dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 19. mai 2021
Viit
5.1-3/1737-1
Registreeritud
19. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
18. juuni 2021

Failid

  • 📎19 05 2021 Tervise edendamise kulude erisoodustusmaksu alt vabastamine.asice71 KB
  • 📎E-kiri.pdf67 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 19 .0 5 .202 1 nr 4/ 119 Ettepanekud töötaja tervise edendamise kulude erisoodustusmaksu alt vabastamiseks Lugupeetud Tanel Kiik Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi kaubanduskoda) pöördub Sotsiaalministeeriumi poole ettepan e kutega, mis puudutavad töötajate tervise edendamise kulude maksustamist tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kaubanduskoda teeb ettepaneku tõsta tulumaksuseaduse § 48 lõikes 5 5 sätestatud tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära ning laiendada tervise edendamise kulude nimekirja, mida ei maksustata erisoodustusena. Kuigi ettepanek ud puudutavad otseselt tulumaksuseadus e muutmist , on need siiski seotud ka sotsiaalmaksuga, kuna erisoodustuste tulumaksuvabastus tähendab automaatselt ka sotsiaalmaksuvabastust ( vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkt ile 7). Ühtlasi märgime, et oleme oma ettepanekut selgitanud ka rahandusministeeriumile, kuid kuna küsimus puudutab otseselt rahvatervise aspekti, tervishoiu rahastamist sh tasuliste teenuste osutamist ja omatulu teenimist ning töösuhteid, siis pidasime vajalikuks saata omapoolsed ettepanekud ka sotsiaalministeeriumile. Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt on enamik töötajate tervise edendamiseks tehtavatest kuludest käsitletavad erisoodustusena ning maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. E risoodustusena ei käsitleta p eamiselt vaid neid kulutus i , mis on tehtud töötervishoiuarsti antud konkreetsete töötajapõhiste soovituste alusel ja neid kulutusi , mis tulenevad t öötervishoiu ja tööohutuse seadus e § 13 lõikes t 1. Lisaks sellele saab maksuvabalt hüvitada vaid mõned üksikud konkreetselt piiritletud töötaja tervise edendamise kulud vastavalt TuMS § 48 l õikele 5 5 . Probleem Meie hinnangul ei võimalda k ehtiv regulatsioon tööandjal piisavalt palju panustada töötaja tervisesse ja pigem demotiveerib sellesuunalisi tegevusi . Maksuvaba piirmäär on võrdlemisi madal ning maksusoodustusega on hõlmatud vaid väga piiritletud hulk teenuseid . Mõistame, et need tervise edendamise kulud, mis ei ole hõlmatud TuMS § 48 lõikega 5 5 , saab tööandja hüvitada näiteks riskianalüüsi alusel, kuid selleks peaks olemas olema ikkagi konkreetne seos töökeskkonna ohuteguriga ja hüvitatav teenus peaks olema asjakohane meede ohutegurist tuleneva terviseriski vältimiseks või vähendamiseks. Tihtipeale võibki tekkida kahtlus just meetme asjakohasuses ja seega ka maksuvabastuses. Ka töötervishoiuarsti otsused võivad väga erinevad ja tihtipeale liiga üldised olla, mistõttu ei ole tööandjale alati selge, millist abinõud ta täpsemalt rakendada tohib. Näiteks tõusetub see küsimus sageli töötajale massaažiga seonduvate kulude hüvitamisel. Ei ole alati selge, kas ja millist massaaži võib maksuvabalt hüvitada. Ebaselgus aga vähendab omakorda tööandjate motivatsiooni panustada. Sellek s , e t tööandja oleks tänasest julgem ja motiveeritum oma töötajate tervisesse panustama, on vaja , et teatud teenused oleksid TuMS § 48 lõikega 5 5 selgelt paika pandud ja tööandja saaks neid julgelt piirmäära ulatuses hüvitada . Kaubanduskoja hinnangul peaksid t ööandjal olema tänasest paremad ja selgemad võimalused toetamaks oma töötajate tervise murede ennetamist ja tervise paremaks muutmist , kuivõrd kaasaegne töösuhe ka sellist panustamist üha sagedamini eeldab . Ka rahvatervise edendamise seisukohast oleks selline tegevus, mis on suunatud inimeste heaolu kasvatamisele ja tervise edendamisele vajalik. Eeltoodust lähtuvalt teeb k aubanduskoda järgnevad ettepaneku d: tõsta TuMS § 48 lõi kes 5 5 sätestatud maksuvaba piirmäära 200 euroni kvartalis; täiendada TuMS § 48 lõ ikes 5 5 e risoodustusena mitte maksustata vaid tervise edendamise kulusid järgmiste kuludega: „ 6) vaktsineerimise kulutused ; 7) töö keskkonna riskianalüüsist tulenevast vajadusest väljuvate terviseuuringute kulud; 8 ) kulutused riiklikusse registrisse kantud spetsialistide tasulistele tervishoiuteenustele ; 9) ergonoomilise töökoha kujundamise kulud . “ m uu t a TuMS § 48 lõike 5 5 punkt i 4 sõnastust järgmiselt: „ 4) kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele või nende poolt vahendatud teenustele ning massaažiteenustele ; Järgnevalt selgitame oma ettepanekuid ja nende mõjusid. 1. Maksuvaba piirmäära tõstmine Selleks, et tööandja saaks senisest paremini panustada oma töötajate tervisesse, et sellist tegevust rohkem ka motiveerida, tuleks tõst a tervise edendamiseks tehtavate kulude maksuvaba piirmäära. Kaubanduskoja hinnangul oleks mõistlik tõsta piirmäära 100 euro pealt 200 euroni, st tööandja saaks maksuvabalt hüvitada tervise edendamise kulusid töötaja kohta 200 eurot kvartalis ehk 800 eurot aastas. Mõistame, et see tõenäoliselt vähendab mingil määral riigile laekuvat maksutulu (need, kes täna tasuvad üle piirmäära saavad soodustuse) , kuid leiame, et negatiivne mõju riigieelarvele on lõppkokkuvõttes pigem väike , kuna vastavate kulude hüvitamine on tööandjate jaoks vaid võimalus, mitte kohustus ning samuti ei ole ka töötajad kohustatud hüvitist kasutama juhul, kui tööandja on seda võimaldanud. Samuti on teada, et tänagi otsivad tööandjad võimalusi vastavate kulude tegemiseks maksuvabalt, kuid selliste lahenduste kasutamine on selgelt ebamõistlik ja ebaefektiivne. Lisaks sellele, et hüvitise pakkumine ja kasutamine on vaid võimalus, mitte kohustus, tuleb tähele panna ka seda , et tegelikult on muudatusel riigieelarvele ja riigile üldiselt ka positiivne mõju . Kui tööandjad panustavad senisest enam töötajate tervisesse muutub töötajate tervis tõenäoliselt ka üldiselt paremaks ning seeläbi vähenevad ka riigi poolt tervishoiuvaldkonda tehtavad kulud. Lisaks, k ui piirmäära tõstmise tõttu asutakse tervisega seotud teenuseid enam tarbima, suurendab see hoopis käibemaksu laekumist riigieelarvesse. M uudatus panustab ka üleüldiselt inimes t e tervise ja heaolu edendamis se ning rahvatervise paranemisse . 2. Maksuvabade kulude loetelu laiendamine Kaubanduskoda on saanud liikmetelt tagasisidet, et tööandjad sooviksid enam investeerida töötajate tervisesse ning heaolusse , samas kaasneb sellega täna märkimisväärne maksukoormus, mis saab nii mõnigi kord töötaja tervisesse panustamisel takistuseks. Ideaalis võiks tööandjal olla võimalus ilma maksukoormuseta hüvitada kõik töötaja tervisega seonduvad kulud, et ennetada suuremate ja kulukamate terviseprobleem ide tekkimist , kuid m õistame siiski, et liiga laia seadusesõnastusega võib kaasneda selle kuritarvitamise oht . See tõttu teemegi ettepaneku lisada maksuvabastuse alla üksnes konkreetsed, piiritletud teenused . N ende lisamine seadusesse annab tööandjatele julguse ja parema võimaluse mõjutada töötajate tervist paremuse poole ning tõsta töötajate huvi oma tervise eest hoolitseda , millel on omakorda palju laiem mõju , sh ühiskonnale üleüldiselt. 2.1. Vaktsineerimine, terviseuuringud, tasulised tervishoiuteenused Tööandjal võiks olla võimalus panustada ilma oluliste takistusteta eelkõige just haiguste ennetamisse. Nimelt võiks seadus võimaldada t ööandjal maksuvaba piirmäära ulatuses lasta oma töötajad vaktsineerida (näiteks gripivaktsiin , p uukentsefaliidi vaktsiin jm ) ilma eraldi riskianalüüsi korraldamata ning saata töötajad täiendavatele terviseuuringutele, mis väljuvad riskianalüüsist tulenevast vajadusest (tervisekontrolliga hõlmatud uuringutest). N äiteks saata töötaja mõnele vereuuringule (vitamiinitaseme, allergiate vms olemasolu tuvastamiseks), koormustestile jne. Uuringutulemused aitavad töötajal saada paremat ülevaadet oma tervisest ning paremaid võimalusi tervise hoidmiseks ning parandamiseks, millel on omakorda laiem mõju, sh ka töömotivatsioonile, töövõimekusele pikas perspektiivis jne. Samuti oleks asjakohane, kui tööandja saaks hüvitada ka tööt a ja kulutused tasulistele tervishoiuteenustele , mida osutavad riiklikusse registrisse kantud arstid ja muud spetsialistid . Siia alla läheksid näiteks hambaravikulud , eriarsti vastuvõtt jm. 2.2. Ergonoomilise töökoha kujundamise kulud Kehtiv kord võimaldab küll tööandjal maksuvabalt hüvitada ergonoomilise töökoha kujundamise kulud, kuid praktikas on ettevõtjatel tekkinud probleeme seoses sellega, et teatud juhtudel tuleb need kulud siiski (osaliselt) maksustada. Näiteks , kui kodukontorisse soetatud vara (tool, laud jms) töösuhte lõpetamisel või kontorisse tagasi kolimisel tööandjale ei tagastata, tuleb leida vara turuhind ning maksustada erisoodustusena . Arvestades sellega, et kodukontoris (ja ka kodukontoris ja kontoris kombineerituna) töötamise võimalust kasutatakse järjest enam ja seejuures on tööandjal tülikas töösuhte või kodukontoris töötamise lõpetamisel kõiki laudu ja toole kokku koguda või vara turuhinda välja arvutada , siis oleks mõistlik lisada need kulutused samuti TuMS § 48 lõike 5 5 erandi alla. Selliselt saaks tööandja kulud TuMS-is sätestatud piirmäära ulatuses hüvitada ilma, et peaks muretsema selle pärast, mida tagastatud laudade ja toolidega hiljem peale hakata. 2.3. Taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi vahendatavad teenused Peame positiivseks, et täna saab vastavalt TuMS § 48 lg 5 5 p 4 tööandja töötajale erisoodustusmaksu vabalt hüvitada kulutusi tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, kliinilise logopeedi või kliinilise psühholoogi teenus eid, kuid liikmetelt saadud tagasisidest nähtub, et see võimalus on liialt piiritletud. Ettevõtjatele teadaolevalt kasutatakse nende teenuste osutamiseks praktikas ka erinevaid seadmeid ning teisi spetsialiste (kes ei pruugi kehtiva sõnastusega hõlmatud olla). Näiteks võivad füsioterapeudid oma teenuse osutamise käigus kasutada erinevaid massaažiseadmeid , mille annavad kliendile koju kaasa (ja klient käivitab need seadmed ise) selleks, et klient saaks teenust kasutada regulaarselt (näiteks mitu korda nädalas) ilma, et peaks selle eest iga kord spetsialisti visiiditasu maksma. TuMS § 48 lg 5 5 punkti 4 sõnastuse järgi tuleks aga selline teenuse osa maksustada erisoodustusena , kuna seda ei osuta vahetult sättes nimetatud spetsialist. Erisoodustusena tuleks maksustada ka sellised juhud, kus kutsetunnistust omav füsioterapeut on inimese üle vaadanud ning kõik tegevused paika pannud, aga tegevusi juhib/kontrollib mõni muu füsioterapeudi töötaja. Arvestades sellega, et piirkonniti võib TuMS § 48 lg 5 5 punktis 4 nimetatud spetsialiste olla vähe, oleks asjakohane laiendada punkti sõnastust nii, et ka vastava spetsialisti määratud või vahendatud teenus oleks samuti erisoodustusmaksu vaba. See võimaldaks ka kaugema tes ja väiksemates kohtades asuvatel tööandjatel ergutada oma töötajaid tervise teenuseid kasutama. Nii vaktsineerimine, terviseuuringud , ennetavad terviseteenused kui ka ergonoomilise keskkonna loomine aitavad haigusi enneta da või juba varakult avastada ning haiguste süvenemist takistada. See aga omakorda pikenda b inimese tervena elatud aastaid . Ühe otsese mõjuna võib välja tuua ka tööta ja haiguspäevade vähenemise. Lõpptulemus on ka riigile positiivne, kuivõrd vähenevad tervishoidu suunatud kulud. E ttepanekus toodud muudatused omavad seega positiivset mõju nii konkreetsete töötajate tervisele kui ka tervishoiule üleüldiselt, samuti ka tööhõivele, töösuhte olemusele ja sisule ning töötingimustele . Kaubanduskoja e ttepanekud toetavad ka mitmete valitsuse plaanide ja eesmärkide täitmist. Näiteks on Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna koalitsioonilepingus rõhutatud mh iga inimese tervise ja heaolu edendamis e olulisus t . Ka Vabariigi Valitsuse strateegias „Eesti 2035“ on olulisele kohale seatud inimeste tervis. Üks strateegia sihtidest on tervist hoidev Eesti inimene , st inimene on terviseteadlik ning hoolitseb oma vaimse ja füüsilise tervise eest. Tervise hoidmist hinnatakse strateegia järgi muu hulgas elanike tervena elatud eluaasta te , tööhõives ning spordis osalemise määra alusel . Mõistame, et kõikide tervise edendamise teenuste erisoodustusmaksust vabastamine ei pruugi riiklikku tervisesüsteemi sobituda. Seetõttu oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt selgitama ja arutama, et lõpuks jõuda kõiki osapooli arvestava lahenduseni. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Peadirektor Koostanud: Kristina Jerjomina [email protected] , 604 007 1 Saatja: Kristina Jerjomina <[email protected]> Saadetud: 19.05.2021 13:58 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Maris Jesse <[email protected]>; Mait Palts <[email protected]>; Marko Udras <[email protected]> Teema: Eesti Kaubandus-Tööstuskoja pöördumine tervise edendamise kulude erisoodustusmaksu alt vabastamise teemal Tere! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördub sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga, mis puudutab töötajate tervise edendamise kulude maksustamist tulu- ja sotsiaalmaksuga. Pöördumise terviktekst on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega Kristina JerjominaJuristEesti Kaubandus-Tööstuskoda E-post Tel +372 604 0071
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel