Saatja: Liina Naaber-Kivisoo <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2021 17:35
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Maili Õunaaed <
[email protected]>
Teema: arvamus perelepitusseaduse eelnõu kohta
Tere!
Edastan arvamuse.
Lugupidamisega
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtu esimees
Viru Maakohus
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalministeerium
[email protected]
Teie 28.04.2001 a nr 1.2-2/55-1
Meie 19.05.2021 a nr 10-3/13-2
Arvamuse andmine perelepitusseaduse eelnõule
Lugupeetud sotsiaalkaitseminister
Tänan Teid võimaluse eest esitada arvamus 28.04.2021 kooskõlastamisele ning arvamuse
avaldamiseks edastatud perelepitusseaduse eelnõule.
Esmalt soovin rõhutada, et perelepitussüsteemi loomine on vajalik samm, mida on oodanud nii
kohtud kui ka menetlusosalised. Paljud perekonnaõiguslikud vaidlused saaksid kiirema ja
parema lahenduse kohtuväliselt. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt peavad
kohtunikud pooli kokkuleppele suunama, siis on kohtusse jõudnud vaidluste korral poolte
meelestatus tihti selline, et kokkulepet on keeruline saavutada. Seega loodan, et
perelepitusseaduse eelnõu saab kiiresti seaduseks ning jõustub eelnõus märgitud ajal.
Eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvumise järgselt esitasid Viru Maakohtu mõned kohtunikud
alljärgnevaid tähelepanekud:
TsMS § 561 lg 2. Lepitusmenetlust ei tule enne kohtusse pöördumist läbida juhul, kui vanem
on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne või esineb muu mõjuv põhjus. Vägivalla
esinemise korral tuleb sellele avalduses viidata. – Kas siin ei oleks asjakohane lisada, et
vägivaldust on vajalik ka põhistada, kuna praktikas jääb see väide tihti igasuguse kinnituseta.
Seletuskirjas on selgitatud, et Kas muu mõjuva põhjuse sisustamine jääb kohtupraktika
ülesandeks või võiks ikkagi esile tuua nn näidisloetelu (seletuskirjas toodud näide)?
TsMS § 561 lg 7. Kui Sotsiaalkindlustusamet edastab kohtule teabe perelepitusseaduse §-s 13
sätestatud vanemluskokkuleppe kinnitamise kohta, lõpetab kohus asjas menetluse sisulist
lahendit tegemata. Kas TsMS § 428 lg 1 juures ei peaks ka nimetatud alus olema lisatud?
Seletuskiri. TsMS § 561. Muudatused lepitusmenetluse läbimise eelduse ja SKA juurde
lepitusmenetlusse suunamise kohta kohalduvad üksnes juhul, kui lapsega suhtlemise
korraldamise asja menetlusosalised on alaealise lapse vanemad. Lepitusmenetlust puudutavad
muudatused ei kohaldu juhul, kui avaldus käsitleb kolmanda isiku suhtlemist lapsega või kui
last kasvatab ja hooldab muu isik kui vanem (PKS § 143 lg 2 teine lause, lg 4). Seda valikut
võiks seletuskirjas olla põhjalikumalt käsitletud.
Aadress: 1. Mai 2, Narva, 20308; registrikood: 74001736; telefon: 663 8300; faks: 359 9801; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
Hooldusõiguse asju ja elatisnõudeid kohus eraldi menetletavate nõuetena SKA-sse
lepitusmenetlusse suunata ei saa. PKS §-s 1371 nimetatud hooldusõiguse vaidluse
lahendamiseks ei saa vanemad kohtuväliselt vabatahtlikult lepitusmenetlusse pöörduda.
Nimetatud valikut võiks seletuskirjas põhjalikumalt põhistada. Tihti on vanemate esmaseks
nõudeks just hooldusõiguste küsimuste lahendamine ja suhtluskorra nõue esitatakse
vastuavaldusena alles siis kui kohus seda pooltele selgitab. Sellisel juhul peaksid pooles siiski
esmalt kohtusse pöörduma, kuigi näiteks juhul, kui üks vanem on hooldusõiguse üleandmisega
nõus, oleks vaidlus võimalik lahendada ka lepitaja juures.
Lugupidamisega
Liina Naaber-Kivisoo
Kohtu esimees