Saatja: Arvo Kiuru <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2021 21:09
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ühendus Isade Eest MTÜ / tagasiside perelepitusseaduse eelnõule
Manused: Ühendus Isade Eest tagasiside perelepitusseaduse eelnõule (1).asice
Tere
Lisan manuses tagasiside perelepitusseaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Arvo Kiuru
Sotsiaalministeerium
[email protected] (kuupäev digiallkirjas) Sotsiaalministeerium on saatnud mittetulundusühingule Ühendus Isade Eest (edaspidi MTÜ) arvamuse avaldamiseks perel epitusseaduse eelnõu. Täname võimaluse eest avaldada arvamust nimetatud eelnõu kohta . MTÜ-l on m itmeid ettepanekuid, mis on välja toodud a lljärgnevalt. Üld isemad ettepanekud MTÜ on tähele pannud, et minister Signe Riisalo seisab aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse eest ja on avaldanud selle kohta ka arvamusartikleid . MTÜ toetab ideed, et erinevates institutsioonides on esindatud mõlemast soost inimesi võimalikult võrdsel määral. MTÜ poole on pöördunud sageli isad, kes tunnevad, et neil ei ole lahku mineku järgselt lootustki võrdselt koheldud saada, kuna juba lastekaitsesse pöördudes tegeleb tema ja lapse ema vaidlusega naissoost ametnik. Seejärel on sageli kohtunikuks naine. Selle tulemusena tunnevad paljud isad, et neil ei olegi lootust , et neid koheldaks võrdse lapsevanemana või, et neil oleks lootust saada nende vanemlikke põhi õigusi tagav otsus. Samuti ei tunne MTÜ poole pöördunud isad, et neid oleks kogu selle perioo di vältel, kui nad proov ivad lahendada vaidlust, mille tulemusel on neil võimalik lapse elust osa saada, toetatud . P igem tunnevad nad, et toetatakse just ema, kui ametnikega samast soost või ka last üheksa kuud kandnud vanemat. MTÜ peab seetõttu oluliseks, et riik ulatab ka isadele nende vaidluste käigus käe, millele nad saaksid toetuda. Seega vähim, mida pra eguse eelnõu ja hiljem vastu võetud seaduse rakendamise faasis teha saaks, on soodustada meeste astumist perelepitajaks ja näh a ette nõue või põhimõte , et perelepitajate väljaõppe andmisel tuleb soodustada , et perelepitajaid õpetatakse välja võrdsel arvul ja hiljem sõlmitakse perelepitusteenuste osutamise lepingud võrdsel t nii meeste kui naistega. See tagaks soolise tasakaalu . Veel parem, kui ministeerium võtab ette samme julgustamaks mehi õppima lastekaitsetööd ja kandideerima ametikohtadele, kus tegeletakse lastekaitse valdkonna arendamisega. MTÜ h innangul tuleb perelepitaja tulemuslikkuse hindamiseseks rakendada ka kriteeriumeid , mille põhjal on vanematel võimalik valida edukamalt perelepitust läbi viivate l e pitajate vahel . Sotsiaalkindlustusameti (SKA) leheküljel on võimalik välja tuua perelepitajate nimekiri . Kui nimekirjas tuua lepitaja nime juures välja, mi tu l e pituse protsessi on perelepitaja läbi viinud ja mitmel neist on vanemad saavutanud kokkuleppe lapse e lukorralduse (suhtluskorra , elatise ja vajadusel hooldusõiguse vm ) küsimuses , on vanematel võimalik valida edukamaid lepitajaid . Vanematel peab olema n ende andmete nägemise võimalus nii SKA kodulehel, kui SKA-s iseteenindusportaali kalendrivaate juures . Siis on vanematel võimalik valida perelepitaja nende hulgast, kes on edukamalt suunanud vanemaid kokkuleppeid sõlmima ja broneerida kohe lepituse aeg . Ettepanekud eelnõu sätete muutmiseks ja täiendamiseks Eelnõu § 10 lg 1 näeb ette võimaluse valida sobiv lepitaja. Sellest hoolimata võib juhtuda, et pärast esmas e nn tutvumisvestluse läbimist tunneb vanem või mõlemad vanemad , et lepitajaga vajalikku emotsionaalset sidet ei tekkinud . Paraku ei näe seadus ette, et lepituse