dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõule märkuste esitamine

Sotsiaalministeerium · 11. mai 2021
Viit
1.2-3/1333-2
Registreeritud
11. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Marilin Sternhof (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-31333-2 11.05.2021 Väljaminev kiri.asice490 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium Teie 13.04.2021 nr RAM/21-0459/- [email protected] 1K; 1.1-10.1/2910- 1/ Meie 11.05.2021 nr 1.2-3/1333-2 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõule märkuste esitamine Täname perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kooskõlastamisele esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega nendega arvestamise korral, sh selles osas, mis puudutab toetuse kasutamisel kohalduvaid horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus, mida ei ole käsitletud eelnõus selgelt ja arusaadavalt. 1. Horisontaalsed põhimõtted 1.1. Eelnõus ja Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) eelnõu kavandis puuduvad sätted, mis reguleerivad toetuste kavandamisel ja kasutamisel horisontaalsete põhimõtetega, nagu sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja puuetega inimestele ligipääsetavuse tagamine, arvestamist, nii nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 (edaspidi ühissätete määrus) ettepaneku põhjenduspunktides 6 ja 36, artiklites 9 ja 73 ning lisas III. Palume eelnõu ja ühendmääruse eelnõu täiendada ühissätete määrusest tulenevate horisontaalseid põhimõtteid puudutavate kohustuste elluviimist tagavate rakendussätetega. Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika edendamise ja rakendamise eest vastutava ministeeriumina peame äärmiselt oluliseks, et horisontaalsete põhimõtete sisuline edendamine oleks EL fondide kasutamise planeerimise ja täitmise protsessis selge, mõjus ja tulemuslik ning kooskõlas ühissätete määrusega. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning tähtsustame neid valdkondi kõrgelt. Eestil on suured väljakutseid nii soolises võrdõiguslikkuses kui võrdses kohtlemises. Lisaks Euroopa Liidu kõrgeimale soolisele palgalõhele on meil võrreldes Euroopaga ka rida teisi soolisi lõhesid – märgatav erinevus meeste ja naiste oodatava eluea vahel, meeste ja naiste kolmanda taseme hariduse vahe, väikelaste vanematest meeste ja naiste märkimisväärselt erinev tööhõive määr jne. Sellele lisaks veel erinevaid vähemusgruppe puudutavad ebavõrdsused. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Soolise võrdõiguslikkuse süstemaatiline ja eesmärgistatud edendamine ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse kohaselt kohustuslik kõikidele riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustele, haridus- ja teadusasutustele ja tööandjatele. Eelnõu seletuskirjas märgite: „Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks 2014–2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut“. Juhime tähelepanu asjaolule, et „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete loetelus ei ole aluspõhimõtetena nimetatud soolist võrdõiguslikkust, võrdset kohtlemist ja ligipääsetavust, samuti puudub neile sõnaselge viide sihtide kirjelduses. 1.2. Eelnõu seletuskirja punktis 1. Sissejuhatus (lk 1) neljandas lõigus on öeldud, et „Eelnõu koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad Euroopa Liidu määrused. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide - rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus.“ Juhime tähelepanu, et ühissätete määruse ettepaneku, mis on otsekohalduv ja reguleerib toetuste andmist kõigist ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest, artiklis 9 on kehtestatud nõue toetuste kasutamisel horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks. Artikli 9 kohaselt on horisontaalsed põhimõtted: tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, võrdse kohtlemise tagamine, sh puuetega inimestele ligipääsetavuse tagamine, ja säästva arengu edendamine. Ettepanekud 1.3. Muuta eelnõu § 2 „Terminid“ punkti 7 “Horisontaalsed põhimõtted“ järgmises sõnastuses: „7) Horisontaalsed põhimõtted on põhimõtted, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artiklis 9 „Horisontaalsed põhimõtted“ (sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus) ja millega arvestamine on kohustuslik kõikidele ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest toetuse saajatele tegevuste ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise etapis ning millega arvestamiseks artikli 73 lõike 1 kohaselt töötatakse välja protseduurid ja valikukriteeriumid ja riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis täidavad perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 punktis 13 nimetatud läbivate teemade rolli. 1.4. Muuta § 7 „Rakendusasutuse ülesanded“ lõike 3 sõnastust järgmiselt: „(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.“ Lisaks palume lisada lõige 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab ministeerium, kelle valitsemisalas on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele vastutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr …/2021 artiklis 9 viidatud horisontaalsete põhimõtete eest, nendesse horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, sealhulgas: 1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid tööprotsesside täiendamiseks; 2) nõustab rakendusasutusi toetuse andmise tingimuste koostamisel; 3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimuste rakendamisel.“ 3 Selgitus: Eesti 2035“ sihtidesse panustamist koordineeritakse ja seiratakse läbi valdkondlike arengukavade ja programmide ning toetuste kasutamise rakendamiskava ja rakendamiskava rahastamiskava ning see on reguleeritud eelnõu § 7 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 15. „Rakenduskava elluviimise seire“. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle kõigi toetatavate tegevuste koordineerivad ja toetavad ministeeriumid, kelle valitsemisalas vastav teema on (näiteks Sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse teemal). 1.5. Kustutada eelnõu seletuskirja punktis 2 „Eelnõu eesmärk“ lk 4 esitatud perioodi 2014– 2020 rakendussüsteemiga olulisemate muudatuste võrdluse loetelust eelviimase punkti: „Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks 2014-2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut“. Selgitus: Võttes arvesse, et perioodi ühissätete määruses on horisontaalseid põhimõtteid ja nendega arvestamise nõudeid uuendatud ja laiendatud, ei ole viitamine eelmisel perioodil kehtinud nõuetele korrektne. Soovime täpsustada, et perioodil 2014–2020 kasutusel olnud läbivate teemade loetelu ja sisuline ulatus oli kooskõlas perioodi 2014–2020 ühissätete määruse artikkel 7 nõuetega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013). Ka ühissätete määruse ettepanekus on analoogselt käesolevale 2014 –2020 perioodile horisontaalsete põhimõtetega arvestamise nõuded kirjeldatud artiklis 9 ja puudub vajadus viidata eelmisel perioodil kehtinud nõuetele. 1.6. Täiendada eelnõu seletuskirja 1. peatükki „Üldsätted“ (lk 6) lisades lõigu, millega selgitatakse eelnõu punkti 8 järgmises sõnastuses: „Punktiga 8 määratletakse, mis on horisontaalsed põhimõtted. Horisontaalsete põhimõtete all peetakse silmas horisontaalseid põhimõtteid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artiklis 9. Toetuste planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvesse võtta ühissätete määruses nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja seada eesmärgiks toetuste planeerimine ja kasutamine viisil, mis aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, tagab eri soost, vanuses, rahvusest, puudega, nahavärviga, veendumuse või seksuaalse sättumusega inimeste võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse erivajadusega inimestele tegevuste ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise etapis. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle kõigi toetatavate tegevuste koordineerivad ja toetavad ministeeriumid, kelle vastutusalas vastav teema on (nt soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse teemal Sotsiaalministeerium). Hinnangu toetatava tegevuse raames horisontaalsete põhimõtetega arvestamise asjakohasusele annab ministeerium, kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte on. Kui vastutav ministeerium leiab, et toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel on vastava horisontaalse põhimõttega arvestamine asjakohane, siis tuleb rakendusasutusel ja rakendusüksusel toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel horisontaalse põhimõttega arvestamiseks konsulteerida ministeeriumiga, kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte on.“ 2. Muud üldised märkused 2.1. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas ja kuidas on uue perioodil rakendussüsteemi kujundamisel arvestatud muutustega riigisiseses õigusraamis ning riigi toimimises ja kas ning kuidas oli sellest tulenevalt võimalik lihtsustada EL fondide rakendussüsteemi. Selge pole ka, milliseid reegleid, mis kohalduvad riigi tegevuste rahastamisele, on ühtlustatud vähendamaks rahastamisallikate põhiseid erisusi, mis võimaldab vähendada üldist administratiivset koormust ja bürokraatiat nii fondide 4 haldamiseks kui kulude õigus- ja korrapärasuse tõendamiseks, mis lõpptulemusena parandab riigi toimimist, suurendab tõhusust ja kiirendab fondide kasutamist. Üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele on loonud võimalused lihtsustada EL fondide siseriiklikku haldamist, ühtlustada menetlus- ja abikõlblikkusreegleid riigieelarve planeerimisel ja täitmisel, sealhulgas tegevuste rahastamisel erinevatest allikatest. EL fondide siseriikliku haldussüsteemi tõhustamisest kokku hoitud kulude arvelt on võimalik suurendada sisutegevuste kulusid. Palume täiendada seletuskirja asjakohase infoga millised siseriiklikus õigusraamistikus tehtud muudatused on avaldanud mõju EL fondide siseriikliku rakendussüsteemi lihtsustamisele ning kuidas. Selgitus: EL fondid on üks riigieelarve kulude rahastamisallikas. 2020. aastal toimunud üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele lõi võimaluse ühtlustada ja lihtsustada riigieelarvest rahastatavate tegevuste haldamist. Lihtsam ja ühtsem tegevuste haldamine võimaldab tõhustad EL fondide haldusorganisatsiooni ja selle toimimist, sealhulgas ühtlustada reegleid riigieelarve tegevuste elluviimiseks sõltumata, millisest allikast neid rahastatakse. Eelnõu seletuskirjas lk 3 ütlete, et eelnõu, seega ka selle alusel reguleeritav EL fondide rakendussüsteem perioodiks 2021–2027 põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusel. Selgitate, et eelnõu väljatöötamisel on vaadatud üle perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses olevad sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja võimaldada reguleerida valitsuse või ministri määruses regulatsiooni, mis ei pea olema seaduses. Oleme nõus, et õigusselgus on oluline, kuid see tegevus ei ole piisav, et muuta EL fondide haldusorganisatsiooni ja -süsteemi kvalitatiivselt, sealhulgas ei aita see lihtsustada fondide haldamist sisuliselt tagades sealjuures kooskõla EL regulatsiooniga võttes arvesse riigi üldisi toimemehhanisme. 2.2. EL fondide kasutamist korraldavad, juhtimis- ja kontrollisüsteemi kuuluvate asutuste (haldusorganisatsioon) ja nende ülesanded on eelnõus hägused, kavandatud toimimine ja suhestumine muude horisontaalsete protsessidega, nt riigieelarve koostamine ja täitmine, pole üheselt arusaadav. Puudub õigusselgus, millises rollis ning milliseid ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või muud ministeeriumid ning ministrid antud eelnõu, milliseid Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ning milliseid riigieelarve seaduse alusel. Arusaamatuks jääb, kelle ees on ministeerium eelnõu kohaselt aruandluskohuslane; millises protsessis tehakse otsuseid, mis puudutavad ministeeriumi, nende sisutegevusi ja rahastamist; milline on ministeeriumite tegelik vastutus rakendussüsteemis ning hoovad vastutuse võtmiseks. Puuduvad selgitused, kuidas kujundatud EL fondide haldusorganisatsioon vähendab halduskoormust, sh hoiab ära ülereguleerimist, ülesannete dubleerimist ja lihtsustab menetlusi, sh toetuse saajale. Palume õigusselguse tagamiseks selgitada haldusorganisatsiooni ülesehitust ja vastutust, paigutumist üldises riigi haldussüsteemis. Selgitus: eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud ministeeriumite kui rakendusasutuste ülesanded, kuid pole selge, mis rollis ja millist ülesannet täidab ministeerium kui ministeerium, kui rakendusasutus või kui vahendusasutus EL fondide rakendussüsteemis. § 3 kohaselt koostab Rahandusministeerium koostöös ministeeriumitega rakenduskava, mis kajastab ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast infot. Seega, rakenduskavas kinnitatavad tegevused ja info nende kohta tuleb valdkonniti ministeeriumitelt ja on otseselt seotud ministeeriumite tegevustega. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 1 kohaselt kajastatakse iga- aastases riigieelarves kõik vahendid, mida riik (liigendatuna administratiivselt ehk ministeeriumite lõikes) eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. See tähendab, et ka rakenduskava tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid peavad kajastuma vastava ministeeriumi kuludes. Rakenduskava koostamise protsessis on rakenduskava tegevus otseselt seotud vastava ministeeriumiga, mistõttu puudub vajadus eelnõu § 4 lõikes 2 kohaseks eraldi protsessiks rakendusasutuse määramiseks valitsuse korraldusega. Rakendusasutuseks saab olla ainult see ministeerium, kes tegevuse rakenduskavasse lisamiseks esitas. 5 Eelnõu § 7 lõikes 2 öeldakse, et rakendusasutus täidab vahendusasutusena korraldusasutuse ülesandeid. Samas pole arusaadav, mida tähendab ülesannete täitmine vahendusasutusena ja mis määrab, et lõike 2 punktides 1–6 loetletud ülesanded on korraldusasutuse ülesanded. Nt punkti 1 kohaselt koostab rakendusasutus rakenduskavasse kaasatud tegevuse elluviimiseks kas määruse, käskkirja või lepingu, kuid Vabariigi Valitsuse seaduse § 50 kohaselt on määrus ja käskkiri ministri antud õigusaktid. Eespool selgitasime, et rakenduskava tegevused kajastuvad vastavalt riigieelarve seaduse § 26 lõikele 1 riigieelarves ja mille kasutamist ehk riigieelarve täitmist reguleeritakse riigieelarve seadusega ning muude kehtivate seaduste ja määruste alusel. Rakenduskavast rahastatavate tegevused moodustavad ainult osa (hinnanguliselt 10–15%) riigieelarve tegevustest, kuid nende tegevuste elluviimist reguleeritakse antud eelnõu ja selle alusel antud määruste alusel rangemalt, suuremat bürokraatiat nõudes kui teistest allikatest rahastatavate tegevuste elluviimist. Nt. peab ministeerium enda eelarve täitmisel käsitlema ennast kas rakendusasutusena või ministeeriumina ning arvestama, et rakendusasutusena kehtivad tegevuste elluviimisele eelnõus kavandatavad nõuded. 2.3. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-s 4 kavandatud rakenduskava rahastamiskava, sest see dubleerib rakenduskava tarbeks loodavat, ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast rahastamiskava. Samas, eelnõu § 4 kohane rahastamiskava kajastab muuhulgas tulemus- ja finantsinfot, mis muutub võrreldamatuks teades, et rakenduskavas fikseeritakse info perioodiks 2021–2027, kuid eelnõu kohane rahastamiskava seob rakenduskava info riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses programmidega, mille kestus on 4 aastat ning mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnõu kohase rahastamiskava lisandväärtus rakenduskava finantsjuhtimise tagamiseks jääb arusaamatuks. Ilmselgelt on võimalik järeldada dubleerivust ning samal alginfol põhineva rahastamiskava menetlemisest tuleneb ebavajalik halduskoormust, mis vähendab haldusorganisatsiooni tõhusust ilma, et paraneks rakendamiskava elluviimine või suureneks finantsotsuste kvaliteet. Samuti ei anna eelnõu § 4 lõike 3 kohane rahastamiskava kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt juurde täiendavat otsustusõigust rahastamiskava juhtimiseks, sest kõik otsused, mis muudavad rakenduskava, tuleb eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt niikuinii kinnitada Vabariigi Valitsuses. Ettepanek on § 4 kohane rakenduskava rahastamiskava eelnõust kustutada ning käsitleda rakenduskava rahastamiskavana ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast rahastamiskava. Ühendmääruses kirjeldada lahti tingimused ja kord rahastamiskava muutmiseks. Ühissätete määruse kohase rakenduskava rahastamiskava tähendab tabelit, kus on täpsustatud iga asjakohase EL fondi rahaeraldis kogu programmperioodiks ja aastate lõikes. Lisaks on iga prioriteetse suuna kohta toodud välja info sellesse suunda panustava fondi rahaeraldisest, riikliku kaasfinantseeringu ning avaliku ja erasektori panusest. Rakenduskava on koostatud prioriteetsete suundade lõikes, millest igale on valitud fondipõhine erieesmärk. Rakenduskava planeerimisel tekkis struktuur, mille kohaselt on erieesmärgid liigendatud ministeeriumite lõikes ning iga ministeeriumi jaoks fondi ja sellest rahastatava tegevuse lõikes. Samas detailsuses on seatud rakenduskava väljund- ja tulemusindikaatorid koos vastavate vahetulemuste ja sihtidega. Lisaks on olemas info iga sekkumise tüübi kohta ning programmi rahaliste vahendite liigendus sekkumiste lõikes. Eelnõu § 4 kohases rahastamiskavas sisalduv info on loetletud ühendmääruse §-s 49. Lisaks rakenduskava rahastamiskavas esitatud infole seotakse eelnõu § 4 rahastamiskavas ministeeriumite tegevuste kohta esitatud info riigieelarve seaduse 251 lõike 1 punkti 7 tähenduses tulemusvaldkonnaga, programmiga riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses ning programmi meetme infoga. Rakenduskava tegevuste paigutamine riigieelarvest rahastatavate tegevuste struktuuri on tervitatav, kuid ainult ulatuses, mis ei too sisse tulemus- ja finantsinfot erinevate perioodide kohta. Praktikas on finantstabelid, mis kajastavad finants- ja tulemusinfot võrreldamatute perioodide kohta osutunud 6 mittehallatavaks ning kulutavad aega ilma, et pakuksid lisandväärtust otsuste parandamiseks. 2.4. Eelnõus kavandatud kohustuslik vaidemenetlus toob kaasa negatiivse mõju rakendusasutuseks olevate ministeeriumite eelarvekuludele ja aeglustab väljamakseid EL fondidest, sest vaidemenetluse tulemusel abikõlblikuks osutunud kulule jäetakse EL fondist hüvitis sel ajal küsimata ning see nihkub kaugemasse tulevikku. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas kohustuslik vaidemenetlus kaitseb riigi finantshuve, esitada mõjuhinnang rakendusasutuste eelarvetele ning riigi finantsidele. Selgitus: Liikmesriik tohib EL fondidest küsida hüvitust ainult neile kuludele, mis on tekkinud õigus- ja korrapäraselt. Iga rikkumisega seotud kulu tuleb hüvitamisele suunatavatest kuludest maha arvata, isegi kui käib vaidemenetlus. Siiski, kulu, mis on fondide siseriikliku juhtimis- ja kontrollisüsteemi hõlmatud asutuste (ehk haldusorganisatsiooni) poolt hinnatud ebakorrapäraseks, võib esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks kui kohus või muu kohtusüsteemi üksus (inglise keeles body within the judicial system) on jõudnud otsusele kulu korrapärasuses. Euroopa Komisjon on tõlgendanud body within the judicial system kui sõltumatu ja haldusorganisatsiooni väline üksus, kes on kompetentne tegema siduvaid otsuseid kulu abikõlblikkuse kohta. Eelnõu § 32 nimetatud asutused, kellele on antud õigus vaideid lahendada ehk lugeda kulu abikõlblikuks, on aga kõik siseriikliku haldusorganisatsiooni osad. Seepärast ei ole nende poolt abikõlblikuks loetud kulu võimalik esitada hüvitamiseks EL fondidest. Selline võimalus oleks tagatud kui vaideorganiks oleks siseriikliku haldusorganisatsiooni väline asutus. Samas, kui esialgu mitteabikõlblikuks hinnatud, kuid hiljem abikõlblikuks osutunud kulu tuleb toetuse saajale igal juhul hüvitada. Selleks tuleb leida vahendid rakendusasutuseks oleva ministeeriumi eelarvest. Olukord, kus kulu abikõlblikkuse oleks otsustanud siseriikliku haldusorganisatsiooniväline sõltumatu asutus, annaks võimaluse saada kulule hüvitist EL fondist, mitte rakendusasutuse eelarvest. See tähendaks, et ära jääb negatiivne mõju rakendusasutuse eelarvele ning EL fondist on võimalik saada väljamakseid suuremas mahus (kiiremini). Üksikasjalikud märkused ja ettepanekud 2.5. Palume täiendada eelnõu pealkirja selliselt, et reguleerimisala hõlmaks ka fonde: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus. Selgitus: Eelnõu ja selle alusel antavate õigusaktidega ei reguleerita nimetatud poliitikate rakendamist, vaid EL tasandil loodud fondide vahendite rakendamist. 2.6. Palume toetuse termin eelnõust välja jätta, sest § 1 lg 1 juba katab selle reguleerimisala. 2.7. Palume muuta projekti terminit ja defineerida projekt kui kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum. Viite Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punktile 4 soovime eelnõus kustutada, sest on eksitav ja teeb mõiste arusaamatuks. EL määruses defineeritakse tegevus (inglise keeles operation), mis võib hõlmata endas projekti, lepingut, toimingut (inglise keeles action) või projektide kogumit. Samuti ei ole arusaadav projekti defineerimine lõppsaajate projektide kogumina, mida rahastatakse toetusest, mistõttu soovime jätta selle definitsioonist välja. Projekti võib rahastada erinevatest allikatest, sh toetuse saaja rahastab projekti, lisaks toetusele, omafinantseeringust, finantsinstrumentide abiga jne. Projekti sobilik ja selge defineerimine on kriitiliselt vajalik EL regulatsioonist tulenevate nõuete korrektseks rakendamiseks, sest paljud nõuded on seotud projekti kui operation`ga. Nt kohustab ühissätete määruse artikkel 53 lõige 2 rahastama kõiki projekte, mille kogukulud jäävad alla 200 000 euro, lihtsustatud viisil. Tagamaks õigusselgust ning EL 7 määruse korrektset rakendamist, mis mõjutab otseselt tekkivate kulude abikõlblikkust, palume hoida projekti definitsioon lihtne. 2.8. Teeme ettepaneku defineerida lõppsaaja kui füüsiline või juriidiline isik, kelleni EL fondi toetus jõuab läbi toetuse saaja või rahastamisvahendi. Eelnõus pakutud sõnastus on eksitav ja ei ole kooskõlas ühissätete määruses defineerituga, kuigi seletuskiri seda väidab. Lõppsaaja võib saada toetust nii rahaliselt kui soodustusena (mitterahaliselt), mistõttu ei ole õige öelda, et lõppsaajaks on ainult rahalise hüvitise saaja. Samuti ei ole korrektne öelda, et rahastamisvahendi rakendaja annab lõppsaajale toetust. Rahastamisvahendi rakendamisel ei anta lõppsaajale toetust, vaid lõppsaajal on võimalik saada rahastamisvahendist pakutavaid finantstooteid, mis on tagastatava iseloomuga või parandanud lõppsaajal finantstoodete kättesaadavust (nt andes täiendava garantii olukorras, kus lõppsaajal puudub piisav tagatisvara laenu saamiseks). 2.9. Eelnõu § 2 punkt 7 strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete definitsioon jääb arusaamatuks. Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 sätestab, et strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Seega jääb arusaamatuks, kuidas seostada strateegilised sihid ja aluspõhimõtted riigieelarve seaduses nimetatud dokumentidega. Palume seost seletuskirjas selgitada. 2.10. Ettepanek täiendada § 3 Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja kinnitamine uue lõikega järgmises sõnastuses: „Rakenduskava tugineb ministeeriumite poolt esitatud infol, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artikli 17 lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sisaldab iga rea kohta riigieelarve seaduse § 26 lõike 3 kohast administratiivset liigendust. Selgitus: Kuigi rakenduskavas tuleb esitada ainult määruses nõutud info, siis tegelik info, mis tekib rakenduskava koostamisel EL fondidest rahastamiseks planeeritud tegevuste ja valdkondade/ vastutajate vahel, on ulatuslikum. Muuhulgas on iga rakenduskavasse arvatud tegevuse kohta teada ministeerium, kellele tegevuse tegemiseks eraldatakse fondi vahendid (VV otsuse põhjal). Ettepaneku eesmärgiks on, et vastav seos fikseeritakse rakenduskava koostamisel ning RAde määramist ei ole täiendavalt vajalik enam läbi viia. 2.11. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku muuta § 3 lõiget 3, mis sätestab, et rakenduskava muudatuse, mis ei sisalda muudatusi finantsnäitajates või näitajates või nende sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium, selgitust seletuskirjas. Selgitus: Seletuskirja kohaselt on tegemist ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kohaste rakenduskava rahastamismetoodikate muudatuste kinnitamisega. Praktikas on selliste muudatuste väljatöötajaks ministeerium, sest puudutab otseselt tingimuste seadmist ja kokkuleppeid Euroopa Komisjoniga ministeeriumi tegevuse rahastamiseks. Tegemist on olukorraga, mida Euroopa Komisjon käsitleb rakenduskava muutmisena rakenduskava (sealhulgas selle muudatused) kinnitab siiski Vabariigi Valitsus. Auditeerival asutusel on kohustus auditeerida ainult artikli 94 kohast muudatust. 2.12. Palume jätta eelnõu § 4, mis reguleerib rakenduskava rahastamiskava, tervikuna välja, kuna tegemist on dubleeriva dokumendiga. Selgitus: ÜSM artikkel 22.3(g) kohaselt on rakenduskava kohustuslikuks osaks finantsplaan. Täiendava rahastamiskava loomine dubleerib tegevusi. Programmid, mille info tuleb siduda rakenduskavaga, võivad jaotada ühe rakenduskava tegevuse ministeeriumi mitme programmi vahel, tuues kaasa vajaduse finants- ja tulemusinfo liigendada täiendavasse detaili sõltuvalt sellest, kuidas ministeeriumid on oma programmid kujundanud. Samuti, programmi kestus on lühem kui rakenduskava kestus, mis loob võimaluse, et ei suudeta teha infot võrreldavaks. Jääb ebaselgeks, millises struktuuris (millest lähtuvalt) eelnõu § 4 kohane rakenduskava 8 rahastamiskava tuleb koostada ning millist lisandväärtust pakub erinevas ajaperspektiivis kajastatavate finants- ja tulemusandmete menetlemine peale halduskoormuse suurenemise. § 4 lõikes 2 nimetatud rakendusasutused määratakse § 3 sätestatud rakenduskava koostamisprotsessis. Rakendusüksuste ülesannete täitjad on põhjendatud valida iga rakenduskava konkreetse tegevuse rakendamisel. 2.13. Teeme ettepaneku muuta eelnõu §-i 7, mis käsitleb rakendusasutuse ülesandeid, lõiget 1 järgmiselt: „Rakendusasutuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusasutus) on Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud rakenduskavas nimetatud tegevuse tegemise eest käesoleva seaduse § 3 kohaselt vastutav ministeerium ja Riigikantselei. 2.14. Eelnõu § 7 lõike 2 juures palume seletuskirjas selgitada lahti seos, kuidas ministeerium täidab korraldusasutuse ülesandeid rakendusasutuse- ja vahendusasutusena. 2.15. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 1 kohta palume seletuskirjas selgitada seost § 10 lõikega 2. 2.16. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku välja jätta eelnõu § 8 lõige 3, mille kohaselt Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. Selgitus: Lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks teha finantskorrektsiooni otsuseid. § 32 kohaselt tuleb vaie esitada vastavale asutusele, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. Selgusetuks jääb, kas § 8 lõike 3 kohaselt on tegemist rakendusüksuse või korraldusasutuse otsusega. 2.17. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 9, Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete täitmise lõppemine, lõiget 4 järgmiselt: „Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusasutus rakendusüksuse ülesannete edasise täitja. Selgitus: rakendusüksuse ülesanne on aidata korraldada ministeeriumi tegevuse elluviimist ning korraldada toetuse saaja maksetaotluste administratiiv- ehk desk-based kontrolli. Tõhusa toimimise eesmärgil on põhjendatud rakendusüksuse määramine ministeeriumi poolt. Rakendusüksuse ülesande annab ministeerium asutusele või üksusele, kellel on olemas vastav pädevus ellu viidava tegevuse taustal ja kes suudab rakendusüksuse ülesandeid nõuetekohaselt täita kõige tõhusamalt ja mõjusamalt. Ministeeriumi poolt määratud rakendusüksus esitab oma tööprotseduurid esitatakse Korraldusasutusele kooskõlastamiseks. Võimalike rakendusüksuste eelnev kindlaksmääramine ei taga süsteemi toimimisel tõhusat ja mõjusat lahendust. 2.18. Eelnõu § 10 lõike 4 palume seletuskirjas täpsustada ministeeriumi võimalust sõlmida konkreetse allasutusega EL fondide rakendamiseks leping ning jätta käskkiri TAT tingimustega tegemata. 2.19. Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõikes 6 sätestatud võimalusel üldisemaks, et ei tekiks vajadust igakordselt uue rakendusviisi kasutusele võtmisel muuta ÜKPRSi. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest rahastamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus rakendusasutuse ettepanekul. Selgitus: tegemist on ühe rakenduskava tegevusele kohalduva spetsiifilise sättega, milliste reguleerimine seaduse tasandil ei ole põhjendatud. Kui rakenduskava elluviimisel soovitakse sarnast lahendust ka mõnele teisele rakenduskava tegevusele, tähendaks see vajadust muuta käesolevat seadust. 9 2.20. Teeme ettepaneku lühendada sätte § 11 lõiget 2, mis käsitleb taotluse menetlemise erisusi, järgmiselt: Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele vastavuse kontrollija, taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustaja (edaspidi taotluse menetleja) peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud täiendavaid ja põhjendatud lisanõudeid taotluse menetlejale, kohaldatakse neid täiendavate nõuetena taotluse menetleja suhtes. Taotluse menetleja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Selgitus: Seda, et menetleja peab olema kompetentne ja erapooletu, on üldine hea halduse tava ja tuleneb ka haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole seda vajalik sätestada. 2.21. Palume viia § 13 lõige 2 ja selle selgitused seletuskirjas omavahel kooskõlla. Sätte kohaselt on oma seisukohtade esitamise õigus ainult toetuse saajal. Seletuskirja kohaselt on vastav õigus ka taotlejal. Selgusetuks jääb, kas antud sätte alusel laieneb vastav õigus ka elluviijale, partnerile ning lõppsaajale. 2.22. Teeme ettepaneku parandada eelnõu § 18 sõnastust järgmiselt: „Toetuse andmise ja kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli …. viis aastat alates selle aasta 31. detsembrist, kui kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel on toetus välja makstud toetuse saajale tehtud lõppmaksest, välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem tähtaeg.“ 2.23. Teeme ettepaneku sõnastada § 20 lõige 1 järgmiselt: „Enne taotluse vastavaks tunnistamist ja toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.“ 2.24. Palume eelnõu § 28 lõike 3 puhul selgitada, millele tuginedes on kujundatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise lõppaeg. 2.25. Eelnõu § 31 kohaselt on isikul kohustus läbida enne halduskohtule kaebe esitamist vaidemenetlus. Ettepanek on käsitleda vaide esitamist kui isiku õigust, mitte kohustust. Selget sätestamist vajab, kellel on vaide esitamise õigus ning mis on vaidemenetluse ese. Selgitus. HMS §71 kohaselt on isikul, kes leiab, et seaduse alusel antud otsus või tehtud toiming rikub isiku õigusi või piirab tema vabadusi, õigus see vaidlustada. Tegemist on isiku õiguse, mitte kohustusega. Seletuskirja kohaselt on vaidemenetluse kohustuslikkus mõistlik, et vähendada halduskohtute töökoormust. Samas ei ole tehtud järeldusi isiku vaatest, kes leiab, et tema õigusi on rikutud või tema vabadusi piiratud, ning käsitletud sellele isikule kohustusliku vaidemenetluse läbimise nõudega täiendavalt kaasnevaid kulusid. Vaidemenetlus suurendab isiku jaoks õiguskaitse kättesaadavust, kuid selle kohustuslikkuse nõue toob isikutele, kes soovivad pöörduda kohtusse vaidemenetlust läbimata, kaasa põhjendamatu ajalise ja rahalise kulu. Ühissätete määruse artikkel 69 punkti 7 kohaselt peab liikmesriigis olema tagatud fonde puudutavate kaebuste efektiivne läbivaatamine. Kaebused võivad hõlmata võimalikke vaidlusi taotlejate ja toetuse saajatega nii toetust taotlevate kui toetamiseks välja valitud projektide üle ning võimalikke vaidlusi kolmandate osapooltega rakenduskava või projektide rakendamise üle. 2.26. Eelnõu kohaselt ei ole arusaadav, kes tuleb taotlejal või toetuse saajal valida vaideorganiks, sest § 8 lõike 3 kohaselt ei ole mõistetav, kelle otsust (kas Korraldusasutuse või Rakendusüksuse) vaidlustatakse. Palume eelnõu sätted teha üheselt arusaadavaks. 10 Selgitus: Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks teha finantskorrektsiooni otsuseid, mida isikul on õigus vaidlustada. Eelnõu § 32 kohaselt tuleb vaie esitada vastavale asutusele, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt täidab Korraldusasutuseks olev asutus rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. Seletuskirjas on selgitatud, et RTK rakendusüksus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ragne Hoff 626 9154 [email protected] Liivi Pehk 626 9822 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel