Rahandusministeerium Teie 13.04.2021 nr RAM/21-0459/-
[email protected] 1K; 1.1-10.1/2910-
1/
Meie 11.05.2021 nr 1.2-3/1333-2
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate
rakendamise seaduse eelnõule märkuste
esitamine
Täname perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
rakendamise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kooskõlastamisele esitamise eest.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega nendega arvestamise korral, sh selles
osas, mis puudutab toetuse kasutamisel kohalduvaid horisontaalseid põhimõtteid, nagu
sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus, mida ei ole käsitletud eelnõus
selgelt ja arusaadavalt.
1. Horisontaalsed põhimõtted
1.1. Eelnõus ja Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“
(edaspidi ühendmäärus) eelnõu kavandis puuduvad sätted, mis reguleerivad toetuste
kavandamisel ja kasutamisel horisontaalsete põhimõtetega, nagu sooline
võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine ja puuetega inimestele ligipääsetavuse tagamine,
arvestamist, nii nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
…/2021 (edaspidi ühissätete määrus) ettepaneku põhjenduspunktides 6 ja 36, artiklites 9 ja
73 ning lisas III. Palume eelnõu ja ühendmääruse eelnõu täiendada ühissätete
määrusest tulenevate horisontaalseid põhimõtteid puudutavate kohustuste elluviimist
tagavate rakendussätetega.
Selgitus: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika edendamise ja rakendamise
eest vastutava ministeeriumina peame äärmiselt oluliseks, et horisontaalsete põhimõtete
sisuline edendamine oleks EL fondide kasutamise planeerimise ja täitmise protsessis selge,
mõjus ja tulemuslik ning kooskõlas ühissätete määrusega.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste
võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning tähtsustame neid
valdkondi kõrgelt. Eestil on suured väljakutseid nii soolises võrdõiguslikkuses kui võrdses
kohtlemises. Lisaks Euroopa Liidu kõrgeimale soolisele palgalõhele on meil võrreldes
Euroopaga ka rida teisi soolisi lõhesid – märgatav erinevus meeste ja naiste oodatava eluea
vahel, meeste ja naiste kolmanda taseme hariduse vahe, väikelaste vanematest meeste ja
naiste märkimisväärselt erinev tööhõive määr jne. Sellele lisaks veel erinevaid
vähemusgruppe puudutavad ebavõrdsused.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Soolise võrdõiguslikkuse süstemaatiline ja eesmärgistatud edendamine ning võrdse
kohtlemise põhimõtte rakendamine on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse
kohtlemise seaduse kohaselt kohustuslik kõikidele riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste
asutustele, haridus- ja teadusasutustele ja tööandjatele.
Eelnõu seletuskirjas märgite: „Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja
sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“ sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks
2014–2020 perioodil kehtinud võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse,
tasakaalustatud regionaalarengu ja keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt,
kultuuri ning julgeolekut“. Juhime tähelepanu asjaolule, et „Eesti 2035“ strateegia
aluspõhimõtete loetelus ei ole aluspõhimõtetena nimetatud soolist võrdõiguslikkust, võrdset
kohtlemist ja ligipääsetavust, samuti puudub neile sõnaselge viide sihtide kirjelduses.
1.2. Eelnõu seletuskirja punktis 1. Sissejuhatus (lk 1) neljandas lõigus on öeldud, et „Eelnõu
koostamisel on aluseks võetud toetuste kasutamist reguleerivad otsekohalduvad Euroopa
Liidu määrused. Eelnõu on kavandatud nende Euroopa Liidu määruste
rakendamisseadusena. Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud programmdokumentide -
rakenduskava ja programmide - elluviimiseks nähakse ette vajalik riigisisene ülesannete
jaotus, toetuse andmise, kasutamise ja tühistamise tingimuste õigusaktide kehtestamise
volitusnormid Vabariigi Valitsusele ja ministritele, andmete kogumise, töötlemise ja
avalikustamise sätted, toetuse andmise ja kasutamise kontrollimise meetmed ning
rakenduskavade ja programmide elluviimise seire ja mõjude hindamise korraldus.“ Juhime
tähelepanu, et ühissätete määruse ettepaneku, mis on otsekohalduv ja reguleerib toetuste
andmist kõigist ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest, artiklis 9 on kehtestatud
nõue toetuste kasutamisel horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks. Artikli 9 kohaselt on
horisontaalsed põhimõtted: tegevuste kooskõla Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, soolise
võrdõiguslikkuse edendamine, võrdse kohtlemise tagamine, sh puuetega inimestele
ligipääsetavuse tagamine, ja säästva arengu edendamine.
Ettepanekud
1.3. Muuta eelnõu § 2 „Terminid“ punkti 7 “Horisontaalsed põhimõtted“ järgmises
sõnastuses: „7) Horisontaalsed põhimõtted on põhimõtted, mis on nimetatud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 (ühissätete määrus) artiklis 9
„Horisontaalsed põhimõtted“ (sh sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine, ligipääsetavus)
ja millega arvestamine on kohustuslik kõikidele ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondidest toetuse saajatele tegevuste ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamise etapis
ning millega arvestamiseks artikli 73 lõike 1 kohaselt töötatakse välja protseduurid ja
valikukriteeriumid ja riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohases pikaajalises arengustrateegias
„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud sihid ja aluspõhimõtted, mis täidavad perioodi
2014-2020 struktuuritoetuste seaduse § 12 punktis 13 nimetatud läbivate teemade rolli.
1.4. Muuta § 7 „Rakendusasutuse ülesanded“ lõike 3 sõnastust järgmiselt: „(3) Lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab
rakendusasutuseks olev ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega „Eesti 2035“
sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.“
Lisaks palume lisada lõige 4 järgmises sõnastuses: „(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes
2 ja 3 sätestatud ülesannetele koordineerib ja seirab ministeerium, kelle valitsemisalas on
vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele vastutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr …/2021 artiklis 9 viidatud horisontaalsete põhimõtete eest, nendesse
horisontaalsetesse põhimõtetesse panustamist, sealhulgas:
1) esitab korraldusasutusele ettepanekuid tööprotsesside täiendamiseks;
2) nõustab rakendusasutusi toetuse andmise tingimuste koostamisel;
3) nõustab rakendusüksusi toetuse andmise tingimuste rakendamisel.“
3
Selgitus: Eesti 2035“ sihtidesse panustamist koordineeritakse ja seiratakse läbi valdkondlike
arengukavade ja programmide ning toetuste kasutamise rakendamiskava ja rakendamiskava
rahastamiskava ning see on reguleeritud eelnõu § 7 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 15.
„Rakenduskava elluviimise seire“. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle kõigi
toetatavate tegevuste koordineerivad ja toetavad ministeeriumid, kelle valitsemisalas vastav
teema on (näiteks Sotsiaalministeerium soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja
ligipääsetavuse teemal).
1.5. Kustutada eelnõu seletuskirja punktis 2 „Eelnõu eesmärk“ lk 4 esitatud perioodi 2014–
2020 rakendussüsteemiga olulisemate muudatuste võrdluse loetelust eelviimase punkti:
„Varasemalt kasutusel olnud läbivate teemade termin ja sisuline ulatus kaetakse „Eesti 2035“
sihtide ja aluspõhimõtetega, mis hõlmavad endas lisaks 2014-2020 perioodil kehtinud
võrdsete võimaluste, võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse, tasakaalustatud regionaalarengu ja
keskkonna väärtustele ja eesmärkidele ka eesti keelt, kultuuri ning julgeolekut“.
Selgitus: Võttes arvesse, et perioodi ühissätete määruses on horisontaalseid põhimõtteid ja
nendega arvestamise nõudeid uuendatud ja laiendatud, ei ole viitamine eelmisel perioodil
kehtinud nõuetele korrektne. Soovime täpsustada, et perioodil 2014–2020 kasutusel olnud
läbivate teemade loetelu ja sisuline ulatus oli kooskõlas perioodi 2014–2020 ühissätete
määruse artikkel 7 nõuetega (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013).
Ka ühissätete määruse ettepanekus on analoogselt käesolevale 2014 –2020 perioodile
horisontaalsete põhimõtetega arvestamise nõuded kirjeldatud artiklis 9 ja puudub vajadus
viidata eelmisel perioodil kehtinud nõuetele.
1.6. Täiendada eelnõu seletuskirja 1. peatükki „Üldsätted“ (lk 6) lisades lõigu, millega
selgitatakse eelnõu punkti 8 järgmises sõnastuses: „Punktiga 8 määratletakse, mis on
horisontaalsed põhimõtted. Horisontaalsete põhimõtete all peetakse silmas horisontaalseid
põhimõtteid, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021
(ühissätete määrus) artiklis 9.
Toetuste planeerimisel ja kasutamisel tuleb arvesse võtta ühissätete määruses nimetatud
horisontaalseid põhimõtteid ja seada eesmärgiks toetuste planeerimine ja kasutamine viisil,
mis aitab edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust, tagab eri soost, vanuses, rahvusest,
puudega, nahavärviga, veendumuse või seksuaalse sättumusega inimeste võrdse
kohtlemise ja ligipääsetavuse erivajadusega inimestele tegevuste ettevalmistuse,
rakendamise, seire ja hindamise etapis.
Horisontaalsete põhimõtetega arvestamist üle kõigi toetatavate tegevuste koordineerivad ja
toetavad ministeeriumid, kelle vastutusalas vastav teema on (nt soolise võrdõiguslikkuse,
võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse teemal Sotsiaalministeerium). Hinnangu toetatava
tegevuse raames horisontaalsete põhimõtetega arvestamise asjakohasusele annab
ministeerium, kelle vastutusalas vastav horisontaalne põhimõte on. Kui vastutav
ministeerium leiab, et toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel
on vastava horisontaalse põhimõttega arvestamine asjakohane, siis tuleb rakendusasutusel
ja rakendusüksusel toetuse kasutuselevõtu planeerimisel ja projektidele toetuse andmisel
horisontaalse põhimõttega arvestamiseks konsulteerida ministeeriumiga, kelle vastutusalas
vastav horisontaalne põhimõte on.“
2. Muud üldised märkused
2.1. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge, kas ja kuidas on uue perioodil
rakendussüsteemi kujundamisel arvestatud muutustega riigisiseses õigusraamis ning
riigi toimimises ja kas ning kuidas oli sellest tulenevalt võimalik lihtsustada EL fondide
rakendussüsteemi. Selge pole ka, milliseid reegleid, mis kohalduvad riigi tegevuste
rahastamisele, on ühtlustatud vähendamaks rahastamisallikate põhiseid erisusi, mis
võimaldab vähendada üldist administratiivset koormust ja bürokraatiat nii fondide
4
haldamiseks kui kulude õigus- ja korrapärasuse tõendamiseks, mis lõpptulemusena
parandab riigi toimimist, suurendab tõhusust ja kiirendab fondide kasutamist. Üleminek
tegevuspõhisele riigieelarvele on loonud võimalused lihtsustada EL fondide siseriiklikku
haldamist, ühtlustada menetlus- ja abikõlblikkusreegleid riigieelarve planeerimisel ja
täitmisel, sealhulgas tegevuste rahastamisel erinevatest allikatest. EL fondide siseriikliku
haldussüsteemi tõhustamisest kokku hoitud kulude arvelt on võimalik suurendada
sisutegevuste kulusid. Palume täiendada seletuskirja asjakohase infoga millised
siseriiklikus õigusraamistikus tehtud muudatused on avaldanud mõju EL fondide
siseriikliku rakendussüsteemi lihtsustamisele ning kuidas.
Selgitus: EL fondid on üks riigieelarve kulude rahastamisallikas. 2020. aastal toimunud
üleminek tegevuspõhisele riigieelarvele lõi võimaluse ühtlustada ja lihtsustada riigieelarvest
rahastatavate tegevuste haldamist. Lihtsam ja ühtsem tegevuste haldamine võimaldab
tõhustad EL fondide haldusorganisatsiooni ja selle toimimist, sealhulgas ühtlustada reegleid
riigieelarve tegevuste elluviimiseks sõltumata, millisest allikast neid rahastatakse. Eelnõu
seletuskirjas lk 3 ütlete, et eelnõu, seega ka selle alusel reguleeritav EL fondide
rakendussüsteem perioodiks 2021–2027 põhineb perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse
seadusel. Selgitate, et eelnõu väljatöötamisel on vaadatud üle perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduses olevad sätted eesmärgiga lihtsustada seaduse teksti ja
võimaldada reguleerida valitsuse või ministri määruses regulatsiooni, mis ei pea olema
seaduses. Oleme nõus, et õigusselgus on oluline, kuid see tegevus ei ole piisav, et muuta
EL fondide haldusorganisatsiooni ja -süsteemi kvalitatiivselt, sealhulgas ei aita see
lihtsustada fondide haldamist sisuliselt tagades sealjuures kooskõla EL regulatsiooniga
võttes arvesse riigi üldisi toimemehhanisme.
2.2. EL fondide kasutamist korraldavad, juhtimis- ja kontrollisüsteemi kuuluvate
asutuste (haldusorganisatsioon) ja nende ülesanded on eelnõus hägused, kavandatud
toimimine ja suhestumine muude horisontaalsete protsessidega, nt riigieelarve koostamine ja
täitmine, pole üheselt arusaadav. Puudub õigusselgus, millises rollis ning milliseid
ülesandeid täidab Sotsiaalministeerium või muud ministeeriumid ning ministrid antud eelnõu,
milliseid Vabariigi Valitsuse seaduse alusel ning milliseid riigieelarve seaduse alusel.
Arusaamatuks jääb, kelle ees on ministeerium eelnõu kohaselt aruandluskohuslane; millises
protsessis tehakse otsuseid, mis puudutavad ministeeriumi, nende sisutegevusi ja
rahastamist; milline on ministeeriumite tegelik vastutus rakendussüsteemis ning hoovad
vastutuse võtmiseks. Puuduvad selgitused, kuidas kujundatud EL fondide
haldusorganisatsioon vähendab halduskoormust, sh hoiab ära ülereguleerimist, ülesannete
dubleerimist ja lihtsustab menetlusi, sh toetuse saajale. Palume õigusselguse tagamiseks
selgitada haldusorganisatsiooni ülesehitust ja vastutust, paigutumist üldises riigi
haldussüsteemis.
Selgitus: eelnõu § 7 lõikes 1 on sätestatud ministeeriumite kui rakendusasutuste ülesanded,
kuid pole selge, mis rollis ja millist ülesannet täidab ministeerium kui ministeerium, kui
rakendusasutus või kui vahendusasutus EL fondide rakendussüsteemis. § 3 kohaselt
koostab Rahandusministeerium koostöös ministeeriumitega rakenduskava, mis kajastab
ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast infot. Seega, rakenduskavas kinnitatavad
tegevused ja info nende kohta tuleb valdkonniti ministeeriumitelt ja on otseselt seotud
ministeeriumite tegevustega. Riigieelarve seaduse § 26 lõike 1 kohaselt kajastatakse iga-
aastases riigieelarves kõik vahendid, mida riik (liigendatuna administratiivselt ehk
ministeeriumite lõikes) eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja
kasutada. See tähendab, et ka rakenduskava tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid
peavad kajastuma vastava ministeeriumi kuludes. Rakenduskava koostamise protsessis on
rakenduskava tegevus otseselt seotud vastava ministeeriumiga, mistõttu puudub vajadus
eelnõu § 4 lõikes 2 kohaseks eraldi protsessiks rakendusasutuse määramiseks valitsuse
korraldusega. Rakendusasutuseks saab olla ainult see ministeerium, kes tegevuse
rakenduskavasse lisamiseks esitas.
5
Eelnõu § 7 lõikes 2 öeldakse, et rakendusasutus täidab vahendusasutusena
korraldusasutuse ülesandeid. Samas pole arusaadav, mida tähendab ülesannete täitmine
vahendusasutusena ja mis määrab, et lõike 2 punktides 1–6 loetletud ülesanded on
korraldusasutuse ülesanded. Nt punkti 1 kohaselt koostab rakendusasutus rakenduskavasse
kaasatud tegevuse elluviimiseks kas määruse, käskkirja või lepingu, kuid Vabariigi Valitsuse
seaduse § 50 kohaselt on määrus ja käskkiri ministri antud õigusaktid.
Eespool selgitasime, et rakenduskava tegevused kajastuvad vastavalt riigieelarve seaduse §
26 lõikele 1 riigieelarves ja mille kasutamist ehk riigieelarve täitmist reguleeritakse
riigieelarve seadusega ning muude kehtivate seaduste ja määruste alusel. Rakenduskavast
rahastatavate tegevused moodustavad ainult osa (hinnanguliselt 10–15%) riigieelarve
tegevustest, kuid nende tegevuste elluviimist reguleeritakse antud eelnõu ja selle alusel
antud määruste alusel rangemalt, suuremat bürokraatiat nõudes kui teistest allikatest
rahastatavate tegevuste elluviimist. Nt. peab ministeerium enda eelarve täitmisel käsitlema
ennast kas rakendusasutusena või ministeeriumina ning arvestama, et rakendusasutusena
kehtivad tegevuste elluviimisele eelnõus kavandatavad nõuded.
2.3. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja §-s 4 kavandatud rakenduskava
rahastamiskava, sest see dubleerib rakenduskava tarbeks loodavat, ühissätete määruse
artikkel 22.3 (g) kohast rahastamiskava. Samas, eelnõu § 4 kohane rahastamiskava
kajastab muuhulgas tulemus- ja finantsinfot, mis muutub võrreldamatuks teades, et
rakenduskavas fikseeritakse info perioodiks 2021–2027, kuid eelnõu kohane rahastamiskava
seob rakenduskava info riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses programmidega, mille
kestus on 4 aastat ning mida uuendatakse iga-aastaselt. Eelnõu kohase rahastamiskava
lisandväärtus rakenduskava finantsjuhtimise tagamiseks jääb arusaamatuks. Ilmselgelt on
võimalik järeldada dubleerivust ning samal alginfol põhineva rahastamiskava menetlemisest
tuleneb ebavajalik halduskoormust, mis vähendab haldusorganisatsiooni tõhusust ilma, et
paraneks rakendamiskava elluviimine või suureneks finantsotsuste kvaliteet. Samuti ei anna
eelnõu § 4 lõike 3 kohane rahastamiskava kinnitamine Vabariigi Valitsuse poolt juurde
täiendavat otsustusõigust rahastamiskava juhtimiseks, sest kõik otsused, mis muudavad
rakenduskava, tuleb eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt niikuinii kinnitada Vabariigi Valitsuses.
Ettepanek on § 4 kohane rakenduskava rahastamiskava eelnõust kustutada ning käsitleda
rakenduskava rahastamiskavana ühissätete määruse artikkel 22.3 (g) kohast
rahastamiskava. Ühendmääruses kirjeldada lahti tingimused ja kord rahastamiskava
muutmiseks.
Ühissätete määruse kohase rakenduskava rahastamiskava tähendab tabelit, kus on
täpsustatud iga asjakohase EL fondi rahaeraldis kogu programmperioodiks ja aastate lõikes.
Lisaks on iga prioriteetse suuna kohta toodud välja info sellesse suunda panustava fondi
rahaeraldisest, riikliku kaasfinantseeringu ning avaliku ja erasektori panusest.
Rakenduskava on koostatud prioriteetsete suundade lõikes, millest igale on valitud
fondipõhine erieesmärk. Rakenduskava planeerimisel tekkis struktuur, mille kohaselt on
erieesmärgid liigendatud ministeeriumite lõikes ning iga ministeeriumi jaoks fondi ja sellest
rahastatava tegevuse lõikes. Samas detailsuses on seatud rakenduskava väljund- ja
tulemusindikaatorid koos vastavate vahetulemuste ja sihtidega. Lisaks on olemas info iga
sekkumise tüübi kohta ning programmi rahaliste vahendite liigendus sekkumiste lõikes.
Eelnõu § 4 kohases rahastamiskavas sisalduv info on loetletud ühendmääruse §-s 49. Lisaks
rakenduskava rahastamiskavas esitatud infole seotakse eelnõu § 4 rahastamiskavas
ministeeriumite tegevuste kohta esitatud info riigieelarve seaduse 251 lõike 1 punkti 7
tähenduses tulemusvaldkonnaga, programmiga riigieelarve seaduse § 19 lõike 5 tähenduses
ning programmi meetme infoga. Rakenduskava tegevuste paigutamine riigieelarvest
rahastatavate tegevuste struktuuri on tervitatav, kuid ainult ulatuses, mis ei too sisse
tulemus- ja finantsinfot erinevate perioodide kohta. Praktikas on finantstabelid, mis
kajastavad finants- ja tulemusinfot võrreldamatute perioodide kohta osutunud
6
mittehallatavaks ning kulutavad aega ilma, et pakuksid lisandväärtust otsuste
parandamiseks.
2.4. Eelnõus kavandatud kohustuslik vaidemenetlus toob kaasa negatiivse mõju
rakendusasutuseks olevate ministeeriumite eelarvekuludele ja aeglustab väljamakseid
EL fondidest, sest vaidemenetluse tulemusel abikõlblikuks osutunud kulule jäetakse EL
fondist hüvitis sel ajal küsimata ning see nihkub kaugemasse tulevikku. Palume seletuskirjas
selgitada, kuidas kohustuslik vaidemenetlus kaitseb riigi finantshuve, esitada mõjuhinnang
rakendusasutuste eelarvetele ning riigi finantsidele.
Selgitus: Liikmesriik tohib EL fondidest küsida hüvitust ainult neile kuludele, mis on tekkinud
õigus- ja korrapäraselt. Iga rikkumisega seotud kulu tuleb hüvitamisele suunatavatest
kuludest maha arvata, isegi kui käib vaidemenetlus. Siiski, kulu, mis on fondide siseriikliku
juhtimis- ja kontrollisüsteemi hõlmatud asutuste (ehk haldusorganisatsiooni) poolt hinnatud
ebakorrapäraseks, võib esitada Euroopa Komisjonile hüvitamiseks kui kohus või muu
kohtusüsteemi üksus (inglise keeles body within the judicial system) on jõudnud otsusele
kulu korrapärasuses. Euroopa Komisjon on tõlgendanud body within the judicial system kui
sõltumatu ja haldusorganisatsiooni väline üksus, kes on kompetentne tegema siduvaid
otsuseid kulu abikõlblikkuse kohta. Eelnõu § 32 nimetatud asutused, kellele on antud õigus
vaideid lahendada ehk lugeda kulu abikõlblikuks, on aga kõik siseriikliku
haldusorganisatsiooni osad. Seepärast ei ole nende poolt abikõlblikuks loetud kulu võimalik
esitada hüvitamiseks EL fondidest. Selline võimalus oleks tagatud kui vaideorganiks oleks
siseriikliku haldusorganisatsiooni väline asutus. Samas, kui esialgu mitteabikõlblikuks
hinnatud, kuid hiljem abikõlblikuks osutunud kulu tuleb toetuse saajale igal juhul hüvitada.
Selleks tuleb leida vahendid rakendusasutuseks oleva ministeeriumi eelarvest. Olukord, kus
kulu abikõlblikkuse oleks otsustanud siseriikliku haldusorganisatsiooniväline sõltumatu
asutus, annaks võimaluse saada kulule hüvitist EL fondist, mitte rakendusasutuse eelarvest.
See tähendaks, et ära jääb negatiivne mõju rakendusasutuse eelarvele ning EL fondist on
võimalik saada väljamakseid suuremas mahus (kiiremini).
Üksikasjalikud märkused ja ettepanekud
2.5. Palume täiendada eelnõu pealkirja selliselt, et reguleerimisala hõlmaks ka fonde:
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seadus.
Selgitus: Eelnõu ja selle alusel antavate õigusaktidega ei reguleerita nimetatud poliitikate
rakendamist, vaid EL tasandil loodud fondide vahendite rakendamist.
2.6. Palume toetuse termin eelnõust välja jätta, sest § 1 lg 1 juba katab selle
reguleerimisala.
2.7. Palume muuta projekti terminit ja defineerida projekt kui kindlaks määratud eesmärgi,
tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum. Viite
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli 2 punktile 4 soovime
eelnõus kustutada, sest on eksitav ja teeb mõiste arusaamatuks. EL määruses
defineeritakse tegevus (inglise keeles operation), mis võib hõlmata endas projekti, lepingut,
toimingut (inglise keeles action) või projektide kogumit. Samuti ei ole arusaadav projekti
defineerimine lõppsaajate projektide kogumina, mida rahastatakse toetusest, mistõttu
soovime jätta selle definitsioonist välja. Projekti võib rahastada erinevatest allikatest, sh
toetuse saaja rahastab projekti, lisaks toetusele, omafinantseeringust, finantsinstrumentide
abiga jne. Projekti sobilik ja selge defineerimine on kriitiliselt vajalik EL regulatsioonist
tulenevate nõuete korrektseks rakendamiseks, sest paljud nõuded on seotud projekti kui
operation`ga. Nt kohustab ühissätete määruse artikkel 53 lõige 2 rahastama kõiki projekte,
mille kogukulud jäävad alla 200 000 euro, lihtsustatud viisil. Tagamaks õigusselgust ning EL
7
määruse korrektset rakendamist, mis mõjutab otseselt tekkivate kulude abikõlblikkust,
palume hoida projekti definitsioon lihtne.
2.8. Teeme ettepaneku defineerida lõppsaaja kui füüsiline või juriidiline isik, kelleni EL fondi
toetus jõuab läbi toetuse saaja või rahastamisvahendi. Eelnõus pakutud sõnastus on eksitav
ja ei ole kooskõlas ühissätete määruses defineerituga, kuigi seletuskiri seda väidab.
Lõppsaaja võib saada toetust nii rahaliselt kui soodustusena (mitterahaliselt), mistõttu ei ole
õige öelda, et lõppsaajaks on ainult rahalise hüvitise saaja. Samuti ei ole korrektne öelda, et
rahastamisvahendi rakendaja annab lõppsaajale toetust. Rahastamisvahendi rakendamisel
ei anta lõppsaajale toetust, vaid lõppsaajal on võimalik saada rahastamisvahendist
pakutavaid finantstooteid, mis on tagastatava iseloomuga või parandanud lõppsaajal
finantstoodete kättesaadavust (nt andes täiendava garantii olukorras, kus lõppsaajal puudub
piisav tagatisvara laenu saamiseks).
2.9. Eelnõu § 2 punkt 7 strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete definitsioon jääb
arusaamatuks. Riigieelarve seaduse § 19 lõige 1 sätestab, et strateegilised
arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm. Seega jääb
arusaamatuks, kuidas seostada strateegilised sihid ja aluspõhimõtted riigieelarve seaduses
nimetatud dokumentidega. Palume seost seletuskirjas selgitada.
2.10. Ettepanek täiendada § 3 Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamine ja
kinnitamine uue lõikega järgmises sõnastuses: „Rakenduskava tugineb ministeeriumite
poolt esitatud infol, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021
(ühissätete määrus) artikli 17 lõikes 3 nimetatud nõuetele ja sisaldab iga rea kohta riigieelarve
seaduse § 26 lõike 3 kohast administratiivset liigendust.
Selgitus: Kuigi rakenduskavas tuleb esitada ainult määruses nõutud info, siis tegelik info, mis
tekib rakenduskava koostamisel EL fondidest rahastamiseks planeeritud tegevuste ja
valdkondade/ vastutajate vahel, on ulatuslikum. Muuhulgas on iga rakenduskavasse arvatud
tegevuse kohta teada ministeerium, kellele tegevuse tegemiseks eraldatakse fondi vahendid
(VV otsuse põhjal). Ettepaneku eesmärgiks on, et vastav seos fikseeritakse rakenduskava
koostamisel ning RAde määramist ei ole täiendavalt vajalik enam läbi viia.
2.11. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku muuta § 3 lõiget 3, mis sätestab, et
rakenduskava muudatuse, mis ei sisalda muudatusi finantsnäitajates või näitajates või nende
sihttasemetes, kinnitab Rahandusministeerium, selgitust seletuskirjas.
Selgitus: Seletuskirja kohaselt on tegemist ühissätete määruse artiklite 94 ja 95 kohaste
rakenduskava rahastamismetoodikate muudatuste kinnitamisega. Praktikas on selliste
muudatuste väljatöötajaks ministeerium, sest puudutab otseselt tingimuste seadmist ja
kokkuleppeid Euroopa Komisjoniga ministeeriumi tegevuse rahastamiseks. Tegemist on
olukorraga, mida Euroopa Komisjon käsitleb rakenduskava muutmisena rakenduskava
(sealhulgas selle muudatused) kinnitab siiski Vabariigi Valitsus. Auditeerival asutusel on
kohustus auditeerida ainult artikli 94 kohast muudatust.
2.12. Palume jätta eelnõu § 4, mis reguleerib rakenduskava rahastamiskava, tervikuna välja,
kuna tegemist on dubleeriva dokumendiga.
Selgitus: ÜSM artikkel 22.3(g) kohaselt on rakenduskava kohustuslikuks osaks finantsplaan.
Täiendava rahastamiskava loomine dubleerib tegevusi. Programmid, mille info tuleb siduda
rakenduskavaga, võivad jaotada ühe rakenduskava tegevuse ministeeriumi mitme programmi
vahel, tuues kaasa vajaduse finants- ja tulemusinfo liigendada täiendavasse detaili sõltuvalt
sellest, kuidas ministeeriumid on oma programmid kujundanud. Samuti, programmi kestus on
lühem kui rakenduskava kestus, mis loob võimaluse, et ei suudeta teha infot võrreldavaks. Jääb
ebaselgeks, millises struktuuris (millest lähtuvalt) eelnõu § 4 kohane rakenduskava
8
rahastamiskava tuleb koostada ning millist lisandväärtust pakub erinevas ajaperspektiivis
kajastatavate finants- ja tulemusandmete menetlemine peale halduskoormuse suurenemise.
§ 4 lõikes 2 nimetatud rakendusasutused määratakse § 3 sätestatud rakenduskava
koostamisprotsessis. Rakendusüksuste ülesannete täitjad on põhjendatud valida iga
rakenduskava konkreetse tegevuse rakendamisel.
2.13. Teeme ettepaneku muuta eelnõu §-i 7, mis käsitleb rakendusasutuse ülesandeid,
lõiget 1 järgmiselt: „Rakendusasutuse ülesannete täitja (edaspidi rakendusasutus) on
Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud rakenduskavas nimetatud tegevuse tegemise
eest käesoleva seaduse § 3 kohaselt vastutav ministeerium ja Riigikantselei.
2.14. Eelnõu § 7 lõike 2 juures palume seletuskirjas selgitada lahti seos, kuidas ministeerium
täidab korraldusasutuse ülesandeid rakendusasutuse- ja vahendusasutusena.
2.15. Eelnõu § 7 lõike 2 punkti 1 kohta palume seletuskirjas selgitada seost § 10 lõikega 2.
2.16. Õigusselguse tagamiseks teeme ettepaneku välja jätta eelnõu § 8 lõige 3, mille kohaselt
Korraldusasutuseks olev asutus täidab rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.
Selgitus: Lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks teha finantskorrektsiooni
otsuseid. § 32 kohaselt tuleb vaie esitada vastavale asutusele, kelle otsust või toimingut
vaidlustatakse. Selgusetuks jääb, kas § 8 lõike 3 kohaselt on tegemist rakendusüksuse või
korraldusasutuse otsusega.
2.17. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 9, Ülesannete nõuetekohane täitmine ja ülesannete
täitmise lõppemine, lõiget 4 järgmiselt: „Kui auditi või kontrolli tulemusel antakse hinnang, et
rakendusüksuse ülesannete täitmine ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, määrab Vabariigi
Valitsus Rahandusministeeriumi ettepanekul rakendusasutus rakendusüksuse ülesannete
edasise täitja.
Selgitus: rakendusüksuse ülesanne on aidata korraldada ministeeriumi tegevuse elluviimist ning
korraldada toetuse saaja maksetaotluste administratiiv- ehk desk-based kontrolli. Tõhusa
toimimise eesmärgil on põhjendatud rakendusüksuse määramine ministeeriumi poolt.
Rakendusüksuse ülesande annab ministeerium asutusele või üksusele, kellel on olemas vastav
pädevus ellu viidava tegevuse taustal ja kes suudab rakendusüksuse ülesandeid
nõuetekohaselt täita kõige tõhusamalt ja mõjusamalt. Ministeeriumi poolt määratud
rakendusüksus esitab oma tööprotseduurid esitatakse Korraldusasutusele kooskõlastamiseks.
Võimalike rakendusüksuste eelnev kindlaksmääramine ei taga süsteemi toimimisel tõhusat ja
mõjusat lahendust.
2.18. Eelnõu § 10 lõike 4 palume seletuskirjas täpsustada ministeeriumi võimalust sõlmida
konkreetse allasutusega EL fondide rakendamiseks leping ning jätta käskkiri TAT
tingimustega tegemata.
2.19. Teeme ettepaneku sõnastada § 10 lõikes 6 sätestatud võimalusel üldisemaks, et ei
tekiks vajadust igakordselt uue rakendusviisi kasutusele võtmisel muuta ÜKPRSi.
Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antava tööhõiveprogrammi toetusest
rahastamiseks kehtestab toetuse andmise tingimused Vabariigi Valitsus rakendusasutuse
ettepanekul.
Selgitus: tegemist on ühe rakenduskava tegevusele kohalduva spetsiifilise sättega, milliste
reguleerimine seaduse tasandil ei ole põhjendatud. Kui rakenduskava elluviimisel soovitakse
sarnast lahendust ka mõnele teisele rakenduskava tegevusele, tähendaks see vajadust
muuta käesolevat seadust.
9
2.20. Teeme ettepaneku lühendada sätte § 11 lõiget 2, mis käsitleb taotluse menetlemise
erisusi, järgmiselt: Taotluse menetlusse võtmise eelduste kontrollija, taotluse nõuetele
vastavuse kontrollija, taotluse hindaja ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise
otsustaja (edaspidi taotluse menetleja) peab olema kompetentne ja taotleja suhtes
erapooletu. Kui toetuse andmise tingimustes on sätestatud täiendavaid ja põhjendatud
lisanõudeid taotluse menetlejale, kohaldatakse neid täiendavate nõuetena taotluse menetleja
suhtes. Taotluse menetleja ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi
mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning
kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud.
Selgitus: Seda, et menetleja peab olema kompetentne ja erapooletu, on üldine hea halduse
tava ja tuleneb ka haldusmenetluse seadusest, mistõttu ei ole seda vajalik sätestada.
2.21. Palume viia § 13 lõige 2 ja selle selgitused seletuskirjas omavahel kooskõlla. Sätte
kohaselt on oma seisukohtade esitamise õigus ainult toetuse saajal. Seletuskirja kohaselt on
vastav õigus ka taotlejal. Selgusetuks jääb, kas antud sätte alusel laieneb vastav õigus ka
elluviijale, partnerile ning lõppsaajale.
2.22. Teeme ettepaneku parandada eelnõu § 18 sõnastust järgmiselt: „Toetuse andmise ja
kasutamisega seotud dokumente ning muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/2021 artikli …. viis aastat alates selle aasta 31.
detsembrist, kui kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel on toetus välja makstud
toetuse saajale tehtud lõppmaksest, välja arvatud, kui riigiabi reeglitest tuleneb pikem
tähtaeg.“
2.23. Teeme ettepaneku sõnastada § 20 lõige 1 järgmiselt: „Enne taotluse vastavaks
tunnistamist ja toetuse taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse
jõustumist võib toetuse taotlejate ja taotluste kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid, kui
käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.“
2.24. Palume eelnõu § 28 lõike 3 puhul selgitada, millele tuginedes on kujundatud
finantskorrektsiooni otsuse tegemise lõppaeg.
2.25. Eelnõu § 31 kohaselt on isikul kohustus läbida enne halduskohtule kaebe esitamist
vaidemenetlus. Ettepanek on käsitleda vaide esitamist kui isiku õigust, mitte kohustust.
Selget sätestamist vajab, kellel on vaide esitamise õigus ning mis on vaidemenetluse ese.
Selgitus. HMS §71 kohaselt on isikul, kes leiab, et seaduse alusel antud otsus või tehtud
toiming rikub isiku õigusi või piirab tema vabadusi, õigus see vaidlustada. Tegemist on isiku
õiguse, mitte kohustusega. Seletuskirja kohaselt on vaidemenetluse kohustuslikkus mõistlik,
et vähendada halduskohtute töökoormust. Samas ei ole tehtud järeldusi isiku vaatest, kes
leiab, et tema õigusi on rikutud või tema vabadusi piiratud, ning käsitletud sellele isikule
kohustusliku vaidemenetluse läbimise nõudega täiendavalt kaasnevaid kulusid.
Vaidemenetlus suurendab isiku jaoks õiguskaitse kättesaadavust, kuid selle kohustuslikkuse
nõue toob isikutele, kes soovivad pöörduda kohtusse vaidemenetlust läbimata, kaasa
põhjendamatu ajalise ja rahalise kulu.
Ühissätete määruse artikkel 69 punkti 7 kohaselt peab liikmesriigis olema tagatud fonde
puudutavate kaebuste efektiivne läbivaatamine. Kaebused võivad hõlmata võimalikke
vaidlusi taotlejate ja toetuse saajatega nii toetust taotlevate kui toetamiseks välja valitud
projektide üle ning võimalikke vaidlusi kolmandate osapooltega rakenduskava või projektide
rakendamise üle.
2.26. Eelnõu kohaselt ei ole arusaadav, kes tuleb taotlejal või toetuse saajal valida
vaideorganiks, sest § 8 lõike 3 kohaselt ei ole mõistetav, kelle otsust (kas Korraldusasutuse
või Rakendusüksuse) vaidlustatakse. Palume eelnõu sätted teha üheselt arusaadavaks.
10
Selgitus: Eelnõu § 8 lõike 2 punkti 6 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks teha
finantskorrektsiooni otsuseid, mida isikul on õigus vaidlustada. Eelnõu § 32 kohaselt tuleb
vaie esitada vastavale asutusele, kelle otsust või toimingut vaidlustatakse. Eelnõu § 8 lõike 3
kohaselt täidab Korraldusasutuseks olev asutus rakendusüksuse ülesandeid
korraldusasutusena. Seletuskirjas on selgitatud, et RTK rakendusüksus täidab
rakendusüksuse ülesandeid korraldusasutusena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Ragne Hoff 626 9154
[email protected]
Liivi Pehk 626 9822
[email protected]