käigus saaksid vanemad lepitajat vahetada. Lepitaja vahetamine pea b olema võimalik, kui d lepitaja vahetamine rohkem kui ühel korral ei täida lepituse eesmärki . Olukorras, kus vanem või mõlemad vanemad on avastanud sobimatuse kahe lepitajaga võib arvata, et lepituse formaat ei pruugi vanematele sobida ja sel juhul on ebatõenäoline, et lepitus õnnestu ks kolmanda või neljanda lepitaja juures . MTÜ teeb ettepaneku lisada säte, mis annaks võimaluse vahetada vähemalt ühel korral lepitajat, kui tutvumisvestlusel selgub sobimatus lepitajaga või esineb muu põhjus, miks ei saa lepitust selle lepitajaga läbi viia . Eelnõu § 11 näeb ette, et perelepituses kuulatakse ära ka laps. MTÜ poole pöördunud isade sõnul toimub praegu laste küsitlemine kohtus nii, et ema töötleb last enne kohtuniku juurde viimist , mõjutades teda andma emale soodsamaid ütlusi, lubades osta või ostes erinevaid mänguasju või lapsele meelepäraseid asju või andes lubadusi lapsele meelepärastes asjades või tegevustes . Sageli ei olegi isal võimalik last kohtusse ära kuulamisele viia, kuna ema on piiranud lapse õigust isaga koos olla. MTÜ näeb, et sarnane olukord võib aset leida ka perelepituse puhul. Seetõttu on oluline, et la st ei kuulataks korduvalt ära, kuid lapse ära kuulamine salvestataks võimaldamaks lapse väljendatut hiljem hinnata. Videosalvestamise praktikat rakendatakse ka kriminaalmenetluses vältimaks lapse korduvat ülekuulamist. Samasuguse praktika rakendamine perelepituses ja sellele järgnevate sammude puhul aitaks säästa last korduvast ära kuulamisest või viia korduv ära kuulamine miinimumini. Seetõttu palub MTÜ, et paragrahvi 11 kirjutataks säte, mis näeb ette lapse ära kuulamise salvestamise nõude. Lisaks eelneva s punktis toodu le tuleks seaduses ette näha salvestise säilitamise tähtajad ja reeglid salvestisega tutvumise kohta. MTÜ hinnangul peab neid salves tisi säilitama kuni lapse täiskasvanuks saamiseni (erand muude lepituse materjalide säilitamisest, kuna see puudutab vaid konkreetset last). Lisaks sellelt tuleb MTÜ hinnangul ette näha, et videosalvestist vanematele ei väljastata, kuid seda näidatakse neile ühiselt vestluskohtumise käigus. Muul juhul väljastat a ks e salvestis vaid kohtumääruse alusel kohtule kriminaal-, haldus- või tsiviilasja menetluse s. Eelnõu § 14 lg 1 näeb, ette, et lepituskohtumised loetakse lõppenuks ja pooltele edastatakse lepitusmenetluse edutuse tõend, kui lepitusosalised ei jõua kokkuleppele; üks pool soovib lepituskohtumised katkestada; perelepitaja hinnangul on vanemluskokkuleppe sõlmimine ebatõenäoline; lepitusosalised ei soovi muuta vanemluskokkulepet vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 3 . Sarnaselt lepitusseaduse § -s 12 sätestatu le ei ole välja toodud, millised andmed lepituse edutuse tõendile märgitakse . MTÜ teab mitmeid juhtumeid, kui va nem ütleb, et tema soovib kokku leppida vaid selles, et teine vanem ( vähemalt lähiaastatel ) lapse elus ei osale. Osadel juhtudel on teine vanem nõustunud „esialgu“ eemale hoidma, kuid hiljem, kui ta on uuesti avaldanud soovi lapse elus osaleda, on talle ette heidetud, et ta ei ole aastaid lapse vastu huvi tundnud ( EIK 20. oktoober 2020 lahend nr 41736/18 Suur vs Eesti Va bariik ). Kui teine vanem ei nõustu va nema sooviga teist vanemat lapse elust kõrvale lükata , siis lõpeb lepitus kokkulepet saavutamata ja selle kohta anta kse välja lepituse edutuse tõend. MTÜ hinnangul pea b uue seaduse järgi toimuva perelepituse e d utuse tõendil olema märgi tud, et üks vanem esitas lapse huvide vastased nõudmised, mistõttu ei ol nud võimalik lepitus e edukust saavutada . See oleks ka kooskõlas perelepitusseaduse eelnõu § 13 lõikega 3, kus on välja toodud, et ka kaks kokkulepet sõlmivat vanemat võivad teha lapse huvide vastase kokkuleppe. Seda enam on tõenäoline, et üks vanematest võib lepituses lapse huvide vastaseid nõudmisi esitada. Eelnõu rakendussätetest nähtuvalt täiendatakse SHS § 145 1 lõikega 3 1 sõnastuses : „paragrahvi 142 1 punktis 9 nimetatud andmeid säilitatakse kuni perelepitusteenusega p uutumuses oleva lapse täisealiseks saamiseni.“ MTÜ juhib tähelep a nu, et peres võib olla mitu last ja lepituse andmete , kui tervi ku, kastutamine võib olla vajalik kuni noorima lapse täisealiseks saamiseni . MTÜ palub sellega seaduse täiendamisel arvestada. Eelnõu § 26 punkti 2 kohaselt täiendatakse täit e menetluse seadustikku § 179 lõigetega 2 1 –2 3 sõnastuses: „(2 1 ) Esmakordsel trahvimisel ei ole trahvisumma väiksem kui 50 trahviühikut ega suurem kui 500 trahviühikut, korduval trahvimisel ei ole trahvisumma suurem kui 800 trahviühikut karistusseadustiku tähenduses. (2 2 ) Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti käesoleva seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. (2 3 ) Enne trahvi või aresti määramist kuulab kohus vajaduse korral lapse ära.“ MTÜ -le on teada juhtumeid , kui trahvi ei saa määrata, kuna see kahjustaks lapse heaolu . Samuti võib olla takistatud aresti kohaldamine, kuna lastekaitseamet niku arvates ei ole võimalik last vanema aresti ajal kellegi juurde jätta. MTÜ mõistab, et suhtluse takistamise ja võõrandamise juhtumite puhul ongi vaja hakata lapse võõristust kõrvaldama. Seetõttu ei pruugi praegused abinõud olla piisavalt tõhusad. Seetõttu on vajalik täiendada TMS § 1 79 lõikega, mis näeb ette kolmanda võimalusena, et vanemale, ke lle suhtlemist lapsega on takistatud, läheb üle hooldusõigus ja/ või muudetakse suhtluskord vastuspidiseks nii, et vanem, kes on suhtlust takistava vanema rollis , saab edaspidi kohtuda lapsega vastavalt kohtu varem määratud suhtluskorrale . Sellise sätte kehtestamisel antakse mõlemale vanemale selge sõnum, et laste võõra n damine te i sest vanemast, kiusu pärast suhtluse mitte võimaldamine ning hooletus lapse ja teise vanema suhte säilitamisel ei ole enam Eesti Vabariigis lubatud. Ettepanekud seletuskirja täiendamiseks 3. Eelnõu § 6 lg 1 p 1 kohta on seletuskirjas välja toodud, et eelistatud on sotsiaal ja õigusvaldkonna kõrghariduse tasemega inimesed. Samas on valdkondi, kus antakse vajalikud baasteadmised inimeste lepitamiseks. Selliste valdkondade hulka kuulub ka teoloogia. Näiteks tegelevad ka kaplanid lepituse, taastava õiguse jm küsimustega , mis puudutab inimeste leppimist. Seega on võimalik perelepitajate valimisel ja koolitamisel ka nendega arvestada. Lisaks aitab kaplanite kaasamine soolise võrdsuse eesmärgi täitmisele, kuna valdavalt on kaplanid meessoost. Eelnõu § 9 punktis 2 on plaanis kehtestada reegel, et SKA võib perelepitusteenuse osutamisest keelduda, ku i taotluses nimetatud asjaolusid arvestades ei ole vaidlus perelepitusteenuse esemeks. Seletuskirjast nähtuvalt on v aidluse esemeks eelnõus sätestatud lapse elukorralduslikud küsimused. Kui vanematel on vaidlus mõnes muus küsimuses, mis ei kuulu perelepitusteenuse käsitlusalasse (nt vara jagamine), keeldub SKA teenuse osutamisest. Eelnõu s eletuskirjast võib aru saada, et elukorralduslikeks küsimusteks peetakse la p se suhtluse korraldust ja ülalpidamiskohustuse täitmist ning erandjuhul ühise hooldusõiguse lõpetamise küsimust . Samas ei ole eelnõust ega sel e tuskirjast võimalik aru saada, kas tegemist on piiratud loet eluga lapse elukorralduslikest vaidluste st või on võimalik perelepitusse pöörduda ka lapse vara võõrandamise vm lapse ga seotud küsimuse lahendamiseks. Eelnõu seletuskirjas on mitmes kohas (nr § 12 või § 24 p 3) kirjeldatud, et perevägivalda kogenud inimesel ei ole kohustust perelepitust läbida. Seletuskirjas ei ole välja toodud, kuidas seda hinnatakse . Teadaolevalt on täna 70-80% kohtus olevatest vaidlustest seotud füüsilisele, vaim se , majandusliku või laste vastu suunatud seksuaalse vägivalla kasutamise v ä itega , kuigi hiljem on kohtumenetluses tuvastatud vägivald vaid vähestel juhtudel . MTÜ näeb vajadust eelnõu seletuskirjas lahti selgitada, millisel viisil tuleb v ägivallale suunatud viide esita da ja kas lepitusse suunamata jätmiseks piisab vaid väitest, et teine vanem on vägivaldne. Eelnõu § 12 lõike 1 p unkti 1 selgitava seletuskirja osast nähtub, et p erelepitajal peavad olema t eadmised, kuidas märgata ja toetada lähisuhtevägivalla ohvrit, millised on ohvriga töötamise eripärad ja tehnikad ning millised võimalused on praegu riigi, KOV-i ja kolmanda sektori tasandil, et ohvrit toetada. Vajadusel tuleb teha koostööd ja konsulteerida pere- ja naistevastase vägivalla ekspertidega . Tundub , et e elnõud koostades on silmas peetud vaid selliseid vägivalla v orme, mis on suunatud naiste vastu. Seetõttu on kahetsusväärselt jäetud tähelepanuta, et ligi pooltel vägivallajuhtumitest on kannatajateks mehed . Sageli on sellistel juhtudel meest taasohvristav naine võimelin e näitama meest vägivaldsena ja ennast ohvrina. Kui mehed selles olukorras abi ei saa, siis jõuavadki osad mehed oksa külge rippu ma või loobuvad igasugustest pingutustest ja nn „ tõstava d käed üles “ . MTÜ saadud teabe kohaselt sagenevad ka j ärjest olukorrad, kui mees langeb depressiooni ja ei ole suuteline endale vajalikku ülalpidamist teenima, rääkimata laste ülalpidamise st . Selliste „maasse tambitud“ meeste puhul on vähetõenäoline, et nad suudavad ennast ilma välise abita niivõrd palju kokku võtta, et sissetulekut teenida ja sel puhul jääb kannatajaks laps. Lapsel ei ole enam kontakti vanemaga ning tema ülalpidamise ressursid on ka märkimisväärselt väiksemad. MTÜ arvates on s eetõttu oluline, et riik tunnistab ka meeste vastast vägivalda ja planeerib ju ba perelepitusfaasis vägivalla all kannatavata meeste toetamise ekspertide abil. MTÜ palub need tegevused planeerida ja täpsustused perelepitusseaduse seletuskirjas välja tuua . Eelnõu § 12 lg 1 p 2 kohaselt kuuluvad p erelepituse erijuhtude alla juhtumid, kus on esinenud lapse väärkohtlemist või hooletusse jätmist . Kui la p se väärkohtlemine on teema, millest on laiemalt räägitud, siis hooletusse jätmine on mõiste , mille osas on mitmeid eriarvamusi. Näiteks ei ole lastekaitsetöötaja pidanud l apse hooletusse jätmise juhtumiks olukorda, kui ainuhooldusõigus t omav vanem on jätnud 8 aastase lapse mitmeks kuuks üksi (ilma ühegi täiskasvanuta) ja sõitnud välisriiki. Selleks, et oleks üheselt aru saadav, mis on seaduse looja ja seadusandja arvamuse järgi lapse hooletusse jätmine, tule b lapse hooletusse jätmise mõiste lahti selgitada . MTÜ Ühendus Isade Eest palub seda kindlasti teha. Eelnõu § 17 lg 1 selgituses on toodud, et k ui lepituskohtumiste raames kinnitatud v anemluskokkulepet on asjaolude muutumisel vaja muuta, on seda võimalik teha p erelepitusteenuse osutamise käigus ning muudatust käsitatakse uue vaidlusena. MTÜ juhib tähelepanu, et korduvlepitu se võimalu st ei ole seaduses reguleeritud. Seletuskirjas ära toodud tekst aitab mõista seaduse sätete sisu, kuid ei loo iseseisvalt õigust. Seetõttu tuleb juhul, kui planeeritakse võimaldada ka korduvlepitust, näha see ette seaduses. Lugupidamisega Arvo Kiuru juhatuse liige