dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Sotsiaalministeerium · 4. mai 2021
Viit
1.2-2/59-1
Registreeritud
4. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Kaja Roosipuu

Failid

  • 📎1.2-259-1 04.05.2021 Väljaminev kiri.asice1182 KB

Sisu (failidest)

Jaak Aab Rahandusministeerium [email protected] Meie 04.05.2021 nr 1.2-2/59-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine (AS HOOLEKANDETEENUSED, Narva) Lugupeetud minister Aab Esitame kooskõlastamiseks korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ 2. Korralduse eelnõu seletuskiri Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998) [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, mille alusel volitatakse sotsiaalkaitseministrit hääletama osalust valitseva ministrina ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamise poolt Sotsiaalministeeriumi (SOM) valitsemisel oleva riigivara üleandmise teel hariliku väärtusega 147 000 euro võrra 2261 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel. AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn) on riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute hoolekandeasutuste tegevus. ASi HOOLEKANDETEENUSED ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva osaluse valitsejaks on Sotsiaalministeerium. Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 21-1997 kuhu on lisatud kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik Kaja Roosipuu (tel 5982 4998, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. AS HOOLEKANDETEENUSED taotlus kinnistute omandamiseks Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eesmärk on luua 2023. aastaks vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. Koostöös Narva linnavalitsusega selgitas AS HOOLEKANDETEENUSED välja riigile kuuluva sobiva kinnistu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud eesmärgi elluviimiseks ning esitas Sotsiaalministeeriumile 05.04.2021 taotluse nr 2021/ERF2-2/3108-1 Narvas asuva kinnistu üleandmiseks mitterahalise sissemaksena ASile HOOLEKANDETEENUSED. 2.2. Taotleva kinnistu kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus Üleantav kinnistu asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas Sepa põik 1 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 8808750, katastriüksuse tunnus 51101:001:0722, sihtotstarve elamumaa 60% ja ärimaa 40%, pindala 4071 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74537, hariliku väärtusega 147 000 eurot). Senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud kujundatakse ümber väiksemateks, kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma elukohta. See tähendab neis kodudes elama hakkavatele tööealistele inimestele võimalust täiesti uueks elukvaliteediks, sh võimalust aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja tööturul. 2023. aastaks plaanib riik suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset teenuskohta, sh asendada 1200 olemasolevat suurtes hooldekodudes olevat ööpäevaringset teenusekohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist. Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimustel on toetatud kokku seitset AS-i HOOLEKANDETEENUSED reorganiseerimise projekti ning „„Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused“ alusel Võisiku Kodu reorganiseerimist. Kuus projekti on tänaseks edukalt ellu viidud ning ASi HOOLEKANDETEENUSED eestvedamisel on tänaseks paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused saanud juba 688 inimest. Üleantavale kinnistule rajab AS HOOLEKANDETEENUSED nimetatud meetme eesmärgi saavutamiseks nelja korteriga elamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Igas korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – söögi tegemiseks, söömiseks, suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Seeläbi luuakse Narvas kodused eluruumid 24-le piirkonna psüühilise erivajadusega inimesele. Kinnistute üleandmine aitab täita Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke hoolekandeteenuse parendamisel. 2.3. Kinnistu harilik väärtus Riigivara hariliku väärtuse on leidnud Arco Vara AS atesteeritud kinnisvarahindaja 18.01.2021 eksperthinnangus nr ARE-210179C. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus toodud riigivara väärtus on 147 000 eurot. Riigivara väärtust kajastava hinnangu ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §- s 248 nimetatud nõuetele kontrollis ja esitas aruande 01.03.2021 audiitorfirma KPMG Baltics OÜ. Üleantava riigivara väärtus üleandja bilansis 30.04.2021 seisuga on järgmine: Põhivara soetusmaksumus eurodes jääkmaksumus eurodes Maa Narva Sepa põik 1 8520,00 8520,00 2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistu võõrandamisele mitterahalise sissemaksena äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise sissemakse teostamise ees. Sotsiaalministeerium eelistab kinnistu võõrandamist ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamise teel. RVS kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51 p 1) ning sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas. 2 2.4.1. Kinnistu kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata (RVS § 17 lg 1 p 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lg 2 p 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lg 3). Riigivara võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lg 1), kuid kinnisasja kasutamiseks andmise otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest vastutav minister otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lg 2). Kinnistu kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid. 2.4.2. Kinnistu võõrandamine otsustuskorras RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse (RVS § 33 lg 1). Kinnistu võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole eelpool toodud Vabariigi Valitsuse eesmärgi kontekstis aga äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna projekti tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus. Samuti ei oleks see kooskõlas omaniku ootustega. Projekti ärikulum enne kasumlikkust reinvesteeritakse projekti raames soetatud seadmete uuendamisse (seadmete uuendamine planeeritud iga 10 aasta järel). Järgnevalt on hinnatud, kas riigivara üleandmine aktsiakapitali suurendamise teel võib olla riigiabi ELTL artikkel 107 lg 1 mõistes. 2.5. Riigiabi analüüs 2.5.1. Riigiabi mõiste ja tingimused Riigiabi andmist reguleerivad Euroopa Liidu (EL) õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). EL toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.“ Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema täidetud samaaegselt järgmised kumulatiivsed tingimused: i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest; ii) see annab abisaajale eelise; iii) eelis on valikuline ning iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide vahelist kaubandust. i) Riigi ressursid 1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 3 Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest kuni haldustasemeni. Kõnealune kinnistu kuulub riigile, seega kujutaks kinnistu üleandmine endast riigi ressursside ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja tingimus on täidetud. Ettevõtja Et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda ettevõtjale eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine. Meetmest abisaaja on AS HOOLEKANDETEENUSED, mis tegeleb psüühilise erivajadusega täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumisega. Seega osutuks meetmest (võimalikust eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud. ii) Eelis ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Abiks kvalifitseerub meede juhul, kui abisaaja vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest. ASiga HOOLEKANDETEENUSED sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. Kuigi teenuseosutajatele on kehtestatud loakohustus ja teenust saab osutada Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu alusel, esineb sel turul (vähemalt teoreetiliselt) konkurents. Osutatav teenus on tasuline, millest teenusele suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse. Ülejäänud teenuse tasu katab riik. Toetuse abil saab AS HOOLEKANDETEENUSED rajada erihoolekandeteenuse osutamiseks hoone, sest saab selleks kasutada toetusena tasuta temale mitterahalise sissemaksena antud kinnistut. Sellega seoses ei kanna AS HOOLEKANDETEENUSED kulu, mis kaasneks projekti elluviimiseks vajaliku kinnistu soetamisega. Samuti tuleb eelise analüüsimisel hinnata, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel. Kohtupraktikas on majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon, mida nimetatakse erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava eelise puhul hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja teinud samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud. Projekti, mille eesmärkide täitmiseks soovib Sotsiaalministeerium kinnistu üle anda, tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus, mistõttu ei suurene kinnistu omandi üleandmisega märkimisväärselt äriühingu tulud ning kulude vähenemine on lühiajaline. Et kogu saadav tulu tuleb projekti tagasi reinvesteerida, teeks riik äriühingu omanikuna investeeringu, millelt äriühing kokkuvõttes täiendavat kasumit ega omanik täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2019. aasta koondaruandes arvutas Rahandusministeerium ASi HOOLEKANDETEENUSED 2021. aasta omakapitali hinnaks 6,7% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2021. aastast aluseks võtta. Seega mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse investeeritav omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis on tegu äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital, millelt riik hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt teenitav tulu, kui äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda täiendavalt aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva) tootluse nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistu harilik väärtus. Seega erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on täidetud. 4 iii) Valikulisus Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede andvat ettevõtjale AS HOOLEKANDETEENUSED valikulise eelise, kuna kõnealune kinnistu soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud. iv) Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine Et pidada meedet riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust. Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui abi annab abisaajale eelise, vabastades ta kuludest, mida ta oleks muidu pidanud kandma oma igapäevase äritegevuse käigus. Kuna eelnevalt on järeldatud, et eelise tingimus on täidetud, siis ei saa välistada ka konkurentsi moonutamist. Seega tingimus on täidetud. Kaubanduse potentsiaalse moonutamise puhul tuleb analüüsida, kas meetmel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjuta see liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel tuleb kontrollida, kas, et abisaaja tarnib kaupu või osutab teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja seetõttu tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele. Euroopa Komisjon on haiglate ja muude tervishoiuasutuste, mis osutavad tavapäraseid meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või investeeringuid teistest liikmesriikidest, puhul leidnud, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 alusel osutatakse erihoolekandeteenust isiku poolt Sotsiaalkindlustusametile teenuse saamise taotluse ja sellele tuginevalt Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud suunamisotsuse alusel. Teenust saavad taotleda täisealised isikud, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud konkreetse teenuse osutamiseks sätestatud tingimustele. Teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Sotsiaalministeerium esitas 2016. aastal Euroopa Komisjonile erihoolekande reorganiseerimise meetme kohta riigiabi eelteatise ja pärast lisaküsimusi ning vastuseid jõudis komisjon järeldusele, et selle meetme puhul ei ole täidetud kaubanduse mõjutamise kriteerium. Komisjon lähtus 2016. aastal arvamuse andmisel sellest infost, mis Eesti talle andis eelteatise menetluse raames, sh see, et erihoolekande kliendid on Eesti elanikud ning rahvusvahelist teenust erihoolekande ettevõtted ei osuta (seda teenust saab pakkuda ainult Sotsiaalkindlustusameti tellimuse kaudu, mis tähendab, et välisresidendid seda kasutada ei saa). Olukord teenuse sihtrühma osas ei ole muutunud. Kinnistu, mida soovitakse võõrandada ASile HOOLEKANDETEENUSED, on mõeldud üksnes ja ainult kasutamiseks sihtgrupile, kes on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud. Kuigi lisaks ASile HOOLEKANDETEENUSED on Eestis veel teisigi sama teenuse osutajaid (eraomandis 31, põhinevad Eesti kapitalil), siis konkreetne kinnistu, mis üle antakse, asub Narvas, kus teisi sellise teenuse osutajaid ei ole. Üleantavale kinnistule ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda kokku vaid 24 inimesele. Seetõttu saab teha järelduse, et erihoolekandega seotud toetuste puhul ei ole tegemist abimeetmega, mis mõjutab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Seega tingimus ei ole täidetud. Järeldus 5 Analüüsist selgub, et täitmata on riigiabi kriteeriumide 4. tingimus (kaubanduse mõjutamine), mistõttu ei saa mitterahalise sissemakse tegemist ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamiseks pidada riigiabiks. 2.5.2. Finants- ja tasuvusarvutused Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõike 5 kohaselt tuleb äriühingu aktsiakapitali suurendamise eelnõu seletuskirjas esitada finants- ja tasuvusarvutused. Alljärgnev analüüs tugineb AS HOOLEKANDETEENUSED poolt esitatud „Mitterahalise sissemakse finantsanalüüsile“, mis on leitav riigi kinnisvararegistris menetluse 21-1997 juurest. Ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda 24 inimesele, projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) 85% ja Eesti riik omaosalusena 15% ulatuses. Teenusele suunab kliendid Sotsiaalkindlustusamet, teenust osutatakse vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele. Teenuse hinnad kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega. Kliendid tasuvad majutuse ja toitlustuse eest omaosalust, mille maksimaalne määr on kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Teenuse osutamisel on eesmärgiks kasumi teenimine vaid selles määras, et oleks võimalik asendada amortiseerunud seadmeid ja sisustust. Tegevustulemuste prognoosimisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud makromajanduse näitajate prognoosi aastateks 2000 kuni 2070. Sihtfinantseerimisega soetatud vara kajastub vara soetamise aastal ärikasumina (projekti maksumus) ning amortiseerumisperioodil (40 aastat) amortisatsiooni ulatuses ärikahjumina. Mitterahalise sissemakse tasuvus on minimaalne (ärikasum enne amortisatsiooni), sellega kindlustatakse seadmete ja sisustuse uuendamine 10-aastases perioodis. Sihtfinantseerimise tulu ja amortisatsioonikulu arvestamata on tegevus kasumlik, ehk ettevõte suudab vara tulemuslikult majandada. Narva kortermaja Projekti kogumaksumus on 1 152 060 eurot (sh 147 000 eurot maksev uus kinnistu). Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 393 702 eurot (so 28 281 eurot/kuus), tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 267 652 eurot (so 27 230 eurot/kuus, sh personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 126 051 eurot perioodis, aastas keskmiselt 12 605 eurot. Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -135 188 eurot, lisaks on igal 10. aastal nähtud ette täiendav kulu 52 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus). Seega tekib ASil HOOLEKANDETEENUSED antud projekti raames pakutava teenuse osutamisel tegevuskahjum. 2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede ei sisalda riigiabi ELTLi artikli 107 lõike 1 tähenduses. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega. 6 4. Eelnõu mõju Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab Sotsiaalministeeriumi haldusala äriühingul AS HOOLEKANDETEENUSED viia ellu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames ellu oma projekti ning rajada üleantavale kinnistule meetme eesmärgi saavutamiseks korterelamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. AS HOOLEKANDETEENUSED vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase kasutamise eest ja katab üleantaval kinnistul ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus kinnisvara haldamise- ja majandamise kulud. 5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust, notaritasust, eksperthinnangute ja audiitori aruannete koostamise tasudest. Kulud katab AS HOOLEKANDETEENUSED. 6. Eelnõu kooskõlastamine Riigivara üleandmise ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamiseks on kooskõlastanud Rahandusministeerium …04.2021. 7 EELNÕU 03.05.2021 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel: 1. Volitada sotsiaalkaitseministrit riigi esindajana hääletama AS HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise poolt 147 000 euro võrra 2261 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks. 2. Anda nõusolek Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva Ida-Viru maakonnas Narva linnas asuva Sepa põik 1 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 8808750, katastriüksuse tunnus 51101:001:0722, sihtotstarve elamumaa 60% ja ärimaa 40%, pindala 4071 m2 , riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74537) ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena üleandmiseks. 3. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiate valitsejaks Sotsiaalministeerium. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel