dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 24. mai 2021
Viit
1.2-3/1754-1
Registreeritud
24. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. juuni 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎SoSi_muutmine_EK.asice389 KB

Sisu (failidest)

Lisa 1 Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Määruste eelnõude kavandite loetelu: 1) maaeluministri määrus „ Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankide üle arvestuse pidamise nõuded ”; 2) maaeluministri määrus ,, Põllumajandusministri 12. juuni 2014. a määruse nr 31 „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” muutmine. ” . 3690454 1189245 KAVAND 11.05.2021 0 0 KAVAND 11.05.2021 -864235 -144145 0 0 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankide üle arvestuse pidamise nõuded Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 13 2 lõike 3 alusel. § 1. Ravimsööda veterinaarretsept. (1) Ravimsööda veterinaarretsept sisaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ ( ELT L 4, 07.01.2019, lk 1 – 23) V lisas sätestatud teavet. (2) Loomse toidu saamiseks peetava le looma le ja karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava rav imsööda veterinaarretsepti plangi näidis on esitatud määruse lisas 1. (3) Muu le kui loomse toidu saamiseks peetava le looma le , välja arvatud karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti plangi näidis on esitatud määruse lisas 2. § 2. Ravimsööda veterinaarretsepti plangi väljastamine ja selle üle arvestuse pidamine ( 1 ) R avimsööda veterinaarretsepti võib kutsetegevuse luba omav veterinaararst välja kirjutada üksnes numm erdatud retseptiplangile . ( 2 ) Retseptiplanke väljastab veterinaararstile Põllumajandus- ja Toiduamet , dokumenteerides retseptiplankide numbrid ja pidades arvestust väljaantud retseptiplankide üle. (3 ) Retseptiplankide jaotust kajastavat arvestust säilitatakse Põllumajandus- ja Toiduametis viis aastat. (4 ) Kasutamata retseptiplanki ei tohi säilitada allkirjastatult . Retseptiplanki ei tohi edasi anda teisele isikule. Retseptiplangi säilitamise korral tuleb välistada selle sattumine teise isiku kätte. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 28. jaanuaril 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1 Loomse toidu saamiseks peetava le looma le ja karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti plank Lisa 2 M uu le kui looms e toidu saamiseks peetava le looma le , välja arvatud karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti plank 2138333 -214223 Maaeluministri xx.xx.2021 määrus nr XX „Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankid e üle arvestuse pidamise nõuded” lisa 1 0 0 Maaeluministri xx.xx.2021 määrus nr XX „Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankid e üle arvestuse pidamise nõuded” lisa 1 Loomse toidu saamiseks peetava le looma le ja karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti plank RAVIMSÖÖDA VETERINAARRETSEPT 000.000.001 RETSEPT RAVIMSÖÖDA ÜHEKORDSEKS VÄLJASTAMISEKS 1. Ravimsööda tarnija või oma ettevõtte tarbeks tootja nimi või ärinimi aadress 2. Loomapidaja nimi aadress ettevõtte identifitse erimisnumber, kui see on olemas 3. Andmed ravialuste loomade kohta loomaliik: vanus: identifitseerimist võimaldavad tunnused arv või asjakohasel juhul loomade kaal 4. Ravitav diagnoositud haigus Immunoloogiliste veterinaarravimite või mikroobivastase toimeta parasiidivastaste ainete puhul haigus, mida ära hoitakse 5. Ravimsöödas kasutatava veterinaarravimi(te) nim i( ed ) toimeaine(te) nimi( ed ) müügiloa number 6. Seletus määruse (EL) 2019/6 artikli 107 lõike 4, artiklite 112, 113 või 114 kohase veterinaarravim i välja kirjuta mise kohta 7. Veterinaarravimi (te) sisaldus: (kog us ravimsööda massiühiku kohta) T oimeaine (te) sisaldus ( kog us ravimsööda massiühiku kohta 8 . Ravimsööda kogus 9. Ravi kestus 10 . Ravimsööda protsent päevaratsioonis või ravimsööda kogus looma kohta päevas 11. Kasutusjuhend loomapidajale 12. Keeluaeg, ka siis kui see on null : 13. Hoiatused tagamaks asjakohane kasutamine, sealhulgas mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine 14. Veterinaararsti n imi TÄIDAB RAVIMSÖÖDA TARNIJA VÕI OMA ETTEVÕTTE TARBEKS TOOTJA telefon 15. Loomapidajale tarnimise kuupäev või oma ettevõtte tarbeks tootmise kuupäev kutsetegevuse loa number 16. Retsepti v äljastamise kuupäev 18. R etsepti alusel tarnitud ravimsööda partii number 17. R etsepti kehti b 19. V eterinaararsti allkiri 20. Loomapidajale tarnija või oma ettevõtte tarbeks tootja allkiri 2267585 1270 Maaeluministri xx.xx.2021 määrus nr XX „Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankid e üle arvestuse pidamise nõuded” lisa 2 0 0 Maaeluministri xx.xx.2021 määrus nr XX „Ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankid e üle arvestuse pidamise nõuded” lisa 2 Muu le kui looms e toidu saamiseks peetava le looma le , välja arvatud karuslooma le ette nähtud ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti plank RAVIMSÖÖDA VETERINAARRETSEPT 000.000.001 1. Ravimsööda tarnija või oma ettevõtte tarbeks tootja nimi või ärinimi aadress 2. Loomapidaja nimi aadress ettevõtte identifitse erimisnumber, kui see on olemas 3. Andmed ravialuste loomade kohta loomaliik vanus identifitseerimist võimaldavad tunnused arv või asjakohasel juhul loomade kaal 4. Ravitav diagnoositud haigus Immunoloogiliste veterinaarravimite või mikroobivastase toimeta parasiidivastaste ainete puhul haigus, mida ära hoitakse 5. Ravimsöödas kasutatava veterinaarravimi(te) nim i( ed ) toimeaine(te) nimi( ed ) müügiloa number 6. Seletus määruse (EL) 2019/6 artikli 112 kohase veterinaarravim i välja kirjuta mise kohta 7. Veterinaarravimi (te) sisaldus: (kog us ravimsööda massiühiku kohta) T oimeaine (te) sisaldus : ( kog us ravimsööda massiühiku kohta 8 . Ravimsööda kogus 9. Ravi kestus 10 . Ravimsööda protsent päevaratsioonis või ravimsööda kogus looma kohta päevas : 11. Kasutusjuhend loomapidajale 12. Hoiatused tagamaks asjakohane kasutamine, sealhulgas mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine 13. Veterinaararsti n imi TÄIDAB RAVIMSÖÖDA TARNIJA VÕI OMA ETTEVÕTTE TARBEKS TOOTJA telefon 14. Loomapidajale tarnimise kuupäev või oma ettevõtte tarbeks tootmise kuupäev kutsetegevuse loa number 15. Retsepti v äljastamise kuupäev 17. R etsepti alusel tarnitud ravimsööda partii number 16. R etsept kehtib 18. V eterinaararsti allkiri 19. Loomapidajale tarnija või oma ettevõtte tarbeks tootja allkiri 3690454 1189245 KAVAND 11.05.2021 0 0 KAVAND 11.05.2021 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 21 nr ….. Põllumajandusministri 12. juuni 2014. a määruse nr 31 „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” muutmine Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 18 lõike 2 ja § 19 lõike 3 alusel. § 1. Põllumajandusministri 12 . juuni 2014. a määrust nr 31 „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” muutmine Põllumajandusmi nistri 12. juuni 2014. a määruse nr 31 „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab isik esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” ; 2) määruse § 1 lõikes 1 ja lisa 1 pealkirjas asendatakse sõnad „sööda käitleja ” sõnaga ,, isik ” vastavas käändes ; 3 ) määruse lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud) . § 2. Määruse jõustumine M ää rus jõustub 28 . jaanua ril 2022 . a . (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1 Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete loetelu, mille puhul peab isik esitama majandustegevusteate Lisa 2 Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba 2813050 -741391 Põllumajandusministri 12.06.2014 määrus nr 31 „ Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” lisa 1 0 0 Põllumajandusministri 12.06.2014 määrus nr 31 „ Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” lisa 1 2811145 153340 (maaeluministri xx.xx.2021 määruse nr XX sõnastuses) 0 0 (maaeluministri xx.xx.2021 määruse nr XX sõnastuses) Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete loetelu, mille puhul peab isik esitama majandustegevusteate 1. Tegevusala, millega tegelemise korral täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa nõudeid 1.1. Taimse söödamaterjali 1.1.1. esmatootmine oma ettevõtte tarbeks turustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks 1.1.2. esmatootmine turuleviimiseks 1.1.3. sileerimine 1.1.4. kuivatamine, välja arvatud otsekuumutusega kuivatamine 1.1.5. ladustamine oma ettevõtte tarbeks 1.2. Loomse söödamaterjali, välja arvatud putukate esmatootmine 1.3. Putukate esmatootmine 1.4. Sööda segamine oma ettevõtte tarbeks, kasutamata lubatud loomset proteiini 1 , veterinaarravimit 2 , vahetoo det 2 , ega söödalisandeid või nende eelsegusid 1.5. Loomset proteiini 3 sisaldava sööda segamine oma ettevõtte tarbeks, kasutamata veterinaarravimit 2 , vahetoodet 2 , ega söödalisandeid või nende eelsegusid 1.6. Lubatud loomset proteiini 1 sisaldava sööda segamine oma ettevõtte tarbeks, kasutamata veterinaarravimit 2 , vahetoodet 2 , ega söödalisandeid või nende eelsegusid 1.7. Lubatud loomse proteiini 1 või seda sisaldava sööda ladustamine oma ettevõtte tarbeks 1.8. Lubatud loomse proteiini 1 või seda sisaldava sööda vedu oma ettevõtte tarbeks 2. Tegevusala, millega tegelemise korral täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa nõudeid 2.1. Pakendatud sööda, välja arvatud lemmikloomatoit, müümine jaekaubanduses 2.2. Lemmiklooma ravimsööda müümine jaekaubanduses 2.3 . Toidu tootmise käigus tekkinud kõrvalsaaduse turustamine sööda käitlejale loomade söötmiseks 2.4 . Endise toidu turustamine sööda käitlejale otse loomade söötmiseks 2.5 . Taimse söödamaterjali 2.5 .1. tootmine, välja arvatud esmatootmine turuleviimiseks 2.5 .2. otsekuumutusega kuivatamine 2.5 .3. töötlemine 4 turuleviimiseks 2.5 .4. turuleviimine , välja arvatud Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist või territooriumilt (edaspidi liiduväline riik ) Eestisse toimetamine ja eksport 2.5 .5. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.5 .6. eksport 2.5 .7. veoteenus 2.5 .8. ladustamise teenus 2.6 . Loomse söödamaterjali, välja arvatud tehistingimustes kasvatatud putukate 2.6 .1. külmutamine 2.6 .2. kuivatamine 2.6 .3. töötlemine 5 turuleviimiseks 2.6 .4. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.6 .5. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.6 .6. eksport 2.6 .7. veoteenus 2.6 .8. ladustamise teenus 2.7 . Tehistingimustes kasvatatud putukate 2.7 .1. külmutamine 2.7 .2. kuivatamine 2.7 .3. töötlemine 5 turuleviimiseks 2.7 .4. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.7 .5. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.7 .6. eksport 2.7 .7. veoteenus 2.7 .8. ladustamisteenus 2.8 . Mineraalse söödamaterjali 2.8 .1. tootmine turuleviimiseks 2.8 .2. töötlemine 4 turuleviimiseks 2.8 .3. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.8 .4. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.8 .5. eksport 2.8 .6. veoteenus 2.8 .7. ladustamise teenus 2.9 . Segasööda , välja arvatud ravimsööda ja vahetoote 2.9 .1. tootmine oma ettevõtte tarbeks, kasutades lubatud söödalisandeid 6 või nende eelsegusid 2.9 .2. tootmine turuleviimiseks , kasutades lubatud söödalisandeid 6 või nende eelsegusid 2.9 .3. tootmine turuleviimiseks , kasutamata söödalisandeid või nende eelsegusid 2.9 .4. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.9 .5. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.9 .6. eksport 2.9 .7. ümberpakendamine 2.9 .8. veoteenus 2.9 .9. ladustamise teenus 2.10. Ravimsööda 2.10.1. ostmine oma ettevõtte tarbeks 2.10.2. vedu oma ettevõtte tarbeks 2.10.3. ladustamine oma ettevõtte tarbeks 2.10.4. vahendamine ladustamata seda oma ehitises 2.11. Pakendatud ravimsööda vedu 2.12. Pakendatud ravimsööda ladustamine 2.13. Vahetoote 2 vahendamine ladustamata seda oma ehitises 2.14. Pakendatud vahetoote 2 vedu 2.15. Pakendatud vahetoote 2 ladustamine 2. 16 . Lubatud loomset proteiini 1 sisaldava sööda 2.16 .1. tootmine turuleviimiseks 2.16 .2. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.16 .3. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.16 .4. eksport 2.16 .5. veoteenus 2.16 .6. ladustamise teenus 2.17 . Söödalisandi 7 2.17 .1. tootmine turuleviimiseks 2.17 .2. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.17 .3. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.17 .4. eksport 2.18 . S öödalisandist 8 eelsegu 2.18 .1. tootmine oma ettevõtte tarbeks 2.18 .2. tootmine turuleviimiseks 2.18 .3. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.18 .4. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.18 .5. eksport 2.19 . Söödalisandi 2.19 .1. veoteenus 2.19 .2. ladustamise teenus 2.19 .3. lisamine 9 loomse toidu saamiseks peetava looma joogivette 2. 20 . Eelsegu 2.20 .1. veoteenus 2.20 .2. ladustamise teenus 2.21 . Töödeldud 5 lemmikloomatoidu 2.21 .1. tootmine turuleviimiseks 2.21 .2. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.21 .3. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.21 .4. eksport 2.21 .5. vedu 2.21 .6. ladustamine 2. 22 . Töötlemata lemmikloomatoidu 2.22 .1. tootmine turuleviimiseks 2.22 .2. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 2.22 .3. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 2.22 .4. eksport 2.22 .5. veoteenus 2.22 .6. ladustamise teenus 2.23. Karusloomale ravimsööda söötmine 3. Tegevusala, millega tegelemise korral täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 III lisa nõudeid 3.1. T urustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks peetava looma söötmine 3.2. T urustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks peetavale loomale loomset proteiini 3 sisaldava sööda söötmine 3.3. T urustamisotstarbelise loomse toidu saamiseks peetavale loomale lubatud loomset proteiini 10 sisaldava sööda söötmine 1 Lubatud loomne proteiin on töödeldud loomne proteiin, sealhulgas kalajahu ja verejahu, ning dikaltsiumfosfaat , trikaltsiumfosfaat ja veretooted. Juhul kui ettevõttes toodetakse või ladustatakse sööta nii mäletsejalistele kui ka mittemäletsejalistele loomadele, võib lubatud loomset proteiini sisaldavat sööta toota või ladustada üksnes Veterinaar- ja Toiduameti loal. Nimetatud luba saab taotleda söödaseaduse § 6 lõike 9 alusel kehtestatud korras. 2 Määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artiklis 3 . 3 Loomne proteiin on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa I peatüki punkti b alapunktides i–v ning II peatüki punkti a alapunktides i–iii nimetatud toode. 4 Asjaomane töötlemisviis vastab k omisjoni määruse (EL) nr 68/2013 lisa B osas sätestatud määratlusele. 5 Töötlemine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatud nõuete kohaselt. 6 Lubatud s öödalisand on söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on nimetatud sama määruse I lisas, välja arvatud punkti 4 alapunktiga d („muud zootehnilised lisandid”) hõlmatud lisandid ja lisand, mis kuulub kategooriasse „ koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid ”. 7 Söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on nimetatud sama määruse I lisa punktis 1, välja arvatud sama punkti alapunktiga b („antioksüdandid”) hõlmatud lisandid, mille maksimaalne sisaldus on fikseeritud, ja sama määruse I lisa punktis 2, välja arvatud sama punkti alapunktiga a („värvained”) hõlmatud lisanditest karotinoidid ja ksantofüllid . 8 Söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on nimetatud sama määruse I lisa punktides 1–4, välja arvatud punkti 3 alapunktiga a („ vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained”) hõlmatud lisanditest A- ja D-vitamiin, punkti 3 alapunktiga b („mikroelementide ühendid”) hõlmatud lisanditest Cu ja Se , punkti 4 alapunktiga d („muud zootehnilised lisandid”) hõlmatud lisandid ning lisand, mis kuulub kategooriasse „ koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid ”. 9 Söödalisand, mille kohta on antud luba selle kasutamiseks loomade joogivees Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel. 10 Lubatud loomne proteiin on töödeldud loomne proteiin, sealhulgas kalajahu ja verejahu, ning dikaltsiumfosfaat , trikaltsiumfosfaat ja veretooted. Juhul kui ettevõttes peetakse nii mäletsejalisi kui ka mittemäletsejalisi loomi, võib mittemäletsejalistele sööta lubatud loomset proteiini sisaldavat sööta või võõrutamata mäletsejalistele kalajahu sisaldavat piimaasendajat üksnes Veterinaar- ja Toiduameti loal. Nimetatud luba saab taotleda söödaseaduse § 6 lõike 9 alusel kehtestatud korras. 2821193 -712875 Põllumajandusministri 12.06.2014 määrus nr 31 „ Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” lisa 2 0 0 Põllumajandusministri 12.06.2014 määrus nr 31 „ Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” lisa 2 2816548 124226 (maaeluministri xx.xx.2021 määruse nr XX sõnastuses) 0 0 (maaeluministri xx.xx.2021 määruse nr XX sõnastuses) Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba Tegevusala, millega tegelemise korral täidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa nõudeid 1. Söödamaterjali 1.1. töötlemata taimeõlist tootmine turuleviimiseks , välja arvatud tootmine, mis kuulub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 reguleerimisalasse 1.2. õlikeemilise protsessi teel tootmine turuleviimiseks 1.3. biodiisli tootmise kõrvalsaadustest tootmine turuleviimiseks 1.4. rasvade segamise teel tootmine turuleviimiseks 2. Segasööda , välja arvatud ravimsööda ja vahetoote 2.1. tootmine oma ettevõtte tarbeks, kasutades lubatud söödalisandeid 1 või nende eelsegusid 2.2. tootmine turuleviimiseks , kasutades lubatud söödalisandeid 1 või nende eelsegusid 3. Söödalisand i 2 3.1. tootmine turuleviimiseks 3.2. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 3.3. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 3.4. eksport 4. S öödalisandist 3 eelsegu 4.1. tootmine oma ettevõtte tarbeks 4.2. tootmine turuleviimiseks 4.3. turuleviimine , välja arvatud liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 4.4. liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 4.5. eksport 5. Ravimsööda 5.1. tootmine oma ettevõtte tarbeks 5.2. tootmine turuleviimiseks 5. 3 . ette tootmine 5.4. tootmine selleks spetsiaalselt seadmestatud veok is 5.5 . turuleviimine , välja arvatud vahendamine ladustamata seda oma ehitises, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 5.6 . liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 5.7 . eksport 5.8 . vedu, välja arvatud oma ettevõtte tarbeks või pakendatud sööda 5.9 . ladustamine, välja arvatud oma ettevõtte tarbeks või pakendatud sööda 6. Vahetoote 4 6.1. tootmine oma ettevõtte tarbeks 6 .2. tootmine turuleviimiseks 6.3. ette tootmine 6 . 4 . turuleviimine , välja arvatud vahendamine ladustamata seda oma ehitises, liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine ja eksport 6 .5 . liiduvälisest riigist Eestisse toimetamine 6 .6 . eksport 6 .7 . vedu, välja arvatud oma ettevõtte tarbeks või pakendatud sööda 6 .8 . ladustamine, välja arvatud oma ettevõtte tarbeks või pakendatud sööda 7 . Erisööda tootmine, kasutades lubatud söödalisandeid 3 8 . Saastunud sööda 8 .1. füüsikaline detoksifitseerimine 8 .2. keemiline detoksifitseerimine 8 .3. (mikro)bioloogiline detoksifitseerimine 1 Lubatud söödalisand on söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on nimetatud sama määruse I lisa punkti 4 alapunktis d („muud zootehnilised lisandid”), või lisand, mis kuulub kategooriasse „ koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid ”. 2 Söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on nimetatud sama määruse I lisa punkti 1 alapunktis b („antioksüdandid”) ja mille lubatud suurim sisaldus on fikseeritud või sama määruse I lisa punkti 2 alapunktiga a („värvained”) hõlmatud lisanditest karotinoidid ja ksantofüllid või sama määruse I lisa punktiga 3 („toitainelised lisandid”) hõlmatud lisandid või sama määruse I lisa punktiga 4 („zootehnilised lisandid”) hõlmatud lisandid või lisand, mis kuulub kategooriasse „ koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid ”. 3 Söödalisand, mille kohta on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 alusel ning mis on sama määruse I lisa punkti 3 alapunktiga a ( „ vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained”) hõlmatud lisanditest A- ja D-vitamiin või punkti 3 alapunktiga b („mikroelementide ühendid”) hõlmatud lisanditest Cu ja Se või punkti 4 alapunktiga d („muud zootehnilised lisandid”) hõlmatud lisand või lisand, mis kuulub kategooriasse „ koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid ”. 4 Määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artiklis 3 . 3834517 48205 KAVAND 20 .05.2021 0 0 KAVAND 20 .05.2021 Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seaduse eelnõu väljatöötamise on tinginud Euroopa Liidu (edaspidi EL ) uus õigusakt, millega kehtestatakse ravimsööda ning vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded . Kui siiani reguleeris ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutam ist direktiiv 97/167/EMÜ , siis nüüd on selleks kehtestatud EL-i vahetult kohaldatav Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ ( ELT L 4, 07.01.2019, lk 1 – 23) (edaspidi määrus (EL) 2019/4 ) . Võrreldes direktiivis sätestatuga, jäävad ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise üld põhimõtted samaks. Nimetatud määrust hakatakse kohaldama alates 2 8 . jaanuarist 202 2 . aastal. Seetõttu on vajalik asjakohaseid söödaseaduse sätteid muuta või tunnistada need kehtetuks . Eelnõuga kavandatu kohaselt lisandub teat ud sööda käitlejate le loakohustus , sest tulenevalt määrusest (EL) 2019/4 peab sööda käitlejal edaspidi olema tegevusluba, kui tema ettevõttes tegeletakse ravimsööda ja vahetoote tootmisega, nende veoga või turulueviimisega . Kehtiva korra kohaselt o n tegevusluba nõu tud üksnes ravimsööda tootmise korral. Muude kui eespool nimetatud ravimsööda käitlemis ega seotud tegevuste puhul , seal hulgas lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüü gi puhul , peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate . Sööda käitleja , kellel on asjakohane tegevusluba , või b jätkata oma tegevust tingimusel, et ta esita b hiljemalt 28. juuliks 2022 . a astal Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA ) teate selle kohta, et ravimsööda tootmiseks kehtestatud süsteem vastab määrus (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. Ravimsööt on sööt, mida kasutatakse looma söötmiseks selle raviomaduste tõttu. Tagamaks ravimsööda ohutu kasutamine, võib l oomapidaja seda kasutada üksnes vastavalt ravimsööda veterinaarretseptile , mille on väljasta n ud üksnes kutsetegevuse luba omav veteri naararst . S elguse tagamiseks tehakse asjakohane muudatus söödaseaduses. Piiramaks riske, mida aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt võiksid põhjustada loomade või inimeste tervisele või keskkonna kaitsele, tuleb need ohutult kõrvaldada. Kuna jäätmeseaduse tähenduses on nimetatud tooted jäätmed, kohald atakse nende käitlemisele jäätmeseadus t . Selguse huvides tehakse söödaseaduses viide jäätmeseadusele. Lisaks eespool kirjeldatule ajakohastatakse söödaseaduses juriidilisele isikule kehtiva id maksimaalseid karistus määra sid , mis jäävad edaspidi 6400 ja 32 000 euro vahele. Kuni 32 000 euro suurune rahatrahv on võimalik määrata juriidilisele isikule sööda kohta esitatavate nõuete, sööda märgistamise nõuete ning sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise eest. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin (tel 625 6529, [email protected]) ja sama büroo peaspetsialist Eda Ernes (tel 625 6126, [email protected]) . Eelnõu le on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti kontrolli nud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul (tel 625 6259, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (tel 625 6165, [email protected]). 1.3 Märkused 1.3 Märkused Eelnõu on seotud Riigikogus menetluses oleva veterinaarseaduse eelnõuga 384 SE (seotud veterinaararsti tegevuse regulatsiooniga). Samuti on eelnõu seotud Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõuga ravimsööda kasutamist reguleerivate sätete osas. Kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167) (edaspidi määrus (EL) 2019/6) artikli 2 lõike 7 punkti e kohaselt ei kohaldata nimetatud määrust (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ravimsööda suhtes, tuleks meie hinnangul ravimsööda kasutamist reguleerivad sätted ravimiseadusest välja jätta. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga muudetakse söödaseadust (RT I, 03 . 12 .20 2 0 , 6 ). 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on viia söödaseadus kooskõlla määrusega (EL) 2019/4 , millega kehtestatakse ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded . Kehtivas õiguses on nõuded sätestatud direktiivis ja liikmesriigid on need üle võtnud oma õigusaktidega, mis ei ole alati taganud nõuete ühetaolist rakendamist kogu EL-is. Ravimsööda kohta kehtestatud üh tsete nõuete rakendamise l EL-is on oluline mõju loomade ja inimeste tervise le ning keskkonna kaits ele . Mitmete praegu ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivate sätete puhul säilib status quo . Nimetatud sätted on sõnastatud vahetult kohal data vas määruses (EL) 2019/4 . EL-i õigusest tuleneva põhimõtte kohaselt ei korrata liikmesriigi õigusaktis vahetult kohaldatava õigusakti sätteid ega kirjutata neid ümber riigisiseses õiguses. Sellest tulenevalt tuleb muuta riigisiseseid õigusakte, jättes välja vahetult kohaldatava õigusakti sätteid kordavad osad ja lisades EL-i õiguse rakendamiseks vajalikud sätted. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 20-1281 . VTK saadeti kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile (kuni 1. jaanuarini 2021 Veterinaar- ja Toiduamet). Põllumajandus- ja Toiduamet osales määruse (EL) 2019/4 väljatöötamisel. Määrust (EL) 2019/4 on tutvustatud käitlejatele suunatud teabepäevadel. VTK kohta saadud tagasisidet on võetud arvesse seaduseelnõu väljatöötamisel. Justiitsministee rium kooskõlastas VTK märkustega , juhtides tähelepanu asjaoludele , mi llega tuleks eelnõu ja seletuskirja koostamisel arvestada . VTK-s käsitleti ka vajadust muuta ravimiseadus t (edaspidi RavS ) seoses määruse (EL) 2019/4 rakendamise ga. Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamise l RavS -i muutmise eelnõu seoses Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 rakendamisega. Arvestades, et mõlemaid nimetatud EL-i määrusi kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022. a astal , pea ksid RavS -i ja söödaseaduse muudatused jõustuma ühel ajal . Seetõttu tehakse määruse (EL) 2019/4 rakendamiseks vajalikud RavS -i muudatused koostöös Sotsiaalministeeriumiga RavS -i muutmise eelnõuga . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb k ah e st paragrahvist, millest esimesega muudetakse söödaseadust ning teises sätestatakse seaduse jõustumine. Eelnõu § 1 punkti d e ga 1 ja 2 tehakse seaduse §- s 2 mõned terminoloogilised muudatused. Paragrahvi 2 lõige 10 sõnastatakse uuesti, mi stõttu muutub k ehtetuks seni kehtinud ravimsöö da määratlus , mis on seotud direktiivi 97/167/EMÜ ülevõtmisega . Määruse (EL) 2019/4 artikli 25 kohaselt tunnistatakse nimetatud direktiiv kehtetuks. Sama paragrahvi täiendatakse lõikega 11, milles sätestatakse uus mõiste ,,vahetoode” . Lõikes 10 sätestatud m õiste ,,ravimsööt” määratlemisel tehakse viide määruse (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktile a, mille kohaselt on ravimsööt sööt, mis on ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga . Mõiste ,,vahetoode” määratlemisel tehakse viide määruse (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktile b, mille kohaselt on vahetoode sööt, mis ei ole ilma edasise töötlemiseta valmis otse loomale söötmiseks ning mis koosneb ühe või mitme veterinaarravimi või vahetoote homogeensest segust söödamaterjalide või segasöödaga ja mida kasutatakse üksnes ravimsööda tootmiseks . Mõiste määratl emine viitega määruse (EL) 2019/4 sättele on vajalik, sest riiklikus õigusaktis tuleb hoiduda EL-i vahetult kohaldatava õigusakti sätte ümberkirjutamisest. Söödaseaduse tähenduses on v ahetoo te puhul tegemist uue söödaliigiga . Kuigi direktiiv i 97/167/EMÜ kohaselt oli liikmesriigil võimalus anda luba vahetoodete tootmiseks, ei ole Eesti seda võimalust kasutanud. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sööda seaduse § 13. Edaspidi on nimetatud paragrahvis ravimsööda käitlemise ja kasutamise kohta sätestatu vahetult kohaldatavas määruses (EL) 2019/4 . Arvestades, et EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohaldatavate õigusaktide sätteid korrata või neid riigisiseses õiguses ümber kirjutada, tuleb kõnealune paragrahv kehtetuks tunnistada. Paragrahvi kehtetuks tunnistamisega muutub kehtetuks ka volitusnorm , mille ga antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus kehtestada ravimsööda käitlemise nõuded. Põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määruses nr 150 „Ravimsööda käitlemise nõuded” sätestatud ravimsööda käitlemise, sealhulgas tootmise, pakendamise, märgistamise, ladustamise ja turuleviimise nõuded sisalduvad vahetult kohaldatavas määruses (EL) 2019/4 . Määrus (EL) 2019/4 ei sisalda eespool nimeta t ud tegevuste kohta volitusnorme , mille alusel võib liikmesriik kehtestada riigisiseseid õigusnorme. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse sööda seaduse 3. peatükki §- de ga 13 1 ja 13 2 . Nimetatud paragrahvides sätestatakse r avimsööda ning vahetoote käitlemine ja kasutamine ning ravimsööda väljakirjutamine . Paragrahvi 13 1 lõike 1 kohaselt on r avimsööda ning vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded sätestatud määruses (EL) 2019/4 . Kehtiva seaduse ravimsööda käitlemise ja kasutamise sätted tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktiga 3, et vältida EL-i õiguse ümberkirjutamist riigisiseses õigusaktis. Seni oli ravimsööda tootmine, turuleviimine ja kasutamine reguleeritud direktiiviga 97/167/EMÜ. M itmete ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivate sätete puhul säilib status quo . Võrreldes kehtiva õigusega on loodud võimalus ravimsööta ja vahetooteid toota ning neid turule viia enne , kui veterinaararst on väljastanud ravimsööda veterinaar retsepti. Samas tohib ravimsööta tarnida loomapidajale üksnes ravimsööda veterinaarretsepti esitamisel . Ravimsööda ja vahetoote ette tootmine aitab parandada ravimsööda kättesaadavust. Sama p aragrahvi lõike 2 kohaselt käideldakse k asutamata või aegunud ravimsööta ja vahetoodet kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega. Tegemist on määruse (EL) 2019/4 artikli 18 rakendamisega . N imetatud artikli kohaselt tagavad liikmesriigid, et aegunud ravimsööda ja vahetoodete kogumiseks või kõrvaldamiseks on sobiv süsteem, mida kasutatakse ka juhul, kui loomapidaja on saanud ravimsööta suuremas koguses, kui ta retseptil märgitud ravi jaoks tegelikult kasutas. Jäätmeseaduse § 2 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud või mida ta kavatseb ära visata või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Eespool toodule t uginedes saab aegunud või kasutamata vahetoote ja ravimsööda liigitada jäätmeteks, millele kohaldub jäätmeseadus. Jäätmeseaduse § 13 kohaselt on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus. Jäätmekäitlussüsteemi põhimõte on, et jäätmeid käideldakse vaid asjakohast jäätmeluba omavas ettevõttes, kus peab olema taga tud selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutus. Kuna kasutamata või aegunud ravimsöö t ja vahetoo de on jäätme d , mis sisaldavad veterinaarravimeid, kohald uvad nendele jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõu ded . Söödaseaduses tehakse viide jäätmeseadusele, sest p uudub vajadus luua eraldi süsteem kasutamata või aegunud ravimsööda ja vahetoodete kogumiseks ning kõrvaldamiseks. Paragrahvi 13 2 lõi gete 1 ja 2 kohaselt on ravimsööta lubatud välja kirjutada üksnes veterinaararst il , kellel on veterinaarseaduse alusel välja antud veterinaararsti kutsetegevuse luba ning kes järgib ravimsööda väljakirjutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artiklis 16 sätestatud nõudeid. Selliseks nõu de ks on näiteks ravitava looma läbivaatamine või tema terviseseisundi muu asjakohane hindamine enne ravimsööda veterinaarretsepti väljastamist . Kuna määrust (EL) 2019/6 kohaldatakse ravimsöödas sisalduva veterinaarravimi suhtes, peab veterinaararst ravimsööda veterinaarretsepti välja s tamisel arvestama asjaoluga, et väljakirjutatavas ravimsöödas si salduva veterinaarravimi kohta peab olema väljastatud määruse (EL) 2019/6 kohane luba selle kasutamiseks ravimsöödas. Võrreldes kehtiva õigusega ravimsööda väljakirjutamise nõuded oluliselt muutunud ei ole ja muudatus tehakse õigusselguse tagamiseks. Eelnõu § 13 2 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada ravimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, ravimsööda väljakirjutamise ks kasutatava veterinaarretsepti plangi väljastamise ja plankide üle arvestuse pidami se kord ning veterinaar retsepti sisu- ja vorminõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid selle asukoht on muutunud ja volitusnormi sisu on täpsustatud . Seni reguleeris ravimsööda kasutamist , väljakirjutami st , veterinaarretsepti väljastami st , ravimsööda säilitami st ja loomadele manustami st ning nende toimingute üle arvestuse pidami st RavS -i § 15 lõike 7 alusel kehtestatud põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 ,,Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord ” (edaspidi määrus nr 21 ). Kuna määruse (EL) 2019/6 artikli 2 lõike 7 punkti e kohaselt ei kohaldata nimetatud määrust (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktis a määratletud ravimsööda suhtes, tuleb ravimsööda kasutamist reguleerivad sätted RavS -i st välja jätta ning kehtestada need söödaseaduses . Arvestades, et mitmed määrusega nr 21 ravimsööda kasutamist reguleerivad sätted on sõnastatud vahetult kohaldatavas määruses (EL) 2019/4, täpsustatakse volitusnormi sisu. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse sööda seaduse § 18 lõiget 1 kahe uue tegevusalaga ‒ lemmiklooma ravimsööda jaemüük ja karusloomana peetavale loomale ravimsööda söötmine ‒ , millega tegelemiseks tuleb ettevõtjal esitada PTA- le majandustegevusteade . S öödas eaduse § 18 lõikes 1 sätestatakse ettevõt ja kohustus esitada majandustegevusteade määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal tegutsemiseks . Lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomana peetavale loomale ravimsööda söötmise eraldi nimetamine kõnealuses lõikes on vajalik, sest nimetatud tegevusaladega tegeleval ettevõtjal puudub praegu teatamiskohustus . V astavalt määruse ( EÜ) nr 183/2005 artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi ja looma söötmise, välja arvatud toidu tootmise eesmärgil peetava looma söötmise suhtes. Tegemist on määruse (EL) 2019/4 artikli 13 lõike 5 rakendamisega, mille kohaselt pea b liikmesrii k kehtestama riigisisesed menetlused, millega tagatakse, et pädevale asutus ele on kättesaadav asjakohane teave nende isikute tegevuse kohta, kes tegelevad lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga või karusl ooma na peetavale loomale ravimsööda söötmisega. Ravimsööda turustamine lemmikloomade tarbeks ja kasutamine lemmiklooma ravimiseks eeldab kohustuslikku ravimsööda veterinaarretsepti , mistõttu võiks lemmikloomale ette nähtud ravimsöö ta turusta da üldapteegis , kus selle väljastab proviisor või farmatseut , või veterinaarapteegis. Veterinaarapteegis võiks ravimsööta juba praegu müüa , aga üldapteegil sellist õigust ei ole. Üldapteegile sellise õiguse ja võimaluse andmiseks tuleks muuta RavS -i § 31 lõiget 5 . Sellekohane ettepanek on esita t ud Sotsiaalministeeriumile, kus on ettevalmistamisel RavS -i muutmise eelnõu seoses määruse (EL) 2019/6 rakendamisega. Samuti võiks lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüügiga tegeleda veterinaarseaduse kohast kutsetegevuse luba omav veterinaararst veterinaarteenuse osutamise käigus. Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse söödaseaduse § 18 lõikes 2 esitatud volitusnormi sisu, asenda des sõnad „sööda käitleja ” sõnaga ,, isik ” . Kavandatav m uudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5 . Muudatus tehakse selguse huvides, sest karusloomana peet avale loomale ravimsööda söötmist ei saa käsit ada sööda käitlemisena . S öödaseaduse § 6 lõike 2 kohaselt on s ööda käitlemine sööda seaduse tähenduses sööda tootmise, töötlemise ja turustamise kõik etapid, sealhulgas sööda import, tootmine, valmistamine, ladustamine, vedu, turustamine, müük ja tarnimine . Kuna termin „sööda käitleja ” ei hõlma isikuid, kelle ettevõttes tegeletakse üksnes loomade söötmisega, on vaja kehtivat volitusnormi täpsustada. Eelnõu § 1 punktiga 7 tehtava muudatuse tulemusel laien eb nende sööda käitlejate ring , kellel peab enne ravimsööda ja vahetoote käitlemisega seotud teatavate tegevusaladega tege lemise alustamist olema tegevusluba . Kehtiva korra kohaselt peab sööda käitlejal olema tegevusluba ravimsööda tootmiseks. M ääruse (EL) 2019/4 artikli 13 kohaselt peab tegevusluba olema sööda käitlejal , kes toodab, ladustab või vea b ravimsööta või vahetooteid või viib neid turule. Erandina ei pea te gevusluba olema sööda käitleja l , kes : üksnes ostab, ladustab või veab ravimsööta eranditult oma põllumajandusettevõttes kasutamiseks ; tegutseb üksnes vahendajana ega hoia ravimsööt a või vahetooteid oma ehitises; veab või ladustab ravimsööta või vahetooteid eranditult suletud pakendites või mahutites. Viimati nimetatud tegevustega tegelemise korral peab sööda käitleja esitama PTA- le majandustegevustea t e. Ravimsöö t ja vahetoo de on kõrge riskitasemega too ted , sest need sisaldavad veterinaarravimit. PTA annab tegevusloa üksnes juhul, kui kontrollkäik ettevõttesse enne asjaomase tegevuse alustamist on näidanud, et ravimsööda või vahetoote tootmiseks, ladustamiseks, veoks või turuleviimiseks kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. M ääruse (EL) 2019/4 artikli 15 kohaselt või b oma tegevust jätkata sööda käitleja , kellel on asjakohane tegevusluba tingimusel, et ta esita b hiljemalt 28. juuliks 2022 . aastal PTA- le teate selle kohta, et ravimsööda või vahetoote tootmiseks, ladustamiseks, veoks või turuleviimiseks kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. Eelnõu § 1 punkti de ga 8 ja 9 tõstetakse rikkumiste karistusmäärasid. Kuna ravimsööt ja vahetoode on määruse (EL) 2019/4 kohaselt söödad, kohalduvad nende käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral karistused, mis on sätestatud sööda seaduse §-des 33–36. S öödas eaduse §-s 33 on vastutussäte sööda kohta esitatavate nõuete rikkumise kohta, §-s 34 on vastutussäte sö öda märgistamise nõuete rikkumise kohta, §-s 35 on vastutussäte s ööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise kohta ja §-s 36 on vastutussäte s ööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisest teatamata jätmise kohta. Sö ödaseaduse §-s 36 1 on vastutussäte t eatamiskohustuse rikkumise kohta. Loakohustuse rikkumise korral kohaldatakse karistusseadustiku (edaspidi KarS ) § 372. Karistusmäärade muutmise l on arvestatud Justiitsministeeriumi saadetud VTK kooskõlastuskirjas (25.11.2020, nr 8-2/6244) antud soovitust vaadata üle seaduses sätestatud juriidilise isiku karistusmäärad. Samas kirjas märgitakse, et nimetatud karistusmäärasid tuleks tõsta. Karistusmäärade tõstmisel on järgitud Justiitsministeeriumi korraldatud karistusõiguse revisjoni põhimõtteid. Seaduses ette nähtud juriidiliste isikute karistusmäärad kehtestati ajal , kui KarS-i üldosa lubas juriidilisi isikuid karistada kuni 50 000 kroonise rahatrahviga, mis eurole üleminekul 2011. a astal teisendati omakorda eurodeks (3200 eurot). 2015. aasta 1. jaanuarist lubab KarS-i üldosa kohaldada väärteo toimepanemise eest rahatrahvi na füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 400 000 eurot. Vastutussätete ülevaatamisel ja hindamisel kaaluti, kas: karistamist saab asendada haldussunni kohaldamisega; nõude rikkumisel on tegu või toiming tehtud ja midagi enam muuta või tagantjärele parandada ei saa või ei ole puudust enam võimalik kõrvaldada; karistamise nõue tuleneb EL-i õigusaktist; vastutussäte on kehtestatud juba KarS-i s . Seaduse vastutussätete kaasajastamisel vaadeldi ajavahemikku 2011–2020. Seaduses on kuus vastutussätet, millest ajavahemikul 2014–2020 kohaldati kahte (tabel 1). 2017. a astal määrati füüsilisele isikule trahv teatamiskohustuse täitmata jätmise eest summas 300 eurot ning 2015. a astal seoses ravimsööda käitlemi s e ja kasutamisega summas 60 eurot. Juriidilistele isikutele ei ole rahatrahv i määratud. Tabel 1. Söödaseaduse vastutussätete kohaldamine ajavahemikul 2014–2020 § 33 § 34 § 35 § 36 § 36 1 § 37 * 2020 2019 2018 2017 1 2016 2015 1 2014 KOKKU 1 1 * kehtetu alates 14.12.2019 Määruse (EL) 2019/4 artikli 22 lõike 1 kohaselt ja m ääruse (EL) 2017/625 artikli 139 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama nende määrus t e rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võt m a kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad . Arvestades üldist elukalliduse tõusu, on selge, et juriidilisele isikule ette nähtud karistus määr kuni 3200 eurot ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki , mistõttu on juriidilisele isikule ette nähtud rahatrahvi ülemmäära o tstarbekas tõsta . Ettevõtete majandusnäitajad, nii müügitulu kui ka kasuminäitajad, on 2018. aastaks võrreldes 2000. aastaga suurenenud umbes 15 korda. Arvestades suunda karistusmäärade kehtestamisel , on asjakohane juriidilistele isikutele kehtivaid karistusmäärasid tõsta kümme korda ehk kuni 6400 või 32 000 euroni, et tagada nende vastavus määruse (EL) 2019/4 ja määruse (EL) 2017/625 nõuetele , mille kohaselt peab liikmesriik kehtesta m a tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. K aristusmäära tõstmine on vajalik ka selleks, et ei tekiks olukord, kus õigusrikkumisega saadav võimalik hüve ületab mitmekordselt maksimaalse karistusmäära. Tõstes juriidilisele isikule määratava rahatrahvi maksimummäära, on sisuliselt võimalik vältida ülekriminaliseerimist – ka väärteo eest on võimalik juriidilisele isikule mõista tõsine karistus ning kriminaalvastutust ei ole tingimata vaja ette näha. Väikese rikkumise korral väärteovastutust üldjuhul ette ei nähta ning karistusõiguslik sekkumine on pigem äärmuslik abinõu. Uu te kõrgema te karistus määrad e kehtestamine ei tähenda, et asjakohaste rikkumiste eest mõisteta kse karistus maksimummääras. Pigem annab see paindliku võimaluse rakendada sellise suurusega rahatrahvi, mis täidaks tegelikult oma eesmärgi ehk sunniks kohustatud isikut täitma seaduse nõudeid. Korrakaitseorgan saab kaalutlusõigusena, pidades silmas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalus t mõjutada süüdlast hoiduma süütegude edasisest toimepanemisest, õiguskorra kaitsmise huvisid ning eri- ja üldpreventsiooni eesmärke, otsustada, kui suurt rahatrahvi ta igal juhtumil kohaldab. Samadest põhimõtetest on lähtutud ka kehtiva õiguse rakendamisel. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse sööda seaduse 7. peatükki §-ga 37 1 , milles kehtestatakse vastutussät e ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumine kohta. Eelnõuga kavandatu kohaselt karistatakse veterinaararsti ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Veterinaararst tegeleb ravimsööda väljakirjutamisega veterinaarteenuse osutamise käigus. Veterinaarseaduse § 12 lõike 3 kohaselt osutab veterinaararst veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu , mistõttu puudub edaspidi vajadus vastutussätte kohaldamiseks juriidilisele isikule. Ravimsööt on määruse (EL) 2019/4 kohaselt sööt ning selle käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistused on sätestatud söödaseaduse §-des 33 – 36 1 . S eaduses sätestatud väärteokoosseisud ei hõlma veterinaararsti poolt ravimsööda veterinaar retsepti väljakirjutamise nõu ete rikkumist. Praegu on sätestatud väärteokoosseis ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise eest RavS -i §-s 109. Nimetatud nõuded on sätestatud RavS -i § 15 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nr 21 . Nimetatud määruse § 1 lõike 2 kohaselt käsitatakse ravimsööda kasutamise all selle väljakirjutamist, väljastamist, säilitamist ja loomadele manustamist ning nende toimingute üle arvestuse pidamist. Arvestades, et alates 28. jaanuarist 2022. a astal on ravimsööda kasutamise nõuded sätestatud määruses (EL) 2019/4 ning puudub vajadus vahetult kohald ata vaid sätteid riigisiseses õiguses üle kirjutada , tuleb määrusest nr 21 ravimsööda kasutamis t käsitlevad välja jätta. Samal põhjusel tuleb muuta RavS -i §-s 109 kehtestatud väärteokoosseisu. Asjakohane RavS -i muudatus tehakse Sotsiaalministeeriumi algatatud RavS -i muutmise käigus. Veterinaararsti kohustused on sätestatud veterinaarseaduses. Sama seaduse §-s 96 on kehtestatud karistus veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise eest . Nimetatud paragrahvis sätestatu kohaselt karistatakse v eterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mi ttenõuetekohase täitmise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. V eterinaararsti kohustuseks ei saa lugeda määruses (EL) 2019/4 sätestatud nõuetekohase ravimsööda veterinaar retsepti väljakirjutamist , mistõttu sellise rikkumise korral veterinaarseaduses sätestatu ei kohaldu. Arvestades, et edaspidi on ravimsööda väljakirjutamise nõuded sätestatud söödaseaduse §-s 13 2 , tuleks ka selliste nõuete rikkumise eest kohaldatav karistus sätestada samas seaduses. Ravimsööda väljakirjutamine on tegevus, millega veterinaararst tegeleb veterinaarteenuse osutamise käigus. Kuigi RavS -i §-s 109 on ette nähtud ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise eest karistus määraga kuni 300 trahviühikut, on söödaseaduses k aristusmäära kehtestamisel arvestatud, et see oleks võrdne määraga, mis on kehtestatud veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise eest veterinaarseaduse §-s 96. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudetakse seaduse normitehnilist märkust tulenevalt määruse (EL) 2019/4 artiklist 4, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 90/167/EMÜ . Seetõttu ei ole kõnealuse direktiivi nimetamine seaduse normitehnilises märkuses enam asjakohane ja selle viide jäetakse välja. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub käesolev seadus 202 2 . aasta 2 8 . jaanua ril. Jõustumise tähtpäev tuleneb määruse (EL) 2019/4 artiklist 26 . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia o n kooskõlas muudetavas seaduses ja määruses (EL) 2019/4 kasutatava terminoloogiaga. Kasutusele võetakse uus termin „vahetoode“, mis tuleneb nimetatud määruse artikli 3 lõike 2 punktist b. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega ning selle väljatöötamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ ( ELT L 4, 07.01.2019, lk 1 – 23) . 6. Seaduse mõjud Eelnõus sätestatud muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, mõju majandusele ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid olulisi mõjusid riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. 6.1. Kavandatav muudatus: ravimsööda ning vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded Kui siiani oli ravimsööda tootmine, turuleviimine ja kasutamine reguleeritud direktiiviga 97/167/EMÜ, siis nüüd on selleks kehtestatud EL-i vahetult kohald ata v määrus (EL) 2019/4. Nimetatud m ääruse kohaldamisala hõlmab loomade, selhulgas toidu tootmiseks peetavate loomade ja lemmikloomade raviks kasutatava ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist EL-is. Võrreldes kehtiva õigusega on määruse reguleerimisala laiem , võimalda des toota nõuetekohast ravimsööta ka lemmikloomadele . Muudatusega kaasnevad mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele ja sotsiaalne mõju . 6.1.1. Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: määruses (EL) 2019/4 ravimsööda ja vahetoote tootmise, turuleviimise ja kasutamise kohta sätestatud nõuete täitmine aitab piirata riske, mida sellised tooted võiksid tekitada loomade või inimeste tervise või keskkonna kaitsele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on väike . 6.1.2. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: r iigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel on Eestis 18. märtsi 2021 . aasta seisuga 3806 sööda käitlejat , kellest üheksa tegeleb ravimsööda tootmisega . Kuna r avimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise põhimõtted jäävad üldjoontes samaks , puudub ettevõtjatel vajadus teha lisainvesteeringu id . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem vähe oluline, kuna selliste ettevõtete arv , kus tegeletakse ravimsööda tootmisega, on väike. 6.1.3 Mõju valdkond: sotsiaalne mõju, mõju loomade ja inimeste tervisele Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: negatiivne mõju puudub, kuna ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise nõuded on kehtestatud ning seeläbi on kaitstud loomade ja inimeste tervis. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub . 6.2. Kavandatav muudatus: kasutamata või aegunud ravimsööda ja vahetoote käitlemine Eelnõu kohaselt käideldakse kasutamata või aegunud ravimsööta ja vahetoodet kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega. Jäätmeseaduse tähenduses on aegunud või kasutamata ravimsööt ja vahetoode jäätmed. Nii ravimsööt kui ka vahetoode sisaldavad üldjuhul toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlike jäätmete kogumise ja kõrvaldamise nõuded on sätestatud jäätmeseaduses. Muudatusega kaasne b mõju elu- ja looduskeskkonnale , majandusele ning riigiasutustele . 6.2.1. Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: muudatuse kohaselt käideldakse kasutamata või aegunud ravimsööta ja vahetoodet kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega. Aegunud või kasutamata ravimsööt ja vahetoode sisaldavad toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Piiramaks riske, mida aegunud või kasutamata ravimsööt ja vahetoode võiksid loodus- ja elukeskkonnale tekitada , on oluline sellised tooted kokku koguda ja ohutult kõrvaldada. Nimetatud toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla ja pinnase kvaliteeti , suurendades nende saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem väike . 6.2 .2. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: l oomapidajad (sea- ja linnukasvatajad, lemmikloomapidajad) , ravimsööda või vahetoote tarnijad, ravimsööda või vahetoote ettetootjad, lemmiklooma ravimsööda jaemüüjad ja jäätmekäitlejad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: aegunud või kasutamata ravimsööda ja vahetoote kui jäätmete tekkimise eest ei vastuta alati ravimsööda või vahetoote tootja. S õltuvalt olukorrast võib jäätmetekitajaks olla loomapidaja , ravimsööda ja vah e toote ettetootja , ravimsööda ja vahetoote vahendaja või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja . R avims ööda või vahetoote ettetootmise puhul ning lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda tootmise puhul on tegemist uue õiguse ja võimalusega . PTA andmetel oli Eestis 2020. a asta lõpus 112 seakasvatajat ja 146 linnukasvatajat. Ravimsööta kasutatakse praegu ainult seakasvatuses. Puuduvad andmed selle kohta , et Eestis toodetud või Eestisse toodud ravimsööt oleks loomapidajal jäänud seni kasutamata. Eel toodu põhjal saab järeldada, et nimetatud jäätmeid Eestis praegu tekkinud ei ole. Tug inedes PTA ja R avimiameti (edaspidi RA ) andmetele , selgub, et viimasel kümnel aastal on Eestis kasutatud ravimsööta peamiselt põrsaste võõrutusjärgse kõhulahtisuse ennetamisel või ravil. RA kodulehel avaldatud andmetest selgub, et nimetatud ravimsööda tootmiseks kasutatakse veterinaarravimit Gutal (toimeaine tsinkoksiid ; viimati maale toodud viis kuud tagasi) , millele anti müügiluba 2016. aastal, kehtivusega kuni 06.01.2021. Müügiloa u uendamine oli ette nähtud viie aasta pärast. 16. märtsil 2017 lõpetas Euroopa Ravimiamet toiduloomadele suukaudseks manustamiseks ette nähtud tsinkoksiidi sisaldavate veterinaarravimite ohutuse ja efektiivsuse hindamise. Euroopa Ravimia meti v eterinaarravimite komitee soovitas keelduda müügilubade andmisest ja peatada tsinkoksiidi sisaldavate veterinaarravimite kehtivad müügiload. Euroopa Komis jon väljastas otsuse 26. juunil 2017 , mille kohaselt anti liikmesrii kidele võimalus edasi lükata müügilubade tühistamist kuni vii s aasta t . Seetõttu kehtib tsinkoksiidi sisaldava veterinaarravimi m üügiluba kuni 26. juunini 2022 ( EC otsus ). Praegu teadaoleva info kohaselt ei tohi tsinkoksiidi sisaldavaid veterinaarravimeid pärast üleminekuperioodi lõppemist ravimsööda tootmiseks kasutada. Viimasel kümnel aastal on ravimsööda tootmiseks kasutatud ka veterinaarravimeid Aurofac 100mg/g Granular (toimeaine kloortetratsükliin ; viimati maale toodud kümme aastat tagasi) ja Linco-Spectin 44 Premix (toimeaine l inkomütsiin ja spektinomütsiin ; v iimati maale toodud seitse aastat tagasi ). Kui viimati nimetatud toimeainete puhul on tegemist mikroobivastaste toimeainetega, siis tsinkoksiidi üldjuhul mikroobivastaseks toimeaineks ei liigitata . Eestil on olemas võimekus selliseid jäätmeid edaspidi töödelda. Jäätmekäitlussüsteemi põhimõte on, et jäätmeid käideldakse vaid asjaomast jäätmeluba omavas ettevõttes, kus peab olema tagatud selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutus. Tuginedes Keskkonnaministeeriumilt saadud teabele , võiks ravimsööda ja vahetoote jäätmekood kajastuda alajaotise 18 02 all. Kuna tegemist on ohtliku jäätmega , siis saab kasutada jäätmekoodi 18 02 98* (sortimata ravimikogumid) . Nimetatud jäätmekoodiga tähistatud jäätmeid võtavad vastu näiteks Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Epler&Lorenz AS, Kuusakoski AS ja Nelitäht OÜ. Nimetatud jäätmete käitlemiseks on kompleksluba näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusel, Epleri & Lorenz Lõuna-Eesti kogumiskeskusel, Epleri & Lorenz Tallinna kogumiskeskusel, BAO käitluskeskusel ja Ragn-Sells Hioni jäätmekäitluskeskusel. Jäätmekäitlejate veebilehel esitatud teabe kohaselt tuleb nimetatud jäätmekoodiga jäätmete üleandmisel tasuda ühe kilogrammi jäätmete kohta keskmiselt 3 kuni 5 eurot. Tuginedes ee spool kirjeldatule, on praegu keeruline hinnata avalduva mõju ulatust ja sagedust. Samuti ei ole võimalik prognoosida, kes on edaspidi peamine jäätmetekitaja või kui palju eespool nimetatud jäätmeid võiks tekkida. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem väike . 6.2 .3 . Mõju valdkond: mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele Mõju sihtrühm: PTA, Keskkonnaamet (edaspidi KeA ) ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: PTA ülesandeks on kontrollida, et loomadele ei söödetaks aegunud ravimsööta ega sööta, mis on loomapidajal jäänud kasutamata retseptil märgitud ravi jaoks. Samuti tuleb kontrollida, et aegunud ravimsööta ei viidaks turule. Tegemist ei ole PTA uue kohustusega, sest samad nõuded on kehtestatud ka kehtivas õiguses. J äätmeseaduse § 119 kohaselt teostavad riiklikku järelevalvet jäätmeseadusest tulenevate nõuete täitmise üle Ke A ja kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. Kohaliku omavalitsuse üksus teostab oma haldusterritooriumil pidevat järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle. Eestis on 79 omavalitsusüksust , keda seaduse muudatus võiks mõjutada. Ravimsööta kasutatakse praegu ainult seakasvatuses. Puuduvad andmed, et Eestis toodetud või Eestisse toodud ravimsööt oleks loomapidajal jäänud seni kasutamata. Ravimsööda või vahetoote ettetootmise puhul ning lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda tootmise puhul on tegemist uue õiguse ja võimalusega. Eel toodu põhjal saab järeldada, et nimetatud jäätmeid Eestis praegu tekkinud ei ole. Milline võiks edaspidi olla tekki v a te jäätmete kogus , on praegu raske hinnata. Arvestades, et ravimsööda hind on tavasööda hinnast kõrgem, on loomapidaja ja ravimsööda või vahetoote käitleja huvitatud pigem sellest, et selliseid jäätmeid ei tekiks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on pigem väike. 6.3. Kavandatav muudatus: lemmiklooma ravimsööda jaemüük või karusloomana peetavale loomale ravimsööda söötmine Muudatuse kohaselt peab edaspidi majandustegevustea te esitama lisaks ettevõtja le, kes tegele b määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal , ka isik , kes tegele b l emmiklooma le ette nähtud ravimsööda jaemüügi ga või karusloomana peetavale loomale ravimsööda söötmise ga. Viimase kahe tegevusala eraldi nimetamine on vajalik, sest nimetatud tegevusala l teg utseval ettevõtjal puudub määruse (EÜ) nr 183/2005 kohane teatamiskohustus. S ama määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi ja looma söötmise, välja arvatud toidu tootmise eesmärgil peetava looma söötmise suhtes. Muudatusega kaasne b mõju majandusele ja riigiasutustele. 6.3.1. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: lemmikloomale ette nähtud ravimsööda jaemüügiga tegelevad isikud, karusloomakasvatajad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : v õiks eeldada, et lemmikloomade ravimsööta ei hakka turustama kõik jaemüügi ettevõtted, vaid üksnes ettevõtted, kus on võimalik kontrollida nõuetekohase retsepti olemasolu enne ravimsööda müüki, nagu näiteks üldapteegid ja veterinaarapteegid, lemmikloomapoed ning veterinaararstid, kes lemmikloomi ravivad. RA tegevuslubade registri andmetel on üldapteeke 381 ( nimetatud andmed ei hõlma üldapteegi struktuuriüksusena tegutsevaid haruapteeke) ning veterinaarapteeke kolm. Veterinaarpraksise raames väikeloomade raviga tegelevate veterinaararstide ja lemmikloomatoidu jaemüügiga tegelevate isikute kohta eraldi andmeid ei koguta. Praegu toodetakse lemmikloomadele ette nähtud ravimsööta ainult ühes EL-i liikmesriigis. Puudu vad andmed selle kohta , kas ja kui palju sellist ravimsööta edaspidi tootma ja kasutama hakatakse. Karusloomakasvatus on Eestis väga väike tegevusharu. 2021. a asta alguses tegeles karusloomakasvatusega üheksa ettevõtet, neist kaheksas tegeletakse tšintšiljakasvatusega ning ühes sinirebasekasvatusega . Üks sini - ja hõberebasekasvataja on praegu oma tegevuse peatanud. Naaritsaid enam ei kasvatata. Küülikuid peetakse samaaegselt liha- ja karusloomana. Samas on küüliku nahk pigem kõrvaltoode. Nende ettevõtete arv, kus tegeletakse k arusloomakasvatusega , on pigem vähenemas . Ettevõtjal , kellel on kohustus teavitada P TA-d lemmikloomade ravimsööda jaemüügi ga tegelemisest , ja karusloomakasvataja halduskoormus oluliselt ei kasva, sest teade esitatakse vaid üks kord . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on pigem väike. 6.3.2. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : p raegu ei ole võimalik ette näha , kui paljusid ettevõtjaid eespool nimetatud teatamiskohustus mõjutab . Lemmikloomale ette nähtud ravimsööta toodetakse praegu ainult ühes EL-i liikmesriigis. Puudu vad andmed selle kohta , kas ja kui palju sellist ravimsööta edaspidi tootma ja kasutama hakatakse. Karusloomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid on Eestis praegu 42 ja selliste ettevõtete arv pigem väheneb kui suureneb. Tuginedes eeltööd andmetele, võib järeldada , et majandustegevusteadet esitada soovivate isikute arv on väike . Kuna majandustegevustea de esitatakse elektroonselt Maaeluministeeriumi kliendiportaali vahendusel , võib eeldada, et P TA järelevalveametnike töökoormus oluliselt ei kasva. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on pigem väike. 6.4. Kavandatav muudatus: sööda käitleja tegevusluba Seadusega tehtava muudatuse tulemusel suureneb nende sööda käitlejate hulk , kellel peab olema tegevusluba enne ravimsööda ja vahetoote käitlemisega seotud teatavate tegevusaladega tegelemise alustamist. Kehtiva korra kohaselt peab sööda käitlejal olema ravimsööda tootmiseks tegevusluba . Tulenevalt määruse (EL) 2019/4 artiklist 13 peab tegevusluba olema ka sööda käitlejal , kes ravimsööta või vahetooteid toodab, ladustab või veab või viib turule. Muudatusega kaasnevad mõju majandusele ja riigiasutustele. 6.4 .1. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : määruse (EL) 2019/4 kohaselt peab tegevusluba olema sööda käitlejal , kes ravimsööta või vahetooteid toodab, ladustab, veab või viib turule. Eespool nimetatud tegevusaladega , nagu näiteks ravimsööda või vahetoote turuleviimine , tegelemiseks vajaliku tegevusloa taotlemine on ühekordne protsess. Sööda käitleja , kelle ettevõttes tegeletakse näiteks ravimsööda tootmisega, peab esita ma u u e tegevusloa taotlus e , kui tema ettevõttes kavatsetakse hakata tegelema mõne muu eespool nimetatud tegevusalaga , näiteks vahetoote turuleviimisega . Riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel on Eestis 18. märtsi 2021 . aasta seisuga 3806 sööda käitlejat , kellest üheksa tegeleb ravimsööda tootmisega. Kaheksa ravimsööda tootjat tegeleb ravimsööda tootmisega selle turuleviimiseks ja üks toodab ravimsööta oma ettevõtte tarbeks. Ravimsööda tootmiseks kasutatava vahetoote käitlemine on määrusest (EL) 2019/4 tulenev uus võimalus , mistõttu ükski Eesti sööda käitleja praegu sellise tegevusega veel ei tegele. Juhul, kui sööda käitlejal on asjakohane tegevusluba , ei pea ta uut tegevusluba taotlema ja võib oma tegevust jätkata tingimusel, et ta esitab hiljemalt 28. juuliks 2022 . a astal PTA- le deklaratsiooni selle kohta, et sööda käitleja ettevõttes ravimsööda tootmiseks, ladustamiseks, veoks või turuleviimiseks kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. Kuna ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise üld põhimõtted jäävad pärast määruse (EL) 2019/4 kohaldumist samaks, puudub sööda käitlejatel vajadus teha lisainvesteeringu id . Ravimsööta kasutatakse EL-is üldjuhul loomahaiguste ravimiseks suurtel loomarühmadel, eriti sigadel ja kodulindudel. Mitmes EL - i liikmesriigis kasutat a kse ravimsööta loomahaiguste ravimiseks ka küülikutel ja kaladel. Lemmikloomadele ette nähtud ravimsööt on praegu kasutusel ainult ühes EL-i liikmesriigis. Tuginedes PTA ja R A andmetele , selgub, et viimasel kümnel aastal kasutatakse Eestis ravimsööta peamiselt põrsaste võõrutusjärgse kõhulahtisuse ennetamisel või ravil. Kodulindudele ja lemmikloomadele ette nähtud ravimsööta Eestis praegu ei toodeta. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on pigem vähe oluline, kuna selliste ettevõtete arv , kus tegeletakse ravimsööda käitlemisega, on väike. 6.4 .2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökoormuse le Mõju sihtrühm: PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : praegu tegeleb ravimsööda tootmisega üheksa sööda käitlejat , kellest kaheksa tegeleb ravimsööda tootmisega selle turuleviimiseks . Üks sööda käitleja toodab ravimsööta oma ettevõtte tarbeks. Ravimsööda tootmiseks kasutatava vahetoote käitlemine on määrusest (EL) 2019/4 tulenev uus võimalus, mistõttu ükski Eesti sööda käitleja praegu sellise tegevusega ei tegele. Tegevusloa taotluse menetluse käigus teeb PTA sööda käitleja ettevõttes? kohapeal set kontroll i , mille käigus tehakse kindlaks, kas ravimsööda või vahetoodete tootmiseks, ladustamiseks, veoks või turuleviimiseks kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. Ravimsööda tootmise tegevusluba omava sööda käitleja puhul ei ole eespool nimetatud kontroll ettevõttesse vajalik, sest määruse (EL) 2019/4 artikli 15 kohaselt võib ta jätkata oma tegevust tingimusel, et ta esita b hiljemalt 28. juuliks 2022 . a astal PTA- le deklaratsiooni selle kohta, et ravimsööda tootmiseks tema ettevõttes kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. Selliste juhtumite puhul PTA töökoormus oluliselt ei kasva. R avimsööda ja vahetoote käitlemisega seotud tegevustega tegeleda sooviv isik esitab PTA- le tegevusloa taotlus e . Uute tegevusloa taotluste menetlusega seoses võib PTA töökoormus kasvada. Arvestades, et ravimsööda käitlejate arv ei ole viimasel kümnel aastal oluliselt kasvanud, võib eeldada, et see ei kasva oluliselt ka pärast vahetult kohald ata va määruse (EL) 2019/4 rakendamist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on pigem väike. 6.5. Kavandatav muudatus: kõrgendatud ülemääraga rahatrahvid Eelnõu kohaselt tõstetakse rikkumiste karistusmäärasid. Muudatuste tegemisel on järgitud Justiitsministeeriumi korraldatud karistusõiguse revisjoni põhimõtteid. Arvestades suunda karistusmäärade osas, on asjakohane tõsta juriidilistele isikutele kehtestatud karistusmäärasid kümme korda ehk 6400 või 32 000 euroni, et tagada nende vastavus määruse (EL) 2019/4 ja määruse (EL) 2017/625 nõuetele , mille kohaselt kehtestab liikmesriik tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. K aristusmäära tõstmine on vajalik ka selleks, et ei tekiks olukord, kus õigusrikkumisega saadav võimalik hüve ületab mitmekordselt maksimaalse karistusmäära. Muudatusega kaasne b mõju elu- ja looduskeskkonnale ning majandusele. 6.5.1. Mõju valdkond: kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: karistused mõjuvad ennetavalt ning panevad ettevõtjaid hoolsamalt käituma . See aitab kaasa määruse (EL) 2019/4 sätete rikkumiste ärahoidmisele ning seeläbi hoi da ja kaitsta loodus- ja elukeskkonda näiteks ohtlike jäätmete keskkonda sattumise eest. Samuti aitab see ennetada pikaajalistest rikkumistest tingitud kahju tekkimist. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine . 6.5.2. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: sööda käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: rikkumise korral on mõju ühekordne ja suunatud üksikule ettevõtjale või isikule. Eeldatavalt on mõju positiivne, kuna isikud käituvad õiguskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest, sest väärteo eest ette nähtud trahv kujuneb senisest suuremaks. Karistuste kehtestamine määruse (EL) 2019/4 sätete rikkumise eest ei mõjuta oluliselt ravimsööda ja vahetoodete käitlejate ja kasutajate halduskoormust, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus või mitte. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike. Enam ik ravimsööda käitlejatest on olnud seaduskuulekad, sest ametliku kontrolli käigus aastatel 2014–2020 on tehtud 273 ettekirjutust sööda käitlemis e nõuetele mittevastavuse kohta, sealhulgas 11 ettekirjutust ravimsööda tootmise, vahendamise ja märgistamise nõuetele mittevastavuse? kohta. Korduvaid rikkumisi on esinenud harva. Trahv on määratud kahel juhul. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine . 6.6. Kavandatav muudatus: uus vastutussäte Muudatusega täiendatakse seadust vastutussättega ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumi s e kohta. Eelnõuga kavandatu kohaselt karistatakse veterinaararsti ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Muudatusega kaasne b mõju majandusele ja riigiasutustele. 6.6 .1. Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: veterinaararstid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: karistused mõjuvad ennetavalt ning panevad veterinaararste hoolsamalt käituma . Määruses (EL) 2019/4 sätestatud ravimsööda väljakirjutamise nõuete r ikkumise korral on mõju ühekordne ja suunatud üksikule isikule. Eeldatavalt on mõju positiivne, kuna isikud käituvad õiguskuulekamalt ja hoiduvad väärtegude toimepanemisest. Karistuste kehtestamine ei mõjuta oluliselt veterinaararstide töö koormust, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus või mitte. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude risk on väike. Enam ik veterinaararstidest on olnud seaduskuulekad, sest aastatel 2019 ja 2020 on kontrolli käigus tehtud tegevusloaga veterinaararstidele tehtud kokku 73 ettekirjutust ravimite käitlemise nõuete rikkumise kohta. Korduvaid rikkumisi on esinenud harva. Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine . 6.6 .2. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste töökoormusele Mõju sihtrühm: PTA Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : veterinaararstide k ontrollimisel hinnatakse muu hulgas ravimsöö da vastavust loomahaiguste e nnetamise ja raviks kasutamise kohta kehtestatud nõuetele. Eestis kasutatakse praegu ravimsööta ainult põrsaste võõrutusjärgse kõhulahtisuse ennetamisel või ravil, mistõttu võib eeldada, et seakasvatus es teenust osutava te arstide arv ei ole suur. Nõuete rikkumise avastamise korral on väärteo menetlejaks PTA . T egemist ei ole täiesti uue väärteo koosseisu kehtestamisega, sest kehtivas RavS -i §-s 109 on ette nähtud karistus ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise eest. Seetõttu võib eeldada, et kavandatava muudatusega ei kaasne PTA töökoormuse olulist suurenemist . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk : ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavalt väike. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on pigem väike. 6. 7 . Kokkuvõte haldus- ja töökoormusele kohta 6. 7 .1. Ettevõtete halduskoormus: k okkuvõtlikult võib eelnõu kohta tuua välja, et ettevõtete halduskoormus oluliselt ei kasva . Selle e ttevõtja , kellel on kohustus teavitada P TA-d lemmikloomade ravimsööda jaemüügi ga tegelemisest , ja karusloomakasvataja halduskoormus oluliselt ei kasva, sest teade esitatakse üks kord . Ettevõtja, kellel on asjakohane tegevusluba olemas, võib oma tegevusega jätkata tingimusel, et ta esitab hiljemalt 28. juuliks 2022 . a astal PTA- le deklaratsiooni selle kohta, et ravimsööda või vahetoote käitlemiseks tema ettevõttes kehtestatud süsteem vastab määruse (EL) 2019/4 II peatüki erinõuetele. 6. 7 .2. Avaliku sektori töökoormus: avaliku sektori töökoormuses t ervikuna võib eeldada ajutist suurenemist . Eelnõu kohaselt ei ole ette näha uute asutuste ega struktuuriüksusete loomist ega ümberkorraldamist. Tulenevalt võimalikust mõningasest käitlejate arvu tõusust võib prognoosida muudatusi PTA sisemises töökorralduses ja tegevuses , ametnike tööülesannete s ja laadis. Seaduse ühtne rakendamine eeldab ametnike koolitamist. Samuti on vaja ajakohastada juhendmaterjale ja korraldada teavitustegevusi. Kuna seaduse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, puudub vajadus koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ” § 46 lõike 3 koha ne mõjude analüüsi aruanne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest, samuti ei kaasne seaduse rakendamisega tulusid. Seaduse rakendamisega ei kaasne PTA - le lisa kulutusi seoses ravimsööda ja vahetoodete käitlemise ja kasutamise nõuetekohasuse kontrollimisega. Otsese järelevalvega seotud kulu d ka tab järelevalvetasudena käitleja . Kuna ametlikku kontrolli tehakse riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega, ei ole täpseid kulutusi võimalik prognoosida. Seoses vastutussätete ja karistusmäärade ajakohastamisega ei ole olulisi tulusid ja kulusid võimalik prognoosida. Suuremate rahatrahvide määramine ei too vältimatult kaasa suuremaid väärteokaristusi, lisaks võib kõrgem määr motiveerida isikuid panema vähem toime väärtegusid . Seaduse muutmisega seotud ennetav teavitustöö ja muud kaasnevad tegevused , näiteks juhendmaterjalide koostamine , PTA ametnike koolitamine , rahastatakse Maaeluministeeriumi ning PTA eelarvest. 8. Rakendusaktid 8.1. Uus rakendusakt Eelnõu § 13 2 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada r avimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarretsepti plangi väljastamise korra ja plankid e üle arvestuse pidamise nõuded . Tegemist ei ole uue volitusnormiga , vaid muutunud on selle asukoht ja täpsustatud on volitusnormi sisu . Seni reguleeris ravimsööda kasutami st , väljakirjutami st , väljastami st , säilitami st ja loomadele manustami st ning nende toimingute üle arvestuse pidami st RavS -i § 15 lõike 7 alusel kehtestatud põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 . Eelnõu seadusena rakendamiseks töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. 8.2. Muudetav rakendusakt Eelnõu seadusena rakendamise l tuleb muuta põllumajandusministri 12. juuni 2014. a määrust nr 31 „Nende tegevusalade ja käitlemisel kasutatavate ainete täpsustatud loetelu, mille puhul peab sööda käitleja esitama majandustegevusteate või mille puhul peab sööda käitlejal olema tegevusluba” (https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020084) . Muudatustega viiakse kehtiv määr us kooskõlla määruses (EL) 2019/4 sätestatuga. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas 1. 8. 3 . Kehtetuks muutuv rakendusakt Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks söödaseaduse § 13 ja seoses sellega muutub kehtetuks sama paragrahvi lõige 4, mille kohaselt kehtestab ravimsööda käitlemise nõuded valdkonna eest vastutav minister . Muudatustega viiakse kehtiv seadus kooskõlla määruses (EL) 20 19 /4 sätestatuga. Tulenevalt nimetatud muudatustest muutub haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 alusel kehtetuks põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määrus nr 150 „Ravimsööda käitlemise nõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014111 ). 9. Seaduse jõustumine Seadu se jõustumine on kavandatud 2022. aasta 28 . jaanuaril . Jõustumise tähtpäev tuleneb määruse (EL) 2019/4 artiklist 26, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohalda da alates 28. jaanuarist 2022. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Arvamuse esitamiseks esitatakse seaduseelnõu P TA- le , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Jäätmekäitlejate Lii dule, Eesti Loomaarstide Ühingule, Eesti Väikeloomaarstide Seltsile, Veterinaarravimite Hulgimüüjate L iidule ja Eesti Apteekrite Liidule. __________________________________________________________________________ 3549015 88900 EELNÕU 20 .05 .20 2 1 0 0 EELNÕU 20 .05 .20 2 1 Söödaseaduse muutmise seadus § 1. Söödaseaduse muutmine Söödaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 2 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmise lt : „ (10) Ravimsööt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 1–23), artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud sööt. ”; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „ (11) Vahetoode käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud sööt .”; 3 ) paragrahv 13 tunnistatakse kehtetuks; 4) seadus t täiendatakse §- de ga 13 1 ja 13 2 järgmises sõnastuses: ,, § 13 1 . Ravimsööda ning vahetoote käitlemine ja kasutamine (1) Ravimsööda ning vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/4. ( 2 ) Kasutamata või aegunud ravimsööta ja vahetoodet käideldakse kooskõlas jäätmeseaduses ohtlike jäätmete kohta sätestatud nõuetega. § 13 2 . Ravimsööda väljakirjutamine (1) Ravimsööta tohib välja kirjutada üksnes veterinaararst, kellel e on veterinaarseaduse alusel antud veterinaarteenuse osutamise ks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi veterinaararst ). (2) Ravimsööda väljakirjutamisel järgib veterinaararst Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artiklis 16 sätestatud nõudeid. (3 ) R avimsööda väljakirjutamise täpsemad nõuded, sealhulgas ravimsööda väljakirjutamiseks kasutatava ravimsööda veterinaarretsepti sisu- ja vorminõuded, nimetatud veterinaarr etsepti plangi väljastamise korra j a plankide üle arvestuse pidamis e nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ”; 5 ) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „ tegevusalal tegutsemiseks ” sõnade ga ,, või lemmiklooma ravimsööda jaemüügiks või karusloomana peetavale loomale ravimsööda söötmiseks ”; 6) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse sõnad „sööda käitleja ” sõnaga ,, isik ”; 7 ) paragrahvi 19 lõikes 1 asendatakse sõna „tootmiseks ” tekstiosaga ,, või vahetoote käitlemiseks , välja arvatud Euroop a Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/4 artikli 13 lõikes 2 sätestatud juhul ”; 8 ) paragrahvi 33 lõikes 2, § 34 lõikes 2 ja § 35 lõikes 2 asendatakse arv ,,3200 ” arvuga ,, 32 000 ”; 9 ) paragrahvi 36 lõikes 2 ja § 36 1 lõikes 2 asendatakse arv ,,640 ” arvuga ,,6400” ; 10 ) seadus t täiendatakse §-ga 37 1 järgmises sõnastuses : ,, § 37 1 . Ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumine Ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. ”; 1 1 ) seaduse normitehnili s e st märkus est jäetakse välja tekstiosa „ nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused (EÜT L 92, 07.04.1990, lk 42–48); ”. § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 20 22 . a asta 2 8 . jaanuaril . Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 20 2 1 _____________________________________________ _______________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …….2021. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Keskkonnaministeerium Meie: 21.05.2021 nr 1.4-1/411 Sotsiaalministeerium Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu, SoSi_muutmise_EN.docx; 2. Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, SoSi_muutmise_SK.docx 3. Söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1, SoSi_muutmine_SK_lisa_1.docx Eda Ernes 625 6126 [email protected] Diana Rammul 625 6259 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-0680 - söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79ee5555-9b1c-47e2-a38f-ba9458520bd8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79ee5555-9b1c-47e2-a38f-ba9458520bd8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →