Jaak Aab
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 04.05.2021 nr 1.2-2/59-1
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
kooskõlastamiseks
esitamine (AS HOOLEKANDETEENUSED, Narva)
Lugupeetud minister Aab
Esitame kooskõlastamiseks korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED
aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisa: 1. Korralduse eelnõu „AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali
suurendamine ja riigivara üleandmine“
2. Korralduse eelnõu seletuskiri
Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998)
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse
„AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine“
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse
eelnõu, mille alusel volitatakse sotsiaalkaitseministrit hääletama osalust valitseva ministrina
ASi HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul ASi HOOLEKANDETEENUSED
aktsiakapitali suurendamise poolt Sotsiaalministeeriumi (SOM) valitsemisel oleva riigivara
üleandmise teel hariliku väärtusega 147 000 euro võrra 2261 uue 65-eurose nimiväärtusega
aktsia väljalaskmise teel ning märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse
ülekursiks.
Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse riigivaraseaduse (RVS) § 5 lõike 1, § 37 lõike 2
punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel.
AS HOOLEKANDETEENUSED (registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1, Tallinn) on
riigi äriühing, kelle põhitegevusalaks on vaimupuudega ja psüühiliste erivajadustega isikute
hoolekandeasutuste tegevus.
ASi HOOLEKANDETEENUSED ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik ning riigile kuuluva osaluse
valitsejaks on Sotsiaalministeerium.
Riigi kinnisvararegistris on vara üleandmiseks algatatud menetlus nr 21-1997 kuhu on lisatud
kõik käesolevas seletuskirjas viidatud dokumendid.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Rahandusministeeriumi
ühisosakonna haldustalituse riigivara nõunik Kaja Roosipuu (tel 5982 4998, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1. AS HOOLEKANDETEENUSED taotlus kinnistute omandamiseks
Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika
Fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme
tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ eesmärk on luua 2023. aastaks
vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta.
Koostöös Narva linnavalitsusega selgitas AS HOOLEKANDETEENUSED välja riigile kuuluva
sobiva kinnistu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud eesmärgi elluviimiseks ning esitas
Sotsiaalministeeriumile 05.04.2021 taotluse nr 2021/ERF2-2/3108-1 Narvas asuva kinnistu
üleandmiseks mitterahalise sissemaksena ASile HOOLEKANDETEENUSED.
2.2. Taotleva kinnistu kirjeldus ning vajalikkuse põhjendus
Üleantav kinnistu asub Ida-Viru maakonnas Narva linnas Sepa põik 1 (Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna registriosa 8808750, katastriüksuse tunnus 51101:001:0722, sihtotstarve
elamumaa 60% ja ärimaa 40%, pindala 4071 m2, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74537,
hariliku väärtusega 147 000 eurot).
Senised suured, kaasaegse erihoolekandeteenuse osutamiseks ebasobivad erihooldekodud
kujundatakse ümber väiksemateks, kuni 30-kohalisteks peretüüpi kodudeks, kus inimestel on
privaatsemad elutingimused ning paremad võimalused osaleda tegevustes väljaspool oma
elukohta. See tähendab neis kodudes elama hakkavatele tööealistele inimestele võimalust
täiesti uueks elukvaliteediks, sh võimalust aktiivseks osalemiseks ühiskonnaelus ja tööturul.
2023. aastaks plaanib riik suured ühiselamu tüüpi erihooldekodude teenuskohad asendada
väiksemate peretüüpi kodudega. Kokku on plaanis luua vähemalt 1400 kvaliteetset
teenuskohta, sh asendada 1200 olemasolevat suurtes hooldekodudes olevat ööpäevaringset
teenusekohta ning toetada 200 uue kogukondliku teenuskoha loomist.
Meetme tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimustel on
toetatud kokku seitset AS-i HOOLEKANDETEENUSED reorganiseerimise projekti ning
„„Võisiku Kodu reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused“ alusel Võisiku Kodu
reorganiseerimist. Kuus projekti on tänaseks edukalt ellu viidud ning ASi
HOOLEKANDETEENUSED eestvedamisel on tänaseks paremad elamis-, õppimis- ja
töötamistingimused saanud juba 688 inimest.
Üleantavale kinnistule rajab AS HOOLEKANDETEENUSED nimetatud meetme eesmärgi
saavutamiseks nelja korteriga elamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. Igas
korteris elab perena kuus inimest, kellel on ööpäevaringselt toeks tegevusjuhendaja. Igal
elanikul on privaatne magamistuba, lisaks avar elutuba ühistegevusteks – söögi tegemiseks,
söömiseks, suhtlemiseks ja vaba aja veetmiseks. Seeläbi luuakse Narvas kodused eluruumid
24-le piirkonna psüühilise erivajadusega inimesele.
Kinnistute üleandmine aitab täita Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke hoolekandeteenuse
parendamisel.
2.3. Kinnistu harilik väärtus
Riigivara hariliku väärtuse on leidnud Arco Vara AS atesteeritud kinnisvarahindaja 18.01.2021
eksperthinnangus nr ARE-210179C.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõus toodud riigivara väärtus on 147 000 eurot.
Riigivara väärtust kajastava hinnangu ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §-
s 248 nimetatud nõuetele kontrollis ja esitas aruande 01.03.2021 audiitorfirma KPMG Baltics
OÜ.
Üleantava riigivara väärtus üleandja bilansis 30.04.2021 seisuga on järgmine:
Põhivara soetusmaksumus eurodes jääkmaksumus eurodes
Maa Narva Sepa põik 1 8520,00 8520,00
2.4. Võimalikud alternatiivid kinnistu võõrandamisele mitterahalise sissemaksena
äriühingu aktsiakapitali suurendamise käigus
Hinnatud on ka võimalikke alternatiive, kuid neist ükski ei oma eeliseid mitterahalise
sissemakse teostamise ees. Sotsiaalministeerium eelistab kinnistu võõrandamist ASile
HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena aktsiakapitali suurendamise teel.
RVS kohaselt võib ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara üle anda mitterahalise
sissemaksena riigi osalusega aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel (RVS § 51 p 1) ning
sellekohane pikaajaline varasem praktika on olemas.
2
2.4.1. Kinnistu kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega (hoonestusõiguse,
isikliku kasutusõiguse või kasutusvaldusega) koormamine
Riigivara võib anda kasutamiseks otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist
korraldamata (RVS § 17 lg 1 p 3). Seejuures võib riigivara kasutamiseks anda turupõhisest
kasutustasust madalama tasu eest või tasuta, kui vara on vajalik eraõiguslikule juriidilisele
isikule avaliku ülesande täitmiseks, mis tuleneb seadusest või halduslepingust (RVS § 18 lg 2
p 4). Kui riigivara antakse kasutamiseks turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või
tasuta, peab kasutustasu katma vähemalt vara majandusliku säilimise kulud või tuleb
kasutajale kasutuslepinguga üle anda vastutus vara majandusliku säilimise eest (RVS § 18 lg
3). Riigivara võib kasutamiseks anda ka tähtajatult (RVS § 20 lg 1), kuid kinnisasja
kasutamiseks andmise otsustuskorras ning tähtajaga üle 10 aasta võib valdkonna eest
vastutav minister otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (RVS § 19 lg 2).
Kinnistu kasutamiseks andmine või piiratud asjaõigusega koormamine suurendaks vaid
halduskoormust, muutmata sisuliselt praegust olukorda ega äriühingu tulusid või kulusid.
2.4.2. Kinnistu võõrandamine otsustuskorras
RVS ei näe ette võimalust riigivara äriühingule võõrandamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse
(RVS § 33 lg 1). Kinnistu võõrandamine otsustuskorras turuhinnaga ei ole eelpool toodud
Vabariigi Valitsuse eesmärgi kontekstis aga äriühingu vaates majanduslikult otstarbekas, kuna
projekti tuludega kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus. Samuti
ei oleks see kooskõlas omaniku ootustega.
Projekti ärikulum enne kasumlikkust reinvesteeritakse projekti raames soetatud seadmete
uuendamisse (seadmete uuendamine planeeritud iga 10 aasta järel).
Järgnevalt on hinnatud, kas riigivara üleandmine aktsiakapitali suurendamise teel võib olla
riigiabi ELTL artikkel 107 lg 1 mõistes.
2.5. Riigiabi analüüs
2.5.1. Riigiabi mõiste ja tingimused
Riigiabi andmist reguleerivad Euroopa Liidu (EL) õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil
konkurentsiseaduse (KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk).
EL toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul
antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid
või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab
liikmesriikidevahelist kaubandust.“
Seepärast peavad selleks, et meede liigituks abiks kõnealuse sätte tähenduses, olema
täidetud samaaegselt järgmised kumulatiivsed tingimused:
i) meede on rahastatud riigi poolt või riigi ressurssidest;
ii) see annab abisaajale eelise;
iii) eelis on valikuline ning
iv) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning mõjutab liikmesriikide
vahelist kaubandust.
i) Riigi ressursid
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
3
Riik hõlmab ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses kõiki riigihaldusasutusi alates keskvalitsusest
kuni haldustasemeni.
Kõnealune kinnistu kuulub riigile, seega kujutaks kinnistu üleandmine endast riigi ressursside
ülekandmist, tehing on seostatav riigiga ja tingimus on täidetud.
Ettevõtja
Et tegu oleks riigiabiga ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, tuleb meetmega anda ettevõtjale
eelis. Ettevõtja on majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist
ja rahastamisviisist. Majandustegevus on turul kaupade või teenuste pakkumine.
Meetmest abisaaja on AS HOOLEKANDETEENUSED, mis tegeleb psüühilise erivajadusega
täiskasvanud inimestele hoolekandeteenuste pakkumisega. Seega osutuks meetmest
(võimalikust eelisest) abisaajaks ettevõtja ning tingimus on täidetud.
ii) Eelis
ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks
saanud tavalistes turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Abiks kvalifitseerub meede juhul, kui
abisaaja vabastatakse kuludest, mis tuleks tavaliselt katta tema eelarvest.
ASiga HOOLEKANDETEENUSED sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed teised isikud,
seega on tegemist majandustegevusega. Kuigi teenuseosutajatele on kehtestatud
loakohustus ja teenust saab osutada Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud halduslepingu alusel,
esineb sel turul (vähemalt teoreetiliselt) konkurents. Osutatav teenus on tasuline, millest
teenusele suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse. Ülejäänud teenuse tasu katab riik.
Toetuse abil saab AS HOOLEKANDETEENUSED rajada erihoolekandeteenuse osutamiseks
hoone, sest saab selleks kasutada toetusena tasuta temale mitterahalise sissemaksena antud
kinnistut. Sellega seoses ei kanna AS HOOLEKANDETEENUSED kulu, mis kaasneks projekti
elluviimiseks vajaliku kinnistu soetamisega.
Samuti tuleb eelise analüüsimisel hinnata, kas tehing toimus tavapärastel turutingimustel.
Kohtupraktikas on majandusliku eelise mõiste täpsustamiseks töötatud välja kontseptsioon,
mida nimetatakse erainvestori testiks. Selle põhimõtte kohaselt tuleb riigi vahenditest antava
eelise puhul hinnata seda, kas riigi asemel oleks tavalistes turutingimustes tegutsev ettevõtja
teinud samasuguse tehingu. Sama hindamismeetodit rakendatakse ka riigi osalusele ettevõtte
kapitalis. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes
turutingimustes, st riigi sekkumiseta. Eelise kindlakstegemiseks võrreldakse ettevõtja
finantsseisundit pärast meetme võtmist olukorraga, kus meedet poleks võetud.
Projekti, mille eesmärkide täitmiseks soovib Sotsiaalministeerium kinnistu üle anda, tuludega
kindlustatakse vaid projekti jätkusuutlikkuse minimaalne kasumlikkus, mistõttu ei suurene
kinnistu omandi üleandmisega märkimisväärselt äriühingu tulud ning kulude vähenemine on
lühiajaline. Et kogu saadav tulu tuleb projekti tagasi reinvesteerida, teeks riik äriühingu
omanikuna investeeringu, millelt äriühing kokkuvõttes täiendavat kasumit ega omanik
täiendavat omanikutulu ei teeni. Riigi osaluste valitsemise 2019. aasta koondaruandes arvutas
Rahandusministeerium ASi HOOLEKANDETEENUSED 2021. aasta omakapitali hinnaks
6,7% ning see tuleb äriühingu tegevuse kavandamisel alates 2021. aastast aluseks võtta.
Seega mõistlik erainvestor ootab, et sarnasel tegevusalal tegutsevasse äriühingusse
investeeritav omakapital teenib sellist tootlust. Kui riik lepib selle asemel nulltootlusega, siis on
tegu äriühingule eelise ehk riigiabi andmisega – äriühingusse pannakse täiendav kapital, millelt
riik hiljem investorina lisatulu ei teeni (täiendavad aktsiad ei ole investori poolt teenitav tulu, kui
äriühing ei hakka rohkem kasumit teenima). Riigiabi suuruseks võib lugeda täiendavalt
aktsiakapitalilt mõistliku investori poolt oodatava (aga tulevikus saamata jääva) tootluse
nüüdisväärtuse, milleks tootluse määraga diskonteeritult on kinnistu harilik väärtus. Seega
erainvestori testi ei läbita, ettevõtjale antakse majanduslik eelis ning tingimus on täidetud.
4
iii) Valikulisus
Eelis peab olema valikuline ja piirduma teatavate ettevõtjatega. Selles suhtes näib meede
andvat ettevõtjale AS HOOLEKANDETEENUSED valikulise eelise, kuna kõnealune kinnistu
soovitakse anda vaid sellele ettevõtjale. Seega tingimus on täidetud.
iv) Konkurentsi moonutamine ja kaubanduse mõjutamine
Et pidada meedet riigiabiks ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, peab see moonutama
konkurentsi ja mõjutama liikmesriikide vahelist kaubandust.
Abi peetakse konkurentsi moonutavaks, kui abi annab abisaajale eelise, vabastades ta
kuludest, mida ta oleks muidu pidanud kandma oma igapäevase äritegevuse käigus. Kuna
eelnevalt on järeldatud, et eelise tingimus on täidetud, siis ei saa välistada ka konkurentsi
moonutamist. Seega tingimus on täidetud.
Kaubanduse potentsiaalse moonutamise puhul tuleb analüüsida, kas meetmel on
konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjuta see liikmesriikide
vahelist kaubandust. Sellistel juhtudel tuleb kontrollida, kas, et abisaaja tarnib kaupu või osutab
teenuseid liikmesriigi piiratud piirkonda ja seetõttu tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest
liikmesriikidest, ning ei olnud võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju
piiriülestele investeerimis- või asutamistingimustele.
Euroopa Komisjon on haiglate ja muude tervishoiuasutuste, mis osutavad tavapäraseid
meditsiiniteenuseid kohalikule elanikkonnale ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente või
investeeringuid teistest liikmesriikidest, puhul leidnud, et toetus ei mõjuta liikmesriikide vahelist
kaubandust.
Sotsiaalhoolekande seaduse § 70 lg 1 ja § 71 lg 1 alusel osutatakse erihoolekandeteenust
isiku poolt Sotsiaalkindlustusametile teenuse saamise taotluse ja sellele tuginevalt
Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud suunamisotsuse alusel. Teenust saavad taotleda
täisealised isikud, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud konkreetse teenuse
osutamiseks sätestatud tingimustele. Teenus ei ole suunatud teiste Euroopa Liidu
liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega.
Sotsiaalministeerium esitas 2016. aastal Euroopa Komisjonile erihoolekande
reorganiseerimise meetme kohta riigiabi eelteatise ja pärast lisaküsimusi ning vastuseid jõudis
komisjon järeldusele, et selle meetme puhul ei ole täidetud kaubanduse mõjutamise kriteerium.
Komisjon lähtus 2016. aastal arvamuse andmisel sellest infost, mis Eesti talle andis eelteatise
menetluse raames, sh see, et erihoolekande kliendid on Eesti elanikud ning rahvusvahelist
teenust erihoolekande ettevõtted ei osuta (seda teenust saab pakkuda ainult
Sotsiaalkindlustusameti tellimuse kaudu, mis tähendab, et välisresidendid seda kasutada ei
saa). Olukord teenuse sihtrühma osas ei ole muutunud. Kinnistu, mida soovitakse võõrandada
ASile HOOLEKANDETEENUSED, on mõeldud üksnes ja ainult kasutamiseks sihtgrupile, kes
on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud.
Kuigi lisaks ASile HOOLEKANDETEENUSED on Eestis veel teisigi sama teenuse osutajaid
(eraomandis 31, põhinevad Eesti kapitalil), siis konkreetne kinnistu, mis üle antakse, asub
Narvas, kus teisi sellise teenuse osutajaid ei ole. Üleantavale kinnistule ehitatava kortermajaga
saab sotsiaalteenust pakkuda kokku vaid 24 inimesele.
Seetõttu saab teha järelduse, et erihoolekandega seotud toetuste puhul ei ole tegemist
abimeetmega, mis mõjutab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Seega tingimus ei ole
täidetud.
Järeldus
5
Analüüsist selgub, et täitmata on riigiabi kriteeriumide 4. tingimus (kaubanduse mõjutamine),
mistõttu ei saa mitterahalise sissemakse tegemist ASi HOOLEKANDETEENUSED
aktsiakapitali suurendamiseks pidada riigiabiks.
2.5.2. Finants- ja tasuvusarvutused
Riigivaraseaduse § 53 punkt 1 lõike 5 kohaselt tuleb äriühingu aktsiakapitali suurendamise
eelnõu seletuskirjas esitada finants- ja tasuvusarvutused. Alljärgnev analüüs tugineb AS
HOOLEKANDETEENUSED poolt esitatud „Mitterahalise sissemakse finantsanalüüsile“, mis
on leitav riigi kinnisvararegistris menetluse 21-1997 juurest.
Ehitatava kortermajaga saab sotsiaalteenust pakkuda 24 inimesele, projekti rahastab Euroopa
Regionaalarengu Fond (ERF) 85% ja Eesti riik omaosalusena 15% ulatuses.
Teenusele suunab kliendid Sotsiaalkindlustusamet, teenust osutatakse vastavalt
sotsiaalhoolekandeseadusele. Teenuse hinnad kehtestab sotsiaalkaitseminister määrusega.
Kliendid tasuvad majutuse ja toitlustuse eest omaosalust, mille maksimaalne määr on
kehtestatud sotsiaalkaitseministri määrusega. Teenuse osutamisel on eesmärgiks kasumi
teenimine vaid selles määras, et oleks võimalik asendada amortiseerunud seadmeid ja
sisustust.
Tegevustulemuste prognoosimisel on kasutatud Rahandusministeeriumi poolt koostatud
makromajanduse näitajate prognoosi aastateks 2000 kuni 2070.
Sihtfinantseerimisega soetatud vara kajastub vara soetamise aastal ärikasumina (projekti
maksumus) ning amortiseerumisperioodil (40 aastat) amortisatsiooni ulatuses ärikahjumina.
Mitterahalise sissemakse tasuvus on minimaalne (ärikasum enne amortisatsiooni), sellega
kindlustatakse seadmete ja sisustuse uuendamine 10-aastases perioodis. Sihtfinantseerimise
tulu ja amortisatsioonikulu arvestamata on tegevus kasumlik, ehk ettevõte suudab vara
tulemuslikult majandada.
Narva kortermaja
Projekti kogumaksumus on 1 152 060 eurot (sh 147 000 eurot maksev uus kinnistu).
Tegevustulud 10-aastases perioodis (2022-2031) on 3 393 702 eurot (so 28 281 eurot/kuus),
tegevuskulud on 10-aastases perioodis 3 267 652 eurot (so 27 230 eurot/kuus, sh
personalikulud), mis teeb ärikasumiks enne kulumi mahaarvestamist 126 051 eurot perioodis,
aastas keskmiselt 12 605 eurot.
Koos kulumiga (amortisatsioon) on ärikasum perioodis -135 188 eurot, lisaks on igal 10. aastal
nähtud ette täiendav kulu 52 000 eurot seadmete uuendamiseks (põhivara soetus).
Seega tekib ASil HOOLEKANDETEENUSED antud projekti raames pakutava teenuse
osutamisel tegevuskahjum.
2.5.3. Järeldus riigiabi olemasolu kohta
Eeltoodud kaalutlustel saab asuda seisukohale, et hinnatav meede ei sisalda riigiabi ELTLi
artikli 107 lõike 1 tähenduses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu regulatsioonidega.
6
4. Eelnõu mõju
Korralduse eelnõus nimetatud vara üleandmine võimaldab Sotsiaalministeeriumi haldusala
äriühingul AS HOOLEKANDETEENUSED viia ellu Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ja
Euroopa Komisjonis kinnitatud Ühtekuuluvuspoliitika Fondide rakenduskava prioriteetse
suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme „Erihoolekandeasutuste
reorganiseerimine“ raames ellu oma projekti ning rajada üleantavale kinnistule meetme
eesmärgi saavutamiseks korterelamu ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamiseks. AS
HOOLEKANDETEENUSED vastutab Euroopa Regionaalarengu Fondi raha sihipärase
kasutamise eest ja katab üleantaval kinnistul ehitustegevusega seotud kulud ning tulevikus
kinnisvara haldamise- ja majandamise kulud.
5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Korralduse rakendamiseks vajalikud kulud koosnevad riigilõivust, notaritasust,
eksperthinnangute ja audiitori aruannete koostamise tasudest. Kulud katab AS
HOOLEKANDETEENUSED.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Riigivara üleandmise ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena
aktsiakapitali suurendamiseks on kooskõlastanud Rahandusministeerium …04.2021.
7
EELNÕU
03.05.2021
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiakapitali suurendamine ja
riigivara üleandmine
Riigivaraseaduse § 5 lõike 1, § 37 lõike 2 punkti 2 ning § 76 lõike 3 punktide 4 ja 5 alusel:
1. Volitada sotsiaalkaitseministrit riigi esindajana hääletama
AS HOOLEKANDETEENUSED aktsionäride üldkoosolekul aktsiakapitali suurendamise
poolt 147 000 euro võrra 2261 uue 65-eurose nimiväärtusega aktsia väljalaskmise teel ning
märkima aktsiad. Aktsiate nimiväärtust ületav summa loetakse ülekursiks.
2. Anda nõusolek Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva Ida-Viru maakonnas Narva linnas
asuva Sepa põik 1 kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa 8808750,
katastriüksuse tunnus 51101:001:0722, sihtotstarve elamumaa 60% ja ärimaa 40%, pindala
4071 m2 , riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74537)
ASile HOOLEKANDETEENUSED mitterahalise sissemaksena üleandmiseks.
3. Määrata Eesti Vabariigi omandatavate, punktis 1 nimetatud uute
AS HOOLEKANDETEENUSED aktsiate valitsejaks Sotsiaalministeerium.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär