dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 24. mai 2021
Viit
1.2-2/55-16
Registreeritud
24. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Advokatuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Perelepitusseaduse eelnõu - arvamuse edastamine (Eesti Advokatuur) 24.05...asice186 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 24.05.2021 16:15 Adressaat: info.sm <[email protected]> Teema: 1-8/383-3 Perelepitusseaduse eelnõu: vastuskiri Tere Edastame Eesti Advokatuuri arvamuse perelepitusseaduse eelnõule. LugupidamisegaSvea Žurbaassistent Eesti AdvokatuurRävala pst 3 10143 TallinnTel 662 [email protected] Lp Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Teie 2 8 .04.2021 nr 1.2 - 2 / 55-1 Sotsiaal ministeerium [email protected] Meie 2 4 .05.2021 nr 1-8/ 383 -3 Perelepitusseaduse eelnõu Lugupeetud sotsiaalkaitseminister p r Signe Riisalo Täname, et saatsite Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks perelepitusseaduse eelnõu. Eelnõud on analüüsinud advokatuuri perekonnaõiguse komisjon ning k äesolevaga edastame Teile komisjoni seisukohad eelnõu osas. Advokatuur palub arvesse võtta, et uuest riiklikust perelepitussüsteemist hoolimata ei tohi vanematel kaduda õigus suhtluskorra ja elatise kokkuleppeid jätkuvalt advokaatide kaasabil sõlmida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Tehver Esimees Lisa: Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni arvamus EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Pr Signe Riisalo, sotsiaalkaitseminister 24. mail 2021 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn ARVAMUS „Perelepitusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu“ kohta Austatud proua Riisalo, Täname võimaluse eest avaldada arvamust perelepitusseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline edastati Eesti Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 28. aprillil 2021. Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) toetab ühe täiendava meetmena riiklikku perelepitussüsteemi, mis aitab vanematel lahkumineku korral sõlmida laste huvidest lähtuvalt kokkuleppeid laste elukorralduslikes küsimustes eelkõige kohtuväliselt aga ka kohtumenetluse algstaadiumis. Komisjon peab siiski vajalikuks rõhutada, et sarnaseid vanemate vahelisi laste huvidest lähtuvaid kokkuleppeid on siiani aidanud vanematel sõlmida ka advokaadid oma kutsetegevuse raames. Seetõttu on paljud vanemate vahelised vaidlused saanud lahenduse just kohtuväliselt. Komisjon on seisukohal, et sõltumata uuest riiklikust perelepitussüsteemist, peab vanematele jääma õigus ja võimalus soovi korral sõlmida suhtluskorra ja elatise kokkuleppeid jätkuvalt advokaatide kaasabil. Perelepitusseadusega ei tohi luua olukorda, kus selline võimalus kaob ära. Komisjon edastab käesolevaga mõned tähelepanekud, mis vajaksid eelnõus täpsustamist. 1. Perelepituse konfidentsiaalsus Perelepituse tunnustatud aluspõhimõtteks on konfidentsiaalsus. Lepituse käigus avaldatut ei või kasutada edasistes menetlustes, mille eesmärk on hoida võimalikult kõrgel poolte vastastikust usaldust ja võimalikult madalal konflikti. Lepituse õnnestumisele töötab vastu, kui pool teab, et tema poolt lepituses avaldatut võib edasistes menetlustes tema vastu ära kasutada. Sotsiaalhoolekande seadusesse planeeritavad muudatused näevad ette perelepitaja kohustuse kanda STAR-i muu hulgas lepitusmenetlusega seotud toimingute andmed. Eelnõust küll ei selgu, mis on lepitusmenetlusega seotud toimingud, kuid lepitussessioonide sisu ja arutatut see kindlasti hõlmata ei tohi. 2. Kohustuslik lapse ärakuulamine Eelnõu kohaselt on perelepitajale kohustuslik lapse ärakuulamine. Sellise kohustuse seadmine ei ole komisjoni hinnangul põhjendatud, kui mõlemad 1 EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON vanemad ühiselt soovivad, et lapsi ära ei kuulataks. Vanemad võivad seejuures lähtuda soovist last säästa. Üldjuhul on lepitusmenetlusse jõudmisel vanemate konfliktsus siiski äärmiselt kõrge ja vastastikune usaldus madal, mistõttu võivad nad pigem soovida ka lapsi ära kuulata. Seda ei peaks aga sätestama absoluutse kohustusena. Laste ärakuulamine eeldab eriteadmisi ja oskusi, milliseid perelepitaja ei pruugi omada. Seetõttu on komisjon seisukohal, et lapse ärakuulamist lepitusmenetluses ei tohi teha kohustuslikuks. 3. Perelepituse erijuhud Perelepituse erijuhtudeks loeb eelnõu juhtumid, kui on esinenud lähisuhtevägivalda, lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist või on ühel või mõlemal vanemal psüühikahäire või vaimupuue. Rahvusvaheliselt tunnustatud perelepituse põhimõtete (muu hulgas EN ministrite komitee Suunised liikmesriikidele perelepituse läbiviimise osas) järgi on perelepitus lubatav, kui selle pooled on võrdsetel võimupositsioonidel. Ühe poole varasema ja/või edasise süsteemse vägivalla korral teise suhtes on pooled ebavõrdsed, mistõttu ei ole taasohvristamise vältimiseks perelepitus lubatav. Psüühiline vägivald on reeglina varjatud ja manipulatsioonide osavuse tõttu tihti väga raskesti äratuntav, seda ka pika kogemusega paarisuhtevägivallale spetsialiseerunud ekspertide poolt. Samuti on pooled ebavõrdsed siis, kui ühel pooltest on vaimupuue ning pooled võivad olla ebavõrdsed, kui ühel pooltest on psüühikahäire. 