dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 20. mai 2021
Viit
1.2-3/1743-1
Registreeritud
20. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Kristiina Kaasik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
3. juuni 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine.asice890 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0673 - Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58311bea-7022-46a2-bba4-d8b41686dade Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58311bea-7022-46a2-bba4-d8b41686dade?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel. ELi veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada veekeskkonnale ohtlike ainete nimekiri, mis on konkreetse riigi veekeskkonna kaitse seisukohast oluliseks peetavad (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained) koos vastavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega. Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on aine sisaldus pinnaveekogumi vees, settes või elustikus, mida veeökosüsteemi toimivuse huvides ei tohi ületada. Neid aineid ja keskkonna kvaliteedi piirväärtusi kasutatakse pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel koos teiste ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate kvaliteedinäitajatega. Keskkonna kvaliteedi piirväärtustele mittevastavuse korral kavandatakse vastavuse saavutamiseks vajalikud meetmed veemajanduskavades. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete loetelu koos vastavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega on kehtestatud keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määrusega nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kuna ainete nimekiri kajastab riigile iseloomulikke saasteaineid, mis võivad ajas muutuda ning mille taset peab pinnaveekogumite hea seisundi tagamiseks olema võimalik kontrollida seaduse tasemel kehtestatavate meetmetega, tuleb ainete nimekirja vastavalt vajadusele ajakohastada. Määruse muudatusega ajakohastatakse ainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Määruses tehtavad muudatused tuginevad Keskkonnaministeerium tellimusel Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uuringule „Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste uuendamine“ (Tallinn, 2020). Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist Margus Korsjukov (626 2853, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõukohase määrusega tehakse muudatusi vesikonnaspetsiifiliste saasteainete loetelus ja ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtustes. Samaks jäetakse arseeni, naftasaaduste, fluoriidide ja glüfosaadi senised keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Arseen on veepoliitika raamdirektiivis ette antud soovitusliku ainena. Eestis on arseen oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasile ja WHO joogivee suunisväärtusele aluseks olevatele uuringutele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane jätta keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta keskmise keskkonna 1 kvaliteedi piirväärtusena 10 µg/l (alusuuring: Daphnia magna/28-d NOEC = 0,633 mg As (lahustunud)/l; hindamistegur = 50). Arseenile väljatöötatud aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus tagab kaitse enamikul keskkonnatingimustel ja keskkonnaorganismidele. Senine seire on näidanud, et vaid üksikutel kordadel ületati proovides kehtivat piirväärtust (6 proovis 457 proovist ehk 1,3% proovide koguarvust) ning seniste andmete põhjal on vähetõenäoline aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamine. Arseeni puhul on mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa mediaankontsentratsioonidega samaväärsed (0,60 vs 0,63 µg/l). Naftasaadused (C10-C40 süsivesinikud) on Eestis oluline veekeskkonna survetegur, laialt levinud saasteainete rühm. Lähtudes analüüsimeetodi soovituslikust määramispiirist standardis EVS-EN ISO 9377-2, jäetakse keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 100 µg/l. Piirväärtust ületavaid mõõtmistulemusi proovides on olnud siseveekogudes seitsmel korral (0,63% proovidest) ja rannikumeres ühel korral (3,4% proovidest). Kuuel korral on need ära toodud veekogumi mittehea seisundi põhjusena. Fluoriidid on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) joogivee suunisväärtusele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane jätta keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 1500 μg/l. Fluoriidi puhul on mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa mediaankontsentratsioonidega kõrgemad (150 vs 100 μg/l). Fluoriidide puhul on mõõtmisproovides olnud kehtivat piirväärtust ületavaid tulemusi 11 proovis 141 proovist (7,8% proovidest), kuid pinnaveekogumeid fluoriidide tõttu halvaks hinnatud ei ole. Glüfosaadi kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus jäetakse samaks (0,1 μg/l). Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uuringus „Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete ni- mistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste uuendamine“ soovitatud aasta keskmiseks kesk- konna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees on 56 μg/l, võttes aluseks aine mõjusid vee-elusti- kule. Glüfosaat on Eestis enim turustatud taimekaitsevahendite toimeaine ning see on oluline vee- keskkonna survetegur. Kasutatakse põllumajanduses, metsanduses, haljasaladel, teedeäärsetel aladel ning koduaedades umbrohutõrjeks. Glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 33, neist suurem osa on ka vabamüügis. Glüfosaadi turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 228–412 t/a ning saab täheldada ka Eestis turustatud koguste mõningast suurenemise trendi. Vaatamata suurele glüfosaadi kasutamisele on Eesti veekogud sellest ainest puhtad. Seiretulemused näitavad, et glüfosaadisisaldus pinnaveekogu- des on palju väiksem kehtivast piirväärtusest (0,1 μg/l), veelgi enam, mõõtmistulemused on enamasti alla määramispiiri. Viimase 10 aasta seiretulemuste järgi on üle määramispiiri mõõt- mistulemusi vaid 5,9% proovidest ja seejuures maksimaalne mõõtetulemus on olnud 2,91 μg/l. Seireandmetes ei ole näha ka glüfosaadisisalduse suurenevat trendi veekogudes. Seega saab ka täna öelda, et küllalti range keskkonna kvaliteedi piirväärtus ei ole seadnud piiranguid glü- fosaadi kasutajatele. ELi strateegias „Talust taldrikule“ on võetud sihiks vähendada 2030. aastaks keemiliste pestit- siidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50% võrra ning ohtlikumate pestitsiidide ka- sutamist 50% võrra. Seega pikemas plaanis on ette näha pestitsiidide kasutamise vähenemist ja seega saab eeldada, et ka veekogudes pestitsiidide sisaldus ei suurene. Glüfosaadi keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 0,1 μg/l juures tuleb arvestada ka seda, et tegemist on aasta keskmise normiga, st näiteks glüfosaadi suvisel kasutamisel teoreetiliselt tekkiv ühekordne üle 0,1 μg/l 2 sisaldus pinnaveekogumis ei pruugi tähendada veel selle veekogumi halba seisundit, sest sei- sundi hindamisel aasta keskmise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse kõik aasta jooksul selles veekogumis mõõdetud tulemused ning ülejäänud tulemused ei pruugi olla üle 0,1 μg/l. Euroopa Liidus on ühtselt (WHO ettepanekul) joogivees pestitsiidi üksikühendi sisaldusele sea- tud piirväärtus 0,1 μg/l ning pestitsiidide summale 0,5 μg/l. Eestis nii Narvas kui ka Tallinnas toodetakse pinnaveest joogivett (40% kogu Eesti joogiveest), seega on pinnavee ressursi kaits- mine oluline ka tervisele ohutu joogivee tagamiseks. Kui pinnavees glüfosaadi tase on allpool 0,1 μg/l, siis on võimalik ka tagada pinnaveest toodetavas joogivees glüfosaadisisaldus alla 0,1 μg/l. Pinnavee suurema glüfosaadisisalduse korral tähendab see suuremaid kulutusi joogivee puhastamiseks nõutava tasemeni. Põhjavees on pestitsiidi piirväärtus 0,1 µg/l kehtestatud põhjaveedirektiiviga, olles seega ka korrelatsioonis joogivee piirväärtusega. Sajuperioodidel ja kõrge veetaseme korral toidavad pinnaveekogud põhjavett (kuival perioodil vastupidi), seega on oht, et kui pinnavees lubatakse glüfosaati > 0,1 µg/l, siis see liigub põhjaveekihti, ohustades seeläbi põhjavee kvaliteeti. Ohus- tatud võib saada pinnaveekogude läheduses paiknevate madalate kaevude, peamiselt salvkae- vude joogivee kvaliteet. Kui pinnaveekogudega seotud veekiht koosneb lõhelistest kivimitest, siis pinnavee mõju kaevuvee kvaliteedile suurem ja võib ohustada kaevuvee kvaliteeti rohkem. Glüfosaate on põhjavees määratud alates 2018 ja seda on ka leitud: 2018 analüüsiti 18 proovi, üle labori määramispiiri 0.05µg/l olid tulemused kahel juhul (0.14µg/l ja 0.11µg/l). 2019 ana- lüüsiti 24 proovi, üle labori määramispiiri 0.05µg/l oli tulemus ühel juhul (0.13µg/l). 2020 tehti 28 analüüsi, üle labori määramispiiri 0.05µg/l oli tulemus kolmel juhul (0.2µg/l, 0.06µg/l, 0.1µg/l). Tuleb ka arvestada, et pinnaveekogumid on joogivee allikad hädaolukorras. Selline lähenemine oli Päästeametil näiteks 2019. a koostatud käsiraamatus „Ole valmis!“, millest leiab juhiseid võimalike kriisidega toimetulemiseks. Juhiste kohaselt tuleks näiteks joogivee puhul hoolitseda selle eest, et vajaduse korral saaks vett ka alternatiivsest veevõtukohast, nagu allikas, looduslik veekogu või kaev, ning kodus võiksid olla varuks anumad, millega vajaduse korral vett tuua ja säilitada. Seega on väga oluline, et kriisiolukorras loodusliku vee kasutamiseks joogiveena ei oleks see keemilise pestitsiidi toimeainega reostunud. Teistele pestitsiidide toimeainetele väl- japakutavad piirväärtused on kooskõlas joogivee ja põhjavee piirväärtusega. Eeltoodud argumentidele tuginedes on põhjendatud glüfosaadi keskkonna kvaliteedi piirväär- tuse jätmine senisele tasemele. Leebemaks muudetakse keskkonna kvaliteedi piirväärtused baariumil ja selle ühenditel, tsingil ja selle ühenditel, fenoolil, o-kresoolil, m-, p-kresoolil, 2,3-dimetüülfenoolil, 2,6- dimetüülfenoolil, 3,4-dimetüülfenoolil, 3,5-dimetüülfenoolil, resortsinoolil ja tebukonasoolil. Baariumi kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus 100 µg/l muudetakse aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks 115 µg/l. Baarium on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi PNEC-väärtuse aluseks olevatele uuringutele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 115 μg/l. Alusuuring: Pseudokirchneriella subcapitata/72-h NOEC ≥ 1,15 mg Ba (lahustunud)/l; hindamistegur = 10. Euroopa Geoloogiateenistuste Ühenduse koostatud Euroopa geokeemilise atlase andmetel on Eesti pinnavee baariumisisaldus vahemikus 11,4–310 μg/l (mediaan 56,8 ja keskm 91,1 μg/l), see ühtib ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse pinnavee mõõtmisandmetega. Baariumi puhul on mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa mediaankontsentratsioonidega suuremad (56,8 vs 24,9 μg/l). KESE andmetel on baariumi uuritud kõigis kolmes Eesti vesikonnas (uuritud veekogumite arv 90), seda leitakse kõigil mõõtmistel üle määramispiiri (üle määramispiiri mediaan 66 ja maksimaalne mõõtmistulemus 3 540 μg/l) ning esineb ka praegu kehtiva pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (100 μg/l) ületamisi, kehtivat piirväärtust pinnavees on ületatud 171 proovi puhul 867 proovist (19,7% proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub paremaks. Tsingi senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 10 µg/l asemel kehtestatakse 10,9 µg/l. Tsink on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes Suurbritannia riskihindamise raportile ja lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada 10,9 μg /l. Alusuuring: kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), PNEC = 10,9 μg Zn (biosaadav)/l; hindamistegur = 1. Vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest on tsink enim välja toodud pinnaveekogumi mittehea seisundi põhjustajana. Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse muutus ei ole suur ja võib eeldada samasugust keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamise määra jätkumist. Fenooli senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 7 μg/l asemel kehtestatakse 7,7 μg/l. Fenool on Eestis oluline veekeskkonna survetegur, oluline saasteaine. Tuginedes Euroopa Komisjoni fenooli riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 7,7 μg/l. Alusuuring: Cirrhina mrigala/60-d NOEC = 77 μg/l; hindamistegur = 10. Fenooli mõõtmistulemused on ületanud senist piirväärtust kuuel korral (0,97% proovidest) siseveekogudes ja viiel korral rannikuveekogumites (29% mõõtmistest). Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse muutus ei ole suur ja võib eeldada samasuguse ületamise määra jätkumist. O-kresooli ja m-, p-kresooli senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 7 μg/l asemel kehtestatakse 100 μg/l, piirväärtus kehtib nii üksikainetele kui summaarsena. Mõlemad ained on olulised veekeskkonna survetegurid, Eesti kontekstis olulised saasteained. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees nii üksik- kui ka summaarse väärtusena 100 μg/l. Alusuuring: (p-kresooli katseandmed): Daphnia magna/21-d NOEC = 1000 μg/l; hindamistegur = 10. Senistest piirväärtustest on jäänud allapoole m-, p-kresooli mõõtmistulemused, o-kresooli mõõtmistulemustest ületati ühel korral piirväärtus (0,16% proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub paremaks. Dimetüülfenoolide (2,3-dimetüülfenool, 2,6-dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool, 3,5-dimetüülfenool) kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on praegu iga üksikühendi jaoks 7 μg/l. Selle asemel kehtestatakse 10,8 μg/l, kusjuures see keskkonna kvaliteedi piirväärtus kehtib nii üksikühenditele kui ka summaarsena nende ainete grupile. Need ained on Eestis olulised veekeskkonna survetegurid, Eesti kontekstis olulised saasteained. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees nii üksik- kui summaarse väärtusena 10,8 μg/l. Alusuuring (2,6-dimetüülfenooli katseandmed): Daphnia magna/21-d NOEC = 540 μg/l; hindamistegur = 50. Enamike dimetüülfenoolide mõõtmiste puhul on tulemused alla kehtiva keskkonna kvaliteedi piirväärtuse, 2,3-dimetüülfenoolil on olnud kaks piirväärtuse ületamist (0,33% proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub paremaks. Resortsinooli kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 10 μg/l, muudatuse järel on see 17,2 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga, Eesti kontekstis oluline saasteaine. Tegemist on 2-aluseliste fenoolide ainegrupi indikaatorainega. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 17,2 μg/l. Alusuuring: Daphnia magna/21-d 4 NOEC = 172 μg/l; hindamistegur = 10. Resortsinooli keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisi tuvastatud ei ole. Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang selle saasteaine sisalduse poolest muutub veelgi paremaks. Tebukonasooli kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse järel 1 μg/l. Tebukonasool on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Toimeaine tebukonasool on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 13–28 t/a, tebukonasooli sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 27. Tuginedes INERISe keskkonna kvaliteeti raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 1 μg/l. Alusuuring: Oncorhynchus mykiss/83-d NOEC ja Daphnia magna/21-d NOEC = 10 μg/l; hindamistegur = 10. Mõõtmistulemuste järgi 7,6% proovidest üle määramispiiri, senise piirväärtuse ületust ei ole. Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub veelgi paremaks. Rangemaks muudetakse kroomi ja selle ühendite ning kroom VI, vase ja selle ühendite, metasakloori ja sprioksamiini keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Kroomi ja selle ühendite kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 5 μg/l, muudatuse järel 4,7 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Tuginedes Euroopa Komisjoni kroomi riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 4,7 μg/l. Alusuuring: Daphnia magna/ NOEC (elutsükkel) = 0,047 mg Cr3+(lahustunud)/l; hindamistegur = 10. Kroomi puhul on sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa mediaankontsentratsioonidega samaväärsed (Cr – 0,38 vs 0,38 μg/l). Mõõtmiste andmetel on ühel korral piirväärtust ületatud maismaavees, üks proov 1266 proovist ehk 0,08% proovidest, rannikuvees ületati piirväärtus ühel korral 41 proovist ehk 2,4% proovidest. Vastavus piirväärtusele ei ole seni seega probleemiks olnud. Kroomi VI kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus 5 μg/l muudetakse 3,4 μg/l. Tuginedes Euroopa Komisjoni kroomi riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 3,4 μg/l. Alusuuring: 26 kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), NOEC = 0,0103 mg Cr6+ (lahustunud)/l; hindamistegur = 3. Kroom VI mõõdetakse ainult juhul, kui kroomi ja selle ühendite sisaldus on võrdne või ületab kroom VI piirväärtust, sellist olukorda aga seni enamasti ei ole olnud. Seega keskkonna kvaliteedi piirväärtuse muutus ei ole suur ning samasugune seisundi hinnang jätkub ka uue piirväärtuse puhul. Vase ja selle ühendite kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 15 μg/l, muudatuse järel 7,8 μg/l. Tegemist on olulise veekeskkonna surveteguriga. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi andmetele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 7,8 μg/l. Alusuuring: kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), PNEC = 7,8 μg Cu (lahustunud)/l; hindamistegur = 1. Vase puhul on normi ületatud 35 proovis 1422st ehk 2,5% proovides, kuid aasta keskmine sisaldus (arvutati, kui ühes seirepunktis oli kalendriaasta jooksul mõõdetud vähemalt 4 tulemust) seniste andmete põhjal jääb alla uue piirväärtuse. Metasakloori kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse järel 0,08 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Toimeaine metasakloor on kasutusel herbitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud 20–36 t/a, metasakloori sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 17. Tuginedes RIVMi 5 keskkonna kvaliteedi piirväärtuse raportile ja lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 0,08 μg/l. Alusuuring: kümne kroonilise toksilisuse katse andmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), NOEC = 0,245 μg/l; hindamistegur = 3. Vaid ühel korral on saadud piirväärtust ületav tulemus võetud proovis (0,33% proovidest), aasta keskmine sisaldus on normi piires, normi muutus on marginaalne ja jätkub senine seisundi hinnang. Spiroksamiini kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse järel 0,06 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Toimeaine spiroksamiin on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 3–9 t/a, spiroksamiini sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud kaks. Tuginedes ECHA riskihindamise komitee raportile ühtlustatud klassifitseerimise ja märgistamise ettepaneku kohta ELi tasandil, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 0,06 μg/l. Alusuuring: Skeletonema costatum/ 96-h NOEC = 0,63 μg/l; hindamistegur = 10. Mõõtmistulemused pole kordagi ületanud määramispiiri, mis on suurusjärkude võrra väiksem kehtivast normist, normi muutus on väike ja senine olukord jätkub. Seega muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete sisaldus on täna allpool kehtivaid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, piirväärtuste muudatused on minimaalsed ning ka uute piirväärtuste ületamist ei ole, seega muudatused ei oma mõju. Muutunud piirväärtustega tuleb Keskkonnaagentuuril edaspidi arvestada pinnaveekogumite seisundi hindamisel. Välja arvatakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast tina ja selle ühendid – o-ksüleen, m-,p-ksüleen, tolueen, taimekaitsevahendite toimeained kloromekvaatkloriid, dimetoaat, klopüraliid, protiokonasool ja 2,4-D. Tinasisalduse reguleerimist veekeskkonnas ei peeta põhjendatuks, sest esiteks Eestis jõuab teadaolevatest allikatest keskkonda vaid pisut üle 100 kg tina aastas, millest pinnavette satub vähem kui 10%. Teiseks ei ole tinasisaldus veekeskkonnas probleemiks. Tinasisaldust on mõõdetud üle Eesti kõigis kolmes vesikonnas kokku 48 pinnaveekogumis ja sisaldus pinnavees on seni jäänud alla kehtiva piirväärtuse, enamgi veel, vaid üksikud tulemused on olnud üle määramispiiri. Kolmandaks ei ole veekeskkonnale ohtlik mitte niivõrd anorgaaniline tina, vaid tinaorgaanikaühendid, kuna viimaste biosaadavus on suurem. Tinaorgaanilistest ühenditest on indikaatorainena reguleeritud tributüültina ühendid (tributüültina-katioon) ELis ühtselt keskkonna kvaliteedi piirväärtusega pinnavees 0,0002 μg/l. O-ksüleeni ja m-,p-ksüleeni valdav osa keskkonnaheitest on välisõhku ja seotud kütuste põletamisega taristus. Heited pinnavette on tagasihoidlikud ja kuigi mõningal määral jõuab ksüleene keskkonda ka allikatest, mida ei ole suudetud kvantifitseerida, pole tõenäoline, et pinnavette jõudva ja seal püsiva ksüleenide kogus ulatuks tonnidesse aastas. ELi tööstustoodete statistikaandmebaasi PRODCOM alusel on Eestis perioodil 2010–2018 aastane tootmiskogus vahemikus 5–9 tonni. Saasteainete heite- ja ülekanderegistri (E-PRTR – European Pollutant Release and Transfer Register) andmetel ei ole Eestis ühtegi raporteerimiskohustusega ettevõtet, kelle tegevuse tulemusel eraldub ksüleeni vette enam kui 200 kg ning maismaale enam kui 200 kg aastas. Ksüleenide puhul on tegemist lenduvate orgaaniliste ühenditega, mida leidub eelistatult õhufaasis (~99% õhus, ~0,8% vees ja ~0,2% pinnases), seega ei jõua need vette ega ole seega põhjust neid veekeskkonnas normeerida. Ksüleene on uuritud kõigis kolmes vesikonnas kokku 47 pinnaveekogumis ja viimase kümne aasta mõõtmispraktikas ei ole veekeskkonnas täheldatud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist – kõik mõõdetud tulemused on vähemalt ühe suurusjärgu võrra kehtivast piirväärtusest väiksemad. Ksüleenid olid arvatud ELi- 6 üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutavad ksüleenid veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäid ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas normeerimata. Ksüleenid ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja ning aurustuvad kõrge lenduvuse tõttu nii pinnasest kui ka veest atmosfääri, kus toimub nende kiire fotooksüdeerumine. Sellest johtuvalt piirväärtusega reguleerimise vajadust ei ole, seniste mõõtmistulemuste järgi on keskkonnarisk väike. Tegemist eelkõige õhusaasteainega, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel reguleeritud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Tolueen on lenduv orgaaniline ühend, mida leidub eelistatult õhufaasis (99,34% õhus, 0,62% vees ja 0,04% pinnases). Valdav osa keskkonnaheitest on välisõhku ja seotud kütuste põletamisega taristus. Heited pinnavette on tagasihoidlikud ja kuigi mõningal määral jõuab tolueeni keskkonda ka allikatest, mida ei ole suudetud kvantifitseerida, pole tõenäoline, et pinnavette jõudva ja seal püsiva tolueeni kogus ulatuks tonnidesse aastas. Tolueeni on uuritud kõigis kolmes vesikonnas 50 pinnaveekogumis ja viimase kümne aasta mõõtmistulemustes ei ole veekeskkonnas mõõdetud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist – kõik mõõdetud tulemused on vähemalt ühe suurusjärgu võrra kehtivast piirväärtusest väiksemad. Tolueen oli arvatud ELi- üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab tolueen veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäi ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas normeerimata. Tolueen ei ole keskkonnas püsiv ning aurustub ja biodegradeerub kiiresti. Tolueeni bioakumuleerumine kalades ja toiduahelas on vähetõenäoline. Tolueen ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja. Sellest johtuvalt piirväärtusega reguleerimise vajadust ei ole, seniste mõõtmistulemuste põhjal on keskkonnarisk väike. Tegemist eelkõige õhusaasteainega, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel reguleeritud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Toimeaine kloromekvaatkloriid on kasutusel kasvuregulaatorina, selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 28–77 t/a ning kloromekvaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud kolm. Kloromekvaatkloriidi on uuritud kõigis kolmes vesikonnas kokku 63 pinnaveekogumis ja mõõtmistulemustes ei ole veekeskkonnas mõõdetud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist, veelgi enam, vaid üksikutel juhtudel on saadud tulemused olnud üle määramispiiri. Pinnases on kloromekvaatkloriidi liikuvus mõõdukas, lagunemise poolestusaeg 17–32 päeva, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 0,5 päeva. Ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja. Taimekaitsevahendi toimeaine dimetoaat on kasutusel insektitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 13–19 t/a. Dimetoaadi keskkonnarisk praeguste mõõtmistulemuste alusel puudub ja selle kasutamise heakskiit ELi tasandil on lõppenud. Taimekaitsevahendite registri andmeil lõppes dimetoaadi loa kehtivus Eestis 31.07.2019, registrist kustutatud Danadim 40 EC ning Perfekthion Top järgmiste tähtaegadega: ajapikendus müügiks 01.02.2020 ja ajapikendus kasutamiseks 30.06.2020. Dimetoaati on uuritud kõigis kolmes vesikonnas 53 pinnaveekogumis ja mõõtmistulemustes ei ole veekeskkonnas mitte ühtegi määramispiiri ületavat tulemust leitud. Aine oli arvatud ELi-üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab aine veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäi ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas normeerimata. Pinnases on dimetoaadi liikuvus kiire, laguneb kiiresti, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 12,6 päeva, settesse ja elustikku ei kogune. Ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja. Toimeaine klopüraliid on kasutusel herbitsiidina, selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 3–10 t/a ning klopüraliidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 14. Klopüraliidisisaldust on uuritud kõigis kolmes vesikonnas 7 54 pinnaveekogumis, keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist ei ole olnud, veegi enam, üle määramispiiri on olnud vaid üks mõõtmistulemus kokku 274 mõõtmisest. Aine oli arvatud ELi- üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab klopüraliid veekeskkonnale väga väikest riski ja jäi seega ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas normeerimata. Pinnases on klopüraliid mõõdukalt püsiv ja liikuvus kõrge, lagunemise poolestusaeg 2–65 päeva, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 148 päeva, settesse ja elustikku ei kogune. Ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja. Toimeaine protiokonasool on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused 2011–2018 on olnud vahemikus 3–10 t/a, protiokonasooli sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 16. Protiokonasooli on uuritud selle metaboliidi protiokonasool-destio kaudu kõigis kolmes vesikonnas 37 pinnaveekogumis ja mõõtmispraktikas ei ole veekeskkonnas mitte ühtegi määramispiiri ületavat tulemust leitud. Protiokonasooli liikuvus pinnases on väike, lagunemise poolestusaeg 0,07–2,8 päeva (protiokonasool-destio 6–72 päeva), veekeskkonnas on hüdrolüütiliselt stabiilne, fotolüüsi käigus laguneb kiiresti (poolestusaeg 47,7 h) ja tekib peamine laguprodukt protiokonasool-destio. Ainet jälgitakse edasi seire käigus. Toimeaine 2,4-D on kasutusel herbitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 7–10 t/a, 2,4-D sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud kuus. 2,4-D on uuritud kõigis kolmes vesikonnas 60 pinnaveekogumis, keskkonna kvaliteedi piirväärtuste ületamist ei ole olnud, veelgi enam, üle määramispiiri on olnud vaid üks mõõtmistulemus 275 mõõtmisest. Aine oli arvatud ELi-üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab 2,4-D veekeskkonnale väga väikest riski ja jäi seega ka kogu Euroopas veekeskkonnas normeerimata. 2,4-D liikuvus pinnases on suur, lagunemise poolestusaeg 2–59 päeva, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 10 päeva, settesse ja elustikku ei kogune. Ainet jälgitakse edasi seire käigus. Kui vaadata eelnimetatud taimekaitsevahendite toimeainete turustusstatistikat, siis on aastate 2011–2018 lõikes müügikogused olnud võrdlemisi stabiilsed. Seega pole praeguste andmete kohaselt alust arvata, et nende ainete kasutamisel ja seeläbi veekeskkonda sattumisel tuleks suuri muutusi. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja lisatakse uue ainena AMPA. KBFI soovitus oli, tuginedes Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse AMPA esialgse riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, et Eestis on asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 540 μg/l. Alusuuring: Myriophyllum aquaticum/14-d NOEC = 5,4 mg/l; hindamistegur = 10. Samas sarnaselt glüfosaadiga oleks siingi soovitatud piirväärtus kehtivate taimekaitsevahendite toimeainetele kehtivate piirväärtus- tega põhjendamatult palju leevendav (5400 korda leebem täna taimekaitsevahendite toimeaine- tele kehtivast keskkonna kvaliteedi piirväärtusest). Tegemist on enim turustatud taimekaitseva- hendi toimeaine (glüfosaadi) metaboliidiga ehk laguproduktiga. Viimase kümne aasta seireand- med näitavad, et AMPA sisaldust pinnaveekogumites on selle aja jooksul määratud 485 korral ning neist alla määramispiiri jäi enamik ehk 427 tulemust (88%). Tulemustest on seejuures juba välja jäetud need 9 tulemust, kus määramispiir on kõrgem kui 0,1 μg/l (keskkonna kvaliteedi piirväärtus täna taimekaitsevahendite muudel toimeainetel) ja seega ei oleks võimalik neid and- meid käsitleda võrdluses normiga 0,1 μg/l. 485 määramisest tuvastati ainet 58 korral (12%) ja neist omakorda 40 tulemust olid üle piirnormi 0,1 μg/l ning neist omakorda 27 juhul hilisem seire ei näidanud enam normi ületust. 12 juhul 40-st on tegemist ühekordse mõõtmisega ja see- juures väga ammusel ajal. Üks juhtum on selline, kus aasta jooksul varem võetud proovid on alla määramispiiri, kuid samal aastal hiljem võetud proovid näitavad aine tuvastamist, aasta keskmine jääb aga siiski allapoole piirnormi (Keila jõgi). Muude tuvastamisjuhtude korral, kus 8 normi siiski pole ületatud (18 juhtumit), on 12 juhtumit sellised, kus hilisem seire enam prob- leemi ei ole näidanud, 4 juhtumi korral on proovivõtt olnud ühekordne, 2 juhtumi korral ei näidanud varasem proovivõtt probleemi, kuid uus proovivõtt näitas tuvastamist. Seega võttes arvesse AMPA sisaldust Eesti pinnaveekogumites, sobiks AMPA jaoks aasta keskmiseks piirväärtuseks 0,1 μg/l. Seda normi ei ole viimase kümne aasta andmete põhjal ületatud. Sei- reandmetest ei ole ka näha AMPA sisalduse kasvutrendi pinnaveekogumites. AMPA-le soovi- tatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 540 asemel on põhjendatud sellele kehtestada täna tai- mekaitsevahendite toimeainetele kehtiv 0,1 μg/l, tuginedes samadele argumentidele, mis on esitatud glüfosaadi osa juures. Ohtlike ainete piirväärtused bentoses on riigisiseselt kehtestatud, kuid uuendamisel, mistõttu jäe- takse need määrusest välja. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 4. Määruse mõjud Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistus oleva nelja aine korral muudatusi ei tehta, seetõttu puuduvad antud juhul ka mõjud. Neid aineid kasutatakse samamoodi nagu praegu edasi seires, veekeskkonna seisundi hindamisel ja vajaduse korral meetmete planeerimisel veemajanduskavades. Arvestades, et enamike leebemaks muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete sisaldused on niigi alla kehtiva keskkonna kvaliteedi piirväärtuse, siis piirväärtuse leebemaks muutmine ei oma siin mõju. Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse leevenemisega tuleb arvestada Keskkonnaagentuuril, kes koostab pinnaveekogumite seisundite hinnanguid. Rangemaks muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete sisaldus on täna allpool kehtivaid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, piirväärtuste muudatused on minimaalsed ning ka uute piirväärtuste ületamist ei ole, seega muudatused ei oma mõju. Muutunud piirväärtustega tuleb Keskkonnaagentuuril edaspidi arvestada pinnaveekogumite seisundi hindamisel. Ainete vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast väljajätmine ei too endaga kaasa suuri mõjusid. Ainete väljajätmist peab Keskkonnaagentuur arvestama seire korraldamisel. Need ained jäetakse seirest välja, v.a arvatud protiokonasool ja 2,4-D. Ainete seirest väljajätmine ei too siiski kaasa rahalist kokkuhoidu. Ained määratakse grupina erinevate metoodikatega ja mõne aine väljajätmine määratavate ainete grupist ei too kokkuhoidu, sest ülejäänud aineid seiratakse ja määratakse ikkagi sellest ainegrupist. Erandina on siin tina väljajätmine. Tina määratakse teistsuguse metoodikaga, seega tina mittemääramine seire käigus toob mõningast rahalist kokkuhoidu, kuid see kokkuhoid on marginaalne. Ainete nimekirjast väljajätmisega peab Keskkonnaagentuur arvestama ka pinnaveekogumite seisundite hinnangute koostamisel. AMPA lisamine vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja ei too kaasa suuri mõjusid. Kesk- konnaagentuur peab aine lisama seiresse, samas seiratakse seda ainet niigi, sest seires jälgitakse glüfosaati ning glüfosaadi analüüsimisel saadakse sama metoodikaga kätte ka AMPA andmed. Seega siin rahakulu juurde ei tule. Keskkonnaagentuuril tuleb arvestada uue ainega ka pinna- veekogumite seisundite hinnangute koostamisel. 9 Ohtlike ainete piirväärtused bentoses on riigisiseselt kehtestatud, kuid uuendamisel, mistõttu jäe- takse need määrusest välja. See ei too endaga kaasa mõjusid, kuid Keskkonnaagentuur peab seda arvestama pinnaveekogumite seisundite hinnangute koostamisel. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile. 10 EELNÕU 01.04.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2021 nr Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel. Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: 1 „(1) Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised: Nr Aine nimetus15 CASi Aasta Aasta Suurim Suurim Keskkonna Keskkonna Keskkonna number1 keskmine keskmine lubatud lubatud kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi keskkonna keskkonna keskkonna keskkonna piirväärtus piirväärtus piirväärtus kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi kalades12, põhjasettes põhjasettes piirväärtus2 2 4 4 piirväärtus piirväärtus piirväärtus µg/kg koe (maismaa (muu maismaa muus maismaa muus märgkaal pinnavesi3), pinnavesi), pinnavees3, pinnavees, pinnavees3, pinnavees, µg/kg µg/kg µg/l µg/l µg/l µg/l kuivkaal kuivkaal (1) alakloor 15972-60-8 0,3 0,3 0,7 0,7 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (2) antratseen 120-12-7 0,1 0,1 0,1 0,1 9 160 16 (3) atrasiin 1912- 24-9 0,6 0,6 2,0 2,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (4) benseen 71-43-2 10 8 50 50 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (5) bromodifenüüleetrid5 32534-81-9 ei kohaldata ei kohaldata 0,14 0,014 0,0085 1550 310 (6) kaadmium ja selle 7440-43-9 ≤ 0,08 0,2 ≤ 0,45 ≤ 0,45 160 ei kohaldata ei kohaldata ühendid (olenevalt vee (klass 1) (klass 1) (klass 1) karedusklassist)6 0,08 0,45 0,45 (klass 2) (klass 2) (klass 2) 0,09 0,6 0,6 (klass 3) (klass 3) (klass 3) 0,15 0,9 0,9 (klass 4) (klass 4) (klass 4) 0,25 1,5 1,5 (klass 5) (klass 5) (klass 5) 2 (6a) süsiniktetrakloriid7 56-23-5 12 12 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (7) C10-13-kloroalkaanid8 85535-84-8 0,4 0,4 1,4 1,4 ei kohaldata 990 (8) klorofenvinfoss 470-90-6 0,1 0,1 0,3 0,3 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (9) kloropürifoss (etüül- 2921-88-2 0,03 0,03 0,1 0,1 67 ei kohaldata ei kohaldata kloropürifoss) (9a) tsüklodieenpestitsiidid: ∑ = 0,01 ∑ = 0,005 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata aldriin7 309-00-2 dieldriin7 60-57-1 7 endriin 72-20-8 isodriin7 465-73-6 (9b) DDT kokku7,9 ei kohaldata 0,025 0,025 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata para-para-DDT7 50-29-3 0,01 0,01 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (10) 1,2-dikloroetaan 107-06-2 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (11) diklorometaan 75-09-2 20 20 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (12) di(2-etüül-heksüül) 117-81-7 1,3 1,3 ei kohaldata ei kohaldata 3200 100000 ftalaat (DEHP) (13) diuroon 330-54-1 0,2 0,2 1,8 1,8 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (14) endosulfaan 115-29-7 0,005 0,0005 0,01 0,004 1000 ei kohaldata (15) fluoranteen 206-44-0 0,0063 0,0063 0,12 0,12 30 ei kohaldata ei kohaldata 3 (16) heksaklorobenseen 118-74-1 ei kohaldata ei kohaldata 0,05 0,05 10 ei kohaldata ei kohaldata (17) heksaklorobutadieen 87-68-3 ei kohaldata ei kohaldata 0,6 0,6 55 ei kohaldata ei kohaldata (18) heksaklorotsüklo- 608-73-1 0,02 0,002 0,04 0,02 33 10,3 1,1 heksaan (19) isoproturoon 34123-59-6 0,3 0,3 1,0 1,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (20) plii ja selle ühendid 7439-92-1 1,213 1,3 14 14 1000 53400 (21) elavhõbe ja selle 7439-97-6 ei kohaldata ei kohaldata 0,07 0,07 20 ei kohaldata ei kohaldata ühendid (22) naftaleen 91-20-3 2 2 130 130 12270 ei kohaldata (23) nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 413 8,6 34 34 730 ei kohaldata (24) nonüülfenoolid (4- 84852-15-3 0,3 0,3 2,0 2,0 10000 180 nonüülfenool) (25) oktüülfenoolid (4- 140-66-9 0,1 0,01 ei kohaldata ei kohaldata 10000 34 3,4 (1,1',3, 3'-tetrametüül- butüül)fenool) (26) pentaklorobenseen 608-93-5 0,007 0,0007 ei kohaldata ei kohaldata 367 400 (27) pentaklorofenool 87-86-5 0,4 0,4 1 1 1830 119 (28) polüaromaatsed süsi- ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata vesinikud (PAH)11 4 benso(a)püreen 50-32-8 1,7 x 10-4 1,7 x 10-4 0,27 0,027 5 2497 benso(b)fluoranteen 205-99-2 vt joonealune vt joonealune 0,017 0,017 vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata märkus 11 märkus 11 märkus 11 benso(k)fluoranteen 207-08-9 vt joonealune vt joonealune 0,017 0,017 vt joonealune 1743 märkus 11 märkus 11 märkus 11 benso(g,h,i)perüleen 191-24-2 vt joonealune vt joonealune 8,2 x 10-3 8,2 x 10-4 vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata märkus 11 märkus 11 märkus 11 indeno(1,2,3- 193-39-5 vt joonealune vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata cd)püreen märkus 11 märkus 11 märkus 11 (29) simasiin 122-34-9 1 1 4 4 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (29a) tetrakloroetüleen7 127-18-4 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (29b) trikloroetüleen7 79-01-6 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (30) tributüültina ühendid 36643-28-4 0,0002 0,0002 0,0015 0,0015 230 0,02 (tributüültinakatioon) (31) triklorobenseenid 12002-48-1 0,4 0,4 ei kohaldata ei kohaldata 4000 ei kohaldata (32) triklorometaan 67-66-3 2,5 2,5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (33) trifluraliin 1582-09-8 0,03 0,03 ei kohaldata ei kohaldata 6700 3140 (34) dikofool 115-32-2 1,3 x 10-3 3,2 x 10-5 ei ei 33 ei kohaldata ei kohaldata kohaldata10 kohaldata10 5 (35) perfluorooktaan- 1763-23-1 6,5 x 10-4 1,3 x 10-4 36 7,2 9,1 ei kohaldata ei kohaldata sulfoonhape ja selle derivaadid (PFOS) (36) kinoksüfeen 124495-18-7 0,15 0,015 2,7 0,54 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (37) dioksiinid ja dioksiini- vt § 2 tabeli ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata PCDD + ei kohaldata ei kohaldata sarnased ühendid joonealune PCDF + märkus 9 PCB-DL summa 0,0065 µg/kg1 TEQ14 (38) aklonifeen 74070-46-5 0,12 0,012 0,12 0,012 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (39) bifenoks 42576-02-3 0,012 0,0012 0,04 0,004 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (40) tsübutriin 28159-98-0 0,0025 0,0025 0,016 0,016 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (41) tsüpermetriin 52315-07-8 8 x 10-5 8 x 10-6 6 x 10-4 6 x 10-5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (42) diklorofoss 62-73-7 6 x 10-4 6 x 10-5 7 x 10-4 7 x 10-5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata (43) heksabromotsüklodo- ei kohaldata 0,0016 0,0008 0,5 0,05 167 ei kohaldata ei kohaldata dekaan (HBC DD) (44) heptakloor ja hepta- 76-44-8/ 2 x 10-7 1 x 10-8 3 x 10-4 3 x 10-5 6,7 x 10-3 ei kohaldata ei kohaldata kloorepoksiid 1024-57-3 (45) terbutriin 886-50-0 0,065 0,0065 0,34 0,034 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata 6 1 CAS: Chemical Abstract Service. 2 See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõikide isomeeride üldkontsentratsiooni suhtes. 3 Maismaa pinnaveed hõlmavad jõgesid, järvi ning nendega seotud tehisveekogumeid ja oluliselt muudetud veekogumeid. 