Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Eelnõu toimiku number: 21-0538
Tähtaeg ja esitamine 19.05.2021. a.
Perelepitusseaduse eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua Signe Riisalo
MTÜ Eesti Lepitajate Ühing kooskõlastab perelepitusseaduse eelnõu alljärgnevate
märkustega arvestamise korral.
1. Erasektor. Perelepitust pakuvad erasektoris tegutsevad spetsialistid ja see oleks
elanikkonna eksitamine, kui perelepitajateks nimetatakse vaid Sotsiaalkindlustusametis
töötavaid perelepitajaid. Erasektori perelepitajate kvaliteeti tagab kutsesüsteem (mis on
samuti riiklik) ja järelevalvet teostab eetikakomisjon ehk kutsekäitumise komisjon. Seadus
võiks selgelt eraldi peatükkidena tuua välja riikliku ja erateenuses pakutava perelepituse.
2. Kutselised lepitajad. Kutselistele perelepitajatele võiksid kehtida võrdsed võimalused nagu
riiklikele perelepitajatele/vanemlusvahendajatele. Kutseline perelepitaja on omandanud
pärast baaskoolitust täiendavad koolitused ja praktika enne kutse omandamist ja saamist
ning on võrdväärne uute SKA poolt koolitatud värskete lepitajatega. Kutse omandanud
perelepitaja võiks kvalifitseeruda riikliku lepitaja ülesandeid täitma selleks eraldi eksamit
tegemata. Viimane on võrdse kohtlemise ja senise praktika jätkusuutlikkuse ja säilitamise
seisukohast oluline.
3. Monopol. Eelnõu praeguse seisu kehtestamise järgselt tekiks olukord, kus riikliku
perelepitussüsteemi läbinud kokkulepe saab sundtäidetava jõu ning vabatahtliku
erasektori järgne perelepitus ei oma mingisugust jõudu. Samuti on MTÜ-l väga keeruline
tekkivat olukorda ja laiema perelepituse olulisuse jätkumist ühiskonnale selgitada ja
kommunikeerida nii sisuliselt kui majanduslikult ja ressursinappuse tõttu. Erateenusena
perelepitus peab sisalduma perelepitusseaduses, tänane perelepitus ei kuulu
lepitusseaduse alla ja jääb eelnõust välja jäämisel reguleerimata. Ei või tekitada riiklikust
süsteemist monopoli.
4. Perelepituse termin ja olemus. perelepitus on palju laiem kui eelnõus toodud
vanemlusvahendus nime all perelepitus. Eelkõige on perelepitus koostöö loomine konfliktis
vanemate vahel ja koostöömudeli loomisel saab luua toimivaid kokkuleppeid, mis on lapse
huvides. Soovitame siiski kaaluda termini vahetamist eelnõus ja jätta traditsioonilise
perelepituse termin perelepitusele ja nimetada riiklik süsteem vanemlusvahenduseks,
vanemluskokkuleppe läbirääkimisteks vms. Perelepitus ei kannata bürokraatiat, liiga
ametlikku lähenemist. On tegemist "inimese näoga" teenusega, mis loob osalejatele
võimalused ja tingimused rahumeelselt protsessis osaleda ning kokkuleppele jõuda.
5. Lapse hääl. Laste kaasamine ei saa olla kohustuslik. Lastel on õigus ja võimalus saada ära
kuuldud, kuid kohustuslikuks seda kindlasti mitte teha, sest vastasel juhul tekib laste
mitmekordne ärakuulamine ja tekib kasu asemel kahju. Perevaidluste raames kuulab
lapsed ära just lastele spetsialiseerunud isik lastekaitsetöötaja ja täiendavalt võib kaasata
terapeudi/psühholoogi, kuid pärast seda on lapse ka füüsiliselt lepitusse kaasamine temale
liigne stress. Sobivusel ja vajadusel saab lapse aga protsessi kaasata. Eelnõus on kenasti see
võimalus ka toodud, et arvestada last varem ära kuulanud isikute arvamusega ja see on
väga hea. Perelepituse fookus peab olema vanematevahelise konfliktiga tegelemisel ja
seda laste huvides ja nende „häält kuuldes“. Lapse hääle kuulmine ja lapse arvamuse
küsimine on erinevad. Lapse hääl peab olema kuuldud, laps peab olema kaasatud, mis ei
tähenda, et temalt peaks otsesõnu midagi konflikti kohta küsima ja kindlasti ei ole hea, kui
seda teevad järjestikku mitmed erinevad inimesed.
6. SKA koordinaator. Suuri küsitavusi tekitab Sotsiaalkindlustusameti koordinaatorile
ettenähtud võimekus ja võim kinnitada vanemluskokkulepe sobivus. Kes on see isik sellise
pädevusega ning milline saaks olema järelevalve tema tegevuse üle, otsuse vaidlustamise
kord jne. Ei ole loogiline, et vanemluskokkuleppe kinnitamata jätmisi hakataks vaidlustama
halduskohtus või kes on otsustajateks SKA vaidemenetluses. Pigem võiks
vanemluskokkuleppe kinnitada perekonnaasjadele spetsialiseerunud kohtunik.
7. LSV. Ohukohaks on lähisuhtevägivalla märkamine ja eristamine, mis eelnõuga jäetakse SKA
spetsialistide hooleks. Need spetsialistid peavad olema väga hea ettevalmistuse ja
kogemusega, et eristada manipulatsiooni jne, et mitte tekitada taasohvristamise olukordi
kannatanutele. Perelepitus saab toimuda seansil võrdsete partnerite vahel.
Lähisuhtevägivalla juhtudeks tuleb põhjalikult kaaluda, kes ja kas saab vanemlusvahendust
läbi viia, kuid traditsioonilist perelepitust sellisel juhul teha ei tohi. Ka vanemlusvahendus
lähisuhtevägivalla või ühe partneri vaimupuude vms perelepitust välistava või raskendava
asjaolu korral peab olema erimenetlus uue vanemlusvahenduse kõrval. Selles protsessis ei
piisa lepitajaks üksnes kahest SKA koolituse läbinud isikust, vaid need isikud tuleb eraldi
välja valida. Nn erimenetluse lepitajad peavad mõistma vägivalda (ka varjatud). Nad peavad
omama kompetentse töötada tasakaalustatud ja lapse huvides vanemluskokkuleppe
saavutamiseks seejuures välistades taasohvristamise.
8. Kokkuvõtvalt, kindlasti ei ole kerge olnud leida head lahendust, kuid eesmärk aidata
vanematevahelisi erimeelsusi kohtuväliselt ja laste ning pere huvides lahendada ning
sellega ka kohtute töökoormust vähendada on väga tänuväärne. Soovitame ja palume aga
tungivalt lisada seadusesse nn eralepitusteenus, mis hõlmab lepitust laiemalt ja sügavamalt
kui üksnes vanemlusvahenduse pakkumine vanemluskokkuleppe koostamisel. Tavapärane
perelepitus tegeleb ka ühisvara, pärimisvaidluste, eakate hoolduse küsimuste ja palju
muuga ning keskendub süvendatult just lepitamisele ja osapoolte teineteise mõistmisele,
mitte niivõrd kokkuleppe dokumendile. Tänaste perelepitajate “välja jätmisel” jäävad
senised pikaajalised väärtuslikud kogemused olemasoleva inimressursi näol kasutamata ja
efektiivne Euroopas tunnustatud perelepitus tahaplaanile kui mitte hääbuma.
Parimate soovidega
MTÜ Eesti Lepitajate Liidu juhatus
MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, registreerimisnumber 80023127,
[email protected]
Saatja: Eesti Lepitajate Ühing <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2021 23:22
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Liisa-Lotta Raag <
[email protected]>
Teema: ELÜ perelepitusseaduse eelnõu kooskõlastamine kommentaaridega
Tähtsus: Tavaline
Hea Sotsiaalministeerium,austatud proua Signe Riisalo,lgp Liisa-Lotta
Raagedastan MTÜ Eesti Lepitajate Liidu poolt arvamuse kooskõlastamiseks
kommentaaridega.Parimate soovidegaÕnneli Matt