dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Käskkiri

Sotsiaalministeerium · 11. mai 2021
Viit
52
Registreeritud
11. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎52 11.05.2021 Ministri üldkäskkiri.asice2472 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 11.05.2021 nr 52 Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. aprilli 2021. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister KINNITATUD Tervise- ja tööministri 11.05.2021 käskkirjaga nr 52 „Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“ SA HIIUMAA HAIGLA FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP Täiendatud seisuga aprill 2021 2021 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid .................................................... 4 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid ............................................................................. 4 1.2. Ravikvaliteedi indikaatorid ....................................................................................... 4 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus .......................................................................................... 6 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus....................................................................... 6 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 7 2.3. Vanuseline koosseis ............................................................................................... 8 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus........................................................................ 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest ..................................................................................... 10 3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2019 .......................................... 10 3.1.1. Erakorraline meditsiin ..................................................................................... 10 3.1.2. Statsionaarne ravi .......................................................................................... 11 3.1.3. Päevaravi ....................................................................................................... 12 3.1.4. Ambulatoorne ravi .......................................................................................... 12 3.1.5. Protseduurid, uuringud ................................................................................... 13 3.1.6. Taastusravi .................................................................................................... 14 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas .......................................................... 15 3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus .................................................................... 17 3.3.1. Põhiteenused ................................................................................................. 18 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused....................................................................... 19 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030...................................................................... 20 5. Tervishoiutöötajate vajadus .......................................................................................... 27 6. Struktuuriüksuste loend ................................................................................................ 30 6.1. Meditsiinilised struktuurid ...................................................................................... 30 6.2. Tugiteenused ........................................................................................................ 30 7. Juhtimine...................................................................................................................... 31 8. Arengukava koostamise alused .................................................................................... 32 Kokkuvõte ........................................................................................................................... 33 2 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2020–2030. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja -strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja õigusaktidest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud SA Hiiumaa Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse SA Hiiumaa Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku- näitajaid, SA Hiiumaa Haigla ravitegevust perioodil 2014–2019, planeeritavaid ravimahte perioodil 2020–2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Rahvastiku prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Funktsionaalse arengukava I etapi dokument valmis 2018. aasta augustis ning on täiendatud 2021. aasta märtsis järgmiste täiendustega:  Lisatud on 2018. ja 2019. aasta andmed (statistika ravimahtude, personali ja muu taolise kohta).  Uuendatud on rahvastiku prognoosi, aluseks on võetud 1. jaanaur 2020 rahvastiku andmed.  Uuendatud on prognoose aastaks 2030 (arvestades hetkeolukorda ja võimalike tulevikutrende). Koostajad tänavad kõiki, kes aitasid kaasa arengukava valmimisele. 3 1. Arengukava aluseks olevad strateegilised eesmärgid 1.1. Üldised strateegilised eesmärgid SA Hiiumaa Haigla on riigi ainuasutatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi Regionaalhaigla, PERH) poolt 2017. aastal asutatud sihtasutus, mis 24.07.2017 ühendas endaga senise riigi ainuasutatud sihtasutuse Hiiumaa Haigla. Võrgustumise käigus võttis SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kui pädevuskeskus võrgustuspartneri vastutuspiirkonnas reaalse võimekuse aidata osutada SA Hiiumaa Haiglal vajalikke eriarstiabi teenuseid. Hiiumaa haigla kuulub koos Raplamaa ja Läänemaa haiglatega Regionaalhaigla gruppi (kontserni), milles emaettevõttena tegutseb Regionaalhaigla. SA Hiiumaa Haigla peamine eesmärk on kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas, seda nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised alaeesmärgid: 1) teenuskeskkonna parandamine, 2) kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine, 3) efektiivne majandamine, 4) personali arendamine, 5) infrastruktuuri optimaalsem kasutus. Eelnevalt toodud alameesmärkide saavutamiseks tehakse tihedat koostööd SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastavate kliiniliste spetsialistidega ning kvaliteedi-, infrastruktuuri-, IT- ja teiste teenistustega. Esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) rajamiseks on saadud positiivne otsus Sotsiaalministeeriumi „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ määruse alusel. Esmatasandi tervisekeskuse rajamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi meede „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“. 2021. aasta on planeeritud tervisekeskuse ettevalmistavatele töödele, sh projekteerimine ja hanked ning 2022. aasta ehitamisele. 1.2. Ravikvaliteedi indikaatorid Hiiumaa haigla ja teiste HVA haiglate ravitegevust hinnatakse mitmete kliiniliste indikaatorite alusel, mille tagasiside indikaatorite ülevaate eesmärk on Eesti Haigekassale esitatud raviarvetel olevale informatsioonile tuginedes ning retseptikeskuse andmete põhjal anda haiglatele tagasisidet nende tegevuse kohta. Indikaatorid on välja töötatud koostöös Ravikvaliteedi töörühmaga, mis tegeleb tervishoiuteenuse osutajatele tagasiside indikaatorite arendamisega. Tagasiside indikaatorite ülevaadete alusel on võimalik hinnata oma raviasutuse töökorraldust ja kasutatavaid ravipraktikaid, diagnostika kasutust, raviarvete kodeerimise 4 praktikaid ning ka ravimite väljakirjutamist. Oluline on märkida, et aruannetes esitatud näitajate alusel ei saa anda hinnanguid ühe haigla tegevusele, sest tulemused sõltuvad väga paljude erinevate asjaolude koosmõjudest nagu näiteks lepingud, kodeerimispraktika, haigla teeninduspiirkonnas arstiabi eri tasandite vaheline koostöö, patsientide käsitlus jne. Seega ei ole niivõrd oluline näitajate numbrilised väärtused, vaid just klinitsistide ja haiglajuhtide tõlgendus, arvestades oma raviasutuse konteksti ja kasutatavaid praktikaid. 2018. aastast on Hiiumaa haigla ja Eesti Haigekassa omavahel kokku leppinud tegevusindikaatorites, mida jälgitakse vähemalt kord kvartalis ja võrreldakse kahe viimase aasta sama perioodiga. Indikaatorite jälgimisel võrdleme omavahel Hiiumaa haigla eelmiste aastate näitajaid ning osadel indikaatoritel on võrdlusmoment ka üldhaiglate keskmiste näitajatega. Momendil on kasutusel ja jälgimiseks välja töötatud 10 indikaatorit. 5 2. Teeninduspiirkonna kirjeldus 2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus SA Hiiumaa Haigla asub Hiiumaal, mis on Mandri-Eestist 22 kilomeetri kaugusel. Haigla teeninduspiirkonnaks on Hiiu maakond. Haigla näol on tegemist maakonna ainsa üldhaiglaga, mille koosseisu kuuluvad ambulatoorne eriarstiabi, erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne aktiivravi osakond, päevaraviteenused, iseseisev statsionaarne õendusabi, opiplokk ja hemodialüüs. Teeninduspiirkonna elanikele on haigla oluline, kuna oma eraldatuse tõttu on ajakulu mandrile jõudmiseks suur, muuhulgas on aastas 5-10 ööpäeva, mil ilma, madala veetaseme, jää tekkimise jm tõttu puudub transpordivõimalus täielikult. Joonis 1. SA Hiiumaa Haigla paiknemine maakonnas SA Hiiumaa Haigla omab kahte tegevusluba: õendusabi ja eriarstiabi. Eriarstiabi osutatakse 13-l erialal (üldkirurgia, günekoloogia, oftalmoloogia, ortopeedia, sisehaigused, taastusravi, nefroloogia, neuroloogia, psühhiaatria, dermatoveneroloogia, kardioloogia, uroloogia, otorinolarüngoloogia). Erialadel, millel ei ole maakonnas ühe eriarsti jaoks täies ulatuses mahtu, kasutatakse nn visiitarstide teenust, mis võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla osutab Hiiumaal ortopeedia, nefroloogia, uroloogia ja kiirabi teenuseid. Oftalmoloogia teenust pakub haigla polikliinikus AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik ning hambaravi teenust pakub Unimed Kliinikud OÜ. Lisaks SA Hiiumaa Haiglale on maakonnas mitmeid teisi meditsiiniteenuste osutajaid. Üldarstiabi teenust osutavad maakonnas viis perearsti, neist kolm tegutsevad Kärdlas, üks Käinas ja üks Emmastes. Hambaravi teenust osutavad Kärdlas veel Angela Sivonen, 6 Hambaravi OÜ, Heli Mikk Hambaravi OÜ, Emmaste külas Emmaste Hambaravi OÜ ja Käinas Küllike Tammeveski FIE. Haigekassa õendusabi lepingupartnerid Hiiu maakonnas on lisaks Hiiumaa Haiglale ka TNP Konsultatsioonid OÜ ja Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri SA. Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega. Perearstidele pakutakse laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid, lisaks on Hiiumaa haigla rajamas esmatasandi tervisekeskust. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus suunata oma patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele SA Hiiumaa Haiglasse. Hiiu maakonna elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. 2014. aasta andmete põhjal (prognoosis algandmete sisend) raviti SA Hiiumaa Haiglas keskmiselt 51,5% maakonna elanike ambulatoorsetest ravijuhtudest, 55,6% statsionaarsetest ravipäevadest ning 47,1% päevaravi vastuvõttudest. 2019. aastal moodustas Hiiumaa haiglas ravitud isikute osakaal kõigist ambulatoorsetest ravijuhtudest 85%, statsionaarsetest ravipäevadest 52% ja päevaravi vastuvõttudest 44%. 2020. aastal olid vastavad näitajad 83%, 50% ja 49 %. Keerukamad ravijuhud suunatakse SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja teistesse pädevuskeskustesse. Teistesse haiglatesse üle viidud patsientidest transporditi 2020. aastal 73% Regionaalhaiglasse, 9% Ida- Tallinna Keskhaiglasse ja 7% Lääne- Tallinna Keskhaiglasse. Veel suunati patsiente Tallinna Lastehaiglasse, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Taastava Kirurgia Kliinikusse, Haapsalu NRK-sse ja Läänemaa haiglasse. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44 km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti andmetel elab Hiiu maakonnas 9315 inimest (2020. aasta 1. jaanuari seisuga) ning 1 km2 kohta on 9 elanikku. Maakonna keskuseks on Kärdla linn, kus elab 34% maakonna elanikest. Hiiu maakonna rahvaarv on olnud alates 2010. aastast pidevas langustrendis1. Järgnevateks aastateks prognoositakse taas rahvastiku vähenemist (2020 vs 2030 -5%). 1 2016. aastal hakkas Statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema uuel meetodil, kasutades residentsuse indeksi mõistet. Elukoha allikana kasutatakse nüüdsest loendusjärgse asemel rahvastikuregistrijärgset elukohta. Metoodika muutuse tulemusena on 2015. aastal statistiliselt suurenenud Hiiumaa elanike arv ca 900 võrra. 7 9348 9335 9387 9315 9351 9152 8850 8670 8913 8620 8638 8589 8582 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2025p 2030p Joonis 2. Hiiu maakonna rahvastiku dünaamika perioodil 2010 – 2020 ning prognoos 2025 – 2030 Allikas: Statistikaamet Statistikaameti prognoosi kohaselt kaheneb 2025. aastaks rahvaarv 199 inimese võrra ning sellele järgneva viie aasta jooksul veelgi 239 inimese võrra. Oodata on rahvaarvu languse jätkumist. Rahvaarvu vähenemise peamiseks põhjuseks on nii püsiv negatiivne iive kui ka väljaränne piirkonnast. Maakonnas suureneb eakate osakaal ning väheneb laste ja noorte osakaal. 2016. aastal hakkas Statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema uuel meetodil, kasutades residentsuse indeksi mõistet. Elukoha allikana kasutatakse nüüdsest loendusjärgse asemel rahvastikuregistrijärgset elukohta. Metoodika muutuse tulemusena on 2015. aastal statistiliselt suurenenud Hiiumaa elanike arv ca 900 võrra. Hiiumaal mõjutab väga palju rahvastiku numbreid hooajalisus. Kevad- suvel- sügisel kolmekordistub rahvaarv Hiiumaal. Saarel ajutiselt viibivate inimeste hulk mõjutab oluliselt haigla erakorralise meditsiini osakonna tööd. 2.3. Vanuseline koosseis Hiiumaa teeninduspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 55–59-aastased. Maakonna vanuselist koosseisu iseloomustab kuni 14-aastaste elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Hiiu maakonnas on kuni 14-aastaste elanike osakaal 11,7%, Eestis tervikuna aga 16,5%. 30–44-aastasi elanikke on Hiiumaal vähem kui Eestis keskmiselt, täpsemalt 1,8 protsendipunkti võrra vähem. Teisalt on 65 ja vanemate elanike osakaal Hiiumaal Eesti keskmisest kõrgem. 8 8,3% 7,8% 7,6% 7,5% 7,5% 7,2% 7,3% 7,3% 6,9% 6,9% 6,6% 6,6% 6,3% 6,5% 6,1% 5,8% 5,9% 5,9% 6,0% 5,5% 5,6% 5,4% 4,7% 4,8% 4,7% 4,7% 4,3% 4,3% 3,9% 3,7% 3,5% 3,7% 3,2% 2,6% 3,0% 2,4% 0-4 5 kuni 9 10 kuni 15-19 20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-64 65-69 70-74 75-79 80-84 85 ja 14 Eesti Hiiu maakond vanemad Joonis 3. Rahvastiku vanuseline struktuur Eestis ja Hiiu maakonnas, 1 jaanuar 2020 Allikas: Statistikaamet Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2020. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal Hiiu maakonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 2,2 protsendipunkti võrra. Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2030. aastal olema Hiiu maakonnas 65+ aastasi elanikke 5,92 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on 2010. aastaga võrreldes 2030. aastaks vanusegrupi osakaal Hiiu maakonna kogurahvastikust pea kahekordistumas, jõudes 2030. aastaks 29 protsendini. 65 ja vanemaealiste elanike arvu kasvu tõttu kasvab nõudlus ka mitmete tervishoiuteenuste järele. Tabel 1. 65+ aastased elanikud Eestis ja Hiiu maakonnas 65+ elanike Muutus 2010. 65+ elanike 65+ elanike arv Aasta osakaal Hiiu aastaga võrreldes osakaal Eestis (%) Hiiu maakonnas maakonnas (%) (%) 2010 17,43% 18,64% 1650 2011 17,45% 18,92% 1640 -0,61% 2012 17,70% 19,41% 1673 1,39% 2013 18,03% 19,77% 1708 3,52% 2014 18,38% 20,57% 1767 7,09% 2015 18,76% 21,27% 1825 10,61% 2016 19,02% 19,81% 1852 12,24% 2017 19,34% 20,76% 1938 17,45% 2018 19,59% 21,40% 2009 21,76% 2019 19,76% 21,72% 2039 23,58% 2020 20,06% 22,39% 2093 26,85% 2025p 21,62% 25,47% 2331 41,27% 2030p 23,14% 29,06% 2590 56,97% Allikas: Statistikaamet, Civitta Eesti AS arvutused. 9 2.4. Tõmbekeskused ja asustustihedus Tõmbekeskusi määratletakse tööjõu pendelrände, õpirände ja/või avalike ning erateenuste tarbimise alusel. Hiiu maakonna administratiivseks keskuseks on Kärdla linn. Peamisteks tõmbekeskusteks on Kärdla linn Põhja-Hiiumaal ja Käina alev Lõuna-Hiiumaal. Kärdla linn asub geograafiliselt maakonna piiril ning rahvaarvu (3176 elanikku) poolest on tegemist suuruselt kahekümne üheksanda linnaga Eestis, samas on Kärdla ka ainus linn Hiiumaal. Käina asula asub maakonna kagupiiril, Käina osavallas oli 2020. aastal 2449 elanikku. Hiiu maakonna asustustihedus on 9,0 elanikku km² kohta, see on Eesti keskmisest kolm korda madalam, sellega on Hiiu maakond Eesti kõige hõredamalt asustatud maakond. Kõige tihedamalt on asustatud Harju maakond (139,8 elanikku km² kohta). 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. SA Hiiumaa Haigla ravitegevus perioodil 2014 – 2019 3.1.1. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2019. aastal ööpäevas keskmiselt 10 patsiendile, s.o ligikaudu 0,4 patsienti tunnis, ning aastas kokku 3519 patsiendile. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2019. aastal 524, statsionaari suunati seega ööpäevas 1 – 2 haiget. Erakorraliselt hospitaliseeritud patsientide osakaal kõikidest statsionaaris ravitutest on olnud viimastel aastatel kerges kasvutrendis. Kui 2017. aastal moodustas erakorraliselt hospitaliseeritute osakaal 50,2%, siis 2018. aastal oli vastav näitaja 52,7% ja 2019. aastal 59,2%. Tabel 2. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2014–20192 Näitaja 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Külastuste arv 2079 2269 3108 3543 3539 3519 sh. toodud kiirabiga 380 430 473 505 531 475 roheline triaažikategooria 876 1255 1309 1169 1219 1595 kollane triaažikategooria 322 576 1444 1786 2013 1712 oranž triaažikategooria 26 73 189 186 281 195 punane triaažikategooria 2 8 19 21 26 17 Hospitaliseerimised 603 511 538 600 567 524 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2 Külastuste arv kokku ja tiraažikategooriate summa ei ühti, sest osal päevadel puudub EMO-s järjekord ja tiraaž jääb seega teostamata, patsiendid saavad kohe abi. Lisaks viib kiirabi mõned patsiendid kohe osakonda intensiivi. 10 3.1.2. Statsionaarne ravi SA Hiiumaa Haiglas on 31 voodikohta. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on perioodil 2014 – 2019 Hiiumaa Haiglas kahanenud 11%. Kõige patsiendirohkemad erialad on statsionaarse ravi puhul üldkirurgia ja sisehaigused. Vaatlusalusel perioodil on hospitaliseeritute arv kasvanud sisehaiguste ja günekoloogia erialal, vastavalt 10,1 ja 10,4%. Ülejäänud erialadel on hospitaliseeritute arv vähenenud. Kõige enam on vähenenud iseseiseva statsionaarse õendusabi hospitaliseeritute arv. Erialade üleselt on perioodil 2014–2019 hospitaliseeritute arv vähenenud 12,3%. Keskmine voodihõive on langenud 64,4 protsendilt 57,9 protsendini. Põhjuseks on statsionaarse ravi osakaalu vähenemine, tänu esmatasandi teenuste paranemisele ja päevaravi osakaalu kasvule. Sellest järeldub, et voodikohtade arvu tuleb vähendada. Hiiumaa Haigla keskmine ravikestus üldkirurgia erialal on nimetatud perioodil kasvanud 4,3 päevalt 5,6 päevani, iseseisvas statsionaarses õendusabis kasvanud 20,2 päevalt 21,3 päevani, sünnitusabiteenustes kasvanud 2,3 päevalt 2,6 päevani, günekoloogias kasvanud 2,1 päevalt 2,6 päevani, sisehaigustes langenud 5,9 päevalt 5,0 päevani ja pediaatrias langenud 2,0 päevalt 1,6 päevani. Haiglas tervikuna on keskmine ravi kestus kasvanud 6,5 päevalt 6,6 päevani. Keskmise ravikestuse kasvu põhjuseks on eakate multiprobleemsete haigete osakaalu tõus haiglaravi vajavatel patsientidel, eriti järelravi ja statsionaarse õendusabi osas. Tabel 3. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2019 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 11 3.1.3. Päevaravi SA Hiiumaa Haiglas osutatakse päevaravi üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia erialal. Perioodil 2014 – 2019 on päevaravi ravijuhtude kogumaht vähenenud 11,4%. Võrreldes 2014. aasta ja 2019. aasta andmeid, on päevaravi ravijuhtude arv vähenenud vaid üldkirurgia (38,8%) erialal. Nii sisehaiguste kui ka günekoloogia erialal on ravijuhtude arv kasvanud, vastavalt 90% ja 11%. Ravijuhtude kasv sisehaiguste erialal tuleneb sellest, et 2017. aastast hakati koostöös Fresenius Medical Care Estonia OÜ-ga sisehaiguste eriala all osutama ka hemodialüüsravi. Tabel 4. SA Hiiumaa Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2014–2019 Eriala 2014 2015 2016 2017 2018 2019 üldkirurgia 178 167 137 138 141 109 sisehaigused 32 26 26 56 76 61 günekoloogia 70 65 87 105 86 78 KOKKU 280 258 250 299 303 248 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 3.1.4. Ambulatoorne ravi 2019. aastal toimus SA Hiiumaa Haiglas kokku 7898 ambulatoorset visiiti. Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on arstide ja õdede visiitide alusel aastatel 2014 – 2019 peamiselt langenud. 2019. aastal langes visiitide arv 2014. aasta võrreldes ca 18 protsendi võrra. Vaid 2017. aastal suurenes 2016. aastaga võrreldes visiitide arv ligikaudu 3 protsendi võrra. 2019. aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam üldkirurgia ning sünnitusabi ja günekoloogia erialal, vastavalt 2137 ja 2286 vastuvõttu. 2014. aastaga võrreldes ei osutata enam reumatoloogia, endokrinoloogia ja gastroenteroloogia teenuseid. Oftalmoloogiateenuseid osutab SA Hiiumaa Haiglas AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik. 12 Tabel 5. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2014–2019 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 3.1.5. Protseduurid, uuringud SA Hiiumaa Haiglas teostati 2019. aastal 2539 kirurgilist protseduuri, mida on keskmiselt 600 võrra rohkem kui eelnevatel aastatel. 2019. aastal on 2014. aastaga võrreldes kõige rohkem suurenenud ambulatoorsete protseduuride arv (39 protsendi võrra). Tabel 6. Kirurgiliste protseduuride arv perioodil 2014–2019 Kirurgilised protseduurid 2014 2015 2016 2017 2018 2019 ambulatoorsed 1167 1210 846 825 904 1619 päevaravi 316 330 469 294 275 390 statsionaarsed 438 362 554 327 418 530 KOKKU 1921 1902 1869 1446 1600 2539 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja diagnostiliste võimaluste areng (röntgen, ultraheliuuringud, endoskoopia, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud ja taastusravi teenused) aitavad kaasa patsientide efektiivsele ravile. SA Hiiumaa Haiglas tehakse mitmesuguseid uuringuid, mis on iseloomulikud kaasaegsele üldhaiglale. Teostatakse endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi ja radioloogilisi uuringuid, laboriuuringutest on esindatud näiteks mikrobioloogilised, kliinilise keemia, hüübimissüsteemi ja immuun- hematoloogilised uuringud. Terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2014 – 2019 on toodud välja alljärgnevas tabelis. 13 Tabel 7. Uuringute/diagnostika protseduuride arv perioodil 2014–2019 Uuringud/diagnostika 2014 2015 2016 2017 2018 2019 vereringeelundid (EKG, Koormus EKG, 877 930 734 792 933 862 HOLTER, EHHO) loode (kardiotokograafia) 190 189 224 207 270 212 Muud (nt kuulmiseuuringud) 154 158 133 102 184 184 Funktsionaaldiagnostika teenused 1221 1277 1091 1101 1387 1258 kokku röntgen 3468 3206 3517 3568 3576 3715 kompuuter 2007 4377 4871 6157 7393 8882 ultraheli 1527 1600 1370 1482 1177 969 Radioloogiateenused kokku 7002 9183 9758 11 207 12 146 13 566 Endoskoopiateenused kokku 111 91 156 194 194 147 kliinilise keemia uuringud 24 595 25 954 28 798 24 923 29 700 24 859 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude 5001 5171 4647 5085 5735 4720 uuringud hüübimissüsteemi uuringud 565 678 407 461 474 155 immunohematoloogilised uuringud 649 745 703 836 919 736 mikrobioloogilised uuringud 520 386 240 121 172 157 immuunuuringud 4559 4843 5609 4603 4596 3645 Laboriuuringud kokku 35 889 37 777 40 404 36 029 41 596 34 2723 KOKKU 44 223 48 328 51 409 48 531 55 323 49 243 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Funktsionaaldignostika teenuste kogumaht on 2014. aastaga võrreldes 2019. aastaks vähenenud ligikaudu 11 protsendi võrra. Viimasel neljal aastal on funktsionaaldiagnostika teenuste kogumaht püsinud samal tasemel. Radioloogiliste teenuste kogumaht on vaatlusalusel perioodil igal aastal kasvanud, 2019. aastal on 2014. aastaga võrreldes teenuste kogumaht kasvanud 94 protsendi võrra. Kui teiste radioloogiateenuste maht on püsinud samas suurusjärgus, siis kompuutertomograafiliste uuringute maht on 2014. aastaga võrreldes neljakordistunud. Endoskoopiateenuste alla kuuluvad gastroskoopiad, mille kogumaht on 2014. aastaga võrreldes kasvanud 32 protsendi võrra. Laboriuuringute kogumaht on 2014. aasta võrreldes püsinud samal tasemel, kõige enam teostatakse vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringuid ning immuunuuringuid. 3.1.6. Taastusravi Taastusravi peamiseks eesmärgiks on terviseprobleemide ennetamine, haigusest või traumast tingitud funktsioonide taastamine, säilitamine ning patsiendi maksimaalse toimetuleku saavutamine igapäevaelus ja töökeskkonnas. Haigla taastusravi osakond pakub 3 Alates 9.okt 2019 kuulub Hiiumaa haiglas töötav labor SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisu. Statistika ainult 9.oktni. 14 mitmeid taastusravi protseduure: massaaž, füsioteraapia, elektriravi, liikumisravi, soolaravi, mudaravi ja soojusravi. Tabel 8. Taastusravi teenuste arv perioodil 2014–2019 Protseduurid 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Taastusravi protseduure s.h. 9428 6559 5767 5189 4952 5471 massaaž 3186 2121 2506 1584 2080 2477 füsioteraapia 3133 2244 1820 1874 1866 1893 elektriravi (koos magnetiga) 1917 1863 824 839 821 833 liikumisravi 644 - 204 644 - - soolaravi 235 99 167 59 79 106 mudaravi 112 68 10 7 15 5 vesiravi 82 9 20 - - - soojusravi 119 155 216 182 91 157 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2014. aastaga võrreldes on taastusravi teenuste mahud 2019. aastaks märkimisväärselt vähenenud. Protseduuride kogumaht on vähenenud ligikaudu 42 protsendi võrra. Kui muude protseduuride arv on vaatlusalusel perioodil vähenenud, siis soojusravi protseduuride arv on suurenenud 32 protsendi võrra. 2019. aastal moodustasid taastusravi protseduuridest kõige suurema osa füsioteraapia ja massaaž, vastavalt 1893 ja 2477 protseduuri. 3.2. Tervishoiuteenuste kasutamine maakonnas Tervishoiuteenuste prognoosi aluseks oleva 2014. aasta algandmetele tuginedes kasutavad elanikud ambulatoorse ravi teenustest oma maakonna haigla teenuseid kõige enam sisehaiguste ja üldkirurgia eriala korral. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaal on eelnevalt nimetatud teenuste puhul vastavalt 94% ja 90%. Teises maakonnas kasutatakse kõige enam uroloogia ja pediaatria teenuseid, oma maakonnas on nende visiitide osakaal vastavalt 2% ja 11%. Tabel 9. Hiiu maakonna elanike ambulatoorse ravi visiitide arv 2014. aastal (prognoosi algaasta) Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma maakonnas Muus maakonnas Oma maakonnas Muu maakonna osutatud osutatud ravi kasutamise ravi kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal dermatoveneroloogia 207 466 31% 69% günekoloogia 2784 763 78% 22% otorinolarüngoloogia 218 469 32% 68% psühhiaatria 1028 427 71% 29% sisehaigused 2013 120 94% 6% taastusravi 205 81 72% 28% 15 Ambulatoorne ravi - visiitide arv (2014) Oma maakonnas Muus maakonnas Oma maakonnas Muu maakonna osutatud osutatud ravi kasutamise ravi kasutamise vastuvõtud vastuvõtud osakaal osakaal üldkirurgia 4627 540 90% 10% neuroloogia 70 475 13% 87% pediaatria 29 245 11% 89% reumatoloogia 136 140 49% 51% uroloogia 8 352 2% 98% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike sisehaiguste ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 144 protsendi võrra enam. 13 maakonna keskmisest on enam vastuvõtte ka üldkirurgia (110%), pulmonoloogia (103%), nefroloogia (35%), onkoloogia (27%) ja kirurgia (9%) erialadel. Ortopeedia erialal on Hiiu maakonna elanike ambulatoorseid vastuvõtte 13 maakonna keskmisest 64 protsendi võrra vähem. Keskmisest vähem ambulatoorseid vastuvõtte 1000 elaniku kohta on ka otorinolarüngoloogia (-46%), dermatoveneroloogia (-43%), uroloogia (-40%), gastroentero- loogia (-36%), taastusravi (-35%), neuroloogia (-35%), kardioloogia (-26%), günekoloogia (- 18%), reumatoloogia (-17%), pediaatria (-10%), psühhiaatria (-8%) ja oftalmoloogia (-8%) erialadel. Päevaravi vastuvõtud toimuvad SA Hiiumaa Haiglas üldkirurgia, sisehaiguste ja günekoloogia erialal. 2014. aasta andmetele tuginedes on üldkirurgia erialal oma maakonnas ravi kasutamise osakaal 91%, sisehaiguste erialal on vastav näitaja 73% ja günekoloogias 66%. Eelnevalt nimetatud teenuste nõudlus on seega maakonnas suur, seega peaks neid teenuseid ka tulevikus edasi osutama. Oma maakonnas ravi kasutamise osakaalust on näha, et elanikud eelistavad maakonnas tagatud päevaravi erialadel pöörduda oma maakonnas asuva haigla poole. Tabel 10. Hiiu maakonna elanike päevaravi vastuvõttude arv 2014. aastal (prognoosi algaasta) Päevaravi - visiitide arv (2014) Oma Muus Oma maakonnas Muu maakonna maakonnas maakonnas ravi kasutamise ravi kasutamise osutatud osutatud osakaal osakaal vastuvõtud vastuvõtud üldkirurgia 173 18 91% 9% sisehaigused 30 11 73% 27% günekoloogia 57 29 66% 34% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia päevaravi vastuvõtte 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest 104 protsendi võrra enam ning 16 sisehaiguste vastuvõtte keskmisest 101 protsendi võrra enam. Günekoloogia vastuvõtte on 13 maakonna keskmisest 9 protsendi võrra vähem. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa 2014. aasta andmetele tuginedes kasutavad statsionaarse ravi raames elanikud oma maakonna tervishoiuteenustest kõige enam sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenust. Teise maakonda pöördutakse kõige enam pediaatriaalase statsionaarse ravi saamiseks. Tabel 11. Hiiu maakonna elanike statsionaarsete ravipäevade arv 2014. aastal (prognoosi algaasta) Statsionaarne ravi - ravipäevi kokku (2014) Oma Muus Oma maakonnas maakonnas Muu maakonna maakonnas ravi osutatud osutatud ravi kasutamise kasutamise statsionaarsed statsionaarsed osakaal osakaal ravipäevad ravipäevad üldkirurgiateenused 1752 461 79% 21% iseseisev statsionaarne 2826 263 91% 9% õendusabi sünnitusabiteenused 111 59 65% 35% günekoloogiateenused 97 84 54% 46% sisehaiguste teenused 1943 173 92% 8% pediaatria teenused 81 370 18% 82% Allikas: Sotsiaalministeerium (Eesti Haigekassa raviandmete alusel). 1000 elaniku kohta on Hiiu maakonna elanike üldkirurgia eriala statsionaarsete ravipäevade arv 13 maakonna (so 13 maakonda, va Harju- ja Tartumaa) keskmisest vastavalt 66 protsendi võrra ja sisehaiguste puhul 64 protsendi võrra suurem. Pediaatria (-34%) ja günekoloogia (- 19%) statsionaarsete ravipäevade arv on maakonnas 1000 inimese kohta 13 maakonna keskmisest väiksem. Hiiumaa Haigla osutab pediaatria teenust lihtsamate haigusjuhtumite (diagnooside korral), kõik oleneb patsiendi seisundist. 2017. aastal viibis pediaatrias 14 patsienti (nakkushaigused, kõrvavalu, hingamis- ja seedeelundite haigused ning vigastused). Keerulisemad haigusjuhud viiakse üle Tallinna Lastehaiglasse. Arsti ambulatoorsed vastuvõtud on 2019. aastal võrreldes 2014. aastaga vähenenud kogu Eestis 13% võrra ja Hiiumaal 39% võrra. Statsionaarne ja päevakirurgia protseduuride maht Eestis tervikuna on kasvanud haiglaravi osas 1,0% ja päevaravi osas 8,4%. Hiiumaal seevastu on haiglaravi langenud -17,8% ja päevaravi -30,6%. 3.3. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus (edaspidi ETTK) hakkab paiknema SA Hiiumaa Haigla hoonetes (Rahu 2b ja Rahu 2/1). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse tervisekeskuse ruumid aadressil Rahu 2/1, Rahu 2b ning ruumid Käinas Mäe tn 2. 17 Esmatasandi tervisekeskuse loomisel teeb Hiiumaa haigla tihedat koostööd Hiiumaa vallaga ning teise tegevuskoha loomisel ka Käina osavallaga. Eesmärgiga pakkuda Hiiumaa elanikele esmatasandi terviseabi saab koostöö tervisekeskuse ja haigla vahel olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute- ja laborianalüüside tellimise võimalust. Lisaks osutab Hiiumaa Haigla eriarstiabi-, hooldus- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Hiiumaa tervisekeskuse omanikuks saab olema SA Hiiumaa Haigla. Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna moodustab kogu Hiiumaa vald. Teenindus- piirkonna pindala kokku on ca 1032 km2 ja piirkonnas elab 2020. aasta seisuga Statistikaameti andmetel 9315 elanikku. Statistikaameti andmetel moodustavad 2030. aastal Hiiumaa tervisekeskuse teeninduspiirkonna rahvastikust kõige suurema osa 50-64-aastased (23,42%). Vastavalt prognoosile suureneb 2030. aastaks 65 ja vanemaealiste inimeste arv, moodustades teeninduspiirkonna rahvastikust 29,06% (2017. aastal 20,76% ja 2020. aastal 22,39%). Kõikide teiste vanusrühmade hulk ja osakaal piirkonna rahvastikus kahaneb. Loodavas tervisekeskuses hakkavad pakkuma esmatasandi tervishoiuteenuseid 4 perearsti ja 8 pereõde, sotsiaalnõustaja ja koduõde. Eriarsti vastuvõtud toimuvad Hiiumaa haigla polikliinikus, kus võtavad vastu lisaks eriarstidele ka ämmaemand ja vaimse tervise õde. Vastuvõtu kabinetid on ristkasutuses. Hambaravi ruumid asuvad samuti polikliinikus. Füsioterapeudid pakuvad teenust taastusravis ning tervisekeskusesse eraldi ruumi taastusravi jaoks ei tule. 3.3.1. Põhiteenused Üldarstiabiteenuse näol on tegemist ambulatoorse tervishoiuteenusega, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (edaspidi RAKE) prognooside kohaselt vajadus perearstide järele piirkonnas veidi langeb. 2030. aastaks nähakse ette töökohti 5 perearstile ja 8 pereõele. Võttes arvesse piirkonna rahvaarvu 01.01.2020 aasta seisuga, viimaste aastate tendentse ning prognoose, ehitatakse ruumid neljale perearstile. Hiiumaa tervisekeskuses valmimise järgselt osutavad üldarstiabi 4 perearsti ja 8 pereõde, neist 1 perearst ja 2 pereõde Hiiumaa tervisekeskuse teises tegevuskohas Käinas. Üksik perearstipraksis tervisekeskuse teeninduspiirkonnas jääb tegutsema Emmastes. Lisaks perearsti ja pereõe teenusele loetakse esmatasandi põhiteenusteks ka koduse õendusabi teenust, füsioteraapia teenust ja ämmaemandusabi teenust, mille kättesaadavus elanikkonna tõmbekeskustes paiknevates esmatasandi tervisekeskustes aitab mitmekülg- semalt tagada sagedasemate terviseprobleemide lahendamise. 18 Tabel 12. Töökohtade vajaduse hinnang Hiiumaa tervisekeskuses 2011 2020 2030 perearst 5,6 5,3 5,2 pereõde 8,5 8,3 8,2 koduõde 2,3 2,7 3,3 füsioterapeut 2,0 1,9 1,7 ämmaemand 1,0 0,8 0,6 KOKKU 19,4 19,0 19,0 Allikas: Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015. Koduõendusteenuse eesmärgiks on patsiendi tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ja võimalusel parandamine läbi toetava eesmärgipärase õendusabi osutamise. RAKE prognooside kohaselt vajadus koduõdede järele piirkonnas suureneb. Esmatasandi füsioteraapia teenuseks loetakse esmast konsultatsiooni, kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Prognooside kohaselt vajadus füsioterapeudi osas aga jääb enam-vähem samaks. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenuse hulka kuuluvad reproduktiivtervisega seonduvad tervist säilitavad ja edendavad ning haigusi ennetavad tegevused, sh normaalse raseduse jälgimine, naise ja vastsündinu sünnitusjärgne jälgimine; nõustamine; ravimite väljakirjutamine oma pädevuse piires ning iseseisev või arsti poolt määratud ravi teostamine ja ravimite manustamine; uuringute määramine, tegemine ja hindamine. Ämmaemanda pädevusse kuuluvad ka lokaalsete ning ilma üldsümptomiteta kulgevate günekoloogiliste põletike ning rasedusaegse kerge aneemia ravile suunatud toimingud ja uuringud, sealhulgas normaalse raseduse ajal ning sünnitusjärgsel perioodil. Prognoosi kohaselt ämmaemanda osas töökohtade vajadus väheneb. Piirkonna elanikele on füsioterapeudi, ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja koduõe teenused tagatud SA Hiiumaa Haigla baasil. 3.3.2. Teisesed ja toetavad teenused Apteegiteenust osutavad Kärdlas kokku kolm teenusepakkujat ja seetõttu ETTK teenusena seda käesoleval hetkel pakkuma ei hakata. SA Hiiumaa Haiglal on olemas haiglaapteek, kuid seal ravimite müüki elanikele ei toimu. Teeninduspiirkonnas osutavad hambaraviteenust kokku viis teenusepakkujat. Nimetatutest kolm paikneb Kärdlas, sh üks, Unimed Kliinikud OÜ Hiiumaa haigla ruumides, üks Käinas ja üks Emmastes. Hiiumaa ETTK-s hakkab tegutsema juba praegugi samas hoones paiknev Unimed Kliinikud OÜ. 19 Täna pakutakse Hiiumaal psühholoogi teenust õpilastele koolipsühholoogi teenusena. Noortele on psühholoogi teenus kättesaadav Kärdla Noortekeskuses ja Hiiumaa Rajaleidja Keskuses. Vaimse tervise õde Hiiumaal praegu puudub, kuid Hiiumaa haigla tegeleb vastava spetsialisti otsingutega. Uues Hiiumaa ETTK-s hakkab tööle vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog. Nimetatud teenust hakkab pakkuma SA Hiiumaa Haigla. Hiiumaal on sotsiaalnõustamine valla sotsiaaltöötajate kohustuseks. Vajadus kogu teenindus- piirkonna elanikke teenindava sotsiaaltöötaja järele on aga ka haiglas ning tulenevalt piirkonna elanike sotsiaalsetest probleemidest tulevases tervisekeskuses. SA Hiiumaa Haiglal on plaan võtta tööle poole kohaga sotsiaaltöötaja. Hiiumaa Tervisekeskus rajatakse SA Hiiumaa Haigla peahoone kõrval asuva hoone (endine polikliinik) ruumidesse. Ambulatoorset eriarstiabi on tervisekeskuse avamisel plaanis pakkuda sisehaiguste arsti, üldkirurgi ja günekoloogi teenuseid täiskohaga arsti poolt ning jätkata mitmete teiste eriarstide (oftalmoloog, otorinolarüngoloog, dermatoveneroloog) vastuvõttudega määratud arvul päevadel kuus. Nimetatud eriarstiabi valdkondade ambulatoorsed teenused koondatakse tulevikus tervisekeskuse poolt pakutavate teenuste hulka ning neid osutab piirkonnas SA Hiiumaa Haigla. Rehabilitatsiooniteenus on spetsialistide ja teenuse objektiks oleva isiku koostöös läbiviidav ja kontrollitav mitmesugune tegevus ebapiisava tegutsemisvõime kõrvaldamiseks või töö- ja eluolukorra parandamiseks. Taastusravi arsti vastuvõtt toimub momendil üks kord kvartalis. Sama vastuvõttude sagedus on planeeritud ka peale tervisekeskuse avamist. 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Hiiu maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt ptk 2.2. ja 2.3.) selgus, et Hiiu maakonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 0,43% aastas. Sellele vaatamata kasvab aga maakonnas 2030. aastaks 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal, moodustades elanikest 29%. Koostöös SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga on aastaks 2030 SA Hiiumaa Haigla arendanud välja eeskätt Hiiumaa elanikkonna teenindamiseks kaasaegse tervisekeskuse, mille juures paikneb erakorralise arstiabi ööpäevaringne teenistus (sh kiirabi) ja statsionaarne voodifond. Haiglas on tagatud ka sünnitusabi pakkumine. Lisaks pakutakse esmatasandile infrastruktuuri, 20 erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti konsultatsiooni. Haigla labor, piltdiagnostika ning funktsionaaldiagnostika teenistus on ühiskasutuses perearstidega. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames. Kogu maakonna elanikele pakutakse haigla baasil iseseisva ämmaemandusabi ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Järgnevalt on koostatud statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu prognoosid aastani 2030 (vt tabelid 13, 14 ja 15). Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi 2014. aasta prognoosi sisendandmete põhjal on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes aastani 2030. Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel. Jättes sünnitusabiteenuste, günekoloogiateenuste ja pediaatriateenuste voodihõive 2014. aasta tasemele, iseseiva õendusabi voodihõive 85% ja teiste erialade puhul 80% tasemele on erialade lõikes tuletatud vajalik voodikohtade arv vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh - hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) - keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Peamised sihtrühmad eriarstiabi statsionaaris:  erakorralist abi vajavad patsiendid ööpäevaringselt, erakorralist abi vajavad patsiendid kuni pädevuskeskusesse transpordi võimaluseni;  krooniliste haiguste ägenemised (patsiendid nii kodust kui õendusosakonnast);  sisehaiguste erialal plaanilist ravi vajavad patsiendid (v.a. lapsed alla 10 eluaasta);  üldkirurgias ja günekoloogias plaanilist päevakirurgia operatsiooni vajavad patsiendid (kes on vajalik jätta pikemale jälgimisele);  kõrgema etapi haiglatest saadetud järelravi patsiendid, kelle elukoht on üldjuhul Hiiu maakond;  Hiiumaa Haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed pikaajalisemat järelravi vajavad patsiendid;  Hiiumaa haigla enda poolt osutatud aktiivravi järgsed mittespetsiifilist aktiivset taastusravi ja krooniliste haigustega funktsioone toetavat mittespetsiifilist taastusravi vajavad patsiendid;  statsionaarset õendusabi vajavad geriaatrilised patsiendid, hospiitsi vajavad patsiendid, aktiivravi järgset õendusabi vajavad patsiendid. 21 Haigla saarelise asukoha tõttu arvestatakse ööpäevaringse valmisoleku korraldamisel asjaoluga, et aastas on ligikaudu 5-10 päeva, mil mandriga igasugune transpordiühendus puudub 4 . Seega on vaja tagada valmisolek raskemate trauma patsientide ja muude erakorralist kirurgilist sekkumist vajavate patsientide aitamiseks kohapeal või stabiliseerimiseks kuni transpordi võimaluseni. Transpordivõimaluste olulise paranemise korral vaadatakse haigla töökorraldus lähtuvalt uutest transpordivõimalustest üle. Prognooside puhul on tuginetud Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa töögrupi 2015-2016. aastal koostatud ravimahtude prognoosile aastaks 2030, mis arvestab nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi. Sünnitusabi- ja günekoloogiateenused tagab elanikele Hiiumaa haigla koostöös AS Lääne- Tallinna Keskhaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ning lisaks kohapeal olemasolevale pediaatrile pediaatriateenused koostöös SA Tallinna Lastehaigla. Kõrge riski rasedusega sünnitusi Hiiumaal vastu ei võeta ja rasedad suunatakse kõrgem etapi raviasutustesse mandril. Prognooside kohaselt langeb SA Hiiumaa Haiglas 2030. aastaks üldkirurgia teenuste ravimaht ja 80% voodihõive juures vajatakse 4 voodit. 2030. aastaks kasvab sisehaiguste teenuste ravimaht ning arvestades 80% voodihõivet, suureneb sisehaiguste voodite arv 4 võrra. Ka iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste ravimaht kasvab. Tabel 13. SA Hiiumaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika ja voodite arv aastal 2014, 2018, 2019 ja prognoos aastaks 2030 2014 2018 2019 2020 2030 üldkirurgia teenused hospitaliseeritute arv 457 358 331 475 339 ravi kestus 4,3 5,3 5,6 4,3 4,3 voodipäevi 1967 1930 1872 2044 1460 voodihõive 67,4% 67% 64,2% 70,0% 80,0% voodite arv 8 8 8 8 5 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 137 148 98 200 201 ravi kestus 20,1 19,6 21,3 20,1 20,1 voodipäevi 2760 2866 2198 4140 4096 voodihõive 58,2% 60,2% 46,3% 85% 85% voodite arv 13 13 13 13 13 4 Põhjused, miks mandriga transpordiühendus katkeb: tormid, mere jäätumine, vee madalseis jmt. 22 2014 2018 2019 2020 2030 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 347 391 382 371 441 ravi kestus 5,9 5,4 5,0 5,9 5,9 voodipäevi 2031 2083 1868 2173 2579 voodihõive 111,3% 167,2% 129,8% 80,0% 80,0% voodite arv 5 5 5 7 9 sünnitusabiteenused hospitaliseeritute arv 53 51 53 44 25 ravi kestus 2,3 2,7 2,6 2,3 2,3 voodipäevi 124 149 143 103 58 voodihõive 11,3% 13,8% 13,4% 11,3% 11,3% voodite arv 3 3 3 2 1 günekoloogiateenused hospitaliseeritute arv 48 64 53 67 70 ravi kestus 2,1 2,2 2,6 2,1 2,1 voodipäevi 100 144 137 140 145 voodihõive 27,4% 39,5% 37,5% 37,5% 37,5% voodite arv 1 1 1 1 1 pediaatria teenused hospitaliseeritute arv 36 23 28 17 17 ravi kestus 2,0 2,3 1,6 2,0 2,0 voodipäevi 73 52 45 34 34 voodihõive 20,0% 14,25% 12,3% 20,0% 20,0% voodite arv 1 1 1 0 0 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Kokkuvõtlikult prognoositakse nii üldkirurgia, pediaatria, sünnitusabi kui ka günekoloogia valdkondades voodipäevade ja hospitaliseeritute vähenemist. Vajadusel kasutatakse voodifondi paindlikumalt st erialade üleselt. Iseseisva õendusabi ja sisehaiguste teenuse puhul nähakse ette hospitaliseeritute arvu kasvu. Kirurgiline töö tagatakse kohapeal plaanilisena üldkirurgia ja günekoloogia erialal ambulatoorse või päevaravi vormis. Ambulatoorsetest erialadest peavad olema tagatud SA Hiiumaa Haiglas kohapeal vähemalt:  dermatoveneroloogia;  otorinolarüngoloogia;  oftalmoloogia;  günekoloogia, sh iseseisva ämmaemandusabi teenused;  psühhiaatria, sh vaimse tervise õe teenused nii lastele kui täiskasvanutele;  üldkirurgia; 23  sisehaigused;  taastusravi, sh füsioteraapia, (kliinilise psühholoogi ja logopeedi teenused Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskuses). Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab tagada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, aga ka teised pädevuskeskused. Lisaks tagatakse Hiiumaa elanikele koostöös Regionaalhaigla jt kõrgema etapi haiglatega kohapeal järgmiste erialade arstide ambulatoorsed vastuvõtud: neuroloogia, kardioloogia, ortopeedia ja uroloogia. Uroloogia, neuroloogia, nefroloogia, ortopeedia ja oftalmoloogia teenused on Hiiumaa elanikele tagatud teiste pädevuskeskuste poolt. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla osutab uroloogia, ortopeedia, nefroloogia ja neuroloogia teenuseid. Oftalmoloogia teenust osutab Hiiumaa haiglas AS Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinik. Tabel 14. SA Hiiumaa Haigla ambulatoorsete visiitide arv 2014, 2018, 2019 ja prognoos aastaks 2030 Taastusravi ja füsiaatria visiitide arv kasvab 2030. aastaks ca 17 protsendi võrra. Lisaks kasvab dermatoveneroloogia ja ortopeedia visiitide arv. Ülejäänud erialade puhul on näha pigem visiitide arvu vähenemist. 2018. aasta lõpust lisandusid psühhiaatria ambulatoorsed vastuvõtud. Kokkuvõtlikult sõltub pakutavate ambulatoorsete teenuste hulk Regionaalhaigla võimalustest Hiiumaale eriarste saata. Päevaravi osutatakse SA Hiiumaa Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:  üldkirurgia,  sisehaigused,  günekoloogia. Koostöös kõrgema etapi haiglatega võib üldkirurgia raames pakkuda päevaravi kohapeal ka ortopeedia ja uroloogia eriala arstide poolt. 24 Tabel 15. SA Hiiumaa Haigla päevaravi vastuvõttude arve 2014, 2018, 2019 ja prognoos aastaks 2030 Eriala 2014 2018 2019 2020 2030 üldkirurgia 178 141 109 179 180 sisehaigused 32 76 61 34 38 günekoloogia 70 86 78 67 61 KOKKU 280 303 248 280 279 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Päevaravi vastuvõttude koguarv püsib prognoosi kohaselt samas suurusjärgus. 2030. aastaks kasvab sisehaiguste vastuvõttude arv ning väheneb günekoloogia päevaravi vastuvõttude arv. Alljärgnevas tabelis on toodud välja patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014, 2018 ja 2019. aastal ning prognoos perioodiks 2020 – 2030. Haigla prognoosib varasematele trendidele tuginedes järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi pole siiski võimalik täielikult ette planeerida. Tabel 16. SA Hiiumaa Haigla patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv 2014, 2018, 2019 ja prognoos aastaks 2030 Uuringud/diagnostika 2014 2018 2019 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 877 933 862 903 914 loode (kardiotokograafia) 190 270 212 180 200 muud(nt kuulmiseuuringud) 154 184 184 100 143 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1387 1258 1183 1258 röntgen + kompuuter 3468 3576 3715 3000 3615 kompuuter 2007 7393 8882 8000 8000 ultraheli 1527 1177 969 1200 1592 Radioloogiateenused kokku 7002 12 146 13 566 12 200 13 207 gastroskoopiad 111 194 147 130 103 Endoskoopiateenused kokku 111 194 147 130 103 kliinilise keemia uuringud 25 120 29 871 29 200 26 531 27 000 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5005 5745 5687 5098 5500 hüübimissüsteemi uuringud 565 474 182 2012 1000 immunohematoloogilised uuringud 657 919 874 779 1000 mikrobioloogilised uuringud 1606 1595 1775 3143 2000 immuunuuringud 5460 5014 5434 4739 5500 Laboriuuringud kokku 38 413 43 618 43 1525 42 302 42 000 KOKKU 46 747 57 345 58 123 55 815 56 567 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 5 Alates 9.okt 2019 kuulub Hiiumaa haiglas töötav labor PERHi koosseisu. Perioodil 2017-2019 kajastatud analüüsid on teostatud Hiiumaa haigla laborist, 2020 aasta statistikas kajastuvad Hiiumaa haiglale teisest laborites teostatud analüüsid. 25 Radioloogilisest diagnostikast tagatakse Hiiumaa haiglas vähemalt kompuutertomograafia, röntgen, ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste üldiagnostika) ja nende uuringute kohapealse tegemise võimekus. Kohapeal tagatakse laboridiagnostikast kiireloomuliste uuringute diagnostika, muus osas toimub laboriuuringute pakkumine koostöös Regionaalhaiglaga. Lisaks tehakse koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikum Geneetikakeskusega, kuhu saadetakse vastsündinute skriiningud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla Emaduskeskuses või AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Raseduskeskuses teostatakse rasedate I trimestri skriining ja loote anatoomia. Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb ilmselt krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaal- diagnostika, holtermonitooringud jms. Kuigi rahvastikuprognoosi kohaselt eakate osakaal kasvab, siis oodatakse päevaravi ja statsionaarse ravi mahtude langust. Selle põhjustab esmatasandi ja haigla kohapealse diagnostika võimaluste pidev paranemine. Paljud patsientide küsimused saavad e-konsultatsiooni teel lahendatud. Paljud lihtsamad tervisehädad, mida on varasemalt haiglas ravitud, saavad koduse raviga kõrvaldatud. Tabel 17. SA Hiiumaa Haigla taastusravi protseduuride arv aastatel 2014, 2018, 2019 ja prognoos aastaks 2030 Protseduurid 2014 2018 2019 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 9346 4952 5471 6754 6931 massaaž 3186 2080 2477 2549 2486 füsioteraapia 3133 1866 1893 1880 2194 elektriravi (koos magnetiga) 1917 821 833 1342 1247 liikumisravi 644 - - 664 670 soolaravi 235 79 106 188 193 mudaravi 112 - - 6 4 soojusravi 119 91 157 125 137 Allikas: SA Hiiumaa Haigla 2014. aastaga võrreldes prognoositakse 2030. aastaks taastusravi protseduuridele ligikaudu 28% langust ning taastusravi protseduuride kogumahuks 6931 protseduuri (2019. aastal 5471 protseduuri). 2019. aastaga võrreldes prognoositakse kasvu näiteks elektriravi, massaaži ja füsioteraapia protseduuridele. 26 5. Tervishoiutöötajate vajadus SA Hiiumaa Haiglas töötas 2019. aastal kas osalise või täiskoormusega 84 töötajat, neist 25 on arstid, 21 õenduses ja 13 hoolduses, muid meditsiinitöötajaid oli 6 ning 19 töötajat kuulub muu personali kategooria alla. Arstidest on kohalikud 5 töötajat ja väljastpoolt Hiiumaad käivad 20 töötajat, mis moodustab töötavatest arstidest 80%. 2019. aastal töötas Hiiumaa haiglas keskmiselt, taandatud täistööajale, töölepinguga 55 inimest ja käsunduslepinguga 3 inimest. Nendest meditsiinitöötajaid keskmiselt 42 inimest. Meditsiinitöötajate hulgas on arste keskmiselt 8, õdesid 18, hooldustöötajaid 11 ja muid meditsiinitöötajaid 5 inimest. 2019. aasta lõpu seisuga töötas töölepinguga täistööajaga 4 arsti (kirurg, sisearst, erakorralise meditsiini arst ja günekoloog), 13 õde ja 9 hooldustöötajat, osalise ajaga 6 arsti, 4 õde ja 3 hooldustöötajat. Tabel 18. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine arv 2018 ja 2019 aasta seisuga ja prognoos aastaks 20306 2018 2019 2020 2030 Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate Töötajate täistööajaga täistööajaga täistööajaga täistööajaga arv arv töötajate töötajate arv töötajate arv töötajate arv arv Administratsioon 4 4 5 4,5 4 4 Köök 5 4,5 5 4,5 4 4 Üldosakond 9 5,95 9 6,75 5 4 Kirurgiaosakond 16 13,25 22 14,55 13 12 Arstid 3 1,5 8 2,5 2 2 Õed 9 7,75 9 7,75 7 6 Hooldajad 4 4 5 4,3 4 4 Sise- ja 11 10,35 14 11,0 9 11 hooldusosakond Arstid 1 1 2 1,2 1 1 Õed 4 3,85 5 4,3 3 4 Hooldajad 6 5,5 7 5,5 5 6 Sünnitus- ja günekoloogia 7 6,25 9 6,65 7 6 osakond Arstid 2 1,25 3 1,35 1 1 Ämmaemandad 4 4 5 4,3 5 4 Hooldajad 1 1 1 1,0 1 1 Taastusraviosakond 4 2,25 4 2,25 2,5 2,5 Füsioterapeudid 2 1,25 2 1,25 1,5 1,5 Massöörid 2 1 2 1,0 1 1 EMO 3 2,6 5 3,6 8 8 Arstid 3 2,6 4 2,6 4 4 Õde7 0 0 1 1,0 4 4 6 Kõik radioloogilised uuringud (röntgen + kompuuter), mis teostatakse Hiiumaal Haiglas, vastatakse PERHi Diagnostikakliiniku Radioloogiaosakonna poolt. Günekoloogilist sonograafiat teostatakse günekoloogide poolt ning üldsonograafiat teeb vastava väljaõppe saanud spetsialist (mitte radioloog). Gastroskoopiat teostavad vastava väljaõppe saanud kirurgid. 7 2018. aastal on erakorralise meditsiini õde kajastatud kirurgiaosakonna töötajate hulgas. 27 2018 2019 2020 2030 Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Töötajate Töötajate täistööajaga täistööajaga täistööajaga täistööajaga arv arv töötajate töötajate arv töötajate arv töötajate arv arv Polikliinik 8 1,55 9 1,75 2 1,6 Arstid 7 0,55 8 0,75 1 0,6 Õde 1 1 1 1,0 1 1 Rõntgen 2 1,75 2 2,0 2 2 Radioloogiatehnik 2 1,75 2 2,0 2 2 Labor 2 1,2 0 0 1,2 1,2 Arstid 1 0,2 0 0 0 0 Bioanalüütik 1 1 0 0 0 0 KOKKU 71 53,65 84 57,55 62,5 61,5 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Tulevikus personali vajaduse vähenemist ei prognoosita. Endiselt saavad olema kaetud EMO, aktiivravi, õendushooldus, sünnitusabi 24/7 ning valveringid 4 erialal (anestesioloogia, kirurgia, sisehaigused ja günekoloogia). Tabel 19. SA Hiiumaa Haigla täiskoormusel töötavate ambulatoorne arstide vajadus aastal 2030 Täiskoormusel töötavate arstide vajadus 2014 2018 2019 2020 2030 üldkirurgiateenused 0,5 0,3 0,3 0,5 0,4 taastusravi ja füsiaatriateenused 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 günekoloogia teenused 0,7 0,4 0,4 0,6 0,4 sisehaiguste teenused 0,2 0,1 0,1 0,2 0,1 otorinolarüngoloogiateenused 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 ortopeediateenused 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 kardioloogiateenused 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 dermatoveneroloogiateenused 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 psühhiaatria 0,0 0,0 0,2 0,6 0,6 KOKKU 1,9 1,3 1,5 2,4 2,0 Allikas: SA Hiiumaa Haigla Tervishoiu valdkonnas on jätkuvalt probleemiks vananev personal. SA Hiiumaa Haigla arstide keskmine vanus 2019. aastal oli 56,0 eluaastat, õendustöötajate keskmine vanus 49,7 eluaastat ning hooldajate keskmine vanus 56,2 eluaastat. Muu personali keskmine vanus on 51,2 eluaastat. Töötajate keskmine vanus kokku on 53,1 eluaastat. Seega seisab SA Hiiumaa Haigla silmitsi vananeva personali probleemiga. 28 60 56,0 56,2 49,7 51,2 50 40 30 20 10 0 Arstid Õendustöötajad Hooldajad Muu personal Joonis 4. SA Hiiumaa Haigla töötajate keskmine vanus aastal 2019. Allikas: SA Hiiumaa Haigla Uute töötajate leidmine Hiiumaa haiglasse on keeruline ning seega kasutatakse nende leidmiseks kõikvõimalikke kanaleid. Tööpakkumisest kuulutatakse kohalikus ajalehes, nii haigla enda kui ka Regionaalhaigla kodulehel, CV-keskuses ning sotsiaalmeedia kanalites. Arstide leidmisel tehakse koostööd PERH-i personaliteenistusega. Töötajate leidmiseks suheldakse aktiivselt Regionaalhaigla erinevate kliinikute juhtidega, muuhulgas otsitakse töötajaid isiklike kontaktide kaudu. Mandrilt Hiiumaal tööl käivale personalile pakutakse soovi korral majutust haigla puhkemajas ning vajadusel ka kohalikes hotellides. Majutus personalile on tasuta. Samuti hüvitatakse mandrilt käivatele töötajatele sõidukulud. Tulevikus on plaanis rajada külalispersonali jaoks eraldi majutuskoht. Hiiumaa Haiglal on tihe koostöö personali leidmisel ka Tervishoiu Kõrgkoolide ning Tartu Ülikooliga, millede üliõpilastele pakutakse praktika läbimise võimalusi. Haigla personali leidmisel on abiks koostöö kohaliku kogukonna ja vallaga. Hiiumaa vallal on aastast 2019 sisse viidud stipendium noortele spetsialistidele, mis hõlmab lisaks teistele elualadele ka meditsiinitöötajaid. Töötajate koolitamine toimub koostöös teiste pädevuskeskuste koolitustalitlustega. Regionaalhaigla koolituskeskuse koolitused on Hiiumaa haigla töötajatele tasuta. Kõikidel töötajatel on võimalus koolitustel osaleda, koolitusi on võimalik tellida ka Hiiumaale. Koolituse, transpordi, öömaja ja koolituspäeva eest tasub SA Hiiumaa Haigla. 29 6. Struktuuriüksuste loend 6.1. Meditsiinilised struktuurid 1. Polikliinik •günekoloogia kabinet •kirurgia kabinet •sisehaiguste kabinet 2. Aktiivravi osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 3. Sünnituse ja günekoloogia osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 4. Sisehaiguste ja statsionaarse õendusabi osakond •statsionaarne, ambulatoorne ja päevaravi 5. Taastusravi osakond 6. EMO 7. Röntgen 8. Diagnostika (holterid, EKG, KTG, ultraheli, endoskoopia) 6.2. Tugiteenused 1. Administratsioon •sh nõukogu, juhtkond, raamatupidamine 2. Üldosakond •sh haldustöötajad, autojuhid, registratuuri töötajad 3. Köök Vastavalt koostöö süvenemisele Regionaalhaigla grupis võtab haigla järk-järgult kasutusele tsentraalselt pakutavaid teenuseid (IT, finants- ja juhtimisarvestus jm). 30 7. Juhtimine 2017. aastal sõlmisid SA Hiiumaa Haigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla asutatud SA Hiiu Maakonnahaigla ühinemislepingu, millega Hiiumaa haigla, kui majandusüksus, läks üle PERH-i poolt asutatud sihtasutusele. Ühinenud sihtasutus hakkas kandma nime SA Hiiumaa Haigla, kõik töötajad, lepingud, õigused ja kohustused kandusid üle. Organisatsiooni juhtivad organid on kaheliikmeline juhatus ja viieliikmeline nõukogu. SA Hiiumaa Haigla juhatusse kuuluvad Tõnis Siir ja Riina Tamm. Haigla nõukogu on 5-liikmeline ja nõukogusse kuuluvad seisuga 03.2021 järgmised inimesed:  Agris Peedu – nõukogu esimees,  Leonhard Kukk – nõukogu liige,  Meelis Roosimägi – nõukogu liige,  Agris Koppel – nõukogu liige,  Reili Rand – nõukogu liige. Oma tegevuses juhindub SA Hiiumaa Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Joonis 5. SA Hiiumaa Haigla funktsionaalne struktuur NÕUKOGU JUHATUS EMO POLIKLIINIK VOODIOSAKOND OPIPLOKK DIAGNOSTIKA APTEEK Administratiivteenistus Majandusteenistus Allikas: SA Hiiumaa Haigla 31 8. Arengukava koostamise alused SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud järgmised allikad: 1. Arstide erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 159 28. detsembrist 2001. a. 2. Eesti Haigekassa arengukava 2014-2017, Eesti Haigekassa, 23 lk. 3. Eesti Haigekassa statistika, 01.07.2018 4. Eesti Statistikaameti andmebaas, 25.09.2020. 5. Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine, RAKE 2015, 104 lk. 6. Haiglavõrgu arengukava. Vabariigi Valitsuse määrus nr 105 2. aprillist 2003. a. 7. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse arengukava. SA Hiiumaa Haigla 2018, 32 lk. 8. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord. Sotsiaalministri määrus nr 166 31. augustist 2001. a. 9. SA Hiiumaa Haigla majandusaasta aruanne 2019. SA Hiiumaa Haigla 2018, 22 lk. 10. Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste osutamise prognoos 2014 aasta andmetel 2030 aastani 11. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Riigikogu seadus nr 284 9. maist 2011. a. 12. Õendusala erialade arengukavad. Sotsiaalministri määrus nr 99 5. augustist 2002. a. 32 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade SA Hiiumaa Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest aastani 2030. Funktsionaalse arengukava I etapi dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapi dokumendile, mille alusel teostatakse SA Hiiumaa Haigla hoonete vajalikud arendustegevused. Hiiu maakond SA Hiiumaa Haigla teeninduspiirkonnana hõlmab maa-ala suuruses 1032,44 km2. Maakonna moodustab üks omavalitsusüksus, milleks on Hiiumaa vald. Statistikaameti andmetel elab Hiiu maakonnas 9315 inimest (2020. aasta 1. jaanuari seisuga). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. SA Hiiumaa Haigla pakub maakonnas ehk oma vastutuspiirkonnas olulisi teenuseid. SA Hiiumaa Haigla on üldhaigla, mille põhitegevuseks on osutada eriarstiabi ja teisi tervishoiuteenuseid ning eesmärgiks kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas, seda nii ambulatoorselt kui statsionaarselt. Patsientide vajadustest lähtuva tervishoiuteenuste järjepidevuse, suurema paindlikkuse ja parema kättesaadavuse huvides on haigla võrgustunud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ja kuulub Regionaalhaigla gruppi. Hiiumaa haigla pakub eriarstiabi teenust (sh ambulatoorne, statsionaarne ja päevaravi, järelravi, operatsioonivõimekus), õendushooldust, sünnitusabi, taastusravi, hemodialüüsi, funtsionaaldiagnostikat ja radioloogiateenuseid. Need kõik on kogukonnale olulise tähtsusega teenused, mida osutab saarel ainult Hiiumaa haigla. Kiirabiteenust ja laboriteenust kohapeal pakub SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel aastani 2030 võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on SA Hiiumaa Haigla suurimaks probleemiks uute töötajate leidmine ja vananev töötajaskond. See on ka üks põhjus, miks tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. Võrreldes omavahel kahte viimast aastat, mil on kasutusel tegevusindikaatorid, siis väga suuri kõikumisi Hiiumaa haigla töös ei ole. Ollakse stabiilsed ning pakutakse Hiiumaa elanikele parimat võimalikku ravi kohapealses haiglas ning vajaduspõhiselt suunatakse patsiendid edasi kõrgema etapi haiglatesse. 33 KINNITATUD Tervise- ja tööministri 11.05.2021 käskkirjaga nr 52 „Sihtasutus Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“ SA HIIUMAA HAIGLA FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA II ETAPP Seisuga aprill 2021 2021 SISUKORD 1. Üldosa ................................................................................................................................... 3 2. Olemasolev hoonestus ja funktsionaalne struktuur ...................................................................... 5 3. Esmatasandi tervisekeskuse ja aktiivravikompleksi planeeritav funktsionaalne struktuur ................ 12 4. Haigla funktsionaalne programm ............................................................................................. 13 4.1. Diagnostika ja ravi .......................................................................................................... 13 4.1.1. Erakorralise meditsiini osakond (EMO) ....................................................................... 13 4.1.2. Kiirabi .................................................................................................................... 14 4.1.3. Polikliinik ................................................................................................................ 15 4.1.4. Radioloogia ............................................................................................................ 16 4.1.5. Labor ..................................................................................................................... 16 4.1.6. Operatsiooniplokk .................................................................................................... 17 4.1.7. Sünnitusosakond ..................................................................................................... 18 4.1.8. Taastusravi ............................................................................................................. 18 4.1.9. Hambaravi .............................................................................................................. 19 4.1.10. Esmatasandi tervisekeksus ...................................................................................... 19 4.2. Palatiosakonnad ............................................................................................................. 22 4.2.1. Raviruumid ............................................................................................................. 22 4.3. Haldus .......................................................................................................................... 23 4.3.1. Administratsioon ...................................................................................................... 23 4.4. Üldkasutatavad ruumid.................................................................................................... 24 4.4.1. Koridorid ................................................................................................................ 24 4.5. Abiteenistus ja varustus .................................................................................................. 25 4.5.1. Söögiplokk .............................................................................................................. 25 4.5.2. Apteek ................................................................................................................... 25 4.5.3. Abiruumid ............................................................................................................... 25 4.5.4. Tehnilised ruumid .................................................................................................... 26 5. Pindade koondtabel ............................................................................................................... 27 6. Hinnanguline ehitusmaksumus ................................................................................................ 33 7. Planeerimisel kasutatud materjalid ........................................................................................... 35 Lisad ........................................................................................................................................... 36 Lisa 1. Arhitektuurne plaanilahendus (M 1:100) ............................................................................ 36 Lisa 2. Ravimahtude prognoos aastani 2030 ................................................................................ 36 2 1. ÜLDOSA SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava teise etapi (FAK II) eesmärk on anda ülevaade kaasajastatud üldhaigla ja tervisekeskuse funktsionaalsest struktuurist. Funktsionaalse arengukava koostamise käigus optimeeriti SA Hiiumaa Haigla tegevusi ja ruumikasutust nii, et kõik protsessid toimuksid loogilises järjekorras ja võimalikult sujuvalt ning võimaldaksid ka esmatasandi tervisekeskuse rajamist. Selleks täpsustati haigla ja tervisekeskuse ruumivajadust ja paigutati ümber funktsionaalsed süsteemid. Suurt tähelepanu on pööratud personali ja patsientide liikumisteedele ning personali kaasaegsete töötingimuste loomisele. Mahulis-arhitektuurse osa koostamisel on võetud aluseks SA Hiiumaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapis prognoositud tegevusmahud ja personalivajadus ning sellest tulenevad funktsionaalsed ühendused eri protsesside vahel ja toimingute ruumivajadused. Lisaks arvestatakse Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse loomise ruumivajadustega. Töö käigus leiti kõigile toimingutele optimaalsed asukohad vastavalt olemasolevate hoonete poolt seatud raamidele. Funktsionaalse arengukava II etapi kooskõla funktsionaalse arengukavaga I etapiga. SA Hiiumaa Haigla peamiseks eesmärgiks on kvaliteetse eriarstiabi osutamine Hiiu maakonnas seda nii ambulatoorselt kui ka statsionaarselt. Arengukavas seatud alameesmärgid, mille täitmisele plaanitavad protsessid otseselt kaasa aitavad: 1) Teenuskeskkonna parandamine. Plaanitavate muudatuste käigus paraneb teenuskeskkond märgatavalt. Kaasaegsetes ja kõikidele tingimustele vastavates ruumides on võimalik pakkuda patsiendile oluliselt parema kvaliteediga raviteenuseid. Loogiline ruumide paigutus hõlbustab patsiendile vajaliku ruumi leidmist ning patsiendil kaob vajadus erinevate hoonete vahel käimiseks. Haiglaruumide koondamine ühele korrusele suurendab ka personali töötamise efektiivsust. 2) Efektiivne majandamine. Haigla hoonete majandamise efektiivsus paraneb oluliselt. Olgu see siis kütte, ventilatsiooni või optimaalsema ruumikasutuse arvelt. Kuna hetkel on peamaja keskosa küttesüsteem amortiseerunud ja mitte kõiki radiaatoreid ei ole võimalik reguleerida, tekib pidevalt olukord, kus optimaalse temperatuuri juures jääb mõni ruum liiga külmaks ja mõni omakorda liiga palavaks. Kuna maja keskosas puudub ka ventilatsioon, siis on talvel olukord, kus radiaatorid töötavad täisvõimsusel, kuid samas on ruumidel aknad avatud, kuna muidu tekib sagedamini kasutatavates ruumides õhupuudus. Küttesüsteemide renoveerimise ja korraliku soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine aitaks küttekulusid märgatavalt kokku hoida ning samuti paraneks ka tunduvalt ruumide sisekliima. Lisaks praeguse polikliiniku maja tervisekeskuseks ehitamisega kolitakse ligikaudu 300 m² 3 jagu ruume peamajas asuvatele hetkel ebaefektiivselt kasutatavatele pindadele kokku, millega suurendatakse märgatavalt peamaja ruumide kasutusefektiivsust. 3) Infrastruktuuri optimaalsem kasutus. Hetkel on haigla peahoone ruumide kasutus võrdlemisi ebaefektiivne, kuna remontimata ja halvas seisukorras ruumid ei võimalda neid patsientide teenindamiseks kasutada. Remondi ja kolimiste käigus, kaasajastatakse ruumid ja kolitakse ligikaudu 300 m² jagu ruume peamajas hetkel praktiliselt tühjana seisvatesse ruumidesse. Kuna kõrvalasuvasse majja tuleb perearstide poolt renditav tervisekeskus, siis kaovad haigla jaoks ka nende ruumide haldamiskulud. Hiiumaa Haigla peahoone on valminud 1957. aastal. Peahoone koosneb keskosast ja tiibadest. Mõlemad tiivad on remonditud 2009 ja 2011 ja samadel aastatel saanud ka juurdeehitused. Keskmine hoone osa on suures osas remontimata. Välja arvatud kompuutertomograafia (KT) ja röntgeni ruumid. Puudub korralik ventilatsioonisüsteem, vee-, kütte-, elektri- jt süsteemid on amortiseerunud. Teine korrus on enamjaolt remontimata, va. praegune sünnitusosakond, mis on samuti remonditud mais 2011. Lisaks kuulub Hiiumaa Haiglale veel ka kõrvalhoone, kus asub hetkel polikliinik ja haigla administratsioon. Polikliiniku maja on plaanis ehitada ümber tervisekeskuseks. Selleks, et polikliiniku majas oleks võimalik remondiga alustada, tuleb eelnevalt majas olevad ruumid haigla peahoonesse kolida. Peahoones on võrdlemisi palju pinda, mida ei kasutata, kuna ruumide paigutus on halb või siis ruumid on väga kehvas seisus ega vasta nõuetele. Ümberkolimiste käigus on plaan mahutada praeguse polikliiniku majas olevad ruumid peamajja, muuta peamajas ruumide paigutus nii personalile kui ka patsiendile loogilisemaks, remontida ruume, parandada personali töötingimusi ja muuta haigla erinevatele seadustest ja määrustest tulenevatele nõuetele vastavaks. Funktsionaalse arengukava II etapp on koostatud Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“1 kohaselt. Projekti graafilise osa moodustavad rekonstrueeritava haiglahoone korruste tehnoloogilised eskiisid mõõtkavas 1:100-le, millel on ära näidatud struktuuriüksuste asukohad ja põhimõttelised tehnoloogilised plaanid ruumigruppide põhimõttelise lahendusega. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/750799?leiaKehtiv 4 2. OLEMASOLEV HOONESTUS JA FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR Tabel 1. Hoonete tehnilised andmed AKTIIVRAVI HAIGLA (RAHU TN 2B) Ehitisealune pind 2603,4 m² Maapealsete korruste arv 2 Kõrgus 12,6 m Pikkus 113,1 m Laius 54,7 m Suletud netopind 2948 m² Köetav pind 2948 m² Maht 15 042 m³ POLIKLIINIK (RAHU TN 2/1) Ehitisealune pind 464 m² Maapealsete korruste arv 1 Kõrgus 6m Pikkus 32,4 m Laius 14 m Suletud netopind 311,6 m² Köetav pind 311,6 m² Maht 1085 m³ Rahu tn 2b hoone esimesel korrusel, läänepoolses tiivas, asuvad aktiivraviosakond, operatsiooniplokk ja sterilisatsiooniruumid. Hoone keskosas asuvad EMO, radioloogia, labor ning köögiplokk. Hoone idatiivas asuvad õendusraviosakond, taastusravi ja hemodialüüs. Hoone teisel korrusel asuvad sünnitus- ja günekoloogiaosakond, haigla apteek ning Regionaalhaigla poolt renditavad kiirabi ruumid. Rahu tn 2/1 hoones asuvad polikliiniku ruumid. Protseduuride ruum ja vastuvõtu kabinetid on ristkasutuses, nendes võtavad vastu erinevad arstid, sõltuvalt sellest, milline ruum vaba on. Lisaks on omaette kabinetid günekoloogil ja hambaravil (teenust pakub Unimed Kliinikud OÜ). Hoone paremas tiivas asub administratsioon. 5 Joonis 1. Olemasolev funktsionaalne struktuur (Rahu tn 2b) 2. korrus 1. korrus 6 Joonis 2. Olemasolev funktsionaalne struktuur (Rahu tn 2/1) VAJADUSED FUNKTSIONAALSETEKS ÜMBERKORRALDUSTEKS EMO Hetkel asuvad EMO ruumid remontimata peahoone keskosas kahel pool koridori. Puudub eraldi ooteala ja EMO jälgimispalat asub vastuvõtu ruumist teisel pool koridori, mis teeb patsientide jälgimise raskeks. Lisaks tekivad probleemid kiirabi poolt toodavate patsientidega, kes ootavad samas koridoris kanderaamil, kuni ollakse valmis nad vastu võtma. EMO ootejärjekorras tekib patsienditeede ristumine ning pole võimalik eraldada nakkusohtlikke patsiente tavapatsientidest (nn „puhas ja must tsoon“). EMO tööga mitte seotud personal kasutab liikumiseks sama koridori, kus patsiendid ootavad EMO järjekorras. Tingimustele mittevastav isolaator asub hetkel õendusabi osakonnas. Remondi käigus ehitatakse haigla peamajale EMO juurdeehitus ning EMO ruumiplaan muutub loogilisemaks ja paremaks ning tingimused paranevad nii patsiendile, kui personalile. EMOsse ehitatakse eraldi patsientide ooteala, isolatsioonipalat, patsientide pesuruum ning luuakse otsetee liikumiseks röntgenisse ja kompuutertomograafi ruumi. Renoveerimise käigus saavad arstid tänapäevastele tingimustele vastavad tööruumid, mis asuvad EMO läheduses, et eriarstid saaksid kohe vajadusel patsiente konsulteerida. Kiirabi saab peatuda maja küljele rajataval estakaadil, kust on eraldi sissepääs EMO osakonda. EMO kiirabi sissepääsu lähedal on isolaator (reguleeritava neutraalse, üle või alarõhuga) koos lüüsiga, kuhu viiakse nakkusohtlikud patsiendid. Kiirabil on võimalik läbi suure EMO saali otse liikuda protseduuriruumi patsiendi esmaseks ülevaatuseks/protseduurideks. EMO suurest saalist on otsetee radioloogia osakonda ning KT uuringule ja röntgenisse voodiga/ratastooliga jõudmiseks ei pea läbima enam üldkasutatavaid koridore. 7 EMOsse pöörduva patsiendi võtab tulevikus vastu vestibüülis töötav registraator, kes suunab patsiendi edasi EMO ootealale. ÕENDUSABIOSAKOND Õendusabiosakonna protseduuride ruum – hetkel on osakonnas paiknev protseduuride ruum liiga väike ja ei vasta nõuetele ning seal on liiga vähe ruumi selleks, et teostada patsientidele erinevaid protseduure. Kuna isolaator kolib EMO-sse, siis ehitatakse protseduuride ruum selle arvelt suuremaks ja tulevikus on võimalik vajadusel ka aktiivravi patsiente hoone teises tiivas teenindada. Lisaks luuakse kõikidesse õendusraviosakonna palatitesse meditsiiniliste gaaside süsteem, mis võimaldab vajadusel ka nendes ruumides aktiivravi pakkuda. GAASIKESKUS Ehitus toimub EMO juurdeehitusega samal ajal, hetkel kasutusel olev manuaalne 3+3 hapniku balloonisüsteem muutub 12+12 balloonisüsteemiks. Hetkel toimub balloonide vahetamine haigla haldustööliste poolt käsitsi, kuid tulevikus ei ole vaja neid enam ükshaaval vahetada, vaid see toimub pakettidena. Uues gaasikeskuses arvestatakse ka vajadusel oksügeneraatori paigaldamise võimalusega, kuid hetkel ei tasu see veel majanduslikus mõistes ära. Gaasikeskuses hakkab paiknema ka naerugaas. ULTRAHELI RUUM Ruum asub hetkel maja remontimata keskosas, ülejäänud uuringute plokist eraldi. Tulevikus hakkab ultraheli toimuma endoskoopiaga ristkasutuses olevas ruumis, mis asub röntgeniruumi kõrval. Selle muudatusega liigub kogu uuringute plokk (röntgen, KT, ultraheli, endoskoopia ja labor) patsiendi jaoks loogiliselt ühte maja piirkonda kokku. ENDOSKOOPIA Endoskoopia protseduurid toimuvad hetkel kõrval asuvas polikliiniku majas. Suur probleem on patsientide teadmatus, kuhu majja nad peavad mingiks protseduuriks minema. Probleem on ka haigla statsionaari patsientidega, kes ise ei liigu. Nemad tuleb uuringuteks viia polikliiniku majja kas ratastooli või kanderaamiga. Hiiumaa haiglal puuduvad hetkel endoskoopide pesemiseks ruumid ja seadmed, endoskoope pestakse momendil käsitsi. Uue endoskoopiaruumi juurde tuleb ka nõuetekohane endoskoopide pesuruum koos pesuriga. SÜNNITUS Sünnitusosakond asub haigla teisel korrusel ning on Hiiumaa haigla sünnituste arvu arvestades ebaproportsionaalselt suur. Suur probleem on puudulik meditsiiniliste gaaside süsteem. Olemas on hapnik ja naerugaas, kuid puudub suruõhutorustik. Teiseks on sünnitusosakond operatsiooniplokist kaugel. Selleks, et patsient sünnitustoast erakorralisele operatsioonile viia kulub palju aega. Patsient liigub läbi kogu II korruse (hetkel täiesti remontimata maja osa, tulevikus 8 polikliinik) liftiga I korrusele, kus liigub läbi erinevate ootealade (labor, röntgen, ultraheli ja EMO) ning seejärel läbi aktiivravi osakonna operatsiooniplokki ja pärast sama teed osakonda tagasi. Tulevikus asub sünnituspalat operatsiooniploki vahetus läheduses ja on aktiivravi osakonnast ustega eraldatud. Seal hakkavad asuma sünnituseks vajalikud ruumid ja kahe voodikohaga palat. Hiiumaa haiglas on keskmiselt 40-50 sünnitust aastas. Vajaduse korral on võimalik sünnitanu paigutada ka aktiivraviosakonna üksikpalatisse ja vastupidi. STERILISATSIOON Hetkel toimub operatsioonitarvikute pesemine käsitsi, tulevikus on haiglas olemas kaasaegsed sterilisatsiooniruumid koos instrumentide pesuriga. RADIOLOOGIA Ruumid hakkavad paiknema kõik kõrvuti koos teiste uuringute ruumidega. Hetkel on olemas röntgen, KT ja ortopantomograaf, mis asub röntgeniruumis. Nii kompuutertomograafil kui röntgenil on ühine operaatoriruum. Tulevikus pääseb EMO-st otse uuringutele röntgenisse ja kompuutrisse. Tulevikus on soov röntgeni ruumi paigaldada ka mammograaf. KÖÖK Hetkel on Hiiumaa haigla köök ebaloogilise ehitusega ja ei vasta tänapäevastele nõuetele. Köögis on nõukogudeaegsed kodused kapid ja tööpinnad, kodused elektripliidid ning mitmed kodukasutuseks mõeldud külmikud. Personali toitlustamiseks tuleb personalil siseneda koridorist otse kööki, võtta pliidilt süüa ning siis koos toiduga liikuda edasi söögialale. Köögile on kunagi tehtud juurdeehitus, mille katuses esinevad lekked ja ruumis soojaprobleemid. Talvel on lisaks radiaatoritele kasutusel ka elektriradiaatorid, kuid ruumis on temperatuur sellest hoolimata 10-15 kraadi. Kanalisatsioonil ei ole eraldi rasvapüüdurit jne. Köögivilju kooritakse hetkel peahoone keldris, kus ei ole tingimustele vastavaid ruume. Köögis puudub personali tualett ja duširuum. Tulevikus muutub köögi ruumide paigutus loogilisemaks, köök saab uue tehnika. Personal saab endale eraldi WC ja duširuumi. Enam ei pääse haigla personal koridorist otse kööki, vaid personali söögiruumi. Juurviljade koorimine ei toimu enam haigla keldris, vaid kooritud köögivili ostetakse sisse. KIIRABI Hetkel rendib Regionaalhaigla kiirabi haiglalt ruume teisel korrusel asuvas remontimata osas. Kiirabibrigaad on üksteisest eraldatud, kuna majas asuvad brigaadijuht ja õde ning autojuht/kiirabitehnik paikneb koos autoga eraldi hoones asuvas garaažis. Tulevikus on planeeritud kiirabiruumid paigutada maja õendusabiosakonna lõpus asuvate palatite asemele, kuhu luuakse sobivad ruumid. Autole ehitatakse katusealune maja kõrvale. Kiirabile jääb varuauto jaoks alles 1 soojendusega garaažiboks, kus on võimalik autot pesta/hooldada/kuivatada. 9 POLIKLIINIK Polikliinik asub koos administratsiooniga haigla peahoone kõrvalmajas. Tulevikus kolitakse polikliinik peamaja teisele korrusele, kus on hetkel remonti vajavad, kuid polikliiniku paiknemiseks loogilise paigutusega ruumid. Polikliiniku registratuur hakkab paiknema peamaja 1. korrusel vestibüülis ja saab lisaks polikliiniku klientide teenindamisele suunata ka kõiki haiglat külastavaid inimesi. Patsiendid pääsevad tulevikus II- korrusele (polikliinikusse) trepist või liftiga. ADMINISTRATSIOON Kolib tulevikus peamaja teisele korrusele, praegustesse sünnitusosakonna ruumidesse. Sünnitusosakonna ruumid sobivad administratsiooni paiknemiseks hästi. Administratsioonis hakkavad paiknema töötajate kabinetid ja nõupidamisteruum, kus on võimalik väiksemaid koosolekuid ja koolitusi korraldada. TULEOHUTUS Hiiumaa haiglas esineb tuleohutuse seisukohalt mitmeid puudusi, mis kõik ümberehituse käigus likvideeritakse. Probleemiks on tuletõkkeuksed, evakuatsiooniteed, päästemeeskonna infopunkti puudumine jne. ESMATASANDI TERVISEKESKUS Esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks viiakse praeguse polikliiniku (Rahu tn 2/1) vastuvõtu kabinetid haigla peamajja (Rahu tn 2b) ning endisesse polikliinikusse tulevad perearstid ja -õed. Ruumid on kavandatud kolmele perearstile, kuuele pereõele, sotsiaalnõustajale ja koduõele. Esmatasandi tervisekeskuse teised teenusepakkujad (ämmaemand, füsioterapeudid, vaimse tervise õde, sisehaiguste arst, üldkirurg, oftalmoloog, günekoloog, otorinolarüngoloog, dermatoveneroloog ja taastusraviarst) hakkavad paiknema haigla peamaja (Rahu tn 2b) esimesel ja teisel korrusel. Praegu asub Kärdla perearstikeskus Hiiumaa haigla naaberkinnistul, mis tähendab, et seal üldarstiabi teenust saanud patsientidele perearstide kolimine ebamugavusi ei põhjusta. Lisaks on hiidlased harjunud juba aastakümneid tervishoiuteenuseid tarbima seal kõrval asuvas Hiiumaa haiglas. Hiiumaa esmatasandi tervisekeskusele on planeeritud teine tegevuskoht asukohaga Käinas (Mäe tn 2). Nimetatud asukoht oli Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse teise tegevuskohana ette nähtud ka vastavalt tervise- ja tööministri 13.03.2018 määruse nr 5 ”Tervisekeskuste kaasajastamine” lisale 1. Teises tegevuskohas hakatakse osutama üldarstiabi teenust ühe perearsti ja kahe pereõe poolt. Nimetatud teenuse osutamiseks on sinna planeeritud ka protseduuriruum. Teenindama hakatakse eeskätt ühe praegu teeninduspiirkonnana Käina osavalda katva nimistu patsiente. Teiste esmatasandi tervishoiuteenuste osas tehakse koostööd Hiiumaa Tervisekeskusega Kärdlas, suunates patsiente sinna teistele teenustele ja tehes 10 vajadusel Kärdlas vastuvõtte ning asendades sealseid perearste. Samuti tagab kuulumine ühtsesse tervisekeskusesse, et vajadusel asendavad Kärdla perearstid Käina arsti Käinas patsientide vastuvõtmisel. Kõikide muutuste puhul on arvestatud järgnevat ruumide paiknemise loogikat: patsiendile pakutavad teenused asuvad haigla 1. korrusel loogiliselt paiknevate segmentidena. Polikliinik on peamaja II korrusel, kuhu on võimalik liikuda liftiga või trepist. Administratsioon koos koosoleku ruumiga asub maja II korrusel. Kõik ümberehitused ja kolimised on vajalikud selleks, et muuta haigla patsiendi jaoks paremaks ja ruumide paigutus loogilisemaks ning tõsta ravi kvaliteeti. Lisaks paraneb haigla üldine töökeskkond ja personali töötingimused. Ümberehituste käigus väheneb voodikohtade arv 37-lt 29-le. Hetkel asub sünnitusosakonnas 4 voodikohta, millest tulevikus jääb järgi 2. Hiiumaa aastast sünnituste arvu vaadates, ei ole see probleem, sest ka praegu ei paigutata sünnitusosakonda mitte ühegi teise osakonna patsienti ning seega on need 2 voodikohta kasutud. Aktiivraviosakonnas väheneb voodikohtade arv 2 võrra sünnitustoa arvelt. Õendusabiosakonnast kaob ümberehituste käigus 4 voodikohta, millest isolaatori voodikoht liigub EMOsse. Kui vaadata tervikpilti, siis kaob haiglast 7 tavalist voodikohta, kuid EMOsse tekib 3 intensiivravi võimekusega voodikohta EMO jälgimisalas. Vaadates Hiiumaa haigla voodihõivet, mis püsib 60 % juures (2017 – 58,6%; 2018 – 63,4%; 2019 – 57,9%), siis ei põhjusta selline muutus probleeme. 11 3. ESMATASANDI TERVISEKESKUSE JA AKTIIVRAVIKOMPLEKSI PLANEERITAV FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR Tabel 2. Haigla jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks FUNKTSIONAALSE VALDKONNA JA OSAKONNA VÕI KOOD STRUKTUURIÜKSUSE NIMETUS 1.00 DIAGNOSTIKA JA RAVI Erakorralise meditsiini osakond (EMO) Taastusravi Kiirabi Labor Operatsiooniplokk Polikliinik Radioloogia Sünnitusosakond Hambaravi Esmatasandi tervisekeskus 2.00 PALATIOSAKONNAD Raviruumid 3.00 HALDUS Administratsioon 4.00 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Koridorid 5.00 ABITEENISTUS JA VARUSTUS Söögiplokk Apteek Abiruumid Tehnilised ruumid Üksuste paigutusel, omavaheliste seoste loomisel ja sisemisel tsoneerimisel on võetud arvesse tänased probleemkohad ja loodud haigla funktsionaalsetest vajadustest tulenev lahendus. Loodud lahendus tagab Hiiumaa tingimusi arvestades maksimaalselt kiire ja tõhusa arstiabi, säästab ressursse ning pakub kaasaegseid töö- ja ravitingimusi. Raviüksuste paiknemine horisontaalkihiti on järgmine: Aktiivravihaigla (Rahu tn 2b): - 0 korrus: tehnilised ruumid ja personali garderoobid; - 1 korrus: EMO koos kiirabi estakaadiga, radioloogia, labor, palatid koos intensiivraviga, sünnitustuba koos palatiga, operatsiooniplokk koos sterilisatsiooniga, järelravi palatid, taastusravi protseduuriruumid, taastusravi, hemodialüüs, kiirabi ruumid; - 2 korrus: eriarstide ambulatoorsete vastuvõtu kabinetid, hambaarsti vastuvõtu kabinet. 12 Tervisekeskus (Rahu tn 2/1): - 1. korrus: perearstide ja pereõdede ruumid koos protseduuride ruumidega, koduõe ja sotsiaalnõustaja kabinetid, tugiteenuste ja abiruumid. Tervisekeskuse teine tegevuskoht (Käinas Mäe tn 2) - 1. korrus: perearsti ja pereõdede ruumid koos protseduuride ruumiga ja abiruumidega. 4. HAIGLA FUNKTSIONAALNE PROGRAMM 4.1. DIAGNOSTIKA JA RAVI 4.1.1. ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND (EMO) Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) toimub vältimatu abi osutamine ambulatoorselt. Vajadusel erakorralised haiged hospitaliseeritakse statsionaari. EMO teenus hõlmab endas haiguste diagnostikat ja ravi. Toimub haigete registreerimine, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning palatiosakonda saatmine. EMO tarbeks projekteeritakse hoone keskosasse juurdeehitus. Kiirabi saab peatuda maja külge loodaval estakaadil, kust on eraldi sissepääs osakonda. EMO kiirabi sissepääsu lähedal on reguleeritava neutraalse, üle- või alarõhuga isolaator koos lüüsiga, kuhu viiakse nakkusohtlikud patsiendid. Vahetult sissepääsukoridori lõpus on raamipesu/duširuum, kus on ka tingimused siibripesuks. Edasi on võimalik läbi suure EMO saali otse liikuda protseduuriruumi patsiendi esmaseks ülevaatuseks/protseduurideks koos kipside valmistamise alaga. EMO suurest saalist on hea ühendus radiodiagnostika plokiga. Radioloogiasse kompuutertomograafi ja röntgenisse voodiga/ratastooliga jõudmiseks ei pea läbima üldkoridore. EMO suures saalis on õepost ja kolm intensiivravi võimekusega voodikohta. Õepostis saab teostada patsiendi kergema ülevaatuse. Postist on hea ülevaade kolmel EMO voodikohal toimuvast. Õeposti laual on ruumi kahe arvutitöökoha ja keskjälgmismonitori jaoks. Vahetus õeposti läheduses on protseduurikapid erakorralise haige meditsiinitarvikute hoidmiseks ja külmkapp koos termokapiga. Kolm voodikohta on varustatud tänapäevase konsoolilahendusega ja protseduurilambiga igal voodikohal. Isolaatoris ja voodikohtadel olevad patsiendimonitorid on ühendatud keskjälgimise süsteemi. Erakorraline abi on tagatud 24 h/ööpäevas. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevus toimub vastavalt haigla üldistele jäätmekäitlusreeglitele. 13 Erakorraline vastuvõtt toimub ööpäevaringselt EMO-s. Erakorralised haiged läbivad triaaži, arsti konsultatsiooni, esmase diagnostika ja vajalikud raviprotseduurid. Haiged võivad siseneda haiglasse peasissepääsu kaudu, kiirabiga toodavad patsiendid sisenevad EMO sissepääsu kaudu. Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. EMO sissepääsud peavad olema transpordi ettesõidu ja haige raamiga sisenemise võimalusega, kiirabiautole on segamatut sisse- ja väljasõitu võimaldav varjualune. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. Nakkuskahtlusega haiged suunatakse väljast otse isolaatorisse, kus selgitatakse patsiendi seisukord. Erakorralist abi osutatakse ööpäevas keskmiselt 10 patsiendile, s.o ligikaudu 0,4 patsienti tunnis, ning aastas kokku 3500 patsiendile. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi on 525, statsionaari suunatakse seega ööpäevas 1 – 2 haiget. Üksuses töötab täistööajaga 6 inimest. Tabel 3. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Sissepääs 1 7,4 m² EMO ooteruum 1 16,8 m² Protseduurid/kips 1 23,4 m² EMO õepost 1 44,5 m² Jälgimistuba 1 31,3 m² Isolaator 1 13,2 m² Isol. lüüs 1 5,3 m² Arstide tuba 1 19,6 m² Õe puhketuba 1 8,2 m² Abiruumid 7 44,1 m² KOKKU 16 213,8 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 213,8 m². 4.1.2. KIIRABI Meditsiiniline kiirabi on erakorraline ambulatoorne abi kõigi eluohtlike seisundite puhul: haigestumised, traumad, mürgistused, sünnitused jt. Teostatakse esmane diagnostika, ravi ja transport haiglasse. Väljasõit teenindatava regiooni mistahes punkti toimub Häirekeskusest saadud väljakutse järgi. Kiirabibrigaadi saab haigla kasutada erakorraliste transporti vajavate patsientide transpordiks helikopterile või reanimobiilile. Hiiumaal asub üks kiirabibrigaad, kes saarelt ei lahku. Mandrile kõrgema etapi haiglatesse transporditakse patsiendid, kes ei vaja helikopteri- ega reanimobiilitransporti, Hiiumaa haiglale kuuluva meditsiinilise transpordi sõidukiga. 14 Kiirabibrigaad töötab 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Vältimatut abi vajavad haiged transporditakse haigla erakorralise meditsiini osakonda. Kõik kiirabi töötajate jaoks vajaminevad ruumid, mis enne olid hajusalt, on nüüd kokku toodud 1. korrusele endistest palatitest moodustatud ruumidesse. Igale kiirabi brigaadiliikmele on planeeritud eraldi puhkeruum ja üks ühine puhkeala. Kuna haigla moodustab terviku ja kiirabibrigaad on selle terviku osa, siis asub kiirabi alas 1 WC ja duširuum ning kohe nende alade vahetus läheduses on teine personali WC. Lisaks on kõigil kiirabibrigaadi liikmetel ligipääs haigla 0-korrusel asuvatele personali garderoobidele, kus asuvad WC-d ja duširuumid. Lisaks nendele ruumidel on kiirabil haigla territooriumil asuvas garaažis üks boks varuauto hoidmiseks ja lisaks veel 10 ruutmeetrine lukustatav abiruum tarvikute hoidmiseks. Tabel 4. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Personaliruumid 3 27,9 m² Puhkeruum 1 18,6 m² Garderoob 1 12,1 m² Abiruumid 4 16,5 m² KOKKU 9 75,1 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 75,1 m², lisandub eraldi varjualune. 4.1.3. POLIKLIINIK Ambulatoorsed eriarstide vastuvõtud, diagnoosimine ja ravi. Eriarstide töökabinetid. Polikliinik töötab 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni 8 tundi päevas. Eriarsti vastuvõtule saabuvad plaanilised patsiendid. Vastuvõtule registreerimine toimub patsiendi, raviarsti või perearsti poolt. Polikliiniku ravikabinetid (psühhiaater, silmaarst, kirurg, naistearst) asuvad teisel korrusel. Kabinetid on ristkasutuses (nendes samades kabinettides võtavad vajadusel vastu ka teised eriarstid, näiteks sisearst, ortopeed, uroloog jne.). Protseduuritoas on kõik vajaminev lihtsamateks raviprotseduurideks. Ruumis on protseduurilaua kohal lakke integreeritud protseduurilamp. Vajaminevate meditsiinitarvikute hoiustamiseks on ruum sisustatud nõuetekohase protseduurimööbliga. Tabel 5. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Psühhiaater 1 13,4 m² Silmaarst 1 17,1 m² Kirurg protseduurid 1 17,5 m² Kirurg 1 17,7 m² Naistearst 1 19,4 m² KOKKU 5 85,1 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 85,1 m². 15 4.1.4. RADIOLOOGIA Radioloogilisest diagnostikast tagatakse Hiiumaa haiglas vähemalt kompuutertomograafia, röntgen, ultraheli (günekoloogiline ja sisehaiguste ülddiagnostika) ja ortopantomograafia. Lisaks tehakse koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikum Geneetikakeskusega, kuhu saadetakse vastsündinute skriiningud. AS Ida-Tallinna Keskhaigla Emaduskeskuses või AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Raseduskeskuses teostatakse rasedate I trimestri skriiningud ja loote anatoomia uuring. Radiodiagnostika ruumid on planeeritud ühtse funktsionaalse üksusena esimesel korrusel. Võrreldes varasemaga on loodud otseühendus erakorralise meditsiini osakonnaga. Ultraheli ja endoskoopia ristkasutusega uuringuruum on toodud teiste uuringuruumide vahetusse lähedusse. Ultraheli ja endoskoopia ruumiga ühenduses on eraldi ruum endoskoopide pesuks koos nõuetekohase pesumasina ja hoiustamistingimustega. Röntgeniruumis on olemas ortopantomograaf ja tulevikus luuakse võimalus mammograafi paigaldamiseks. Tabel 6. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) UH endoskoopia 1 26,1 m² Endoskoopia pesu 1 9,7 m² Röntgen 1 32,3 m² Operaator 1 15,3 m² Uuringuruum 1 36,0 m² Abiruumid 3 23,6 m² KOKKU 8 143,0 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 143,0 m². 4.1.5. LABOR Laboratoorium on diagnostiline üksus, mille koosseisus on kliinilise-, biokeemia-, immunoloogia- ja mikrobioloogia laboratoorium ning Verekeskuse välisladu. Välisladu vastutab konservvere ja verepreparaatide tellimise, hoidmise ja väljastamise eest. Labori koosseisus on labori analüsaatorite ruum koos 3 laborandi töökohaga. Eraldi ligipääsuga on üldkoridorist verevõturuum. Verevõturuumist saadetakse proovid edasi suuremasse ruumi, kus asuvad analüsaatorid. Alates 9.okt 2019 kuulub Hiiumaa haiglas töötav labor SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla koosseisu. 16 Tabel 7. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Labor 1 19,4 m² Labori arst 1 6,8 m² Labori abi. 1 2,2 m² Verevõtu ruum 1 8,3 m² KOKKU 4 36,7 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 36,7 m². 4.1.6. OPERATSIOONIPLOKK Operatsiooniplokis teostatakse plaanilised ja erakorralised, sh sünnitusabi, operatsioonid. Toimub patsientide ettevalmistus, opereerimine. Päevakirurgia ja päevagünekoloogilised operatsioonid toimuvad samuti operatsioonitoas. Operatsioonijärgne ärkamine toimub aktiivravi osakonna intensiivravi palatis. Operatsiooniplokis suuri muudatusi ruumide ja tehnoloogia paigutuses ei tule. Tänu sellele, et sünnitustuba paikneb operatsioonitoa lähedal, on võimaliku keisrilõike korral tagatud kiirem ligipääs operatsiooniplokki. Lisaks on sissepääsu kõrval koht vastsündinu elustamislaua jaoks. Operatsioonisaalis on kõik võimalused meditsiiniseadmete kasutamiseks. Kommunikatsioonide jaoks on olemas laes konsoolilahendused. Seinal on ettenähtud koht meditsiinilise arvuti jaoks. Personali ettevalmistus toimub operatsioonitoa lähedal asuvas vastavas tsoonis. Operatsioonide käigus kasutatakse erinevat meditsiinilist aparatuuri (narkoosi- ja kunstliku hingamise seadmed, elektrokirurgia seadmed, röntgenläbivalgustus jms) ning lisaseadmeid (venitusseadmed, fiksaatorid). Tabel 8. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Operatsioonisaal 1 41,4 m² Personali ettevalmistus 1 28,8 m² Arstid 1 9,3 m² Puhtad materjalid 2 14,6 m² Lokaalsterilisatsioon 1 12,2 m² Instrumentide pesemine 1 11,5 m² Verepank 1 4,1 m² Abiruumid 6 41,4 m² KOKKU 14 163,3 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 163,3 m². 17 4.1.7. SÜNNITUSOSAKOND Üksus osutab sünnitusabi. Sünnitustuba on toodud operatsiooniploki vahetusse lähedusse, kust on hea ligipääs nii intensiivravisse, operatsiooniplokki ja radioloogiasse. Sünnitustoas on kõik vajalikud vahendid ja kommunikatsiooniühendused (sh meditsiinilised gaasid) vastsündinu jälgimiseks, kui ka elustamiseks. Toa ühes seinas on eraldi töötasapind vastsündinu sünnitusjärgseteks protseduurideks. Sünnituse ajal KTG (kardiotokograafia) jälgimiseks on loodud jälgimise võimalus ruumi 1024, kus on ämmaemanda kabinet. Sünnitusjärgse palatina kasutatakse vahetus läheduses olevat palatit, kus paikneb kuvöös. Kasutusel on Eelsünnitus-sünnitus-taastumine mudel. Planeeritud on ruumid, mis võimaldavad sünnitusprotsessi läbiviimist eelsünnitusest kuni ema ja vastsündinu taastumiseni. Nendes ruumides on võimalik lahendada ka enamikku tekkida võivaid komplikatsioone, va keisrilõikust. Sünnitajat liigutatakse ruumist ainult sünnitusjärgsesse palatisse või vajadusel keisrilõikuse läbiviimiseks operatsiooniplokki. Peale ärkamist liiguvad ema ja laps palatiosakonda sünnitusjärgseks taastumiseks. Tabel 9. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Sünnitustuba 1 21,7 m² Palat 1 22,3 m² Õde 1 11,9 m² Abiruumid 3 10,8 m² KOKKU 6 66,7 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 66,7 m². 4.1.8. TAASTUSRAVI Osakond osutab taastusravi teenuseid ambulatoorsetele ja statsionaarsetele patsientidele ning Tervisekeskusele. Taastusravi eesmärk on aidata patsientidel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: liikumisravi, mudaravi, elektri- ja magnetravi, soolakamber ja füsioterapeudi teenused. Osa tööst, mida teostatakse mittestatsionaarse aparatuuriga, on ette nähtud teha palatites füsioterapeutide poolt. Liikumisravi saalis on võimalik teha grupiteraapiat haigetele, kellel on ühesugused näidustused või individuaalset liikumisravi abivahenditega. Liikumisravi jaoks kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis. 18 Taastusravi on muudetud kompaktsemaks. Elektri- ja massaažiravi kohti on nüüd kolme asemel kaks. Liikumisravi jaoks ettenähtud suur saal sisaldab kõike vajaminevat kardioloogiliste ja neuroloogiliste haiguste, liigeste ning lihaste taastusraviks. Vaadates ruumide profiile, siis mitmed ruumid on väga konkreetsete protseduuride jaoks. Näiteks mudaraviprotseduuride jaoks on eraldi ruum ning muda ladu ja soojendusruum on eraldi. Soolakambris on võimalik teha ainult soolaprotseduure jne. Lisaks protseduuride eelsed ja järgsed riietumis- ja pesemisruumid. Tabel 10. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Liikumisravi 1 78,6 m² Hemodialüüs 1 34,0 m² Mudaravi 1 8,8 m² Mudaladu 1 2,5 m² Elektri- ja magnetravi 1 17,6 m² Soolakamber 1 7,9 m² Massaaž 1 13,6 m² Abiruumid 6 35,9 m² KOKKU 13 198,9 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 198,9 m². 4.1.9. HAMBARAVI Hambaravi vastuvõtu kabinet koos abiruumiga on toodud renoveeritud haigla peahoone (Rahu tn 2b) 2. korrusele, kus asuvad ambulatoorse eriarstiabi kabinetid koos patsientide ootealaga. Kabinet on sisutatud tänapäevase hambaravi tooliga ja intraoraalse hambaröntgeniga ning ühe arvutitöökohaga. Abiruumides saab teostada instrumentide sterilisatsiooni ning tarvikute hoiustamiseks on vastav mööbel. Ravimite hoiustamiseks on integreeritud külmik. Hambaravi anesteesia juhtumi korral, kui tekib vajadus hamba ampultatsiooniks patsient narkoosi panna, tehakse seda EMO protseduuride ruumis. Hambaravi teenus saab olema osa uuest esmatasandi tervisekeskuse poolt pakutavatest teisestest teenustest. Hambaravi teenust SA Hiiumaa Haigla ise ei paku. Tegemist on rendipinnaga. Käesoleval hetkel on teenusepartneriks Unimed Kliinikud OÜ. Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 27,2 m². 4.1.10. ESMATASANDI TERVISEKEKSUS Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus (edaspidi ETTK) hakkab paiknema SA Hiiumaa Haigla hoonetes (Rahu 2b ja Rahu 2/1). Keskuse tarbeks rekonstrueeritakse tervisekeskuse ruumid aadressil Rahu 2/1, Rahu 2b ning teise tegevuskoha tarbeks ruumid Käinas Mäe tn 2. 