Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise
Meie 24.05.2021 nr 9-2/2861-2
volinik
[email protected]
Vastus ettepanekule
Hea soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole karistusseadustiku § 152 lõike 1 muutmisettepanekuga. Teie
ettepaneku kohaselt vajab osutatud säte kohandamist viisil, et sellega oleks tagatud kooskõla nii
võrdse kohtlemise seaduse kui ka puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
Justiitsministeerium tänab Teid ettepaneku eest! Teie probleemipüstitus on oluline ja mitte üksnes
viidete tõttu võrdse kohtlemise seadusele ja puuetega inimeste õiguste konventsioonile, vaid ka
seetõttu, et meie kõigi kohus on püüelda võrdsete võimaluste loomise suunas, tagada kõigi inimeste
võrdset kohtlemist ja teostada seda kõike asjakohaste ning tõhusate meetmetega. Toetamist vääriv
on ka Teie mõttekäik, et võrdse kohtlemise seadus ja karistusseadustiku § 152 moodustavad võrdsete
õiguste kaitse tagamisel ühtse terviku. Märgite õigesti, et erinevalt võrdse kohtlemise seaduse § 1
lõikest 1, ei ole karistusseadustiku § 152 loetelus kaitstud rühma tunnusena nimetatud puude tunnust.
Sestap väärib karistusseadustiku § 152 üle vaatamist.
Siinkohal märgime, et karistusseadustiku § 152 vajab sisulisemat ja Teie välja toodust ulatuslikumat
analüüsi. Spetsialistid on hinnanud sätte pealkirja „Võrdõiguslikkuse rikkumine“ ebaõnnestunuks. Ka
kaitstavate rühmade tunnuste loetelu võib osutuda ebapiisavaks. Nii näiteks ei nimeta kehtiv
regulatsioon pärilikkusriski või perekondlike kohustuste täitmist seoses hoolduskohustuse
teostamisega. Analüüsi vajab ka karistusseadustiku § 152 teine alternatiiv, mis näeb ette vastutuse
inimesele ebaseaduslike eeliste andmise eest tema mõnda kaitstud rühma kuulumise alusel. Nii ei
peaks paljulapselisele perele seadusega sätestamata eelise andmine olema etteheidetav. Samuti
vajab üle vaatamist normi kvalifitseeritud koosseis, s.h küsimuses kas kvalifitseeriva tunnusena peaks
koosseis sätestama vastutuse teo toimepanemise eest mitme inimese suhtes või näiteks
ametiseisundit ära kasutades.
Nagu näete, osutub karistusseadustiku § 152 problemaatika märkimisväärselt mitmekesisemaks ja
nõuab erinevate aspektide sisulist analüüsi ning hindamist. Justiitsministeeriumi veendumusel on
kõigiti mõistlik käsitleda nii Teie tõstatatut kui ka mitteammendavalt osutatud küsimuste ringi
kompaktselt.
Täname Teid veel kord ettepaneku eest ja ühtlasi anname teada, et Justiitsministeerium liigub
karistusseadustiku § 152 analüüsiga edasi esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Lisaadressaadid:
Sotsiaalministeerium
Merit Bobrõšev 6208 154
[email protected]