4 See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse juures on märge „ei kohaldata“, loetakse, et aasta keskmised keskkonna kvaliteedi piirväärtused pakuvad kaitset pideval keskkonda juhtimisel saastuse lühiajalise suurenemise korral, kuna need on oluliselt madalamad kui ägeda toksilisuse põhjal tuletatud väärtused. 5 Bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul viitab keskkonna kvaliteedi piirväärtus analoogide nr 28, 47, 99, 100, 153 ja 154 kontsentratsioonide summale. 6 Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) korral sõltuvad keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: < 40 mg CaCO3/l; 2. klass: 40 kuni < 50 mg CaCO3/l; 3. klass: 50 kuni < 100 mg CaCO3/l; 4. klass: 100 kuni < 200 mg CaCO3/l; 5. klass: ≥ 200 mg CaCO3/l). 7 Nimetatud aine ei ole prioriteetne aine, vaid kuulub muude saasteainete hulka. 8 Selle ainerühma soovituslikku parameetrit ei ole esitatud. Soovituslik(ud) parameeter(parameetrid) määratakse analüütilisel meetodil. 9 DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; EÜ nr 200-024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789-02-6; EÜ nr 212-332-5), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; EÜ nr 200-784-6) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p- klorofenüül)etaan (CASi nr 72-54-8; EÜ nr 200-783-0) summa. 10 Nimetatud ainete suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kehtestamiseks ei ole piisavalt kättesaadavat teavet. 11 Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma korral viitavad vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus ja aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus vees benso(a)püreeni kontsentratsioonile (mõlemad nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused põhinevad benso(a)püreeni toksilisusel). Benso(a)püreeni võib pidada muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike markeriks ning seetõttu on vaja seirata ainult benso(a)püreeni, et hinnata vastavust vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtusele või aasta keskmisele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele. 12 Kui ei ole märgitud teisiti, on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kaladega. Selle asemel võib kohaldada mõnda alternatiivset vee-elustiku taksonit või muud maatriksit, tingimusel, et kohaldatav keskkonna kvaliteedi piirväärtus pakub võrdväärset kaitset. Maatriks – veekeskkonna komponent, nimelt kas vesi, sete või vee-elustik. Vee-elustiku takson – konkreetne veekeskkonna takson, mis on taksonoomiliselt alamhõimkond, klass või nendega samaväärne. Ainete 15 (fluoranteen) ja 28 (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) korral viitab vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus koorikloomadele ja molluskitele. Keemilise seisundi hindamiseks ei sobi fluoranteeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jälgimine kalades. Aine 37 (dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid) korral on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kalade, koorikloomade ja molluskitega vastavalt Euroopa Komisjoni 2. detsembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1259/2011 lisa punktile 5.3, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja muude kui dioksiinitaoliste PCBde piirnormidega toiduainetes (ELT L 320, 3.12.2011, lk 18). 13 Need keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele. 14 PCDD: polüklooritud dibenso-p-dioksiinid; PCDF: polüklooritud dibensofuraanid; PCB-DL: dioksiinisarnased polüklooritud bifenüülid; TEQ: toksilisusekvivalendid Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta toksilisuse ekvivalentfaktorite järgi. 15 Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtusi väljendatakse üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus. Erandina sellest näitab pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja nikli (edaspidi metallid) puhul metalli kontsentratsiooni lahuse faasis, s.t veeproovis, mis on saadud filtreerimisega läbi filtri, mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt märgitud, siis metalli biosaadavat kontsentratsiooni.“; 2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vesikonnaspetsiifilised saasteained ja nende keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised: 7 Nr Aine nimetus CASi nr Aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus pinnavees, µg/l METALLID1 (1) Arseen ja selle ühendid 7440-38-2 10 (2) Baarium ja selle ühendid 7440-39-3 115 (3) Kroom ja selle ühendid 7440-47-3 4,7 2 (4) Kroom VI 3,4 (5) Tsink ja selle ühendid 7440-66-6 10,9 (6) Vask ja selle ühendid 7440-50-8 7,8 ORGAANILISED ÜHENDID (7) Fenool 108-95-2 7,7 (8) o-kresool 95-48-7 1003 (9) m-, p-kresool 108-39-4; 106-44-5 (10) 2,3-dimetüülfenool 526-75-0 10,83 (11) 2,6-dimetüülfenool 576-26-1 (12) 3,4-dimetüülfenool 95-65-8 (13) 3,5-dimetüülfenool 108-68-9 (14) Resortsinool 108-46-3 17,2 (15) Naftasaadused4(C10-C40 100 süsivesinikud) MUUD ANORGAANILISED ÜHENDID 5 (16) Fluoriidid 1500 TAIMEKAITSEVAHENDID (17) Glüfosaat 1071-83-6 0,1 (18) MCPA 94-74-6 0,5 (19) Metasakloor 67129-08-2 0,08 (20) Tebukonasool 107534-96-3 1 (21) Spiroksamiin 118134-30-8 0,06 8 (22) Mankotseeb 8018-01-7 0,22 (23) AMPA 1066-51-9 0,1 1 Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm. 2 Mõõdetakse juhul, kui kroomi ja selle ühendite sisaldus on võrdne või ületab piirväärtust. 3 Keskkonna kvaliteedi piirväärtus nii üksik- kui ka summaarse väärtusena. 4 Ainerühma keskkonna kvaliteedi piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga EVS-EN ISO 9377-2. 5 Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler 9 Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium 20.05.2021 nr 1-4/21/2570 Keskkonnaministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti Keemiatööstuse Liit Margus Korsjukov, 626 2853 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel