneb minister käskkirjaga asekantsleri ülesanded kantslerile, teisele asekantslerile või
osakonnajuhatajale.
4. jagu
Osakonnajuhataja
§ 15. Osakonnajuhataja
(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab talle antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele ametnikele ja töötajatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab temale alluvate ametnike ja töötajate kohustuste täitmise üle;
5) kooskõlastab osakonnas koostatud dokumendid vastavalt osakonna põhimäärusele ja ministeeriumi
asjaajamiskorrale;
6) esindab osakonda ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates
küsimustes arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
7) teeb ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta ning talle alluvatele ametnikele
ja töötajatele palkade määramiseks, ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja töötajale hoiatuse
kohaldamiseks või esitab nendes küsimustes oma arvamuse;
8) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega
muid kohustusi ega anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei näe ette
teisiti;
9) käsutab kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab oma pädevuse piires
eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
10) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, kantsleri või oma valdkonna
asekantsleri antud ülesandeid.
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus Leht 5 / 8
(2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistus- või töökohustused ning õigused ja vastutus määratakse kindlaks
ametijuhendis.
5. jagu
Väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametikohad
§ 16. Struktuurivälised ametikohad
(1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad, kes
alluvad vahetult kantslerile või asekantslerile ning kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või
kellega sõlmib ja lõpetab töölepingu kantsler.
(2) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded, õigused, vastutus ja alluvus
sätestatakse ametijuhendis, mille kinnitab kantsler.
4. peatükk
Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded
§ 17. Osakond ja selle põhiülesanded
(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste
isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
1) siseauditi osakonna põhiülesanne on täita siseaudiitori kutsetegevusega seotud ülesandeid ministeeriumis,
selle valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes,
kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, et aidata kaasa ministeeriumi ja selle valitsemisala
asutuste tegevuse täiustamisele ning eesmärkide saavutamisele;
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
2) hoolekande osakonna põhiülesanne on kavandada hoolekandepoliitikat ja korraldada selle elluviimist,
sealhulgas riiklike hoolekandeteenuste osutamist, et tagada ühiskonna sidusus ja vaesuse vähenemine
ning elanike vajadustest lähtuva, iseseisvat toimetulekut toetava ja töötamist stimuleeriva, tasakaalustatud
hoolekandeteenuste ja -toetuste süsteemi mõjus toimimine. Osakonnal on juhtiv roll sotsiaalpoliitika
kujundajana hoolekandeteenuste ja -toetuste, erivajadustega inimeste poliitika, eakatepoliitika ja sotsiaalse
kaasatuse valdkonnas;
[RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
3) võrdsuspoliitikate osakonna põhiülesanne on kavandada poliitikat ja meetmeid soolise võrdõiguslikkuse
edendamiseks, sealhulgas soopõhise vägivalla vähendamiseks, ning koordineerida nende rakendamist ja
soolõime strateegia elluviimist. Osakond koordineerib ka võrdse kohtlemise seaduses sätestatud võimalike
diskrimineerimise tunnuste alusel võrdse kohtlemise poliitika meetmete väljatöötamist ja võrdse kohtlemise
lõime strateegia elluviimist;
[RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
4) laste heaolu osakonna põhiülesanne on kavandada ja juhtida lastekaitse ja laste hoolekande poliitikat ning
koordineerida poliitika rakendamist, et tagada laste õigused ja heaolu;
[RT I, 02.07.2019, 7- jõust. 05.07.2019]
5) [kehtetu -RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
6) analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi
teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud
või kavandatava poliitika mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvahelise praktikaga. Osakond
koordineerib valitsemisalas sotsiaalhoolekandealase statistika kogumist;
[RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 01.10.2014]
7) rahvatervise osakonna põhiülesanne on tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada
terviseteadlikkust ning ennetada haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika
kujundajana keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas joogivee ja kemikaaliohutuse, nakkushaiguste
ennetamise ja tõrje, lastetervise ning elanikkonna tervisekäitumise valdkonnas;
[RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
8) [kehtetu -RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 01.10.2014]
9) [kehtetu -RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 16.02.2015]
10) tervisesüsteemi arendamise osakonna põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada
selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus
tervishoiuteenustest ja rahulolu nendega, luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele
ning koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja
innovatsioonitegevust;
[RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 16.02.2015]
11) ravimiosakonna põhiülesanne on koordineerida ravimite, sealhulgas veretoodete ja meditsiiniseadmete
valdkonna arengut, et tagada ravimite, sealhulgas veretoodete ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja
mõistlik kasutamine Eestis;
12) töö- ja pensionipoliitika osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida töö- ja pensionipoliitikat
ja korraldada selle elluviimist. Osakonnal on juhtiv roll töösuhete, sealhulgas individuaalsete ja kollektiivsete
Leht 6 / 8 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
töötingimuste ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna arendamisel, samuti nende poliitikavaldkondadega seotud
kulutuste ja hüvitiste kujundamisel. Osakonnal on juhtiv roll pensionipoliitika väljatöötamisel, et tagada
adekvaatne sissetulek pensionäridele ning pensionisüsteemi jätkusuutlikkus;
[RT I, 02.07.2019, 7- jõust. 05.07.2019]
13) [kehtetu -RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 01.10.2014]
14) tööhõive osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada
tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv
roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud
tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel;
[RT I, 17.12.2014, 1- jõust. 01.01.2015]
15) [kehtetu -RT I, 29.09.2015, 4- jõust. 01.11.2015]
16) Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ja valitsemisala
tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. Osakonnal on juhtiv roll
rahvusvahelise sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamisel ja elluviimisel;
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
17) finantsosakonna põhiülesanne on vastutada ministeeriumi ja valitsemisala raamatupidamise korraldamise
ning finantsjuhtimise, sealhulgas eelarve planeerimise, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide
väljatöötamise, finantsaruannete koostamise ning eelarvevahendite täitmise ja seire eest;
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
18) [kehtetu -RT I, 29.09.2015, 4- jõust. 01.11.2015]
19) [kehtetu -RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
20) [kehtetu -RT I, 07.12.2016, 16- jõust. 01.01.2017]
21) kommunikatsiooniosakonna põhiülesanne on kavandada ja korraldada ministeeriumi välis- ja
sisekommunikatsioonialast tegevust ja koostööd sihtrühmadega;
22) õigusosakonna põhiülesanne on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete
põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise, väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise
seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja osakondade õigusalane
nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine;
[RT I, 05.07.2017, 18- jõust. 01.08.2017]
23) nutika arengu toetamise osakonna põhiülesanne on toetada ministeeriumi valitsemisalaga seotud
eesmärkide nutikat saavutamist. Oma ülesande täitmiseks koordineerib osakond strateegilist planeerimist
ministeeriumi valitsemisalas, välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimist ja rakendamist ning
uuenduslike, sealhulgas koostoimet parandavate lahenduste väljatöötamist sotsiaal-, tervise- ja töövaldkonnas.
[RT I, 15.12.2018, 1- jõust. 01.01.2019]
§ 18. Osakondade muud ülesanded ja osakonna koosseisu kuuluvad struktuuriüksused
(1) Iga osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused määratakse kindlaks osakonna põhimääruses,
mille kinnitab minister.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused, mille ülesanded ja pädevus määratakse kindlaks osakonna
põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda ametnikud ja töötajad, kes ei kuulu ühegi talituse koosseisu
ja alluvad vahetult osakonnajuhatajale ning kelle ülesanded määratakse kindlaks osakonna põhimääruse ja
ametijuhendiga.
(3) Osakonna koosseisu kuuluva talituse juhataja täpsemad teenistus- või töökohustused, õigused ja vastutus
määratakse kindlaks ametijuhendis.
§ 19. Struktuurifondide rakendusasutus ja rakendusüksus
[Kehtetu -RT I, 23.09.2014, 1- jõust. 26.09.2014]
5. peatükk
Komisjonid, nõukogud, töörühmad
§ 20. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva
õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib moodustada komisjone ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas
asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks.
(3) Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse kindlaks komisjoni
ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
Sotsiaalministeeriumi põhimäärus Leht 7 / 8
(4) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava
struktuuriüksuse minister.
6. peatükk
Lõppsäte
§ 21. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Leht 8 / 8 Sotsiaalministeeriumi põhimäärus
Väljaandja: Sotsiaalminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 02.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 30.08.2019, 7
Tervise Arengu Instituudi põhimäärus
Vastu võetud 23.04.2003 nr 73
RTL 2003, 52, 774
jõustumine 01.05.2003
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine
14.01.2004 RTL 2004, 10, 145 31.01.2004
12.09.2008 RTL 2008, 77, 1070 21.09.2008
10.12.2012 RT I, 13.12.2012, 8 01.01.2013
05.09.2014 RT I, 10.09.2014, 1 13.09.2014
19.11.2014 RT I, 25.11.2014, 6 01.01.2015
05.03.2019 RT I, 12.03.2019, 41 15.03.2019
28.08.2019 RT I, 30.08.2019, 6 02.09.2019
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 43 lõike 5 ning «Teadus- ja arendustegevuse korralduse
seaduse» § 13 lõike 1 punkti 3 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Tervise Arengu Instituut
(1) Tervise Arengu Instituut (edaspidi – TAI) on Sotsiaalministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus,
kes tegutseb «Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse», teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute
alusel. TAI on Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi, Eesti Tervisekasvatuse Keskuse ning
Rahvatervise ja Sotsiaalkoolituse Keskuse õigusjärglane.
(2) TAI-l on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat, arveldusarve(d), iseseisev eelarve ning
sümboolika.
(3) TAI nimetus inglise keeles on «National Institute for Health Development». TAI rahvusvaheline lühend on
NIHD.
§ 2. TAI asukoht
(1) TAI asub Tallinnas. TAI aadress on Hiiu 42, 11619 Tallinn.
(2) TAI nende struktuuriüksuste aadressid, mis ei paikne TAI asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes.
2. peatükk
PÕHITEGEVUS JA PÕHIÜLESANDED
§ 3. TAI põhitegevus ja -eesmärk
(1) TAI põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatistika
tegemine.
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
Tervise Arengu Instituudi põhimäärus Leht 1 / 5
(2) TAI põhieesmärk on Eesti rahvastiku tervise järjepidev areng ning elukvaliteedi püsiv tõus.
§ 4. TAI põhiülesanded
TAI põhiülesanded on:
1) rahvastiku tervise- ja elukvaliteedialaste alus-, rakendus- ja hindamisuuringute tegemine (sealhulgas
biomeditsiini-, epidemioloogia-, biostatistika-, tervishoiuökonoomika-, töötervishoiualaste ning
käitumisuuringute läbiviimine, rahvastikurühmade terviseseisundi mõõtmine, väliskeskkonna tervistkahjustavate
tegurite mõju uurimine);
2) teadustöö tegemiseks, tervise- ja sotsiaalkaitse arendamiseks ning juhtimiseks vajalike andmekogude
moodustamine ja pidamine, uuringuandmete kogumine, nende analüüsimine ja kättesaadavuse korraldamine;
3) ettepanekute tegemine eesmärgi saavutamiseks vajalike poliitikate kujundamiseks, vastavate prognooside
ja arengukavade koostamine, osalemine Sotsiaalministeeriumi valitsemisala poliitikate elluviimise strateegiate
kavandamisel;
4) Sotsiaalministeeriumi tellimusel või Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatult riiklike ja Euroopa
Sotsiaalfondi programmide väljatöötamine, koordineerimine ja elluviimine, strateegiate rakendamiseks vajalike
tegevuskavade väljatöötamine ja elluviimine;
[RTL 2008, 77, 1070- jõust. 21.09.2008]
5) ekspertabi osutamine rahvastiku tervise- ja sotsiaalkaitsealastes küsimustes;
6) iga-aastase rahvastiku tervise alase aruande koostamine;
7) riiklike ja rahvusvaheliste programmide, kokkulepete ja lepingute ning uurimis- ja arendustoetuste
taotlemise kaudu osalemine riigisiseses ning rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses;
8) vajaduse korral riigi esindamine Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide tervise, sotsiaalkaitse,
elukvaliteedi ja tervisestatistika valdkonna töörühmades, võrgustikes ja komiteedes;
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
9) tervisedenduse, sotsiaalkaitse, tervishoiu ning nende juhtimise alase teabe kogumine ja analüüsimine, selle
kirjastamine ning edastamine avalikkusele, ministeeriumidele ja teistele institutsioonidele;
91) tervisestatistika tegemine, sealhulgas tervishoiuteenuse osutajatelt tervishoiustatistika ja tervishoiualase
majandustegevuse aruannete kogumine, asjakohaste juhendmaterjalide väljatöötamine, andmete töötlemine,
analüüs, avaldamine ja säilitamine, vajaduse korral andmeesitajate ja tarbijate koolitamine ning osalemine
valdkonna arendustegevuses ja rahvusvahelises koostöös. Tervisestatistilised andmed avaldatakse
avaldamiskalendri kohaselt asutuse veebilehel. Tervisestatistika avaldamiskalender järgmise kalendriaasta
kohta avaldatakse hiljemalt kolm kuud enne järgmise kalendriaasta algust. Avaldamiskalendri koostamisel
arvestatakse avaldatava teabe kasutajate vajadustega ning see edastatakse arvamuse avaldamiseks
Sotsiaalministeeriumile;
[RT I, 12.03.2019, 41- jõust. 15.03.2019]
10) tervisedenduslike ja sotsiaalkaitse valdkonna tegevuste hindamise korraldamine ja koordineerimine;
11) TAI tegevusvaldkondi käsitlevate õigusaktide ja nende eelnõude, programmide ning projektide võimaliku
mõju analüüs tervisele;
12) tervisedenduse , sotsiaalkaitse, tervishoiu ning nende juhtimise alase täiendkoolituse vajaduse
analüüsimine, õppekavade koostamine ja koolituse korraldamine, vastava õppematerjali väljatöötamine ning
selle kirjastamine;
13) sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kvaliteeti tagavate standardite ning spetsialistide pädevusnõuete
väljatöötamine;
14) teadus- ja koolitusürituste korraldamine.
3. peatükk
JUHTIMINE
§ 5. Direktor
(1) TAI-d juhib ja esindab direktor, kes tagab asutuse üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase
ja otstarbeka kasutamise.
(2) Direktor valitakse avaliku konkursi korras, mille viib läbi TAI teadusnõukogu. Avaliku konkursi tulemuse
alusel sõlmib valdkonna eest vastutav minister direktoriga kuni viieks aastaks töölepingu.
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
§ 6. Direktori ülesanded
Direktor:
1) juhib TAI tööd ja tagab selle tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning annab aru
valdkonna eest vastutavale ministrile;
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
2) sõlmib, muudab ja lõpetab TAI nimel lepinguid käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks;
3) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid TAI töötajatega ning kinnitab nende ametijuhendid;
4) kinnitab TAI struktuuri, sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad, tasuliste teenuste hinnakirja ning muud
töökorralduslikud dokumendid;
5) kinnitab struktuuriüksuste põhimäärused;
6) moodustab komisjone ning projekti- ja töörühmi käesolevas põhimääruses sätestatud ülesannete täitmiseks;
Leht 2 / 5 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus
7) annab TAI tegevuse juhtimiseks ja korraldamiseks käskkirju;
8) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid TAI tulude ja kulude eelarve koostamiseks;
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
9) käsutab TAI-le eraldatud vara ja rahalisi vahendeid eelarve alusel kooskõlas õigusaktidega;
10) hoolitseb TAI valduses oleva riigivara sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest;
11) täidab muid õigusaktidega talle antud ülesandeid.
§ 7. Teadusnõukogu
(1) TAI teadus- ja arendustegevusega seotud küsimuste lahendamiseks käesolevas põhimääruses sätestatud
ulatuses moodustatakse vähemalt 7-liikmeline teadusnõukogu, kelle koosseisu kinnitab direktori ettepanekul
valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
(2) Teadusnõukogusse kuuluvad ametikoha järgi teadusdirektor ja teadussekretär.
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
(3) Teadusnõukogu esimehe valib teadusnõukogu.
§ 8. Teadusnõukogu ülesanded
Teadusnõukogu:
1) kinnitab TAI sihtfinantseeritavad ja muud teadusteemad ning nende täitmise aasta- ja lõpparuanded;
11) viib läbi avaliku konkursi direktori valimiseks;
2) esitab direktorile kinnitamiseks TAI teadus- ja arendustegevuse põhisuunad, arengukava ja teostab
järelevalvet nende täitmise üle;
3) kehtestab TAI akadeemilise töötaja ametikohtade nimetused, nende täitmise tingimused ja korra ning
akadeemilisele töötajale esitatavad nõuded;
[RT I, 30.08.2019, 6- jõust. 02.09.2019]
4) teeb direktorile ettepanekuid TAI struktuuri muutmiseks;
5) esitab TAI töötajaid asutuseväliseks autasustamiseks, Eesti Teaduste Akadeemiasse või auastmeisse
valimiseks ning annab vastavaid soovitusi;
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
51) kehtestab TAI akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra;
[RT I, 30.08.2019, 6- jõust. 02.09.2019]
6) täidab muid talle pandud ülesandeid.
[RTL 2004, 10, 145- jõust. 31.01.2004]
§ 9. Teadusnõukogu töökord
(1) Teadusnõukogu töövorm on koosolek.
(2) Teadusnõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kvartalis.
(3) Teadusnõukogu koosoleku kutsub kokku teadusnõukogu esimees või teda asendav teadusnõukogu liige.
(4) Koosoleku toimumisest ja selle päevakorrast tuleb teadusnõukogu liikmetele ette teatada vähemalt kümme
päeva.
(5) Teadusnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt pool teadusnõukogu liikmetest,
sealhulgas esimees või teda asendav teadusnõukogu liige.
(6) Teadusnõukogu võtab otsuseid vastu koosolekul osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse
jagunemise korral on otsustav teadusnõukogu esimehe või teda asendava teadusnõukogu liikme hääl.
(7) Teadusnõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees või teda asendav
teadusnõukogu liige ja teadussekretär.
(8) Teadusnõukogu koosolekul võivad osaleda kõik töötajad (kui teadusnõukogu ei ole otsustanud teisiti).
Teadusnõukogu teeb oma otsused TAI töötajatele teatavaks.
§ 91. Teadusnõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata
(1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab teadusnõukogu esimees või teda asendav
teadusnõukogu liige teistele teadusnõukogu liikmetele otsuse projekti ja määrab kirjaliku vastamise tähtaja, mis
ei või olla lühem kui seitse päeva ja pikem kui kakskümmend üks päeva. Otsuse projektile lisab saatja selgituse
otsuse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata.
Tervise Arengu Instituudi põhimäärus Leht 3 / 5
(2) Teadusnõukogu otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata peab otsustamisel osalema vähemalt
pool teadusnõukogu liikmetest. Otsus võetakse vastu otsustamisel osalevate teadusnõukogu liikmete
lihthäälteenamusega.
(3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teatab teadusnõukogu esimees või teda
asendav teadusnõukogu liige teistele teadusnõukogu liikmetele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viie
päeva möödudes.
(4) Teadusnõukogu teeb oma otsused TAI töötajatele teatavaks.
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
§ 10. Arendusnõukogu
(1) TAI strateegiliste küsimuste käsitlemiseks võib moodustada arendusnõukogu, kelle koosseisu ja töökorra
kinnitab direktori ettepanekul valdkonna eest vastutav minister.
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
(2) Arendusnõukogu juhib direktor.
(3) Arendusnõukogusse võivad kuuluda ka rahvusvahelised liikmed.
4. peatükk
TEADUSTÖÖTAJAD
[Kehtetu -RT I, 30.08.2019, 6- jõust. 02.09.2019]
§ 11. Teadustöötajate ametikohtade täitmine
[Kehtetu -RT I, 30.08.2019, 6- jõust. 02.09.2019]
5. peatükk
VARA JA FINANTSEERIMINE
§ 12. Vara
(1) TAI-l on oma tegevuse läbiviimiseks vara, mille moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse
kasutusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud materiaalsed väärtused.
(2) TAI kasutab ja käsutab vara õigusaktidega sätestatud korras.
§ 13. Finantseerimine
(1) TAI teadus- ja arendustegevust finantseeritakse riigieelarvest, sihtannetustest, instituudi majandustegevusest
saadud tulust ja muudest allikatest.
(2) TAI finantseerimine riigieelarvest toimub sihtotstarbelise finantseerimise, riiklike teadus- ja
arendusprogrammide, uurimis- ja arendustoetuste kaudu.
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
(3) TAI infrastruktuuri kulud, riiklike tervise- ja sotsiaalvaldkonna programmide ja arengukavade elluviimise
ja tervisestatistika tegemise kulud ning registrite, mille volitatud töötlejaks on TAI, ülalpidamisega seotud kulud
kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
[RT I, 13.12.2012, 8- jõust. 01.01.2013]
6. peatükk
ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
§ 14. Aruandlus ja järelevalve
(1) TAI peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras.
(2) TAI-le riigieelarvest eraldatud vahendite sihtotstarbelist kasutamist ning TAI tegevuse vastavust
põhimäärusest tulenevatele eesmärkidele kontrollitakse õigusaktidega sätestatud korras.
(3) TAI direktor esitab valdkonna eest vastutavale ministrile valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud
tähtaegadel ja vormis riiklike tervishoiuprogrammide tegevuskavad ja tegevusaruanded.
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
Leht 4 / 5 Tervise Arengu Instituudi põhimäärus
7. peatükk
ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 15. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
TAI korraldab ümber või lõpetab tegevuse Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
[RT I, 10.09.2014, 1- jõust. 13.09.2014]
8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 16. Määruste kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
§ 17. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub 1. mail 2003. a.
Tervise Arengu Instituudi põhimäärus Leht 5 / 5