Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 24.05.2021 16:15
Adressaat: info.sm <
[email protected]>
Teema: 1-8/383-3 Perelepitusseaduse eelnõu: vastuskiri
Tere
Edastame Eesti Advokatuuri arvamuse perelepitusseaduse eelnõule.
LugupidamisegaSvea Žurbaassistent Eesti AdvokatuurRävala pst 3 10143
TallinnTel 662
[email protected]
Lp Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teie 2 8 .04.2021 nr 1.2 - 2 / 55-1 Sotsiaal ministeerium
[email protected] Meie 2 4 .05.2021 nr 1-8/ 383 -3 Perelepitusseaduse eelnõu Lugupeetud sotsiaalkaitseminister p r Signe Riisalo Täname, et saatsite Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks perelepitusseaduse eelnõu. Eelnõud on analüüsinud advokatuuri perekonnaõiguse komisjon ning k äesolevaga edastame Teile komisjoni seisukohad eelnõu osas. Advokatuur palub arvesse võtta, et uuest riiklikust perelepitussüsteemist hoolimata ei tohi vanematel kaduda õigus suhtluskorra ja elatise kokkuleppeid jätkuvalt advokaatide kaasabil sõlmida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Tehver Esimees Lisa: Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni arvamus
EESTI ADVOKATUUR
PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON
Pr Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister 24. mail 2021
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
ARVAMUS „Perelepitusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu“ kohta
Austatud proua Riisalo,
Täname võimaluse eest avaldada arvamust perelepitusseaduse ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline
edastati Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 28. aprillil 2021.
Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) toetab ühe
täiendava meetmena riiklikku perelepitussüsteemi, mis aitab vanematel
lahkumineku korral sõlmida laste huvidest lähtuvalt kokkuleppeid laste
elukorralduslikes küsimustes eelkõige kohtuväliselt aga ka kohtumenetluse
algstaadiumis. Komisjon peab siiski vajalikuks rõhutada, et sarnaseid vanemate
vahelisi laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid on siiani aidanud vanematel sõlmida
ka advokaadid oma kutsetegevuse raames. Seetõttu on paljud vanemate vahelised
vaidlused saanud lahenduse just kohtuväliselt. Komisjon on seisukohal, et
sõltumata uuest riiklikust perelepitussüsteemist, peab vanematele jääma õigus ja
võimalus soovi korral sõlmida suhtluskorra ja elatise kokkuleppeid jätkuvalt
advokaatide kaasabil. Perelepitusseadusega ei tohi luua olukorda, kus selline
võimalus kaob ära.
Komisjon edastab käesolevaga mõned tähelepanekud, mis vajaksid eelnõus
täpsustamist.
1. Perelepituse konfidentsiaalsus
Perelepituse tunnustatud aluspõhimõtteks on konfidentsiaalsus. Lepituse käigus
avaldatut ei või kasutada edasistes menetlustes, mille eesmärk on hoida
võimalikult kõrgel poolte vastastikust usaldust ja võimalikult madalal konflikti.
Lepituse õnnestumisele töötab vastu, kui pool teab, et tema poolt lepituses
avaldatut võib edasistes menetlustes tema vastu ära kasutada. Sotsiaalhoolekande
seadusesse planeeritavad muudatused näevad ette perelepitaja kohustuse kanda
STAR-i muu hulgas lepitusmenetlusega seotud toimingute andmed. Eelnõust küll ei
selgu, mis on lepitusmenetlusega seotud toimingud, kuid lepitussessioonide sisu ja
arutatut see kindlasti hõlmata ei tohi.
2. Kohustuslik lapse ärakuulamine
Eelnõu kohaselt on perelepitajale kohustuslik lapse ärakuulamine. Sellise
kohustuse seadmine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, kui mõlemad
1
EESTI ADVOKATUUR
PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON
vanemad ühiselt soovivad, et lapsi ära ei kuulataks. Vanemad võivad seejuures
lähtuda soovist last säästa. Üldjuhul on lepitusmenetlusse jõudmisel vanemate
konfliktsus siiski äärmiselt kõrge ja vastastikune usaldus madal, mistõttu võivad
nad pigem soovida ka lapsi ära kuulata. Seda ei peaks aga sätestama absoluutse
kohustusena. Laste ärakuulamine eeldab eriteadmisi ja oskusi, milliseid
perelepitaja ei pruugi omada. Seetõttu on komisjon seisukohal, et lapse
ärakuulamist lepitusmenetluses ei tohi teha kohustuslikuks.
3. Perelepituse erijuhud
Perelepituse erijuhtudeks loeb eelnõu juhtumid, kui on esinenud
lähisuhtevägivalda, lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist või on ühel või
mõlemal vanemal psüühikahäire või vaimupuue.
Rahvusvaheliselt tunnustatud perelepituse põhimõtete (muu hulgas EN ministrite
komitee Suunised liikmesriikidele perelepituse läbiviimise osas) järgi on perelepitus
lubatav, kui selle pooled on võrdsetel võimupositsioonidel. Ühe poole varasema
ja/või edasise süsteemse vägivalla korral teise suhtes on pooled ebavõrdsed,
mistõttu ei ole taasohvristamise vältimiseks perelepitus lubatav. Psüühiline
vägivald on reeglina varjatud ja manipulatsioonide osavuse tõttu tihti väga raskesti
äratuntav, seda ka pika kogemusega paarisuhtevägivallale spetsialiseerunud
ekspertide poolt. Samuti on pooled ebavõrdsed siis, kui ühel pooltest on vaimupuue
ning pooled võivad olla ebavõrdsed, kui ühel pooltest on psüühikahäire.
4. Vanemluskokkulepete kinnitamine
Eelnõu kohaselt muutuvad vanemluskokkulepped nende kinnitamisega SKA poolt
täitedokumentideks. Kui perelepituse senised aluspõhimõtted seavad eesmärgiks
vanemate vahelise konflikti alandamise, siis eesmärk saavutada sundtäidetavus
võib tekitada tugeva surve lepituse „tulemuslikkusele“ ka lepitaja poolt ja seni niigi
kõrget konfliktsust veelgi suurendada.
Vanemluskokkuleppe sundtäidetavuse põhimõtte sätestamisel tuleb arvestada, et
lisaks vanemate läbirääkimiste vahendamisele, mis peaks olema perelepituse
põhisisu, tuleb pooltele enne kokkuleppe allkirjastamist selgitada põhjalikult antava
allkirja õiguslikke tagajärgi, muu hulgas täitemenetluse olemust ja korda. Ka
kohtulike kompromisside kinnitamisel on kohtul (lepinguliste esindajate
puudumisel) kohustus pooltele arusaadavalt selgitada kompromissi õiguslikke
tagajärgi ja kompromissi kinnitamine kohtumäärusega sõltub sellest, kas pooled
on kinnitanud kohtule oma teadlikkust kompromissi tagajärgedest.
Eriti oluline on õiguslike tagajärgede siduvuse selgitamine siis, kui eelnõu
seaduseks kinnitamisel saaks lubatavaks perelepitus vaimupuudega vanema
osalusel. Sellisel juhul peab perelepitajal olema ka pädevus ja eriteadmised
vaimupuudega vanema arusaamisvõime hindamiseks – kas vaimupuudega vanem
saab oma psüühilise seisundi tõttu aru oma allkirja tähendusest ka tegelikult
(näiteks sundtäitmisele allutatava elatisekokkuleppe sõlmimisel) või ainult näiliselt
ja kokkulepe osutub tühiseks.
2
EESTI ADVOKATUUR
PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON
Juhime tähelepanu, et siiani on sarnaseid vanemate vahelisi kokkuleppeid aidanud
vanematel sõlmida ka advokaadid. Eelnõuga tekib olukord, kus perelepitaja
juuresolekul sõlmitud kokkulepped saavad SKA poolt kinnitamise järgselt
täitedokumendiks aga advokaatide vahendusel sõlmitud kokkulepped mitte.
Kokkulepete sisu seejuures ei erine. Komisjon palub kaaluda, kas tulevikus
advokaatide kaasabil sõlmitavaid kokkuleppeid on samuti võimalik SKA poolt
kinnitada ja muuta seeläbi täitedokumendiks.
5. Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine vanemate
kokkuleppel
Eelnõuga soovitakse perekonnaseadusesse teha muudatus, mille kohaselt võivad
vanemad edaspidi sõlmida ühise hooldusõiguse lõpetamise või muutmise
kokkuleppeid perelepitaja vahendusel.
Komisjonile jääb arusaamatuks, miks antakse selline pädevus üksnes
perelepitajatele ning, millisel põhjusel ei võiks vanemad sõlmida vastavaid
hooldusõiguse lõpetamise või muutmise kokkuleppeid edaspidi ka advokaatide
vahendusel. Selline võimalus vähendaks kindlasti kohtute töökoormust.
Komisjon on seisukohal, et juhul, kui on tegemist vanemate vahelise kokkuleppega,
ei tohiks vahet teha, kas see on sõlmitud perelepitaja või vanemate lepinguliste
esindajate kaasabil. Komisjon palub kaaluda vastava õiguse andmist lisaks
perelepitajate ka advokaatidele.
6. Vanemluskokkuleppe täidetavus
Eelnõust ei selgu vanemluskokkuleppe kinnitamisega tekkiva täitedokumendi
täitejõud suhtluskorda puudutavas osas - ei ole üheselt arusaadav, mis toimub siis,
kui üks pool suhtluskorra vanemluskokkulepet rikub. TMS § 179 lg 2 muudatuse
järgi oleks siis sissenõudjal justkui õigus kohe pöörduda kohtutäituri poole
taotlusega teha kohtule ettepanek trahvi (korduval rikkumisel ka aresti)
määramiseks. Et lepituses osalevatele vanematele ei tuleks üllatusena trahvi ja
aresti võimalikkus, tuleks neid ka sellest lepitusmenetluses põhjalikult
informeerida. Selline surve aga ei toeta kindlasti lepitusmenetluse tulemuslikkust
– vanema vabatahtlikku soovi vanemluskokkulepet sõlmida. Vanema
informeerimata jätmine aga ei tagaks lepitusmenetluse ja selle läbiviija
erapooletust (üks pooltest tunneks ennast petetuna).
Kui vanemluskokkulepe on sundtäidetav, peaks SKA poolt kinnitatav dokument
juba sisaldama võimalikke sunnivahendeid. Vastasel juhul on täituri võimalused
kokkulepet sundtäita väga piiratud. Jõu kasutamine käib ja peaks ka edaspidi
käima läbi kohtu. Täitur saab ainult kutsuda üles kokkulepet järgima ja teha
trahvihoiatuse, mis kulmineeruks kohtule trahvi ettepaneku tegemisega.
Kokkuvõtteks on vanemluskokkuleppe sundtäidetavus problemaatiline. Lepitaja
3
EESTI ADVOKATUUR
PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON
juures sõlmitud vanemate kokkulepe ei pruugi arvestada lapse tahet ja huve
(menetlus on suunatud lapse ärakuulamisest sõltumata vanemate vabale tahtele).
Kohtumenetluses on lapsel esindaja ning lapse huve tagab lisaks kohalik
omavalitsus ning kohus.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Orav
Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees
4