Eesti Juristide Liit
Arvamus
18.05.2021
Eesti Juristide Liit edastas liikmetele info Perelepituseaduse eelnõu kohta, mis on edastatud
kooskõlastamisele (28.04.2021.a. nr 1.2-2/55-1).
Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõu on suur samm edasi hetkeolukorra parandamisel, kus
perelepitusega seonduv praktika on väga erinev ning seetõttu mõjutab ka kohtupraktikat.
Olen arvamusel, et teatud eelnõu punktid vajavad veel tähelepanu ning korrigeerimist, kuna ei
taga inimeste võrdse kohtlemis teenuse saamisel ning võib kaasa tuua haavatavate sihgruppide
teisest ohvristamist, eelkõige naistevastase vägivalla juhtumite puhul.
Perelepitusseaduse eelnõu § 12 sätestab perelepituse erijuhud ning see on väga positiivne.
Samas ei saa nõustuda sellega, et perelepituse erijuhtude puhul ei ole teise perelepitaja kaasamine
kohustuslik. Oleme seisukohal, et erijuhtude puhul on kahe lepitaja kaasamine kohe lepitusprotsessi
algusest ülioluline, mitte ei tohi sõltuda juba ühe perega töötava lepitaja otsusest. Õigustatud pole
teise lepitaja kaasamine ühe lepitaja toetajana, vaid mõlemad lepitajad peaksid võrdselt kohe
protsessis koos töötama.
Eelnõu on jätnud täiesti kajastamata selle, kuidas ja kes hindab perelepituse erijuhud enne, kui
määratakse nendega töötav perelepitaja. Seda ei kajasta ka eelnõu § 10, mis kajastab perelepitaja
määramist. Oleme seisukohal, et erijuhtude puhul tuleb pere hindamine teha enne ning vastavalt
hindamisele määrata koheselt kaks perelepitajat.
Perelepitusseaduse eelnõu § 13 lg 2 ja lg 3 kohaselt tõstab antud seadus Sotsiaalkindlustusameti
(eelnõu seletuskirjas keegi koordinaator) võrdsesse positsiooni kohtunikuga, kes hindab
lepituskokkuleppe täidetavust ning kooskõla lapse huvides.
Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet hindab lapse heaolu
ja kes konkreetselt hindab, sh mis haridusega ja väljaõppega see hindaja / koordinaator on. Selline
olukord viitab nn topelt kontrollile, ehk Sotsiaalkindlustusameti määratud ametnik hindab, kas
lepitaja ja vanemate kokkulepe on õiguslik. Kuna Sotsiaalkindlustusamet hindab kohtu asemel
alaealise lapse suhtes vanemate hooldusõiguse lõpetamist, siis tuleb sellise otsustusõiguse
üleandmisel kohtult Sotsiaalkindlustusametile läbi analüüsida kõik õiguslikud aspektid. Kuna
viimasel ajal on võtnud kohtud lähenemise, et hooldusõigust lõpetatakse äärmuslikel juhtudel, siis
eelnõus ette nähtu perelepitaja juures tehtud kokkulepped võimaldavad väga kergelt vanemate
hooldusõigust piirata või lõpetada. Näeme sellises hooldusõiguse piiramist võimaldavas
Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X
Registrikood 14506714 EE062200221069469306
lähenemises suurt ohtu laste heaolule. Eelnõu seletuskirjas on seatud eesmärgiks lapse
elukorralduslike küsimustes lapsele parima lahenduse leidmine, kuid eelnõu sisu toob välja vanema
hooldusõiguse piiramise, mis on elukorralduslikest küsimustest palju laiem ning vanema õigusi
piirav.
Kui tavapraktikas hindab ja otsustab hooldusõiguse lõpetamis vajaduse kohus, olles eelnevalt
palunud vastavasisulist arvamust kohaliku omavalitsuse lastekaitselt ja lapsele RÕA korras lapsele
määratud esindajalt, siis lepitusmenetluse raames on kõikidest nendest arvamustest mööda
vaadatud. Lapse heaolu hindamine lepitusprotsessi on jäänud eelnõus määratlemata.
Näeme vastuolu lapse õiguste konventsiooniga, kuna vanemate hooldusõiguse piiramise ja lapse
tulevikus suhtes tehakse otsuseid ilma, et seda oleks hinnatud samadel alustel nagu seda tehakse
kohtumenetluses.
Nii kohtul kui kohalikul omavalitsuse on õigus küsida teavet erinevatelt asutustest ja
organisatsioonidelt nii lapse kui lapsevanemate kohta selleks, et hinnata lapse heaolu.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialistil või koordinaatoril, kes peaks kokkulepet selle eelnõu kohaselt
hindama ja kinnitama, puuduvad need volitused ja võimalused. Selline muudatus eeldaks
Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatusi.
Kokkulepet kinnitava Sotsiaalkindlustusameti ametniku pädevus, roll, kompetents, teabele
juurdepääsu õigus ja vastutus on määratlemata, kuigi Sotsiaalkindlustusameti otsustusõigus on
võrdsustatud kohtuga.
Perelepitusseaduse eelnõu 2 jagu seaduste muutmin § 24, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
muutmine § 561 uues sõnastus on meie hinnangul vastuolus põhiõigustega (valida teenuseid ja
teenuse osutajaid) ning menetlusökonoomika põhimõtetega.
Minu jaoks tekitas küsimuse, kas põhiõigusega on vastuolus see, et TsMS § 561 lg 4 välistab
võimaluse, et lapsevanemad võivad ise valida endale lepitaja või perenõustaja väljaspool
riikliku perelepituse süsteemi, mida korraldab Sotsiaalkindlustusametit. See on riikliku
monopoli loomine, mis piirab inimeste valikuvabadust ise valida endale sobiv teenuse pakkuja.
Seaduse eelnõu kohaselt võetakse inimestelt ise ära võimalus valida lepitajat või nõustajat
väljaspool Sotsiaalkindlustusametit ehk osta ise teenust mõnelt teiselt perelepitajalt, keda ei
määra Sotsiaalkindlustusamet.
Uues sõnastuses TsMS § 561 lg 4 välistab ka kohtumenetluse raames kompromissi sõlmimise
kohtumenetluse raames menetlusse kaasatud isikute kaasabil (kohaliku omavalitsuse esindaja,
lapsele RÕA korras määratud advokaat, kohus) ning paneb kohtule absoluutse kohustuse igas
perekonnaasja menetluses suunata pered ainult Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisele,
mis kindlasti pikendab menetlustähtagu. Samuti on määratlemata, kas kohtumenetlus
peatatakse perelepituse ajaks või jätkub ikkagi samal ajal.
Uues sõnastuses TsMS § 561 lg 2 ei taga soovitud eesmärki, sest avaldusega võib kohtusse
pöörduda ka vägivaldne lapsevanem. Kuna kohe peale avalduse menetlusse võtmist peab kohus
peab saatma vanema lepitusse, ei ole teisele poole, n vägivalla ohvril isegi võimalust kohtule
väljendada seisukohta, et tegemist on lähisuhte vägivalla juhtumiga, lapse väärkohtlemisega
või hooletusse jätmisega ning kui ühel lapsevanemale on psüühikahäire või vaimupuue.
TsMS § 561 lg 5 seab lapsevanemad ebavõrdsesse positsiooni, kuna arvestamata on jäänud
asjaolu, et teine lapsevanem, kelle vastu kohtusse pöördutakse ehk menetluses puudutatud isik,
Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X
Registrikood 14506714 EE062200221069469306
võib olla hoopis vägivalla ohver, vaimupuudega või psüühikahäirega isik. Meelevaldselt on
eeldatud, et ainult avaldusega kohtusse pöörduvad lapsevanemad on need, kelle puhul tuleb
arvestada perelepituse erijuhte. Lapse huvidega vastuolus on samuti hinnata vaid ühe
lapsevanema avalduse alusel seda, kas on esinenud lapse väärkohtlemist või mitte, sest last ise
väärkohtlev lapsevanem ei soovi seda kindlasti kohtule seda oma avalduses avaldada.
Kokkuvõttes on üldised eelnõu eesmärgid head, kuid sellises vormistuses Perelepituseseaduse
eelnõu vajab kindlasti paremat õiguslikku analüüsi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merle Albrant
jurist
Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X
Registrikood 14506714 EE062200221069469306
Saatja: Krista Paal <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2021 14:27
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Arvamus perelepitusseaduse eelnõu
Tere,
Siinkohal saadab Eesti Juristide Liit oma liikme arvamuse
perelepitusseaduse eelnõule.
Lugupidamisega,
Krista Paal
EJL direktor
6313002