dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 10. mai 2021
Viit
5.1-3/1278-3
Registreeritud
10. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikontroll
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2021
Vastutaja
Mare Anderson

Failid

  • 📎COVID-19 vaktsineerimise plaan_20.04.2021.pdf503 KB
  • 📎FW Lisa Sotsiaalministeeriumi 7.05.2021 kirjale nr 5.1-31278-2.msg696 KB
  • 📎Lisa 1. COVID-19 vaktsineerimise juhtimine.pdf136 KB

Sisu (failidest)

COVID-19 vaktsineerimise plaan aprill – juuni 2021 Sotsiaalministeerium 20.04.2021 Sisukord 1. COVID-19 vaktsineerimise eesmärk ............................................................................................... 2 2. COVID-19 vaktsineerimise sihtrühmad .......................................................................................... 3 3. Hetkeolukord ja etapid vaktsineerimisvõimaluse avamisel ......................................................... 5 3.1. Sihtrühmade hõlmatuse hetkeolukord ................................................................................... 5 3.2. Vaktsineerimisvõimaluste avamine II kvartalis ....................................................................... 6 4. COVID-19 vaktsineerijad ja vaktsineerimiskohad ......................................................................... 8 5. COVID-19 vaktsineerimise juhtimine ja korraldus......................................................................... 9 5.1. COVID-19 vastase vaktsineerimise juhtimine.......................................................................... 9 5.2. COVID-19 vastase vaktsineerimise korralduse põhimõtted .................................................. 11 5.3. COVID-19 vastaste vaktsiinide logistika ................................................................................ 11 5.4. COVID-19 vastaste vaktsiinide tellimine ja vaktsineerimine ................................................. 12 6. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsioon ............................................................................. 14 Lisa 1. Vaktsineerimisega hõlmatused seisuga 19.04.2021 ja II kvartali lõpuks seatud eesmärkide saavutamise ajaline prognoos .............................................................................................................. 15 Lisa 2. Eestisse jõudnud COVID-19 vaktsiinid ...................................................................................... 17 Lisa 3. Inimesed, kellele terviseseisundi tõttu on mõistlik vaktsineerimist pakkuda haiglas ............ 19 Lisa 4. Miinimumnõuded suuremahulisemate COVID-19 vastu vaktsineerimiste korraldamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutamise tegevuskohta ...................................................................... 20 Lisa 5. COVID-19 vaktsiinide hankimine Eestile ................................................................................... 23 Lisa 6. Haiglasse jõudmise tõenäosus COVID-19 haiguse tõttu vanusgruppide lõikes ...................... 24 1 1. COVID-19 vaktsineerimise eesmärk COVID-19 haiguse vastasel vaktsineerimisel on Eestis seatud järgmised eesmärgid: • kaitsta enim haavatavaid Eesti elanikke ehk riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda kui teistel või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt (nt tervishoiutöötajad ning hoolekandeasutuste elanikud ja töötajad); • vähendada/ennetada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid; • vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele; • kaitsta elutähtsaid ja elanikele kriitilisi teenuseid osutavaid töötajaid, et kindlustada ühiskonna normaalne toimimine; • kaitsta elanikkonda COVID-19 haiguse leviku eest. Eesti eesmärgid COVID-19 vaktsineerimisega hõlmatusel (vt ka Lisa 1) ja tegevuste planeerimisel on1: • saavutada 2021. aasta aprilli lõpuks üle 70-aastaste inimeste hulgas vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus 70%; • võimaldada alates 2021. aasta maist järk-järgult vaktsineerimist kõigile soovijatele järgmiste vanusrühmade kaupa: 60-69, 50-59, 16-49; • võimaldada 2021. aasta mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • võimaldada 2021. aasta juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimine; • saavutada 2021. aasta sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. 1 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.02.2021 kinnitatud tegevusprogrammile on COVID-19 haiguse pandeemiast väljumise näitajaks täiskasvanute COVID-19 vastu vaktsineerimisega hõlmatus, mille osas soovitakse 2021. aastal saavutada 70%. 2 2. COVID-19 vaktsineerimise sihtrühmad COVID-19 vaktsiinid saabuvad Eestisse järk-järguliselt esialgu piiratud koguses pärast EL müügiloa saamist. Seetõttu ei ole seni olnud võimalik kõigile soovijatele vaktsineerimist võimaldada. COVID-19 vaktsineerimise prioriteetsed sihtrühmad on määratletud Sotsiaalministeeriumile nõuandvas immunoprofülaktika ekspertkomisjonis. Nendeks on: • tervishoiu toimimise tagamiseks tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed – ca 30 000 inimest; • hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud – ca 25 000 inimest; • kõik üle 70-aastased inimesed ja/või teatud diagnoosidega inimesed, kellel võib haigus kulgeda väga raskelt – ca 370 000 inimest. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon määratles ka täpsemad haigused ja seisundid, mille tõttu inimene kuulub COVID-19 riskirühma. Eesti Perearstide Selts jaotas need kõrge ja väga kõrge riskiga haigusteks ja seisunditeks ning koostas põhimõtted riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimisele kutsumise ajaliseks järjekorraks: • kõik inimesed vanuses ≥80 aastat; • inimesed vanuses ≥70 aastat, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes väga kõrge või kõrge riskiga; • kõik inimesed vanuses ≥70 aastat sõltumata kaasuvatest haigustest ja 16-69 aasta vanused inimesed, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes väga kõrge riskiga; • inimesed vanuses ≥60 aastat, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga; • inimesed vanuses 50-59 aastat, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga; • inimesed vanuses ≥16-49 aastat, kellel esinevad haigused ja seisundid, mille tõttu nad on haiguse raske kulu suhtes kõrge riskiga. Väga kõrgeks riskiks loetakse järgmiste haiguste või seisundite esinemine: • organ- või luuüditransplantatsioon (teostatud kuni 2 aastat tagasi); • primaarne immuunpuudulikkus; • lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad (diagnoositud kuni 5 aastat tagasi) või muud kasvajad (diagnoositud kuni 1 aasta tagasi); • tsüstline fibroos; • neerupuudulikkus; • kesknärvisüsteemi demüeliniseerivad haigused; • dementsus; • Parkinsoni tõbi; • amüotroofiline lateraalskleroos; • insult viimase aasta jooksul ja insuldi jääknähud; • hematoloogiliste, reumatoloogiliste, gastroenteroloogiliste, neuroloogiliste haigustega inimesed, kes on saanud viimase 5 aasta jooksul immuunsupresseerivat ravi. 3 Kõrgeks riskiks loetakse järgmiste haiguste või seisundite esinemine: • diabeet; • kardioloogilised haigused; • krooniline bronhiit; • emfüseem; • KOK; • raske astma (suukaudne kortikosteroidravi viimase 5 aasta jooksul, bioloogiline ravi); • bronhiektaasiatõbi; • rasvumus (KMI ≥40). Täpsemad riskirühmade jaotuse kriteeriumid ja põhimõtted RHK koodide alusel on kirjeldatud perearstidele mõeldud juhendmaterjalis. Kõigil Eesti elanikel on võimalik www.digilugu.ee kaudu näha, kas nad kuuluvad riskirühma ja broneerida aeg vaktsineerimiseks, kui üleriigilise digiregistratuuriga liidestunud vaktsineerijad on avanud vabad ajad vaktsineerimiseks ja vaktsineerimise järjekord on jõudnud nendeni. Kui riskirühma kuuluv inimene ei ole digiregistratuuri kaudu broneerinud vaktsineerimiseks aega või see ei ole võimalik, siis helistab vaktsineerija talle vaktsineerimise järjekorra kätte jõudmisel. Juhul, kui perearsti hinnangul on tema nimistus inimesi, kellel pole eelnevalt kirjeldatud haiguseid või seisundeid, kuid vajavad kindlasti oma terviseseisundist tulenevalt vaktsineerimist (nt harvikhaiguse põdeja või muul põhjendatud kaalutlusel), siis võib perearst esmajärjekorras vaktsineerida ka neid sõltumata nende vanusest. Samuti võib põhjendatud vajadusel perearsti otsusel vaktsineerida eelnimetatud riskirühmade ja arsti otsusel vaktsineeritavate inimeste hooldajad või lähikondsed, eriti kui riskirühma kuuluvat inimest ei saa vaktsineerida terviseseisundi või vanuse tõttu või ei ole võimalik teda vaktsineerima viia. Järgnevaks prioriteetseks sihtrühmaks ühiskonna toimimise tagamisel on: • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad ja elutähtsate teenuste osutajad (hädaolukorra seaduse tähenduses) kuni ca 150 000 inimest. Ministeeriumid viisid läbi sihtrühmade kaardistuse, kaasates erinevaid osapooli ja arvestades laekunud pöördumisi. Põhimõtted, millest lähtutakse kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate järjestamisel on: • ühiskonna toimimiseks kriitiliste teenuste järjepidevus; • teenusel puudub alternatiiv; • kokkupuude riskirühmadega; • kõrge nakkusrisk ja suurte kollete tekkimise tõenäosus; • väga sagedane kontakt paljude inimestega; • kaugtöö võimaluse puudumine; • õpe, praktika või regulaarne lepinguline töö tervishoiu- või sotsiaalhoolekandeasutuses. Alates 04.03.2021 haldab eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimisele suunatavate inimeste nimekirju Riigikantselei koostöös Sotsiaalministeeriumi ja teiste valdkondade eest vastutavate ministeeriumidega. Riigikantselei koostöös ministeeriumidega määrab kõrgema nakkusohuga eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimise prioriteedid. KOV teenuste puhul toetab koordinatsiooni ja nimekirjade haldamisega ka Päästeamet. Vaktsineerimisele suunatakse sihtrühma kuuluvad inimesed, kui seda võimaldavad Eestisse jõudvad vaktsiinitarned ja riskirühmade hõlmatus. 4 3. Hetkeolukord ja etapid vaktsineerimisvõimaluse avamisel Vaktsineerimise kiirus on sõltunud enim vaktsiinitarnetest Eestisse (vt ka Lisa 2 ja 5), vaktsiinide kasutuselevõtmise kiirus Eestis on Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kõrgem. Ülevaate erinevate sihtrühmade vaktsineerimise ajakavast annab järgmine joonis: Joonis 1. COVID-19 vaktsiinide Eestisse saabuvad tarnekogused 19.04.2021 seisuga ja sihtrühmad, kellele saab võimaldada vaktsineerimist. 3.1. Sihtrühmade hõlmatuse hetkeolukord Seisuga 13.04.2021 on Eestis vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga 260 797 inimest, täiskasvanud elanikkonna hõlmatus vähemalt ühe doosiga on seejuures 24,3%. Vanusrühmades 70-79 ja 80+ hõlmatus on üle 50% (Tabel 1). Kõigi riskirühmade (vt peatükki 2. COVID-19 vaktsineerimise sihtrühmad) vaktsineerimisega hõlmatus on 12.04.2021 seisuga 42,1%. Vähemalt ühe doosiga vaktsineeritutest on ca 20% kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajad või elutähtsate teenuste osutajad, peamiselt sotsiaaltöötajad, siseturvalisuse töötajad, üldhariduskoolide ja lasteaedade töötajad. Piirkondlikult on kõrgeim hõlmatus üle 70-aastaste elanike seas saartel ja Rapla maakonnas, järgnevad Järva maakond ja Lääne maakond, Ida-Virumaa esimeste kuude mahajäämus on hakanud taanduma (vt Tabel 1). 5 Tabel 1. Vähemalt ühe doosiga vaktsineerimisega hõlmatus maakondades vanusgruppide lõikes seisuga 19.04.2021. Kokku 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80+ Maakond hõlmatus 21,6% 0,1% 8,1% 11,0% 17,0% 26,3% 42,0% 59,1% 54,0% Harju maakond 19,5% 0,1% 8,2% 10,6% 16,8% 25,5% 39,2% 57,5% 51,9% Hiiu maakond 32,2% 0,2% 9,3% 15,6% 23,8% 35,0% 52,8% 85,3% 74,7% Ida-Viru maakond 13,5% 0,0% 5,6% 6,5% 9,7% 13,7% 22,3% 34,5% 24,5% Jõgeva maakond 28,9% 0,0% 9,2% 12,5% 19,6% 34,2% 51,2% 65,8% 65,7% Järva maakond 26,9% 0,0% 6,5% 10,7% 16,6% 28,0% 51,7% 68,1% 69,1% Lääne maakond 29,1% 0,0% 8,0% 12,1% 19,3% 32,4% 54,8% 71,3% 68,1% Lääne-Viru maakond 24,9% 0,0% 7,3% 11,1% 18,2% 30,2% 49,7% 59,2% 60,8% Põlva maakond 28,5% 0,1% 8,4% 10,4% 20,2% 32,3% 55,4% 71,3% 62,7% Pärnu maakond 23,0% 0,0% 6,0% 9,1% 14,6% 25,0% 45,7% 61,5% 61,8% Rapla maakond 25,8% 0,0% 6,7% 10,3% 17,7% 28,2% 54,5% 74,3% 71,8% Saare maakond 29,3% 0,0% 7,8% 12,6% 19,9% 33,3% 58,7% 72,6% 72,7% Tartu maakond 25,2% 0,1% 11,9% 16,3% 22,3% 33,1% 52,1% 69,4% 62,6% Valga maakond 22,8% 0,0% 6,5% 8,2% 15,8% 25,0% 45,9% 54,9% 52,1% Viljandi maakond 25,6% 0,0% 6,5% 10,6% 17,2% 27,6% 48,7% 63,4% 66,8% Võru maakond 25,6% 0,0% 7,0% 10,4% 17,8% 29,9% 50,1% 65,4% 57,2% 3.2. Vaktsineerimisvõimaluste avamine II kvartalis 19.04.2021 saavutatud hõlmatust arvestades on 70% eesmärgini jõudmiseks vajalik alustada vaktsineerimiskuuri 1. doosiga 70+ vanuserühmas 24 500 inimesel, 60-69 vanuserühmas 45 500 ja 18- 59-aastastel inimestel 392 000 (vt Tabel 2). Seisuga 19.04.2021 veel laekumata, kuid oodatavate vaktsiinitarnete prognoos võimaldab aprillis veel alustada vaktsineerimisi 1. doosiga ligikaudu 56 000 inimesel, mais alustada 1. doosiga vaktsineerimist ligikaudu 322 000 inimesel ja juunis vähemalt 84 000 inimesel (Tabel 2). Eestisse teise kvartali lõpuks jõudvate COVID-19 vaktsiinide prognoos on esitatud joonisel 1 lk 5. Tabel 2. Eestisse saabuvate COVID-19 vastaste vaktsiinide koguste hinnanguline prognoos kuude lõikes seisuga 19.04.2021 kuni II kvartali lõpuni ning esimeste doosidega vaktsineerimisega 70% hõlmatuse saavutamise ajaline prognoos vanusgruppide kaupa ja selleks vajalik hinnanguline dooside arv. Aprill Kokku Mai Juuni (alates 16. nädalast) Eestisse saabuvad doosid aprill-juuni 1 090 000 107 000 451 000 532 000 Prognoositavad teised doosid 340 000 51 000 129 000 160 000 70+ vanusegrupis 70% hõlmatus 24 500 24 500 60-69 vanusgrupis 70% hõlmatus 45 500 31 500 14 000 18-59 vanusgrupis 70% hõlmatus 392 000 0 308 000* 84 000* Doosid, mille arvelt on võimalik tõsta hõlmatust >70% täiskasvanud elanikkonnast 288 000 *- kasutatavate dooside hulk sõltub muu hulgas konkreetsete vaktsiinide kasutussoovitustest Eestisse jõudvate COVID-19 vaktsiinide tarnete graafikud ja mahud lepitakse kokku Euroopa Komisjoni juhtimisel liikmesriikide vahel arvestades tootjate tootmis- ja tarnimisvõimekust. 6 Aprillis võimaldatakse vaktsineerimist eelkõige 70+ inimestele. Juhul, kui Eestisse saabuvad vaktsiinikogused võimaldavad, siis jätkatakse ka väga kõrge ja kõrge riskiga riskirühma inimeste vaktsineerimisega vastavalt perearstide koostatud riskirühmade järjekorrale. Seejärel on sõltuvalt Eestisse jõudvatest EL müügiloa saanud COVID-19 vastaste vaktsiinide kogustest võimalik järk-järgult avada vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele maikuu jooksul. Vaktsineerimist võimaldatakse vanusrühmade lõikes alljärgnevalt, arvestades haiguse raskema kulu tõenäosuse suurenemist vanusega (vt Lisa 6 Joonis 3): • vanusrühm 60-69; • vanusrühm 50-59; • vanusrühm 16 kuni 49. 7 4. COVID-19 vaktsineerijad ja vaktsineerimiskohad Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul. Pärast iga COVID-19 vastase vaktsiini EL müügiloa saamist korraldatakse vaktsiinispetsiifiline koolitus vaktsiiniomaduste kokkuvõtte ja olemasolevate uuringute põhjal. Koolitused on eesti keelsed vene keelse sünkroontõlkega ning järelvaadatavad (https://www.vaktsineeri.ee/et/tervishoiutootajatele-vaktsineerimine). Tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed vaktsineeritakse üldjuhul haiglates, perearstikeskustes ja kiirabiasutustes. Hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud vaktsineerib üldjuhul õendusteenuse osutaja või perearst asutustes kohapeal. Riskirühmadele võimaldatakse vaktsineerimist üldjuhul perearstikeskustes, kuid inimestele, kes on oma terviseseisundi tõttu sageli haigla vaateväljas on mõistlik pakkuda COVID-19 vastast vaktsineerimist haiglas. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on sellised haigused ja seisundid määratlenud ning need on leitavad Lisas 3. Üldjuhul kehtib printsiip, et teine doos tuleb manustada samas kohas, kus manustati esimene. Kui see ei ole võimalik (nt haigla asub inimese elukohast kaugel, teises maakonnas vms), tuleb teise doosi manustamine eraldi kokku leppida inimese perearstiga. Alates veebruari keskpaigast on lisaks eelnevatele kaasatud ka täiendavad tervishoiuteenuse osutajad, kellega on Eesti Haigekassa vastavad lepingud sõlminud COVID-19 vaktsineerimise läbiviimiseks. Vaktsineerimisi viiakse läbi tervishoiuteenuseosutaja tegevuskohas või väljaspool tegevuskohta, näiteks töökohas või ajutiselt vaktsineerimise läbiviimiseks kohandatud kohas, mis võimaldab korraldada suuremas mahus vaktsineerimisi. Ka väljaspool tegevuskohta vaktsineerimiste korraldamisel tuleb järgida vaktsineerimise korraldamise nõudeid ja pädevate asutuste soovitusi. Suuremahulisemate vaktsineerimiste korraldamiseks väljaspool tegevuskohta on Terviseamet koostanud eraldi juhised (vt Lisa 4). Juhul, kui inimene terviseseisundi tõttu ei saa vaktsineerimiskohta kohale minna, võib vaktsineerimise läbi viia inimese elukohas, kui seda võimaldavad vaktsiinide säilitus- ja transpordinõuded. Vaktsineerimise võimaldamiseks kõikidele soovijatele valmistatakse vastavalt vajadusele ette vaktsineerimiskeskused arvestades maakonna elanike arvu, vaktsineerimisega hõlmatust ja kohalikke vajadusi. Vaktsineerimiskeskuseks võivad olla erinevad ajutised lahendused (kultuuri- või spordihoone, mobiilsed brigaadid vms) või ka kohaliku tervishoiuteenuse osutaja ruumid. 8 5. COVID-19 vaktsineerimise juhtimine ja korraldus Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks võimaldada alates maikuust kõigile soovijatele tasuta ja kodulähedast vaktsineerimist. COVID-19 vastase vaktsineerimise strateegiliste küsimuste lahendusettepanekute ja otsuste ettevalmistamise ja Vabariigi Valitsusse viimise eest vastutab tervise- ja tööminister. COVID-19 vastast vaktsineerimist korraldab Sotsiaalministeerium koos valitsemisala asutuste ja koostööpartneritega lähtudes Vabariigi Valitsuses kinnitatud COVID-19 vaktsineerimise plaanist ja otsustest. 5.1. COVID-19 vastase vaktsineerimise juhtimine Vaktsineerimise ettevalmistust ja käivitamist 2021. aasta esimese kvartali jooksul juhtis COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm. Vaktsiinikoguste suurenemine ja stabiliseerumine võimaldab lähikuudel laiendada vaktsineerimist kogu täiskasvanud elanikkonnale, samal ajal on vaja alustada ettevalmistusi 2021. aasta sügiseks ja 2022. aastaks ning välja töötada vaktsineerimise pikaajaline strateegia. Pika- ja lühiajaliste eesmärkide seadmiseks ning vajalike tegevuste operatiivseks elluviimiseks moodustatakse COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma baasil kaks töörühma: • COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühm, põhiülesandega pikaajalise COVID-19 vastase vaktsineerimise strateegia loomine; • COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm, põhiülesandega COVID-19 vastase vaktsineerimise plaani operatiivne elluviimine ja elanikkonna vaktsineerimise korraldamine 2021. aasta sügiseks. COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühma ülesanded: • COVID-19 vaktsineerimise pikaajaliste eesmärkide seadmine ja tegevuste kavandamine; • COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamine; • Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishangetes osalemise koordineerimine ja Eesti seisukohtade kujundamine; • teaduskoostöö ja ravimiohutuse küsimused ning vaktsineerijatele suuniste andmine riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste alusel; • alla 16-aastaste vaktsineerimise ja elanikkonna võimaliku revaktsineerimise kavandamine; • vajalike IT-lahenduste planeerimine ja osapooltega kokkuleppimine; • vaktsineerimise kokkuvõtete koostamine ja analüüside tegemine; • COVID-19 vaktsineerimise strateegiliste otsuste ja plaanide kommunikatsioon. COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma ülesanded: • elanikkonna vaktsineerimise täpsema tegevuskava koostamine perioodiks mai-august 2021; • vaktsineerimise operatiivne korraldamine COVID-19 vaktsineerimise plaani ja Vabariigi Valitsuse suuniste alusel; • vaktsineerimise koordineerimine perearstikeskustes, haiglates, eratervishoiuasutustes ja vaktsineerimiskohtades; • koostöö ja suhtlus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erasektori esindajatega vaktsineerimise korraldamisel; • vaktsineerimise aruandluse ja ülevaadete esitamine avalikkusele ja Vabariigi Valitsusele; 9 • COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamisega seotud kommunikatsioon. Mõlemale töörühmale annab ekspertnõu immunoprofülaktika ekspertkomisjon, koostööd tehakse Vabariigi Valitsuse COVID-19 teadusnõukojaga. Lisaks toetab vaktsineerimise edukat korraldamist ja elanikkonna teavitamist kommunikatsioonialane töörühm ning vajadusel luuakse täiendavaid temaatilisi alatöörühmi. Laiema elanikkonna vaktsineerimise koordineerimiseks kevade lõpus ja suvekuudel lõi sotsiaalministeerium eraldi ametikoha, kelle põhiülesandeks on juhtida COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma lähtudes käesolevast plaanist, Vabariigi Valitsuse otsustest, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest. Lisaks sellele kaasatakse vastavalt vajadusele ka vaktsineerimise piirkondlikud koordinaatorid, kelle ülesandeks on toetada vaktsineerimise sujuvat toimumist ja infovahetust konkreetsetes maakondades. COVID-19 vaktsineerimise töörühmades osalevate peamiste asutuste vastutusalad: • Sotsiaalministeerium – tervikliku COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise strateegilise plaani koostamine ja selle plaani elluviimise koordineerimine, EL COVID-19 vaktsiinide ühishankes osalemine, riskirühmade täpsustamine, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juhtimine ja töökorraldus, koostöö Vabariigi Valitsuse ja rahvusvaheliste institutsioonidega; • Terviseamet – COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide transpordi ja ladustamise planeerimine ning elluviimine koostöös tervishoiuasutuste ja erasektoriga, vaktsineerijate nõustamine, www.vaktsineeri.ee haldamine, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele COVID-19 vaktsineerimise andmete edastamine ja rahvusvahelistes eksperttöörühmades osalemine; • Eesti Haigekassa – vaktsineerijate rahastamine, suhtlus ja infovahetus vaktsineerijatega, vaktsiinide jaotuskava koostamine, jälgimine ja selle alusel vaktsiinipakkumiste tegemine vaktsineerijatele, ülevaadete ja aruannete koostamine koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega; • Ravimiamet – pädev asutus ravimiohutuse, sh vaktsiinide ohutuse alal, COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide kõrvaltoimete registreerimine ja nende käsitlus, sh avalikkuse teavitamine, koostöö Euroopa Ravimiametiga, sh EL vaktsiinide hindamisprotsessis osalemine; • Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus – COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise digilahenduste arendustegevuste planeerimine, väljatöötamine ja rakendamise koordineerimine koostöös osapooltega, ülevaadete ja aruannete koostamine koostöös Eesti Haigekassaga; • Riigikantselei – kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimise koordineerimine. COVID-19 vaktsineerimise töörühmades osalevate vaktsineerijate ülesandeks on töörühmade tööle sisendi andmine vaktsineerija vaatest, olulisemate kohapealse vaktsineerimise korralduse küsimuste töörühmadesse toomine ja lahendusettepanekute esitamine, esindatavatele organisatsioonidele COVID-19 vaktsineerimise töörühmades kokkulepitu edastamine. 10 5.2. COVID-19 vastase vaktsineerimise korralduse põhimõtted Epideemia olukorras on COVID-19 vaktsineerimise korraldamise üldised põhimõtted järgmised: • esmajärjekorras on oluline vaktsineerimist võimaldada east või terviseseisundist tulenevalt riskirühma kuuluvatele inimestele, et vähendada rasket haigestumist ja tervishoiusüsteemi koormust; • Eestisse jõudvate COVID-19 vaktsiinidega vaktsineerimise võimaldamisel lähtutakse vaktsiinide kasutussoovitustest, mida kohandatakse vastavalt ajas täienevale teadmisele; • Eestisse jõudvad vaktsiinikogused peavad jõudma inimesteni esimesel võimalusel, et immuunsus tekiks võimalikult varakult võimalikult suurel hulgal inimestel ja aitaks seeläbi tõkestada epideemia edasist levikut Eestis; • kõrgema nakatumisega ja/või madalama vaktsineeritusega piirkondadesse võib suunata suuremaid koguseid vaktsiine ja eritähelepanu, et hõlmatust parandada. COVID-19 vastasel vaktsineerimisel kasutatakse Eestis EL müügiloa saanud vaktsiine. Nende soetamiseks osaleb Eesti EL COVID-19 vaktsiinide ühishankes. EL ühishanke vaktsiiniportfellist, sõlmitud eelostulepingutest ja vaktsiinikogustest, mida Eesti on nendest taotlenud, saab ülevaate Lisast 5. COVID-19 vastase vaktsineerimise II kvartali eesmärkide (vt peatükk 1) täitmiseks arvestades Eestisse jõudvate COVID-19 vaktsiinitarnete suuruseid ja senist Eesti elanike vaktsineerimisega hõlmatust vanusgruppide kaupa (vt lisa 1), on oluline vaktsineerimise korraldamisel lähtuda järgmistest põhimõtetest: • vaktsiinidooside jaotamisel on fookus kuni aprilli lõpuni vanusgruppides 70+, st perearstide vaktsineeritavates riskirühmades, hõlmatuse tõstmisel; • vaktsiinidooside jaotamisel keskendutakse seejärel kõikidesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vaktsineerimise võimaldamisele, st ka noorematele terviseseisundist tulenevalt riskirühma kuuluvatele inimestele, kes ei ole veel vaktsineerimise võimalust saanud; • kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimise põhimõtteid uuendatakse valitsuskabineti nõupidamisel ning seda koordineerib Riigikantselei koostöös COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühmaga; • kui riskirühmadesse kuuluvate inimeste hõlmatus vähemalt ühe doosiga vaktsineerimisega pooltes maakondades on 60%, siis alustatakse vaktsineerimise võimaldamisega kõikidele soovijatele vanusgruppide kaupa sõltuvalt Eestisse saabuvatest vaktsiinikogustest ja vanusgruppide või sihtrühmade suurustest; kõigi soovijate puhul liigub fookus järgmisele vanusgrupile siis, kui pooltes maakondades on eelnevates vanusgruppides hõlmatus vähemalt ühe doosiga vaktsineerimisel 50%; • inimestele, kes terviseseisundi tõttu ei saa elukohast lahkuda või see on väga raskendatud, otsitakse koostöös kohalike omavalitsustega lahendus, et võimaldada neile vaktsineerimist. 5.3. COVID-19 vastaste vaktsiinide logistika Vaktsiinitootja vastutab vaktsiinide transpordi eest kokku lepitud kohta liikmesriigis. Eesti puhul on kokku lepitud, et tootja transpordib vaktsiinid Terviseameti kesklattu, kust üldjuhul vaktsiinid pärast arvele võtmist viiakse edasi Terviseameti COVID-19 vaktsiinide logistikapartneri lattu. Ladudes tagatakse vajalikud tingimused vaktsiinide hoiustamiseks (-90 C ͦ kuni +8 Cͦ ). Vaktsiinide laialijaotamine 11 toimub vastavalt vaktsiinide jaotuskavale ja vaktsineerijate tellimustele (Joonis 2). Vaktsineerijatel ei ole vaja luua eritingimusi või soetada lisavahendeid vaktsiinide säilitamiseks. Ka kõige nõudlikumad COVID-19 vaktsiinid säilivad kuni viis päeva vaktsiinide hoiustamise tavatingimustel (+2 Cͦ kuni +8 Cͦ ). Joonis 2. COVID-19 vaktsiini liikumine kuni vaktsineerimiskohani. 5.4. COVID-19 vastaste vaktsiinide tellimine ja vaktsineerimine Kuni Eestisse saabuvad vaktsiinikogused on piiratud, võimaldatakse vaktsineerijatel vaktsiine tellida jaotuskava alusel, mis lepitakse eelnevalt kokku COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühmas, kui on vaktsiinitootjatelt laekunud täpsustatud info tarne suuruse ja aja kohta. Vaktsiinitellimused kinnitatakse läbi elektroonse tellimuskeskkonna, kuhu koondub info nii tellimustest kui ka lao seisust. Vaktsiinisaadetised komplekteeritakse vaktsineerijatele koos manustamiseks vajalike süstalde ja nõeltega ning vaktsineeritavale mõeldud pakendi infolehega, vajadusel lisatakse vaktsiini lahustamiseks lahusti ja lahustamiseks vajalikud süstlad ning nõelad. Eesti- sisese transpordi korraldab Terviseamet vaktsineerimiskohtadesse vaktsiinitootja ette nähtud temperatuuril. Vaktsineerimiskohas vaktsineerija: • koostab sihtrühmapõhise vaktsineerimise ajakava; • kinnitab vajaliku koguse vaktsiini tellimuskeskkonnas; • kutsub sihtrühma esindajad vaktsineerimisele või avab registreerimise vaktsineerimiseks üleriiglises digiregistratuuris või mõnes muus vaktsineerija kasutatavas digikanalis või telefoni teel; • enne vaktsineerimise alustamist tuvastab immuniseerimise ajutised ja püsivad vastunäidustused, selgitab vaktsineerimise vajalikkust, teavitab immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja mida nende tekkimisel ette võtta ning aitab inimesel leida muudele tekkinud küsimustele vastused; • räägib vaktsineeritavale vajadusest anda arstile teada kõigist immuniseerimise järgselt tekkivatest võimalikest kõrvaltoimetest; • broneerib aja teiseks doosiks, kui see on vajalik vaktsiinikuuri lõpetamiseks, ning teavitab sellest vaktsineeritavat; • pärast vaktsineerimist dokumenteerib vaktsineerimise nõuete kohaselt, sh edastab tervise infosüsteemi immuniseerimise teatise; • teavitab immuniseerimisel tekkinud kõrvaltoimetest Ravimiametit (https://ravimiamet.ee/ravimi-korvaltoime-teatis). 12 Vaktsineeritav: • saab kontrollida www.digilugu.ee kaudu, kas kuulub riskirühma terviseseisundi või vanuse tõttu COVID-19 riskirühma või talle on avanenud vanusgruppide alusel vaktsineerimine üleriigilises digiregistratuuris; • saab broneerida vaktsineerimiseks aja vaktsineerija või digiregistratuuri kaudu, kui on vaktsineerimiseks vabu aegu ja kuulub vaktsineeritavasse sihtrühma; • saab lugeda vaktsineerimise kohta üldist ja COVID-19 vaktsineerimise spetsiifilist infot Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee või www.kriis.ee või telefoni teel 1247. • saab soovi korral teavitada Ravimiametit vaktsineerimise järgselt tekkinud võimalikest kõrvaltoimetest; • saab vajadusel küsida tervise alast nõu või infot COVID-19 vaktsiinide kohta oma perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220. Vaktsineerimise korraldamisel tuleb arvestada asjaolu, et vaktsiinid on mitmedoosilistes viaalides ning seetõttu on vaktsineerimiskohtades eriti oluline hoolikas planeerimine. Vaktsiinikao vältimiseks on soovitav pidada varunimekirja juhuks, kui keegi planeeritud vaktsineerimise ajast loobub või ei tule kohale. Nimekirjast tuleb eelistada neid, kes kuuluvad riskirühma (alustades kõige prioriteetsematest rühmadest) või mõnda teise hetkel vaktsineeritavasse sihtrühma. Vaktsineerituks loetakse inimest siis, kui ta on läbinud vaktsineerimiskuuri. Kahedoosilise vaktsiini puhul (nagu näiteks EL müügiloa saanud AstraZeneca, Pfizer/BioNTech ja Moderna vaktsiinid) tähendab see kahte doosi, ühedoosilise vaktsiini puhul (Jansseni vaktsiin) läbitakse kuur vaid ühe doosi süstimisega. COVID-19 haigust põdenuid vaktsineeritakse nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ühe doosiga ja sellega loetakse vaktsineerimine lõpetatuks. Vaktsineerimine loetakse lõpetatuks ka nende inimeste puhul, keda on vaktsineeritud ühe doosiga ja kes on seejärel COVID-19 haiguse läbi põdenud. COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on kõigile Eesti elanikele, sealhulgas ravikindlustamata inimestele (elavad, õpivad või töötavad Eestis), tasuta 2021. aastal. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku vähendamisse ja olukorra normaliseerumisse ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa. 13 6. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsioon Vaktsineerimise kommunikatsiooni eesmärk on anda Eesti inimestele tõenduspõhist ja operatiivset infot, et toetada COVID-19 vastase vaktsineerimise sujuvat toimimist ja võimaldada inimestel teha informeeritud otsuseid. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik: • anda infot vaktsiinide, nende tõhususe, ohutuse ja võimalike kõrvalmõjude kohta; • anda infot vaktsiinide hankimise ja vaktsineerimise korralduse kohta Eestis; • pärssida faktiliselt eksliku ja pahatahtliku väärinfo levikut. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ja Eesti inimeste usaldus vaktsineerimise suhtes on kõrge. Hõlmatus enamike immuniseerimiskava vaktsineerimistega oli 2020. aastal üle 91%. Samuti on aasta- aastalt kasvanud hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega. Tänu vaktsineerimisele on Eestist kadunud mitmed nakkushaigused, mis siiani maailmas veel liikvel on (nt lastehalvatus). Sotsiaalministeerium on igakuiselt mõõtnud Eesti elanike suhtumist COVID-19 vaktsineerimisse. Märtsi lõpu seisuga on end valmis vaktsineerima 75% Eesti elanikest. Nende hulka kuuluvad ka inimesed, kes on juba vaktsineeritud. See näitaja on alates jaanuari algusest kasvanud. Kindlalt oli enda vaktsineerimise vastu jaanuari alguses 15% elanikest, märtsi keskpaigaks langes see näitaja 12% juurde ning püsis sel tasemel ka kuu lõpus. Teadmine sellest, millised vaktsiinid Eestisse jõuavad, millistele sihtrühmadele need sobivad, millised on võimalikud vastunäidustused ja kõrvaltoimed täieneb pidevalt, seetõttu peab ka kommunikatsioon olema piisavalt paindlik ja kiire, et edastada uut teavet ja ennetada võimaliku väärinfo laiemat levimist. Inimestele tuleb operatiivselt jagada infot selle kohta, kellel, millal ja kus on võimalik end vaktsineerida. Inimeste usalduse suurendamiseks on ennekõike vajalik teha tõenduspõhine ja adekvaatne info lihtsasti kättesaadavaks. Seega hõlmavad kommunikatsioonitegevused nii igapäevast informeerimist riigi kanalite kaudu, pressisuhtlust kui ka muid laiemaid teavitustegevusi nii eesti- kui ka venekeelsele elanikkonnale. COVID-19 vaktsineerimisega seotud ametlik info koondub veebilehele vaktsineeri.ee nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Vaktsineerimise sihtrühmi teavitatakse vaktsineerimise võimaluse avanemisest järk-järgult vastavalt vaktsineerimise plaanile. COVID-19 vaktsineerimise kommunikatsiooni koordineerib Sotsiaalministeerium koostöös oma valitsemisalaasutustega, sh Terviseamet, Ravimiamet ja Eesti Haigekassa. Oluline on erinevate ministeeriumite, ametiasutuste, tervishoiuasutuste ja tervishoiu erialaseltside, Vabariigi Valitsuse, COVID-19 teadusnõukoja, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni, kohalike omavalitsuste, era- ja kolmanda sektori ning laiemalt arstkonna ja teadlaskonna kommunikatsioonialane koostöö, lähtuvalt iga organisatsiooni pädevusest. Oluline roll vaktsineerimise suhtes usalduse hoidmisel on tervishoiutöötajatel, kes vaktsineeritavatega vahetult kokku puutuvad. Vaktsineerimise sujuvat kulgu toetab ka hea koostöö ajakirjandusega, mis vaktsineerimist kajastab ning aitab viia tõenduspõhist ja ajakohast informatsiooni laiemalt elanikkonnani. 14 Lisa 1. Vaktsineerimisega hõlmatused seisuga 19.04.2021 ja II kvartali lõpuks seatud eesmärkide saavutamise ajaline prognoos Tabel 1. Vähemalt ühe doosiga vaktsineerimise hõlmatus maakondades vanusgruppide lõikes seisuga 19.04.2021. Kokku 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80+ Maakond hõlmatus 21,6% 0,1% 8,1% 11,0% 17,0% 26,3% 42,0% 59,1% 54,0% Harju maakond 19,5% 0,1% 8,2% 10,6% 16,8% 25,5% 39,2% 57,5% 51,9% Hiiu maakond 32,2% 0,2% 9,3% 15,6% 23,8% 35,0% 52,8% 85,3% 74,7% Ida-Viru maakond 13,5% 0,0% 5,6% 6,5% 9,7% 13,7% 22,3% 34,5% 24,5% Jõgeva maakond 28,9% 0,0% 9,2% 12,5% 19,6% 34,2% 51,2% 65,8% 65,7% Järva maakond 26,9% 0,0% 6,5% 10,7% 16,6% 28,0% 51,7% 68,1% 69,1% Lääne maakond 29,1% 0,0% 8,0% 12,1% 19,3% 32,4% 54,8% 71,3% 68,1% Lääne-Viru maakond 24,9% 0,0% 7,3% 11,1% 18,2% 30,2% 49,7% 59,2% 60,8% Põlva maakond 28,5% 0,1% 8,4% 10,4% 20,2% 32,3% 55,4% 71,3% 62,7% Pärnu maakond 23,0% 0,0% 6,0% 9,1% 14,6% 25,0% 45,7% 61,5% 61,8% Rapla maakond 25,8% 0,0% 6,7% 10,3% 17,7% 28,2% 54,5% 74,3% 71,8% Saare maakond 29,3% 0,0% 7,8% 12,6% 19,9% 33,3% 58,7% 72,6% 72,7% Tartu maakond 25,2% 0,1% 11,9% 16,3% 22,3% 33,1% 52,1% 69,4% 62,6% Valga maakond 22,8% 0,0% 6,5% 8,2% 15,8% 25,0% 45,9% 54,9% 52,1% Viljandi maakond 25,6% 0,0% 6,5% 10,6% 17,2% 27,6% 48,7% 63,4% 66,8% Võru maakond 25,6% 0,0% 7,0% 10,4% 17,8% 29,9% 50,1% 65,4% 57,2% Tabel 2. Eestisse saabuvate COVID-19 vastaste vaktsiinide koguste hinnanguline prognoos kuude lõikes seisuga 19.04.2021 kuni II kvartali lõpuni ning esimeste doosidega vaktsineerimisega 70% hõlmatuse saavutamise ajaline prognoos vanusgruppide kaupa ja selleks vajalik hinnanguline dooside arv. Aprill Kokku Mai Juuni (alates 16. nädalast) Eestisse saabuvad doosid aprill-juuni 1 090 000 107 000 451 000 532 000 Prognoositavad teised doosid 340 000 51 000 129 000 160 000 70+ vanusegrupis 70% hõlmatus 24 500 24 500 60-69 vanusgrupis 70% hõlmatus 45 500 31 500 14 000 18-59 vanusgrupis 70% hõlmatus 392 000 0 308 000* 84 000* Doosid, mille arvelt on võimalik tõsta hõlmatust >70% täiskasvanud elanikkonnast 288 000 *- kasutatavate dooside hulk sõltub muu hulgas konkreetsete vaktsiinide kasutussoovitustest 15 Tabel 3. Vähemalt üks kord vaktsineeritud inimeste arv vanusgruppide lõikes ja 70% hõlmatuseni jõudmiseks vajalike dooside arv, seisuga 19.04.2021. Tabelis ei kajastu isikud, kelle kohta puuduvad andmed maakonniti või on välismaalased. Kokku 0-17 18-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80+ Rahvastik 2020 Allikas: Statistika- amet/TEHIK 1 326 819 257 025 169 043 195 957 182 372 171 098 162 927 111 143 77 254 Vähemalt ühe doosiga vaktsineeritute arv vanusgrupiti 287 080 155 13 713 21 465 30 921 44 925 68 501 65 697 41 703 70% hõlmatuse vajalik minimaalne 1. dooside arv 461 931 391 905 45 548 12 103 12 375 16 Lisa 2. Eestisse jõudnud COVID-19 vaktsiinid Pfizer/BioNTech vaktsiin Pfizer/BioNTech vaktsiin „Comirnaty“ sai EL müügiloa 21.12.2020. Esimesed Comirnaty vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse 26.12.2020. Esimesed vaktsineerimised viidi läbi 27.12.2020. Vaktsiiniomaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on kättesaadavad siin: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-epar-product- information_et.pdf Moderna vaktsiin Moderna vaktsiin „COVID-19 vaccine Moderna“ sai EL müügiloa 6.01.2021. Esimesed vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse 13.01.2021. Vaktsiiniomaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on kättesaadavad siin: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/covid-19-vaccine-moderna-epar- product-information_et.pdf AstraZeneca vaktsiin AstraZeneca vaktsiin „Vaxzevria“ sai EL müügiloa 29.01.2021. Esimesed vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse 7.02.2021. Vaktsiiniomaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on kättesaadavad siin: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/vaxzevria-previously-covid-19- vaccine-astrazeneca-epar-product-information_et.pdf AstraZeneca vaktsiini EL müügiloa saamise ajaks ei olnud piisavalt andmeid selle efektiivsusest vanemaealistel. Seetõttu otsustasid enamik EL riike seada ülemine vanuspiir AstraZeneca vaktsiini kasutamisele. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis 04.02.2021. a soovituse kasutada Eestis AstraZeneca vaktsiini kuni täiendavate andmete laekumiseni alla 70-aastaste inimeste vaktsineerimiseks. Kuna sellel ajal oli pooleli esimeste riskirühmade vaktsineerimine Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinidega, siis tulenevalt AstraZeneca vaktsiini kasutamise soovitustest otsustati alustada vaktsineerimise võimaldamist järgmistele sihtrühmadele esialgsest plaanist oluliselt varem. Tulenevalt täienevast teabest (efektiivsus, ohutus) on Eestis sarnaselt teistele EL riikidele AstraZeneca vaktsiini kasutamise soovitusi muudetud. Tuginedes Ühendkuningriigi AstraZeneca vaktsiini efektiivsuse andmetele otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon 10.03.2021 loobuda ülemise vanuspiiri soovitusest. Sarnaselt teistele EL müügiloa saanud COVID-19 vaktsiinidele jätkati ka AstraZeneca vaktsiini ohutusandmete kogumist. Selle käigus teatas märtsis mitu riiki noorematel inimestel väga harva esinenud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhtudest AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimise järgselt. Euroopa Ravimiamet algatas uurimise, mille tulemusena leiti, et juhtumite seos vaktsiiniga ei 17 olnud kindel, kuid seda hinnati võimalikuks ja seetõttu jätkati uurimist. Üldist kasu ja riski suhet AstraZeneca vaktsiini kasutamisel hindas Euroopa Ravimiamet positiivseks. Alates 18.03.2021 soovitas immunoprofülaktika ekspertkomisjon kasutada AstraZeneca vaktsiini eelkõige üle 60-aastaste vaktsineerimiseks. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon arutas uuesti AstraZeneca vaktsiini kasutust 05.04.2021 ja selle tulemusena otsustati, et juba esimese AstraZeneca vaktsiinidoosi saanute puhul tuleks vaktsineerimiskuur kindlasti lõpetada AstraZeneca vaktsiiniga. Komisjon soovitab esimesi doose alla 60 aastastele inimestele AstraZeneca vaktsiiniga mitte teha kuni on olemas täiendavad andmed trombotsüütide vähesuse ja tromboosijuhtude tekkemehhanismi kohta, mis võimaldaks selle tekke riski vähendada. Jansseni vaktsiin Jansseni vaktsiin „COVID-19 vaccine Janssen“ sai EL müügiloa 11.03.2021. Esimesed vaktsiinidoosid jõudsid Eestisse 13.04.2021. Euroopa Ravimiamet oli selleks ajaks juba alustanud uurimist seoses haruldase tromboosi ja trombotsütopeenia juhtudega pärast Jansseni vaktsiiniga vaktsineerimist Ameerika Ühendriikides. Tootja informeeris sellest 14.04.2021 EL liikmesriike ja andis teada ajutisest tarnete peatamisest kuni Euroopa Ravimiameti uue hinnanguni. Lisaks soovitas tootja oodata vaktsiini kasutuselevõtuga. Vaktsiiniomaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on kättesaadavad siin: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/covid-19-vaccine-janssen-epar- product-information_et.pdf 18 Lisa 3. Inimesed, kellele terviseseisundi tõttu on mõistlik vaktsineerimist pakkuda haiglas Täiskasvanute ja >16 aastaste laste riskirühmad Täiskasvanud: • hemodialüüsi patsiendid; • onkoloogilised haiged, kes saavad keemia-või kiiritusravi; • reumaatilised/süsteemse sidekoehaigustega patsiendid, kes saavad bioloogilist ravi; • tuberkuloosipatsiendid ja psühhiaatrilised haiged, kes pikalt haiglaravil; • organsiirdamise läbinud patsiendid; • Sclerosis multiplex`i bioloogilist ravi saavad patsiendid; • organsiirdamisele minevad patsiendid; • primaarse immuunpuudulikkusega patsiendid; • tsüstilise fibroosiga patsiendid. >16 a vanused krooniliste haigustega lapsed: • rasvumus; • raske geneetiline haigus; • raske neuroloogiline haigus; • raske ainevahetushaigus; • kaasasündinud südamerike; • diabeet; • krooniline neeruhaigus; • krooniline maksahaigus; • astma jt kroonilised kopsuhaigused; • primaarne ja sekundaarne immuunpuudulikkus (ka ravimitest indutseeritud). 19 Lisa 4. Miinimumnõuded suuremahulisemate COVID-19 vastu vaktsineerimiste korraldamiseks väljaspool tervishoiuteenuse osutamise tegevuskohta 1. Üldnõuded • Immuniseerimise korraldab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel antud kehtiva tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja/osutajad. • Tervishoiuteenuse osutaja peab teavitama Terviseametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kavatsusest korraldada immuniseerimisi väljaspool tervishoiuteenuse osutaja Terviseameti registris registreeritud tegevuskohta vähemalt üks nädal enne planeeritavat tegevust, esitades alljärgnevad andmed: ➢ vaktsineerimiskeskuse nimetus, aadress, registratuuri telefoni number; ➢ kontaktisik (nimi, ametikoht, telefoni number, e-mail); ➢ andmed vaktsineerimiskeskuse personali kohta (arstide arv; õdede arv; abipersonali arv); ➢ immuniseerimise teostajate andmed (nimi, eriala (arst/õde/ämmaemand), asutus, immuniseerimisalase koolituse läbimise kuupäev, koolitaja); ➢ vaktsineerimiskeskuse tööajad; ➢ link vaktsineerimiskeskuse kodulehele või alternatiivsele kodulehele, kus on avaldatud info vaktsineerimiskeskuse kohta (olemasolul). • Tervishoiuteenuse osutaja nimel teeb vaktsineerimise toimingud Terviseametis registreeritud arst, õde või ämmaemand, kes on läbinud immuniseerimisalase koolituse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ja kellel on selle kohta kehtiv tunnistus. • Vaktsineerimisteenuse osutamine (sh vaktsiinide käitlemine) toimub tervishoiuteenuste korraldamise seaduses, ravimiseaduses, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud määrustes esitatud nõuete kohaselt. • Patsientide registreerimine immuniseerimisele toimub vastavalt Eesti Haigekassa korraldustele telefoni kaudu või läbi digiregistratuuri. 2. Nõuded ruumidele ja vahenditele • Vaktsineerimiskeskuses peab olema eraldi ooteala, ala immuniseerimiseks ja ala patsientide 15-minutiliseks jälgimiseks pärast vaktsineerimist. • Ruumid peavad võimaldama hoida patsientidel omavahelist distantsi, välja arvatud sama leibkonna liikmetel. • Ruumides peab olema kätepesu ja käte antiseptika võimalus. • Tööpinnad peavad olema vett taluvast materjalist, et võimaldada niisket koristamist ja desinfitseerimist. • Eraldi peab olema ala vaktsiinide ettevalmistamiseks. • Vaktsineerimiseks peab olema eraldi ruum või muu eraldamise võimalus, et oleks tagatud vajalik privaatsus ja teenuse kvaliteetne osutamine ja valmisolek immuniseerimisest tulenevate komplikatsioonidega (ka eluohtlike komplikatsioonidega) tegelemiseks. 20 • Ruumis peab olema tagatud piisav valgustus, mis võimaldab tervishoiutöötajal nõuetekohaselt vaktsineerimist läbi viia. • Vaktsineerimisruumis peab olema piisav ventilatsioon või õhutamise võimalus. • Vajalikud vahendid immuniseerimisteenuse läbiviimiseks: ➢ laud; ➢ tool; ➢ külmik või termokonteiner vaktsiinide hoidmiseks; ➢ prügikast jäätmete jaoks; ➢ nõuetele vastav konteiner ohtlike jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks sh konteiner teravatele-lõikavatele vahenditele; ➢ vahendid naha antiseptikaks ja pindade desinfektsiooniks; ➢ võimalus patsiendi lamama asetamiseks; ➢ plaastrid; ➢ kindad; ➢ maskid; ➢ tervise infosüsteemi immuniseerimisandmeid nõuetekohaselt edastada võimaldav IT- tarkvara ja seadmed; ➢ COVID-19 vaktsiinide kasutamisjuhised eesti keeles; ➢ COVID-19 vaktsiinide infolehed eesti ja vene keeles. • Esmaabivahendid immuniseerimise võimalike kõrvaltoimete, sealhulgas anafülaktilise šoki, raviks: ➢ vahendid veenitee rajamiseks; ➢ ühekordne hapnikumask, AMBU kott ja hapnikuballoon; ➢ vererõhuaparaat; ➢ pulssoksümeeter (või monitor); ➢ kell sekundi lugemisvõimalusega; ➢ žgutt; ➢ spaatel; ➢ lamp kurgu vaatluseks; ➢ vajalikud ravimid: adrenaliin, antihistamiinikumid (klemastiin, loratadiin jms), glükokortikosteroidid (prednisoloon, deksametasoon), kristalloidi infusioonilahused minimaalselt 2 liitrit; ➢ anafülaksia käsitlusjuhis (vt p 6). 3. Infektsioonikontrolli nõuded • Tervishoiuteenuse osutajal peavad olema juhendid, milles on käsitletud kätehügieeni, köha etikett, isikukaitsevahendite kasutamine, töökeskkonna puhastamine ja desinfitseerimine ning jäätmekäitlus. Need peavad oleme kõigile töötajatele kättesaadavad, töötajad peavad olema koolitatud. • Immuniseerimise teostaja peab olema teadlik ülaltoodud nõuetest ning neid järgima. • Immuniseerimise teostaja peab kandma kirurgilist maski. • Immuniseerimise teostaja ei tohi olla ägeda respiratoorse infektsiooni tunnuseid, samuti ei tohi ta olla COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. • Vaktsineerimiskeskuses peab olema tagatud võimekus COVID-19 nakkusriski hindamiseks (kliendi küsitlemine/tervisedeklaratsioon, visuaalne kontroll, temperatuuri mõõtmine). • Vaktsineerimiskeskusesse sisenemisel palutakse kliendil teostada käte antiseptika ning talle antakse kirurgiline mask, jälgides, et klient selle korrektselt paigaldaks. 21 • Ägeda respiratoorsete haigussümptomitega inimesi ei teenindata, nende immuniseerimine lükatakse edasi. • Teadaolevaid COVID-19 haigestunud inimesi ja viimase 10 päeva jooksul haigestunuga lähikontaktis olnud inimesi käsitletakse vastavalt Terviseameti juhistele, nende immuniseerimine lükatakse edasi. 4. COVID-19 vaktsiinide käitlemise nõuded • COVID-19 vaktsiinide transportimine, säilitamine, kasutamine ja kasutuskõlbmatuks muutunud vaktsiinide hävitamine toimub ravimiseaduses sätestatud alustel ja korras ning vastavalt müügiloa hoidja või tootja kehtestatud nõuetele. • Vaktsiinide mitmedoosiliste viaalide kasutamisel tuleb tagada aseptika ja külmahela toimimine kõikide kasutuskordade jooksul. • Vaktsiinide mitmedoosiliste viaalide avamise järel tuleb neid säilitada müügiloa hoidja või tootja kehtestatud nõuete kohaselt. Avatud vaktsiini mitmedoosilist viaali võib kasutada müügiloa hoidja või tootja määratud aja jooksul (vt Lisa 2). • Mitmedoosilise viaali avamise aeg ja lubatud kasutamise aeg peab olema pakendile märgitud. • Immuniseerimise teostaja peab olema eelnevalt vaktsiini käitlemise nõuetega tutvunud. 5. Patsiendi käsitluse nõuded • Immuniseerimise läbiviimisele peab vahetult eelnema immuniseerimise ajutiste ja püsivate vastunäidustuste tuvastamine, mille eest vastutab immuniseerimist teostav tervishoiutöötaja. Immuniseerimise teostaja selgitab patsiendile või tema seaduslikule esindajale immuniseerimise vajalikkust, teavitab teda immuniseerimisega kaasneda võivatest kõrvaltoimetest ja nõustab muudes immuniseerimisega seotud küsimustes. • Enne immuniseerimist antakse patsiendile vaktsiini pakendi infoleht jm infomaterjalid. • Minestusjärgsete traumade vältimiseks süstitakse patsienti istuvas asendis. • Vaktsineerimiskeskuses jälgitakse patsienti 15-20 min pärast vaktsineerimist. • Vaktsineerimisjärgsete terviseprobleemide tekkimise korral võib patsient vajadusel pöörduda nõu saamiseks vaktsineerija või oma perearsti poole või helistada perearsti infotelefonile 1220. Kriitilistel juhtudel tuleb kutsuda kiirabi (tel. 112). 6. Anafülaksia käsitlusjuhis • Asetada inimene lamama, jalad ülespoole, teadvuseta oleku korral asetada vasemale küljele. • Tagada vabad hingamisteed, võimalusel hapniku manustamine. • Manustada adrenaliini 1 mg/1 ml süstelahust2 lihasesse 0,5 ml/doos. • Kui seisund ei parane, siis võib adrenaliini annust korrata 5 minutiliste vahedega. • Nii kiiresti kui võimalik tuleb kutsuda kiirabi (tel 112) ja patsient hospitaliseerida. Isegi kui seisund esialgse raviga paraneb, ei ole välistatud anafülaksia kordusepisoodide teke 24 tunni jooksul. • Vajadusel alustada elustamise ABC võtetega: kaudne südamemassaaž ja kunstlik hingamine suhtes 30:2. • Kohe peale adrenaliini manustamist rajada veenitee. Voluumeni täitmiseks infusioonravi 0,9% NaCl lahusega 1-2 l täiskasvanul. Vajadusel korda boolust. 2 Ampullil võib olla märge, et on 0,18% lahus. See tähendab, et 1 ml lahust sisaldab 1,8 mg adrenaliinbitartraati, mis vastab 1 mg adrenaliinile. Annused kohandamist ei vaja. 22 Lisa 5. COVID-19 vaktsiinide hankimine Eestile Eesti osaleb COVID-19 vastaste vaktsiinide EL ühishankes. Ühishanke läbiviimiseks on sõlmitud kokkulepe3 koos lisaga4, mis volitab Euroopa Komisjoni hankima liikmesriikide nimel COVID-19 vaktsiine. Kõikide liikmesriikide esindajad osalevad EL ühishanke juhtkomisjonis. EL ühises vaktsiiniportfellis on kaheksa vaktsiinikandidaati. Euroopa Komisjon on sõlminud 06.04.2021 seisuga eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Sanofi eelostulepinguga ühinemise saab otsustada hiljem, ülejäänud eelostulepingutega, millega liitumine tuli otsustada viie tööpäeva jooksul lepingu EL liikmesriikidele saatmisest, on Eesti ühinenud. EL liikmesriikideni ei ole veel jõudnud vaktsiinitootjate Novavax ja Valneva eelostulepingud. Tabel 4. EL vaktsiiniportfellis olevad vaktsiinitootjad, kelle eelostulepingutega on Eesti ühinenud või kavandanud ühineda ja tehnoloogiad, millel nende vaktsiinid põhinevad. Tootja Tehnoloogia Eesti dooside arv Inimeste arv AstraZeneca adenoviirusvektor 1 330 000 doosi 665 000 Sanofi valgupõhine 600 000 doosi* 300 000 Janssen Pharmaceutica NV adenoviirusvektor 300 000 300 000 CureVac mRNA 659 383 doosi 329 692 Moderna mRNA 234 467 doosi + 10 000 117 234 + 5 000 lisadoosi 603 876 doosi + 350 000 Pfizer/BioNTech mRNA lisadoosi + 293 084 301 938 + 321 542 lisadoosi* Novavax valgupõhine 293 084 doosi* 146 542 Valneva inaktiveeritud 88 000 doosi* 44 000 KOKKU 4 761 894 2 530 948 *- eelostulepingud, mille puhul ei ole liikmesriikide vaheline dooside jaotus veel lõplikult kokku lepitud ja võivad seetõttu muutuda või ei ole eelostulepingut veel sõlmitud. Vabariigi Valitsuse heakskiidul kavandab Eesti ühineda kõigi vaktsiinitootjate eelostulepingutega EL vaktsiiniportfellis sarnaselt teistele liikmesriikidele, et maandada võimalikke riske, mis võivad realiseeruda EL müügiloa taotlemisel või vaktsiini tootmisel või tarnimisel. Iga lepinguga ühinemise otsustamise hetkel või lisadooside tellimisel hinnatakse täiendavate vaktsiinide ostmise vajadust. Enne EL müügiloa saamist ei ole täpsemalt teada vaktsiinide kõik omadused ja efektiivsus, sh kui pikaks ajaks vaktsineerimine immuunsuse tagab ja mis vanusgruppide puhul on üks või teine vaktsiin efektiivne. Eeldatavasti on Eestisse jõudvaid vaktsiinikoguseid võimalik jaotada mitme aasta peale. Üle jäävaid vaktsiinikoguseid on võimalik edasi müüa või annetada. COVID-19 vaktsiinide jõudmine eraturule laiemalt on lähiajal vähetõenäoline või need kogused on väikesed ja kallid. Paljud riigid sõlmivad usaldusväärsete vaktsiinitootjatega eelostulepinguid juba enne müügiloa saamist. 3 ttps://ec.europa.eu/info/sites/info/files/decision_approving_the_agreement_with_member_states_on_procuring_covid- 19_vaccines_on_behalf_of_the_member_states_and_related_procedures.pdf 4 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/annex_to_the_commission_decision_on_approving_the_agreement_with_mem ber_states_on_procuring_covid-19_vaccines_on_behalf_of_the_member_states_and_related_procedures_.pdf 23 Lisa 6. Haiglasse jõudmise tõenäosus COVID-19 haiguse tõttu vanusgruppide lõikes Haiglasse jõudmise tõenäosus vanusgruppide lõikes 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 0-2 30-29 30-39 40-49 50-59 60-69 70-79 80+ Joonis 3. Haiglasse jõudmise tõenäosus COVID-19 haiguse tõttu seisuga 8.04.2021. Allikas: TEHIK 24 Teema: FW: Lisa Sotsiaalministeeriumi 7.05.2021 kirjale nr 5.1-3/1278-2 From: Kärt Sõber Sent: Friday, May 7, 2021 5:08 PM To: '[email protected]' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Lisa Sotsiaalministeeriumi 7.05.2021 kirjale nr 5.1-3/1278-2 Lugupeetud riigikontrolör Saatsime täna vastuse Teie 07.04.2021 saadetud pöördumisele, käesolevaga edastame ka kirjas mainitud lisadokumendi (manuses): Lisa 1. COVID-19 vaktsineerimise juhtimine Samuti saadame COVID-19 vaktsineerimise plaani 20.04.2021 avaldatud uuendatud versiooni (manuses). Lugupidamisega Kärt Sõber Nõunik Rahvatervise osakond Sotsiaalministeerium Lisa 1 Sotsiaalministeeriumi 07.05.2021 kirjale nr 5.1-3/1278-2 COVID-19 vaktsineerimise juhtimine Vaktsineerimise ettevalmistust ja käivitamist 2021. aasta esimese kvartali jooksul juhtis COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm. Vaktsiinikoguste suurenemine ja stabiliseerumine võimaldab lähikuudel laiendada vaktsineerimist kogu täiskasvanud elanikkonnale, samal ajal on vaja alustada ettevalmistusi 2021. aasta sügiseks ja 2022. aastaks ning välja töötada vaktsineerimise pikaajaline strateegia. Pika- ja lühiajaliste eesmärkide seadmiseks ning vajalike tegevuste operatiivseks elluviimiseks moodustatakse COVID-19 vaktsineerimise juhtrühma baasil kaks töörühma: • COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühm, põhiülesandega pikaajalise COVID-19 vastase vaktsineerimise strateegia loomine; • COVID-19 vaktsineerimise korralduse töörühm, põhiülesandega COVID-19 vastase vaktsineerimise plaani operatiivne elluviimine ja elanikkonna vaktsineerimise korraldamine 2021. aasta sügiseks. COVID-19 vaktsineerimise strateegia töörühma ülesanded: • COVID-19 vaktsineerimise pikaajaliste eesmärkide seadmine ja tegevuste kavandamine; • COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamine; • Euroopa Liidu COVID-19 vaktsiinide ühishangetes osalemise koordineerimine ja Eesti seisukohtade kujundamine; • teaduskoostöö ja ravimiohutuse küsimused ning vaktsineerijatele suuniste andmine riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituste alusel; • alla 16-aastaste vaktsineerimise ja elanikkonna võimaliku revaktsineerimise kavandamine; • vajalike IT-lahenduste planeerimine ja osapooltega kokkuleppimine; • vaktsineerimise kokkuvõtete koostamine ja analüüside tegemine; • COVID-19 vaktsineerimise strateegiliste otsuste ja plaanide kommunikatsioon. COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma ülesanded: • elanikkonna vaktsineerimise täpsema tegevuskava koostamine perioodiks mai-august 2021; • vaktsineerimise operatiivne korraldamine COVID-19 vaktsineerimise plaani ja Vabariigi Valitsuse suuniste alusel; • vaktsineerimise koordineerimine perearstikeskustes, haiglates, eratervishoiuasutustes ja vaktsineerimiskohtades; • koostöö ja suhtlus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja erasektori esindajatega vaktsineerimise korraldamisel; • vaktsineerimise aruandluse ja ülevaadete esitamine avalikkusele ja Vabariigi Valitsusele; • COVID-19 vastase vaktsineerimise korraldamisega seotud kommunikatsioon. Mõlemale töörühmale annab ekspertnõu immunoprofülaktika ekspertkomisjon, koostööd tehakse Vabariigi Valitsuse COVID-19 teadusnõukojaga. Lisaks toetab vaktsineerimise edukat korraldamist ja elanikkonna teavitamist kommunikatsioonialane töörühm ning vajadusel luuakse täiendavaid temaatilisi alatöörühmi. Lisa 1 Sotsiaalministeeriumi 07.05.2021 kirjale nr 5.1-3/1278-2 Laiema elanikkonna vaktsineerimise koordineerimiseks kevade lõpus ja suvekuudel lõi sotsiaalministeerium eraldi ametikoha, kelle põhiülesandeks on juhtida COVID-19 vaktsineerimise korraldamise töörühma lähtudes käesolevast plaanist, Vabariigi Valitsuse otsustest, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest. Lisaks sellele kaasatakse vastavalt vajadusele ka vaktsineerimise piirkondlikud koordinaatorid, kelle ülesandeks on toetada vaktsineerimise sujuvat toimumist ja infovahetust konkreetsetes maakondades. COVID-19 vaktsineerimise töörühmades osalevate peamiste asutuste vastutusalad: • Sotsiaalministeerium – tervikliku COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise strateegilise plaani koostamine ja selle plaani elluviimise koordineerimine, EL COVID- 19 vaktsiinide ühishankes osalemine, riskirühmade täpsustamine, immunoprofülaktika ekspertkomisjoni juhtimine ja töökorraldus, koostöö Vabariigi Valitsuse ja rahvusvaheliste institutsioonidega; • Terviseamet – COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide transpordi ja ladustamise planeerimine ning elluviimine koostöös tervishoiuasutuste ja erasektoriga, vaktsineerijate nõustamine, www.vaktsineeri.ee haldamine, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele COVID-19 vaktsineerimise andmete edastamine ja rahvusvahelistes eksperttöörühmades osalemine; • Eesti Haigekassa – vaktsineerijate rahastamine, suhtlus ja infovahetus vaktsineerijatega, vaktsiinide jaotuskava koostamine, jälgimine ja selle alusel vaktsiinipakkumiste tegemine vaktsineerijatele, ülevaadete ja aruannete koostamine koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega; • Ravimiamet – pädev asutus ravimiohutuse, sh vaktsiinide ohutuse alal, COVID-19 haiguse vastaste vaktsiinide kõrvaltoimete registreerimine ja nende käsitlus, sh avalikkuse teavitamine, koostöö Euroopa Ravimiametiga, sh EL vaktsiinide hindamisprotsessis osalemine; • Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus – COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise digilahenduste arendustegevuste planeerimine, väljatöötamine ja rakendamise koordineerimine koostöös osapooltega, ülevaadete ja aruannete koostamine koostöös Eesti Haigekassaga; • Riigikantselei – kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajate ja elutähtsate teenuste osutajate vaktsineerimise koordineerimine. COVID-19 vaktsineerimise töörühmades osalevate vaktsineerijate ülesandeks on töörühmade tööle sisendi andmine vaktsineerija vaatest, olulisemate kohapealse vaktsineerimise korralduse küsimuste töörühmadesse toomine ja lahendusettepanekute esitamine, esindatavatele organisatsioonidele COVID-19 vaktsineerimise töörühmades kokkulepitu edastamine.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel