dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 19. mai 2021
Viit
1.2-2/55-8
Registreeritud
19. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Juristide Liit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎arvamus perelepitusseadus.asice417 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Eesti Juristide Liit Arvamus 18.05.2021 Eesti Juristide Liit edastas liikmetele info Perelepituseaduse eelnõu kohta, mis on edastatud kooskõlastamisele (28.04.2021.a. nr 1.2-2/55-1). Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõu on suur samm edasi hetkeolukorra parandamisel, kus perelepitusega seonduv praktika on väga erinev ning seetõttu mõjutab ka kohtupraktikat. Olen arvamusel, et teatud eelnõu punktid vajavad veel tähelepanu ning korrigeerimist, kuna ei taga inimeste võrdse kohtlemis teenuse saamisel ning võib kaasa tuua haavatavate sihgruppide teisest ohvristamist, eelkõige naistevastase vägivalla juhtumite puhul. Perelepitusseaduse eelnõu § 12 sätestab perelepituse erijuhud ning see on väga positiivne. Samas ei saa nõustuda sellega, et perelepituse erijuhtude puhul ei ole teise perelepitaja kaasamine kohustuslik. Oleme seisukohal, et erijuhtude puhul on kahe lepitaja kaasamine kohe lepitusprotsessi algusest ülioluline, mitte ei tohi sõltuda juba ühe perega töötava lepitaja otsusest. Õigustatud pole teise lepitaja kaasamine ühe lepitaja toetajana, vaid mõlemad lepitajad peaksid võrdselt kohe protsessis koos töötama. Eelnõu on jätnud täiesti kajastamata selle, kuidas ja kes hindab perelepituse erijuhud enne, kui määratakse nendega töötav perelepitaja. Seda ei kajasta ka eelnõu § 10, mis kajastab perelepitaja määramist. Oleme seisukohal, et erijuhtude puhul tuleb pere hindamine teha enne ning vastavalt hindamisele määrata koheselt kaks perelepitajat. Perelepitusseaduse eelnõu § 13 lg 2 ja lg 3 kohaselt tõstab antud seadus Sotsiaalkindlustusameti (eelnõu seletuskirjas keegi koordinaator) võrdsesse positsiooni kohtunikuga, kes hindab lepituskokkuleppe täidetavust ning kooskõla lapse huvides. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei nähtu, mille alusel Sotsiaalkindlustusamet hindab lapse heaolu ja kes konkreetselt hindab, sh mis haridusega ja väljaõppega see hindaja / koordinaator on. Selline olukord viitab nn topelt kontrollile, ehk Sotsiaalkindlustusameti määratud ametnik hindab, kas lepitaja ja vanemate kokkulepe on õiguslik. Kuna Sotsiaalkindlustusamet hindab kohtu asemel alaealise lapse suhtes vanemate hooldusõiguse lõpetamist, siis tuleb sellise otsustusõiguse üleandmisel kohtult Sotsiaalkindlustusametile läbi analüüsida kõik õiguslikud aspektid. Kuna viimasel ajal on võtnud kohtud lähenemise, et hooldusõigust lõpetatakse äärmuslikel juhtudel, siis eelnõus ette nähtu perelepitaja juures tehtud kokkulepped võimaldavad väga kergelt vanemate hooldusõigust piirata või lõpetada. Näeme sellises hooldusõiguse piiramist võimaldavas Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X Registrikood 14506714 EE062200221069469306 lähenemises suurt ohtu laste heaolule. Eelnõu seletuskirjas on seatud eesmärgiks lapse elukorralduslike küsimustes lapsele parima lahenduse leidmine, kuid eelnõu sisu toob välja vanema hooldusõiguse piiramise, mis on elukorralduslikest küsimustest palju laiem ning vanema õigusi piirav. Kui tavapraktikas hindab ja otsustab hooldusõiguse lõpetamis vajaduse kohus, olles eelnevalt palunud vastavasisulist arvamust kohaliku omavalitsuse lastekaitselt ja lapsele RÕA korras lapsele määratud esindajalt, siis lepitusmenetluse raames on kõikidest nendest arvamustest mööda vaadatud. Lapse heaolu hindamine lepitusprotsessi on jäänud eelnõus määratlemata. Näeme vastuolu lapse õiguste konventsiooniga, kuna vanemate hooldusõiguse piiramise ja lapse tulevikus suhtes tehakse otsuseid ilma, et seda oleks hinnatud samadel alustel nagu seda tehakse kohtumenetluses. Nii kohtul kui kohalikul omavalitsuse on õigus küsida teavet erinevatelt asutustest ja organisatsioonidelt nii lapse kui lapsevanemate kohta selleks, et hinnata lapse heaolu. Sotsiaalkindlustusameti spetsialistil või koordinaatoril, kes peaks kokkulepet selle eelnõu kohaselt hindama ja kinnitama, puuduvad need volitused ja võimalused. Selline muudatus eeldaks Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muudatusi. Kokkulepet kinnitava Sotsiaalkindlustusameti ametniku pädevus, roll, kompetents, teabele juurdepääsu õigus ja vastutus on määratlemata, kuigi Sotsiaalkindlustusameti otsustusõigus on võrdsustatud kohtuga. Perelepitusseaduse eelnõu 2 jagu seaduste muutmin § 24, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine § 561 uues sõnastus on meie hinnangul vastuolus põhiõigustega (valida teenuseid ja teenuse osutajaid) ning menetlusökonoomika põhimõtetega. Minu jaoks tekitas küsimuse, kas põhiõigusega on vastuolus see, et TsMS § 561 lg 4 välistab võimaluse, et lapsevanemad võivad ise valida endale lepitaja või perenõustaja väljaspool riikliku perelepituse süsteemi, mida korraldab Sotsiaalkindlustusametit. See on riikliku monopoli loomine, mis piirab inimeste valikuvabadust ise valida endale sobiv teenuse pakkuja. Seaduse eelnõu kohaselt võetakse inimestelt ise ära võimalus valida lepitajat või nõustajat väljaspool Sotsiaalkindlustusametit ehk osta ise teenust mõnelt teiselt perelepitajalt, keda ei määra Sotsiaalkindlustusamet. Uues sõnastuses TsMS § 561 lg 4 välistab ka kohtumenetluse raames kompromissi sõlmimise kohtumenetluse raames menetlusse kaasatud isikute kaasabil (kohaliku omavalitsuse esindaja, lapsele RÕA korras määratud advokaat, kohus) ning paneb kohtule absoluutse kohustuse igas perekonnaasja menetluses suunata pered ainult Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisele, mis kindlasti pikendab menetlustähtagu. Samuti on määratlemata, kas kohtumenetlus peatatakse perelepituse ajaks või jätkub ikkagi samal ajal. Uues sõnastuses TsMS § 561 lg 2 ei taga soovitud eesmärki, sest avaldusega võib kohtusse pöörduda ka vägivaldne lapsevanem. Kuna kohe peale avalduse menetlusse võtmist peab kohus peab saatma vanema lepitusse, ei ole teisele poole, n vägivalla ohvril isegi võimalust kohtule väljendada seisukohta, et tegemist on lähisuhte vägivalla juhtumiga, lapse väärkohtlemisega või hooletusse jätmisega ning kui ühel lapsevanemale on psüühikahäire või vaimupuue. TsMS § 561 lg 5 seab lapsevanemad ebavõrdsesse positsiooni, kuna arvestamata on jäänud asjaolu, et teine lapsevanem, kelle vastu kohtusse pöördutakse ehk menetluses puudutatud isik, Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X Registrikood 14506714 EE062200221069469306 võib olla hoopis vägivalla ohver, vaimupuudega või psüühikahäirega isik. Meelevaldselt on eeldatud, et ainult avaldusega kohtusse pöörduvad lapsevanemad on need, kelle puhul tuleb arvestada perelepituse erijuhte. Lapse huvidega vastuolus on samuti hinnata vaid ühe lapsevanema avalduse alusel seda, kas on esinenud lapse väärkohtlemist või mitte, sest last ise väärkohtlev lapsevanem ei soovi seda kindlasti kohtule seda oma avalduses avaldada. Kokkuvõttes on üldised eelnõu eesmärgid head, kuid sellises vormistuses Perelepituseseaduse eelnõu vajab kindlasti paremat õiguslikku analüüsi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Albrant jurist Pärnu 52, Paide, Järvamaa, Eesti 72212 Swedbank SWIFT kood/BIC HABAEE2X Registrikood 14506714 EE062200221069469306 Saatja: Krista Paal <[email protected]> Saadetud: 19.05.2021 14:27 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamus perelepitusseaduse eelnõu Tere, Siinkohal saadab Eesti Juristide Liit oma liikme arvamuse perelepitusseaduse eelnõule. Lugupidamisega, Krista Paal EJL direktor 6313002
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →