dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 20. mai 2021
Viit
1.2-2/55-10
Registreeritud
20. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Lepitajate Ühing
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎_20210519_ELU_arvamus_perelepitusseaduse_eeln6ule_toimik_21_0538.asice302 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Eelnõu toimiku number: 21-0538 Tähtaeg ja esitamine 19.05.2021. a. Perelepitusseaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud proua Signe Riisalo MTÜ Eesti Lepitajate Ühing kooskõlastab perelepitusseaduse eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. 1. Erasektor. Perelepitust pakuvad erasektoris tegutsevad spetsialistid ja see oleks elanikkonna eksitamine, kui perelepitajateks nimetatakse vaid Sotsiaalkindlustusametis töötavaid perelepitajaid. Erasektori perelepitajate kvaliteeti tagab kutsesüsteem (mis on samuti riiklik) ja järelevalvet teostab eetikakomisjon ehk kutsekäitumise komisjon. Seadus võiks selgelt eraldi peatükkidena tuua välja riikliku ja erateenuses pakutava perelepituse. 2. Kutselised lepitajad. Kutselistele perelepitajatele võiksid kehtida võrdsed võimalused nagu riiklikele perelepitajatele/vanemlusvahendajatele. Kutseline perelepitaja on omandanud pärast baaskoolitust täiendavad koolitused ja praktika enne kutse omandamist ja saamist ning on võrdväärne uute SKA poolt koolitatud värskete lepitajatega. Kutse omandanud perelepitaja võiks kvalifitseeruda riikliku lepitaja ülesandeid täitma selleks eraldi eksamit tegemata. Viimane on võrdse kohtlemise ja senise praktika jätkusuutlikkuse ja säilitamise seisukohast oluline. 3. Monopol. Eelnõu praeguse seisu kehtestamise järgselt tekiks olukord, kus riikliku perelepitussüsteemi läbinud kokkulepe saab sundtäidetava jõu ning vabatahtliku erasektori järgne perelepitus ei oma mingisugust jõudu. Samuti on MTÜ-l väga keeruline tekkivat olukorda ja laiema perelepituse olulisuse jätkumist ühiskonnale selgitada ja kommunikeerida nii sisuliselt kui majanduslikult ja ressursinappuse tõttu. Erateenusena perelepitus peab sisalduma perelepitusseaduses, tänane perelepitus ei kuulu lepitusseaduse alla ja jääb eelnõust välja jäämisel reguleerimata. Ei või tekitada riiklikust süsteemist monopoli. 4. Perelepituse termin ja olemus. perelepitus on palju laiem kui eelnõus toodud vanemlusvahendus nime all perelepitus. Eelkõige on perelepitus koostöö loomine konfliktis vanemate vahel ja koostöömudeli loomisel saab luua toimivaid kokkuleppeid, mis on lapse huvides. Soovitame siiski kaaluda termini vahetamist eelnõus ja jätta traditsioonilise perelepituse termin perelepitusele ja nimetada riiklik süsteem vanemlusvahenduseks, vanemluskokkuleppe läbirääkimisteks vms. Perelepitus ei kannata bürokraatiat, liiga ametlikku lähenemist. On tegemist "inimese näoga" teenusega, mis loob osalejatele võimalused ja tingimused rahumeelselt protsessis osaleda ning kokkuleppele jõuda. 5. Lapse hääl. Laste kaasamine ei saa olla kohustuslik. Lastel on õigus ja võimalus saada ära kuuldud, kuid kohustuslikuks seda kindlasti mitte teha, sest vastasel juhul tekib laste mitmekordne ärakuulamine ja tekib kasu asemel kahju. Perevaidluste raames kuulab lapsed ära just lastele spetsialiseerunud isik lastekaitsetöötaja ja täiendavalt võib kaasata terapeudi/psühholoogi, kuid pärast seda on lapse ka füüsiliselt lepitusse kaasamine temale liigne stress. Sobivusel ja vajadusel saab lapse aga protsessi kaasata. Eelnõus on kenasti see võimalus ka toodud, et arvestada last varem ära kuulanud isikute arvamusega ja see on väga hea. Perelepituse fookus peab olema vanematevahelise konfliktiga tegelemisel ja seda laste huvides ja nende „häält kuuldes“. Lapse hääle kuulmine ja lapse arvamuse küsimine on erinevad. Lapse hääl peab olema kuuldud, laps peab olema kaasatud, mis ei tähenda, et temalt peaks otsesõnu midagi konflikti kohta küsima ja kindlasti ei ole hea, kui seda teevad järjestikku mitmed erinevad inimesed. 6. SKA koordinaator. Suuri küsitavusi tekitab Sotsiaalkindlustusameti koordinaatorile ettenähtud võimekus ja võim kinnitada vanemluskokkulepe sobivus. Kes on see isik sellise pädevusega ning milline saaks olema järelevalve tema tegevuse üle, otsuse vaidlustamise kord jne. Ei ole loogiline, et vanemluskokkuleppe kinnitamata jätmisi hakataks vaidlustama halduskohtus või kes on otsustajateks SKA vaidemenetluses. Pigem võiks vanemluskokkuleppe kinnitada perekonnaasjadele spetsialiseerunud kohtunik. 7. LSV. Ohukohaks on lähisuhtevägivalla märkamine ja eristamine, mis eelnõuga jäetakse SKA spetsialistide hooleks. Need spetsialistid peavad olema väga hea ettevalmistuse ja kogemusega, et eristada manipulatsiooni jne, et mitte tekitada taasohvristamise olukordi kannatanutele. Perelepitus saab toimuda seansil võrdsete partnerite vahel. Lähisuhtevägivalla juhtudeks tuleb põhjalikult kaaluda, kes ja kas saab vanemlusvahendust läbi viia, kuid traditsioonilist perelepitust sellisel juhul teha ei tohi. Ka vanemlusvahendus lähisuhtevägivalla või ühe partneri vaimupuude vms perelepitust välistava või raskendava asjaolu korral peab olema erimenetlus uue vanemlusvahenduse kõrval. Selles protsessis ei piisa lepitajaks üksnes kahest SKA koolituse läbinud isikust, vaid need isikud tuleb eraldi välja valida. Nn erimenetluse lepitajad peavad mõistma vägivalda (ka varjatud). Nad peavad omama kompetentse töötada tasakaalustatud ja lapse huvides vanemluskokkuleppe saavutamiseks seejuures välistades taasohvristamise. 8. Kokkuvõtvalt, kindlasti ei ole kerge olnud leida head lahendust, kuid eesmärk aidata vanematevahelisi erimeelsusi kohtuväliselt ja laste ning pere huvides lahendada ning sellega ka kohtute töökoormust vähendada on väga tänuväärne. Soovitame ja palume aga tungivalt lisada seadusesse nn eralepitusteenus, mis hõlmab lepitust laiemalt ja sügavamalt kui üksnes vanemlusvahenduse pakkumine vanemluskokkuleppe koostamisel. Tavapärane perelepitus tegeleb ka ühisvara, pärimisvaidluste, eakate hoolduse küsimuste ja palju muuga ning keskendub süvendatult just lepitamisele ja osapoolte teineteise mõistmisele, mitte niivõrd kokkuleppe dokumendile. Tänaste perelepitajate “välja jätmisel” jäävad senised pikaajalised väärtuslikud kogemused olemasoleva inimressursi näol kasutamata ja efektiivne Euroopas tunnustatud perelepitus tahaplaanile kui mitte hääbuma. Parimate soovidega MTÜ Eesti Lepitajate Liidu juhatus MTÜ Eesti Lepitajate Ühing, registreerimisnumber 80023127, [email protected] Saatja: Eesti Lepitajate Ühing <[email protected]> Saadetud: 19.05.2021 23:22 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Liisa-Lotta Raag <[email protected]> Teema: ELÜ perelepitusseaduse eelnõu kooskõlastamine kommentaaridega Tähtsus: Tavaline Hea Sotsiaalministeerium,austatud proua Signe Riisalo,lgp Liisa-Lotta Raagedastan MTÜ Eesti Lepitajate Liidu poolt arvamuse kooskõlastamiseks kommentaaridega.Parimate soovidegaÕnneli Matt
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel