Sotsiaalministeerium · 13. mai 2021
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
13.05.2021 nr 53
Ravimiameti palgajuhendi kinnitamine
Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel
1. Kinnitan Ravimiameti palgajuhendi vastavalt käesoleva käskkirja lisale.
2. Tunnistan kehtetuks tervise- ja tööministri 14.06.2016 käskkirja nr 46 „Ravimiameti
palgajuhendi kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
tervise- ja tööministri 13.05.2021 käskkirjaga nr 53
Lisa
Ravimiameti palgajuhend
Sisukord
1. Üldsätted ........................................................................................................................ 2
2. Mõisted ........................................................................................................................... 2
3. Tasustamispõhimõtted.................................................................................................... 3
4. Põhipalga määramise ja kokkuleppimise ning muutmise tingimused ja kord ................... 3
5. Muutuvpalga arvestamise ning maksmise tingimused ja kord ......................................... 4
6. Asendustasu maksmise tingimused ja kord .................................................................... 4
7. Muude seaduses sätestatud lisatasude maksmise tingimused ja kord ............................ 5
8. Palga või töötasu ja puhkusetasu arvestamise ning maksmise kord ............................... 5
9. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide ja lepingute korral ..................... 6
Lisa 1. Teenistuskohtade palgaastmed ja neile vastavad põhipalga vahemikud ..............7
Lisa 2. Asendustasude maksmise juhend ....................................................................... 8
1. Üldsätted
1.1. Palgajuhend reguleerib Ravimiameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi
teenistujad) tasustamise põhimõtteid ning teenistujate palga, töötasu ja puhkusetasu
maksmise tingimusi ja korda.
1.2. Ameti palgapoliitika kaasajastamise eest vastutab üldosakond, kes arendab seda
kooskõlas ameti arengustrateegia, tegevuskava ning avaliku teenistuse ja töösuhteid
reguleerivate õigusaktidega. Teenistujate töötasustamiseks ettenähtud vahendite
kasutamist ja eelarve täitmist jälgib finantsjuht.
2. Mõisted
2.1. Teenistuja – ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või
eraõiguslikus töösuhtes olev (s.o. töölepingu alusel töötav) töötaja.
2.1.1. Ametnik – isik, kes on ametiga avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning
teostab avalikku võimu. Ametnik võetakse teenistusse avaliku teenistuse
seaduse alusel.
2.1.2. Töötaja – isik, kes on ametiga eraõiguslikus töösuhtes ning ei teosta avalikku
võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab
töölepingu alusel.
2.2. Teenistuskoht – ameti teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks ja töötaja teenistuskohta
nimetatakse töökohaks.
2.3. Teenistusgrupp – sarnase funktsiooni ja töö sisuga teenistuskohtade kogum, mis on
jaotatud tasemeteks vastavalt tehtava töö keerukusele ja vastutuse ulatusele.
2.4. Palgaastmestik – ameti teenistuskohtade jaotus palgaastmetesse lähtudes Riigi
ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise
hindamismeetodi järgi teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktidest.
Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab palgaastmesse kuuluvate
teenistuskohtade ühe kuu põhipalga miinimum- ja maksimummäära.
2.5. Palk – ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ning muud seaduses
sätestatud lisatasud.
2.6. Töötasu – töötajale makstav põhipalk, muutuvpalk, asendustasu ning muud seaduses
sätestatud lisatasud.
2
2.7. Põhipalk – palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha
ülesannete ning teenistuja ametialaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
2.8. Muutuvpalk – palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta lisatasuna
täiendavate ülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistus- või
tööalaste saavutuste eest.
2.9. Asendustasu – käesoleva juhendi tähenduses lisatasu puuduva teenistuja ülesannete
täitmise eest.
2.10.Muud seaduses sätestatud lisatasud – käesoleva juhendi tähenduses lisatasu
ületunnitöö ja riigipühal tehtava töö eest.
3. Tasustamispõhimõtted
3.1. Teenistujate tasustamisel lähtub Ravimiamet avaliku teenistuse seadusest,
töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.
3.2. Ameti tasustamispõhimõtete eesmärk on tasustada teenistujaid ametis õiglaselt,
tagades palkade sisemise õigluse, samas võttes arvesse valdkonna ja teenistuskoha
strateegilist mõju ameti eesmärkide täitmisele ja iga teenistuja töö tulemuslikkust ning
tagada palkade konkurentsivõimelisus tööjõuturul.
3.3. Teenistujate põhipalk määratakse tema teenistusse asumisel või töölepingu
sõlmimisel. Ametniku põhipalga määrab peadirektor käskkirjaga. Töötaja põhipalk
lepitakse töötaja ja peadirektori vahel kokku töölepingus või selle lisas. Ettepaneku
põhipalga määramiseks või kokkuleppimiseks teeb teenistuja vahetu juht lähtudes
palgaastmestikust ja palgajuhendi punktist 4.3.
3.4. Ravimiameti juhtkond vaatab palgajuhendi üle üldjuhul iga aasta neljandas kvartalis
ja vajadusel seda muudetakse. Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate
õigusaktide muutumisel muudab amet teenistujate palga- ja töötasutingimusi reeglina
ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.
3.5. Teenistujale määratud põhipalga, muutuvpalga, asendustasu ning muude lisatasude
kohta jagab selgitusi ja põhjendusi teenistuja vahetu juht või osakonnajuhataja.
4. Põhipalga määramise ja kokkuleppimise ning muutmise tingimused ja kord
4.1. Ravimiameti üldine põhipalkade eesmärktase on Fontese Eesti palgauuringu kogu
palgaturu põhipalga mediaan. Lisaks hinnatakse palga ja töötasu konkurentsivõimet
lähtuvalt Rahandusministeeriumi palkade koondraportis toodud andmetest.
4.2. Teenistuja individuaalne põhipalk kujuneb palgaastmestiku alusel (Lisa 1). Kõik ameti
teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse, mis on moodustatud Riigi
ametiasutuste teenistuskohtade klassifikaatori ja Fontese analüütilise
hindamismeetodi alusel teenistusgruppide tasemetele antud tööväärtuspunktide
alusel. Igale palgaastmele vastab põhipalga vahemik, mis määrab vastavasse
palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade ühe kuu põhipalga miinimum- ja
maksimummäära.
4.3. Palgaastmed on aluseks teenistujate põhipalkade määramisel. Põhipalga määramisel
palgaastme sees arvestatakse:
4.3.1. töö keerukuse taset ja vastutuse ulatust (erinevad teenistusgrupid ja nende
tasemed);
4.3.2. teenistuja kompetentsust, kogemust ja kvalifikatsiooni;
4.3.3. töö eripära iseloomustavaid näitajaid (näiteks võrdlust palgaturuga,
spetsiifiliste oskuste nõudlust jms),
4.3.4. osakonna- ja büroojuhatajate puhul juhitava struktuuriüksuse suurust.
4.4. Teenistujale võib vahetu juhi ettepanekul määrata erandjuhul põhipalga vahemiku
maksimummäärast kõrgema põhipalga (näiteks vajadus täita ameti jaoks oluline
teenistuskoht, säilitada väga raskesti asendatavat kompetentsi vms). Erandjuhu
põhjendatust hindab peadirektor.
3
4.5. Individuaalseid põhipalga muudatusi tehakse ametis üldjuhul üks kord aastas
kalendriaasta alguses, kui teenistuja põhipalga vaatavad üle peadirektor, peadirektori
asetäitja, finantsjuht ja tema osakonnajuhataja, sealjuures arvestades vahetu juhi
ettepanekutega.
4.6. Põhipalkade muutmisel lähtutakse ameti eelarvelistest võimalustest, palgauuringu
tulemustest ja selle alusel tehtud palgaanalüüsist, juhendi punktis 4.2 sätestatust ning
lisaks võetakse arvesse teenistuja
4.6.1. eelneva perioodi töösooritust (arenguvestluste tulemused),
4.6.2. panust ja pühendumist struktuuriüksuse eesmärkide täitmisele ja kogu ameti
tööle ja arengule,
4.6.3. stabiilset tulemuslikku tööd ja pädevuse suurenemist,
4.6.4. töö ulatust (st kas teenistujat saab tema teadmiste, oskuste ja kogemuste
poolest rakendada ühes kitsas ja konkreetses tööprotsessis või mitmes ja/või
erinevates tööprotsessides),
4.6.5. olulisust ameti jaoks (st kas tegemist on spetsialistiga, kelle teadmised,
oskused ja kogemused on ameti strateegiliste eesmärkide saavutamiseks
kriitilise tähtsusega).
4.7. Põhipalkade üle vaatamine ei tähenda automaatselt põhipalkade muutmist.
4.8. Põhjendatud juhtudel on võimalik põhipalkade muutmine kalendriaasta jooksul
(näiteks kõrgendatud turunõudlusega oskuste tasustamisel, lapsehoolduspuhkuselt
naasmisel vms). Ettepaneku põhjendatust hindab peadirektor.
5. Muutuvpalga arvestamise ning maksmise tingimused ja kord
5.1. Muutuvpalgana makstakse ametis lisatasu täiendavate ülesannete eest ja preemiat
erakordsete saavutuste eest. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.
Kalendriaastas ametnikule väljamakstav muutuvpalga kogusumma võib olla kuni 20
protsenti ametniku aastasest põhipalgast.
5.2. Lisatasu täiendavate ülesannete täitmise eest võib määrata teenistujale, kes täidab
erakorralisi ja/või oluliselt suuremas mahus vahetu juhi antud lisaülesandeid või
ülesandeid käskkirjaga moodustatud töörühma liikmena. Lisatasu täiendavate
ülesannete eest võib määrata ühekordse või tähtaegse lisatasuna.
5.2.1. Lisatasu määramiseks esitab teenistuja vahetu juht või osakonna juhataja
peadirektorile põhjendatud ettepaneku, mis peab sisaldama täiendavate
ülesannete kirjeldust, nende täitjat, ülesannete täitmise perioodi ning
määratava lisatasu suurust.
5.2.2. Kui lisatasu määramise ettepaneku soovib teha töörühma juht või ameti
valdkonnajuht, siis esitab ta esmalt ettepaneku teenistuja vahetule juhile, kes
ettepanekuga nõustudes edastab selle peadirektorile.
5.2.3. Lisatasu määramise lõpliku otsuse teeb peadirektor. Lisatasu määratakse
peadirektori käskkirjaga.
5.3. Preemiat võib maksta erakordsete teenistus- või tööalaste saavutuste eest.
5.3.1. Preemia määramiseks esitab teenistuja vahetu juht või osakonnajuhataja
peadirektorile põhjendatud ettepaneku tuues välja teenistuja saavutuse ja
tema panuse tulemuste saavutamisse.
5.3.2. Ettepaneku alusel otsustab preemia määramise ja selle suuruse peadirektor.
Preemia määratakse peadirektori käskkirjaga.
6. Asendustasu maksmise tingimused ja kord
6.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale asendustasu,
kui asendamine suurendab asendaja töökoormust oluliselt.
6.2. Lühiajaliste asendamiste korral (näiteks puhkused, töövõimetus) määratakse
asendustasu üldjuhul palgajuhendi Lisas 2 toodud teenistuskohtadele, arvestades
seal toodud põhimõtteid.
4
6.3. Pikemaajaliste asendamiste korral tuleb arvestada, et teenistuja võib puuduva
teenistuja ülesandeid täita üle 60 kalendripäeva kalendriaastas ainult teenistuja
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
6.4. Asendustasu määramiseks esitab teenistuja vahetu juht või osakonnajuhataja
peadirektorile põhjendatud ettepaneku, mis peab sisaldama asendatava teenistuja
nime, asendatavate ülesannete kirjeldust, asendamise perioodi, asendaja nime ning
asendustasu osakaalu või suurust. Üldjuhul esitatakse asendustasu ettepanek enne
asendamisaja algust.
6.5. Asendustasu määratakse peadirektori käskkirjaga.
6.6. Kui asendaja on talle pandud kohustused täitnud, makstakse asendustasu alates
esimesest asendamise päevast kuni puuduva teenistuja tööle asumiseni või
käskkirjas määratud asendamise perioodi lõpuni.
7. Muude seaduses sätestatud lisatasude maksmise tingimused ja kord
7.1. Kui teenistuja on kohustatud täitma teenistus- või tööülesandeid riigipühal (näiteks
viibides lähetuses), loetakse see teenistuja tööpäevaks ning vastavalt seadusele
makstakse selle eest kahekordset palka või töötasu. Teenistuja taotlusel võib seda
hüvitada vaba aja andmisega.
7.2. Teenistuja ja vahetu juht võivad kokku leppida, et teenistuja täidab ülesandeid
väljaspool tööaega ehk teeb ületunnitööd. Samuti võib amet teenistujalt nõuda
ülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui see tuleneb erakorralistest asjaoludest ja
ülesanded tuleb täita viivitamata. Ületunnitööks ei loeta teenistus- või tööülesannete
täitmist väljaspool tööaega juhul, kui selle kohaldamise vajadus tuleneb teenistujast
endast.
7.2.1. Teenistuja ja vahetu juhi kokkuleppel tehtava ületunnitöö puhul peab
teenistuja ületunnitöö tegemiseks andma kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõusoleku ületunnitööga nõustumise kohta.
7.2.2. Teenistuja ja tema vahetu juht peavad ületunnitöö kohta arvestust, kusjuures
teenistuja ei tohi teha rohkem kui kaheksa tundi ületunnitööd nädalas
neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
7.2.3. Ületunnitöö hüvitatakse seadusest tulenevatel alustel, makstes teenistujale
1,5-kordset põhipalka vastavalt töötatud ületundidele. Teenistuja taotlusel võib
ületunnitöö hüvitada talle täiendava vaba aja andmisega ületunnitööga
võrdses ulatuses.
8. Palga või töötasu ja puhkusetasu arvestamise ning maksmise kord
8.1. Palga või töötasu arvestusperiood on üks kalendrikuu. Palka või töötasu arvestatakse
ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistuja töötab
osalise tööajaga, arvestatakse palka või töötasu proportsionaalselt töötatud ajaga.
8.2. Palka või töötasu makstakse üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval teenistuja
määratud pangakontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev, makstakse
palk või töötasu välja sellele eelnenud tööpäeval. Pangakonto muutumisest teavitab
teenistuja ametit Riigitöötaja Iseteenindusportaali kaudu.
8.3. Teenistujal on võimalik kirjaliku avalduse alusel saada enne palgapäeva avanssi.
Avansi maksimaalseks suuruseks on avansiavalduse esitamise ajaks väljateenitud
summa.
8.4. Amet võib teenistuja palgast või töötasust kinni pidada ameti arvel tehtavate kulude
kehtestatud limiiti ületava summa ja isiklikul eesmärgil tehtud kulu ning teenistujale
makstud ettemakse. Selleks on vajalik teenistuja kirjalik nõusolek.
8.5. Riigi Tugiteenuste Keskus arvestab palka ja töötasu ning väljastab teenistujale e-
kirjaga palgalehe arvestatud palga või töötasu ja muude väljamaksete (puhkusetasu,
hüvitised jm) ning kinnipeetud summade kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi
Riigi Tugiteenuste Keskuselt talle arvestatud palga või töötasu kohta.
5
8.6. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse „Keskmise töötasu maksmise
tingimused ja kord“ alusel.
8.7. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole järgmisel palgapäeval või teenistuja
soovi korral hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kui teenistuja
puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja puhkus teenistuja
haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu
ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude
palgast või töötasust.
9. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide ja lepingute korral
9.1. Kui välisvahenditest rahastatavate projektide või ametiga sõlmitud lepingute (nt
Euroopa Ravimiameti ja ameti vahel sõlmitud lepingud Euroopa Ravimiameti
ülesannete täitmiseks) täitmisega seotud ülesanne ei tulene teenistuja
ametijuhendist, toimitakse olenevalt konkreetsest projektist või lepingust ühel
alljärgneval viisil:
9.1.1. projekti või lepingu täitmisega seotud ülesannet käsitletakse kui teenistujale
antud täiendavat ülesannet, mille eest määratakse talle lisatasu kooskõlas
palgajuhendi punktiga 5.2,
9.1.2. teenistuja täidab projekti või lepingu täitmisega seotud ülesandeid
ületunnitööna, mis hüvitatakse talle rahas vastavalt palgajuhendi punktile 7.2,
9.1.3. teenistujaga sõlmitakse projekti või lepinguga seotud ülesannete täitmiseks
ning tehtud töö või töötulemuste eest tasu määramiseks käsundusleping
eeldusel, et projekti või lepingu täitmisega seotud tegevus ei kattu teenistuja
ametijuhendist tulenevate ülesannetega (nt Euroopa Ravimiametile
tsentraliseeritud müügiloa menetluses hinnangu koostamine, Euroopa
Ravimiametite koordineeritud inspekteerimine jms),
9.1.4. vähendatakse teenistuja projektiga mitteseotud teenistus- või tööülesannete
mahtu või muudetakse nende sisu vähendades ka proportsionaalselt ameti
omavahenditest makstavat teenistuja palka või töötasu ning makstes
projektiga seotud ülesannete tasu projekti eelarvest. Teenistuja märgib tööaja
jagunemise erinevate tööülesannete ja projektide vahel tööajatabelisse.
6
Lisa 1
Ravimiameti palgajuhendi juurde
Teenistuskohtade palgaastmed ja neile vastavad põhipalga vahemikud
PALGA- PÕHIPALGA
TEENISTUSGRUPP
ASTE VAHEMIK
Assisteerivad, teenindavad spetsialistid
1 (ameti põhitegevust toetavad teenistuskohad) 1100 - 1600
Keskastmespetsialistid
(täidavad keerukamaid teenistusülesandeid ja
2 nõustavad oma spetsiifilises töövaldkonnas) 1400 – 2000
Kõrgastmespetsialistid
(lahendavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid ja
3 nõustavad, osalevad valdkonna arendamises) 1700 - 2500
Büroojuhatajad, valdkonnajuhid ja eksperdid
(juhivad valdkonda või on valdkonna eksperdid,
lahendavad iseseisvalt keerukaid ülesandeid ja
4 nõustavad) 2000 - 3300
Osakonnajuhatajad ja valdkonnajuhid
5 (juhivad valdkonda) 2500 - 3800
6 Tippjuhid alates 4000
7
Lisa 2
Ravimiameti palgajuhendi juurde
Asendustasude maksmise juhend
Juhend sätestab teenistus- ja töösuhte lühiajalisel (näiteks puhkus, töövõimetus) peatumisel
teenistuja asendamise ja selle eest asendustasu määramise.
1. Teenistuskohad, millele üldjuhul määratakse asendamine, kui teenistuja on järjest
ära kaks või rohkem tööpäeva
Ametikoht Asendatavad ülesanded Asendamise
protsent
(1,0 koormusest)
Peadirektor ameti juhtimisega seotud ülesanded 50%
Osakonnajuhatajad osakonna juhtimisega seotud ülesanded 50%
Finantsjuht igapäevased pidevat täitmist vajavad ülesanded, 25%
näiteks kuludokumentide konteerimine, kulutuste
jälgimine, teabe vahendamine Riigi Tugiteenuste
Keskusega
Finantsspetsialist lähetuskorralduste menetlemine ja kuluaruannete 50%
kontrollimine, muude kuludokumentide
kontrollimine ja menetlemine, laekumiste
kajastamine ning teised pidevat täitmist vajavad
ülesanded
Üldosakond
Sekretär telefoni- ja klienditeenindus ning lähetuste 75%
vormistamine
Dokumendihalduse ameti dokumendiringluse ja -haldusega seotud 50%
spetsialist tööd,
EUDRA postkastide haldamine 20%
Müügilubade osakond
Spetsialist MRP/DCP postkastide haldamine, müügiloa 50%
taotluste sisestamine ja tehniline valideerimine
ning elektroonilise arhiivi haldamine
Spetsialist esmaste müügilubade taotluste valideerimine 75%
Kliinilise hindamise kliiniliste uuringute taotluste administreerimisega 30%
büroo spetsialist seotud tööd
Bioloogiliste preparaatide osakond
Spetsialist ohujuhtumitega seotud töö 15%
Järelevalveosakond
Sisse- ja väljaveo ravimite sisse- ja väljaveoteavituste menetlemine, 70%
järelevalve büroo sh kliinilise uuringu ravimite teavitused 20%
juhataja
Sisse- ja väljaveo müügiloata ravimite kasutamise taotluste 75%
järelevalve büroo menetlemine
spetsialist
(müügiloata ravimid)
Sisse- ja väljaveo narkootiliste ja psühhotroopsete ainete impordi- ja 25%
järelevalve büroo ekspordisertifikaatidega seotud töö,
spetsialist (N ja P lubade väljastamine ravimite kaasavõtmiseks ja 50%
ained ja isikliku postiga saatmiseks
tarbimise load)
Sisse- ja väljaveo eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveolubade 75%
järelevalve büroo väljastamine (v.a narkootilised ja psühhotroopsed)
spetsialist (sisse- ja
väljaveoload,
müügiloata ravimite
sisseveoluba ja
turustamisluba)
Sisse- ja väljaveo müügiloata ravimite kasutamise taotluste esmane 50%
järelevalve büroo läbivaatamine ja sisestamine maaletoomislubade
spetsialist programmi,
(müügiloata ravimite Ravimiameti (müügiloata ravimite kasutamise 25%
kasutamise taotluste taotluse) otsuste edastamine taotlejatele
menetlemine)
2. Teenistuskohad, millele üldjuhul määratakse asendamine, kui teenistuja on järjest
ära viis või rohkem tööpäeva
Ametikoht Asendatavad ülesanded Asendamise
protsent
(1,0 koormusest)
Üldosakond
Personalispetsialist personalialase dokumentatsiooni vormistamine, 30%
teabe vahendamine Riigi Tugiteenuste Keskusega
ning teised pidevat täitmist vajavad ülesanded
Haldusspetsialist ameti igapäevaste haldusteenuste tagamisega 30%
seotud ülesanded
Õigusosakond
Õigusnõunik asendatava töövaldkonna kiireloomuliste 40%
küsimuste lahendamine
Müügilubade osakond
Kvaliteedi kvaliteedihindamisega seotud üldised ülesanded, 50%
hindamise büroo müügilubade hindamise protseduuride
juhataja koordineerimine ja büroo juhtimisega seotud
ülesanded
Kliinilise hindamise büroo juhtimisega seotud ülesanded 50%
büroo juhataja
Kvaliteedi müügilubade muudatuste taotluste hindamisega 50%
hindamise büroo seotud tööd
spetsialist
Kvaliteedi müügilubade esmaste ja uuendamise taotluste 30%
hindamise büroo hindamisega seotud tööd
spetsialist
Kliinilise hindamise kliiniliste uuringute esmaste ja muudatuste 30%
büroo spetsialist hindamisega seotud tööd
Kliinilise hindamise müügilubade esmaste, uuendamise ja muudatuste 30%
büroo spetsialist taotluste hindamisega seotud tööd
Kliinilise hindamise pakendimärgistuse hindamisega seotud tööd 30%
büroo spetsialist
Ravimiohutuse osakond
9
Ohutusjärelevalve- ravimiohutuse süsteemide kirjelduste ja 50%
büroo juhataja riskiohjamise plaanide hindamise,
tervishoiutöötajatele suunatud materjalide
läbivaatamise, ravimiinfode muudatuste ning
büroo juhtimisega seotud ülesanded
Ohutusjärelevalve- kõrvaltoime teatiste rahvusvahelistesse 20%
büroo spetsialist andmebaasidesse edastamine
Bioloogiliste preparaatide osakond
Spetsialist verekeskuste ning rakkude, kudede ja elundite 30%
käitlejate ja hankijate, haiglaerandi loa omajate
kiirete küsimuste lahendamine. Vere ning rakkude,
kudede ja elundite sisse- ja väljaveoga seonduva
dokumentatsiooni hindamine
Järelevalveosakond
Spetsialist toodete määratlemine 80%
(määratlemine)
Spetsialist osakonna dokumendiringluse ja -haldusega 50%
(dokumendihaldus) seotud tööd
Sisse- ja väljaveo büroo juhtimisega seotud ülesanded 25%
järelevalve büroo
juhataja
Inspektsioonibüroo büroo juhtimisega seotud ülesanded 50%
juhataja
Inspektsioonibüroo ravimireklaami järelevalve kiireloomuliste 40%
inspektor küsimuste lahendamine
(ravimireklaam)
Labor
Juhtivspetsialist ravimite analüüsitulemuste ja uuringuprotokolli 25%
õigsuse kontrolliga seotud ülesanded
Spetsialist proovide ja kemikaalide etalonainete 25%
sissekandmise ning uuringuprotokollide
väljasaatmisega seotud ülesanded
10