Siret Kotka
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 24.05.2021 nr 1.2-5/1763-1
Muudatusettepanekud kollektiivlepingu seaduse
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
383 SE
Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees
Sotsiaalkomisjoni menetluses on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 SE. Käesolevaga palume eelnõu täiendada
tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu sätetega. Kui Riigikogu peab sobivamaks saate loomulikult otsustada täiendada
muudatusettepanekuga mõnda muud eelnõu.
Registreeritud töötus ja töötushüvitiste (töötutoetus ja töötuskindlustushüvitis) saajate arv
kasvas märgatavalt 2020. aasta esimeses pooles. Kuna töötushüvitisi määratakse
maksimaalselt aastaks, on lähiajal tuhandetel töötutel töötushüvitiste maksmine lõppenud või
lõppemas, samas COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu on
endiselt keeruline töötutel tööd leida. Hoolimata 2020. aastal tarvidusele võetud meetmetest
(töötasu hüvitis, töötasu toetus, 2020. aasta augustis tõsteti töötuskindlustushüvitise määra
esimesel sajal päeval 50% pealt 60%-ni ning 2021. aasta jaanuarist suurendati töötutoetust
kuni 292 euroni kuus), mis on olnud hõive säilitamiseks ja vaesusriski vähendamisel1
edukad, on registreeritud töötus kasvanud. COVID-viiruse levikust ja leviku tõkestamiseks
seatud piirangute mõjul on registreeritud töötus 2021. aasta aprilli lõpuks võrreldes 2019.
aasta aprilliga kasvanud 24 142 ehk 77% võrra. 23.05.2021 seisuga on registreeritud töötuid
53 480 ehk 8,2% tööjõust.
Jätkuvalt töise tuluta, kuid varasemalt töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse saajate
osakaal on ajas kasvanud, kuna määratud töötushüvitised hakkavad lõppema või on
lõppenud. Samaaegselt töö leidmise võimalused ei ole jõudsalt paranenud. Olukorrale on
viidanud ka SA Poliitikauuringute Keskus Praxis 2021. aastal koostatud ja avaldatud
poliitikaanalüüsis.2
Arvestades töötuse sesoonsust on sügisel oodata tööpuuduse kasvu. Pandeemia võimalike
järgnevate lainete tulekuks on tarvis rakendada meetmeid töötute toimetuleku toetamiseks,
tööturuga seose hoidmiseks ja tarbimisvõimekuse säilitamiseks, et toetada majandust. Töö
leidmise tõenäosus ei sõltu üksnes inimese tahtest, vaid ka tööturu üldisest olukorrast. Mida
rohkem on töötuid ja vähem vakantseid töökohti, seda keerulisem ja aeganõudvam on töötul
1 Koppel, K., Laurimäe, M. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Meetmed töötute toetamsieks ja
vaesuse ennetamiseks. Tallinn. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Töötukassa töötasu hüvitis 2020. Tallinn: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
2 Koppel, K. & Laurimäe, M. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Töötukassa töötasu hüvitis 2020.
Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
leida sobivat tööd. Uue töö leidmise keerukus seab töötushüvitisi mitte saavad töötud
süvavaesuse riski.
Pandeemia esimese ja teise laine mõjud avaldusid Eesti tööturul kiires tööpuuduse kasvus,
seega on tarvis luua võimalus kiirelt reageerida muutustele tööturul ka sügisel. Kehtivad
töötushüvitiste maksmise tingimused täna ei sõltu olukorrast tööturul. Töötute toetamiseks on
sarnaselt teistele EL riikidele üheks kiiremaks lahenduseks pikendada ajutiselt
töötushüvitiste maksmise kestust.3
Seetõttu on vajalik pikendada töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust 60
kalendripäeva võrra juhul, kui olukord tööturul halveneb (s.t registreeritud töötuse määr
Eestis kokku tõuseb üle 8,5%). Töötushüvitiste pikendamiseks on vajalik tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse (TTTS) ja töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) muutmine. Muudatus on
ajutine ja lähtuks 2021. aasta registreeritud töötuse näitajatest.
Muudatuste väljatöötamisele eelnes töötuskindlustuse seaduse ning tööturuteenuste ja -
toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus4, mis esitati 24. jaanuaril
2020. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele
huvigruppidele. Samuti on muudatust arutatud Eesti Töötukassa Nõukogus ning Eesti
Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajatega. Vabariigi Valitsus kiitis
muudatusettepanekud heaks 20. mail 2021. a.
Kui töötuse määr peaks taas tõusma üle 8,5%, siis olenevalt kuust võib ühe kuu lõppevate
töötuskindlustushüvitiste pikendamise kulu koos sotsiaalmaksuga olla vahemikus 1,0 kuni
1,5 miljonit eurot ja töötutoetuse kulu ühes kuus 0,28-0,38 miljoni euro vahel.
Eelnimetatud muudatused on koos selgitustega esitatud käesoleva kirja lisana.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
Lisa: Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise
seaduse muudatused
Kadi Kanarbik 6269 235
[email protected]
3Töötushüvitisi on kriisi ajal pikendanud ka mitmed teised EL riigid.
4Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f580df2f-4096-
4828-9849-bbc859af99a6#LO9Og0gt
Lisa
Täiendada eelnõu §-dega 7-9 koos muudatuste selgitustega allolevalt:
§ 7. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmine
Tööturuteenuste ja -toetuste seadust täiendatakse §-ga 434 järgmises sõnastuses:
„§ 434. Täiendavalt töötutoetuse maksmise erisus
(1) Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 päeva töötutoetust, kui töötutoetuse
maksmise ajavahemiku lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2) töötutoetuse maksmise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022.
aasta 28. veebruar.
(2) Eesti Töötukassa arvutab ja avaldab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra oma
kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(3) Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud
töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev
arv on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal
pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra
ülespoole.“.
§ 8. Töötuskindlustuse seaduse muutmine
Töötuskindlustuse seadust täiendatakse §-ga 524 järgmises sõnastuses:
„§ 524. Täiendavalt töötuskindlustushüvitise maksmise erisus
(1) Töötule makstakse ühekordselt täiendavalt 60 kalendripäeva töötuskindlustushüvitist, kui
töötuskindlustushüvitise perioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused:
1) registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5%;
2) töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022.
aasta 28. veebruar.
(2) Töötukassa arvutab ja avaldab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra oma
kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks.
(3) Registreeritud töötuse määr esitatakse täpsusega üks koht pärast koma. Registreeritud
töötuse määr ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Kui teisel kohal pärast koma olev
arv on 0–4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui teisel kohal
pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse esimesel kohal olev number ühe võrra
ülespoole.“.
§ 9. Seaduse jõustumine
Käesolev seaduse jõustub 2021. aasta 31. juulil.
Eelnõu §-ga 7 täiendatakse TTTS §-ga 434, luues tähtajalise võimaluse töötutoetuse
täiendavaks maksmiseks 60 päeva võrra. Muudetakse ainult ajutiselt töötutoetuse maksmise
kestust, ülejäänud osas (asendusmäärad, toetuse maksmise lõpetamine, korduvtaotlemine
jne) muudatusi ei ole.
Muudatus rakendub, kui registreeritud töötuse määr Eestis tõuseb üle 8,5%. Eesti Töötukassa
(edaspidi töötukassa) arvutab ja avaldab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra
oma kodulehel üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Muudatus
rakendub nende töötute suhtes, kelle töötutoetus lõppeb registreeritud töötuse määra
avaldamise kuule järgneval kuul. Näide: registreeritud töötuse määr septembris 2021. a on
8,6%. Töötukassa avaldab registreeritud töötuse määra oktoobris 2021. a ja töötutoetust
pikendatakse nendel töötutel, kellel see lõpeks novembris 2021. a.
Töötutoetust pikendatakse registreeritud töötutel, kelle töötutoetuse lõppemine jääb
ajavahemikku september 2021 – veebruar 2022. Töötutoetust pikendatakse ühe töötutoetuse
saaja kohta üks kord.
Üldine töötutoetuse maksmise ajavahemik on sätestatud TTTS § 30-s. Kehtiva õiguse kohaselt
makstakse töötutoetust töötule maksimaalselt 270 päeva. Pikendamisele on õigus ainult neil
töötutel, kellele töötutoetuse maksmine lõpeb selle ammendumise tõttu (TTTS § 30 lg 1 - 3).
Nagu ka paljud teised Euroopa Liidu riigid keskendus Eesti kriisi alguses pigem tööhõive
säilitamisele ning töötuse kasvu ennetamisele. Hõive säilitamiseks rakendati meetmeid nii
töötajate palgakulude hüvitamiseks kui ka ettevõtete tegevuse toetamiseks. Meetmetest
olenemata on töötus oluliselt kasvanud ja seetõttu on vajalik ka töötute täiendav toetamine.
Pandeemia algusest on möödas aasta ning tuhandetel töötutel on töötushüvitised lõppenud
või lõppemas, kuid COVID-19 kriisist tulenevate piirangute ja kaudsemate mõjude tõttu on
endiselt keeruline töötutel tööd leida. Uue töö leidmise keerukus seab töötushüvitisi mitte
saavad töötud süvavaesuse riski. Pandeemia võimalike järgnevate lainete tulekuks on tarvis
rakendada meetmeid töötute toimetuleku toetamiseks, tööturuga seose hoidmiseks ja
tarbimisvõimekuse säilitamiseks, et toetada majandust. Arvestades, et pandeemia esimese ja
teise laine mõjud avaldusid Eesti tööturul kiires tööpuuduse kasvus, luuakse eelnõus
sätestatud ajutiste meetmega võimalus sügisel kiirelt reageerida tööturul toimuvatele
võimalikele muudatustele.
Eelnõuga võimaldatakse töötutel, kelle töötushüvitised on kõrgema töötusega perioodil
lõppemas, töötutoetuse maksmist ajutiselt üks kord pikendada 60 päeva võrra. Töötukassa
pikendab töötutoetuse maksmist automaatselt, kui on täidetud kõik TTTS §-s 434 sätestatud ja
muud TTTSis sätestatud töötutoetuse maksmise tingimused. Toetuse pikendamise eesmärk
on toetada töötute tööotsinguid ja majanduslikku toimetulekut ajal, mil tööd on raske leida.
Pandeemia esimene ja teine laine on näidanud, et olukord tööturul võib muutuda väga kiiresti.
Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud pikendamine pikemaks perioodiks kui 60 päeva.
Töötushüvitiste pikemaajalisel maksmisel võib olla hoopis äraspidine mõju tööle naasmise
motivatsioonile ja majanduskasvule.
Sarnaselt on töötushüvitiste maksmise kestust pikendatud ka teistes Euroopa Liidu
liikmesriikides. Näiteks Saksamaa pikendas töötushüvitiste maksmist kolme kuu võrra, Kreeka
kahe kuu võrra, Slovakkia korduvalt ühe kuu võrra.1
Kui töötutoetuse saajal lõpetatakse ennetähtaegselt töötutoetuse maksmine, kuid ta jääb
uuesti töötuks, siis on tal võimalik kasutada eelmisest töötuse perioodist kasutamata jäänud
töötutoetuse päevi, sealhulgas pikendatud töötutoetuse kasutamata päevi.
TTTS § 434 lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et töötutoetust makstakse täiendavalt neile töötuna
arvel olevatele inimestele, kellel töötushüvitise maksmise lõppemise päevale eelnenud üle-
eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määr Eestis kokku on kõrgem kui 8,5%.
1 Koppel, K.,Laurimäe, M. (2021). COVID-19 sotsiaal-majanduslik mõju: Meetmed töötute toetamiseks
ja vaesuse ennetamiseks. Tallinn. SA Poliitikauuringute Keskus Praxis
Majanduse konjunktuuri muutustele viitavad mitmed näitajad (nt muutused ettevõtete
käibenumbrites, vakantsete töökohtade arvus, tööjõu liikumise voogudes). Eelnõu koostamise
ajal kaaluti erinevaid näitajaid, kuid neil oli mitmeid puudusi:
registreeritud töötuse määr – reageerib kiirelt muutustele tööturul, näitaja arvutamine on
võimalik reaalajas ja tulemuste avaldamine on suhteliselt kiire (eelmise kuu registreeritud
töötuse määra statistika avaldatakse töötukassa kodulehel üldjuhul järgmise kuu 10.
kuupäevaks), metoodika on püsinud ajas muutumatu, mõõtmine on lihtsasti
administreeritav töötukassa poolt, kes ka hüvitiste määramise otsuseid teeb;
Eesti tööjõu-uuringu andmete põhjal arvutatud töötuse määr – tegemist on regulaarselt läbi
viidava ja kokkulepitud metoodika alusel Eesti Statistikaameti poolt läbi viidava
valikuuringuga (mitte kõiki hõlmavate registriandmetega), mistõttu võib tõenäosuslikust
valikust tuleneva vea suurus ja valimi maht mõjutada näitaja punktihinnangu väärtust.
Lisaks on tööjõu-uuringus tööjõu suurust alahinnatud, kuna ei arvestata välisresidentide
hõivatust Eestis;
loomulik tööpuuduse määr – tegemist on statistilise hinnanguga tööpuudusele, mis
teoreetiliselt ei tekitaks inflatsioonilist survet majanduses. Olemuselt on tegelik tööpuuduse
määr tsükliline, kuid loomuliku tööpuuduse arvutamisel nö elimineeritakse
majandustsüklite mõju ja leitakse optimaalne tööpuudus. Nii Eesti Pank,
Rahandusministeerium, OECD kui Euroopa Komisjon on Eesti loomulikuks tööpuuduse
määraks (NAWRU, NAIRU2) hinnanud 2021. aastal vahemikku umbes 6,5%-st 8,5%-ni3.
Võrreldes registreeritud töötusega ja tööjõu-uuringu põhjal arvutatava töötuse määraga, ei
toimu NAIRU/NAWRU regulaarset ja kokkulepitud metoodikast lähtuvat mõõtmist, samuti
on tegemist statistiliselt kaudselt arvutatud hinnanguga, mis võimaldaks siduda näitaja
töötushüvitiste skeemi muutustega;
sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasv – SKP muutust avaldab Statistikaamet pika
viiteajaga, samuti toimuvad tagasiulatuvalt tulemuste korrigeerimised, mis ei võimalda
siduda näitajat töötushüvitiste süsteemiga;
vakantsed töökohad – registreeritud töötute arvu suhe vakantsete töökohade arvu näitab
tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekorda. Vakantsete töökohtade arvu avaldab
Statistikaamet kvartali kohta ja pika viitajaga (näiteks 2020. aasta I kvartali vakantsete
töökohtade arv avaldatakse 09.06.2020).
Eeltoodust nähtub, et töötushüvitiste määramise tingimuste muutmise vajadust näitab kõige
paremini muutus registreeritud töötuse näitajas.
Töötuse määra sihtaseme seadmisel on lähtutud makroökonomistide soovitustest kui ka
COVID-19 viiruse esimese ja teise laine kogemustest. 13. jaanuaril 2021. a ületas
registreeritud tööpuuduse määr Eestis 8,5% ja püsis ülevalpool seda piiri 1. maini 2021. a.
Sihttaseme määramisel on kõrvutatud tegeliku tööpuuduse määra ka loomuliku tööpuuduse4
määraga, kuna tööpuuduse määr, mis ületab loomuliku tööpuuduse määra, indikeerib
majanduse olukorra halvenemist ja tööotsija jaoks töö leidmise võimaluste järsku kahanemist.
2021. a loomuliku tööpuuduse prognoosidest nähtus, et loomulik tööpuuduse määr jääb
vahemiku 5-8,5%. Järelikult, kui tööpuuduse määr tõuseb kõrgemale kui 8,5% (ületades
sellega ka prognoositavat 8,5 %-list loomuliku tööpuuduse määra), halveneb majanduslik
olukord ning töötu jaoks on töö leidmise võimalused järsult kahanenud. Arvestades, et töötuse
2
Non-accelerating wage (inflation) rate of unemployment
3 Hinnangud 2021. a loomuliku tööpuuduse määrale on järgmised: OECD 7,3%; Eesti Pank 8,5%;
Rahandusministeerium 6,5%; Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi (DG ECFINi)
hinnang 6,5%.
4 Olemuselt on tegelik tööpuuduse määr tsükliline, loomuliku tööpuuduse arvutamisel nö elimineeritakse
majandustsüklite mõju ja leitakse optimaalne tööpuuduse määr. Makroökonomistid hindavad loomulikku
tööpuudust NAWRU/NAIRU (Non-accelerating wage/inflation rate of unemployment) abil. See on ajas
muutuv näitaja, kuna loomuliku tööpuuduse tase sõltub muutustest rahvastiku struktuuris, majanduse
struktuuris, tööseadusandlusest ja muust. Tegemist on tuletatud hinnanguga tööpuudusele, mis ei
tekitaks inflatsioonilist survet majanduses.
määr peab eelnõu kohaselt olema kõrgem kui 8,5%, siis järelikult rakendatakse ajutiselt
töötutoetuse pikendamist üksnes juhul, kui töötuse määr on 8,6% ja kõrgem. Näiteks, kui 2021.
septembris on registreeritud töötuse määr 8,7%, siis on see kõrgem kui 8,5% ning sellega on
käesoleva näite puhul registreeritud töötuse määra tingimus täidetud.
TTTS § 434 lõike 1 punktis 2 sätestatakse ajavahemik, mille jooksul lõppeva töötutoetuse
maksmist pikendatakse. Eelnõu kohaselt pikendatakse töötutoetust neil, kellel TTTS § 30
lõigetes 1-3 nimetatud töötutoetuse maksmise ajavahemik lõpeb perioodil 2021. aasta 1.
september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
Võrreldes 2021. a I kvartaliga (kvartali keskmine oli 8,7%), on registreeritud töötuse määr II
kvartalis langenud ja ilmselt langeb ka III kvartali alguses arvestades suvist hooaega, mil
põllumajandussektoris ja teenindussektoris ajutiste tööpakkumiste arv kasvab. Aasta algusest
alates on töötukassa vahendatud tööpakkumiste arv olnud pidevas tõusutrendis: 2021. a
jaanuaris vahendas töötukassa kuu jooksul 6 122 tööpakkumist, aprillis juba 10 169
tööpakkumist. Arvestades töötuse sesoonsust, on tööpuuduse kasvu oodata alates sügisest,
mistõttu ajutiselt pikendatakse töötushüvitisi üksnes kõrgema töötusega perioodil. Eelnõu
kohaselt pikendatakse ühekordselt ajutiselt töötutoetuse maksmist, kui töötutoetuse maksmise
ajavahemik lõpeb perioodil 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar.
Arvestades, et töötutoetuse ajutisel pikendamisel võetakse aluseks üle-eelmise kalendrikuu
töötuse määr, siis kõnealuste muudatuste tulemusena tekib esimene teoreetiline võimalus
töötutoetuse ajutiseks pikendamiseks kõigil nendel registreeritud töötutel, kellel TTTS § 30
lõigetes 1-3 nimetatud töötutoetuse maksmise ajavahemik lõppeb 2021. septembris. Näiteks
kui töötutoetuse maksmise ajavahemik lõppeb 2021. a oktoobris, tekib registreeritud töötul
õigus töötutoetuse ajutisele pikendamisele 60 päeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse
määr 2021. augustis on 8,6% ja kõrgem. Kui töötutoetuse maksmise ajavahemik lõppeb
näiteks 2021. a detsembris, siis tekib registreeritud töötul õigus töötutoetuse ajutisele
pikendamisele 60 päeva võrra juhul, kui registreeritud töötuse määr 2021. oktoobris on kõrgem
kui 8,5%. Kui töötutoetuse maksmise ajavahemik lõppeb 2022. veebruaris, siis tekib
registreeritud töötul õigus töötutoetuse ajutisele pikendamisele 60 päeva võrra juhul, kui
registreeritud töötuse määr 2021. detsembris on üle 8,5 %. 2021. detsembri töötuse määr on
ühtlasi ka viimane töötuse määr, mida eelnõus sätestatud muudatusega töötutoetuse ajutisel
pikendamisel aluseks võetakse.
TTTS § 434 lõikes 2 on toodud registreeritud töötuse määra arvutamine ja avaldamine.
Eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra avaldab töötukassa oma kodulehel üks kord
kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Näiteks 2021. septembrikuu töötuse määr
avaldatakse töötukassa kodulehel hiljemalt oktoobrikuu 10. kuupäeval. 2021. detsembrikuu
töötuse määr avaldatakse näiteks 2022. a 10. jaanuariks jne.
Registreeritud töötuse määr on registreeritud töötute osakaal 16-aastasest kuni
pensioniealisest tööjõust (hõivatud ja töötud) kuu lõpu seisuga. Töötukassa avaldab
registreeritud töötuse määra eelmise kalendrikuu kohta oma kodulehel iga kuu 10. kuupäeval.
Kuna registreeritud töötute arv võib tagasiulatuvalt muutuda, arvutatakse registreeritud töötuse
määr igakuiselt tagasiulatuvalt uuesti ning seetõttu võib eelnevate perioodide registreeritud
töötuse määr tagasiulatuvalt muutuda. Töötutoetuse pikendamisel võetakse aluseks eelmise
kuu registreeritud töötuse määr kuu lõpu seisuga, mis arvutatakse välja järgmise kuu 10.
kuupäevaks. Tööjõuna kasutatakse registreeritud töötuse määra arvutamisel Eesti
Statistikaameti poolt avaldatavat aasta keskmist tööjõu suurust.
TTTS § 434 lõikes 3 sätestatakse registreeritud töötuse määra ümardamise reeglid.
Registreeritud töötuse määra arvutamisel kasutatakse ümardamist kümnendikeni (ühe
komakoha täpsusega), st arvutuse tulem ümardatakse teise koha alusel pärast koma. Arvu
ümardamisel kümnendikeni asendatakse kõik sellest järgust paremal olevad numbrid nullidega
ning kui teisel kohal pärast koma olev arv on 0-4, jäetakse esimesel kohal pärast koma olev
number muutmata; kui teisel kohal pärast koma olev number on 5-9 ümardatakse esimesel
kohal pärast koma olev number ühe võrra ülespoole. Näiteks saadakse töötuse määra
arvutamisel tulem 8,562. Töötuse määra ümardamisel ühe komakoha täpsusega saadakse
arv 8,6 kuna teisel kohal pärast koma olev arv on 6, siis järelikult esimesel kohal olev arv 5
ümardatakse ühe võrra ülespoole ja antud näite puhul saadakse töötuse määraks 8,6.
Eelnõu §-ga 8 muudetakse töötuskindlustuse seadust.
Eelnõu §-ga 2 täiendatakse TKindlS §-ga 524 luues tähtajaline võimalus
töötuskindlustushüvitise ühekordseks täiendavaks maksmiseks 60 päeva võrra. Muudetakse
ainult ajutiselt töötuskindlustushüvitise maksmise kestust, ülejäänud hüvitise tingimuste osas
(asendusmäärad, hüvitise maksmise lõpetamine jne) muudatusi ei ole.
Säte annab muuhulgas võimaluse hinnata töötuskindlustushüvitise muutmise vajadust
sõltuvaks tööturu olukorrast. Selline ajutine ja ühekordne töötuskindlustushüvitise pikemalt
maksmine ja vastav info loob hea aluse kaaluda edasise püsiva poliitikamuudatuse vajadust
töötuskindlustushüvitise kestuse muutmiseks vastavalt tööturu olukorrale so nii pikendamiseks
kui lühendamiseks..
Töötuskindlustushüvitist pikendatakse ühe töötuskindlustushüvitise saaja suhtes üks kord.
Muudatus rakendub, kui registreeritud töötuse määr Eestis tõuseb üle 8,5%. Töötukassa
avaldab eelmise kalendrikuu registreeritud töötuse määra oma kodulehel üks kord kuus
hiljemalt jooksva kalendrikuu 10. kuupäevaks. Muudatus rakendub nende töötute suhtes, kelle
töötuskindlustushüvitis lõppeb avaldamise kuule järgneval kuul. Näiteks on registreeritud
töötuse määr septembris 2021. a 8,6%. Töötukassa avaldab registreeritud töötuse määra
oktoobris 2021. a ja töötuskindlustushüvitist pikendatakse nendel töötutel, kellel see lõpeks
novembris 2021. a.
Töötuskindlustushüvitise maksmise ajavahemik on sätestatud TKindlS § 8 lõike 1 punktides 1-
3. Kehtiva õiguse kohaselt määratakse töötuskindlustushüvitis registreeritud töötule sõltuvalt
kindlustusstaažist 180-360 kalendripäevaks (TKindlS § 8 lg 1 p-d 1-3).
Töötukassa pikendab töötuskindlustushüvitise maksmist automaatselt, kui on täidetud kõik
TKindlS §-s 524 ja muud töötuskindlustushüvitise saamiseks TKindlS-s sätestatud tingimused.
Töötuskindlustushüvitise pikendamisele on õigus ainult neil töötutel, kellele
töötuskindlustushüvitise maksmine lõpeb selle ammendumise tõttu.
Kui töötuskindlustushüvitise saajal lõpetatakse ennetähtaegselt töötuskindlustushüvitise
maksmine, kuid ta jääb uuesti töötuks, siis on tal võimalik kasutada eelmisest töötuse
perioodist kasutamata jäänud hüvitise päevi. TKindlS § 8 lõike 2 kohaselt on inimesel võimalik
hüvitist korduvalt taotleda alates töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisest 12 kuu
jooksul. Kui inimene jääb töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamisele järgneva 12 kuu
jooksul uuesti töötuks, on tal õigus kasutada eelmisest hüvitise maksmise perioodist
kasutamata jäänud pikendatud töötuskindlustushüvitise päevi. Näiteks pikendatakse
töötuskindlustushüvitist 1. oktoobril 2021. a 60 kalendripäeva võrra. 1. novembril asub inimene
tööle ja töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse. Inimesel jäi kasutamata 30
kalendripäeva hüvitist. 12 kuu jooksul hüvitise maksmise lõpetamisest uuesti töötuks jäädes,
on tal võimalik TKindlS § 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastamise korral saada 30
kalendripäeva kasutamata jäänud hüvitist.
Näitaja valik, registreeritud töötuse avaldamise kord, põhjendused ja registreeritud töötuse
määra ümardamise reeglid on toodud TTTS § 434 selgituste juures.
Eelnõu §-ga 9 sätestatakse jõustumisaeg 31. juuli 2021. a, mis võimaldab töötukassal
avaldada eelnõule vastavalt töötuse määr 10. augustil 2021. a.