4. Vanemluskokkulepete kinnitamine Eelnõu kohaselt muutuvad vanemluskokkulepped nende kinnitamisega SKA poolt täitedokumentideks. Kui perelepituse senised aluspõhimõtted seavad eesmärgiks vanemate vahelise konflikti alandamise, siis eesmärk saavutada sundtäidetavus võib tekitada tugeva surve lepituse „tulemuslikkusele“ ka lepitaja poolt ja seni niigi kõrget konfliktsust veelgi suurendada. Vanemluskokkuleppe sundtäidetavuse põhimõtte sätestamisel tuleb arvestada, et lisaks vanemate läbirääkimiste vahendamisele, mis peaks olema perelepituse põhisisu, tuleb pooltele enne kokkuleppe allkirjastamist selgitada põhjalikult antava allkirja õiguslikke tagajärgi, muu hulgas täitemenetluse olemust ja korda. Ka kohtulike kompromisside kinnitamisel on kohtul (lepinguliste esindajate puudumisel) kohustus pooltele arusaadavalt selgitada kompromissi õiguslikke tagajärgi ja kompromissi kinnitamine kohtumäärusega sõltub sellest, kas pooled on kinnitanud kohtule oma teadlikkust kompromissi tagajärgedest. Eriti oluline on õiguslike tagajärgede siduvuse selgitamine siis, kui eelnõu seaduseks kinnitamisel saaks lubatavaks perelepitus vaimupuudega vanema osalusel. Sellisel juhul peab perelepitajal olema ka pädevus ja eriteadmised vaimupuudega vanema arusaamisvõime hindamiseks – kas vaimupuudega vanem saab oma psüühilise seisundi tõttu aru oma allkirja tähendusest ka tegelikult (näiteks sundtäitmisele allutatava elatisekokkuleppe sõlmimisel) või ainult näiliselt ja kokkulepe osutub tühiseks. 2 EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON Juhime tähelepanu, et siiani on sarnaseid vanemate vahelisi kokkuleppeid aidanud vanematel sõlmida ka advokaadid. Eelnõuga tekib olukord, kus perelepitaja juuresolekul sõlmitud kokkulepped saavad SKA poolt kinnitamise järgselt täitedokumendiks aga advokaatide vahendusel sõlmitud kokkulepped mitte. Kokkulepete sisu seejuures ei erine. Komisjon palub kaaluda, kas tulevikus advokaatide kaasabil sõlmitavaid kokkuleppeid on samuti võimalik SKA poolt kinnitada ja muuta seeläbi täitedokumendiks. 5. Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine vanemate kokkuleppel Eelnõuga soovitakse perekonnaseadusesse teha muudatus, mille kohaselt võivad vanemad edaspidi sõlmida ühise hooldusõiguse lõpetamise või muutmise kokkuleppeid perelepitaja vahendusel. Komisjonile jääb arusaamatuks, miks antakse selline pädevus üksnes perelepitajatele ning, millisel põhjusel ei võiks vanemad sõlmida vastavaid hooldusõiguse lõpetamise või muutmise kokkuleppeid edaspidi ka advokaatide vahendusel. Selline võimalus vähendaks kindlasti kohtute töökoormust. Komisjon on seisukohal, et juhul, kui on tegemist vanemate vahelise kokkuleppega, ei tohiks vahet teha, kas see on sõlmitud perelepitaja või vanemate lepinguliste esindajate kaasabil. Komisjon palub kaaluda vastava õiguse andmist lisaks perelepitajate ka advokaatidele. 6. Vanemluskokkuleppe täidetavus Eelnõust ei selgu vanemluskokkuleppe kinnitamisega tekkiva täitedokumendi täitejõud suhtluskorda puudutavas osas - ei ole üheselt arusaadav, mis toimub siis, kui üks pool suhtluskorra vanemluskokkulepet rikub. TMS § 179 lg 2 muudatuse järgi oleks siis sissenõudjal justkui õigus kohe pöörduda kohtutäituri poole taotlusega teha kohtule ettepanek trahvi (korduval rikkumisel ka aresti) määramiseks. Et lepituses osalevatele vanematele ei tuleks üllatusena trahvi ja aresti võimalikkus, tuleks neid ka sellest lepitusmenetluses põhjalikult informeerida. Selline surve aga ei toeta kindlasti lepitusmenetluse tulemuslikkust – vanema vabatahtlikku soovi vanemluskokkulepet sõlmida. Vanema informeerimata jätmine aga ei tagaks lepitusmenetluse ja selle läbiviija erapooletust (üks pooltest tunneks ennast petetuna). Kui vanemluskokkulepe on sundtäidetav, peaks SKA poolt kinnitatav dokument juba sisaldama võimalikke sunnivahendeid. Vastasel juhul on täituri võimalused kokkulepet sundtäita väga piiratud. Jõu kasutamine käib ja peaks ka edaspidi käima läbi kohtu. Täitur saab ainult kutsuda üles kokkulepet järgima ja teha trahvihoiatuse, mis kulmineeruks kohtule trahvi ettepaneku tegemisega. Kokkuvõtteks on vanemluskokkuleppe sundtäidetavus problemaatiline. Lepitaja 3 EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON juures sõlmitud vanemate kokkulepe ei pruugi arvestada lapse tahet ja huve (menetlus on suunatud lapse ärakuulamisest sõltumata vanemate vabale tahtele). Kohtumenetluses on lapsel esindaja ning lapse huve tagab lisaks kohalik omavalitsus ning kohus. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Orav Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel