EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/21-0630 - Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c81a6a9e-f878-406f-8091-95f6d2847c21
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c81a6a9e-f878-406f-8091-95f6d2847c21?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Sotsiaalministeerium
Siseministeerium
Rahandusministeerium Meie 13.05.2021 nr 2-2/21-0354/3090
Autoveoseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
Austatud ministrid
Edastame kooskõlastamiseks autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) eelnõu
2) seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks:
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Tööinspektsioon, Maksu- ja Tolliamet,
Autoettevõtete Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti
Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Transpordi ametiühing, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit
Eda Rembel (
[email protected], 625 6427)
Priit Tuuna (
[email protected], 6256449)
Margus Tähepõld (
[email protected], 625 6490)
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
03.05.2021
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Autoveoseaduse muutmine
Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduses asendatakse sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga
„veodokument“ vastavas käändes ning paragrahvi 35 lõikes 11 asendatakse sõnad „Veose
elektroniliste saatedokumentide“ sõnadega „Elektrooniliste veodokumentide“ ja sõnad „peavad
saatedokumendid“ sõnadega „peab veodokument“;
2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Tasuline rahvusvaheline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass
ületab 2500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on kehtiva
tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui käesolevas seaduses, välislepingus või
Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.“;
3) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „saatja või ekspedeerija“
sõnadega „saatja, ekspedeerija või töövõtja“ ja jäetakse välja sõnad „, kellega veoleping
sõlmitakse,“;
4) paragrahvi 5 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1“ sõnadega „või 11“;
5) paragrahvi 5 lõikes 6 asendatakse sõnad „saatjal või ekspedeerijal“ sõnadega „saatjal,
ekspedeerijal või töövõtjal“;
6) paragrahvi 7 lõike 4 sissejuhatava lauseosa esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedajal“
sõnadega „ning taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isikul (edaspidi tegevjuht)“;
7) paragrahvi 7 lõike 4 sissejuhatava lauseosa teist lauset, lõike 5 sissejuhatavat lauseosa ja
lõike 7 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „vedaja“ sõnadega „ning tema tegevjuht“
vastavas käändes;
8) paragrahvi 7 lõike 7 teist lauset täiendatakse pärast sõna „vedajat“ sõnadega „või tema
tegevjuhti“;
9) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „eest“ sõnadega „riigisisesel ja rahvusvahelisel
veoseveol ning kabotaažveol“;
10) paragrahvi 11 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
11) paragrahvi 11 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„(2) Oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele, kui
välislepingus ei ole sätestatud teisiti.“;
12) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Oma kulul korraldatav riigisisene veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud
täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, peab
vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis
d sätestatud nõuetele.“;
13) paragrahvi 11 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“;
14) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis tegevjuhi
isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja
elektronposti aadress;“;
15) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 6 asendatakse sõnad „punktis c“ sõnadega „lõike 1 punktis
f“;
16) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „1 või 2“ sõnadega „1 või lõigetes 2 ja
2a“;
17) paragrahvi 17 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kui tegevusloa ärakirja taotletakse auto kohta, mida vedaja kasutab kasutuslepingu alusel,
ei või tegevusloa ärakirja kehtivusaeg olla pikem kui auto kasutuslepingu kehtivusaeg.“;
18) paragrahvi 19 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Sellise haldusmenetluse otsuse põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
19) paragrahvi 19 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Tegevusloa ärakirja võib kehtetuks tunnistada või selle kehtivuse kindlaksmääratud ajaks
peatada ka juhul, kui käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt ei ole tagatud
auto või selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek või nõuetekohane hoidmine.“;
20) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Tasulisel veoseveol peab autojuhil olema kaasas veodokument, mis tõendab veolepingu
sõlmimist. Veodokument võib olla ka elektrooniline.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud veodokumendil peavad olema vähemalt järgmised
andmed:
1) veose saatja nimi ja aadress;
2) Eesti või välisriigi vedaja nimi ja aadress;
3) veose saaja nimi ja aadress;
4) veose pealelaadimise koht ja kuupäev;
5) veose mahalaadimise koht;
2
6) veose üldkasutatav nimetus;
7) veose brutomass või veose kogus teistes mõõtühikutes.“;
21) paragrahvi 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi andmed;“;
22) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele kantakse majandustegevuse
registrisse vedaja juures töötavate inimeste arv iga aasta 31. detsembri seisuga.“;
23) seaduse 11. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses:
„§ 481. Teabe vahetamise eest vastutav kontaktpunkt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud
teabevahetuse ning sama artikli lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi
osutamise eest vastutav kontaktpunkt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või
tema volitusel Transpordiamet.“;
24) paragrahvi 49 lõiget 5 täiendatakse pärast sõnu „ja 7“ sõnadega „ning lõigetes 3 ja 4“;
25) seadust täiendatakse §-dega 721 ja 722 järgmises sõnastuses:
„§ 721. Veose saatja, ekspedeerija või töövõtja poolt nõuetele mittevastava veoseveo
tellimine
(1) Veose saatja, ekspedeerija või töövõtja poolt tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimine
isikult, kellel puudub veoseveo tegevusluba, tegevusloa ärakiri või õigus tasulist veosevedu või
kabotaažvedu korraldada −
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
§ 722. Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmine või veodokumendi täitmise nõuete
rikkumine
Autojuhi poolt veodokumendi esitamata jätmise või veodokumendi täitmise nõuete rikkumise
eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;
26) paragrahvi 73 punktides 1 ja 2 asendatakse arv „72“ arvuga „722“.
§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
2) seadust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses:
3
„§ 21. Seaduse kohaldamise erisused sõidukijuhi lähetamisel
(1) Käesolevat seadust ei kohaldata käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse
lähetatud autovedu teostavale sõidukijuhile, kes:
1) tegeleb kahepoolse veose- või sõitjateveoga;
2) läbib riigi territooriumi kaupa peale või maha laadimata või sõitjaid peale võtmata või neil
väljuda laskmata;
3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates Euroopa
Liidu liikmesriikides (edaspidi liikmesriik) või Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides (edaspidi
kolmas riik) tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukoha liikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut
tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis;
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel läbitavates
riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava liikmesriigi sees.
(2) Kahepoolne veosevedu käesoleva seaduse tähenduses on veolepingu alusel toimuv
veosevedu asukohaliikmesriigist teise liikmesriiki või kolmandasse riiki või teisest
liikmesriigist või kolmandast riigist asukohaliikmesriiki, sealhulgas autoveoseaduse § 33
kohane kombineeritud veo maantee etapp.
(3) Kahepoolne sõitjatevedu käesoleva seaduse tähenduses on sõitjate rahvusvaheline juhuvedu
ja liinivedu, mille puhul sõidukijuht teeb järgneva toimingu:
1) võtab sõitjad peale asukohaliikmesriigis ja laseb neil väljuda muus riigis;
2) võtab sõitjad peale liikmesriigis või kolmandas riigis ja laseb neil väljuda
asukohaliikmesriigis;
3) võtab sõitjad peale ja laseb neil väljuda asukohaliikmesriigis eesmärgiga teha teise
liikmesriiki või kolmandasse riiki kohalikke ekskursioone Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate
ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300,
14.11.2009, lk 88–105) tähenduses.“;
3) paragrahvi 21 lõike 2 punktid 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) teeb lisaks kahepoolsele veoseveole ühe peale- ja mahalaadimistoimingu läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas
liikmesriigis, kui ta kasutab määruse (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85
autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33) artiklites 8, 9 ja 10 sätestatud
aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit (edaspidi aruka sõidumeerikuga varustatud sõiduk);
4) lisaks kahepoolsele veoseveole, mis algab veoettevõtja asukohaliikmesriigist (edaspidi
asukohaliikmesriik) ja mille jooksul sõidukijuht ei tee veol sihtriiki ühtki täiendavat peale- või
mahalaadimistoimingut, teeb asukohaliikmesriiki tagasi suunduval kahepoolsel veol läbitavates
liikmesriikides või kolmandates riikides kuni kaks täiendavat peale- ja mahalaadimistoimingut
tingimusel, et veost ei laadita peale ja maha samas liikmesriigis, kui ta kasutab aruka
sõidumeerikuga varustatud sõidukit;
4
5) võtab kahepoolsel sõitjateveol vedu läbitavates riikides sõitjad peale ja laseb sõitjatel
läbitavates riikides väljuda üks kord tingimusel, et ta ei paku sõitjateveoteenust läbitava
liikmesriigi sees, kui ta kasutab aruka sõidumeerikuga varustatud sõidukit.“;
4) paragrahvi 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses:
„(12) Tööandja teavitab käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud
sõidukijuhti käesolevast seadusest tulenevatest sõidukijuhi lähetamise erisustest.
(13) Veose saatja, ekspedeerija ja töövõtja tagavad, et tellitud veoteenuste teostamisel järgitakse
käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamise
nõudeid.“;
6) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi tööandja
esitab Tööinspektsioonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012, mis
käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse
kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) kohase
siseturu infosüsteemi (edaspidi siseturu infosüsteem) kaudu lähetusdeklaratsiooni.
(12) Tööandja annab lähetatud sõidukijuhile lähetusele kaasa lõikes 11 nimetatud
lähetusdeklaratsiooni koopia, mis sisaldab järgmist:
1) lähetatud sõidukijuhi tööandja nimi ja aadress ning ühenduse tegevusloa number, kui see on
olemas;
2) lähetatud sõidukijuhi tööandja veokorraldaja või tööandjat esindava isiku kontaktandmed;
3) lähetatud sõidukijuhi nimi ja sünniaeg, elukoha aadress ja juhiloa number;
4) lähetatud sõidukijuhi töölepingu alguskuupäev ja lepingule kohalduv õigus;
5) lähetuse eeldatav algus- ja lõppkuupäev;
6) mootorsõiduki registreerimisnumber;
7) kas osutatav transporditeenus on veosevedu, sõitjatevedu, rahvusvaheline vedu või
kabotaažvedu.“;
7) paragrahvi 51 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete ja lõikes 11 sätestatud
lähetusdeklaratsiooni esitamise eest vastutav isik esitab Tööinspektsioonile käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või sisestab
käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud lähetusdeklaratsiooni siseturu infosüsteemi enne, kui
lähetatud töötaja alustab Eestis töö tegemist, ning teatab käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste
andmete muutumisest enne muudatuse jõustumist.“;
8) paragrahvi 51 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Tööinspektsioonil on käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud
sõidukijuhi tööandjalt õigus nõuda järgmisi dokumente:
1) koopia autoveoseaduse § 29 lõike 3 kohasest veodokumendist;
2) koopia sõidumeeriku andmetest vastavalt registreerimise ja arvestuse pidamise nõuetele, mis
on sätestatud määrustes (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85
5
ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L
102, 11.4.2006, lk 1–14) ja (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta,
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate
sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ)
nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist
(ELT L 60, 28.2.2014, lk 1–33;
3) tööleping;
4) tööajakava;
5) andmed lähetatud sõidukijuhile makstud töötasu maksmise kohta.
(42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud dokumendid esitatakse siseturu infosüsteemi
kaudu kaheksa nädala jooksul nõude saamisest arvates.“;
9) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punkti 1 alusel Eestisse lähetatud sõidukijuhi lähetamine
lõppeb, kui sõidukijuht lahkub rahvusvahelise veose- või sõitjateveo käigus Eesti
territooriumilt. Lähetatud sõidukijuhi lähetuste kestusi ei liideta.“;
10) paragrahvi 71 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, mida reguleerib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat
halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI
määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1–11) (edaspidi siseturu infosüsteem),“;
11) paragrahvi § 91 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 toimepandud teo eest, kui selle on toime pannud veose
saatja, ekspedeerija või töövõtja, kui ta oli sellisest rikkumisest teadlik või pidi kõiki asjaolusid
arvesse võttes teadlik olema, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;
12) paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;
13) paragrahvi 93 lõikes 1 asendatakse sõnad „1 ja 2“ sõnadega „1–2“;
14) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv (EL) 2020/1057, 15. juuli 2020, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ
ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning
muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr
1024/2012.“.
§ 3. Liiklusseaduse muutmine
Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 88 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;
2) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb nõukogu määruste (EMÜ) nr 3820/85 ja (EMÜ) nr 3821/85
rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.04.2006, lk
35–44), muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ
6
(ELT L 29, 31.01.2009, lk 45–50) ja määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk
8–27)“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb
määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise
miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ ELT L 102, 11.04.2006, lk 35–44),
muudetud direktiividega 2009/4/EÜ (ELT L 21, 24.01.2009, lk 39–40), 2009/5/EÜ (ELT L 29,
31.01.2009, lk 45–50), määrusega (EL) nr 2016/403 (ELT L 74, 19.03.2016, lk 8–27) ja
direktiiviga 2020/1057 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49–65)“.
§ 4. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 43 lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega
„taotleja, omaja ja taotlejat või omajat juhtima õigustatud isiku (edaspidi tegevjuht)“;
2) paragrahvi 43 lõike 4 teises lauses ja lõikes 5 asendatakse sõnad „taotleja ja omaja“ sõnadega
„taotleja, omaja ja tema tegevjuhi“;
3) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ühenduse tegevusloa taotleja, omaja ja tema tegevjuhi, keda on karistatud käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud õigusrikkumise eest, mainet võib pidada heaks, kui Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 6 lõike 2 kohase menetluse tulemusel
leitakse, et hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne ning selle menetlusotsuse
põhjendused kantakse liiklusjärelevalve infosüsteemi.“;
4) paragrahvi 43 lõike 8 teises lauses asendatakse number „2“ tekstiosaga „2, 2a“;
5) paragrahvi 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) taotleja tegevjuhi nimi ning kui tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole sama isik, siis
isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning kontaktandmetena telefoninumber ja
elektronposti aadress;“;
6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „lõikes 1 nimetatud andmed“ sõnadega „ja
käesoleva seaduse § 46 lõike 1 punktis 21 nimetatud tegevjuhi andmed“;
7) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Majandustegevuse registrisse kantakse ühenduse tegevusloa omaja juures töötavate
inimeste arv iga aasta 31. detsembri seisuga.“.
§ 5. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 2. veebruaril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punkt 3 jõustub 2023. aasta 21. augustil.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
7
Tallinn, „....“.................... 2021
Algatab Vabariigi Valitsus
„….“ …………….. 2021
8
03.05.2021
Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse autoveoseadust (edaspidi AutoVS), Eestisse lähetatud töötajate
töötingimuste seadust (edaspidi ELTTS), liiklusseadust (edaspidi LS) ja ühistranspordiseadust
(edaspidi ÜTS), et viia need vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti kuuluvate õigusaktidega.
ELTTS muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse
direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT
L 249, 31.7.2020, lk 49–65). Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele
nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi
tingimused. Arvestades tööjõu suurt liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid
norme, et tagada tasakaal autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade
vaba liikumise ja sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on
direktiivi eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja
2014/67/EL nõuetekohase kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd
sõidukijuhtide lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks.
AutoVS ja ÜTS muudatuste eesmärk on viia need kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr
1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud
arenguga (ELT L 249, 31.7.2020, lk 17–32), sätetega.
Kuna määruse 2020/1055 enamik sätteid kohaldub alates 21. veebruarist 2022. a, siis peavad
ka AutoVS ja ÜTS vastavad sätted olema määrusega kooskõlas ja võimaldama otsekohalduvast
määrusest tulenevate nõuete täitmise samast ajast. Kõige olulisem määrusest 2020/1055 tulenev
muudatus on see, et ühenduse tegevusloa (edaspidi tegevusluba) ja selle kinnitatud ärakirja
nõudega hõlmatakse ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500
kilogrammi kuni 3500 kilogrammi ning seetõttu tehakse mitmeid muudatusi ka AutoVS-s.
Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto või autorongiga tasulist
rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes veosevedude üle riiklikku
järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise
eest vastutavad. Kuna MKM on AutoVS kohaselt volitanud tegevuslubade ja nende kinnitatud
ärakirjade andmise mittetulundusühingule Eesti Rahvusvaheliste Autovedude Assotsiatsioon
(edaspidi ERAA), siis mõjutab see muudatus ka nende töökorraldust. Kuna määrusest
2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka vedaja tegevjuht ning määrus näeb
ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale, kui nad tellivad
nõuetele mittevastava veoseveo, siis tehakse vastavad muudatused nii AutoVS-s kui ÜTS-is.
Riiulifirmade vastu võitlemise eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide
vedajate elektroonilistesse registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU
süsteemiks, peab iga vedaja kohta olema kantud tema juures töötavate inimeste arv, siis selle
1
nõude täitmine lahendatakse Eestis x-tee abil vajalike andmete kandmisega töötamise registrist
majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Selline lahendus väldib iga-aastase
halduskoormuse teket veoettevõtjatele, kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kohta on
andmed olemas maksukorralduse seaduse kohaselt loodud töötamise registris. Õigusselguse
eesmärgil kehtestatakse tasulisel veoseveol veodokumendi, mis võib olla ka elektroonne,
autojuhil kaasas olemise ja järelevalveametnikule esitamise kohustus ning veodokumendile
kantavad miinimumandmed AutoVS-s ning vastav säte LS-is tunnistatakse kehtetuks.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja
raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse juhtivspetsialist Eda Rembel
(
[email protected], tel 625 6427) autoveoseaduse ja liiklusseaduse muudatuste osas, sama
talituse peaspetsialist Priit Tuuna (
[email protected], tel 625 6449) koostöös
Sotsiaalministeeriumi ja Tööinspektsiooniga Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse
osas ning teede- ja raudteeosakonna nõunik Margus Tähepõld
(e-post:
[email protected], tel: 625 6490) ühistranspordiseaduse osas. Eelnõu
juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna
õigusnõunikAnne-Ly Normak (
[email protected], tel: 715 3403).
1.3. Märkused
Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu maanteepaketti reguleerivate järgmiste
õigusaktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses
direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise
tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012;
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1055, millega muudetakse
määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga
kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga.
Eelnõuga muudetakse autoveoseaduse 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 5),
Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse 30.07.2020. a redaktsiooni (RT I,
09.07.2020, 3), liiklusseaduse 01.01.2022. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 4) ja
ühistranspordiseaduse 31.03.2021. a redaktsiooni (RT I, 30.03.2021, 9).
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogus poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on ELTTS muutmisega üle võtta direktiiv 2020/1057, millega kehtestatakse
seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise
nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012, mille eesmärk on tagada sõidukijuhtidele
nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi.
Lisaks muudetakse AutoVS-i, LS-i ja ÜTS-i, et viia need vastavusse määrusest 2020/1055
tulenevate nõuetega, mille eesmärk on ajakohastada autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise
tingimuste eeskirju, et võidelda nn varifirmade nähtuse ja ebaausa konkurentsi vastu.
2
Vastavalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduse
väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa
Liidu õiguse ülevõtmisega.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahviga 1 sätestatakse AutoVS muutmine. Paragrahv koosneb 26 punktist.
AutoVS-is asendatakse läbivalt sõnad „veose saatedokumendid“ ja „saatedokument“ sõnaga
„veodokument“ vastavas käändes. Selle muudatusega viiakse AutoVS tekst kooskõlla §-s 29
tehtava muudatusega, milles määratletakse veodokument.
AutoVS § 5 täiendatakse lõikega 11, milles analoogselt § 5 lõikega 1 sätestatakse, et tasuline
rahvusvaheline veosevedu kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata, kui sellist vedu
korraldatakse auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi ja
mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit, on keelatud. Samas lõikes sätestatakse ka, et juhul,
kui AutoVS-s, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud teisiti, näiteks
kehtestatakse erandid, mille puhul ei pea veoseveo korraldamisel tegevusluba ja selle kinnitatud
ärakirja olema, siis lähtutakse nimetatud õigusaktide eranditest. Sellised erandid
rahvusvahelistel veosevedudel on kehtestatud näiteks määruse 1072/2009 artikli 1 lõikes 5.
Nõue, mille kohaselt hõlmatakse alates 2022.a 21. maist tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel kasutatavad autod ja autorongid, mille
lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1
alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009 artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle
Euroopa Liidu nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga on hõlmatud tasuline
veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka väiksema lubatud täismassiga
sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel on seatud üle 2500
kilogrammi. Määruse 2020/1055 põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud,
et kuna selliste ettevõtjate arv, kes tegelevad rahvusvaheliste veosevedudega, on suurenenud,
mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud kohaldada nende ettevõtjate suhtes
määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis
seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded muutuma kohustuslikuks ka nende
ettevõtjate jaoks, kes kasutavad rahvusvahelises transpordis mootorsõidukeid või autoronge,
mis on ette nähtud ainult kaupade veoks ja mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, kuid
ei ületa 3500 kilogrammi. Selleks, et Eesti ettevõtjad saaksid alates 2022. aasta 21. maist
Euroopa Liidus tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldada ka üle 2500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga, on vajalik tuua see nõue ka Eesti seadusandlusesse, kuna see
nõue rakendub kõikidele Eesti ettevõtjatele, kes korraldavad tasulist rahvusvahelist veosevedu
üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ka juhul, kui sellist
rahvusvahelist vedu korraldatakse kolmandasse riiki (näiteks Vene Föderatsiooni, Ukrainasse,
Valgevenesse jne). Käesoleva eelnõu kohaselt jõustub enamik AutoVS muudatustest 21.
veebruaril 2022.a. Ka AutoVS § 5 lõige 11 on planeeritud jõustada 21. veebruarist 2022 ehk siis
kolm kuud varem, kui see nõue hakkab kehtima kogu Euroopa Liidus ning seda eelkõige
järgmisetel põhjustel. Eeskätt seetõttu, et hajutada tegevuslubade ja/või nende kinnitatud
ärakirjade andmist ettevõtjatele, kes tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad.
Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40-tuhande N1 kategooria sõiduki (tehniliselt veoseveoks
ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi. ERAA
hinnangul võib nendest sõidukitest olla tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel olla kasutusel
3
kuni 10% ehk siis 3000-4000 N1 kategooria sõidukit. Kuna see arv on üsna suur, siis on vajalik,
et nende sõidukite osas ettevõtjatele antavate tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade
taotlemine oleks piisavalt hajutatud. Teine põhjus, miks AutoVS § 5 lõige 11 on vajalik jõustada
2022. aasta 21. veebruarist 2022, on asjaolu, et 1. jaanuarist 2021. a jõustunud Euroopa Liidu
ja Ühendkuningriigi vahelise koostöökokkuleppe maanteetranspordi peatüki kohaselt peavad
kõik Euroopa Liidi mis tahes liikmesriigi autod ja autorongid, mille lubatud täismass on üle
2500 kilogrammi ja mis sõidavad tasulise rahvusvahelise veoseveo raames Ühendkuningriiki,
omama sõidukis kaasas tegevusloa kinnitatud ärakirja (sõidukit kasutaval ettevõtjal peab
eelnevalt olema taotletud vastav ühenduse tegevusluba). See tähendab, et kui Eesti ettevõtja
soovib autoga, mille lubatud täismass jääb vahemikku 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi,
vedada kaupa Ühendkuningriiki pärast 21. veebruari 2022. a, siis tegevusloa ja sõiduki kohta
antava tegevusloa kinnitatud ärakirjata ei ole Eesti ettevõtjal võimalik Ühendkuningriiki seda
vedu korraldada. AutoVS § 5 lõige 11 kohaldub tasulisele rahvusvahelisele veoseveole.
Tasulisele riigisisesele veoseveole see nõue ei rakendu. I liikuvuspaketi läbirääkimistel toetas
Eesti üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga sõidukite tegevusloa ja
selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist vaid tasulise rahvusvahelise veosevedu osas ning seda
eeskätt Eestis kohalduva nullbürokraatia eesmärke silmas pidades. Kui tegevusloa kinnitatud
ärakiri antakse auto kohta, mille lubatud täismass koos haagisega ei ületa 3500 kilogrammi, siis
vastavalt määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 2 alapunkti b teisele lõikele tuleb dokumendi
andjal kanda tegevusloa kinnitatud ärakirja erimärkuste lahtrisse teave, et tegemist on alla 3500
kilogrammi või täpselt 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga. Tegevusloa
ja selle kinnitatud ärakirja menetlemise riigilõivud on sätestatud riigilõivuseaduses ning seoses
rahvusvahelisel veoseveol alla 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto ja autorongi
tegevusloa ning selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamisega kehtivatest riigilõivudest erinevaid
riigilõivusid ei kehtestata.
AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas tekstiosas tehakse muudatus, milles veose saatjale ja
ekspedeerijale lisatakse täiendavalt töövõtja ning jäetakse välja tekstiosa „kellega veoleping
sõlmitakse“. Esimese kirjeldatud muudatusega laiendatakse lõikes 5 sätestatud tegevusloa või
veoseveo tegevusalal tegutsemise õiguse kontrolli kohustust ka töövõtjale, kui ta tellib
veoseveo korraldajalt veoteenuse, kuna määruse 2020/1055 artikli 2 punktis 7, millega
täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a, kohustatakse liikmesriike kehtestama karistused
kaubasaatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele, kui nad ei järgi määruse 1072/2009 II ja III
peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega kaasneb määruse rikkumine. Kuna
käesoleva eelnõuga täiendatakse AutoVS-e vastutusala veose saatjale, ekspedeerijale ja
töövõtjale kohaldatava karistuskvalifikatsiooniga, siis sellest tulenevalt täiendatakse ka
vastavat nõuet AutoVS § 5 lõikes 5. AutoVS § 5 lõikes 5 tehtav teine muudatus, millega
jäetakse sättest välja viide veolepingu sõlmimisele, on vajalik seetõttu, et veoseveo tellija ei
pruugi olla otsene veolepingu sõlmija, näiteks juhul, kui peatöövõtja on sõlminud veose
saatjaga veolepingu, kuid peatöövõtja ise tellib veoteenuse hoopis alltöövõttu pakkuvalt
vedajalt. Selle näite puhul peab peatöövõtja AutoVS § 5 lõike 5 kohaselt kontrollima, et
alltöövõtjana veoteenust pakkuval ettevõtjal on nõuetekohane tegevusluba (Eesti või teise
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedaja) või õigus veoseveo
tegevusalal tegutseda (näiteks veoloa olemasolu kolmanda riigi vedajal).
AutoVS § 5 lõike 5 punktis 1 toodud viidet § 5 lõikele 1 täiendatakse viitega ka lõikele 11,
kuna alates 21. veebruarist 2022. a peab tegevusluba olema ka ettevõtjal, kes korraldab tasulist
rahvusvahelist veosevedu üle 2500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
Muudatus on tingitud AutoVS § 5 täiendamisest lõikega 11.
4
AutoVS § 5 lõike 6 muudatuse kohaselt lisatakse lõikes toodud veose saatjale ja ekspedeerijale
ka töövõtja ning see muudatus on tingitud AutoVS § 5 lõike 5 sissejuhatavas tekstiosas tehtavast
muudatusest.
AutoVS § 7 lõigete 4 ja 5 sissejuhatavat tekstiosa muudetakse ja lisatakse täiendav isik, kelle
maine peab nii tegevusloa taotlemisel kui tegevusloa kehtivusperioodil olema hea. Selleks
isikuks on tegevusloa taotlejat või vedajat juhtima õigustatud isik, kelle puhul edaspidi seaduse
tekstis kasutatakse terminit „tegevjuht“. See muudatus tehakse AutoVS § 7 lõigete 4 ja 5
sissejuhatavates tekstiosades vastavalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktile i,
millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Määruse muudatuse
kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa
kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja
veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055
artikli 1 punkti 4a alapunkti i tekstis kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti
seadustes kasutatakse sagedamini terminit „tegevjuht“, siis ka AutoVS-s kasutatakse
„tegevdirektori“ asemel terminit „tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik. Kuna
määruse 1072/2009 artikli 6 kohaselt määratleb hea maine nõude sisu iga liikmesriik ise oma
vastavates seadustes, siis on otstarbekas ja asjakohane, et ettevõtte tegevjuhi head mainet
hakatakse hindama samaväärselt vedaja hea maine kriteeriumidele, mis on sätestatud AutoVS
§ 7 lõigetes 4 ja 5. Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja
karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes
teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi
karistusregistri väljavõte.
AutoVS § 7 lõikes 7 tehtavad muudatused on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest
muudatustest, kus tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt
vedaja riskihindamisele) kontrollitakse ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele.
AutoVS § 8 lõikes 2 tehakse muudatus, milles on sätestatud, et veokorraldusjuht vastutab
vedaja juures määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b nimetatud valdkondlike
nõuete täitmise eest. Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktide iii ja iv kohaselt
täiendatakse määruse nr 1071/2009 artikli 6 lõike 1 punkte a ja b uute valdkondadega, milleks
on maksuõigus, töötajate lähetamine autovedude sektoris, lepinguliste kohustuste suhtes
kohaldatav õigus ja kabotaažvedu. Võttes arvesse, et määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1
punktis b nimetatud osade valdkondade puhul viidatakse vaid rahvusvahelistele autovedudele,
on vajalik AutoVS § 8 lõiget 2 selguse ja nõuete ühtlustamise eesmärgil täpsustada, et
veokorraldusjuht vastutab sättes nimetatud valdkondlike nõuete täitmise eest nii riigisisesel ja
rahvusvahelisel veoseveol kui ka kabotaažveol.
AutoVS § 11 lõige 1 tunnistatakse 1 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõikes 2 tehtavate
muudatuste tõttu ning sama paragrahvi täiendamise tõttu lõikega 21 ei ole lõige 1 enam tarvilik.
AutoVS § 11 lõike 2 muutmine ja lõike 21 lisamine on kaudselt tingitud määruse 2020/1055
artikli 1 punkti 1 alapunktis a ja artikli 2 punkti 1 alapunktis b sätestatud muudatustest, millega
hõlmatakse rahvusvahelistel vedudel tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõuetega ka need
sõidukid, mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid ei ületa 3500 kilogrammi. Kuna
määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d toodud tingimustele vastava rahvusvahelise
veoseveo (oma kulul korraldatav rahvusvaheline veosevedu) puhul ei ole määratletud, millise
lubatud täismassiga auto või autorongiga korraldatava veoseveo puhul need nõuded kehtivad,
siis tehakse vastav muudatus ka AutoVS § 11 lõikes 2, mille kohaselt peab oma kulul
korraldatav rahvusvaheline veosevedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõuetele, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. See tähendab, et juhul, kui
5
ettevõtja korraldab mis tahes auto või autorongiga oma kulul rahvusvahelist veosevedu, siis
peab see vedu vastama määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele.
Samas, kui oma kulul veosevedu korraldatakse kolmandasse riiki, tuleb lähtuda välislepingus
sätestatud tingimustest, näiteks peab Vene Föderatsiooni või Ukrainasse tehtaval oma kulul
korraldataval veoseveol, kui auto või autorongi lubatud täismass ületab 6000 kilogrammi,
olema kaasas AutoVS §-s 22 sätestatud veoluba. Paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21, milles
määratletakse kindlaks, millised nõuded kehtivad oma kulul korraldataval riigisisesel
veoseveol. Uue lõike 21 kohaselt jäävad riigisisestel oma kulul veosevedudel tingimused
samaks, mis on kehtivas seaduses, ehk siis määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõudeid peab riigisisesel oma kulul korraldataval veoseveol täitma ettevõtja, kui ta
korraldab seda vedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille
valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis. Määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d
sätestatud nõudeid ei pea täitma, kui riigisisest oma kulul veosevedu korraldatakse alla 3500
kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga.
AutoVS § 11 lõigetes 3 ja 4 tehtavad muudatused on vajalikud sõnastuse täpsustamise
eesmärgil, kuna sama paragrahvi lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. Lõigetes 3 ja 4 täiendatakse
sõna „sõitjatevedu“ sõnaga „bussiga“, mis tagab õigusselguse, et määruse 1073/2009 artikli 2
lõike 5 sätestatud nõuded kehtivad oma kulul korraldatavale sõitjateveole bussiga ja mitte
teistele sõidukitele.
AutoVS § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal
esitada tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht
ei ole sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevjuhi isikukood või selle puudumisel
sünniaeg ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). See muudatus tehakse
AutoVS §-s 13 seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktiga i, millega muudetakse
määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel
igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka
ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine nõudele.
AutoVS § 13 lõike lõike 1 punktis 6 tehtav muudatus on tingitud sellest, et määruse 2020/1055
artikli 1 punktiga 3 muudetakse määruse 1071/2009 artiklit 5, mille lõigete ja punktide
tähistused on muutunud. Seetõttu on vajalik korrigeerida AutoVS § 13 lõike 1 punktis 6 toodud
viidet, mille kohaselt viide määruse 1071/2009 artikli 5 punktile c asendatakse viitega sama
määruse artikli 5 lõike 1 punktile f. Nimetatud viite muudatusega AutoVS § 13 lõike 1 punkti
6 sisu ei muutu.
AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 täiendatakse viiteid määruse 1071/2009 artikli 7 lõigetele. Kuna
määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse määruse 1071/2009 artiklisse 7 lõige 2a, siis
AutoVS § 13 lõike 2 punktis 4 on vajalik teha viide ka sellele lõikele. Viide nimetatud lõikele
puudutab erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja ettevõtja
majandusaasta aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust
tõendiga, milleks on näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud tõend, mis tõendab,
et ettevõtja käsutuses on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud summad.
AutoVS § 17 lõike 4 muudatuse kohaselt hakkaks säte kehtima kõikide autode kohta, mida
kasutatakse kasutuslepingu alusel ja mille kohta taotleb vedaja tegevusloa kinnitatud ärakirja.
Kehtiva seaduse kohaselt on see säte kehtiv vaid mõne teise Euroopa Liidu või Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus registris registreeritud
auto kohta, kui seda autot kasutab Eesti vedaja kasutuslepingu alusel ja soovib selle auto kohta
taotleda tegevusloa kinnitatud ärakirja. Kuna praegu kehtiva seaduse kohaselt ei rakendu see
säte Eesti liiklusregistris registreeritud auto kohta, mida kasutatakse kasutuslepingu alusel, siis
6
isegi juhul, kui selle auto kasutusleping kehtib lühiajaliselt, näiteks mõned kuud või aasta, siis
tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja andjal taotluse korral väljastada selle sõiduki kohta
tegevusloa kinnitatud ärakiri sama kehtivusajaga, kui on vedajale antud tegevusloa kehtivusaeg
(tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks, kui vedaja ei soovi seda lühemaks ajaks). Selline
kasutuslepingu kehtivusajast pikema kehtivusajaga tegevusloa kinnitatud ärakirja andmine on
tekitanud probleeme. Näiteks juhtumitel, kus liiklusregistris registreeritud auto kasutuslepingu
lõppedes rendib sõiduki omanik selle edasi kolmandale ettevõtjale, kellel puudub vajadus
taotleda selle auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja (näiteks kasutab autot oma kulul
korraldatavatel veosevedudel), siis on suur tõenäosus, kui eelmine auto kasutaja ei tagasta selle
auto kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakirja selle andjale, et auto kohta antud tegevusloa
kinnitatud ärakiri jääb kehtima. See tekitab aga teedel teostatava järelevalve käigus segadust,
kui MTR-i päringu järgi tuvastatakse, et auto kohta on kehtiv tegevusloa kinnitatud ärakiri
hoopis teisel ettevõttel. Samuti moonutab selline olukord tegevusloa kinnitatud ärakirjade
statistikat. Selliste probleemide vältimiseks jäetakse lõikest 4 välja viide mõne teise Euroopa
Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni ametlikus
registris registreeritud auto kohta. Muudatuse jõustumisel tuleb tegevusloa kinnitatud ärakirja
andjal nimetatud dokumendi andmisel selle kehtivusaja määramisel lähtuda auto
kasutuslepingu kehtivusajast ka liiklusregistris registreeritud autode puhul. Kui auto
kasutusleping on sõlmitud määramata tähtajaga, siis antakse sellise auto kohta tegevusloa
kinnitatud ärakiri sama lõpptähtajaga, kui on vedajale antud tegevusloa lõpptähtaeg.
AutoVS § 19 lõiget 3 täiendatakse teise lausega, mille kohaselt kantakse lõikes 3 nimetatud
otsuse põhjendused liiklusjärelevalve infosüsteemi (edaspidi LJVIS). See muudatus tehakse
AutoVS § 19 lõikes 3 tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse
määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja mille kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku
registrisse sellise otsuse põhjendused, kui raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud
karistuste tõttu alustatud haldusmenetluse tulemusena otsustatakse, et veokorraldusjuhi või
vedaja hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne. LS § 2002 kohaselt kantakse raskete
autoveoalaste õigusrikkumiste andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt alustatakse
ka hea maine hindamise osas haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 2
muudatuse kohaselt tuleb selliste haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda liikmesriigi
riiklikusse registrisse, siis on otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks Eestis on LJVIS.
Seoses läbiviidavate haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate riskihindamise
võimalused tulenevalt süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste andmetest ning
seaduse muudatuse jõustumisel arendatakse sellele juurde ka haldusmenetluse otsuse
põhjenduste lisamise võimalus. Kuni 2021. aasta 1. jaanuarini viis selliseid haldusmenetlusi
läbi pädeva asutusena MKM, alates 1. jaanuarist 2021. a on selliste haldusmenetluste
alustamine volitatud AutoVS alusel Transpordiametile.
AutoVS § 19 lõikes 8 tehakse mitmed muudatused, mille tõttu on otstarbekas kogu säte uuesti
sõnastada. Kõige olulisema muudatusena täiendatakse lõiget 8 selliselt, et sättes toodud
põhjustel oleks lisaks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalusele
võimalik tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada. Määruse
1071/2009 IV lisa punkti 3 kohaselt, kui sõidetakse väga tõsise tehnilise puudusega sõidukiga,
mis kujutab sellist vahetut ohtu liiklusohutusele ja mis viib otsuseni sõiduk kasutuselt
kõrvaldada, siis kuulub selline õigusrikkumine kõige raskemate autoveoalaste õigusrikkumiste
hulka, mis sama määruse artikli 6 kohaselt mõjutab vedaja või veokorraldusjuhi mainet.
Määruse 1072/2009 artikli 12 lõikes 1 nimetatakse ära meetmed, mida saab vedaja
asukohaliikmesriigi pädev asutus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste korral tarvitusele võtta.
Nende meetmete hulgas on ka tegevusloa kõigi või osade kinnitatud ärakirjade ajutine või
alaline kehtetuks tunnistamine. Kuna AutoVS § 19 lõikes 8 on praegu kehtiva seaduse versiooni
kohaselt sätestatud ainult tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtetuks tunnistamise võimalus, kui
7
oma sisult suhteliselt range otsus, siis selleks, et viia see säte kooskõlla määruse 1072/2009
artikli 12 lõike 1 punktiga a, täiendatakse sätet lauseosaga, mille kohaselt oleks võimalik sättes
toodud põhjustel tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivus ka kindlaksmääratud ajaks peatada.
Lisaks sellele tehakse sättes mõned redaktsioonilised muudatused. Tekstiosas „auto ja selle
haagise“ asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“, et autot ja haagist oleks võimalik eraldi käsitleda.
See on vajalik juhul, kui näiteks auto on tehniliselt korras, aga haagisel tuvastatakse järelevalve
käigus väga tõsine tehniline viga ning haagis tuleb liikluses kasutuselt kõrvaldada. Lisaks
sellele asendatakse tekstiosas „tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine“ sõna „ja“
sõnaga „või“, et oleks võimalik ka neid asjaolusid eraldi käsitleda. Kui jätta see tekst muutmata,
siis oleks tegevusloa kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamine või selle dokumendi kehtetuks
tunnistamine võimalik vaid juhul, kui tuvastatud on kõik kolm asjaolu – ei ole tagatud auto või
selle haagise õige kasutamine, tehniline korrasolek ja nõuetekohane hoidmine, kuid see ei oleks
AutoVS § 31 lõikes 3 sätestatud nõudega kooskõlas.
AutoVS §-i 29 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, milles käsitletakse tasulisel veoseveol
kasutatavat veodokumenti. Praegu on veose saatedokumentide veoseveol kaasas olemise
kohustus sätestatud LS § 88 lõikes 6. See nõue LS-is on liiga üldine ja puudub selgus, millist
dokumenti veose saatedokumendina käsitletakse ja millised andmed peavad selles kajastuma.
Kuna tasulist veosevedu reguleerib autoveoseadus, siis on asjakohasem, et veodokumendi
autojuhil kaasas olemise ja selle järelevalveametnikule kontrollimiseks esitamise kohustus on
sätestatud autoveoseaduses ning vastav säte LS-is (§ 88 lõige 6) tunnistatakse kehtetuks.
Oluline on täpsustada dokumendi nimetust. Termin „veose saatedokumendid“ on liiga üldine
ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente. Näiteks võlaõigusseaduse §-s
780 käsitletakse veose saatedokumentidena ka tollivormistuse ja muude ametlike toimingute
läbiviimiseks vajalikke dokumente. Seetõttu võetakse AutoVS-s termini „veose
saatedokumendid“ asemel kasutusele uus termin, milleks on „veodokument“ ja lisatakse
õigusselguse eesmärgil, et tegemist on dokumendiga, mis tõendab veolepingu sõlmimist. Sellel
eesmärgil on veodokumendiks kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsioonist
(CMR) tulenev saatedokument, võlaõigusseadusest tulenev veokiri, metsamaterjali veol
kasutatav veoseleht või muu samalaadne dokument. Samuti vajab täpsustamist, et selle
dokumendi kaasas olemise ja kontrollimiseks esitamise kohustus on tasulisel veoseveol. Kui
ettevõtja korraldab veosevedu oma kulul, siis rakenduvad selleks AutoVS § 11 lõigetes 2 ja 21
nimetatud nõuded ning AutoVS § 29 lõike 1 punkti 4 kohaselt peavad autojuhil olema kaasas
ja ta peab kontrollimiseks esitama dokumendid, mis tõendavad, et oma kulul korraldatav
veosevedu vastab määruse 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele. Samas võib
oma kulul veosevedu korraldav ettevõtja kasutada oma kulul veoseveol sarnast veodokumenti,
mida kasutatakse tasulisel veoseveol. Sarnaselt LS § 88 lõikes 6 sätestatule lisatakse AutoVS §
29 lõikesse 3, et veodokument võib olla ka elektrooniline. AutoVS §-i 29 täiendatakse lõikega
4, milles sätestatakse loetelu andmetest, mis peavad igas veodokumendis olema esitatud.
Tegemist on andmetega, mille põhjal saab riikliku järelevalve teostaja kindlaks teha veolepingu
osapooled, veose peale- ja mahalaadimise kohad, pealelaadimise kuupäeva ja andmed veetava
veose kohta. Tegemist on vähima kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal
veodokumendil nii riigisisesel kui rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Vastavalt veo või veose
liigile võib tulenevalt AutoVS-st, teistest asjaomastest seadustest, Euroopa Liidu
otsekohalduvatest õigusaktidest ning rahvusvahelistest konventsioonidest ja kokkulepetest
tuleneda ka teisi andmeid, mis peavad olema veodokumendile kantud. Näiteks kabotaažveo
korral peavad veodokumendile olema kantud määruse 1072/2009 artikli 8 lõikes 3 nimetatud
andmed, kombineeritud veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 33 lõikes 6 ning
ohtliku veose veol täiendavad andmed, mis on sätestatud AutoVS § 35 lõike 10 punktis 1. Kuna
määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt täiendatakse määrust 1072/2009 artikliga 14a,
mis kohustab liikmesriike kehtestama karistuse ka veose saatjale, kui tema tellitud
8
veoteenusega kaasneb määruse rikkumine, siis riikliku järelevalve käigus on veose saatja
võimalik kindlaks teha veodokumendile kantud veose saatja andmete põhjal.
AutoVS § 48 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11, millega lisandub tegevusloa andjale kohustus
kanda majandustegevuse registrisse ka AutoVS § 13 lõike 1 punktis 11 nimetatud tegevjuhi
andmed. Nende andmete kandmine majandustegevuse registrisse on vajalik, kuna tegevusloa
menetlusprotsessis tuleb igakordselt kontrollida tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see
kontroll toimub Eesti isikukoodiga tegevjuhi puhul majandustegevuse registris arendatud x-tee
päringuga karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht
on mõnes teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks
teise riigi karistusregistri väljavõte. Kuna tegevjuhi vastavust hea maine nõudele võidakse
kontrollida ka tegevusloa kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja riskihindamisele (kui
vedaja korraldatud veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid autoveoalaseid
õigusrikkumisi), siis on oluline, et tegevjuhi andmed on kantud majandustegevuse registrisse
ning tema vastavust hea maine nõudele on võimalik x-tee päringuga karistusregistrist
kontrollida. See muudatus on tingitud AutoVS § 7 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, mille
kohaselt tuleb hakata hea maine nõudele vastavust kontrollima ka vedaja tegevjuhi osas.
AutoVS §-i 48 täiendatakse lõikega 11, mille kohaselt kantakse majandustegevuse registrisse
ka vedaja juures töötavate inimeste arv iga aasta 31. detsembri seisuga. Nimetatud kohustus
kanda vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse iga vedaja kohta ka tema juures töötavate
tuleneb määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega on muudetud määruse
1071/2009 artikli 16 lõiget 2. Nimelt on nimetatud artikli lõiget 2 täiendatud punktiga h, millega
kohustatakse liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse eelmise
kalendriaasta 31. detsembril vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse registrisse
hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. Selle nõude eesmärk on võidelda nn riiulifirmade vastu ning
üks parameeter, mille osas saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste arv. Kuna
Eestis kantakse vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16 lõike 2
punktides a kuni d, majandustegevuse registrisse, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse
artikli 16 lõike 2 uues punktis h nimetatud töötajate arv kantakse majandustegevuse registrisse.
Selle nõude täitmine on kõige otstarbekam lahendada x-tee päringuga majandustegevuse
registrist Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse, kuna vastavad andmed on olemas
töötamise registris. Päring kõikide vedajate osas hakkaks toimuma üks kord aastas
kokkulepitud ajal/aegadel, et iga aasta 31. märtsiks oleksid need andmed majandustegevuse
registris uuendatud. Selline registrite vaheline x-tee lahendus võimaldab vabastada vedajad
kohustusest hakata neid andmeid majandustegevuse registrile või tegevusloa andjale iga-
aastaselt esitama. Nimetatud andmed iga vedaja kohta on vajalik kanda majandustegevuse
registrisse, kuna nendele andmetele tuleb tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet
teostavatele ametnikele (nõue sätestatud määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii
kolmandas lõigus). Näiteks toimivad praegu päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist
majandustegevuse registrisse, et edastada Eesti vedaja kehtiva tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirja andmed, kui Eesti vedaja kasutuses olevat ja rahvusvahelist veosevedu teostavat autot
kontrollitakse mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi teedel teostatava järelevalve käigus. Sama
süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon hõlmata ka vedaja juures töötavate inimeste
arvu ja muud andmed, mis vastavate muudatustega on määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2
lisatud.
AutoVS-i täiendatakse §-ga 481, milles määratletakse ära riiklik kontaktpunkt, kes hakkab
vastutama määruse 1071/2009 artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse ning sama artikli
lõigetes 4−7 sätestatud halduskoostöö ja vastastikuse abi osutamise eest. Kuna määruse
1071/2009 rakendamise osas on pädevaks asutuseks Eestis MKM, siis on otstarbekas, et ka
selle määruse artiklis 18 nimetatud ülesannete täitmise eest vastutav kontaktpunkt on MKM.
9
Samas sätestatakse, et MKM-i volitusel võib neid ülesandeid hakata täitma ka Transpordiamet.
Riikliku kontaktpunkti AutoVS-s määratlemine on oluline, kuna riigil tuleb kindlaksmääratud
kontaktpunkti andmed edastada Euroopa komisjonile. Euroopa komisjon avaldab selle teabe
kõikidele liikmesriikidele, et oleks teada, millise kontaktpunkti poole tuleb nimetatud määruse
artiklis 18 kirjeldatud teabevahetuse osas pöörduda. Käesolev muudatus tehakse AutoVS-s
seoses määruse 2020/1055 artikli 1 punktiga 13, millega asendatakse määruse 1071/2009 kogu
artikli 18 tekst uue tekstiga. Artikli 18 lõikes 3 kirjeldatud teabevahetuse raames tuleb riiklikul
kontaktpunktil saata välja ja võtta vastu teavet sama määruse artiklis 6 nimetatud rasketes
autoveoalastes õigusrikkumistes süüdimõistmiste ja nende eest määratud karistuste kohta.
Teabevahetus toimub Euroopa komisjoni poolt hallatava ERRU süsteemi kaudu. Vastuvõetud
teave õigusrikkumise ja selle eest määratud karistuse kohta tuleb kanda vedaja asukohariigi
elektroonilisse registrisse. Eestis on selleks registriks LS § 2001 kohaselt LJVIS. Eesti on ERRU
süsteemiga liitunud ning teabevahetus raskete autoveoalaste õigusrikkumiste osas toimib juba
2017. aastast. Lisaks eelnevale tuleb riiklikul kontaktpunktil vastavalt määruse artikli 18
lõigetes 4−7 sätestatule teha teiste liikmesriikide pädevate asutustega halduskoostööd ja vastata
nende teabenõuetele seoses vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetega. Teabenõudele tuleb
vastata 30 tööpäeva jooksul alates selle saabumisest. Kui teabenõue ei ole piisavalt
põhjendatud, võib selle tagasi lükata. Kirjeldatud halduskoostöö ja teabenõuete edastamine
hakkab toimuma siseturu infosüsteemi (edaspidi IMI) kaudu, mis on loodud määrusega
1024/2012 ning selle määruse osas on MKM juba kontaktpunktiks määratud.
AutoVS § 49 lõiget 5 täiendatakse tekstiosaga, mille kohaselt teostab Maksu- ja Tolliamet
riiklikku järelevalvet lisaks seaduse § 29 lõike 1 punktides 1–4 ja 7 nimetatud dokumentidele
ka § 29 lõigetes 3 ja 4 nimetatud dokumendi (veodokumendi) üle teel. Kuna Maksu- ja
Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet AutoVS § 29 lõikes 1 nimetatud tegevusloa kinnitatud
ärakirja, juhitunnistuse, välislepingust tuleneva veoloa, oma kulul korraldatava veoseveo
tõendamiseks esitatavate dokumentide ja ohtliku veose veol kasutatavate dokumentide üle teel,
siis on otstarbekas, et nendele dokumentidele lisaks kaasneb järelevalve ka autojuhil kaasas
oleva veodokumendi üle. Veodokument on riikliku järelevalve teostajale oluline dokument, et
kindlaks teha veo osapooled, veose peale- ja mahalaadimise kohad ning veost kirjeldavad
andmed. Kuna veodokumendi veose saatja või ekspedeerija poolt esitamata jätmise või
valeandmete esitamise osas (AutoVS § 72) on väärteo menetlejana Maksu- ja Tolliamet juba
AutoVS § 73 punktis 2 sätestatud, siis on vajalik, et Maksu- ja Tolliameti osas lisatakse vastav
säte riikliku järelevalve teostajana ka § 49 lõikesse 5.
AutoVS § täiendatakse §-dega 721 ja 722. Paragrahvis 721 kehtestatakse rahatrahv veose
saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo
tellimise eest. Karistus veose saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale kehtestatakse vastavalt
määruse 2020/1055 artikli 2 punktile 7, millega täiendati määrust 1071/2009 artikliga 14a.
Nimetatud määruse muudatuse kohaselt on liikmesriigid kohustatud kehtestama karistused
veose saatjatele, ekspedeerijatele ja töövõtjatele määruse 1072/2009 II ja III peatüki
mittejärgmise eest, kui nad olid teadlikud või pidid olema teadlikud, et nende tellitavate
veoteenustega kaasneb määruse rikkumine. Määruse II peatükis on sätestatud nõuded seoses
ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga ning III peatükis nõuded seoses
kabotaažvedudega ning määruse kohaselt peavad veose saatja, ekspedeerija ja töövõtja tasulist
veosevedu või kabotaažvedu tellides veenduma, et seda vedu korraldaval ettevõtjal on kehtiv
tegevusluba ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakiri. Vastav nõue veose saatjale ja
ekspedeerijale on juba sätestatud AutoVS § 5 lõikes 5, mida käesoleva eelnõu punkti 2 kohaselt
täiendatakse, kuna määruse 1071/2009 artiklile 14a on vajalik lisada sellesse loetellu ka
töövõtja. Kuna Eestis on ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kohustusega hõlmatud
ka tasulised riigisisesed veoseveod üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto ja
autorongiga, siis tuleb veose saatjal, ekspedeerijal ja töövõtjal nii riigisisese kui rahvusvahelise
10
veoseveo kui ka kabotaažveo tellimisel eelnevalt kontrollima, et ettevõtjal on nõutav
tegevusluba (Eesti või Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna vedaja) või õigus
veoseveo tegevusalal tegutseda (kolmanda riigi ettevõtja). Lisaks eelnevale peab veose saatja,
ekspedeerija ja töövõtja kabotaažveo tellimisel olema teadlik, et järgitakse kabotaažvedudel
kehtivaid reegleid. Kabotaažvedude reeglid on kehtestatud määruse 1071/2009 artiklites 8 ja 9
ning AutoVS-s tehakse nendele nõuetele viide §-s 32. Näiteks, kui veose saatja, ekspedeerija
või töövõtja tellib kabotaažveo teenuse Läti vedajalt ning selle tellimuse kohaselt teeb Läti
vedaja Eesti territooriumil pärast rahvusvahelist veosevedu rohkem kabotaažvedusid kui kolm
vedu ja/või pikema perioodi jooksul kui seitse päeva, siis lasub vastutus selle õigusrikkumise
eest nii Läti vedajal/autojuhil kui need kabotaažveod tellinud veose saatjal, ekspedeerijal või
töövõtjal. Õigusrikkumise tuvastamisel on riikliku järelevalve teostajal võimalik veose saatja
kindlaks teha koheselt teel toimuva kontrolli käigus, kuna vedaja on kohustatud esitama
veodokumendi ning sellele on kohustuslik kanda veose saatja nimi ja aadress. Ekspedeerija ja
töövõtja kui veo tellijate kindlakstegemise teel toimuva kontrolli käigus on keerulisem ning
järelevalve teostajale põhjalikumat uurimist näiteks üldmenetluse raames. Rahatrahv veose
saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale nõuetele mittevastava veoseveo tellimise eest on kuni 200
trahviühikut ning kui selle teo paneb toime juriidiline isik, siis on rahatrahv 13 000 eurot.
Nimetatud rahatrahvi määrade kehtestamisel on arvestatud sarnaste rikkumiste eest vedajale
AutoVS-s sätestatud rahatrahvide määradega (§-d 53, 55, 56, 60 ja 65).
Paragrahvis 722 kehtestatakse rahatrahv autojuhile veodokumendi esitamata jätmise või
veodokumendi täitmise nõuete rikkumise korral. Kuna käesoleva eelnõu kohaselt täiendatakse
AutoVS §-i 29 lõigetega 3 ja 4, milles kehtestatakse autojuhile veodokumendi kaasas olemise
ja järelevalveametnikule kontrollimiseks esitamise kohustus (lõige 3) ning veodokumendile
kantavad vähimad andmed (lõige 4), siis nende nõuete rikkumise eest on vastutav ka autojuht.
Autojuht peab veenduma, et veosevedu alustades on tal kaasas nõuetekohane veodokument
ning selle puudumisest koheselt vedajat või veose saatjat/ekspedeerijat informeerima. Reeglina
on veodokumendi koostaja veose saatja või ekspedeerija, kes peab veose üleandmisel andma
vedajale/autojuhile kaasa veodokumendi nii vedaja kui saaja jaoks. Selle nõude rikkumise osas
on vastav karistus kehtestatud veose saatjale ja ekspedeerijale AutoVS §-s 72. Kuna põhiline
vastutus veodokumendi olemasolu eest lasub veose saatjale või ekspedeerijale, siis on ka
rahatrahvi maksimaalne määr neile kõrgem – kuni 200 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul
kuni 13 000 eurot. Kuna autojuht peab veenduma, et tal on nõutav veodokument veoseveo
teostamisel kaasas ning nõuetekohaselt täidetud, siis tema vastutus võrreldes veose saatja või
ekspedeerija vastutusega on väiksem ning seetõttu kehtestatakse rahatrahvi määra suuruseks
autojuhile kuni 100 trahviühikut.
AutoVS § 73 punkte 1 ja 2 täiendatakse selliselt, et eelnõu alusel vastutusalasse lisatava kahe
karistusparagrahvi (§ 721 ja 722) osas on väärtegude kohtuvälisteks menetlejateks Politsei- ja
Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet. Mõlemad asutused on ka §-des 721 ja 722 nimetatud
dokumentide osas riikliku järelevalve teostajad.
Paragrahviga 2 sätestatakse ELTTS muutmine. Paragrahv koosneb 14 punktist.
ELTTS § 2 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks, kuna direktiivi 2020/1057 kohaselt tuleb
reguleerimisala laiendada ka autoveosektorile, mille seni kehtinud säte välistas. Direktiivi
2020/1057 artikli 1 lõikest 1 tuleneva reguleerimisala muudatusega tagatakse ELTTS-s
direktiivi 96/71/EÜ rakendamine autoveosektori põhiselt, kus autoveosektori töötajate suurt
liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate
piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel. Samuti tagatakse direktiivi 96/71/EÜ sätete
rakendamist käsitleva direktiivi 2014/67/EL kohaldatavus.
11
ELTTS-i täiendatakse §-ga 21, millega sätestatakse direktiivist 2020/1057 tulenevad
autoveosektori põhised erinormid, millega kaasnevad teatavad kohustused ja erandid.
Direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 2 kohaselt kuulub sõidukijuht lähetusnõuete
kohaldamisalasse, kui tööandjale laieneb direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punktis a osutatud
riikidevahelise meetme kohustus (ELTTS-s vaste § 2 lg 1 punkt 1).
Sellest lähtuvalt on autoveosektori põhised lähetusnormid kohaldatavad vaid juhul, kui
ettevõtja lähetab töötajad teise liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu
alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja kõnealuses teises liikmesriigis tegutseva
lepinguosalise vahel, kellele teenused on mõeldud, kui lähetav ettevõtja ja töötaja on lähetamise
ajaks sõlminud töösuhte. Ülejäänud meetmed, direktiivi 96/71/EÜ artikli 1 lõike 3 punkt b ja c,
mis käsitlevad teises riigis kontsernis või tööjõuvahenduse kaudu töötamist ning mis on üle
võetud ELTTS-s § 2 lg 1 punktidega 2 ja 3, ei kuulu direktiivi 2020/1057 kohaldamisalasse,
seega ei kohaldata autoveosektori põhiseid erinorme. Nendel juhtudel kohaldatakse ELTTS-i
üldiseid kehtivaid sätteid.
Lisaks on praktikas sätte kohaldatavuse hindamise juures oluline jälgida direktiiv 96/71/EÜ
artikkel 1 lõike 3 punkti a meetme käsitlust, mille kohaselt on eelduseks leping, mis on sõlmitud
lähetava ettevõtja ja kõnealuses liikmesriigis tegutseva lepinguosalise vahel, kellele teenused
on mõeldud. Nimelt transpordisektori iseärasusi arvestades ei pruugi lähetatava riigi ja
vastuvõtva riigi ettevõtjal olla omavahelist teenuslepingut. Transporditeenuse lepinguline suhe
võib olla sõlmitud veose saatja ettevõtte ja logistikaettevõtte vahel ning sama logistikaettevõtte
ja transpordiettevõtte vahel, kusjuures ei saa välistada, et logistikaettevõte võib asuda
vastuvõtvas riigis. Sellise teenuslepingulise mudeli puhul ei rakendu direktiivi 2020/1057
sätted.
Lõige 1 kehtestab autoveosektorile direktiivist 2020/1057 tulenevad erandid, mille suhtes ei
rakendu seaduse kohaldamisala.
Punkti 1 kohaselt ei kohaldata seadusest tulenevaid nõudeid kahepoolsele veole. Kuna direktiiv
2020/1057 artikkel 1 lõiked 3 ja 4 käsitlevad veoliigi iseärasuste tõttu kahepoolse veo mõistet
veoseveol ja sõitjateveol erinevalt, siis vastavalt on mõisted üle võetud käesoleva paragrahvi
lõigetega 3 ja 4.
Autoveo liikuvat laadi arvestades ei lähetata sõidukijuhte üldiselt teise liikmesriiki pikaajaliste
teenuslepingute alusel nagu võib olla tavaks mõnes muus sektorites. Seetõttu täpsustatakse,
millistel juhtudel ei kehti lähetatud sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ ja seega ka
ELTTS lähetamist käsitlevad sätted. Eelkõige on määravaks seos, mis on sõidukijuhil osutatava
teenuse ja vastuvõtva riigi territooriumiga. Kui sõidukijuht teeb kahepoolseid vedusid ettevõtja
asukohariigist teise liikmesriigi või kolmanda riigi territooriumile või tagasi asukohariiki, on
teenuse iseloom tihedalt seotud selle asukohariigiga, mitte vastuvõtva riigiga. Sellest tulenevalt
lähetusnõudeid kahepoolsetel vedudel ei kohaldata.
Punkt 2 võtab üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 5, mille kohaselt transiitveo korral ei kehti
lähetamist käsitlevad sätted. Transiitveo puhul läbib sõidukijuht riiki ilma kaupa peale või maha
laadimata või reisijaid peale võtmata või neil väljuda laskmata ning seetõttu ei ole sõidukijuhi
tegevuse ja läbitud liikmesriigi vahel olulist seost. Kohaldamisala ei muuda ka näiteks
sõidukijuhi hügieenilistel põhjustel tehtud peatused.
Punkt 3 sätestab kahepoolse veoseveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 3
kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused. Üle võetava direktiivi sätte
12
eesmärk on eelkõige lähetusnormide kohaldamisel luua tingimus kahepoolse veo erandile.
Direktiiv peab võimalikuks, et juht teeb mitmeid kahepoolseid vedusid ühe teekonna jooksul.
Konkreetse sättega kehtestatakse teekonnal lubatud täiendavate veoselaadimisele piirarv.
Sättest tulenev üks täiendav laadimine võib toimuda asukohariigi ja vastuvõtva riigi teekonnal
ja/või üks laadimine tagasi suunal. Selgitavalt tuleb lisada, et vastuvõtva riigi suunalisel veol
on lubatud teha üks mahalaadimine ja lisaks ka üks pealelaadimine. Seejuures on oluline, et
maha- ja pealelaadimine ei toimu ühes ja samas riigis. Sama õigus kehtib ka asukohariigi
tagasisuunalisel veol. Kusjuures vastuvõtva riigi suunalisel veol ära kasutatud täiendav
veoselaadimise õigus ei mõjuta tagasisuunalisel veol täiendava veoselaadimise õigust.
Punkt 4 täiendab punktis 3 käsitletud täiendavate veoselaadimiste õigust ja võtab üle direktiivi
2020/1057/EL artikkel 1 lõike 3 neljanda lõigu sätted. Kui vastuvõtva riigi suunalisel veol ei
kasutatud ära täiendava veoselaadimise õigust, siis asukoha liikmesriigi tagasisuunalisel veol
on vastavaid täiendavaid veoselaadimisi õigus teha kaks korda. Näiteks Soome - Saksa – Soome
kahepoolsel veol, kus Soome – Saksa teekonnal vahepealseid veoselaadimisi ei teostatud on
lubatud Saksa – Soome teekonnal näiteks järgnev: üks pealelaadimine Poolas, üks
mahalaadimine Leedus, üks pealelaadimine Lätis ja üks mahalaadimine Eestis.
Punkt 5 sätestab kahepoolse sõitjateveo erandile direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõike 4
kolmandast lõigust tulenevad täiendavad õigused ja tingimused.
Üle võetava sätte eesmärk ja tingimused on samad mis punkti 3 juures kajastatud. Veose laadi
iseärasustele vastavalt on lubatud asukohariigi ja vastuvõtva riigi suunalisel teekonnal sõitjaid
peale võtta ja/või lubada väljuda üks kord. Sama õigus kehtib ka asukohariigi tagasisuunalisel
veol.
Lõiked 2 ja 3 võtavad üle direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 3 teise lõigu ja lõike 4 teise lõigu
sätted, millega luuakse kahepoolsele veoseveole ja sõitjateveole mõiste.
Kahepoolse veoseveo mõiste hõlmab ka direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikest 6 tulenevat
kombineeritud veo maantee etapi erandit. Sätte kohaselt ei kehti teatava erisusega lähetatud
sõidukijuhtide suhtes direktiivi 96/71/EÜ lähetamist käsitlevad nõuded, kui teostatakse AutoVS
§ 33 kohast kombineeritud veo maantee etappi. Kombineeritud vedu AutoVS § 33 tähenduses
on riikidevaheline vedu, kus veo algetapil kasutatakse maanteed ja lõppetapil sama
saatedokumendi alusel raudteed, siseveeteed või mereteed või vastupidi ning veo alg- ja lõpp-
punkti vaheline kaugus otsejoones mõõdetuna on üle 100 kilomeetri. Kõnealune erand kehtib
vaid juhul, kui maantee etapp kujutab endast kahepoolset vedu, st sadam või raudteejaam, kus
toimub sõidukile peale või maha laadimine, paikneb autoveoettevõtte asukohariigis. Kui laevalt
või rongilt sõidukile laetud veos laaditakse maha samas riigis või emba kumba laadimine
toimub riigis, mis ei ole autoveoettevõtte asukohariik, kohalduvad ELTTS-i lähetamist
käsitlevad sätted eranditult.
ELTTS § 21 lõike 2 punkte 3–5 muudetakse. Punktides 3–5 käsitletud täiendavad
veoselaadimised või sõitjate peale võtmine või maha lubamine on vastavalt direktiivi
2020/1057 artikkel 1 lõike 3 viiendale lõigule ja lõike 4 neljandale lõigule lubatud vaid juhul,
kui sõiduk on varustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 165/2014 autovedudel
kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr
3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate
sotsiaalõigusnormide ühtlustamist artiklite 8, 9 ja 10 kohase aruka sõidumeerikuga (SMART
2). Selle sätte ülemineku periood on 2 aastat alates vastava sõidumeeriku versiooni rakendusakti
vastuvõtmisest. Komisjonil on rakendusakti vastuvõtmise tähtajaks 21.08.2021. Jõustumise
13
kuupäev võib muutuda, kui komisjon jõustab rakendusakti tähtajast varem või hiljem.
Orienteeruv ülemineku tähtaeg on 21.08.23, mis on eraldi toodud ka eelnõu jõustumise sätetes.
ELTTS § 5 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks seoses direktiivi 2020/1057 üle võtmisega, mille
kohaselt laiendatakse direktiivist 96/71/EÜ tulenevate töötingimuste tagamise kohustus ka
autoveosektoris. Selgitavalt tuleb lisada, et töötingimuste loetelus autoveosektorile erandeid ei
kehtestata, seega tööandjal on kohustus tagada kõik ELTTS § 5 lg 1 tulenevad töötingimused.
Seni kehtinud normi kohaselt oli tööandjal lähetatud autoveosektori töötajale kohustus tagada
ainult Eestis kehtestatud töötasu alammäära.
ELTTS §-i 5 täiendatakse lõigetega 12 ja 13. Lõikega 12 kohustatakse tulenevalt direktiivi
2020/1057 artikli 8 teisest lõigust tööandjat juhendama sõidukijuhti tema õiguste ja kohustuste
osas. Juhendamine peab hõlmama sätted, millal kuulub juht lähetusreeglite alla ja millal mitte,
ning milliseid dokumente peab lähetuse ajal kaasas kandma.
Lõikega 13 luuakse veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele üldkohustus tagada, et
tellitud teenusega ei kaasne seaduse rikkumisi. Sätte vajalikus tuleneb direktiivi 2020/1057
artikli 5 lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik kehtestama õigusnormid karistuse
määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele. Samas direktiivis nimetatud
subjektidele tegutsemis- või keelunormi ei kehtesta. Seega antud kohustusnormi
kehtestamisega tagatakse õiguskorrektne vastutusala kohaldamise võimalus ELTTS § 91 lg 11
alusel. Selgitavalt tuleb lisada, et § 91 lg 11 kirjeldava dispositsiooniga on täpsustatud käitumise
iseloomulike tunnuseid, mille kohaselt ka käesoleva paragrahvi lõikes sisalduv kohustusnorm
eelkõige eeldab neid tegevusi, kus veose saatja, ekspedeerija või töövõtja veotellimus saab
mõjutada sõidukijuhtidele töötingimuste tagamist. Näiteks keelatud on teadlikult odavama,
kiirema vms teenuse tellimine, millega kaasneb sõidukijuhile sotsiaalkaitse riive.
ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 11 ja 12, millega ühtlustatakse EL-i üleselt
autoveosektori erisusi arvestavalt haldus ja järelevalvemeetmeid ja mis tuleneb direktiivi
2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist a. Eesmärgiga hõlbustada lähetamisalaste
nõuete täitmise kontrollimist, peavad autoveoettevõtjad sõidukijuhtide lähetamisel saatma
liikmesriigi pädevatele asutustele lähetussdeklaratsiooni. Lähetusdeklaratsioon on ka seni
muudes valdkondades lähetatud töötajate suhtes kohustuslik olnud ja on ka edaspidi, ent nende
nõuetega puudub EL-i ülene ühtne vorm ja käsitlus ning on põhjustanud ettevõttele
ebamõislikult suurt halduskoormust. Et vähendada autoveoettevõtjate halduskoormust, on
eesmärgiks lähetusdeklaratsioonide saatmine ja uuendamine lihtsamaks muuta. Seepärast on
ühelt poolt antud komisjonile kohustus luua autoveoettevõtjatele kättesaadav mitmekeelne
IMI-ga ühendatud avalik liides, mille kaudu nad saaksid esitada ja uuendada lähetusteavet ning
esitada IMI-sse vajaduse korral muid vajalikke dokumente, teisalt on pandud ettevõtetele
kohustus kõnealust infosüsteemi kasutada.
Lisaks on tulenevalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktist b tööandjal
kohutus tagada, et sõidukijuhi käsutuses on ning et sõidukijuht säilitab ja teeb teedel
korraldatava kontrolli käigus kättesaadavaks paberkandjal või elektroonilisel kujul IMI-st
pärineva lähetusdeklaratsiooni koopia.
ELTTS § 51 lõiget 2 muudetakse. Kehtiv säte käsitleb lähetuse eelselt andmete esitamise
vormi ja ajakohastamise kohustust. Lõike muutmisega laiendatakse kohustust ka sõidukijuhtide
lähetamisele vastavalt direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 esimese lõigu punktile b ja lõikele
12. Vastavaid toiminguid tuleb teha IMI avaliku liidese kaudu.
14
ELTTS §-i 51 täiendatakse lõigetega 41 ja 42. Lõikega 41 võetakse üle direktiivi 2020/1057
artikli 1 lõike 11 esimesest ja teisest lõigust tulenev dokumentide ja tõendite loetelu, mis tuleb
sõidukijuhtide lähetuse korral Tööinspektsiooni nõudmisel järelevalve teostamiseks esitada.
Sättega on hõlmatud nii riikliku järelevalve teostamise eesmärk, kui ka direktiivi 2020/1057
artikkel 1 lõikest 11 tulenev vajadus tagada liikmesriikide vastastikune koostööd, mille kohaselt
asukohariigi pädev asutus on kohustatud vastuvõtvale liikmesriigile taotluse korral edastama
lähetusega seonduvad tõendid. Seejuures järelevalve teostajaks jääb ikkagi koostöö palve
esitanud vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus, mitte Tööinspektsioon. Sellest tulenevalt on sätte
eesmärk tagada Tööinspektsioonile vajalike tõendite küsimise õigus ka väljaspool riiklikku
järelevalvet. Selgitavalt tuleb lisada, et antud vajadus tekib olukorras, kus Eesti autoveoettevõte
jätab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud tõendid kaheksa nädala jooksul
esitamata.
Lõikega 42 sätestatakse direktiivi 2020/1057 artikli 1 lõike 11 teisest lõigust tulenevalt
järelevalve teostamiseks sõidukijuhtide lähetusega seonduvate dokumentide esitamise erisus.
Sätte kohaselt on tööandja kohustatud Tööinspektsioonile vajalikud dokumendid esitama
kaheksa nädala jooksul, seejuures peab seda tegema IMI avaliku liidese kaudu.
Paragrahvi 53 täiendamine lõikega 31, millega sätestatakse sõidukijuhtide lähetuse ajaline
kestvus vastavalt direktiivi 2020/1057 artikkel 1 lõikele 8, millest tulenevalt autoveoettevõte
tagab lähetatud sõidukijuhile ELTTS kohased töötingimused ainult Eesti territooriumil
viibimise aja ulatuses. Korduvatel lähetusjuhtumitel ei liideta eelnevaid lähetusi, mis välistab
ELTTS-st tulenevad pikaajalise lähetuse nõuete kohaldamise.
ELTTS § 71 lõiget 3 muudetakse. Muudatus on normitehniline, kuivõrd seaduses tuleb
normitehnika reeglite järgi lühend märkida esimesse sättesse, kus lühendit kasutatakse, tuli
tõsta lühend § 71 juurest ümber § 51 lõikesse 11, mis esimest korda siseturu infosüsteemi
muudatustega mainib ja on asukohaliselt seaduses eespool. Sellest tulenevalt tuleb §-st 71 jätta
vastav tekstiosa välja.
ELTTS §-i 91 täiendatakse lõikega 11. Sätte vajalikkus tuleneb direktiivi 2020/1057 artikli 5
lõikest 1, mille kohaselt peab liikmesriik direktiivi sätete rikkumiste osas kehtestama
õigusnormid karistuse määramiseks ka veose saatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele.
Direktiiv ise jääb üldsõnaliseks ja nimetatud subjektidele tegutsemis- või keelukohustust ei
nimeta. Direktiivi seletava osa kohaselt on erisätete üldeesmärk luua ohutu, tõhus ja sotsiaalselt
vastutustundlik autovedude sektor, millest tulenevalt on vaja ühelt poolt tagada sõidukijuhtidele
nõuetekohased töötingimused ja sotsiaalkaitse ning teiselt poolt ettevõtjatele ning
autoveoettevõtjatele sobilikud äritegevuse ja ausa konkurentsi tingimused. Vaatamata direktiivi
üldsõnalisusele tuleb keskenduda pigem töötingimuste kaitsele. Veose saatjatele,
ekspediitoritele ja töövõtjatele vastutusala laiendamisel ongi lähtutud otsesest sotsiaalkaitse
riive võimalusest. Näiteks veoteenust tellinud veosesaatja ja autoveoettevõte on teenuse
kokkuleppes võimalikuks pidanud sõidukijuhi töötingimuste eiramist, kuid ei rakenda
rikkumise ära hoidmiseks vajalikke meetmeid. Autoveoettevõtjale pandud halduskohustuste
rikkumise (näiteks deklaratsiooni ebakorrektne või mitte tähtaegne täitmine või teiste
veoteenuse tellijatega seotud täiendavate laadimiskordade piirarvu ületamine või töötasu mitte
maksmine jms) osas puudub veose saatjatel, ekspediitoritel ja töövõtjatel kontrolli ja sekkumise
võimalus, seega ei saa neile seadusevastast tegu inkrimineerida.
Sama paragrahvi kehtiva lõike 2 selgituseks tuleb märkida, et juriidilise isiku vastutusala
hõlmab nii lõikes 1 kui lõikes 11 teokirjeldust.
15
ELTTS § 91 lõiget 2 muudetakse, et täita direktiivi 2020/1057 artikli 5 lõikest 2 tulenev nõue,
mille kohaselt peavad olema tagatud õiguslikud meetmed tõhusate, proportsionaalsete,
hoiatavate ja mittediskrimineerivate karistuste määramiseks. Kehtiva seaduse alusel on
juriidilise isiku karistus andmete esitamata jätmise korral 32 000 eurot ning töötingimuste
kohaldamata jätmise korral 3200 eurot. Karistuste ühtlustamise tagamiseks muudetakse ka
töötingimuste kohaldamata jätmise korral juriidilise isiku karistuse suuruseks 32 000 eurot.
ELTTS § 93 lõiget 1 muudetakse. Muudatus on normitehniline. Kuna sõidukijuhtide
lähetamisel on kehtestatud andmete esitamine eraldi lõikega, siis dispositsiooni lisatakse ka § 51
lõige 11.
ELTTS normitehnilist märkust muudetakse ja lisatakse viide direktiivile 2020/1057.
Paragrahviga 3 sätestatakse liiklusseaduse muutmine, milles tunnistatakse kehtetuks § 88
lõige 6, kuna selles sättes toodud veose saatedokumentide (AutoVS-s nimetatakse
veodokumendiks) nõue kehtestatakse käesoleva eelnõu alusel AutoVS § 29 lõikes 3 ning
muudetakse seaduse normitehnilist märkust. Normitehnilise märkuse muutmine on tingitud
asjaolust, et direktiiviga 2020/1057 artikli 2 punktiga 1 muudetakse seaduse normitehnilises
märkuses viidatud direktiivi 2006/22 pealkirja.
Paragrahviga 4 sätestatakse ÜTS muutmine. Paragrahv koosneb 7 punktist.
ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehakse muudatused tulenevalt määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 4a
alapunktist i, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009
artikli 6 lõike 1 teist lõiku. Selle määruse muudatuse kohaselt tuleb liikmesriikidel hakata
tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil (vastavalt vedaja
riskihindamisele) kontrollima lisaks ettevõtjale ja veokorraldusjuhile ka ettevõtte tegevjuhi
vastavust hea maine nõudele. Määruse 2020/1055 tekstis kasutatakse küll sõna „tegevdirektor“,
kuid kuna Eesti seadustes kasutatakse sagedamini terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse
„tegevdirektori“ asemel terminit „tegevjuht“, kes on ettevõtet juhtima õigustatud isik.
Tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollib tegevusloa andja karistusregistrist.
ÜTS § 43 lg 6 muudatusega täiendatakse kehtivat lõiget tulenevalt eelmises punktist toodud
põhjustel ka tegevjuhi lisamisega ning kustutatakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõikele 2
viitamise juurest ära tekstosa „punkti a teise ja kolmanda lõigu“, kuna määrusega 2020/1055
viidatud artiklit muudetakse, jättes senise punkti a lõike 2 tekstiks ja moodustades punktist b
lõike 2a. Olulist sisulist muudatust eelnimetatud ümberkorraldused kaasa ei too. Uuena
lisatakse senise lõike 6 teksti täiendus, mille kohaselt kantakse otsuse, millega tuvastatakse, et
hea maine kaotamine oleks ebaproportsionaalne, põhjendused LJVIS-i. Täiendus tuleb määruse
2020/1055 artikli 1 punktist 4b, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõiget 2 ja
mille kohaselt tuleb liikmesriigil kanda riiklikku registrisse sellise otsuse põhjendused, kui
raskete autoveoalaste õigusrikkumiste eest määratud karistuste tõttu alustatud haldusmenetluse
tulemusena otsustatakse, et veokorraldusjuhi või vedaja hea maine kaotamine oleks
ebaproportsionaalne. LS § 2002 kohaselt kantakse raskete autoveoalaste õigusrikkumiste
andmed LJVIS-i ning nendest andmetest lähtuvalt alustatakse ka hea maine hindamise osas
haldusmenetlusi. Kuna määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 2 muudatuse kohaselt tuleb selliste
haldusmenetluste otsuste põhjendused kanda liikmesriigi riiklikusse registrisse, siis on
otstarbekas ja asjakohane, et vastavaks registriks Eestis on LJVIS. Seoses läbiviidavate
haldusmenetlustega on LJVIS-is loodud vedajate riskihindamise võimalused tulenevalt
süsteemi sisestatud raskete autoveoalaste rikkumiste andmetest ning seaduse muudatuse
jõustumisel arendatakse sellele juurde ka haldusmenetluse otsuse põhjenduste lisamise
võimalus.
16
ÜTS § 43 lõikes 8 täiendatakse viiteid määruse 1071/2009 artikli 7 lõigetele, kuna määruse
2020/1055 artikli 1 punktiga 3 lisatakse sellesse lõige 2a. Viide nimetatud lõikele puudutab
erandit, mille kohaselt võib tegevusloa kinnitatud ärakirja andja ettevõtja majandusaasta
aruande puudumisel nõustuda, et ettevõtja tõendab oma finantssuutlikkust tõendiga, milleks on
näiteks pangatagatis või muu selles lõikes kirjeldatud tõend, mis tõendab, et ettevõtja käsutuses
on sama määruse artikli 7 lõikes 1 märgitud summad.
ÜTS § 46 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21, mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlejal esitada
tegevusloa andjale ettevõtte tegevjuhi nimi. Kui ettevõtte tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole
sama isik, siis tuleb lisaks nimele esitada tegevjuhi isikukood või selle puudumisel sünniaeg
ning kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti aadress). Muudatus tuleneb määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunktist i, millega määruse 1071/2009 artikli 6 lõike 1 teist
lõiku ja mille kohaselt tuleb tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil
(vastavalt vedaja riskihindamisele) kontrollida ka ettevõtte tegevjuhi vastavust hea maine
nõudele. Kuna tegevjuht ja veokorraldusjuht on sama isik ja kuna veokorraldusjuhi kohta
nõutakse andmeid punkti 5 kohaselt, siis neid tegevjuhi osas täiendavalt esitama ei pea.
ÜTS § 77 lõiget 1 täiendatakse nõudega kanda majandustegevuse registrisse ka tegevjuhi
andmed. Nende andmete registrisse lisamine on vajalik, kuna tegevusloa menetlusprotsessis
tuleb igakordselt kontrollida tegevjuhi vastavust hea maine nõudele ning see kontroll toimub
Eesti isikukoodiga tegevjuhi puhul majandustegevuse registris arendatud x-tee päringuga
karistusregistrist. Kui tegevjuhil ei ole Eesti isikukoodi ning tema põhiline elukoht on mõnes
teises riigis, siis tuleb sellel tegevjuhil esitada tegevusloa andjale kontrollimiseks teise riigi
karistusregistri väljavõte. Kuna tegevjuhi vastavust hea maine nõudele võidakse kontrollida ka
tegevusloa kehtivusperioodi jooksul vastavalt vedaja riskihindamisele (kui vedaja korraldatud
veosevedudel tuvastatakse korduvaid raskeid autoveoalaseid õigusrikkumisi), siis on oluline, et
tegevjuhi andmed on kantud majandustegevuse registrisse ning tema vastavust hea maine
nõudele on võimalik x-tee päringuga karistusregistrist kontrollida. See muudatus on tingitud
ÜTS § 43 lõigetes 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, mille kohaselt tuleb hakata hea maine
nõudele vastavust kontrollima ka vedaja tegevjuhi osas.
ÜTS §-i 77 täiendatakse lõikega 3, mille kohaselt kantakse majandustegevuse registrisse ka
vedaja juures töötavate inimeste arv iga aasta 31. detsembri seisuga, mis tuleneb määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunktist ii, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 16
lõiget 2. Nimelt on nimetatud artikli lõiget 2 täiendatud punktiga h, millega kohustatakse
liikmesriike kandma vedajate riiklikusse elektroonilisse registrisse eelmise kalendriaasta 31.
detsembril vedaja juures töötanud inimeste arv, mis kantakse registrisse hiljemalt iga aasta 31.
märtsiks. Selle nõude eesmärk on võidelda nn riiulifirmade vastu ning üks parameeter, mille
osas saab seda kontrollida, on veoettevõttes töötavate inimeste arv. Kuna Eestis kantakse
vedajate andmed, mis on sätestatud määruse 1071/2009 artikli 16 lõike 2 punktides a kuni d,
majandustegevuse registrisse, siis on asjakohane, et ka nimetatud määruse artikli 16 lõike 2
uues punktis h nimetatud töötajate arv kantakse majandustegevuse registrisse. Selle nõude
täitmine on kõige otstarbekam lahendada x-tee päringuga majandustegevuse registrist Maksu-
ja Tolliameti töötamise registrisse, kuna vastavad andmed on olemas töötamise registris. Päring
kõikide vedajate osas hakkaks toimuma üks kord aastas kokkulepitud ajal/aegadel, et iga aasta
31. märtsiks oleksid need andmed majandustegevuse registris uuendatud. Selline registrite
vaheline x-tee lahendus võimaldab vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid
majandustegevuse registrile või tegevusloa andjale iga-aastaselt esitama. Nimetatud andmed
iga vedaja kohta on vajalik kanda majandustegevuse registrisse, kuna nendele andmetele tuleb
tagada juurdepääs maanteedel järelevalvet teostavatele ametnikele (nõue sätestatud määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti iii kolmandas lõigus). Näiteks toimivad praegu
17
päringud üle-euroopalisest ERRU-süsteemist majandustegevuse registrisse, et edastada Eesti
vedaja kehtiva tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmed, kui Eesti vedaja kasutuses olevat
ja rahvusvahelist vedu teostavat autot kontrollitakse mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigi teedel
teostatava järelevalve käigus. Sama süsteemi päringutega planeerib Euroopa komisjon hõlmata
ka vedaja juures töötavate inimeste arvu ja muud andmed, mis vastavate muudatustega on
määruse 1071/2009 artikli 16 lõikesse 2 lisatud.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse AutoVS-is ja ÜTS-is kasutusele mõiste „tegevjuht“ ja AutoVS-is
„veodokument“. „Tegevjuhi“ mõiste kasutamine tuleneb määrusest 2020/1055 ja mille kohaselt
on liikmesriigid alates 21. veebruarist 2022. a kohustatud ühenduse tegevusluba andes ja
tegevusloa kehtivusperioodil vastavalt vedaja riskihindamisele kontrollima ka autoveo-
ettevõtja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele. Eelpool nimetatud määruse eestikeelses tekstis
kasutatakse selle isiku puhul sõna „tegevdirektor“, kuid kuna Eesti teistes seadustes kasutatakse
juba terminit „tegevjuht“, siis kasutatakse seda terminit ka AutoVS-s ja ÜTS-s õigusselguse
tagamise eesmärgil. „Tegevjuht“ on ettevõtet juhtima õigustatud isik. „Veodokumendi“ mõiste
võetakse AutoVS-s kasutusele mõiste „veose saatedokumendid“ asemel. Mõiste „veose
saatedokumendid“ on liiga üldine ja võib hõlmata mis tahes veosega kaasas olevaid dokumente
(ka tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks vajalikke dokumente). Seetõttu
võetakse AutoVS-s mõiste „veose saatedokumendid“ asemel kasutusele uus mõiste, milleks on
„veodokument“ ja lisatakse õigusselguse eesmärgil, et tegemist on dokumendiga, mis tõendab
veolepingu sõlmimist. Veodokumendiks on kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu
konventsioonist (CMR) tulenev saatedokument, võlaõigusseadusest tulenev veokiri,
metsamaterjali veol kasutatav veoseleht või muu samalaadne dokument.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesoleva eelnõu ELTTS muudatustega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
(EL) 2016/2370, millega kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL
sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse
direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012.
Direktiivi ülevõtmise tähtaeg on 02.02.2022. Direktiivi ülevõtmise vastavustabel on käesoleva
seletuskirja lisas.
Eelnõuga tehtavad autoveoseaduse, liiklusseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatused on
vajalikud, et viia eelnimetatud õigusaktid kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL)
nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga, sätetega.
6. Seaduse mõjud
Kavandatavad muudatused
Eelnõu on algatatud vajadusest üle võtta Euroopa Liidu õigust.
Direktiivi 2020/1057 eesmärk on tagada sõidukijuhtidele nõuetekohased töötingimused ja
sotsiaalkaitse ning autoveoettevõtjatele ausa konkurentsi tingimused. Arvestades tööjõu suurt
liikuvust autovedude sektoris, on vaja sektoripõhiseid norme, et tagada tasakaal
autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse, kaupade vaba liikumise ja
sõidukijuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja sotsiaalkaitse vahel. Lisaks on direktiivi eesmärk
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 96/71/EÜ ja 2014/67/EL nõuetekohase
kohaldamise tagamine, tugevdada liidu tasandi kontrolli ja koostööd sõidukijuhtide
lähetamisega seotud pettuste ära hoidmiseks.
Määrusest 2020/1055 tulenevalt on edaspidi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõudega
hõlmatud ka autod ja autorongid, mille lubatud täismass jääb vahemikku üle 2500 kilogrammi
kuni 3500 kilogrammi. Nimetatud muudatus mõjutab Eestis nii ettevõtjaid, kes kirjeldatud auto
või autorongiga tasulist rahvusvahelist veosevedu korraldavad, kui ka riigiasutusi, kes
veosevedude üle riiklikku järelevalvet teostavad või ettevõtjatele tegevuslubade ja nende
kinnitatud ärakirjade andmise eest vastutavad. Kuna MKM on volitanud tegevuslubade ja
nende kinnitatud ärakirjade andmise mittetulundusühingule ERAA, siis mõjutab see muudatus
ka nende töökorraldust. Määrusest 2020/1055 tulenevalt peab hea maine nõudele vastama ka
vedaja tegevjuht ning määrus näeb ette vastutuse kehtestamise ka veose saatjale, ekspedeerijale
ja töövõtjale, kui nad tellivad nõuetele mittevastava veoseveo. Riiulifirmade vastu võitlemise
eesmärgil nähakse määrusega 2020/1055 ette, et liikmesriikide vedajate elektroonilistesse
registritesse, mis on üle Euroopa ühendatud ühtseks ERRU süsteemiks, peab iga vedaja kohta
olema kantud tema juures töötavate inimeste arv, siis selle nõude täitmine lahendatakse Eestis
x-tee abil vajalike andmete kandmisega töötamise registrist majandustegevuse registrisse
(edaspidi MTR). Selline lahendus väldib iga-aastase halduskoormuse teket veoettevõtjatele,
kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kohta on andmed olemas maksukorralduse seaduse
kohaselt loodud töötamise registris.
Seadusel puudub mõju järgmistes valdkondades: mõju riigi julgeolekule, demograafiline mõju,
mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule. Seadusega kaasnevatel
muudatustel on mõningane sotsiaalne mõju ning mõju majandusele ja riigiasutuste
töökorraldusele.
Euroopa Komisjon on direktiivi 2020/1057 kehtestamise põhjusena1 toonud välja, et aastatel
2015–2017 korraldati õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames autovedude
sotsiaalõigusnormide ja nende täitmise tagamise järelhindamine, mille tulemuste kohaselt ei
aita kehtivad õigusnormid tulemuslikult ja tõhusalt tegeleda töötingimuste halvenemise ja
konkurentsi moonutamise riskidega. See on põhjustatud õigusraamistiku vajakajäämistest.
Teatavad õigusnormid ei ole selged, sobilikud või neid on keeruline rakendada või nende
täitmist tagada, mille tõttu rakendavad liikmesriigid ühiseid õigusnorme erinevalt ja tekib
siseturu killustatuse risk. Kohapealsete probleemide analüüsi kohaselt tuleb eelkõige kiiresti
tegeleda sellega, et direktiive 96/71/EÜ ja 2014/67/EL tõlgendatakse ja kohaldatakse
autoveosektori puhul erinevalt. Direktiivi ettepaneku aluseks olevas mõjuhinnangus
järeldatakse, et lähetamis- ja haldusnõuded ei sobi rahvusvahelise autoveosektori
sõidukijuhtide töö väga liikuva olemusega. See põhjustab ettevõtjatele ebaproportsionaalselt
suure regulatiivse koormuse ja loob põhjendamatud tõkked piirüleste teenuste osutamisele.
Autoveosektorile lähetamisnormide kehtestamisel tekkivad õiguslikud ja praktilised
probleemid toodi esile direktiivi 96/71/EÜ muutmist käsitleva komisjoni 8. märtsi 2016. aasta
ettepaneku põhjenduses 10- kuna rahvusvahelise maanteeveo sektoris iseloomustab
tööülesandeid suur mobiilsus, tekitab töötajate lähetamist käsitleva direktiivi rakendamine
erilisi õiguslikke küsimusi ja raskusi (eriti juhul, kui seos asjaomase liikmesriigiga ei ole
piisav). Neid probleeme oleks kõige sobivam lahendada sektoripõhiste õigusaktide ja muude
ELi algatustega, mille eesmärk on parandada maanteeveo siseturu toimimist. Seega sätestatakse
direktiivis ühtne lähenemisviis, et tegeleda sõidukijuhtide nõuetele mittevastavatest
töötingimustest (sealhulgas tööhõivetingimustest) tekkivate riskidega ning samal ajal
vähendada ettevõtjate liigset regulatiivset koormust ja vältida konkurentsimoonutusi.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0278
19
Üldeesmärk on leida tasakaal autjuhtide nõuetekohaste töötingimuste ja ettevõtjate piiriüleste
teenuste osutamise vabaduse vahel. Ettepanekuga proovitakse suurendada õigusaktide
tulemuslikkust ja vähendada ettevõtjate regulatiivset koormust, mis on ka õigusloome
kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi eesmärgid. Seda tehakse peamiselt lihtsustades
õigusnorme ja kohandades neid sektori erivajadustele ning kasutades tõhusamalt ühtsemaid
täitmise tagamise vahendeid ja andmebaase. Kuigi riigi ametiasutuste täitmise tagamise kulud
suurenevad eeldatavasti mõnevõrra, on see põhjendatud, kuna paranevad sõidukijuhtide
töötingimused ja ettevõtjate äritingimused, mis võimaldab säästa nõuetele mittevastavusega
seotud kulusid. Ettepanekuga muudetakse täitmise tagamine ka tõhusamaks, näiteks
suurendades riskiastme hindamise süsteemide kasutamist, et kontrollida nõuetele
mittevastavaid ettevõtjaid. Ettepanekuga ei tehta erandit mikroettevõtjatele, kuna see
põhjustaks ebavõrdsete konkurentsitingimuste ja töötingimuste riski.
Määruse 2020/1055 juures on Euroopa Komisjon välja toonud2, et aastatel 2014–2015 tehti
määruste 1071/2009 ja 1072/2009 järelhindamine ning leiti, et määrused on olnud ainult
osaliselt tulemuslikud, et saavutada nendega seatud esialgne eesmärk luua turul sobivad
konkurentsitingimused. Peamised raskused olid seotud eeskirjade puudustega ja nende täitmise
tagamisega ja need puudused tuleb parandada. Komisjoni hinnangul aitab määrus otseselt kaasa
integreerituma ja õiglasema ühtse turu edendamisele ja selle põhieesmärk on parandada veelgi
autoveo ühtset turgu muudatustega, millega kavatsetakse kõrvaldada erinevuste põhjused ja
tagada eeskirjade täitmise parem tagamine.
Sihtrühm
Seaduseelnõuga muudetava regulatsiooni sihtrühmaks on autoveosektori ettevõtjad, Eestisse
lähetatud sõidukijuhid ning riiklikke järelevalvet tegevad asutused Tööinspektsioon ning
Politsei- ja Piirivalveamet.
Kaasnevad mõjud
Kavandatav muudatus 1: Rahvusvahelisel tasulisel veoseveol kasutatava üle 2500 kg kuni
3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongi hõlmamine ühenduse tegevusloa ja selle
kinnitatud ärakirjaga.
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Eesti vedajad, kes korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kg
kuni 3500 kg lubatud täismassiga auto või autorongiga ning Euroopa Liidu ja Euroopa
Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad
kirjeldatud auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või
kabotaažvedu Eestis.
Mõju kirjeldus: Nõue, mille kohaselt hõlmatakse üle Euroopa Liidu alates 2022. aasta 21.
maist tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga rahvusvahelistel tasulistel veosevedudel
kasutatavad autod ja autorongid, mille lubatud täismass ületab 2500 kilogrammi, tuleneb
määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 1 alapunktist b, millega muudetakse määruse 1072/2009
artikli 1 lõiget 5. Praegu kehtib üle Euroopa Liidu (kaasa arvatud Euroopa Majanduspiirkonna
liikmesriigid ja Šveitsi konföderatsioon) nõue, et ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud
ärakirjaga on hõlmatud tasuline veosevedu, mida korraldatakse üle 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga. Muudatusega soovitakse tegevusloa nõuetega hõlmata ka
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52017PC0281
20
väiksema lubatud täismassiga sõidukeid ning selle piiriks rahvusvahelistel tasulistel
veosevedudel on seatud lubatud täismass üle 2500 kilogrammi. Määruse 2020/1055
põhjenduspunktis nr 2 on üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto
või autorongi tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamist põhjendatud selliselt, et kuna
ettevõtjate arv, kes kasutavad rahvusvahelistel veosevedudel eelpool kirjeldatud väikeseid
tarbesõidukeid, on suurenenud, mille tulemusena on mitmed liikmesriigid otsustanud
kohaldada nende ettevõtjate suhtes määruses 1071/2009 sätestatud autoveo-ettevõtja
tegevusalale juurdepääsu reegleid, siis seetõttu peaksid tegevusalale juurdepääsu nõuded
muutuma kohustuslikuks kõikidele ettevõtjatele, kes rahvusvahelises transpordis üle 2500
kilogrammi lubatud täismassiga autot või autorongi kasutavad. Seega peamine eesmärk on see
nõue Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Šveitsi
Konföderatsioonis tasulise rahvusvahelise veoseveo puhul ühtlustada. Euroopa komisjon on
selle muudatuse kohta koostanud ka mõjuhinnangu, mille kohaselt ühenduse tegevusloaga
kaasnevate reeglite kohaldamine väikestele tarbesõidukitele tekitab ettevõtjatele lisakulusid
ehk tegevuskulud kasvavad ligikaudu 4–10%.
Liiklusregistri andmetel on Eestis üle 40 000 N1 kategooria sõiduki (tehniliselt veoseveoks
ettenähtud sõidukid), mille lubatud täismass on üle 2500 kilogrammi, kuid mitte üle 3500
kilogrammi. Rahvusvaheliste veoettevõtjate esindusorganisatsiooni ERAA hinnangul võib
nendest sõidukitest tasulistel rahvusvahelistel veosevedudel olla kasutusel kuni 10% ehk siis
3000-4000 N1 kategooria sõidukit. Iga Eestis asutatud ettevõtja, kes soovib alates 21. maist
2022. a korraldada rahvusvahelist tasulist veosevedu auto või autorongiga, mille lubatud
täismass on üle 2500 kilogrammi, peab taotlema ühenduse tegevusloa ja auto kohta tegevusloa
kinnitatud ärakirja. Selliste ettevõtjate arv Eestis võib olla ligikaudu 500, mida võib hinnata
keskmise suurusega sihtrühmaks (hetkel on ühenduse tegevusluba veidi üle 3300 Eesti vedajal,
kelle kasutuses on ligikaudu 16 100 üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto). Seoses
selle muudatusega lisanduvad Eestis asutatud ettevõtjale, kes korraldab rahvusvahelist tasulist
veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või
autorongiga kulud, mis on seotud tegevusloa ja auto kohta tegevusloa kinnitatud ärakirja
taotlemisega ja selleks kehtestatud nõuetele vastamisega. Kehtiv riigilõiv ühenduse tegevusloa
menetlemise eest on 210 eurot ja tegevusloa kinnitatud ärakirja eest 18 eurot. Kuna Eestis
väljastab ettevõtjatele ühenduse tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju mittetulundusühing
ERAA MKM-ga sõlmitud halduslepingu alusel, siis lisandub ettevõtjale ühenduse tegevusloa
ja selle kinnitatud ärakirja menetluse tasule ka 20%-line käibemaks. Kuna tegevusloa saamise
üheks tingimuseks on, et vedaja peab olema määranud vähemalt ühe veokorraldusjuhi, kes
vastutab vedaja juures korraldatavate autovedude eest ning veokorraldusjuht peab olema
eelnevalt läbinud veokorraldusjuhi koolituse, siis selle nõude osas lisandub ettevõtjale ka
koolituskulu ligikaudu 500 eurot ühe veokorraldusjuhi kohta. Seega oleks ühe ettevõtja jaoks
nõutavate dokumentide kulud kokku ligi 800 eurot, kui ettevõtja kasutuses on üks eelpool
kirjeldatud auto. Tegevusluba antakse vedajale 10 aastaks ning kui vedaja on sõiduki vastutav
kasutaja või omanik, siis antakse auto kohta taotletud tegevusloa kinnitatud ärakiri kehtivuse
lõppkuupäevaga, kui on antud tegevusluba. Kasutuslepingu alusel kasutatava auto kohta
antakse tegevusloa kinnitatud ärakiri nii pikaks perioodiks, kui kaua kehtib auto kasutusleping,
kuid mitte pikemaks perioodiks kui tegevusloa kehtivusperiood. Muudatusega hõlmatavasse
sihtrühma kuulub ka osa tegevusluba juba omavaid ettevõtjaid, kes korraldavad tasulist
veosevedu üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto või autorongiga, kuid kelle autopargis
on ka väiksemaid tarbesõidukeid, mille kohta on vedajal pärast muudatuse jõustumist vajalik
taotleda tegevusloa kinnitatud ärakiri. Nendele vedajatele lisandub kulu vaid 18 eurot iga
tegevusloa kinnitatud ärakirja taotlemise eest.
Seoses Eesti teedel ja piiripunktides teostatava riikliku järelevalvega kuuluvad muudatuse
sihtrühma ka Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
21
Konföderatsiooni vedajad, kes korraldavad üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud
täismassiga auto või autorongiga rahvusvahelist tasulist veosevedu seonduvalt Eestiga või
kabotaažvedu Eestis. Muudatuse kohaselt peavad eelpool nimetatud riikide vedajad alates 21.
maist 2022. a omama ühenduse tegevusluba ja selle tõendamiseks peab autos olema kaasas
tegevusloa kinnitatud ärakiri, kui nad korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestisse,
Eestist mõnda teise riiki, transiidina läbi Eesti territooriumi või kabotaažvedu Eesti
territooriumil. Kirjeldatud auto või autorongiga Eestis veosevedu tehes peab nimetatud riigi
vedaja arvestama, et Eestis võidakse teedel või välispiiripunktides teostatava riikliku
järelevalve käigus kehtiva tegevusloa olemasolu kontrollida. Selleks tuleb autojuhil järelevalve
teostajale esitada autos kaasas olev tegevusloa kinnitatud ärakiri.
Kolmandate riikide vedajaid see muudatus ei mõjuta üldse, kuna kolmandate riikide vedajatele
see nõue ei laiene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmadele mõju
keskmine, kuna sihtrühma käitumises kaasnevad küll vähesed muudatused, kuid sellega ei
kaasne kohanemisraskusi.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ja ERAA,
kellele on seaduse kohaselt tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmine volitatud,
Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning
Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: AutoVS kohaselt on MKM peamine vastutaja ettevõtjatele ühenduse
tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise eest. Samas on AutoVS kohaselt MKM-il
õigus volitada selle ülesande täitmine mittetulundusühingule või Transpordiametile. Praegu on
ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmise ülesanne volitatud 2018. a II
pooles toimunud riigihanke tulemusena sõlmitud halduslepinguga mittetulundusühingule
ERAA. Haldusleping kehtib 5 aastat kuni 31. detsembrini 2023. a. AutoVS muudatuse kohaselt
kehtestatakse ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja nõue Eesti ettevõtjatele, kui nad
korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi
lubatud täismassiga auto või autorongiga, alates 21. veebruarist 2022, et hajutada nimetatud
dokumentide andmise tulva kuni 31. maini 2022, kui see nõue hakkab kehtima rahvusvahelistel
tasulistel veosevedudel Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides.
Arvestades, et ühenduse tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade andmine on volitatud
ERAA-le täitmiseks, siis pärast seadusemuudatuse jõustumist on vajalik muuta ERAA-ga
sõlmitud halduslepingut ning ERAA-l tuleb arvestada alates 2022. aasta veebruarist mõnevõrra
suurema tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade menetlemise ja väljastamise arvuga.
Kuna ERAA-l on autoveoalaste dokumentide andmisel pikaajalisel kogemused ja pädevad
töötajad, siis on selle muudatuse mõju tegevuslubasid andvale asutusele keskmine. Kulutused,
mis seoses väljastatavate tegevuslubade ja nende kinnitatud ärakirjade arvu suurenemisega
tuleb mittetulundusühingul kanda, kaetakse nende dokumentide andmise eest
mittetulundusühingule laekuvatest teenustasudest.
Eesti teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalvet teostavatel politseiametnikel ja Maksu- ja
Tolliameti ametnikel tuleb alates 21. veebruarist 2022. a hakata Eesti vedajate puhul, kes
veodokumendi kohaselt korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu Eestist mõnda teise riiki
või teisest riigist Eestisse üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud täismassiga auto
või autorongiga, kehtiva tegevusloa olemasolu autos kaasas oleva tegevusloa kinnitatud ärakirja
järgi või MTR-i sisestatud andmete kohaselt. Samuti tuleb alates 21. veebruarist 2022. a
22
kontrollida tegevusloa olemasolu Ühendkuningriigi väikeste tarbesõidukite osas, millega
Eestiga seonduvat rahvusvahelist tasulist veosevedu või kabotaažvedu Eestis korraldatakse
(vastavalt 1. jaanuarist 2021 kehti hakanud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelisele
koostöökokkuleppele). Teiste Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide
vedajate osas, kes korraldavad Eestiga seonduvaid rahvusvahelisi tasulisi veosevedusid
väikeste tarbesõidukitega tuleb alustada tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kontrolli teedel
ja piiripunktides alates 21. maist 2022. a.
Kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt üle 3500
kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge, siis lisanduvate väikeste tarbesõidukite
hulk nendega võrreldes on väiksem ning seetõttu ka mõju ulatus riikliku järelevalve teostajatele
pigem väike. Erandiks võivad olla tasulised veoseveod piiririikidega (Läti, Soome ja Vene
Föderatsioon), kus väikeste tarbesõidukite kasutamine nii Eesti ettevõtjate kui Läti ja Soome
ettevõtjate poolt võib olla mõnevõrra suurem.
Alates 1. jaanuarist 2021. a volitas majandus- ja taristuminister AutoVS §-s 19 sätestatud osad
ülesanded täitmiseks Transpordiametile. Need ülesanded puudutavad tegevusloa ja selle
kinnitatud ärakirja kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist, kui vedaja korraldatud
veosevedudel on tuvastatud korduvad rasked autoveoalased õigusrikkumised. Kuna
tegevusloaga hõlmatud ettevõtjate hulk laieneb seoses väikeste tarbesõidukitega, siis tuleb ka
Transpordiametil arvestada selles osas riikliku järelevalve teostamisel ka nende vedajatega, kes
korraldavad rahvusvahelist tasulist veosevedu üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi
lubatud täismassiga auto või autorongiga ja mille kontrollimisel tuvastatakse Eestis või teistes
Euroopa Liidu või Majanduspiirkonna liikmesriigis rasked autoveoalased rikkumised.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
tegevuslubasid ja selle kinnitatud ärakirju andvale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll
muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne nende muudatustega kohanemisraskusi.
Kaasnev mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on väike.
Teedel ja piiripunktides tegevuslubade üle riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus
pigem väike, kuna rahvusvaheliste tasuliste veosevedude korraldamiseks kasutatakse eeskätt
üle 3500 kilogrammi lubatud täismassiga autosid ja autoronge ning lisanduvate väikeste
tarbesõidukite hulk nendega võrreldes on väike. 2026. a juulist, kui ka väikestele
tarbesõidukitele laieneb rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise
kohustus, mõju Politsei- ja Piirivalveametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei kaasne
sellega kohanemisraskusi.
Mõju Transpordiametile on esialgu väike, kuna väikestel tarbesõidukitel ei ole veel kohustust
kasutada sõidumeerikut. Samas, 2026. a juulist, kui ka väikestele tarbesõidukitele laieneb
rahvusvahelistel veosevedudel sõidumeeriku olemasolu ja kasutamise kohustus, on eeldatav ka
raskete rikkumiste kasv ning mõju Transpordiametile mõnevõrra suureneb, kuid eeldatavalt ei
kaasne sellega kohanemisraskusi.
Kavandatav muudatus 2: Vedaja tegevjuhi osas hea maine nõude kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: ettevõtjad, kes taotlevad alates 21. veebruarist 2022. a ühenduse tegevusluba
tasulise veo korraldamiseks ja vedajad, kelle vastavust vedaja tegevusalal tegutsemise nõuetele
kontrollitakse vastavalt riskihindamisele tegevusloa kehtivusperioodi jooksul.
23
Mõju kirjeldus: Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele tuleb hakata ühenduse
tegevusloa taotlemisel kontrollima alates 21. veebruarist 2022. a, kui rakendub määruse
2020/1055 artikli 1 punkti 4a alapunkt i, millega muudetakse määruse 1071/2009 artikli 6 lõike
1 teist lõiku. Vedaja tegevjuhi hea maine nõuded kehtestatakse AutoVS ja ÜTS-s, kuna EL
õiguse kohaselt määratleb hea maine sisu iga liikmesriik ise. Vedaja tegevjuht vastab hea maine
nõudele, kui teda ei ole karistatud AutoVS-i (veoseveo tegevusloa korral) või ÜTS-i
(sõitjateveo tegevusloa korral) vastavates sätetes nimetatud õigusrikkumiste eest või selle
rikkumise eest kohaldatava karistuse andmed on karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud. Vedaja tegevjuhi vastavust hea maine nõudele kontrollitakse
tegevusloa taotlemisel igakordselt ja tegevusloa kehtivusperioodil vastavalt vedaja
riskihindamisele (kui vedaja autovedudel on tuvastatud korduvaid raskeid autoveoalaseid
rikkumisi). Muudatuse mõju tegevusluba omavatele ettevõtjatele saab hinnata keskmiseks,
kuna nad peavad tegevusloa kehtivusaja jooksul arvestama sellega, et ka ettevõtte tegevjuht
peab vastama hea maine nõudele samaväärselt tegevusluba omava ettevõtja või ettevõttega.
Juhul, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht on üks ja seesama isik, siis on mõju väike, kuna
hea maine nõue kehtib AutoVS-i või ÜTS-i kohaselt veokorraldusjuhi kohta juba pikemat aega
ja siin ei teki kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kirjeldatud sihtrühmale väike
mõju, kui vedaja tegevjuht ja veokorraldusjuht ei ole üks ja seesama isik. Seda seetõttu, et
sellise sihtrühma käitumisele kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega
kohanemisraskusi. Seaduskuuleka isiku puhul muudatusel mõju puudub Kui tegevjuht täidab
vedaja juures samaaegselt ka veokorraldusjuhi ülesandeid, siis kohanemisraskusi ei teki ning
mõju puudub.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja mittetulundusühing ERAA,
kellele on seaduse kohaselt tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja andmine volitatud, ning
Transpordiamet.
Mõju kirjeldus: Kuna muudatusega kaasneb kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed alates
21. veebruarist 2022. a MTR-i ning MTR on MKM-i hallatav register, siis on vajalik teha
MTR-is arendused, et tegevusloa andjal oleks võimalik tegevjuhi andmed sinna kanda. Kuna
vastav arendus MTR-i transpordivaldkonna moodulis on väiksemahuline, siis on ka muudatuse
mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile väike.
Kohustus kanda vedaja tegevjuhi andmed MTR-i pannakse AutoVS-i ja ÜTS-i kohaselt
tegevusloa andjale, kelleks praegu on ERAA (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga
sõlmitud halduslepingu alusel). Nende andmete lisamisega MTR-i ja tegevjuhi hea maine
nõudele vastavuse kontrolliga karistusregistrist lisandub tegevusloa andjale mõningale ajakulu,
kuid see ei eelda kohanemisraskusi.
Muudatuse mõju on ka Transpordiametile, kui vedaja autovedudel tuvastatud raskete
autoveoalaste rikkumiste tõttu (riskihindamine) on vajalik kontrollida vedaja, tema
veokorraldusjuhi ja kõnesoleva muudatuse kohaselt ka tegevjuhi vastavust hea maine nõudele,
kuid sellega ei kaasne kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
riigiasutustele ja tegevuslubasid andvale asutusele väike, kuna eeldatavalt ei kaasne
kohanemisraskusi.
24
Kavandatav muudatus 3: Veose saatjale, ekspedeerijale ja töövõtjale tasulise veoseveo
tellimisel vastutuse kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Kõik veoseveo tellimisega tegelevad veose saatjad, ekspedeerijad ja töövõtjad
ning vedajad.
Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 2 punkti 7 kohaselt kohustatakse liikmesriike
kehtestama karistused kaubasaatjatele, ekspediitoritele ja töövõtjatele, kui nad ei järgi määruse
1072/2009 II ja III peatüki reegleid, olles teadlikult tellinud veoteenuse, millega kaasneb
määruse nõuete rikkumine. Seoses sellega kehtestatakse AutoVS-i vastutusalas rahatrahv veose
saatjatele, ekspedeerijatele ja töövõtjatele nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või
kabotaažveo tellimise eest. Kohustus veoseveo tellimisel kontrollida, et veoseveo korraldajal
on nõuetekohane tegevusluba või õigus veosevedu korraldada ei ole veose saatjatele ja
ekspedeerijatele midagi uut, sest see nõue kehtestati neile uue AutoVS-ga, mis jõustus 2018.
aasta 1. juunist. Seetõttu ei tohiks veose saatjatel ja ekspedeerijatel tekkida kohanemisraskusi
ka nendele karistuse kehtestamisega, kui nad on tellinud nõuetele mittevastava veoseveo. Kuna
kõnesoleva muudatuse kohaselt laieneb see kohustus ja karistus rikkumise eest ka töövõtjale,
siis nendele võib muudatuse mõju olla suurem seoses nõudega kohanemisega. See tähendab, et
analoogselt veose saatjate ja ekspedeerijatega peavad ka töövõtjad viima end kurssi tasulisel
veoseveol ja kabotaažveol kehtivate nõuetega ning veoseveo tellimisel igakordselt kontrollima,
et vedu hakkab korraldama nõuetekohase tegevusloa või vastava õigusega ettevõtja ning
kabotaažveo korral vastaks veo tellimus määruse nr 1072/2009 III peatükis kehtestatud nõuetele
(näit. pärast sihtriiki rahvusvahelise veoseveo teostamist ei ole lubatud selles riigis teha üle
kolme kabotaažveo seitsme päeva jooksul jm tingimused).
Muudatuse mõju on positiivne nõuetekohast tegevusluba omavatele vedajatele, kuna
muudatusega tagatakse vastutus kõikidele tarneahelas osalejatele. Vastutuse kehtestamisega
veose saatjatele, ekspedeerijatele ja töövõtjatele on võimalus tagada, et tasuline veosevedu või
kabotaažvedu tellitakse veondusturul õiguspäraselt tegutsevalt veoettevõtjalt (aus konkurents
veondusturul) ning kabotaažveo korral ei tellitaks Euroopa Liidu reeglitega vastuolus olevaid
vedusid.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on muudatuse mõju veose saatjatele
ja ekspedeerijatele väike. Muudatuse mõju tööandjatele võib hinnata keskmiseks, kuna nende
käitumises kaasnevad muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne sellega kohanemisraskusi.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu-
ja Tolliamet ning MKM.
Mõju kirjeldus: Kuna AutoVS vastutusalasse lisandub karistus veose saatjale, ekspedeerijale
ja tööavõtjale nõuetele mittevastava tasulise veoseveo või kabotaažveo tellimise eest ning selle
väärteo kohtuväliseks menetlejaks on Politsei- ja Piirivalveamet (Siseministeeriumi haldusala)
ning Maksu- ja Tolliamet (Rahandusministeeriumi haldusala), siis tegemist on nendele
täiendava ülesandega riikliku järelevalve teostamise valdkonnas. Kui teedel või piiripunktides
teostatava riikliku järelevalve käigus tuvastatakse, et tasuline veosevedu või kabotaažvedu on
tellitud ettevõtjatelt, kellel puudub õigus seda vedu teostada või kabotaažvedu ei vasta Euroopa
Liidus kehtivatele reeglitele, siis lisaks vedu teostava ettevõtja ja/või autojuhi vastutusele
25
võtmisele ja karistamisele on järelevalve ametnikul vastavalt kõnesolevale muudatusele
võimalus vastutusele võtta ka nõuetele mittevastava veo tellija, kelleks võib olla veose saatja,
ekspedeerija või töövõtja. Kuna teel või piiripunktis toimuva kontrolli vältel võib olla
raskendatud veo tellija tuvastamine, temaga ühenduse saamine ja tunnistuste andmiseks
kohapeale kutsumine, siis eelduslikult viiakse veose saatja, ekspedeerija või tööandja suhtes
alustatav väärteomenetlus läbi üldmenetluse korras, mis on aega ja uurimist nõudev menetlus.
Olulist abi veose saatja, ekspedeerija või töövõtja tuvastamisel osutavad selle veo kohta
koostatud veodokument, mille miinimumandmed kehtestatakse käesoleva eelnõuga ning muud
veo või veose kohta esitatavad dokumendid.
Pärast muudatuse jõustumist on vajalik niivõrd laialdaselt kui võimalik potentsiaalseid veose
saatjaid, ekspedeerijaid ja töövõtjaid sellest muudatusest teavitada. Kuna tegemist on
autoveoseaduse muudatusega, siis teavitamise korralduse eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eeltoodust on muudatuse mõju Siseministeeriumile
ja Politsei- ja Piirivalveametile ning Rahandusministeeriumile ja Maksu- ja Tolliametile
keskmine, kuna võivad kaasneda töökorralduslikud muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne
sellega kohanemisraskusi.
Mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seoses teavitamiskohustusega on väike.
Kavandatav muudatus 4: Veodokumendile kantavate andmete osas miinimumnõuete
kehtestamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Veodokumendi koostamise eest vastutavad ettevõtjad, eelkõige veose saatjad,
kellelt näiteks VÕS-i kohaselt võib vedaja veokirja koostamist nõuda (kokkuleppeliselt võib
veodokumendi koostajaks olla ka ekspedeerija, veose saaja, vedaja ja autojuht).
Mõju kirjeldus: AutoVS muudatuse kohaselt kehtestatakse miinimumandmed, mis peavad
igale veodokumendile olema kantud. Veodokumendiga tõendatakse veolepingu sõlmimist.
Kuna praegu on veoseveol veodokumendi (hetkel kasutatakse kehtivas LS-is ja AutoVS-is
mõistet veose saatedokumendid) autojuhil kaasas olemise kohustus kehtestatud LS § 88 lõikega
6, siis tegemist ei ole selle dokumendi koostajatele uue nõudega. Kuna Eesti on ühinenud
kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooniga (CMR), siis peab ka Eestiga seotud
rahvusvahelisel tasulisel veoseveol olema kaasas veolepingu sõlmimist tõendav veodokument
(CMR konventsioonis nimetatakse saatedokumendiks) ning sellele dokumendile kantavate
andmete osas peab dokumendi koostaja lähtuma konventsiooni sätetest. Kuna eelkõige Eesti
riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi täitmine on tekitanud erinevatele
osapooltele probleeme, kuna puudub selgus, millised andmed peavad olema sellele kantud, siis
käesoleva eelnõuga tuuakse veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus LS-ist üle
AutoVS-i ning täpsustatakse, millised on vähimad sellele dokumendile kantavad andmed.
Oluline on märkida, et veodokument võib olla elektrooniline ja sihtrühm seda võimalust üha
enam kasutab. Kuna veodokumendi autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat
aega, siis eeldatavalt ei tekita ka sellele kantavate andmete täpsustamine kohanemisraskusi.
Pigem on pärast muudatuse jõustumist veodokumendi koostajatel selgem, millised andmed on
sellel dokumendil kohustuslik ära näidata.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna veodokumendi
autojuhil kaasas olemise kohustus on kehtinud pikemat aega ning sellele dokumendile
26
kantavate andmete osas miinimumnõuete kehtestamine loob sihtrühmale selguse
veodokumendi täitmise osas.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Teedel ja piiripunktides tasulise veoseveo nõuete täitmise üle riiklikku
järelevalvet teostavad asutused (Politsei- ja Piirivalveamet ning Maksu- ja Tolliamet).
Mõju kirjeldus: Kuna Eesti riigisisestel tasulistel veosevedudel kasutatava veodokumendi
täitmine on tekitanud probleeme riikliku järelevalve teostamisel, kuna puudub selgus, millised
andmed peavad olema sellele kantud, siis käesoleva muudatusega lihtsustub ka riikliku
järelevalve teostamine. Veodokumendile kantavate kohustuslike andmete järgi on võimalik
riikliku järelevalve teostajal kindlaks teha veolepingu osapooled, veose peale- ja mahalaadimise
kohad, pealelaadimise kuupäev ja andmed veetava veose kohta. Tegemist on vähima
kohustusliku teabega, mis peab sisalduma igal veodokumendil nii riigisisesel kui
rahvusvahelisel tasulisel veoseveol. Nende andmete olemasolu veodokumendil on riikliku
järelevalve teostajale oluline, kuna need aitavad kaasa võimaliku õigusrikkumise tuvastamisel
vastutavate osapoolte ja muude detailide kindlakstegemisel.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike. Muudatus lihtsustab
riikliku järelevalve teostamist.
Kavandatav muudatus 5: Vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle
iga-aastane uuendamine
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: tasulise veoseveo korraldamiseks ühenduse tegevusluba omavad vedajad.
Mõju kirjeldus: Määruse 2020/1055 artikli 1 punkti 12a alapunkti ii kohaselt, millega
muudetakse määruse 1071/2009 artikli 16 lõiget 2 kohustatakse liikmesriike kandma vedajate
riiklikusse elektroonilisse registrisse vedaja juures töötavate inimeste arv ning nendele
andmetele tuleb tagada juurdepääs vedaja asutamisriigi järelevalveasutustele ja üle Euroopa
Liidu teedel järelevalvet teostavatele ametnikele. Määruse muudatus jõustub 21. veebruarist
2022. a ning iga vedaja juures töötavate inimeste arv eelmise aasta 31. detsembri seisuga tuleb
kanda riiklikku registrisse hiljemalt 31. märtsiks 2022. a. Seda töötajate arvu tuleb vedajate
riiklikus elektroonilises registris igal aastal vähemalt 31. märtsiks uuendada. Selle nõude
täitmine on kõige otstarbekam lahendada x-tee päringuga MTR-ist Maksu- ja Tolliameti
töötamise registrisse, kuna vastavad andmed Eestis on olemas töötamise registris ja on seal
aktuaalsed (vastavalt maksukorralduse seaduse kohaselt ettevõtjatele kehtestatud kohustusele
töötaja töötamise registris registreerida). Päringu tulemusel kantakse Eestis tegevusloa saanud
vedajate töötajate arv MTR-i iga vedaja andmete juurde. See x-tee lahendus võimaldab
vabastada vedajad kohustusest hakata neid andmeid MTR-ile või tegevusloa andjale
iga-aastaselt esitama. Samas peab vedaja olema sellest teadlik, et maksukorralduse seadusest
tulenevat kohustust korrektselt täites, kajastub tema töötajate arv ka MTR-s.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sihtrühmale on väike, kuna vedaja juures
töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i lahendatakse registrite vahelise x-tee päringuga.
Mõju valdkond 2: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
27
Mõju sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium ja
Maksu- ja Tolliamet.
Mõju kirjeldus: Kuna vedaja juures töötavate inimeste arvu kandmine MTR-i ja selle iga-
aastane uuendamine lahendatakse MTR-i ja Maksu- ja Tolliameti töötamise registri vahelise
x-tee päringuga, siis on vajalikud vastavad registrite arendused. Kuna x-tee teenus on Eestis
üks levinuim viis andmevahetuseks, siis see ei tohiks selle teenuse arendamine ja
käigushoidmine tekitada riigiasutustele kohanemisraskusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju riigiasutustele on väike, kuna Euroopa Liidu
nõude täitmine lahendatakse registrite vahelise x-tee päringuga ning sellega ei kaasne
kohanemisraskusi.
Kavandatav muudatus 6: ELTTS-s kohaldamisala rakendamine autoveosektori põhiselt, kus
autoveosektori töötajate suurt liikuvust arvestavalt leitakse tasakaal sõidukijuhtide
sotsiaalkaitse ja autoveoettevõtjate piiriüleste teenuste osutamise vabaduse vahel
Mõju valdkond 1: Mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele
Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte, kes lähetab sõidukijuhi Eestisse.
Mõju kirjeldus: Direktiiviga 2020/1057 laiendatakse autoveosektorile direktiivi 96/71/EÜ
nõuded, mille kohaselt on autoveoettevõtjal kohustus tagada lähetatud töötajale direktiivis
96/71/EÜ toodud lähetuse toimumise riigis kehtivad minimaalsed töötingimused. Minimaalseid
töötingimusi tuleb järgida juhul, kui need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis
kohaldatavatest töötingimustest. Näiteks peab lähetatud töötajale maksma lähetuse toimumise
koha riigi töötasu alammäära suurust töötasu (sh ületunnitöötasu jm) kui poolte vahel on
kokkulepe, et töötasu makstakse töötasu alammäära suuruses ning lähetuse toimumise koha
töötasu alammäär on tema koduriigi töötasu almmäärast suurem. Töötasu puutumuse valguses
on raske hinnata kui suurele hulgale ettevõtetest kaasneb kohustus tagada Eestis kehtestatud
töötasu alammäära. Eurostat andmetel oli 2017 a sõidukijuhtide keskmise töötasu võrdluses
vaid viiel riigil Eestist madalam töötasu. Samas ei ole korrektne antud statistikast lähtuda, kuna
seda ei ole ajakohastatud ning keskmise töötasu vaates positsioon ei pruugi olla samane
alammäära võrdluses. Lisaks võib sõidukijuhtide töötasu alamäär olla kehtesatud ka
kollektiivlepingute kaudu, mis on sõltuvuses eri riikide sotsiaalpartnerite poliitilise
positsiooniga ja võivad ajas järsult muutuda.
Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse ja konkurentsi tingimuste ühtlustamise üldeesmärkidele, on
direktiivist tulenevaid sätteid peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel
võrdse kohtlemise põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on direktiivi 2020/1057 artikli 1 punktidest
3 ja 4 tulenevad nõuded vastuolus ELi null-bürokraatia põhimõtetega, kuivõrd sellega lisandub
olulisel määral halduskoormust nii ettevõtjatele kui järelevalvet teostavatele asutustele.
Osakoormate lühiajalistele laadimistele või reisijate peale võtmine erinevates riikides tingib
autoveoettevõttele vajadust kursis olla kõikide liikmesriikide siseste sotsiaalkaitse nõuetega,
mida tuleb vedude kavandamisel vastavalt arvestada ja rakendada. Lisaks võivad eri riikides
viibimise ajad olla minimaalsed, mistõttu peab ühes päevas mitme riigi kohta rakendama
tunnipõhist arvestust. Euroopa Komisjoni poolt antud hinnangul ainuüksi lähetusnõuete
haldamine toob liiduüleselt transpordisektoris kaasa lisakulu umbes 785 miljonit eurot aastas.
Lisaks on sätted õiguslikult keerukad ja mitmeti tõlgendatavad, saamata sõnaselgelt aru, kas
täiendavad tegevused on ettevõtte majanduslikus vaates leevendavad või piiravad. Sellest
tulenevalt võivad kaasneda negatiivsed mõjutused veo- ja tööjõuturule ning selle sotsiaalkaitse
28
süsteemi toimele. Selgitavalt tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus
kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega.
Eelnõu ei avalda mõju Eestis registreeritud autoveoettevõtetele. Üle võetavad direktiivi
2020/1057/EL kohaselt on kohustus tagada siseriiklikud normid selliselt, et oleks tagatud
sotsiaalkaitse teises liikmesriigis registreeritud ettevõtete poolt Eestisse lähetatud sõidukijuhile.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju.
Mõju valdkond 2: Mõju inimeste õigustele
Mõju sihtrühm: Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi
Konföderatsiooni rahvusvahelise autoveoettevõte sõidukijuht, kes on lähetatud Eestisse.
Mõju kirjeldus: Suures vaates on eelnõu muudatustel positiivne mõju lähetatud töötajate
töötingimuste paranemisele. Kuna eelnõuga kohustatakse ka seni katmata autoveosektoris
tööandjat tagama Eestisse lähetatud sõidukijuhile kehtestatud minimaalseid töötingimusi, kui
need on soodsamad lähetatud töötaja koduriigis kohaldatavatest töötingimustest.
Vaatamata töötaja sotsiaalkaitse tagamise eesmärkidele, on direktiivist tulenevaid sätteid
peetud mitmete liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu alusel võrdse kohtlemise
põhimõtteid riivavaks. Eelkõige on fookuses direktiivi nr 2020/1057 artikli 1 punktide 3, 4 ja 6
kohaselt valikuline veoteenuste eristamine, mis on põhjendamatu ja kahjustab sotsiaalkaitset.
Piiriülesel tegevustel sarnaste tööülesannetega töötajatel on sätete kohaselt sotsiaalkaitsel
määravaks laadimiste arv või koht mitte töötamise aeg või seos vastuvõtva riigiga. Selgitavalt
tuleb lisada, et Eesti on liitunud Euroopa Liidu Kohtus kõnealuseid sätteid käsitlevate hagidega.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust ei kaasne kõnealuste muudatustega
olulist mõju.
Mõju valdkond 3: Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,
Tööinspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet.
Mõju kirjeldus: Eelnõu jõustumisel on otsene mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele läbi
kohustuste suurenemise. Peamiselt tõuseb muudatuste tulemusel Tööinspektsiooni
halduskoormus, mis on seotud lähetatud sõidukijuhtide kohta andmete kogumisega, teiste
riikide pädevate asutustega info vahetamise ja koostöö tegemisega ning lähetatud töötajatega
seotud info avaldamise ja tõlkimisega vastaval veebilehel. Kuna direktiivi 2020/1057 üle
võtmisega laiendatakse ELTTS reguleerimisala autoveosektorile (va kabotaažveod, mis olid
kaetud ka seni kehtinud seadusega), siis kaasnevad Tööinspektsioonile järgnevad
halduskohustused:
- täiendava sektori lisandumisega suureneb esitatud lähetusdeklaratsioonide
registreerimine ja menetlemine. Kuna sõidukijuhtide lähetusdeklaratsiooni esitamine
toimub IMI avaliku liidese kaudu, siis antud täiendav halduskoormus peaks olema teiste
sektoritega võrreldes lihtsam. IMI kaudu andmevahetus lihtsustab ka Euroopa
Komisjonile aruandluse esitamist, kus muu hulgas peab olema kajastatud ka
sõidukijuhtide lähetused.
- suureneb järelevalve maht, tuvastamaks kas sõidukijuhtide lähetamisel on järgitud
sotsiaalkaitse nõudeid. Järelevalve teostamiseks küsib Tööinspektsioon IMI kaudu
29
lähetajalt vajalikke tõendeid (veo iseärasusi kajastavad veodokumendid, sõidumeeriku
salvestid, väljavõtted töötasu maksmise kohta, tööajakava ja tööleping). Esmalt
järelevalvemenetluse objektide valim tekib riskianalüüsi alusel, IMI-s olevatest
lähetusdeklaratsioonidest. Lisaks annab järelevalvemenetluse sisendi teedel
kontrollides kogutavate andmete analüüs. Kehtivate muude seaduste (AutoVS, ÜTS,
LS) alusel teostab autoveo alast järelevalvet ja kogub selle raames vastavaid andmeid
teedel kontrollides Politsei- ja Piirivalveamet. Andmeid kogutakse LJVIS-is ning nende
töötlemine on ka teisel järelevalveasutusel lubatud (õiguslik alus LS §§ 2001 ja 2002
ning LJVIS põhikiri). LJVIS-s on eesmärk analüüsida vedaja, veoliigi ja veose
logistikaga seotud andmeid, mis peegeldavad ELTTS kohaldamisala rakendumist või
mitte rakendumist konkreetsele veole. Näiteks kabotaažveo või mitmepoolse veo
tuvastamisel ja vastava info fikseerimisel LJVIS-s tekib Tööinspektsioonil võimalus
kontrollida autoveoettevõtte poolt edastatud lähetusdeklaratsiooni olemasolu või selle
puudumist või lähetusdeklaratsiooni detailide õigsust ning jätkata vajadusel täiendavate
menetlustoimingutega (sh süüteomenetlus).
- juhul kui Eesti autoveoettevõte jätab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele küsitud
tõendid kaheksa nädala jooksul esitamata, suureneb Tööinspektsioonil liikmesriikide
vastastikuse koostöötegevuste maht. Tööinspektsioonil tekib seeläbi kohustus küsida
autoveoettevõttelt vajalikke andmeid ja tõendeid või teeb vajalikud päringud riiklikest
registritest ning edastab need päringu esitanud liikmesriigile. Sellist koostööd on ka
varasemalt tehtud, seega siin kohanemisraskusi ei teki.
- vastavalt direktiivi 2020/1057/EL artikli 1 punktile 9 peab Tööinspektsioon tagama
direktiivi 2014/67/EL artiklist 5 tuleneva lähetatud töötajaid puudutava info
kättesaadavuse ka sõidukijuhtide tingimusi arvestatavalt. Tööinspektsioon on seni
teavet koondanud oma veebilehel alamrubriigis „välismaine töötaja“. Ühekordse
tegevusena tuleb lisada ka sõidukijuhtide lähetamisega seonduv teave, lisaks jääb
edaspidine ajakohastamise kohustus.
- arvestades direktiivist 2020/1057 tulenevate eritingimuste keerukat käsitlust, suureneb
tõenäoliselt ka Tööinspektsiooni nõustamise koormus. Siinkohal tekib sidusus ka
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, pakkudes Tööinspektsioonile normi
selgitusabi. Autoveoalaste sätete baasil lähetusnõuete nõustamine toob
Tööinspektsioonile algselt kaasa kohanemisraskuseid. Samas koolituste, praktika ja
kindla personaali määramine antud valdkonnale, annab eelduse, et kohanemisraskused
ei ole pikaajalised.
Järeldus mõju olulisuse kohta: Tulenevalt eelmärgitust on kõnealuse muudatuse mõju
Tööinspektsioonile kui liikmesriigi pädevale asutusele keskmine, kuna kaasnevad küll
muudatused, kuid eeldatavalt ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Valdavalt põhjustavad
muudatused haldusjärelevalve mahu suurenemist, mistõttu on vajalik kolme täiendava
ametikoha loomine ja infosüsteemide ühekordne arendus.
Kaasnev mõju Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile on väike, mis on seotud LJVIS
arendusega ja Tööinspektsiooni ametnike koolitusabiga.
Sotsiaalministeeriumile on kaasnev mõju väike, kuivõrd muudatused eelkõige puudutavad
allasutusele rahaliste vahendite tagamist.
Teedel ja piiripunktides riiklikku järelevalve teostajatele on mõju olulisus pigem väike, kuna
autoveo järelevalve toimingud jäävad samaks, kuid LJVIS-i arendusega võib kaasneda tehnilisi
muudatusi ka andmete andmekogusse kandja kasutajatasandil.
30
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Eelnõu rakendamisega on seotud kulud on kõik seotud Euroopa Liidu õigusest tulenevate
täiendavate kohustustega, milleks võimalikke täiendavate kulude vajadusi tuleb menetleda riigi
eelarvestrateegia protsessis.
ELTTS muudatused põhjustavad Sotsiaalministeeriumi hinnangul Tööinspektsiooni juurde
kolme täiendava ametikoha loomise vajadust (1 jurist ja IMI vastutaja ametikoht ning 2
inspektorit). Arvestuslik töötasu kolme ametikoha lõikes kokku on 96 336 eurot aastas. Lisaks
muud täiendavad kulud (töölähetused, tööriietus, isikukaitsevahendid ja koolituskulud),
arvestuslikult 6000 eurot aastas. Kuna eesmärk on direktiivi 2020/1057/EL ülevõtmisega
kaasnevate muudatustega hoida riiklikud kulud minimaalsed ning järgides samast direktiivist
tulenevat suunist vältida lähetusnõuete maanteekontrollis liigset ajakulu, on otstarbekas
sõidukijuhtide lähetusnõuetega seonduva järelevalve teostamiseks kasutada olemasolevaid
riiklikke ressursse. Sellel eesmärgil on vajalik tööelu infosüsteemi ja LJVIS arendus, mis tagab
tavapärastes autoveokontrollides kogutavate andmete analüüsi ja võimaldab genereerida
Tööinspektsiooni järelevalveobjektide valimit. Arendus on ühekordne ja vajab
Tööinspektsiooni hinnangul rahalisi vahendeid ligikaudu 30 000 eurot.
AutoVS ja ÜTS-i muudatustega kaasnevad kulud on seotud riiklike andmebaaside täiendava
arendamise vajadusega ning riikliku järelevalve teostajate kohustuste suurenemisega.
Riiklikud andmebaasid, mis vajaksid täiendavat arendamist, on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevad MTR ja LJVIS ning
Rahandusministeeriumi haldusalas olev töötamise register. MTR-i arenduse vajadused on
tingitud eeskätt väikeste tarbesõidukite (üle 2500 kilogrammi kuni 3500 kilogrammi lubatud
autod ja autorongid) tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjaga hõlmamisega, vedaja tegevjuhi
kohta andmete registrisse kandmisega ning x-tee arendusega, et pärida töötamise registrist
vedajate juures töötavate inimeste arvu kohta andmeid. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul oleks nimetatud arenduste osas eeldatav MTR-i
arenduste maht ligikaudu 5000 eurot. LJVIS arenduste, mis on vajalikud seoses Euroopa Liidu
õiguse (määrus 2020/1055) kohaldamisega, eeldatav maht oleks samuti ligikaudu 5000 eurot.
Kulud võivad kaasneda ka Maksu- ja Tolliametile (Rahandusministeerium) seoses töötamise
registri ja MTR-i vahelise x-tee arendusega.
AutoVS muudatustega kaasnevad võimalikud kulud seoses teedel teostatava riikliku järelevalve
kasvuga. Eeskätt puudutab see tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja kontrollimist ka väikeste
tarbesõidukite puhul, mida nii Eesti kui teiste Euroopa Liidu ja Majanduspiirkonna
liikmesriikide autoveo-ettevõtjad kasutavad Eestiga seonduvatel tasulistel rahvusvahelistel
veosevedudel ja kabotaažvedudel. Eeldatavalt suureneb ressursi vajadus järelevalvet teostavate
ametnike osas, kuna selle ülesande kaasnemisel ei tohiks väheneda praegu politseiametnike
poolt teostava järelevalve maht näiteks autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise ja
sõidukite tehnoseisundi kontrollimiste arvelt. Seda eelkõige seetõttu, et viimati nimetatud
järelevalve ülesannete osas on Euroopa Liidu õigusega kehtestatud liikmesriikidele kontrollide
läbiviimise miinimummahud, mida Eesti on suutnud viimase kümne aasta jooksul enam-vähem
piiripealselt täita ning vältinud sellega võimalikke rikkumismenetlusi.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei vaja rakendusaktide muutmist ega uute väljatöötamist.
31
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2022. aasta 2. veebruaril, mis on direktiivi (EL) 2020/1057 ülevõtmise tähtaeg
ning määruse (EL) 2020/1055 kohaldamisaeg.
Paragrahvi 2 punkt 3 jõustub 2023. aasta 21. augustil, mis on seotud aruka sõidumeeriku
(SMART 2) kasutuselevõtmisega. Selleks peab komisjon vastavalt määruse 165/2014 artikli 11
esimesele lõigule hiljemalt 21.08.2021 vastu võtma rakendusakti, millega antakse arukale
sõidumeeriku rakendamiseks kaheaastane üleminekuaeg. Eelnõu menetluse käigus võib
tulenevalt rakendusakti vastuvõtmisest § 2 punkti 3 rakendamise tähtaeg muutuda.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks ERAA-le, Tööinspektsioonile, Maksu- ja
Tolliametile, Autoettevõtete Liidule, Politsei- ja Piirivalveametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Transpordi
ametiühingule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ja
Eestimaa Talupidajate Keskliidule.
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
32
Autoveoseaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse, liiklusseaduse ja
ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa
Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti õigusakti vastavustabel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse seoses
direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris
reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise
nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012
EL-i õigusakti EL-i EL-i õigusakti normi Kommentaarid
norm õigusakti sisuliseks
ülevõtmise rakendamiseks
kohustus kehtestatav siseriiklik
õigusakt
Artikkel 1 p 1 Jah ELTTS § 2 lg 1
Artikkel 1 p 2 Jah ELTTS § 21 lg 1
Artikkel 1 p 3 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1, 3
ja 4, lg 3
Artikkel 1 p 4 Jah ELTTS § 21 lg 2 p-d 1 ja
5, lg 4
Artikkel 1 p 5 Jah ELTTS § 21 lg 2 p 2
Artikkel 1 p 6 Jah ELTTS § 21 lg 3
Artikkel 1 p 7 Jah ELTTS § 2 lg 1
Artikkel 1 p 8 Jah ELTTS § 53 lg 31
Artikkel 1 p 9 Jah
Artikkel 1 p 10 Jah Välismaalaste seadus §
107 lg 1
Artikkel 1 p 11 Jah ELTTS § 51 lg-d 11, 2, 31
ja 41 ning AutoVS § 29 lg
3
Artikkel 1 p 12 Jah ELTTS § 51 lg 2
Artikkel 1 p 13 Ei Meede (anda ligipääs IMI-
süsteemivälistele isikutele)
ei ole Eestis kohaldatav ja
vaja üle võtmist
Artikkel 1 p 14 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
Artikkel 1 p 15 Jah Kohalduvad HMS nõuded
Artikkel 1 p 16 Jah ELTTS § 6
Artikkel 2 Jah Liiklusseaduse § 139 lg 8 Artikli 2 ülevõtmiseks
ja VV 21.10.2010 määrus muudetakse VV määrust nr
nr 151 Mootorsõidukijuhi 151
töö-, sõidu- ja puhkeaja
järelevalve
korralduslikud nõuded
Artikkel 3 Ei Artikkel muudab määrust
(EL) 1024/2012
Artikkel 4 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
33
Artikkel 5 Jah ELTTS § 91 lg-d 11 ja 2
ning § 93
Artikkel 6
Artikkel 7 Ei Komisjoni töökorraldust
puudutav säte
Artikkel 8 Jah ELTTS § 5 lg 12
Artikkel 9 Ei
Artikkel 10 EI
Artikkel 11 Ei
34