19 Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskus omanikuks saab olema SA Hiiumaa Haigla, aga esmatasandi perearstiteenuseid Hiiumaa haigla ise ei paku. Tegemist on perearstidele välja renditavate ruumidaga. Koostöö tervisekeskuse ja haigla vahel saab olema tihe. Haigla pakub perearstidele erinevate uuringute ja laborianalüüside tellimise võimalust, lisaks osutab Hiiumaa haigla eriarstiabi-, õendusabi- ning taastusraviteenuseid, kuhu perearstidel on võimalik oma patsiente suunata. Tabel 11. Hiiumaa Esmatasandi Tervisekeskuse poolt pakutavad teenused Tervisekeskus Teine tegevuskoht Aktiivravihaigla (Rahu tn 2/1) (Käina, Mäe tn 2) (Rahu tn 2b) Esmatasandi tervishoiu kohustuslikud põhiteenused üldarstiabi (perearstid, pereõed) X X koduõendus X ämmaemanda iseseisev vastuvõtt X Taastusravi X Esmatasandi tervishoiu teisesed teenuse hambaravi X psühholoogilise nõustamise või vaimse X tervise õe teenus sotsiaalnõustamine X Esmatasandi tervishoiu teenuseid toetavad teenused ambulatoorne eriarstiabi sisehaiguste, üldkirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, X psühhiaatria, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia või taastusravi erialal Loodavas tervisekeskuses hakkavad pakkuma esmatasandi tervishoiuteenuseid 4 perearsti ja 8 pereõde (neist 1 perearst ja 2 pereõde Hiiumaa tervisekeskuse teises tegevuskohas Käinas), sotsiaalnõustaja ja koduõde. Eriarsti vastuvõtud toimuvad Hiiumaa haigla polikliinikus, kus võtavad vastu lisaks eriarstidele ka ämmaemand ja vaimse tervise õde. Vastuvõtu kabinetid on ristkasutuses. Hambaravi ruumid asuvad samuti haigla polikliiniku ruumides. Füsioterapeudid pakuvad teenust taastusravis ning tervisekeskusesse eraldi ruumi taastusravi jaoks ei tule. Koduõendusteenust hakkab Tervisekeskuses osutama Hiiumaa haigla, koduõdede tööruum hakkab asuma Rahu tn 2/1 hoones. 20 Tabel 12. Töökohtade vajadus Hiiumaa ETTK teeninduspiirkonnas aastaks 20302 Teenus Töökohtade vajadus Perearst 5,2 Pereõde 8,2 Koduõde 3,3 Ämmaemand 0,6 Füsioterapeut 1,5 Hiiumaa haigla kõrval asuvasse tervisekeskusesse (Rahu tn 2/1) tulevad ruumid kolmele perearstile, kuuele pereõele, kolm protseduuride ruumi, koduõe ja sotsiaalnõustaja kabinetid, lisaks patsientide ooteala, registratuur, arhiiv ja abiruumid (garderoob, WC, koristus- ja tehnoruumid). Haigla peamajas (Rahu tn 2b) jäävad ETTK-ga ristkasutusse liikumisravi ruum, röntgeni ruum ning polikliiniku kabinetid. Ruumide pindala on arvestatud proportsionaalselt ETTK planeeritavatele tegevusmahtudele ja ruumikasutusele. Tervisekeskuse teises tegevuskohas Käinas tulevad ruumid perearstile ja pereõdedele kabinetid, protseduuride ruum, ooteruum ja garderoob ning WC-d. Tabel 13. Põhiruumide koosseis Pindala kokku Ruumi nimetus Ruumide arv (m²) Tervisekeskuse põhitegevuskoht (Rahu tn 2/1) Perearsti vastuvõtu ruumid 3 50,7 m² Pereõe vastuvõturuumid 2 34,1 m² Protseduurid 3 58,1 m² Koduõde 1 13,5 m² Sotsiaalnõustamine 1 16,8 m² Tugiteenused 3 42,3 m² Abiruumid 7 30,6 m² Koridorid, ooteala 4 91,6 m² KOKKU 24 337,7 m² Aktiivravikompleksis (Rahu tn 2b) ETTK ristkasutuses olevad ruumid (Ruumide pindala on arvestatud proportsionaalselt ETTK planeeritavatele tegevusmahtudele ja ruumikasutusele) Liikumisravi 1 39,3 m² Röntgen 1 10,7 m² Psühhiaater 1 4,0 m² Silmaarst 1 8,6 m² Kirurg protseduurid 1 8,8 m² Kirurg 1 8,9 m² Naistearst 1 5,8 m² Abiruumid 3 27,4 m² KOKKU 10 113,3 m² 2 „Esmatasandi tervishoiuteenuste geograafilise kättesaadavuse vajaduse hindamine ja esmatasandi tervishoiuteenuste optimaalse korralduse mudeli loomine“, RAKE, 2015, http://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/ESF/osaraport_3_terve_th_jaanuar_2015_ettk_piirkonnad_mk.pdf 21 Pindala kokku Ruumi nimetus Ruumide arv (m²) Tervisekeskuse teine tegevuskoht (Käina, Mäe tn 2) Perearsti vastuvõtu ruumid 1 16,0 m² Pereõe vastuvõturuumid 2 32,0 m² Protseduurid 1 16,0 m² Abiruumid 3 62,0 m² KOKKU 6 126,0 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 577,1 m². 4.2. PALATIOSAKONNAD 4.2.1. RAVIRUUMID Raviruumides toimub statsionaarset ravi vajavate patsientide ravi ja põetus lähtuvalt patsiendi vajadusest sisehaiguste, kirurgilist sekkumist vajavate terviseprobleemide ja günekoloogiliste haiguste korral. Osutatakse ka integreeritud taastusravi ja iseseisvat statsionaarset õendusabi. Palatikompleksi planeerimisel ei ole kavandatud iga meditsiinilise eriala jaoks rangelt eraldatud palatiplokki, vaid on planeeritud kasutada haigla voodifondi paindlikult mitme eriala jaoks. Kasutada saab nii ühe, kahe kui ka kolmekohalised palateid. Kummaski haigla palatitiivas on oma valveõe post. Patsiendid paigutatakse palatitesse üldjuhul lähtuvalt peamisest terviseprobleemist, st kirurgilised patsiendid koondatakse omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, sisehaiguste patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse ning günekoloogia ja sünnitusabi patsiendid omavahel lähestikku asuvatesse palatitesse, jälgides haiglanakkuse vältimise põhimõtteid. Raskes seisundis patsientide ravi ja jälgimine toimub intensiivravi palatis, mis asub valveõe posti läheduses. Palatites on parandatud palati sissepääsu uste asukohti ja suurendatud uste avasid tagamaks parem haiglasisene voodi- ja ratastoolitransport. Valamud on paigutatud vahetult palati uste juurde koos kätepesupunktiga. Mitme kohalistes palatites on sirmid voodite vahel. Voodipäistes on kõik vajalikud kommunikatsiooniühendused (sh meditsiinigaasid, suruõhk). Kõikides palatites on TV. Pidevat jälgimist vajavad patsiendid paigutatakse õeposti läheduses asuvasse intensiivravi palatisse. Kui patsient ei vaja (enam) jälgimist intensiivravi palatis, paigutatakse ta tavapalatisse. Patsientide lihtsat ümberpaigutamist hõlbustavad mobiilsed ratastel patsiendivoodid. Lihtsamad protseduurid viiakse läbi palatiplokkide juurde kuuluvates protseduuritubades. Instrumentide ja tarvikute dekontamineerimine, mis ei vaja steriliseerimist, teostatakse kohapeal. Palatikompleksi varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse sterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse kohapeal vastavas ruumis. 22 Palatite hulga planeerimisel on arvestatud pikemaajalise teenuste mahtude prognoosiga. Statsionaarse eriarstiabi vajaduse vähenemisel muutub palatite kasutamise struktuur ja suurema osakaaluga on palatiplokis võimalik osutada õendusabi. Kokku on planeeritavate voodikohtade arv 29: üldkirurgia 5, iseseisev statsionaarne õendusabi 13, sisehaigused 9, sünnitusabi 1, günekoloogia 1. Kõik voodid on ristkasutatavad ja nende funktsioon sõltub ravitava patsiendi vajadustest. Kavandatud on 3 kohalisi palateid 2 tk, 2 kohalisi palateid 3 tükki, 1 kohalisi palateid 8 tk ja lisaks intensiivravipalat. Tabel 14. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Palat 7 90,5 m² Palat (2 kohta) 3 50,4 m² Palat (3 kohta) 2 47,6 m² Intensiivravi palat 1 23,1 m² Valveõe post 2 19,3 m² Arstide tuba 1 13,3 m² Personal 1 10,2 m² Protseduurid 2 36,8 m² Söögisaal 2 48,5 m² Toidu jagamine 2 9,9 m² Personali puhkeruum 1 10,7 m² Abiruumid 21 95,9 m² KOKKU 45 456,2 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 456,2 m². 4.3. HALDUS 4.3.1. ADMINISTRATSIOON Administratsiooni ja juhtkonna töökabinetid, personali ühiseks kasutuseks mõeldud koosolekute ruum, pearaamatupidaja, sekretäri ja IT-spetsialisti kabinetiga on planeeritud hoone 2. korrusele. Varem asus kogu haigla administratsioon endises polikliinikumajas (Rahu tn 2/1). Üksused töötavad tööpäeviti 8-16. Hoonesse on planeeritud juhataja/administraatori kabinet, nõupidamiste ruum, raamatupidaja, sekretäri ja IT-spetsialisti kabinetid ning kaks täiendavat kabinetti administreerimistega seotud personalile. 23 Tabel 15. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Admin kabinet 1 10,5 m² Nõupidamine 1 22,0 m² Kabinet 2 20,1 m² Raamatupidaja 1 17,2 m² Sekretär 1 10,9 m² IT spetsialist 1 7,2 m² KOKKU 7 97,9 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 97,9 m². 4.4. ÜLDKASUTATAVAD RUUMID 4.4.1. KORIDORID Funktsionaalne plokk hõlmab endas aktiivravihaigla (Rahu tn 2b) üldkasutatavaid liikumisteid (koridorid, trepikojad, tuulekojad, ooteruumid, lift ja vestibüül) ning registratuuri, garderoobi, abi- ja koristusruume. Ruumid paiknevad esimesel, teisel ja keldrikorrusel. Kõigi nende otstarve on tagada patsientide sujuv vastuvõtt ja teenindamine ning personali optimaalne liikumine arvestades olemasoleva taristu poolt seatud ruumilisi piiranguid. Tabel 16. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Koridor 17 371,3 m² Trepikoda 7 154,4 m² Tuulekoda 6 42,1 m² Ooteruum 2 41,5 m² Lift 1 5,1 m² Vestibüül 1 31,9 m² Üldkasutatavad liikumisteed kokku 34 646,3 m² Abiruum 1 1,9 m² Garderoob 1 5,0 m² Korist. 1 1,4 m² Registratuur 1 7,1 m² KOKKU 38 662,3 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 662,3 m². 24 4.5. ABITEENISTUS JA VARUSTUS 4.5.1. SÖÖGIPLOKK Patsientide ja haigla personali toitlustamine. Patsientide toitlustamiseks planeeritakse haigla köögiplokk. Toit valmistatakse haigla köögis toorainetest ning poolfabrikaatidest. Köögiplokis toimub toidu väljastamine portsjonitena ning toimetamine palatiosakondadesse. Mustad nõud pestakse tsentraalselt köögis. Jäätmete äraveo korraldab jäätmekäitlusettevõte. Köögiploki võimsusest peab jätkuma ka personali toitlustamiseks. Köögi laole on otse ligipääs köögi estakaadi kaudu. Töö kahes vahetuses 7 päeva nädalas. Tabel 17. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Personali söögituba 1 14,9 m² Kärude pesu 1 3,9 m² Köögipersonali puhkeruum 1 7,7 m² Köök 1 33,8 m² Koridor 1 3,6 m² Kokad 1 7,7 m² Ladu 1 5,0 m² KOKKU 7 76,6 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 76,6 m². 4.5.2. APTEEK Haiglaapteegis toimub ravimite ja haiglatarvikute tarnimine osakondadele. Ravimite müüki elanikele ei toimu. Ravimid ja haiglatarbed saabuvad väljastpoolt haiglat. Apteegi kaudu varustatakse haigla üksuseid medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jt haigla tööks vajalike vahenditega. Apteegis komplekteeritakse ravimid ja tarvikud tellimuse aluse ning väljastatakse üksustesse. Apteek töötab tööpäeviti. Apteegis töötab igapäevaselt 1 proviisor. Apteegi ruum asub 1. korruse idadiivas. Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 13,9 m². 4.5.3. ABIRUUMID Abiruumide alla kuuluvad keldris asuvad garderoobid, duširuumid ja WC-d, esimesel korrusel koristusvahendite, lao ja pesulao ruumid ning teisel korrusel personali ruum, WC-d ja koristusvahendite ruum. 25 Abiruumid on toetava funktsiooniga loomaks optimaalseid olme- ja töötingimusi. Tabel 18. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Garderoob 3 53,1 m² Dušš 3 6,3 m² WC 5 13,4 m² Koristusvahendid 3 9,6 m² Abiruum 1 6,5 m² Ladu 1 26,0 m² Pesuladu 1 11,5 m² Personal 1 3,2 m² Külm pööning 1 62,5 m² KOKKU 19 192,1 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 192,1 m². 4.5.4. TEHNILISED RUUMID Funktsionaalne plokk kajastab tehnilist keldrit ja muid tehnilisi ruume, mis on vajalikud hoone majandamiseks, kommunaalteenuste pakkumiseks ning elutähtsate süsteemide tagamiseks. Peamised tehnilised ruumid paiknevad keldris ja 2.korrusel ning pööningul. Tabel 19. Põhiruumide koosseis Ruumi nimetus Ruumide arv Pindala kokku (m²) Tehniline kelder 13 150,2 m² Ventilatsioonikambrid 8 233,0 m² Kilp, trafo, UPS 1 22,0 m² Kompressor 1 5,8 m² EL 1 1,9 m² PA infopunkt 1 3,5 m² Peakilp+server 1 8,7 m² Med.gaas 1 15,3 m² Elekter 1 4,3 m² KOKKU 28 444,7 m² Funktsionaalse ploki programmeeritud pindala 444,7 m². 26 5. PINDADE KOONDTABEL Korrus Osakond Number Nimetus Pindala Aktiivravikompleks (Rahu tn 2b) Kelder Abiruumid 0005 Garderoob 10,3 m² Kelder Abiruumid 0006 Dush 2,4 m² Kelder Abiruumid 0007 WC 1,9 m² Kelder Abiruumid 0011 Garderoob 21,4 m² Kelder Abiruumid 0012 Dush 2,0 m² Kelder Abiruumid 0013 WC 2,1 m² Kelder Abiruumid 0014 WC 2,1 m² Kelder Abiruumid 0015 Dush 1,9 m² Kelder Abiruumid 0016 Garderoob 21,4 m² Abiruumid 65,3 m² Kelder Koridorid 0001 Trepikoda 15,8 m² Kelder Koridorid 0002 Koridor 29,3 m² Kelder Koridorid 0003 Tuulekoda 5,7 m² Kelder Koridorid 0010 Koridor 8,1 m² Koridorid 59,0 m² Kelder Tehniline kelder 0101 Trepikoda 10,7 m² Kelder Tehniline kelder 0101a Tehniline kelder 19,8 m² Kelder Tehniline kelder 0102 Tehniline kelder 3,1 m² Kelder Tehniline kelder 0103 Tehniline kelder 37,1 m² Kelder Tehniline kelder 0104 Tehniline kelder 4,9 m² Kelder Tehniline kelder 0105 Tehniline kelder 4,9 m² Kelder Tehniline kelder 0106 Tehniline kelder 10,9 m² Kelder Tehniline kelder 0107 Koridor 9,6 m² Kelder Tehniline kelder 0108 Tehniline kelder 5,3 m² Kelder Tehniline kelder 0109 Trepikoda 9,6 m² Kelder Tehniline kelder 0110 Koridor 4,3 m² Kelder Tehniline kelder 0111 Tehniline kelder 10,1 m² Kelder Tehniline kelder 0112 Tehniline kelder 20,0 m² Tehniline kelder 150,2 m² Kelder Tehnilised ruumid 0004 Vent 2,9 m² Kelder Tehnilised ruumid 0008 Kilp, trafo, UPS 22,0 m² Kelder Tehnilised ruumid 0009 Kompressor 5,8 m² Tehnilised ruumid 30,7 m² Kelder kokku 305,1 m² 1. korrus Abiruumid 1012 Koristusvah. 4,5 m² 1. korrus Abiruumid 1404 Abiruum 6,5 m² 1. korrus Abiruumid 1405 Koristus 2,7 m² 1. korrus Abiruumid 1411 Ladu 26,0 m² 1. korrus Abiruumid 1425 Pesuladu 11,5 m² Abiruumid 51,3 m² 1. korrus Apteek 1424 Apteek 13,9 m² Apteek 13,9 m² 1. korrus EMO 1213 Arstide tuba 19,6 m² 1. korrus EMO 1214 Abiruum 12,5 m² 1. korrus EMO 1232 EMO ooteruum 16,8 m² 1. korrus EMO 1233 Õe puhketuba 8,2 m² 1. korrus EMO 1235 WC 4,6 m² 1. korrus EMO 1236 Protseduurid/kips 23,4 m² 1. korrus EMO 1237 EMO õepost 44,5 m² 1. korrus EMO 1237a Koridor 4,3 m² 27 Korrus Osakond Number Nimetus Pindala 1. korrus EMO 1238 abiruum/korist. 2,4 m² 1. korrus EMO 1239 Jälgimistuba 31,3 m² 1. korrus EMO 1240 Dush (raamipesu) 10,4 m² 1. korrus EMO 1241 IWC 6,3 m² 1. korrus EMO 1242 Isolaator 13,2 m² 1. korrus EMO 1243 WC/dush 3,6 m² 1. korrus EMO 1244 Isol. lüüs 5,3 m² 1. korrus EMO 1245 Sissepääs 7,4 m² EMO 213,8 m² 1. korrus Füsioteraapia 1410 Liikumisravi 78,6 m² 1. korrus Füsioteraapia 1412 Hemodialüüs 34,0 m² 1. korrus Füsioteraapia 1413 Koridor 18,0 m² 1. korrus Füsioteraapia 1414 Mudaladu 2,5 m² 1. korrus Füsioteraapia 1415 WC/dush 2,5 m² 1. korrus Füsioteraapia 1416 Mudaravi 8,8 m² 1. korrus Füsioteraapia 1417 Elektri- ja magnetravi 17,6 m² 1. korrus Füsioteraapia 1418 Veepuhastus 1,7 m² 1. korrus Füsioteraapia 1419 WC 1,4 m² 1. korrus Füsioteraapia 1420 Soolakamber 7,9 m² 1. korrus Füsioteraapia 1421 Personali puhkeruum 9,9 m² 1. korrus Füsioteraapia 1422 WC 2,5 m² 1. korrus Füsioteraapia 1423 Veemassaaž 13,6 m² Füsioteraapia 198,9 m² 1. korrus Kiirabi 1426 Personaliruum 10,5 m² 1. korrus Kiirabi 1426a Abiruum 4,1 m² 1. korrus Kiirabi 1427 Personaliruum 9,0 m² 1. korrus Kiirabi 1428 Personaliruum 8,4 m² 1. korrus Kiirabi 1430 Koridor 5,0 m² 1. korrus Kiirabi 1431 Kiirabi puhkeruum 18,6 m² 1. korrus Kiirabi 1432 Kiirabi garderoob 12,1 m² 1. korrus Kiirabi 1432a Abiruum 4,5 m² 1. korrus Kiirabi 1433 WC/dush 3,0 m² Kiirabi 75,1 m² 1. korrus Koridorid 1022 Koridor 21,0 m² 1. korrus Koridorid 1023 Trepikoda 13,1 m² 1. korrus Koridorid 1028 Koridor 16,5 m² 1. korrus Koridorid 1030 Tuulekoda 9,7 m² 1. korrus Koridorid 1112 Koridor 55,0 m² 1. korrus Koridorid 1113 Trepikoda 26,4 m² 1. korrus Koridorid 1114 Abiruum 1,9 m² 1. korrus Koridorid 1201 Vestibüül 31,9 m² 1. korrus Koridorid 1204 Tuulekoda 5,1 m² 1. korrus Koridorid 1205 Garderoob 5,0 m² 1. korrus Koridorid 1207 Koridor 23,7 m² 1. korrus Koridorid 1208 Koridor 22,4 m² 1. korrus Koridorid 1209 Tuulekoda 7,8 m² 1. korrus Koridorid 1210 Koridor 2,1 m² 1. korrus Koridorid 1211 Korist. 1,4 m² 1. korrus Koridorid 1234 Koridor 4,3 m² 1. korrus Koridorid 1237b Registratuur 7,1 m² 1. korrus Koridorid 1301 Trepikoda 26,9 m² 1. korrus Koridorid 1302 Koridor 5,9 m² 1. korrus Koridorid 1303 Lift 5,1 m² 1. korrus Koridorid 1305 Koridor 55,0 m² 1. korrus Koridorid 1401 Koridor 29,5 m² 1. korrus Koridorid 1402 Tuulekoda 9,9 m² 28 Korrus Osakond Number Nimetus Pindala 1. korrus Koridorid 1407 Koridor 16,5 m² 1. korrus Koridorid 1408 Koridor 25,4 m² 1. korrus Koridorid 1409 Tuulekoda 3,9 m² Koridorid 432,8 m² 1. korrus Labor 1215 Verevõtu ruum 8,3 m² 1. korrus Labor 1216 Labori arst 6,8 m² 1. korrus Labor 1217 Labor 19,4 m² 1. korrus Labor 1304 Labori abi. 2,2 m² Labor 36,7 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1001 Operatsioonisaal 41,4 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1002 Personali ettevalm. 28,8 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1003 Arstid 9,3 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1004 Koristusvah. 4,5 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1005 Verepank 4,1 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1006 WC 1,5 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1007 Dush 1,5 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1008 Pers.riietusr. 9,0 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1009 Koridor 20,2 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1010 Puhtad materjalid 6,8 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1011 Instrum. pesemine 11,5 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1013 Lüüs, ekspeditsioon 4,7 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1014 Lokaalsteril. 12,2 m² 1. korrus Operatsiooniplokk 1015 Puhtad materjalid 7,8 m² Operatsiooniplokk 163,3 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1220 PWC/dush 2,6 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1225 UH endoskoopia 26,1 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1226 WC 1,9 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1227 Endosk.pesu 9,7 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1228 Röntgen 32,3 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1229 Operaator 15,3 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1230 Koridor 19,2 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1231 Uuringuruum 36,0 m² Radioloogia polikliinik 143,0 m² 1. korrus Raviruumid 1026 Palat 12,3 m² 1. korrus Raviruumid 1027 WC/dush 3,1 m² 1. korrus Raviruumid 1029 Kärud, raamid 13,3 m² 1. korrus Raviruumid 1101 Dush (raamipesu) 11,2 m² 1. korrus Raviruumid 1102 PWC 1,7 m² 1. korrus Raviruumid 1103 Ladu 5,8 m² 1. korrus Raviruumid 1104 Söögisaal 22,4 m² 1. korrus Raviruumid 1105 Toidu jagamine 5,0 m² 1. korrus Raviruumid 1106 Intensiivravi palat 23,1 m² 1. korrus Raviruumid 1107 WC/dush 3,7 m² 1. korrus Raviruumid 1108 Valveõe post 10,4 m² 1. korrus Raviruumid 1109 Personal 10,2 m² 1. korrus Raviruumid 1110 Palat 11,4 m² 1. korrus Raviruumid 1111 WC/dush 2,7 m² 1. korrus Raviruumid 1115 Protseduurid 14,4 m² 1. korrus Raviruumid 1116 Palat 11,1 m² 1. korrus Raviruumid 1117 WC/dush 2,9 m² 1. korrus Raviruumid 1118 Puhas pesu 6,6 m² 1. korrus Raviruumid 1119 Palat 16,7 m² 1. korrus Raviruumid 1120 WC/dush 2,7 m² 1. korrus Raviruumid 1121 Palat 17,0 m² 1. korrus Raviruumid 1122 WC/dush 2,6 m² 1. korrus Raviruumid 1306 Arstide tuba 13,3 m² 29 Korrus Osakond Number Nimetus Pindala 1. korrus Raviruumid 1307 Protseduurid 22,4 m² 1. korrus Raviruumid 1308 Valveõe post 8,9 m² 1. korrus Raviruumid 1309 Personali puhkeruum 10,7 m² 1. korrus Raviruumid 1310 Söögisaal 26,1 m² 1. korrus Raviruumid 1311 Toidu jagamine 4,9 m² 1. korrus Raviruumid 1312 2k palat 17,5 m² 1. korrus Raviruumid 1313 WC/dush 3,6 m² 1. korrus Raviruumid 1314 2k palat 16,2 m² 1. korrus Raviruumid 1315 WC/dush 2,7 m² 1. korrus Raviruumid 1316 2k palat 16,7 m² 1. korrus Raviruumid 1317 WC/dush 2,8 m² 1. korrus Raviruumid 1318 Abiruum 6,8 m² 1. korrus Raviruumid 1319 1k palat 11,1 m² 1. korrus Raviruumid 1320 WC/dush 2,9 m² 1. korrus Raviruumid 1321 1k Palat 10,9 m² 1. korrus Raviruumid 1322 WC/dush 2,8 m² 1. korrus Raviruumid 1403 Dush (raamipesu) 11,0 m² 1. korrus Raviruumid 1434 3k palat 23,7 m² 1. korrus Raviruumid 1435 WC/dush 2,8 m² 1. korrus Raviruumid 1436 PWC 1,7 m² 1. korrus Raviruumid 1437 3k palat 23,9 m² 1. korrus Raviruumid 1438 WC/dush 2,7 m² Raviruumid 456,2 m² 1. korrus Söögiplokk 1218 Personali söögituba 14,9 m² 1. korrus Söögiplokk 1218a Kärude pesu 3,9 m² 1. korrus Söögiplokk 1219 Köögipersonali puhkeruum 7,7 m² 1. korrus Söögiplokk 1221 Köök 33,8 m² 1. korrus Söögiplokk 1223 Koridor 3,6 m² 1. korrus Söögiplokk 1224 Kokad 7,7 m² 1. korrus Söögiplokk 1224a Ladu 5,0 m² Söögiplokk 76,6 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1016 Sünnitustuba 21,7 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1017 WC/dush 3,8 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1018 WC/dush 3,9 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1019 Palat 22,3 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1024 Õde 11,9 m² 1. korrus Sünnitusosakond 1025 WC 3,1 m² Sünnitusosakond 66,7 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1021 EL 1,9 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1203 PA infopunkt 3,5 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1212 Peakilp+server 8,7 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1222 Köögi vent. 9,9 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1246 EMO vent. 9,0 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1247 Med.gaas 15,3 m² 1. korrus Tehnilised ruumid 1406 Elekter 4,3 m² Tehnilised ruumid 52,6 m² 1. korrus kokku 1980,3 m² 2. korrus Abiruumid 2005 Personal 3,2 m² 2. korrus Abiruumid 2006 PWC 1,6 m² 2. korrus Abiruumid 2007 Koristusvah. 2,4 m² 2. korrus Abiruumid 2107 IWC 5,7 m² 2. korrus Abiruumid 2202a Külm pööning 62,5 m² Abiruumid 75,5 m² 30 Korrus Osakond Number Nimetus Pindala 2. korrus Administratsioon 2002 Admin kabinet 10,5 m² 2. korrus Administratsioon 2003 Nõupidamine 22,0 m² 2. korrus Administratsioon 2008 Kabinet 18,1 m² 2. korrus Administratsioon 2009 Raamatupidaja 17,2 m² 2. korrus Administratsioon 2010 Kabinet 12,0 m² 2. korrus Administratsioon 2011 Sekretär 10,9 m² 2. korrus Administratsioon 2012 IT mees 7,2 m² Administratsioon 97,9 m² 2. korrus Hambaravi 2106 Hambaarsti vastuvõtt 27,0 m² Hambaravi 27,0 m² 2. korrus Koridorid 2001 Trepikoda 29,0 m² 2. korrus Koridorid 2004 Koridor 27,3 m² 2. korrus Koridorid 2101 Ooteruum 25,5 m² 2. korrus Koridorid 2102 Ooteruum 16,0 m² 2. korrus Koridorid 2103 Koridor 23,6 m² 2. korrus Koridorid 2104 Trepikoda 29,3 m² 2. korrus Koridorid 2105 Koridor 5,7 m² 2. korrus Koridorid 2201 Trepikoda 13,9 m² Koridorid 170,5 m² 2. korrus Polikliinik 2108 Psühhiaater 13,4 m² 2. korrus Polikliinik 2109 Silmaarst 17,1 m² 2. korrus Polikliinik 2110 Kirurg protseduurid 17,5 m² 2. korrus Polikliinik 2111 Kirurg 17,7 m² 2. korrus Polikliinik 2112 Naistearst 19,4 m² Polikliinik 85,1 m² 2. korrus Tehnilised ruumid 2202 Vent.kamber 35,7 m² 2. korrus Tehnilised ruumid 2203 Vent.kamber SV11 30,3 m² 2. korrus Tehnilised ruumid 2204 Vent.kamber 47,9 m² 2. korrus Tehnilised ruumid 2205 Vent.kamber SV16 5,9 m² 2. korrus Tehnilised ruumid 2206 Vent.kamber SV15 91,4 m² Tehnilised ruumid 211,2 m² 2. korrus kokku 667,2 m² Pööning Tehnilised ruumid 3001 Vent.kamber SV13-21 51,4 m² Tehnilised ruumid 51,4 m² Pööning kokku 51,4 m² Aktiivravikompleks kokku 3004,1 m² Tervisekeskuse põhitegevuskoht Tervisekeskuse maja (Rahu tn 2/1) 1. korrus Põhiteenused Perearst 16,6 m² 1. korrus Põhiteenused Perearst 16,6 m² 1. korrus Põhiteenused Perearst 17,5 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõde 17,5 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõde 16,6 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõdede protseduurid 19,2 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõdede protseduurid 19,7 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõdede protseduurid 19,2 m² 1. korrus Põhiteenused Koduõde 13,5 m² Põhiteenused 156,4 m² 31 Korrus Osakond Number Nimetus Pindala 1. korrus Teisesed teenused Sotsiaalnõustamine 16,8 m² Teisesed teenused 16,8 m² 1. korrus Tugiteenused Registratuur 7,4 m² 1. korrus Tugiteenused Arhiiv 10,1 m² 1. korrus Tugiteenused Nõupidamised, koolitused 24,8 m² Tugiteenused 42,3 m² 1. korrus Abiruumid Personali riietusruum 10,0 m² 1. korrus Abiruumid Abiruum 2,5 m² 1. korrus Abiruumid Personali WC 5,0 m² 1. korrus Abiruumid Koristus 1,5 m² 1. korrus Abiruumid WC 2,6 m² 1. korrus Abiruumid Abiruum 7,7 m² 1. korrus Abiruumid Tehnoruum 1,3 m² Abiruumid 30,6 m² 1. korrus Koridorid Koda 13,9 m² 1. korrus Koridorid Ooteala 31,5 m² 1. korrus Koridorid Koridor 23,1 m² 1. korrus Koridorid Koridor 23,1 m² Koridorid 91,6 m² Tervisekeskuse maja (Rahu tn 2/1) kokku 337,7 m² Aktiivravikompleksis (Rahu tn 2b) ETTK ristkasutuses olevad ruumid 1. korrus Füsioteraapia 1410 Liikumisravi 39,3 m² 1. korrus Radioloogia polikliinik 1228 Röntgen 10,7 m² 2. korrus Abiruumid 2107 IWC 2,9 m² 2. korrus Koridorid 2101 Ooteruum 12,8 m² 2. korrus Koridorid 2103 Koridor 11,8 m² 2. korrus Polikliinik 2108 Psühhiaater 4,0 m² 2. korrus Polikliinik 2109 Silmaarst 8,6 m² 2. korrus Polikliinik 2110 Kirurg protseduurid 8,8 m² 2. korrus Polikliinik 2111 Kirurg 8,9 m² 2. korrus Polikliinik 2112 Naistearst 5,8 m² Ristkasutuses olevad ruumid kokku 113,3 m² Tervisekeskuse põhitegevuskoht kokku 451,1 m² Tervisekeskuse teine tegevuskoht (Käina, Mäe tn 2) 1. korrus Põhiteenused Perearst 16,0 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõde 16,0 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõde 16,0 m² 1. korrus Põhiteenused Pereõdede protseduurid 16,0 m² Põhiteenused 64,0 m² 1. korrus Abiruumid WC 2,0 m² 1. korrus Abiruumid Inva-WC 5,0 m² 1. korrus Abiruumid Garderoob, ooteruum, koridor 55,0 m² Abiruumid 62,0 m² Tervisekeskuse teine tegevuskoht kokku 126,0 m² 32 6. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS Aktiivravihaigla (Rahu tn 2b) kavandatav netopind: 3004,1 m² Tervisekeskuse (Rahu tn 2/1) kavandatav netopind: 337,7 m² + 113,3 m² aktiivravihaiglas Tervisekeskuse teise tegevuskoha (Käina, Mäe tn 2) kavandatav netopind: 126 m² Aktiivravihaigla ehitusmaksumuse hinnangu on koostanud E-Eelarvestus OÜ eelarvestajad. Eelarve ei sisalda hankemööblit, meditsiini jms. tehnoloogiat. Eelarve on koostatud eelprojekti alusel, täpsustub põhiprojekti staadiumis. Arvestatud on ka asjaoluga, et ehituse paiknemine saarel teeb selle keskmisest kulukamaks. Rekonstrueeritava aktiivravihaigla netopinna maksumuseks on hinnatud keskmiselt 1297 €/m² + KM (kokku 1557 €/m²). Staadiumi täpsusest tulenev erinevus tegelikust ehitusmaksumusest võib olla kuni +/- 15%. Tabel 20. Aktiivravihaigla (Rahu tn 2b) hinnanguline ehitusmaksumus Kood Kululiik Summa 1 VÄLISRAJATISED 727 884,41 11 Ettevalmistus ja lammutus 205 247,00 12 Hoonealune süvend 20 455,86 14 Hoonevälised ehitised 63 395,61 15 Välisvõrgud 173 563,40 16 Kaeved maa-alal 57 853,65 17 Maa-ala pinnakatted 189 823,53 18 Väikeehitised maa-alal 17 545,35 2 ALUSED JA VUNDAMENDID 42 378,86 21 Rostvärgid ja taldmikud (vundamendiosad) 27 492,88 23 Aluspõrandad 14 885,98 3 KANDETARINDID 190 126,40 32 Kandvad ja välisseinad 115 837,86 33 Vahe- ja katuslaed 74 288,54 4 FASSAADIELEMENDID JA KATUSED 158 921,48 41 Klaasfassaadid, vitriinid ja eriaknad 20 974,03 41 Klaasfassaadid, vitriinid, eriaknad 9858,61 42 Aknad 93 449,50 43 Välisuksed ja väravad 18 670,00 48 Katusetarindid 15 969,34 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 764 425,74 51 Vaheseinad 44 940,49 52 Siseuksed 224 034,00 53 Siseseinte pinnakatted 262 481,66 54 Lagede pinnakatted 83 143,35 55 Treppide pinnakatted 6241,62 56 Põrandad ja põrandakatted 143 584,63 33 Kood Kululiik Summa 6 SISUSTUS, INVENTAR, SEADMED 288 896,00 62 Inventar 288 896,00 7 TEHNOSÜSTEEMID 1 290 103,00 71 Veevarustus ja kanalisatsioon 110 163,00 72 Küte, ventilatsioon ja jahutus 604 286,00 73 Tuletõrjevarustus 2547,00 74 Tugevvoolupaigaldis 336 130,00 75 Nõrkvoolupaigaldis ja automaatika 236 977,00 8 EHITUSPLATSI KORRALDUSKULUD 73 667,67 81 Ajutised ehitised ehitusplatsil 30 420,67 82 Ajutised tehnosüsteemid 2420,00 83 Masinad ja seadmed 1800,00 86 Energiakulu 12 849,00 87 Veod 26 178,00 9 EHITUSPLATSI ÜLDKULUD 174 805,00 91 Juhtimiskulud 148 374,00 92 Kulud abistavatele tegevustele 9397,00 96 Lepingu erikulud 17 034,00 KOKKU 3 711 208,55 Reserv 5% 185 560,43 KOKKU koos reserviga 3 896 768,98 Käibemaks 20% 779 353,80 SUMMA 4 676 122,78 Tervisekeskuse ehitusmaksumuse hinnang on koostatud Hiiumaa esmatasandi tervisekeskuse arengukava koostamise käigus. Ehitustööde maksumuse arvestamisel on aluseks võetud 1270 eur/m² Kärdlas ja 1250 eur/m² Käinas koos käibemaksuga. Staadiumi täpsusest tulenev erinevus tegelikust ehitusmaksumusest võib kõigi ehituste puhul olla kuni +/- 15%. Tabel 21. Tervisekeskuse kavandatav ehitusmaksumus Ruutmeetri Summa Tegevuskoht Netopindala maksumus koos KM-iga Esmane tegevuskoht (Rahu tn 2/1) 337,7 m² 1270 €/m² 428 904 € Esmane tegevuskoht (Rahu tn 2b) 113,3 m² 1557 €/m² 176 437 € Teine tegevuskoht (Käinas Mäe tn 2) 126,0 m² 1250 €/m² 157 500 € Tervisekeskus kokku 577,1 m² 762 841 € 34 7. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest: 1. Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. 2. Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon ) “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”. 3. Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon) “Haigla liikide nõuded”. 4. Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. Sotsiaalministri määrus nr. 116, 29.11.2001, kehtiv redaktsioon. 5. Tervisekeskuste kaasajastamine. Tervise- ja tööministri määrus nr. 5, 13.03.2018, kehtiv redaktsioon. 6. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I 2003, 26, 160). 7. EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine. Osa 1: Funktsionaalne planeerimine. Standardikavand. 35 LISAD LISA 1. ARHITEKTUURNE PLAANILAHENDUS (M 1:100) LISA 2. RAVIMAHTUDE PROGNOOS AASTANI 2030 Tabel 22. Statsionaarse ravitegevuse statistika ja prognoos aastaks 2030 2014 2018 2019 2020 2030 üldkirurgia teenused hospitaliseeritute arv 457 358 331 475 339 ravi kestus 4,3 5,3 5,6 4,3 4,3 voodipäevi 1967 1930 1872 2044 1460 voodihõive 67,4% 67% 64,2% 70,0% 80,0% voodite arv 8 8 8 8 5 iseseisev statsionaarne õendusabi hospitaliseeritute arv 137 148 98 200 201 ravi kestus 20,1 19,6 21,3 20,1 20,1 voodipäevi 2760 2866 2198 4140 4096 voodihõive 58,2% 60,2% 46,3% 85% 85% voodite arv 13 13 13 13 13 sisehaiguste teenused hospitaliseeritute arv 347 391 382 371 441 ravi kestus 5,9 5,4 5,0 5,9 5,9 voodipäevi 2031 2083 1868 2173 2579 voodihõive 111,3% 167,2% 129,8% 80,0% 80,0% voodite arv 5 5 5 7 9 sünnitusabiteenused hospitaliseeritute arv 53 51 53 44 25 ravi kestus 2,3 2,7 2,6 2,3 2,3 voodipäevi 124 149 143 103 58 voodihõive 11,3% 13,8% 13,4% 11,3% 11,3% voodite arv 3 3 3 2 1 günekoloogiateenused hospitaliseeritute arv 48 64 53 67 70 ravi kestus 2,1 2,2 2,6 2,1 2,1 voodipäevi 100 144 137 140 145 voodihõive 27,4% 39,5% 37,5% 37,5% 37,5% voodite arv 1 1 1 1 1 pediaatria teenused hospitaliseeritute arv 36 23 28 17 17 ravi kestus 2,0 2,3 1,6 2,0 2,0 voodipäevi 73 52 45 34 34 voodihõive 20,0% 14,25% 12,3% 20,0% 20,0% voodite arv 1 1 1 0 0 36 Tabel 23. Päevaravi vastuvõttude arve ja prognoos aastaks 2030 Eriala 2014 2018 2019 2020 2030 üldkirurgia 178 141 109 179 180 sisehaigused 32 76 61 34 38 günekoloogia 70 86 78 67 61 KOKKU 280 303 248 280 279 Tabel 24. Patsientidele osutatud uuringute/protseduuride arv ja prognoos aastaks 2030 Uuringud/diagnostika 2014 2018 2019 2020 2030 vereringeelundid (EKG, KoormusEKG, HOLTER, EHHO) 877 933 862 903 914 loode (kardiotokograafia) 190 270 212 180 200 muud(nt kuulmiseuuringud) 154 184 184 100 143 Funktsionaaldiagnostika teenused kokku 1221 1387 1258 1183 1258 röntgen + kompuuter 3468 3576 3715 3000 3615 kompuuter 2007 7393 8882 8000 8000 ultraheli 1527 1177 969 1200 1592 Radioloogiateenused kokku 7002 12 146 13 566 12 200 13 207 gastroskoopiad 111 194 147 130 103 Endoskoopiateenused kokku 111 194 147 130 103 kliinilise keemia uuringud 25 120 29 871 29 200 26 531 27 000 vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 5005 5745 5687 5098 5500 hüübimissüsteemi uuringud 565 474 182 2012 1000 immunohematoloogilised uuringud 657 919 874 779 1000 mikrobioloogilised uuringud 1606 1595 1775 3143 2000 immuunuuringud 5460 5014 5434 4739 5500 Laboriuuringud kokku 38 413 43 618 43 1523 42 302 42 000 KOKKU 46 747 57 345 58 123 55 815 56 567 3 Alates 9.okt 2019 kuulub Hiiumaa haiglas töötav labor PERHi koosseisu. Perioodil 2017-2019 kajastatud analüüsid on teostatud Hiiumaa haigla laborist, 2020 aasta statistikas kajastuvad Hiiumaa haiglale teisest laborites teostatud analüüsid. 37 Tabel 25. Ambulatoorsete visiitide arv ja prognoos aastaks 2030 2014 2018 2019 2020 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed üldkirurgiateenused 2269 0 1736 2137 2148 0 1947 0 taastusravi ja füsiaatriateenused 249 0 175 48 265 0 291 0 günekoloogia teenused 3250 261 2480 211 2286 130 2686 247 1745 224 sisehaiguste teenused 736 0 285 242 711 0 669 0 otorinolarüngoloogiateenused 261 0 332 328 242 0 209 0 ortopeediateenused 364 0 527 316 364 0 365 0 kardioloogiateenused 332 0 336 290 436 0 609 0 dermatoveneroloogiateenused 237 0 372 305 254 0 282 0 psühhiaatria 0 0 196 858 1067 0 1132 0 KOKKU 7698 261 7413 211 7768 130 8172 247 7249 224 Tabel 26. Taastusravi protseduuride arv ja prognoos aastaks 2030 Protseduurid 2014 2018 2019 2020 2030 Taastusravi protseduure s.h. 9346 4952 5471 6754 6931 massaaž 3186 2080 2477 2549 2486 füsioteraapia 3133 1866 1893 1880 2194 elektriravi (koos magnetiga) 1917 821 833 1342 1247 liikumisravi 644 - - 664 670 soolaravi 235 79 106 188 193 mudaravi 112 - - 6 4 soojusravi 119 91 157 125 137 38
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel