EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0673 - Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 03.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58311bea-7022-46a2-bba4-d8b41686dade
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/58311bea-7022-46a2-bba4-d8b41686dade?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja
prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja
teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende
kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel.
ELi veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada veekeskkonnale
ohtlike ainete nimekiri, mis on konkreetse riigi veekeskkonna kaitse seisukohast oluliseks
peetavad (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained) koos vastavate keskkonna kvaliteedi
piirväärtustega. Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on aine sisaldus pinnaveekogumi vees, settes
või elustikus, mida veeökosüsteemi toimivuse huvides ei tohi ületada. Neid aineid ja keskkonna
kvaliteedi piirväärtusi kasutatakse pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel koos
teiste ökoloogilise seisundi hindamiseks kasutatavate kvaliteedinäitajatega. Keskkonna
kvaliteedi piirväärtustele mittevastavuse korral kavandatakse vastavuse saavutamiseks
vajalikud meetmed veemajanduskavades.
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete loetelu koos vastavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega
on kehtestatud keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määrusega nr 28 „Prioriteetsete ainete ja
prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja
teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise
meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“. Kuna ainete nimekiri kajastab riigile iseloomulikke
saasteaineid, mis võivad ajas muutuda ning mille taset peab pinnaveekogumite hea seisundi
tagamiseks olema võimalik kontrollida seaduse tasemel kehtestatavate meetmetega, tuleb
ainete nimekirja vastavalt vajadusele ajakohastada. Määruse muudatusega ajakohastatakse
ainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtused. Määruses tehtavad muudatused tuginevad
Keskkonnaministeerium tellimusel Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uuringule
„Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste
uuendamine“ (Tallinn, 2020).
Määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
Margus Korsjukov (626 2853,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli
Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõukohase määrusega tehakse muudatusi vesikonnaspetsiifiliste saasteainete loetelus ja
ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtustes.
Samaks jäetakse arseeni, naftasaaduste, fluoriidide ja glüfosaadi senised keskkonna kvaliteedi
piirväärtused.
Arseen on veepoliitika raamdirektiivis ette antud soovitusliku ainena. Eestis on arseen oluline
veekeskkonna survetegur. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasile ja WHO joogivee
suunisväärtusele aluseks olevatele uuringutele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on
Eestis asjakohane jätta keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta keskmise keskkonna
1
kvaliteedi piirväärtusena 10 µg/l (alusuuring: Daphnia magna/28-d NOEC = 0,633 mg As
(lahustunud)/l; hindamistegur = 50). Arseenile väljatöötatud aasta keskmine keskkonna
kvaliteedi piirväärtus tagab kaitse enamikul keskkonnatingimustel ja keskkonnaorganismidele.
Senine seire on näidanud, et vaid üksikutel kordadel ületati proovides kehtivat piirväärtust
(6 proovis 457 proovist ehk 1,3% proovide koguarvust) ning seniste andmete põhjal on
vähetõenäoline aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamine. Arseeni puhul on
mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa
mediaankontsentratsioonidega samaväärsed (0,60 vs 0,63 µg/l).
Naftasaadused (C10-C40 süsivesinikud) on Eestis oluline veekeskkonna survetegur, laialt
levinud saasteainete rühm. Lähtudes analüüsimeetodi soovituslikust määramispiirist standardis
EVS-EN ISO 9377-2, jäetakse keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta keskmise
keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 100 µg/l. Piirväärtust ületavaid mõõtmistulemusi
proovides on olnud siseveekogudes seitsmel korral (0,63% proovidest) ja rannikumeres ühel
korral (3,4% proovidest). Kuuel korral on need ära toodud veekogumi mittehea seisundi
põhjusena.
Fluoriidid on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) joogivee suunisväärtusele ning lähiriikide sarnastele
piirnormidele, on Eestis asjakohane jätta keskkonna kvaliteedi piirväärtus samaks ehk aasta
keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 1500 μg/l. Fluoriidi puhul on
mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa
mediaankontsentratsioonidega kõrgemad (150 vs 100 μg/l). Fluoriidide puhul on
mõõtmisproovides olnud kehtivat piirväärtust ületavaid tulemusi 11 proovis 141 proovist (7,8%
proovidest), kuid pinnaveekogumeid fluoriidide tõttu halvaks hinnatud ei ole.
Glüfosaadi kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus jäetakse samaks (0,1 μg/l).
Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi uuringus „Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete ni-
mistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste uuendamine“ soovitatud aasta keskmiseks kesk-
konna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees on 56 μg/l, võttes aluseks aine mõjusid vee-elusti-
kule.
Glüfosaat on Eestis enim turustatud taimekaitsevahendite toimeaine ning see on oluline vee-
keskkonna survetegur. Kasutatakse põllumajanduses, metsanduses, haljasaladel, teedeäärsetel
aladel ning koduaedades umbrohutõrjeks. Glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid on
Eestis registreeritud 33, neist suurem osa on ka vabamüügis. Glüfosaadi turustatud kogused
aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 228–412 t/a ning saab täheldada ka Eestis turustatud
koguste mõningast suurenemise trendi. Vaatamata suurele glüfosaadi kasutamisele on Eesti
veekogud sellest ainest puhtad. Seiretulemused näitavad, et glüfosaadisisaldus pinnaveekogu-
des on palju väiksem kehtivast piirväärtusest (0,1 μg/l), veelgi enam, mõõtmistulemused on
enamasti alla määramispiiri. Viimase 10 aasta seiretulemuste järgi on üle määramispiiri mõõt-
mistulemusi vaid 5,9% proovidest ja seejuures maksimaalne mõõtetulemus on olnud 2,91 μg/l.
Seireandmetes ei ole näha ka glüfosaadisisalduse suurenevat trendi veekogudes. Seega saab ka
täna öelda, et küllalti range keskkonna kvaliteedi piirväärtus ei ole seadnud piiranguid glü-
fosaadi kasutajatele.
ELi strateegias „Talust taldrikule“ on võetud sihiks vähendada 2030. aastaks keemiliste pestit-
siidide üldist kasutamist ja nendega seotud riski 50% võrra ning ohtlikumate pestitsiidide ka-
sutamist 50% võrra. Seega pikemas plaanis on ette näha pestitsiidide kasutamise vähenemist ja
seega saab eeldada, et ka veekogudes pestitsiidide sisaldus ei suurene. Glüfosaadi keskkonna
kvaliteedi piirväärtuse 0,1 μg/l juures tuleb arvestada ka seda, et tegemist on aasta keskmise
normiga, st näiteks glüfosaadi suvisel kasutamisel teoreetiliselt tekkiv ühekordne üle 0,1 μg/l
2
sisaldus pinnaveekogumis ei pruugi tähendada veel selle veekogumi halba seisundit, sest sei-
sundi hindamisel aasta keskmise väärtuse arvutamisel võetakse arvesse kõik aasta jooksul selles
veekogumis mõõdetud tulemused ning ülejäänud tulemused ei pruugi olla üle 0,1 μg/l.
Euroopa Liidus on ühtselt (WHO ettepanekul) joogivees pestitsiidi üksikühendi sisaldusele sea-
tud piirväärtus 0,1 μg/l ning pestitsiidide summale 0,5 μg/l. Eestis nii Narvas kui ka Tallinnas
toodetakse pinnaveest joogivett (40% kogu Eesti joogiveest), seega on pinnavee ressursi kaits-
mine oluline ka tervisele ohutu joogivee tagamiseks. Kui pinnavees glüfosaadi tase on allpool
0,1 μg/l, siis on võimalik ka tagada pinnaveest toodetavas joogivees glüfosaadisisaldus alla 0,1
μg/l. Pinnavee suurema glüfosaadisisalduse korral tähendab see suuremaid kulutusi joogivee
puhastamiseks nõutava tasemeni.
Põhjavees on pestitsiidi piirväärtus 0,1 µg/l kehtestatud põhjaveedirektiiviga, olles seega ka
korrelatsioonis joogivee piirväärtusega. Sajuperioodidel ja kõrge veetaseme korral toidavad
pinnaveekogud põhjavett (kuival perioodil vastupidi), seega on oht, et kui pinnavees lubatakse
glüfosaati > 0,1 µg/l, siis see liigub põhjaveekihti, ohustades seeläbi põhjavee kvaliteeti. Ohus-
tatud võib saada pinnaveekogude läheduses paiknevate madalate kaevude, peamiselt salvkae-
vude joogivee kvaliteet. Kui pinnaveekogudega seotud veekiht koosneb lõhelistest kivimitest,
siis pinnavee mõju kaevuvee kvaliteedile suurem ja võib ohustada kaevuvee kvaliteeti rohkem.
Glüfosaate on põhjavees määratud alates 2018 ja seda on ka leitud: 2018 analüüsiti 18 proovi,
üle labori määramispiiri 0.05µg/l olid tulemused kahel juhul (0.14µg/l ja 0.11µg/l). 2019 ana-
lüüsiti 24 proovi, üle labori määramispiiri 0.05µg/l oli tulemus ühel juhul (0.13µg/l). 2020 tehti
28 analüüsi, üle labori määramispiiri 0.05µg/l oli tulemus kolmel juhul (0.2µg/l, 0.06µg/l,
0.1µg/l).
Tuleb ka arvestada, et pinnaveekogumid on joogivee allikad hädaolukorras. Selline lähenemine
oli Päästeametil näiteks 2019. a koostatud käsiraamatus „Ole valmis!“, millest leiab juhiseid
võimalike kriisidega toimetulemiseks. Juhiste kohaselt tuleks näiteks joogivee puhul hoolitseda
selle eest, et vajaduse korral saaks vett ka alternatiivsest veevõtukohast, nagu allikas, looduslik
veekogu või kaev, ning kodus võiksid olla varuks anumad, millega vajaduse korral vett tuua ja
säilitada. Seega on väga oluline, et kriisiolukorras loodusliku vee kasutamiseks joogiveena ei
oleks see keemilise pestitsiidi toimeainega reostunud. Teistele pestitsiidide toimeainetele väl-
japakutavad piirväärtused on kooskõlas joogivee ja põhjavee piirväärtusega.
Eeltoodud argumentidele tuginedes on põhjendatud glüfosaadi keskkonna kvaliteedi piirväär-
tuse jätmine senisele tasemele.
Leebemaks muudetakse keskkonna kvaliteedi piirväärtused baariumil ja selle ühenditel,
tsingil ja selle ühenditel, fenoolil, o-kresoolil, m-, p-kresoolil, 2,3-dimetüülfenoolil, 2,6-
dimetüülfenoolil, 3,4-dimetüülfenoolil, 3,5-dimetüülfenoolil, resortsinoolil ja tebukonasoolil.
Baariumi kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus 100 µg/l muudetakse aasta
keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks 115 µg/l. Baarium on Eestis oluline
veekeskkonna survetegur. Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi PNEC-väärtuse aluseks
olevatele uuringutele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada
aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 115 μg/l. Alusuuring:
Pseudokirchneriella subcapitata/72-h NOEC ≥ 1,15 mg Ba (lahustunud)/l; hindamistegur = 10.
Euroopa Geoloogiateenistuste Ühenduse koostatud Euroopa geokeemilise atlase andmetel on
Eesti pinnavee baariumisisaldus vahemikus 11,4–310 μg/l (mediaan 56,8 ja keskm 91,1 μg/l),
see ühtib ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse pinnavee mõõtmisandmetega. Baariumi puhul
on mediaankontsentratsioonide sisaldused Eesti pinnavees võrreldes Euroopa
mediaankontsentratsioonidega suuremad (56,8 vs 24,9 μg/l). KESE andmetel on baariumi
uuritud kõigis kolmes Eesti vesikonnas (uuritud veekogumite arv 90), seda leitakse kõigil
mõõtmistel üle määramispiiri (üle määramispiiri mediaan 66 ja maksimaalne mõõtmistulemus
3
540 μg/l) ning esineb ka praegu kehtiva pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtuse (100 μg/l)
ületamisi, kehtivat piirväärtust pinnavees on ületatud 171 proovi puhul 867 proovist (19,7%
proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub paremaks.
Tsingi senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 10 µg/l asemel kehtestatakse
10,9 µg/l. Tsink on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Tuginedes Suurbritannia
riskihindamise raportile ja lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane kehtestada
10,9 μg /l. Alusuuring: kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine
(liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), PNEC = 10,9 μg Zn (biosaadav)/l;
hindamistegur = 1. Vesikonnaspetsiifilistest saasteainetest on tsink enim välja toodud
pinnaveekogumi mittehea seisundi põhjustajana. Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse muutus ei
ole suur ja võib eeldada samasugust keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamise määra
jätkumist.
Fenooli senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 7 μg/l asemel kehtestatakse
7,7 μg/l. Fenool on Eestis oluline veekeskkonna survetegur, oluline saasteaine. Tuginedes
Euroopa Komisjoni fenooli riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele,
on Eestis asjakohane kehtestada keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees aasta keskmise
keskkonna kvaliteedi piirväärtusena 7,7 μg/l. Alusuuring: Cirrhina mrigala/60-d
NOEC = 77 μg/l; hindamistegur = 10. Fenooli mõõtmistulemused on ületanud senist
piirväärtust kuuel korral (0,97% proovidest) siseveekogudes ja viiel korral
rannikuveekogumites (29% mõõtmistest). Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse muutus ei ole suur
ja võib eeldada samasuguse ületamise määra jätkumist.
O-kresooli ja m-, p-kresooli senise aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 7 μg/l
asemel kehtestatakse 100 μg/l, piirväärtus kehtib nii üksikainetele kui summaarsena. Mõlemad
ained on olulised veekeskkonna survetegurid, Eesti kontekstis olulised saasteained. Tuginedes
ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks
keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees nii üksik- kui ka summaarse väärtusena 100 μg/l.
Alusuuring: (p-kresooli katseandmed): Daphnia magna/21-d NOEC = 1000 μg/l;
hindamistegur = 10. Senistest piirväärtustest on jäänud allapoole m-, p-kresooli
mõõtmistulemused, o-kresooli mõõtmistulemustest ületati ühel korral piirväärtus (0,16%
proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub paremaks.
Dimetüülfenoolide (2,3-dimetüülfenool, 2,6-dimetüülfenool, 3,4-dimetüülfenool,
3,5-dimetüülfenool) kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on praegu iga
üksikühendi jaoks 7 μg/l. Selle asemel kehtestatakse 10,8 μg/l, kusjuures see keskkonna
kvaliteedi piirväärtus kehtib nii üksikühenditele kui ka summaarsena nende ainete grupile.
Need ained on Eestis olulised veekeskkonna survetegurid, Eesti kontekstis olulised saasteained.
Tuginedes ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta
keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees nii üksik- kui summaarse väärtusena
10,8 μg/l. Alusuuring (2,6-dimetüülfenooli katseandmed): Daphnia magna/21-d NOEC =
540 μg/l; hindamistegur = 50. Enamike dimetüülfenoolide mõõtmiste puhul on tulemused alla
kehtiva keskkonna kvaliteedi piirväärtuse, 2,3-dimetüülfenoolil on olnud kaks piirväärtuse
ületamist (0,33% proovidest). Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub
paremaks.
Resortsinooli kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 10 μg/l, muudatuse
järel on see 17,2 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga, Eesti kontekstis
oluline saasteaine. Tegemist on 2-aluseliste fenoolide ainegrupi indikaatorainega. Tuginedes
ECHA kemikaali andmebaasi andmetele on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks
keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 17,2 μg/l. Alusuuring: Daphnia magna/21-d
4
NOEC = 172 μg/l; hindamistegur = 10. Resortsinooli keskkonna kvaliteedi piirväärtuse
ületamisi tuvastatud ei ole. Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang selle
saasteaine sisalduse poolest muutub veelgi paremaks.
Tebukonasooli kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse
järel 1 μg/l. Tebukonasool on Eestis oluline veekeskkonna survetegur. Toimeaine tebukonasool
on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus
13–28 t/a, tebukonasooli sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 27.
Tuginedes INERISe keskkonna kvaliteeti raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on
Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees
1 μg/l. Alusuuring: Oncorhynchus mykiss/83-d NOEC ja Daphnia magna/21-d NOEC =
10 μg/l; hindamistegur = 10. Mõõtmistulemuste järgi 7,6% proovidest üle määramispiiri, senise
piirväärtuse ületust ei ole. Piirväärtus leeveneb palju ning seega seisundi hinnang muutub veelgi
paremaks.
Rangemaks muudetakse kroomi ja selle ühendite ning kroom VI, vase ja selle ühendite,
metasakloori ja sprioksamiini keskkonna kvaliteedi piirväärtused.
Kroomi ja selle ühendite kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 5 μg/l,
muudatuse järel 4,7 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Tuginedes
Euroopa Komisjoni kroomi riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele,
on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks
pinnavees 4,7 μg/l. Alusuuring: Daphnia magna/ NOEC (elutsükkel) = 0,047 mg
Cr3+(lahustunud)/l; hindamistegur = 10. Kroomi puhul on sisaldused Eesti pinnavees võrreldes
Euroopa mediaankontsentratsioonidega samaväärsed (Cr – 0,38 vs 0,38 μg/l). Mõõtmiste
andmetel on ühel korral piirväärtust ületatud maismaavees, üks proov 1266 proovist ehk 0,08%
proovidest, rannikuvees ületati piirväärtus ühel korral 41 proovist ehk 2,4% proovidest.
Vastavus piirväärtusele ei ole seni seega probleemiks olnud. Kroomi VI kehtiv aasta keskmine
keskkonna kvaliteedi piirväärtus 5 μg/l muudetakse 3,4 μg/l. Tuginedes Euroopa Komisjoni
kroomi riskihindamise raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis asjakohane
kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 3,4 μg/l.
Alusuuring: 26 kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide
tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), NOEC = 0,0103 mg Cr6+ (lahustunud)/l; hindamistegur
= 3. Kroom VI mõõdetakse ainult juhul, kui kroomi ja selle ühendite sisaldus on võrdne või
ületab kroom VI piirväärtust, sellist olukorda aga seni enamasti ei ole olnud. Seega keskkonna
kvaliteedi piirväärtuse muutus ei ole suur ning samasugune seisundi hinnang jätkub ka uue
piirväärtuse puhul.
Vase ja selle ühendite kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 15 μg/l,
muudatuse järel 7,8 μg/l. Tegemist on olulise veekeskkonna surveteguriga. Tuginedes ECHA
kemikaali andmebaasi andmetele ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis
asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 7,8
μg/l. Alusuuring: kroonilise toksilisuse katseandmete statistiline ekstrapoleerimine (liikide
tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), PNEC = 7,8 μg Cu (lahustunud)/l; hindamistegur = 1.
Vase puhul on normi ületatud 35 proovis 1422st ehk 2,5% proovides, kuid aasta keskmine
sisaldus (arvutati, kui ühes seirepunktis oli kalendriaasta jooksul mõõdetud vähemalt
4 tulemust) seniste andmete põhjal jääb alla uue piirväärtuse.
Metasakloori kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse
järel 0,08 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Toimeaine metasakloor
on kasutusel herbitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud 20–36 t/a,
metasakloori sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud 17. Tuginedes RIVMi
5
keskkonna kvaliteedi piirväärtuse raportile ja lähiriikide sarnastele piirnormidele, on Eestis
asjakohane kehtestada aasta keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees
0,08 μg/l. Alusuuring: kümne kroonilise toksilisuse katse andmete statistiline ekstrapoleerimine
(liikide tundlikkuse tõenäosuslik jaotus, SSD), NOEC = 0,245 μg/l; hindamistegur = 3. Vaid
ühel korral on saadud piirväärtust ületav tulemus võetud proovis (0,33% proovidest), aasta
keskmine sisaldus on normi piires, normi muutus on marginaalne ja jätkub senine seisundi
hinnang.
Spiroksamiini kehtiv aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus on 0,1 μg/l, muudatuse
järel 0,06 μg/l. Tegemist on Eestis olulise veekeskkonna surveteguriga. Toimeaine
spiroksamiin on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on olnud
vahemikus 3–9 t/a, spiroksamiini sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud
kaks. Tuginedes ECHA riskihindamise komitee raportile ühtlustatud klassifitseerimise ja
märgistamise ettepaneku kohta ELi tasandil, on Eestis asjakohane kehtestada aasta keskmiseks
keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 0,06 μg/l. Alusuuring: Skeletonema costatum/
96-h NOEC = 0,63 μg/l; hindamistegur = 10. Mõõtmistulemused pole kordagi ületanud
määramispiiri, mis on suurusjärkude võrra väiksem kehtivast normist, normi muutus on väike
ja senine olukord jätkub.
Seega muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete sisaldus on täna allpool
kehtivaid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, piirväärtuste muudatused on minimaalsed ning ka
uute piirväärtuste ületamist ei ole, seega muudatused ei oma mõju. Muutunud piirväärtustega
tuleb Keskkonnaagentuuril edaspidi arvestada pinnaveekogumite seisundi hindamisel.
Välja arvatakse vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast tina ja selle ühendid –
o-ksüleen, m-,p-ksüleen, tolueen, taimekaitsevahendite toimeained kloromekvaatkloriid,
dimetoaat, klopüraliid, protiokonasool ja 2,4-D.
Tinasisalduse reguleerimist veekeskkonnas ei peeta põhjendatuks, sest esiteks Eestis jõuab
teadaolevatest allikatest keskkonda vaid pisut üle 100 kg tina aastas, millest pinnavette satub
vähem kui 10%. Teiseks ei ole tinasisaldus veekeskkonnas probleemiks. Tinasisaldust on
mõõdetud üle Eesti kõigis kolmes vesikonnas kokku 48 pinnaveekogumis ja sisaldus pinnavees
on seni jäänud alla kehtiva piirväärtuse, enamgi veel, vaid üksikud tulemused on olnud üle
määramispiiri. Kolmandaks ei ole veekeskkonnale ohtlik mitte niivõrd anorgaaniline tina, vaid
tinaorgaanikaühendid, kuna viimaste biosaadavus on suurem. Tinaorgaanilistest ühenditest on
indikaatorainena reguleeritud tributüültina ühendid (tributüültina-katioon) ELis ühtselt
keskkonna kvaliteedi piirväärtusega pinnavees 0,0002 μg/l.
O-ksüleeni ja m-,p-ksüleeni valdav osa keskkonnaheitest on välisõhku ja seotud kütuste
põletamisega taristus. Heited pinnavette on tagasihoidlikud ja kuigi mõningal määral jõuab
ksüleene keskkonda ka allikatest, mida ei ole suudetud kvantifitseerida, pole tõenäoline, et
pinnavette jõudva ja seal püsiva ksüleenide kogus ulatuks tonnidesse aastas. ELi tööstustoodete
statistikaandmebaasi PRODCOM alusel on Eestis perioodil 2010–2018 aastane tootmiskogus
vahemikus 5–9 tonni. Saasteainete heite- ja ülekanderegistri (E-PRTR – European Pollutant
Release and Transfer Register) andmetel ei ole Eestis ühtegi raporteerimiskohustusega
ettevõtet, kelle tegevuse tulemusel eraldub ksüleeni vette enam kui 200 kg ning maismaale
enam kui 200 kg aastas. Ksüleenide puhul on tegemist lenduvate orgaaniliste ühenditega, mida
leidub eelistatult õhufaasis (~99% õhus, ~0,8% vees ja ~0,2% pinnases), seega ei jõua need
vette ega ole seega põhjust neid veekeskkonnas normeerida. Ksüleene on uuritud kõigis kolmes
vesikonnas kokku 47 pinnaveekogumis ja viimase kümne aasta mõõtmispraktikas ei ole
veekeskkonnas täheldatud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist – kõik mõõdetud tulemused on
vähemalt ühe suurusjärgu võrra kehtivast piirväärtusest väiksemad. Ksüleenid olid arvatud ELi-
6
üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutavad
ksüleenid veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäid ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas
normeerimata. Ksüleenid ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete
nimekirja ning aurustuvad kõrge lenduvuse tõttu nii pinnasest kui ka veest atmosfääri, kus
toimub nende kiire fotooksüdeerumine. Sellest johtuvalt piirväärtusega reguleerimise vajadust
ei ole, seniste mõõtmistulemuste järgi on keskkonnarisk väike. Tegemist eelkõige
õhusaasteainega, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel reguleeritud õhukvaliteedi piir- ja
sihtväärtustega.
Tolueen on lenduv orgaaniline ühend, mida leidub eelistatult õhufaasis (99,34% õhus, 0,62%
vees ja 0,04% pinnases). Valdav osa keskkonnaheitest on välisõhku ja seotud kütuste
põletamisega taristus. Heited pinnavette on tagasihoidlikud ja kuigi mõningal määral jõuab
tolueeni keskkonda ka allikatest, mida ei ole suudetud kvantifitseerida, pole tõenäoline, et
pinnavette jõudva ja seal püsiva tolueeni kogus ulatuks tonnidesse aastas. Tolueeni on uuritud
kõigis kolmes vesikonnas 50 pinnaveekogumis ja viimase kümne aasta mõõtmistulemustes ei
ole veekeskkonnas mõõdetud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist – kõik mõõdetud tulemused
on vähemalt ühe suurusjärgu võrra kehtivast piirväärtusest väiksemad. Tolueen oli arvatud ELi-
üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab tolueen
veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäi ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas
normeerimata. Tolueen ei ole keskkonnas püsiv ning aurustub ja biodegradeerub kiiresti.
Tolueeni bioakumuleerumine kalades ja toiduahelas on vähetõenäoline. Tolueen ei kuulu
püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja. Sellest johtuvalt
piirväärtusega reguleerimise vajadust ei ole, seniste mõõtmistulemuste põhjal on keskkonnarisk
väike. Tegemist eelkõige õhusaasteainega, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel
reguleeritud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega.
Toimeaine kloromekvaatkloriid on kasutusel kasvuregulaatorina, selle turustatud kogused
aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 28–77 t/a ning kloromekvaati sisaldavaid
taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud kolm. Kloromekvaatkloriidi on uuritud kõigis
kolmes vesikonnas kokku 63 pinnaveekogumis ja mõõtmistulemustes ei ole veekeskkonnas
mõõdetud ühtegi kehtiva piirväärtuse ületamist, veelgi enam, vaid üksikutel juhtudel on saadud
tulemused olnud üle määramispiiri. Pinnases on kloromekvaatkloriidi liikuvus mõõdukas,
lagunemise poolestusaeg 17–32 päeva, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 0,5 päeva.
Ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja.
Taimekaitsevahendi toimeaine dimetoaat on kasutusel insektitsiidina ja selle turustatud
kogused aastatel 2011–2018 on olnud vahemikus 13–19 t/a. Dimetoaadi keskkonnarisk
praeguste mõõtmistulemuste alusel puudub ja selle kasutamise heakskiit ELi tasandil on
lõppenud. Taimekaitsevahendite registri andmeil lõppes dimetoaadi loa kehtivus Eestis
31.07.2019, registrist kustutatud Danadim 40 EC ning Perfekthion Top järgmiste tähtaegadega:
ajapikendus müügiks 01.02.2020 ja ajapikendus kasutamiseks 30.06.2020. Dimetoaati on
uuritud kõigis kolmes vesikonnas 53 pinnaveekogumis ja mõõtmistulemustes ei ole
veekeskkonnas mitte ühtegi määramispiiri ületavat tulemust leitud. Aine oli arvatud ELi-üleste
ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab aine
veekeskkonnale väga väikest riski, mistõttu jäi ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas
normeerimata. Pinnases on dimetoaadi liikuvus kiire, laguneb kiiresti, veekeskkonnas on
lagunemise poolestusaeg 12,6 päeva, settesse ja elustikku ei kogune. Ei kuulu püsivate,
bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja.
Toimeaine klopüraliid on kasutusel herbitsiidina, selle turustatud kogused aastatel 2011–2018
on olnud vahemikus 3–10 t/a ning klopüraliidi sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis
registreeritud 14. Klopüraliidisisaldust on uuritud kõigis kolmes vesikonnas
7
54 pinnaveekogumis, keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamist ei ole olnud, veegi enam, üle
määramispiiri on olnud vaid üks mõõtmistulemus kokku 274 mõõtmisest. Aine oli arvatud ELi-
üleste ainete loetelu teise läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab
klopüraliid veekeskkonnale väga väikest riski ja jäi seega ka üleeuroopaliselt veekeskkonnas
normeerimata. Pinnases on klopüraliid mõõdukalt püsiv ja liikuvus kõrge, lagunemise
poolestusaeg 2–65 päeva, veekeskkonnas on lagunemise poolestusaeg 148 päeva, settesse ja
elustikku ei kogune. Ei kuulu püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste (PBT) ainete nimekirja.
Toimeaine protiokonasool on kasutusel fungitsiidina ja selle turustatud kogused 2011–2018 on
olnud vahemikus 3–10 t/a, protiokonasooli sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis
registreeritud 16. Protiokonasooli on uuritud selle metaboliidi protiokonasool-destio kaudu
kõigis kolmes vesikonnas 37 pinnaveekogumis ja mõõtmispraktikas ei ole veekeskkonnas mitte
ühtegi määramispiiri ületavat tulemust leitud. Protiokonasooli liikuvus pinnases on väike,
lagunemise poolestusaeg 0,07–2,8 päeva (protiokonasool-destio 6–72 päeva), veekeskkonnas
on hüdrolüütiliselt stabiilne, fotolüüsi käigus laguneb kiiresti (poolestusaeg 47,7 h) ja tekib
peamine laguprodukt protiokonasool-destio. Ainet jälgitakse edasi seire käigus.
Toimeaine 2,4-D on kasutusel herbitsiidina ja selle turustatud kogused aastatel 2011–2018 on
olnud vahemikus 7–10 t/a, 2,4-D sisaldavaid taimekaitsevahendeid on Eestis registreeritud
kuus. 2,4-D on uuritud kõigis kolmes vesikonnas 60 pinnaveekogumis, keskkonna kvaliteedi
piirväärtuste ületamist ei ole olnud, veelgi enam, üle määramispiiri on olnud vaid üks
mõõtmistulemus 275 mõõtmisest. Aine oli arvatud ELi-üleste ainete loetelu teise
läbivaatamisse ning asjakohase analüüsi tulemusena kujutab 2,4-D veekeskkonnale väga
väikest riski ja jäi seega ka kogu Euroopas veekeskkonnas normeerimata. 2,4-D liikuvus
pinnases on suur, lagunemise poolestusaeg 2–59 päeva, veekeskkonnas on lagunemise
poolestusaeg 10 päeva, settesse ja elustikku ei kogune. Ainet jälgitakse edasi seire käigus.
Kui vaadata eelnimetatud taimekaitsevahendite toimeainete turustusstatistikat, siis on aastate
2011–2018 lõikes müügikogused olnud võrdlemisi stabiilsed. Seega pole praeguste andmete
kohaselt alust arvata, et nende ainete kasutamisel ja seeläbi veekeskkonda sattumisel tuleks
suuri muutusi.
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja lisatakse uue ainena AMPA. KBFI soovitus oli,
tuginedes Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse AMPA esialgse riskihindamise
raportile ning lähiriikide sarnastele piirnormidele, et Eestis on asjakohane kehtestada aasta
keskmiseks keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks pinnavees 540 μg/l. Alusuuring: Myriophyllum
aquaticum/14-d NOEC = 5,4 mg/l; hindamistegur = 10. Samas sarnaselt glüfosaadiga oleks
siingi soovitatud piirväärtus kehtivate taimekaitsevahendite toimeainetele kehtivate piirväärtus-
tega põhjendamatult palju leevendav (5400 korda leebem täna taimekaitsevahendite toimeaine-
tele kehtivast keskkonna kvaliteedi piirväärtusest). Tegemist on enim turustatud taimekaitseva-
hendi toimeaine (glüfosaadi) metaboliidiga ehk laguproduktiga. Viimase kümne aasta seireand-
med näitavad, et AMPA sisaldust pinnaveekogumites on selle aja jooksul määratud 485 korral
ning neist alla määramispiiri jäi enamik ehk 427 tulemust (88%). Tulemustest on seejuures juba
välja jäetud need 9 tulemust, kus määramispiir on kõrgem kui 0,1 μg/l (keskkonna kvaliteedi
piirväärtus täna taimekaitsevahendite muudel toimeainetel) ja seega ei oleks võimalik neid and-
meid käsitleda võrdluses normiga 0,1 μg/l. 485 määramisest tuvastati ainet 58 korral (12%) ja
neist omakorda 40 tulemust olid üle piirnormi 0,1 μg/l ning neist omakorda 27 juhul hilisem
seire ei näidanud enam normi ületust. 12 juhul 40-st on tegemist ühekordse mõõtmisega ja see-
juures väga ammusel ajal. Üks juhtum on selline, kus aasta jooksul varem võetud proovid on
alla määramispiiri, kuid samal aastal hiljem võetud proovid näitavad aine tuvastamist, aasta
keskmine jääb aga siiski allapoole piirnormi (Keila jõgi). Muude tuvastamisjuhtude korral, kus
8
normi siiski pole ületatud (18 juhtumit), on 12 juhtumit sellised, kus hilisem seire enam prob-
leemi ei ole näidanud, 4 juhtumi korral on proovivõtt olnud ühekordne, 2 juhtumi korral ei
näidanud varasem proovivõtt probleemi, kuid uus proovivõtt näitas tuvastamist. Seega võttes
arvesse AMPA sisaldust Eesti pinnaveekogumites, sobiks AMPA jaoks aasta keskmiseks
piirväärtuseks 0,1 μg/l. Seda normi ei ole viimase kümne aasta andmete põhjal ületatud. Sei-
reandmetest ei ole ka näha AMPA sisalduse kasvutrendi pinnaveekogumites. AMPA-le soovi-
tatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse 540 asemel on põhjendatud sellele kehtestada täna tai-
mekaitsevahendite toimeainetele kehtiv 0,1 μg/l, tuginedes samadele argumentidele, mis on
esitatud glüfosaadi osa juures.
Ohtlike ainete piirväärtused bentoses on riigisiseselt kehtestatud, kuid uuendamisel, mistõttu jäe-
takse need määrusest välja.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.
4. Määruse mõjud
Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistus oleva nelja aine korral muudatusi ei tehta, seetõttu
puuduvad antud juhul ka mõjud. Neid aineid kasutatakse samamoodi nagu praegu edasi seires,
veekeskkonna seisundi hindamisel ja vajaduse korral meetmete planeerimisel
veemajanduskavades.
Arvestades, et enamike leebemaks muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete
sisaldused on niigi alla kehtiva keskkonna kvaliteedi piirväärtuse, siis piirväärtuse leebemaks
muutmine ei oma siin mõju. Keskkonna kvaliteedi piirväärtuse leevenemisega tuleb arvestada
Keskkonnaagentuuril, kes koostab pinnaveekogumite seisundite hinnanguid.
Rangemaks muudetavate keskkonna kvaliteedi piirväärtustega ainete sisaldus on täna allpool
kehtivaid keskkonna kvaliteedi piirväärtusi, piirväärtuste muudatused on minimaalsed ning ka
uute piirväärtuste ületamist ei ole, seega muudatused ei oma mõju. Muutunud piirväärtustega
tuleb Keskkonnaagentuuril edaspidi arvestada pinnaveekogumite seisundi hindamisel.
Ainete vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirjast väljajätmine ei too endaga kaasa suuri
mõjusid. Ainete väljajätmist peab Keskkonnaagentuur arvestama seire korraldamisel. Need
ained jäetakse seirest välja, v.a arvatud protiokonasool ja 2,4-D. Ainete seirest väljajätmine ei
too siiski kaasa rahalist kokkuhoidu. Ained määratakse grupina erinevate metoodikatega ja
mõne aine väljajätmine määratavate ainete grupist ei too kokkuhoidu, sest ülejäänud aineid
seiratakse ja määratakse ikkagi sellest ainegrupist. Erandina on siin tina väljajätmine. Tina
määratakse teistsuguse metoodikaga, seega tina mittemääramine seire käigus toob mõningast
rahalist kokkuhoidu, kuid see kokkuhoid on marginaalne. Ainete nimekirjast väljajätmisega
peab Keskkonnaagentuur arvestama ka pinnaveekogumite seisundite hinnangute koostamisel.
AMPA lisamine vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimekirja ei too kaasa suuri mõjusid. Kesk-
konnaagentuur peab aine lisama seiresse, samas seiratakse seda ainet niigi, sest seires jälgitakse
glüfosaati ning glüfosaadi analüüsimisel saadakse sama metoodikaga kätte ka AMPA andmed.
Seega siin rahakulu juurde ei tule. Keskkonnaagentuuril tuleb arvestada uue ainega ka pinna-
veekogumite seisundite hinnangute koostamisel.
9
Ohtlike ainete piirväärtused bentoses on riigisiseselt kehtestatud, kuid uuendamisel, mistõttu jäe-
takse need määrusest välja. See ei too endaga kaasa mõjusid, kuid Keskkonnaagentuur peab seda
arvestama pinnaveekogumite seisundite hinnangute koostamisel.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too kaasa lisategevusi, -kulutusi ega eeldatavaid tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja
Siseministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, samuti arvamuse avaldamiseks
Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale
ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile.
10
EELNÕU
01.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2021 nr
Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete
ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate
muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise
meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmine
Määrus kehtestatakse veeseaduse § 76 lõike 1 alusel.
Keskkonnaministri 24. juuli 2019. a määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete
ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude
saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
1
„(1) Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised:
Nr Aine nimetus15 CASi Aasta Aasta Suurim Suurim Keskkonna Keskkonna Keskkonna
number1 keskmine keskmine lubatud lubatud kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi
keskkonna keskkonna keskkonna keskkonna piirväärtus piirväärtus piirväärtus
kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi kvaliteedi kalades12, põhjasettes põhjasettes
piirväärtus2 2 4 4
piirväärtus piirväärtus piirväärtus µg/kg koe (maismaa (muu
maismaa muus maismaa muus märgkaal pinnavesi3), pinnavesi),
pinnavees3, pinnavees, pinnavees3, pinnavees, µg/kg µg/kg
µg/l µg/l µg/l µg/l kuivkaal kuivkaal
(1) alakloor 15972-60-8 0,3 0,3 0,7 0,7 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(2) antratseen 120-12-7 0,1 0,1 0,1 0,1 9 160 16
(3) atrasiin 1912- 24-9 0,6 0,6 2,0 2,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(4) benseen 71-43-2 10 8 50 50 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(5) bromodifenüüleetrid5 32534-81-9 ei kohaldata ei kohaldata 0,14 0,014 0,0085 1550 310
(6) kaadmium ja selle 7440-43-9 ≤ 0,08 0,2 ≤ 0,45 ≤ 0,45 160 ei kohaldata ei kohaldata
ühendid (olenevalt vee (klass 1) (klass 1) (klass 1)
karedusklassist)6 0,08 0,45 0,45
(klass 2) (klass 2) (klass 2)
0,09 0,6 0,6
(klass 3) (klass 3) (klass 3)
0,15 0,9 0,9
(klass 4) (klass 4) (klass 4)
0,25 1,5 1,5
(klass 5) (klass 5) (klass 5)
2
(6a) süsiniktetrakloriid7 56-23-5 12 12 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(7) C10-13-kloroalkaanid8 85535-84-8 0,4 0,4 1,4 1,4 ei kohaldata 990
(8) klorofenvinfoss 470-90-6 0,1 0,1 0,3 0,3 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(9) kloropürifoss (etüül- 2921-88-2 0,03 0,03 0,1 0,1 67 ei kohaldata ei kohaldata
kloropürifoss)
(9a) tsüklodieenpestitsiidid: ∑ = 0,01 ∑ = 0,005 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
aldriin7 309-00-2
dieldriin7 60-57-1
7
endriin 72-20-8
isodriin7 465-73-6
(9b) DDT kokku7,9 ei kohaldata 0,025 0,025 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
para-para-DDT7 50-29-3 0,01 0,01 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(10) 1,2-dikloroetaan 107-06-2 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(11) diklorometaan 75-09-2 20 20 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(12) di(2-etüül-heksüül) 117-81-7 1,3 1,3 ei kohaldata ei kohaldata 3200 100000
ftalaat (DEHP)
(13) diuroon 330-54-1 0,2 0,2 1,8 1,8 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(14) endosulfaan 115-29-7 0,005 0,0005 0,01 0,004 1000 ei kohaldata
(15) fluoranteen 206-44-0 0,0063 0,0063 0,12 0,12 30 ei kohaldata ei kohaldata
3
(16) heksaklorobenseen 118-74-1 ei kohaldata ei kohaldata 0,05 0,05 10 ei kohaldata ei kohaldata
(17) heksaklorobutadieen 87-68-3 ei kohaldata ei kohaldata 0,6 0,6 55 ei kohaldata ei kohaldata
(18) heksaklorotsüklo- 608-73-1 0,02 0,002 0,04 0,02 33 10,3 1,1
heksaan
(19) isoproturoon 34123-59-6 0,3 0,3 1,0 1,0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(20) plii ja selle ühendid 7439-92-1 1,213 1,3 14 14 1000 53400
(21) elavhõbe ja selle 7439-97-6 ei kohaldata ei kohaldata 0,07 0,07 20 ei kohaldata ei kohaldata
ühendid
(22) naftaleen 91-20-3 2 2 130 130 12270 ei kohaldata
(23) nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 413 8,6 34 34 730 ei kohaldata
(24) nonüülfenoolid (4- 84852-15-3 0,3 0,3 2,0 2,0 10000 180
nonüülfenool)
(25) oktüülfenoolid (4- 140-66-9 0,1 0,01 ei kohaldata ei kohaldata 10000 34 3,4
(1,1',3, 3'-tetrametüül-
butüül)fenool)
(26) pentaklorobenseen 608-93-5 0,007 0,0007 ei kohaldata ei kohaldata 367 400
(27) pentaklorofenool 87-86-5 0,4 0,4 1 1 1830 119
(28) polüaromaatsed süsi- ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
vesinikud (PAH)11
4
benso(a)püreen 50-32-8 1,7 x 10-4 1,7 x 10-4 0,27 0,027 5 2497
benso(b)fluoranteen 205-99-2 vt joonealune vt joonealune 0,017 0,017 vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata
märkus 11 märkus 11 märkus 11
benso(k)fluoranteen 207-08-9 vt joonealune vt joonealune 0,017 0,017 vt joonealune 1743
märkus 11 märkus 11 märkus 11
benso(g,h,i)perüleen 191-24-2 vt joonealune vt joonealune 8,2 x 10-3 8,2 x 10-4 vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata
märkus 11 märkus 11 märkus 11
indeno(1,2,3- 193-39-5 vt joonealune vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata vt joonealune ei kohaldata ei kohaldata
cd)püreen märkus 11 märkus 11 märkus 11
(29) simasiin 122-34-9 1 1 4 4 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(29a) tetrakloroetüleen7 127-18-4 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(29b) trikloroetüleen7 79-01-6 10 10 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(30) tributüültina ühendid 36643-28-4 0,0002 0,0002 0,0015 0,0015 230 0,02
(tributüültinakatioon)
(31) triklorobenseenid 12002-48-1 0,4 0,4 ei kohaldata ei kohaldata 4000 ei kohaldata
(32) triklorometaan 67-66-3 2,5 2,5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(33) trifluraliin 1582-09-8 0,03 0,03 ei kohaldata ei kohaldata 6700 3140
(34) dikofool 115-32-2 1,3 x 10-3 3,2 x 10-5 ei ei 33 ei kohaldata ei kohaldata
kohaldata10 kohaldata10
5
(35) perfluorooktaan- 1763-23-1 6,5 x 10-4 1,3 x 10-4 36 7,2 9,1 ei kohaldata ei kohaldata
sulfoonhape ja selle
derivaadid (PFOS)
(36) kinoksüfeen 124495-18-7 0,15 0,015 2,7 0,54 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(37) dioksiinid ja dioksiini- vt § 2 tabeli ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata PCDD + ei kohaldata ei kohaldata
sarnased ühendid joonealune PCDF +
märkus 9 PCB-DL
summa
0,0065 µg/kg1
TEQ14
(38) aklonifeen 74070-46-5 0,12 0,012 0,12 0,012 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(39) bifenoks 42576-02-3 0,012 0,0012 0,04 0,004 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(40) tsübutriin 28159-98-0 0,0025 0,0025 0,016 0,016 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(41) tsüpermetriin 52315-07-8 8 x 10-5 8 x 10-6 6 x 10-4 6 x 10-5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(42) diklorofoss 62-73-7 6 x 10-4 6 x 10-5 7 x 10-4 7 x 10-5 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
(43) heksabromotsüklodo- ei kohaldata 0,0016 0,0008 0,5 0,05 167 ei kohaldata ei kohaldata
dekaan (HBC DD)
(44) heptakloor ja hepta- 76-44-8/ 2 x 10-7 1 x 10-8 3 x 10-4 3 x 10-5 6,7 x 10-3 ei kohaldata ei kohaldata
kloorepoksiid 1024-57-3
(45) terbutriin 886-50-0 0,065 0,0065 0,34 0,034 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata
6
1
CAS: Chemical Abstract Service.
2
See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (aasta keskmine
keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõikide isomeeride
üldkontsentratsiooni suhtes.
3
Maismaa pinnaveed hõlmavad jõgesid, järvi ning nendega seotud tehisveekogumeid ja oluliselt muudetud
veekogumeid.
4
See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (suurim
lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse juures on
märge „ei kohaldata“, loetakse, et aasta keskmised keskkonna kvaliteedi piirväärtused pakuvad kaitset pideval
keskkonda juhtimisel saastuse lühiajalise suurenemise korral, kuna need on oluliselt madalamad kui ägeda
toksilisuse põhjal tuletatud väärtused.
5
Bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul viitab keskkonna kvaliteedi
piirväärtus analoogide nr 28, 47, 99, 100, 153 ja 154 kontsentratsioonide summale.
6
Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) korral sõltuvad keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee karedusest, mille
väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: < 40 mg CaCO3/l; 2. klass: 40 kuni < 50 mg CaCO3/l; 3. klass:
50 kuni < 100 mg CaCO3/l; 4. klass: 100 kuni < 200 mg CaCO3/l; 5. klass: ≥ 200 mg CaCO3/l).
7
Nimetatud aine ei ole prioriteetne aine, vaid kuulub muude saasteainete hulka.
8
Selle ainerühma soovituslikku parameetrit ei ole esitatud. Soovituslik(ud) parameeter(parameetrid) määratakse
analüütilisel meetodil.
9
DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; EÜ
nr 200-024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789-02-6; EÜ nr 212-332-5),
1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; EÜ nr 200-784-6) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-
klorofenüül)etaan (CASi nr 72-54-8; EÜ nr 200-783-0) summa.
10
Nimetatud ainete suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kehtestamiseks ei ole piisavalt
kättesaadavat teavet.
11
Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma korral
viitavad vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus ja aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus vees
benso(a)püreeni kontsentratsioonile (mõlemad nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused põhinevad
benso(a)püreeni toksilisusel). Benso(a)püreeni võib pidada muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike
markeriks ning seetõttu on vaja seirata ainult benso(a)püreeni, et hinnata vastavust vee-elustiku keskkonna
kvaliteedi piirväärtusele või aasta keskmisele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele.
12
Kui ei ole märgitud teisiti, on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kaladega. Selle asemel võib
kohaldada mõnda alternatiivset vee-elustiku taksonit või muud maatriksit, tingimusel, et kohaldatav keskkonna
kvaliteedi piirväärtus pakub võrdväärset kaitset. Maatriks – veekeskkonna komponent, nimelt kas vesi, sete või
vee-elustik. Vee-elustiku takson – konkreetne veekeskkonna takson, mis on taksonoomiliselt alamhõimkond,
klass või nendega samaväärne. Ainete 15 (fluoranteen) ja 28 (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) korral
viitab vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus koorikloomadele ja molluskitele. Keemilise seisundi
hindamiseks ei sobi fluoranteeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jälgimine kalades. Aine 37
(dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid) korral on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kalade,
koorikloomade ja molluskitega vastavalt Euroopa Komisjoni 2. detsembri 2011. aasta määruse (EL)
nr 1259/2011 lisa punktile 5.3, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses dioksiinide,
dioksiinitaoliste PCBde ja muude kui dioksiinitaoliste PCBde piirnormidega toiduainetes (ELT L 320,
3.12.2011, lk 18).
13
Need keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele.
14
PCDD: polüklooritud dibenso-p-dioksiinid; PCDF: polüklooritud dibensofuraanid; PCB-DL: dioksiinisarnased
polüklooritud bifenüülid; TEQ: toksilisusekvivalendid Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta toksilisuse
ekvivalentfaktorite järgi.
15
Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtusi väljendatakse üldkontsentratsioonidena veeproovi üldmahus.
Erandina sellest näitab pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtus kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja nikli (edaspidi
metallid) puhul metalli kontsentratsiooni lahuse faasis, s.t veeproovis, mis on saadud filtreerimisega läbi filtri,
mille poori suurus on 0,45 µm, või muu samaväärse eelpuhastusmeetodiga, või kui seda on selgesõnaliselt
märgitud, siis metalli biosaadavat kontsentratsiooni.“;
2) paragrahvi 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vesikonnaspetsiifilised saasteained ja nende keskkonna kvaliteedi piirväärtused on
järgmised:
7
Nr Aine nimetus CASi nr Aasta keskmine keskkonna kvaliteedi
piirväärtus pinnavees, µg/l
METALLID1
(1) Arseen ja selle ühendid 7440-38-2 10
(2) Baarium ja selle ühendid 7440-39-3 115
(3) Kroom ja selle ühendid 7440-47-3 4,7
2
(4) Kroom VI 3,4
(5) Tsink ja selle ühendid 7440-66-6 10,9
(6) Vask ja selle ühendid 7440-50-8 7,8
ORGAANILISED ÜHENDID
(7) Fenool 108-95-2 7,7
(8) o-kresool 95-48-7 1003
(9) m-, p-kresool 108-39-4;
106-44-5
(10) 2,3-dimetüülfenool 526-75-0 10,83
(11) 2,6-dimetüülfenool 576-26-1
(12) 3,4-dimetüülfenool 95-65-8
(13) 3,5-dimetüülfenool 108-68-9
(14) Resortsinool 108-46-3 17,2
(15) Naftasaadused4(C10-C40 100
süsivesinikud)
MUUD ANORGAANILISED ÜHENDID
5
(16) Fluoriidid 1500
TAIMEKAITSEVAHENDID
(17) Glüfosaat 1071-83-6 0,1
(18) MCPA 94-74-6 0,5
(19) Metasakloor 67129-08-2 0,08
(20) Tebukonasool 107534-96-3 1
(21) Spiroksamiin 118134-30-8 0,06
8
(22) Mankotseeb 8018-01-7 0,22
(23) AMPA 1066-51-9 0,1
1
Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on
0,45 µm.
2
Mõõdetakse juhul, kui kroomi ja selle ühendite sisaldus on võrdne või ületab piirväärtust.
3
Keskkonna kvaliteedi piirväärtus nii üksik- kui ka summaarse väärtusena.
4
Ainerühma keskkonna kvaliteedi piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga
EVS-EN ISO 9377-2.
5
Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
9
Maaeluministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Siseministeerium 20.05.2021 nr 1-4/21/2570
Keskkonnaministri määruse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri 24.07.2019 määruse
nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,
prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused
ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi
piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ muutmise eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti
Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eesti
Keemiatööstuse Liit
Margus Korsjukov, 626 2853
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231