KINNITATUD
sotsiaalministri 19.11.2019
käskkirjaga nr 74
….2021 käskkirjaga nr…
Vanglast vabanenute jätkutugi
TAT abikõlblikkuse periood
01.01.2020–31.12.2023
Rakendusasutus
Sotsiaalministeerium
Rakendusüksus
Riigi Tugiteenuste Keskus
Toetuse saaja
Justiitsministeerium
SISUKORD
Mõisted .............................................................................................................................................................................. 3
1. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE KIRJELDUS .................................................................................................. 4
1.1. SEOS RAKENDUSKAVAGA ............................................................................................................................................................ 4
1.1.1. Prioriteetne suund ................................................................................................................................................. 4
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk .............................................................................................................................. 4
1.1.3. Meetme nimetus ................................................................................................................................................... 4
1.1.4. Meetme eesmärk .................................................................................................................................................. 4
1.2. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE EESMÄRK ..................................................................................................................................... 4
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus.................................................................................................................... 4
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus ............................................................................................. 5
1.2.3. Eelarve ................................................................................................................................................................... 8
1.2.4. Sihtrühmad ............................................................................................................................................................ 8
2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................................................................. 10
2.1. TUGITEENUS.......................................................................................................................................................................... 10
2.1.1. Tugiisikuteenus ....................................................................................................................................................... 10
2.1.1.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 11
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 11
2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus ............................................................................................ 12
2.1.2.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 13
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 13
2.1.3 Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele ............................................................................... 14
2.1.3.1 Sihtrühm ............................................................................................................................................................... 14
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 15
2.2. KOOLITUS ............................................................................................................................................................................. 16
2.2.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 16
2.2.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 16
2.3. TUGITEENUSE TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE HINDAMINE ............................................................................................................. 17
2.3.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 17
2.3.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 17
2.4. TEAVITUSTEGEVUS “MINEVIKUST PAREM” .................................................................................................................................. 18
2.4.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 18
2.4.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 18
2.5. KOOLITUSPROGRAMM VANGLAST VABANENUTELE......................................................................................................................... 19
2.5.1. Sihtrühm .............................................................................................................................................................. 19
2.5.2. Tegevuse üldajaraam .......................................................................................................................................... 19
3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 20
4. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................ 22
5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA
24
6. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................... 26
7. TOETUSE ANDMISE TINGIMUSTE RAKENDAMINE ......................................................................................... 28
7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ..................................................................................................................................................... 28
7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS............................................................................................................................................................. 28
7.3. Toetuse maksmine..................................................................................................................................................... 29
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine .................................................................................................................... 30
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine ........................................................................... 31
7.6. Finantskorrektsioonid .......................................................................................................................................... 32
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi .............................................................................................................................. 32
8. RISKIDE HINDAMINE ..................................................................................................................................... 33
9. LISAD ............................................................................................................................................................ 34
2
Mõisted
Vanglast vabanenu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse saajaks, kellel
riskihindamisest lähtuvalt nähakse vajadust saada tugiteenust ning kellele toetuse andmise tingimuste
raames teenust osutatakse. Mõiste hõlmab nii kinnipeetavat, kes hakkab teenust saama kuni kuus kuud
enne vanglast vabanemist, kui ka vanglast vabanenut, kellele osutatakse teenust kogukonnas.
Kinnise lasteasutuse teenuselt väljunu – isik, kes on andnud kirjaliku nõusoleku olla tugiteenuse
saajaks, kellel on vajadus abi ja toe järele ning kellele toetuse andmise tingimuste raames teenust
osutatakse. Mõiste tähistab 16-26 (k.a) vanuses noori, kes väljuvad kinnise lasteasutuse teenust
osutavast asutusest.
Tugiisik – vanglast vabanenule vabatahtlikult kõrvalabi pakkuv inimene, kes on läbinud vastava koolituse
ning kes aitab vastavalt olukorrale vanglast vabanenu toimetulekuvõimet säilitada või parandada ning
toetab oma tegevusega vabanenu tööle või õppima asumist.
Tugiisikuteenus – vanglast vabanenutele mõeldud vabatahtlike koordineeritud tegevusel põhinev
sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab
sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või terviseprobleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja
õiguste teostamisel kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, julgustamises ja motiveerimises ning
isiku suurema iseseisvuse ja vastutusevõime soodustamises.
Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus – vanglast vabanenutele või kinnise
lasteasutuse teenuselt väljunutele suunatud teenus, mis lisaks voodikohale sisaldab rehabiliteerivaid
tegevusi või nende soovitamist, nt sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine,
tegevusteraapia, tööharjutus.
Tugiteenus – hõlmab endas tugiisikuteenuse ja vajaduse korral nõustamisteenuseid sisaldava ajutise
majutusteenuse (sh noortele) pakkumist.
Sotsiaalteenus – vanglast vabanenu toimetulekut soodustav mitterahaline toetus.
Tööturuteenus – teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu
soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Riskihindamine – vabanemist ootava kinnipeetava kriminogeensete riskide ja ohtlikkuse struktureeritud
hindamine vanglas. Riskihindamiseks kasutatakse selleks otstarbeks välja töötatud töövahendit, mille
abil hinnatakse nii kinnipeetava riske kui ka vajadusi. Riskihindamise tulemusest lähtuvalt saab vangla
sotsiaaltöötaja või inspektor-kontaktisik soovitada vanglast vabanejale siirdumist tugiteenust saama.
RA – rakendusasutus
RÜ – rakendusüksus
TAT – toetuse andmise tingimused
3
1. Toetuse andmise tingimuste kirjeldus1
1.1. Seos rakenduskavaga
1.1.1. Prioriteetne suund
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine.
1.1.2. Prioriteetse suuna alaeesmärk
Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise eesmärk 2: „Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega,
hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud.“
1.1.3. Meetme nimetus
Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed.
1.1.4. Meetme eesmärk
Hoolekandeteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste
osalemine tööturul on suurenenud.
1.2. Toetuse andmise tingimuste eesmärk
Vanglast vabanenute ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunu osalus tööturul, hariduses ning tööturu- ja
sotsiaalteenuste kasutamisel on suurenenud. Tugiteenust saanute retsidiivsus on vähenenud.
TAT toetab spetsiifiliste toimetulekuraskustega inimeste (vanglast vabanenud) naasmist tööturule.
1.2.1. Toetuse andmise tingimuste tulemus
Vanglast vabanenutele ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunule osutatava tugiteenuse abil on
paranenud nende sotsiaalne kaasatus ja võimalused toimetulekuks ning suurenenud on teenust saanute
osalus tööturuteenuste kasutamisel ja tööhõives.
Tugiteenuse üldisemaks tulemuseks on teenust saanute vähenenud retsidiivsusnäitajad ning teenust
saanud inimesest saab enesega toime tulev ja väärtustatud ühiskonnaliige.
1
TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel.
4
1.2.2. Toetuse andmise tingimuste vajalikkuse põhjendus
Kinnipeetavad ja vanglast vabanemine
Kinnipeetavad moodustavad ca 0,3% tööealisest rahvastikust. 2018. aasta lõpu seisuga oli Eesti
vanglates kokku 2584 kinnipeetavat, sh 14 alaealist. Kinnipeetavatest 123 olid naised, 40 eluaegse
vanglakaristuse kandjad ning 160 avavangla vangid. Kinnipeetavatest 2040 olid süüdimõistetud ja 530
vahistatud. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 30–39 (942). Neile
järgnesid 40–49-aastased (635) ja 25–29-aastased (327). 14–24-aastaseid oli vanglas 245, 50–59-
aastaseid 308, 60-aastaseid ja vanemaid 127. Sarnaselt varasemate aastatega jätkub kooskõlas
rahvastiku üldiste trendidega nooremate kinnipeetavate arvu vähenemine ja üle 50-aastaste
kinnipeetavate arvu aeglane kasv. Eesti emakeelega kinnipeetavate osakaal oli 40% (1031) ja vene
emakeelega 52% (1353). Eesti kodanikke oli 64% (1662), määratlemata kodakondsusega inimesi 26%
(677) ja Venemaa kodanikke 7% (177). 2018. aasta jooksul vabanes vanglast 1907 süüdimõistetut ja
vahistatut, sh 764 karistustähtaja lõppemise tõttu, 560 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise
tõttu, 387 osaliselt ära kandmisele mõistetud vangistuse ära kandmise tõttu ning ülejäänud muudel
alustel.2
2020. aasta lõpu seisuga oli Eesti vanglates kokku 2366 kinnipeetavat, sh 5 alaealist. Kinnipeetavatest
97 (4%) olid naised ja 2263 (96%) mehed. Avavanglas oli 122 vangi. Eluaegse vangistuse kandjaid oli
39. Vaadates vanuselist jaotust, oli kõige enam kinnipeetavaid vanuses 34–43 (33%). Neile järgnesid
24–33-aastased (25%) ja 44–53-aastased (23%). 14–23-aastaseid oli vanglas 6%, 54 vanemaid 13%.
Kinnipeetavate keskmine vanus 2020. aasta lõpul oli 39. aastat. 2020. aasta jooksul vabanes vanglatest
2014 süüdimõistetut ja vahistatut. Kolm aastat järjest on kasvanud vangide osakaal, kes vabanevad
peale nn šokivangistuse ära kandmist (2020: 502), Vangidest 684 vabanesid karistustähtaja lõppemise
tõttu, 489 tingimisi enne tähtaega ning ülejäänud muudel alustel.3
Eesti Töötukassa andmetel moodustasid 31.12.2018 seisuga vanglast vabanenud 1,8% kõigist
registreeritud töötutest (438 inimest).4 Samas ei eristu töötukassa andmetes vanglast vahistatuna ja
süüdimõistetuna vabanenud. Hinnanguliselt toob vanglas viibimist end töötuna arvele võttes välja umbes
üks neljandik vabanenutest.5 Peale vabanemist jõuavad tööhõivesse hinnanguliselt 20-23% vanglast
vabanenutest6. Tööturul konkureerimine on vanglast vabanenutele raske neid saatva stigma tõttu,
mistõttu on vajalik spetsiaalselt vabanenutele suunatud teenus, mis tagab nende jõudmise sotsiaal- ja
tööturuteenuseid saama.
Vabanemisel märgitud elukoha järgi saab 2018. aasta andmetel välja tuua, et peamiselt minnakse
vabanemisel Tallinnasse ja Harjumaale (619), Ida-Virumaale (307), Tartumaale (168) ja Pärnumaale
(88). Ligi 50 vabanenu puhul ei olnud teada, millisesse piirkonda nad vabanemise järel liiguvad. Nende
puhul on alust eeldada, et liigutakse sinna, kus on võimalik leida töö- ja elukoht, st peamiselt Tallinnasse.
Retsidiivsus
2017. aastal tehtud retsidiivsusuuring näitas, et kõige retsidiivsemad (kahe aasta retsidiivsusnäitajad
jõustunud kohtuotsuste alusel) on reaalse vangistusega karistatud: nende keskmine retsidiivsusmäär on
29%. Järgnevad kriminaalhooldusele suunatud isikud (20%) ning rahalise karistuse saanud isikud (14%).
2
Ahven, A. jt (2019) Kuritegevus Eestis 2018. Justiitsministeerium.
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/kuritegevus_eestis_2018_viidetega_lisadele.pdf
3
Ahven, A. jt (2021) Kuritegevus Eestis 2020. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2020/
4
Eesti Töötukassa (2019) Registreeritud töötus 1993–2019. http://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad
5
Ahven, A., Salla, J., Vahtrus, S. (2010) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 11. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika
osakond.
6
Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd
f
5
Kõige vähem retsidiivsed (11%) on need, kelle menetlus lõpetati otstarbekusest, st kahtlustatava süü ei
olnud suur ning ta hüvitas või nõustus hüvitama kuriteoga tekitatud kahju.
Vanglast vabanenute puhul on suurim tõenäosus uuesti sama liiki kuritegu toime panna varavastase
kuriteo eest karistatutel (uutest kuritegudest 68% olid varavastased kuriteod), järgnevad liikluskuriteo
eest karistatud (uutest kuritegudest 51% olid liikluskuriteod, valdavalt joobes sõidukijuhtimine) ning
narkokuriteo eest karistatud (uutest kuritegudest 35% olid narkokuriteod). Kõige väiksem on isikuvastase
kuriteo eest (v.a kehaline väärkohtlemine) karistatud isikute retsidiivsusrisk. Kehaline väärkohtlemine on
levinuim isikuvastane kuritegu, näiteks aastatel 2014–2016 moodustasid need kuriteod 80% kõigist
isikuvastastest kuritegudest.
Meeste retsidiivsus kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist kahtlustatavana ülekuulamise järgi
on olnud 49%, naistel 41%. Meeste ja naiste erinevus retsidiivsuses aastate võrdluses kuigivõrd ei
muutu.
Mida madalam on vanglast vabanenute haridustase, seda suurem on retsidiivsus. Kui vaadata ajalist
dünaamikat, siis kuni kolmanda kuuni pärast vanglast vabanemisest kõrgharidusega inimeste retsidiivsus
muu haridusega inimeste retsidiivsusest ei erine, aga peale seda jääb muudest rühmadest märksa
väiksemaks. Kõige suuremaks jääb aja jooksul põhiharidusega inimeste retsidiivsus. Noorte, alla 18-
aastaste vanglast vabanenute retsidiivsus on teistega võrreldes märksa suurem. Kõige vanema
vanuserühma retsidiivsus on teistest rühmadest väiksem, kuid eripäraks on asjaolu, et enamik
ülekuulamisi toimub paari nädala jooksul peale vabanemist; edasi kasvab selles vanuserühmas
retsidiivsus juba palju aeglasemalt. Ligikaudu esimese saja päeva jooksul pärast vabanemist on kõige
vanem vanuserühm alaealiste kõrval suurima retsidiivsusega, aga siis lähevad teised vanuserühmad
mööda. Mida vanema earühmaga on tegu, seda suurem on tõenäosus toime panna varasemaga sama
liiki kuritegu.7
Kinnise lasteasutuse teenus
Eestis on neli kinnise lasteasutuste teenust: Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu, Maarjamaa
hariduskolleegium, Tallinna Laste Turvakeskus ja AS Hoolekandeteenused Rakveres Lille kodus.
Kokku on ligikaudu 100 teenusekohta. Aastaringselt on teenusel 80 noort. Taotluste arv on iga aastaga
tõusnud – 2018. aastal 93 taotlust, 2019. aastal 105 taotlust ja 2020. aastal 149 taotlust. Taotluste
suurenenud arvu tõttu jõuab noori üha rohkem ka teenusele (2019: 70; 2020: 92), mis on tõstnud kinnise
lasteasutuste töö koormust. 2020. aastal väljus kinnise lasteasutuse teenuselt 40 noort.
Kinnises lasteasutuses olevad noored suunatakse teenusele kohtuotsusega kuni aastaks. Teenusele
jõuavad lapsed nii tsiviilmenetluse kui ka kriminaalmenetluse kaudu – viimasel juhul mõjutusvahendina,
kas läbi prokuratuuri, kriminaalhooldaja või politsei. Samuti saab prokurör taotleda noore vahistamise
asendamist vanglas tema kinnisesse lasteasutusse suunamisega. 2020. aastal oli selliseid asendamisi
12 (2019: 4). Just vahistamise asendamise sihtrühm on need, kes vanglasse ei jõua, kuid kelle
toimepandud süütegude iseloom annab piisavalt alust nende vahi alla võtmiseks.8
Vabanemisjärgne toimetulek
Vangistusjärgset toimetulekut mõjutavad eelkõige seitse faktorit: eluase; haridus, koolitus ja tööhõive;
tervis; narkootikumid ja alkohol; sissetulek, sotsiaaltoetused ja võlad; lapsed ja pere ning suhtumine,
7
Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017
8
Andmed pärinevad Sotsiaalkindlustusametilt.
6
mõtteviis ja käitumine.9 Probleemiks loetakse ka vanglast vabanenute kehva vaimset tervist.10 Samuti
puuduvad neil tihti toetavad sotsiaalsed suhted ning igapäevaelu korraldamise oskused.
Elukoha olemasolu on üks tähtsamaid tegureid, mis vanglajärgset toimetulekut mõjutab, sageli takistavad
aga võlad ja töökoha puudumine iseseisvalt eluruumi üürimist. Uuringud näitavad seoseid kodutuse,
kuritegevuse ja vangistuse vahel.11 Kinnipeetavad, kellel vanglast vabanedes puudub kindel elukoht,
satuvad kuni kuus korda tõenäolisemalt uuesti kinnipidamisasutusse.12 Majutuse olemasolu võib
retsidiivsust vähendada kuni viiendiku võrra13, sest pakub stabiilsust, mis võimaldab keskenduda
kuritegeliku käitumise muutmisele ja toetavate teenuste, sh tööturuteenuste kasutamisele.14 Seepärast
on oluline leida vanglast vabanenule ajutine eluase ajaks, mil ta püsiva elukoha leiab. Kuigi elukoht üksi
ei taga kuritegudest hoidumist, on tegemist vajadusega, mille rahuldamine tagab suurema edu muude
riskide maandamisel.15 2018. aasta novembris avaldatud metaanalüüs näitas, et kogukonnas pakutav
vabanemisjärgne jätkutugi, mis sisaldab endas ajutist elukohta, ööpäevaringset järelevalvet ja toetavaid
nõustamisteenuseid, vähendab retsidiivsust ja on tõhus taasühiskonnastamise viis.16
Nende kitsaskohtadega tegelemiseks pakuvad riik ja kohalikud omavalitsused erinevaid teenuseid.
Sageli ei oska vabanenud oma abivajadust adekvaatselt hinnata ega ole alati motiveeritud
teenuseosutajate pakutavaid teenuseid taotlema, sest neil puudub oskus või harjumus probleemide
lahendamiseks ametiasutuste poole pöörduda.17 Siinjuures tuleb lisaks silmas pidada, et 95% vanglast
vabanenutest on mehed ning traditsioonilise mehelikkust puudutava arusaama kohaselt ei otsi mees abi
ega toetust. Seepärast tuleb teenuse kujundamisel arvestada stereotüüpsete arusaamade võimalikku
pärssivat mõju abi ja toe vastuvõtmisel. 2008. aastal Eestis tehtud uuringust18 selgus, et vabanenute
suutmatus kohaneda eluga vabaduses, nende ebapiisav hõivatus ja positiivsete sotsiaalsete sidemete
puudumine toovad kaasa uute kuritegude toimepanemise. Teenuse osutamisel on oluline tähelepanu
pöörata haavatavatele sihtrühmadele, sh puudega inimesed ja alaealised kinnipeetavad. Samuti tuleb
silmas pidada võimalikke erinevusi naiste ja meeste vajadustes, sh peresuhete hoidmisel ja taastamisel
ning pärast vangistust alaealiste lastega uuesti kontakti loomisel.
Inglismaal tehtud uuring näitab, et kogukonnas tehtavad tegevused, mis on suunatud oskuste
parandamisele, töövõimaluste leidmisele, motiveerimisele, toetavatele sotsiaal- ja tervishoiuteenustele
ning haridusele, aitavad parandada vabanemisjärgset toimetulekut ja kuritegudest hoidumist.19 Samuti
on täheldatud, et mentori või tugiisiku kaasamine aitab kaasa taasühiskonnastamisele, kui ta alustab
oma tegevust enne kinnipeetava vabanemist ja jätkab seda kinnipeetu kogukonda naastes.20
Tugiteenuse abil suureneb vanglast vabanenute ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunu motivatsioon
ja oskus kasutada saadaolevaid teenuseid ning teenuseosutajate vahel juurdub praktika osutada
9
NOMS (2004) The National Reducing Re-offending Delivery Plan.
10
Williams et al (2012a) Accommodation, homelessness and reoffending of prisoners: Results from the Surveying Prisoner Crime Reduction
(SPCR) survey, Ministry of Justice Research Summary 3/12:
https://www.gov.uk/government/publications/accommodation-homelessness-and-reoffending-of-prisoners
11
Seymour, M. (2006) The Recurring Cycle: Pathways Of Homelessness, Crime And Imprisonment. Prison Service Journal, Vol. 166.
12
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system.
13
Home Office (2001) British Crime Survey 2000 England and Wales. London: Stationery Office.
14
C.A.S.S. (2014) Homelessness amongst those in the criminal justice system; Crisis (2011) Crisis Response to the NOMS Draft Policy on
Offender Housing. London: Crisis.
15
Maguire & Nolan (2007) Accommodation and related services for ex-prisoners, in Hucklesby & Hagley-Dickinson (Eds) Prisoner
Resettlement: Policy and Practice, Devon: Willan.
16
Bouchard, J., Gushue, K., Lee, C. & Wong, J. (2019) Halfway Out: An Examination of the Effects of Halfway Houses on Criminal
Recidivism, in International Journal of Offender Therapy and Comparative Criminology, Vol. 63(7), 1018-1037.
17
Sapouna et al. (2011) What Works to Reduce Reoffending: A summary of the Evidence, Justice Analytical Services, Scottish Government:
http://scotland.gov.uk/Resource/0038/00385880.pdf
18
Hallika, A., & Hanni, E. (2008) Vanglast vabanejate sotsiaalteenuste korraldusest. Tallinn: Justiitsministeerium. Kriminaalpoliitika osakond.
19
Inglismaa Justiitsministeerium (2014) Transforming Rehabilitation: A Summary Of Evidence On Reducing Reoffending (Second Edition).
Ministry of Justice Analytical Series.
20
Clancy et al (2006) Getting Out and Staying Out: Results of the Prisoner Resettlement Pathfinders, Bristol, Policy Press.
7
teenuseid omavalitsuste ja vabaühenduste koostöös, integreerides sotsiaal- ja tööturuteenuseid. Selline
süsteemne lähenemine suurendab tõenäosust, et vanglast vabanenud ja kinnise lasteasutuse teenuselt
väljunud saavad taasühiskonnastamiseks vajalikku tuge. Nõustamisteenuseid sisaldava ajutise
majutusteenuse pakkumine tagab kriitilise toe vabaduse esimestel kuudel ning aitab vanglast vabanenul
ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunul leida püsiva elukoha, mis omakorda on hõives püsimiseks
määrava tähtsusega.
1.2.3. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 1 925 504 EUR 73,68%
2 Riiklik kaasfinantseering 687 932 EUR 26,32%
3 Omafinantseering 0 0%
4 TAT eelarve kokku 2 613 437 EUR 100%
1.2.4. Sihtrühmad
TAT sihtrühmad on:
1) vanglast vabanenud TAT mõiste kohaselt;
2) kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud TAT mõiste kohaselt;
3) tugiteenuse osutajad;
4) vanglate töötajad: inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kaplanid,
kriminaalhooldajad, üksuste juhid ja valvurid;
5) kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad;
6) poliitikakujundajad.
TAT peamine sihtrühm on tähtaegselt vabanenud, sest nende retsidiivsuse määr on kõige kõrgem.
Samuti võivad TAT-s osaleda ennetähtaegselt vabanenud, kelle puhul tugiisiku ja majutuskoha
olemasolu on eelduseks ennetähtaegsele vabanemisele (lisaks määratakse ennetähtaegselt vabanenule
kriminaalhooldaja). See võimalus toetab üldist suundumust soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset
vabastamist, andes kinnipeetavale võimaluse järk-järgult vabadusega kohaneda. Ennetähtaegselt
vabanenutele on riigi poolt määratud ka kriminaalhooldaja, kelle ülesanded aga erinevad TAT tugiisiku
ülesannetest. Seega osaleb ennetähtaegselt vabanenu TAT raames samuti tugiisikuteenuse ja ajutise
eluaseme teenuse saamises.
Lisaks vanglast vabanenule kuulub TAT sihtrühma ka kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud
16-26aastane noor. Vanglast ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud noorele on tugiteenusena
eelkõige mõeldud nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele (tegevus 2.1.3), mis
arvestab sihtrühma ealist eripära jm käitumist mõjutavaid tegureid.
Teenust saama suunamine toimub vabatahtlikkuse alusel ja riskihindamise põhjal. Vanglate inspektorid-
kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad ja kaplanid teevad teenuse kohta
vanglasisest teavitustööd, samuti saab teenuseosutaja korraldada vanglas teenust tutvustavaid
infopäevi. Nii antakse kinnipeetavatele võimalus silmast silma teenuse kohta lisainfot küsida ja oma
osalussoovist märku anda. Kui teenusest huvitatud kinnipeetavaid on rohkem kui teenuseosutaja
võimekus neid teenindada võimaldab, lähtutakse varem registreerunu õigusest ning teenusesaaja
8
motivatsioonist jätkata teenuse saamist ka pärast vanglast vabanemist. Sellekohase hinnangu saavad
anda vangla töötaja ning kinnipeetavaga tegelema hakkav tugiisik. Kui kinnises lasteasutuses viibiv või
teenuselt väljunud noor vajab tugiteenust, siis suunab ta teenusele kinnise lasteasutuse teenust pakkuv
asutus, kohalik omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet. Noor saab ka ise pöörduda sooviga teenust
saada.
TAT raames on koolituste sihtrühm tugiteenuse osutajad, vanglate ja kriminaalhoolduse, kinnise
lasteasutuse ning kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, kes otseselt puutuvad kokku TAT
sihtrühmaga.
Teenuse hindamise tulemus annab ülevaate teenuse toimivusest ja tulemuslikkusest. Oluline on hinnata,
kas vanglast vabanenute toimetulek ja osalus tööhõives on paranenud ning milline on mõju
retsidiivsusele. Teenuse hindamise tulemus aitab teha poliitilisi valikuid teenuse pikaajaliseks
rahastamiseks ja jätkutegevusteks.
9
2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks
TAT raames pakutakse vanglast vabanenutele tugiteenust, mis hõlmab endas tugiisikuteenuse ja
vajaduse korral nõustamisteenustega sisaldava ajutise majutusteenuse võimaldamist. Eraldipakutakse
nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust 16-26 (k.a) aastastele noortele, kes vabanevad
vanglast või väljuvad kinnise lasteasutuse teenuselt. Samuti korraldatakse teenuse kvaliteetseks
osutamiseks koolitusi ja infopäevi. Tugiteenuse tulemuslikkuse hindamiseks tehakse uuring.
2.1. Tugiteenus
2.1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenuse abil integreeritakse vanglast vabanenute taasühiskonnastamise soodustamiseks
sotsiaal- ja tööturuteenused, toetades vanglast vabanenu valmisolekut ametiasutustega suhelda ja
nende pakutavaid teenuseid kasutada. Kogukonda kaasamise kaudu suurendatakse vanglast
vabanenute sotsiaalset kaasatust. Kontakt tugiisikuga luuakse kuni kuus kuud enne vanglast
vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Koostöö tugiisikuga jätkub
vabanemisjärgselt kestvusega kokku kuni 18 kuud. Teenust saama suunamise otsustab vangla
inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, psühholoog, kriminaalhooldaja või kaplan, kes kinnipeetavaga
töötab. Teenust saab vanglast vabanenu hakata saama ka isiklikul initsiatiivil, andes soovist teada oma
inspektorile-kontaktisikule.
Tugiisiku tegevus vanglas ja vabanemise järel kogukonnas moodustab ühtse terviku. Vanglas
keskendutakse isiku vajaduste väljaselgitamisele ja tema ettevalmistamisele, vabanemisjärgsed
tegevused on suunatud kohanemisele uues keskkonnas. Mõlemal juhul on eesmärk vabanenu toetamine
uutest kuritegudest hoidumisel, sotsiaalsete oskuste (taas)õppimisel ja tööturule naasmisel. Tugiisik teeb
tihedalt koostööd oma piirkonna kodanikuühenduste ja kohaliku omavalitsusega, samuti
majutusüksustega, et leida vanglast vabanenule sobilik eluase.
Tugiisiku ülesanded on:
1) koostöösuhte loomine vanglast vabanenuga ja nn hea tahte leppe sõlmimine;
2) vabanenuga koostöös tema vajaduste, murede ja võimaluste väljaselgitamine, vanglast vabanenu
abistamine jõustamise ja juhendamise kaudu tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või
toimetulekul igapäevases elukeskkonnas;
3) koostöös vabanenuga eesmärkide püstitamine ja tegevuskava koostamine igapäevaelus esile
kerkivatele muredele lahenduste leidmisel;
4) vabanenu isiksusliku, sotsiaalse, kutselise ja haridusliku arengu toetamine, motiveerimine,
emotsionaalse ja psühhosotsiaalse toe pakkumine;
5) vabanenu jõustamine (motiveerimine, julgustamine, vabanenu oskustele ja võimetele keskendumine);
6) koostöös vabanenuga teda toetava võrgustiku kujundamine (pereliikmed, tuttavad, spetsialistid,
teenuseosutajad);
7) konfidentsiaalsus- ja eetikapõhimõtete järgimine;
8) korrektne koostöösuhte lõpetamine eesmärkide täitumisel, kokkulepitud aja möödumisel, hea tahte
leppe tingimuste rikkumisel või vastastikusel kokkuleppel;
10
9) koostöösuhete loomine ja hoidmine toimetulekuks oluliste asutuste ja organisatsioonide esindajatega
(sõltuvusraviasutused, tugigrupid, nõustamiskeskused, haridusasutused, töötukassa,
sotsiaalmajutusüksused jt), kohaliku omavalitsusega ja teiste tugiisikutega.
2.1.1.1. Sihtrühm
Tugiisikuteenuse sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenu, kes on nõus
tugiisikuteenust saama ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada tugiisikuteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse tugiisikuteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on tugiisikuteenust saama
suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on tugiisikuteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada tugiisikuteenust.
2.1.1.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020 – 31.12.2023
11
2.1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus
Tugiteenusena pakutakse vanglast vabanenutele ka nõustamist sisaldavat ajutist majutusteenust.
Majutusteenuse puhul ei piisa vaid voodikoha pakkumisest21, vaid paralleelselt on vaja rehabiliteerimist
soodustavaid teenuseid, sh sotsiaal- ja võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, tegevusteraapia,
tööharjutus jms, mida pakub või mida saama suunab majutusüksus. Siinkohal lasub vastutus ka
vabanenul endal, kes vajaduse korral tugiisiku toel lepib kokku kohtumisi töötukassas, kohalikus
omavalitsuses, tööandjate juures jne.
Majutuskohta võimaldatakse kuueks kuuks pärast vanglast vabanemist võimalusega pikendada teenuse
saamist veel kuni kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on vaba koha olemasolu
majutusüksuses ning teenuseosutaja peab kinnitama, et vanglast vabanenu on püüdnud täita teenuse
esimese kuue kuu eesmärke.
Teenust pakutakse Eesti eri piirkondades22, kus teenusesaajatena eelistatakse vanglast vabanenuid, kes
enne vangistust elasid samas piirkonnas või kellel on seal olemas toetav sotsiaalne võrgustik või selle
loomise/taastamise eeldused. Kui vanglast vabanenu kasutab teenust mitteregistrijärgses23 kohaliku
omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku
omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb vabanenu majutusüksusest ning mil määral aitab
registrijärgne omavalitsus katta vabanenu eluasemekulusid. Oluline on, et enne majutusüksusest
lahkumist oleks vabanenule leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks. Kui majutusteenuse tähtaja lähenemisel
on selge, et üüriturult ei ole võimalik eluaset leida, aitab tugiisik vajaduse korral vanglast vabanenul
suhelda oma registrijärgse kohaliku omavalitsusega, et tagada majutusteenuse saamise järel koht
sotsiaalmajutusüksuses või sotsiaaleluruumis.
Vangla riskihindamise tulemusel antakse ajutise majutusteenuse pakkujale teada vanglast vabanenust,
kes vajab majutusteenust. Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha ja enne
vabanemist määratud tugiisiku olemasolu, motivatsioon asuda tööle või muu hõivatuse kinnitus selle
olemasolu korral ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samuti on oluline, et
majutusteenuse saamise sobivuse hindamisel võetakse lisaks vormilistele näitajatele (nt vanglast
vabanenu on ametlikult korteriomanik) arvesse muid näitajaid, nt vägivaldsed peresuhted või teiste
pereliikmete sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada motivatsiooni
õiguskuulekuseks, soodustada uute kuritegude toimepanemist ja takistada vanglast vabanenu
taasühiskonnastamist. Majutusüksuse ja vabanenu vahel sõlmitakse leping, kus on kirjas teenuse
saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete sõltuvusprobleemidega
inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda integreeruma ja tööd otsima.
Sõltuvusprobleemide kohta annab hinnangu kinnipidamisasutuses tehtav riskihindamine. Eelistatud on
1–2-kohalised toad. Vajaduse ja võimaluse korral võimaldatakse vabanenul viibida majutusüksuses koos
alaealise lapsega.
Majutusüksuse personal valmistatakse ette tööks vanglast vabanenutega (vt tegevus 2.2). Eelistatud on
personal, kellel vastav kogemus juba olemas on. Oluline on, et personalil oleksid teadmised sotsiaal- ja
tööturuteenustest, klienditööst ja võlanõustamisest, ülevaade peamistest sihtrühma riskidest ja
võimalustest ning oskused vabanenuid nõustada, motiveerida ja jõustada. Personal peab oskama välja
21
Sapouna et al. (2011) näitasid, et hostel-tüüpi elamispinnad, mis on mõeldud ainult vanglast vabanenutele, võivad soodustada kriminaalsete
võrgustike teket. Seepärast on kasulik majutada vanglast vabanenuid koos teiste sihtrühmadega või pakkuda neile eraldi majutuskohas lisaks
peavarjule toetavaid teenuseid.
22
Piirkondades, kus TAT raames majutusteenust ei pakuta, leitakse elukoht ja toetatakse selle eest tasumist lähtuvalt sotsiaalhoolekande
seadusest üldises korras (SHS § 14. Eluasemeteenused) ning vanglast vabanenu tugiisik aitab leida elukoha üüriturult või leiab vabanenule
koostöös kohaliku omavalitsusega sotsiaaleluruumi.
23
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
12
selgitada vabanenu olukorra ja leida koostööpartnerite abiga talle vajalikud teenused, neil peab olema
oskus vajaduse korral suhelda vabanenu perekonna ja lähikondsetega.
Majutusteenuse saamise eelduseks on vastav hinnang riskihindamisel, tööotsimine või hariduse
omandamine ja osavõtt sotsiaalsetest tegevustest (nõustamine, tegevusteraapia jms) ning alkoholi ja
narkootikumide tarbimisest hoidumine. Kinnisvara omamine ei tähenda automaatselt, et vabanenule
majutusteenust ei võimaldata, vaid riskihindamisel hinnatakse ega senine elukoht ja kaaslased
taasühiskonnastamist ei takista. Igal majutusteenust saama suunatud vanglast vabanenul on tugiisik,
kes alustas temaga tööd juba enne vanglast vabanemist. Tugiisik ja majutusüksuse töötaja räägivad
konkreetse vabanenu puhul läbi omavahelise tööjaotuse, et tagada vabanenu igakülgne toetamine,
vältides samal ajal tegevuste dubleerimist.
2.1.2.1. Sihtrühm
Sihtrühma kuulub vanglast vabanenu, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub
resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada majutusteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistuse lõppemisest on möödunud kuni kaks kuud ning teda on majutusteenust saama
suunanud kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust.
2.1.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020 – 31.12.2023
13
2.1.3 Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele
Tugiteenusena pakutakse nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust eraldi 16-26 aastastele
noortele. Teenuse eesmärk ja tegevused on sarnased p 2.1.2. kirjeldatuga, kuid käesolevas alapeatükis
sõnastatud erisustega.
Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks pärast vanglast vabanemist või kinnise lasteasutuse teenuselt
väljumist. Arvestades noore pikemat iseseisvumisperioodi võrreldes täiskasvanuga ja teenuse saamise
kestel võimalikku osalemist õppetöös, on ettenähtud võimalus pikendada teenuse saamist veel kuni
kuueks kuuks. Teenuse saamise pikendamise eeldus on majutusüksuses vaba koha olemasolu ning
teenuseosutaja peab kinnitama, et noor on püüdnud teenuse seniseid eesmärke täita.
Vangla, kinnise lasteasutuse, kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustustusameti tehtud riskide
hindamise tulemusena antakse teenuseosutajale teada noorest, kes vajab majutusteenust.
Majutusteenuse saamise tingimusteks on majutusüksuses vaba koha olemasolu, motivatsioon asuda
õppima või tööle ning nõusolek hoiduda alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Elukoha olemasolu ei
tähenda automaatselt, et noorele majutusteenust ei võimaldata, vaid riskide hindamisel tuleb pöörata
tähelepanu senise elukoha sobivusele, kaaslaste mõjule, vaimsele tervisele jt kaasuvatele teguritele.
Näiteks on oluline arvesse võtta näitajaid nagu vägivaldsed peresuhted või pereliikmete
sõltuvusprobleemid, mis ühise eluaseme korral võivad vähendada noore motivatsiooni õiguskuulekuseks
ja soodustada uute kuritegude toimepanemist. Teenuseosutaja ja noore vahel sõlmitakse leping24, kus
on kirjas teenuse saamise tingimused ja sisekorrareeglid. Majutusteenus ei ole mõeldud akuutsete
sõltuvusprobleemidega inimestele, vaid teenust pakutakse neile, kes on motiveeritud kogukonda
integreeruma, võtma osa teenuse sotsiaalsetest tegevustest, õppima või töötama. Majutusteenusele
saamine ei eelda tugiisiku olemasolu, samas võib tugiisiku kaasamine enne vangistuse või kinnise
lasteasutuse teenuse lõppu anda noorele täiendavat tuge ja julgust majutusteenust kasutada.
Kui noor kasutab teenust mitteregistrijärgses25 kohaliku omavalitsuse piirkonnas, on teenuse pakkumise
jooksul soovituslik registrijärgse kohaliku omavalitsusega kokku leppida, kuidas ja kuhu läheb noor
majutusüksusest ning mil määral aitab registrijärgne omavalitsus katta tema eluasemekulusid. Oluline
on, et enne majutusteenuselt lahkumist oleks noorele leitud elukoht ja ta töötaks või õpiks.
2.1.3.1 Sihtrühm
Sihtrühma kuulub 16-26aastane (k.a) vanglast vabanenu või kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud
noor, kes on nõus majutusteenust saama, kellel puudub resotsialiseerimist soodustav elukoht ja keda
iseloomustab üks järgmistest tingimustest:
1) tema vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on majutusteenust saama suunanud
vangla inspektor-kontaktisik, sotsiaaltöötaja, kaplan või kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi
saada majutusteenust;
2) tema võimaliku ennetähtaegse vabanemise ettevalmistamisel esitab vangla inspektor-kontaktisik ja
kriminaalhooldaja arvamuse majutusteenuse saamise sobivuse kohta;
3) tema vangistus on lõppenud ning teda on majutusteenust saama suunanud kriminaalhooldaja või ta
on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
4) ta on kohtu poolt karistusest tingimisi vabastatud ning teda on majutusteenust saama suunanud
kriminaalhooldaja või ta on ise avaldanud soovi saada majutusteenust;
24
Alaealise puhul sõlmitakse leping või kokkulepe alaealise esindajaga.
25
Vastavalt rahvastikuregistri andmetele.
14
5) tema kinnise lasteasutuse teenusel viibimise tähtaja lõpuni on jäänud kuni kuus kuud ning teda on
majutusteenust saama suunanud kinnist lasteasutuse teenust osutav asutus, kohalik omavalitsus või
Sotsiaalkindlustusamet;
6) ta on kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud ning teda on majutusteenust saama suunanud kohalik
omavalitsus või Sotsiaalkindlustusamet.
2.1.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2021 – 31.12.2023
15
2.2. Koolitus
Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse p 2.2.1 nimetatud
töötajatele koolitusi, seminare, teabepäevi või muid ühisüritusi. Eesmärk on tagada vajalikud teadmised
sihtrühmast, neile pakutavatest võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. TAT teenuse
saajate sihtrühmaga töötamiseks tuleb osata mõista nende tausta, käitumise põhjuseid, riske, vajadusi
ja võimalusi. Seepärast on käsitletavad teemad näiteks järgmised: sihtrühma eripärad, kliendi
motiveerimise ja jõustamise, kriisi- ja traumanõustamise, esmase võlanõustamise põhimõtted, vaimse
tervisega seotud küsimused, läbipõlemise esmased tundemärgid ja ennetamine, abistamisoskuste ja
nõustamistehnikate kasutamine, aga ka ülevaade Eesti tööturu olukorrast, sh sotsiaalteenustest, täiend-
ja ümberõppevõimalustest, võimalikest sobivatest teenustest ja koostöövõimalustest, eetika ja
konfidentsiaalsuse põhimõtted.
Samuti korraldatakse punktis 2.2.1 nimetatud töötajatele teabepäevi, et tagada sihtrühma jõudmine
teenust saama. Teabepäevadel räägitakse, mille järgi hinnata sobivust teenust saada ja kuidas sihtrühma
motiveerida, et nad tuleksid teenuseid saama.
2.2.1. Sihtrühm
Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad,
psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste lasteasutuste töötajad,
Sotsiaalkindlustusameti ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonna töötajad.
2.2.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020 – 31.12.2023
16
2.3. Tugiteenuse toetuse andmise tingimuste hindamine
Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja majutusteenuse
toimivusest ja tulemuslikkusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul). Oluline
on analüüsida teenust saanute edasist elukäiku ja toimetulekut ning eri osapoolte rahulolu teenuse
kvaliteedi ja ülesehitusega. Tugiteenust saama suunatud ja vabatahtlikult teenust saama tulnud inimeselt
küsitakse luba temaga teenuse saamise järel ühendust võtta, et teda uuringu tarbeks küsitleda.
Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike
omavalitsuste jt valdkonnaga kokku puutuvate asutuste töötajad. Hindamise osana või eraldiseisvalt
viiakse läbi hoiakute uuring, mis annab ülevaate Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja
suhtumisest õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse
andmisest jms.
Paralleelselt teenuseosutamisega hinnatakse üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust (tööturule
jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil ja vajaduse korral tehakse sellest
lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.
2.3.1. Sihtrühm
Teenust saanud vanglast vabanenud ja kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud, majutus- ja
tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid,
kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna
töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad
töötajad. Hoiakute uuringu puhul on laiemalt Eesti elanikud ja/või kitsamalt tööandjad.
2.3.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020 – 31.12.2023
17
2.4. Teavitustegevus “Minevikust parem”
Kinnipeetavatel ja vanglast vabanenutel on tihtipeale väga keeruline minevik, mis ulatub varajasse
lapsepõlve. Samas on nende hulgas neid, kes soovivad muutust ja kuritegevuse nõiaringist pääsemist,
kuid takistusena seisavad ees probleemid nagu näiteks sõltuvus, vaimse tervise häired, stigma,
tugivõrgustiku puudumine jm. Madal enesehinnang, enda võimetes kahtlemine ja harjumatus abi saada
mõjutavad otsust kasutada jätkutoe või rehabilitatsiooni võimalusi. Teisalt on ühiskonna madal teadlikkus
vanglast vabanenu minevikust või miks neil ei õnnestu kuritegevuse nõiaringist väljuda, mis seab ka piire
nende vabanemisjärgsel aitamisel kogukonnas, näiteks väljendatakse suurt rahulolematust
majutuskeskuste avamise vastu ega soovita neid kogukonnas näha.
Teavitustegevuse „Minevikust parem“26 eesmärk on nn „mitte-minu-õue-peal“ probleemi leevendamine.
Teavitustegevusega tuleb näidata, et endiste kinnipeetavate elud võivad reaalselt muutuda, mitte ei jää
üksnes sooviks või unistuseks. Selleks on vaja näidata ja levitada nende (edu)lugusid, et ühelt poolt
julgustada teisi, kes veel kahtlevad vanglast vabanenu elu muutumise võimalikkuses ning teiselt poolt
normaliseerida ühiskonnas jätkutuge kui teenust.
Teavitustegevuse käigus on plaanis luua veebileht ja/või trükis või muu sarnane sõnumi levitamisvahend.
Oluline on tugiteenust kasutanud vanglast vabanenute (edu)lugudes kirjeldada, mis ajendas neid
teenuseid kasutama, kuidas on nende elu muutunud ning miks peaksid ka teised vabanejad tugiteenuse
võimalusi kasutama. Veebilehel kirjeldatakse ka üldist informatsiooni jätkutoe eesmärgist ja võimalustest.
2.4.1. Sihtrühm
Majutus- ja tugiisikuteenuse sihtrühm - nii need, kes ei ole teenust kasutanud kui ka need, kes teenust
kasutavad või on varasemalt kasutanud. Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate ja
kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad ning ühiskond tervikuna.
2.4.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2020 – 31.12.2023
26
Ühendkuningriigi heategevuslik organisatsioon Forward Trust käivitas kampaania “More than my past”, mille põhisõnum on “Purusta nõiaring
– ela edasi”, mis on suunatud keerulise minevikuga inimeste lugude levitamisele ja seeläbi üldsuse teadlikkuse tõstmisele. Kampaania veebileht
https://morethanmypast.org.uk
18
2.5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele
TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001) raames läbi viidud uuring
näitas, et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad. Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga
jõuavad vanglast vabanenud 11% suurema tõenäosusega Töötukassasse ja registreerivad end töötuna.
Samas, nende hulgas tööhõivesse jõudnute osakaal langeb kahe aasta perspektiivis alla 20%27.
Võrdlusandmete puudumise tõttu ei saa näitajat hinnata kõrgeks või madalaks, kuid näitajat aitab
parandada kinnipeetavate koolitamine ja võimalusel ka sobiva tööandja leidmine enne nende vanglast
vabanemist. Kvalifikatsiooni puudumine, vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad kinnipeetavate
konkurentsivõimet tööturul. Lisaks eeltoodule ka teised kaasuvad tegurid nagu mured eluasemega,
puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Kaasuvate
tegurite tõttu on vabanenul tööhõives keeruline püsima jääda.
Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele koolitusprogrammi, mille raames õpetatakse
uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka
läbimise korral väljastatakse sertifikaat või tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavale, kelle
karistuse lõpp on tegevuse algusest arvates 6-8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm enne
vabanemist täies mahus läbida.
Programmis osalev kinnipeetav saab endale tugiisiku, kes lisaks p 2.1.1 nimetatule aitab võimalusel leida
sobiliku tööandja ja toetab nende vahel esmase kontakti loomist.
2.5.1. Sihtrühm
Sihtrühma kuulub vanglast tähtaegselt vabanenu, kes on nõus koolitusprogrammis osalema, saama
tugiisikuteenust ja vajadusel nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust ning kelle
vangistustähtaja lõpuni on jäänud kuus kuni kaheksa kuud.
2.5.2. Tegevuse üldajaraam
01.01.2022 – 31.12.2023
27
Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31. Justiitsministeerium
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse_hindamine.pd
f
19
3. Näitajad
Algtase Sihttase Sihttase
Näitaja Näitaja nimetus Selgitus
(2013) (2020) (2023)
Programm aitab
Rakenduskava Hoolekande teenuste28 saajate
0 7300 10 100 osaliselt näitajat
väljundinäitajad arv (TAT p-d 2.1, 2.2, 2.3)
täita
TAT-
spetsiifilised Tegevus 2.1. Tugiteenus
väljundinäitajad
panustab
Vanglast vabanenule suunatud
Väljundinäitaja 0 200 1000 rakenduskava
tugiteenuste saajate arv
väljundinäitajasse
sh majutusteenust saanud
Väljundinäitaja 0 60 280
inimeste arv
Tegevus 2.2. Koolitus
Väljundinäitaja Koolitustel osalenute arv 0 40 160
Tegevus 2.3. Tugiteenuse TAT
hindamine
Väljundinäitaja Läbiviidud hindamiste arv 0 0 1
Tegevus 2.4. teavitustegevus
Väljundinäitaja 0 1 1
„Minevikust parem“
Tegevus 2.5 koolitusprogrammis
Väljundnäitaja 0 0 75
osalenute arv
TAT-
spetsiifilised
Tegevus 2.1. Tugiteenus
tulemusnäitajad
29
Osalejad, kes 1 kuu pärast panustab
Tulemusnäitaja30 vanglast vabanenutele suunatud 47%31 75% 75% rakenduskava
tugiteenuse saamist on tööturul tulemusnäitajasse
28
Vastavalt perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetme „Tööturul osalemist toetavad
hoolekandemeetmed“ näitaja sõnastusele.
29
Mõõtmine toimub üks kuu pärast teenuse saamist. Mõõtmisel kogutakse andmeid sugude kaupa.
30
Baastaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, kuid seda on võimalik tuletada 2010. aastal tehtud
retsidiivsusuuringust. 2008. aastal sai palka 46% 2007. aastal vabanenud kinnipeetavatest, töötuskindlustushüvitist sai igal uuringus vaatluse olnud aastal (2004–2008) alla 1% vanglast
vabanenutest. Tinglikult võib öelda, et 2008. aastal osales tööturul kuni 47% vanglast vabanenutest, sh nii tööga hõivatud kui töötuna arvel olnud inimesed. Siinkohal tuleb silmas pidada,
et vanglast vabanenute kõrval ei olnud tollal tugiisikuid, kes neid aktiivselt tööturule oleks suunanud.
31
Kuna vanglast vabanenute aktiivsust tööturul regulaarselt ei mõõdeta, siis on 2013. aasta tase sama, mis on 2008. aasta andmete põhjal 2010. aastal mõõdetud baastase.
Tugiteenust saanud vanglast
vabanenute osakaal kõikide
Tulemusnäitaja32 teenusesaajate hulgas, kes on 1 N/A 30% 30%
kuu pärast teenuselt lahkumist
tööhõives
Tugiteenust saanud vanglast
vabanenute osakaal kõikide
teenusesaajate hulgas, keda on
Tulemusnäitaja 45%33 30% 30%
aasta pärast vanglast
vabanemist uues kuriteos
kahtlustatavana üle kuulatud
32
Baastaseme kohta andmed puuduvad, kuna praegu tugiteenust ei osutata ning vanglast vabanenute tööhõive kohta käivaid andmeid regulaarselt ei koguta. Programmi käivitumisel
hakatakse vastavaid andmeid koguma.
33
Osakaal kõigist 2012. aastal tähtaegselt vanglast vabanenuist, keda on aasta jooksul kahtlustatavana üle kuulatud. Baasnäitaja iseloomustab olukorda ilma tugiteenuseta.
21
4. Toetuse andmise tingimuste mõju läbivatele teemadele
Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamiseks, sotsiaalsete suhete ja sidemete
tugevdamiseks tuleb lähtuda sihtrühmade vajadustest ja ühiskondlikust staatustest ning arvestada,
kuidas kavandatavad meetmed võivad mõjutada nende sihtrühmade liikmete olukorda ühiskonnas.
Eesmärk on ühiskonna sidususe ja jätkusuutlikkuse kasv võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste
tagamise ning ühiskondliku kihistumise ja tõrjutuse vähendamise kaudu.
Võrdsete võimaluste tagamine on oluline nii soolises, vanuselises kui ka rahvusliku tausta mõttes, aga
ka võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisel puudega inimestele. Vanglast vabanenute puhul, kes on
käesoleva TAT sihtrühm, jälgitakse samuti, et planeeritud tegevustesse oleksid kaasatud inimesed
sõltumata nende soost, vanusest, haridusest, puudest jms. Ainsaks kriteeriumiks teenuse pakkumisel on
abivajaduse tuvastamine. Vanglast vabanenute puhul on lisaks üheks komistuskiviks neid saatev stigma
ja TAT kaudu on võimalik tagada ühiskonnas stigmatiseeritud grupi integreerimine kogukonda.
TAT mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult
põhjendada):
Regionaalareng jah ei
Selgitus: TAT eeldab ja soodustab kohalike omavalitsuste vahelist koostööd ja teenuste pakkumist
valla/linnapiiri üleselt. TAT toetab hoolekandeteenuste kättesaadavust piirkondade vajadusest lähtuvalt
(sõltuvalt vanglast vabanenute siirdest). TAT aitab vähendada tööhõive erinevusi, pakkudes
töölesaamisel tuge ka väikevaldades. TAT soodustab kodanike ja kodanikuühenduste omaalgatuse ning
kohalikus arendustegevuses ja piirkondlikku arengut puudutavas protsessis kaasalöömist vabatahtlike
tugiisikute kaasamise kaudu.
Keskkonnahoid ja kliima jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta välisõhu saastet, veekogude seisundit, mulla ja pinnase kvaliteeti,
loodusressursside tarbimist, elurikkust, osoonikihi kahanemist, kasvuhoonegaaside heitkoguste
emissiooni atmosfääri ega Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid. TAT ei mõjuta energialiikide
kasutamise osakaale, elurajoonide, tööstuse või muu tegevuse paiknemist, transpordivajaduse muutust,
elukeskkonna kvaliteeti, keskkonnariskide tõenäosust või ulatust, kogukondade erinevate tegevuste
moodustatavat tervikut, ehitisi, maastikku, linnapilti või kultuuriliselt väärtuslikke alasid või objekte ja
maakasutust, inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonnaalaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi,
jäätmete teket või taaskasutamist.
Infoühiskond jah ei
Selgitus: TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või
andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ja kättesaadavust, infoühiskonna
teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust.
Riigivalitsemine jah ei
Selgitus: TAT tulemuslikkuse korral on eesmärk viia vanglast vabanenute tugiteenus kindlale
rahastamisskeemile, mille tagajärjeks on võimalikud muudatused riigi ja kohalike omavalitsuste
omavahelises tööjaotuses ja koostöös ning finantssuhetes. TAT parandab avalike teenuste
kättesaadavust ja kvaliteeti. TAT tulemusel on vajalik suurendada teatud kohaliku omavalitsuse asutuste
personali pädevust, et töötada vanglast vabanenutega, ja see võib mõjutada kohaliku omavalitsuse
halduskoormust.
Võrdsed võimalused34
Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)35 jah
ei
Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral):
Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral
TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse
jah ei
TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse sooküsimuste lõimimisega36 TAT
ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse
jah ei
Selgitus: Kuigi naised on kinnipeetavate ja seega vanglast vabanenute hulgas
vähemuses, võib nende olukord vanglast vabanenud meeste olukorrast mitmes aspektis
erineda. Seetõttu arvestatakse tugiteenuse kavandamisel spetsiifilisi takistusi, millega
puutuvad kokku vanglast vabanevad naised ning arvestatakse meeste ja naiste erineva
lähteolukorra, võimaluste ja vajadustega. Teenuse osutamisel lähtutakse indiviidide
vajadustest ning arvestatakse võimalike soopõhiste erinevustega tugiteenuse vajaduses.
Võrdne kohtlemine
jah ei
TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud:
a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: vanglast vabanenute seas on igas vanuses
vabanenuid, mistõttu on oluline vajadustele vastava teenuse kujundamine, mis ei
diskrimineeriks ei noori ega eakaid. Võimalike alaealiste klientide puhul peab jääma ruumi
arenguvajadustest tingitud erisustele;
b) puudega inimeste võrdne kohtlemine, sh kirjeldada, milliseid tegevusi võetakse ette
puudega inimestele juurdepääsu tagamiseks: vanglast vabanevate puudega inimeste
puhul tagatakse neile vajadusest lähtuv teenus, sh püütakse leida spetsiifilisi
lisateenuseid, mis käesoleva TAT raamidesse ei mahu;
c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest,
usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: tugiisikuteenust ja
majutusteenust saama on oodatud teenusesaajad sõltumata nende soost,
rassist/rahvusest, usulisest veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 2018. aastal
moodustasid 53% vabanenutest mitte-eestlased, vene keelt emakeelena kõnelevatele
klientidele osutatakse võimaluse korral venekeelset teenust, see on oluline eelkõige Ida-
Virumaal ja Tallinnas.
34
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja
mittediskrimineerimine.
35
Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik
poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi.
36
TAT ettevalmistamisel, rakendamisel ja seires võetakse arvesse naiste ja meeste erinevat olukorda ja vajadusi ning hinnatakse mõju naiste
ja meeste sotsiaalmajanduslikule olukorrale ühiskonnas selleks, et tagada ühtmoodi kasu nii naistele kui meestele ning kaotada ebavõrdsus.
23
5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, toetuse andmise tingimuste ja avatud
taotlusvoorudega
Meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ eesmärk on arendada integreeritud teenuste
osutamist toimetulekuraskustes inimestele. Selle käigus toetatakse kohalike omavalitsuste
sotsiaaltöötajaid ja tugiisikuid, et leida lahendusi inimeste jaoks, kellel on tööturul osalemiseks mitmed
takistused (nt pikaajalised töötud ja heitunud, vanglast vabanenud jne). Aktiveerivate teenuste
integreeritud osutamine aitab sihtrühma tööturule suundumisel ning seeläbi väheneb püsivalt
sotsiaaltoetustest elatuvate inimeste arv.
Töölesaamist toetavate hoolekandeteenuste (sh hooldusteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi
ühtlustamiseks Eesti eri piirkondades toetatakse omavalitsuste ülest koostööd teenuste osutamisel ning
suurendatakse sotsiaalvaldkonna spetsialistide kompetentsi koolituste ja supervisioonide abil.
Toetatakse kohalike omavalitsuste piiride üleste teenuste arendamist ja nende terviklikule
toimepiirkonnale suunatud koostöös toimuvat osutamist. Parandatakse inimeste juurdepääsu
olemasolevatele, kuid seni ebaühtlaselt kättesaadavatele hoolekandeteenustele.
Plaanitud tegevuste kaudu aidatakse kaasa hoolekandeteenuste osutamisel toimiva partnerluse
väljakujundamisele kohalike omavalitsuste ja teenusepakkujate vahel, mis omakorda suurendab
inimeste teadlikkust võimalikest teenustest ning harjumust nende sihipäraseks kasutamiseks. Teenuste
kvaliteedi ja kohalike omavalitsuste koostöö tagamiseks töötatakse välja miinimumnõuded ja
kehtestatakse kriteeriumid teenuse osutamise piirkondadele.
Suurema hõivatuse saavutamiseks on partnerlusleppes kokku lepitud järgmistes valdkondlikes
eesmärkides: tööhõive edendamine ja tööjõu liikuvuse toetamine; sotsiaalse kaasatuse edendamine ja
vaesuse vastu võitlemine; investeerimine haridusse, oskustesse ja elukestvasse õppesse.
Alljärgnevalt on välja toodud tegevused, mis on suunatud sihtrühmadele, kelle hulka ka vanglast
vabanenud võivad kuuluda. Kui vanglast vabanenute puhul räägitakse takistuste paljususest tööturule
suundumisel, on oluline, et vastavalt vajadustele saaksid nad osa ka alltoodud meetmetest. Varasemast
on teada, et tõrjutud lapsed ja noored võivad hakata tunnustust ja kuuluvust otsima õigusvastaste
tegevuste kaudu, pannes toime süütegusid. Seepärast on oluline välja tuua, et tõrjutusriskis olevate
noortega tegelemine võimaldab osaliselt ennetada vanglasse sattumist.
1. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi
„Juurdepääsu parandamine taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas
tervishoiuteenustele ja üldhuvi sotsiaalteenustele“ teiste eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 3: teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud
2013. aastal vanglast vabanenute põhjal tehtud analüüs näitas, et hinnanguliselt vajaks alkoholisõltuvuse
ravi vähemalt 10% kuuekuulise kuni kaheaastase reaalse vangistusega karistatud isikutest. Kuna
kinnipeetute seas on arvestatav hulk inimesi, kellel on probleeme alkoholi liigtarvitamisega, on neil
potentsiaalne vajadus alkoholi liigtarvitamise ennetamise, nõustamise ja ravi teenuste järele. Samal ajal
aitab vanglast vabanenute tugiteenus kinnipeetavatel sõltuvusravile jõuda ja seal tänu tugiisiku toele
püsida. Seetõttu on nimetatud tegevused tihedalt seotud ning aitavad vastastikku täita tegevusele seatud
eesmärke.
24
2. Seosed prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ investeerimisprioriteedi 3 (aktiivne
kaasamine, sealhulgas eesmärgiga edendada võrdseid võimalusi ja aktiivset osalemist ning parandada
tööalast konkurentsivõimet) eesmärkidega
ELi vahendite kasutamise eesmärk 6: uussisserändajad ning vähelõimunud püsielanikud osalevad
aktiivselt ühiskonnas ja tööturul
2018. aastal vanglast vabanenutest 53% moodustasid mitte-eestlased, mistõttu on nad potentsiaalselt
vähelõimunud püsielanikele suunatud tegevuste sihtrühmaks. Vanglast vabanenute tugiteenuse abil
saab toetada kinnipidamiselt vabanevate inimeste jõudmist vähelõimunud püsielanikele suunatud
teenuseid saama, et suurendada nende aktiivset osalust ühiskonnas ja tööturul.
ELi vahendite kasutamise eesmärk 7: kaasamine ja tööhõivelisuse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis
noorte seas
2018. aastal olid umbes 10% kinnipeetavatest kuni 24-aastased, mistõttu kattub nende puhul noortele
suunatud tegevuste ja vanglast vabanenutele mõeldud teenuste sihtrühm. Vanglast vabanenute
tugiteenuse abil saab toetada kinnipidamiselt vabanevate noorte jõudmist saama teenuseid, mille
eesmärk on suurendada tõrjutusriskis olevate noorte kaasatust ja tööhõivelisust.
25
6. Seos valdkondlike arengukavadega
Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (eelnõu)
Kriminaalpoliitika üks prioriteete on kuritegevusest irdumise toetamine ja kuritegevuse ennetamine.
Selleks tuleb suurendada kogukondlike karistuste osakaalu, muutes vangla ja kriminaalhoolduse
taasühiskonnastamise keskseks institutsiooniks, kus kinnipeetavaid koheldakse inimväärikalt.
Kinnipeetavaid valmistatakse vabanemiseks ette, pakkudes neile mõtestatud tegevust, sh töötamist ning
tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme. Suurendades koduvangistuse ja avavangla osakaalu,
valmistatakse kinnipeetavaid vabanemiseks paremini ette ning väheneb kinnises vanglas viibimise aeg.
Vanglast vabanenutele pakutakse vabanemisjärgset tugiteenust ja majutuskohta.
Vägivalla ennetamise strateegia 2015–202037
Vägivalla ennetamise strateegia üldine eesmärk on vägivalla vähenemine. Strateegial on neli
alaeesmärki: inimestel on paranenud oskused vägivallast hoiduda, seda ära tunda ja sellesse sekkuda;
vägivallaohvrite vajadustest lähtuv kaitse ja tugi on paremini tagatud; vägivallajuhtumite menetlemine on
ohvrisõbralikum; vägivallatsejate kohtlemise viisid on mõjusamad ja nende retsidiivsus on vähenenud.
Korduvate vägivallategude ärahoidmiseks on vaja muuta vägivallatseja hoiakuid ja käitumismustreid.
Kasutusele tuleb võtta tõenduspõhised programmid, individuaalnõustamine ja muud sekkumised. Tähtis
on pakkuda pärast vanglast vabanemist jätkutuge.
Konkurentsivõime kava Eesti 202038
Kava keskne eesmärk on Eesti tööhõive suurendamine. Lähiaastate peamine fookus on hariduse ja
tööhõive valdkonnal rõhuasetusega pikaajaliste ja noorte töötute tööturule integreerimisel ning oskuste
arendamisel. Ennetamaks töötust ning lühendamaks töötuse kestust, on oluline parandada aktiivsete
tööturumeetmete pakkumise efektiivsust ja võimaldada nende mõju suurendamist. Olulist rolli mängib
koostöö kohalike omavalitsustega (aktiveerimismeetmed, sotsiaalprobleemide lahendamine jne).
Eesmärgi saavutamise eelduseks on see, et võrreldes praegusega rakendatakse täiendavaid sisulisi ja
rahalisi meetmeid täiskasvanute elukestvas õppes osalemise suurendamiseks, eelkõige täiskasvanute
täiend- ja ümberõppe võimaluste laiendamine ja rahastamise suurendamine ning ilma erialase hariduseta
täiskasvanutele tasemeõppe pakkumine.
Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2018–202139
Inimeste sattumine kriminaaljustiitssüsteemi on riigile kallis ja pärsib normaalse ühiskonna arengut.
Kriminaalpoliitika üks eesmärke on vähendada korduvkuritegevust. Oluliseks korduvkuritegevusega
seonduvaks probleemiks on kinnipidamiskohast vabanenute suutmatus kohaneda eluga vabaduses ja
seetõttu uute kuritegude toimepanemine. Vabanenu ebapiisava hõivatuse ja positiivsete sotsiaalsete
sidemete puudumisega kaasneb kõrgendatud korduvkuritegevuse risk. Sestap peab ühelt poolt
vangistuse täideviimine olema paindlik, võimalikult vähe vabast ühiskonnast võõrandumist tekitav ning
aitama kaasa turvalisele naasmisele ühiskonda. Teiselt poolt tuleb toetada vanglast vabanenute
ühiskonda naasmist, pakkudes tööhõivet, tugiisikut, ajutist majutust ja nõustamist.
37
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vagivalla_ennetamise_strateegia_aastateks_2015-
2020.pdf
38
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-editors/Failid/konkurentsivoime_kava_eesti_2020_2011.pdf
39
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2018-2021.pdf
26
Heaolu arengukava 2016–202340
Sotsiaalministeeriumi heaolu arengukava sõnastab kaks üldist eesmärki: tööhõive kõrge tase ja
kvaliteetne tööelu; sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalse
kaasatus. Muu hulgas näeb arengukava ette, et inimeste võimalused iseseisvalt toime tulla, kogukonnas
elada ja ühiskonnaelus osaleda on tänu efektiivsele õiguskaitsele ja kvaliteetsele kõrvalabile paranenud.
Juhtumipõhise võrgustikutöö kaudu jätkatakse integreeritud teenuste pakkumist toimetulekuraskustes
inimestele ja nende pereliikmetele, pakkudes vanglast vabanenute tööhõive ja ühiskonda kaasatuse
edendamiseks neile tugiteenuseid.
Euroopa Liidu Nõukogu soovitus, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja
esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsuse TAT (2012–2017) kohta (COM(2013) 356 final,
29.05.2013)41
Panustades hoolekande- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurenemisse ning
hõlbustades pikaajaliste töötute ja terviseprobleemidega inimeste naasmist tööturule, panustatakse
riigipõhise soovituse nr 2 täitmisesse: „Parandada tööstiimuleid, tõhustades olemasolevaid
sotsiaalhüvitiste süsteeme ning muutes hüvitiste jaotamise paindlikumaks ja paremini suunatumaks.
Tugevdada aktiveerimispoliitikat, et hõlbustada pikaajaliste töötute ning töövõimetushüvitist saavate
isikute naasmist tööturule.“ Omavalitsuste võimekuse suurendamise ja koostööharjumuse juurutamisega
sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumisel panustatakse riigipõhise soovituse nr 5 täitmisse:
„Tasakaalustada paremini kohalike omavalitsuste tulud ja neile pandud vastutus. Muuta kohalike
omavalitsuste tegevus tõhusamaks ja tagada kohaliku tasandi avalike teenuste kvaliteetne pakkumine.“
40
https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/heaolu_arengukava_2016-2023.pdf
41
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52013DC0356&from=GA
27
7. Toetuse andmise tingimuste rakendamine
7.1. Toetuse saaja kohustused
7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014–2020
struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning struktuuritoetuse
seaduse alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja
kohustatud:
7.1.1.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste
detailse kirjelduse (lisa 1 vorm A) ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa (lisa 1 vorm B)
kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.1.1.2 esitama punktis 7.1.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva
jooksul rakendusüksusele (edaspidi RÜ);
7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.1.1.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.1.1.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta
RA poolt väljatöötatud vormil;
7.1.1.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne
tööpäeva jooksul peale lisa 1 vormi A ja vormi B kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete
prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.1.1.7 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3
nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.6 esitatud prognoosist;
7.1.1.8 pidama arvestust projekti tulude kohta vastavalt ühendmääruse § 5 lõikele 6 ning esitama
nimetatud arvestuse RÜ-le üks kord aastas 20. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta või muul
ajal RÜ nõudmisel.
7.2. Kulude abikõlblikkus
7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014.
a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise,
toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2
lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega.
7.2.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas TAT-s nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud
kulud, mis vastavad ühendmääruses ja käesolevas TAT-s sätestatud tingimustele.
7.2.3. Muu hulgas on abikõlblikud kulud:
7.2.3.1 TAT elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1
punktidele 1–4 ja lõikele 4;
7.2.3.2 TAT kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. TAT
kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud TAT üldkulud ning § 9 lõikes
6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud.
7.2.4. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on TAT raames mitteabikõlblikud järgmised kulud:
7.2.4.1 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates
õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;
7.2.4.2 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
7.2.4.3 väliskoolituse ja -lähetuse kulud väljaspool Euroopa Liidu liikmesriike.
28
7.3. Toetuse maksmine
7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku
maksumust ei tõendata ega kontrollita.
7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel.
7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le:
7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid
ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
7.3.3.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses.
7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei tule esitada, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de
rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud.
Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse.
7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui
makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse
maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva.
7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud
maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab
RÜ.
7.3.7. Projekti kaudsed kulud makstakse välja, arvestatuna 15% projekti abikõlblikest otsestest
personalikuludest.
7.3.8. Toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja
mitte rohkem kui määratud toetuse summa.
7.3.9. RÜ-l on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult, kui:
7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi;
7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata;
7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;
7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks TAT-
d ellu või saavutada kavandatud tulemust;
7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48
lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel
väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud
tagasimaksmisele kuuluva toetusega.
7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud
kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ
määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks
uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul,
loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud.
7.3.11. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise
aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama
29
maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
juhtudel.
7.3.12. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus
võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel.
7.3.13. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse
tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt.
7.4. Toetuse andmise tingimuste muutmine
7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või TAT abikõlblikkuse perioodi
muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse.
7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse
kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta pärast punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt
edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist.
7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse
menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus
teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga
muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepaneku TAT eelarvet muuta, kui TAT seirearuandes
esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka
elluviimise tagamiseks.
7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui
on olemas RA ja RÜ nõusolek.
7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuse tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks
või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel
on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT
kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva
rakendusasutusega ning teiste rakendusasutustega, kes vastutavad sama prioriteetse suuna meetme,
meetme tegevuse või meetme tegevuste kogumi rakendamise eest.
7.4.9. TAT muutmiseks punkti 7.4.1 tähenduses ei loeta:
7.4.9.1 punktis 7.1.2 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja sellele vastava
eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist;
7.4.9.2 lisa 1 vormis B näidatud toetuse ja omafinantseeringu muutmist aastate kaupa tingimusel,
et TAT kogutoetuse summa ja määr ei muutu.
7.4.10. RA vaatab tegevuste kirjelduse ja eelarve läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise
korral esitab punkti 7.4.8 kohaselt kooskõlastamisele. Peale kooskõlastamist esitab RA tegevuste
kirjelduse ja eelarve ministrile kinnitamiseks.
30
7.4.11. Tegevuste kirjelduses või eelarves puuduste esinemisel annab RA toetuse saajale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Tegevuste kirjelduse või eelarve menetlemise tähtaega võib pikendada
puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
7.4.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse aasta vastavale
tegevuskavale kinnitatud eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal
finantsallikates ei muutu, kui:
7.4.12.1 kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt
rohkem kui 15% ja
7.4.12.2 muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 30 000 eurot.
7.4.13. Peale punktis 7.4.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva
jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le.
7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine
7.5.1. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega
struktuuritoetuste registri (edaspidi register) vahendusel üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks.
Kui registri vahendusel ei ole võimalik vahearuannet esitada, esitatakse vahearuanne elektroonselt
digiallkirjastatult. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem
kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
7.5.2. TAT elluviija esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande registri vahendusel 45 päeva
jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui registri vahendusel ei ole võimalik
lõpparuannet esitada, esitatakse lõpparuanne elektroonselt digiallkirjastatult.
7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos seirearuanne)
laekumisest, kas TAT seirearuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande.
7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja teavitab viie tööpäeva jooksul
RA-d. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie
tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks.
7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste
kõrvaldamist.
7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva
puuduste kõrvaldamiseks ning teavitab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-d. RA
teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui
lõpparuanne on esitatud elektroonselt digiallkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul
peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks.
7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande
menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8.
31
7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed,
abikõlblikkuse periood jne);
7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt);
7.5.10.3 näitajate täitmine (kumulatiivselt);
7.5.10.4 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
7.5.10.5TAT mõju läbivatele teemadele;
7.5.10.6 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste
elluviimisse on kaasatud partner).
7.6. Finantskorrektsioonid
7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47.
7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49.
7.7. Vaiete menetlemine
7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA.
7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ.
7.8. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
32
8. Riskide hindamine
Risk Tegevus riskide maandamiseks
Tugiteenuse hangetega (tugiisikuteenus, Asjakohane ja piisava ajavaruga teavitustöö,
majutusüksus, majutuskohad) ei leita sobivaid võimalikele pakkujatele hankekutse saatmine,
koostööpartnereid. konsultatsioonid ja teavitusüritused hankeist
huvitatuile, et selgitada hanke ja edasise koostöö
tingimusi.
Ei leidu piisaval hulgal tugiisikukoolitusest ja Eestis on suur hulk koolitatud tugiisikuid, kelle
teenuse osutamisest huvitatuid. jaoks vanglast vabanenud oleks uus sihtrühm ja
väljakutse. Koostöös praegu tugiisikuteenust
pakkuvate organisatsioonidega leiame
olemasolevate tugiisikute seast neid, kes on
nõus kaasa lööma. Justiitsministeerium saab
omalt poolt abiks olla teavitustöös, mille eesmärk
on teenuse ja sellega kaasnevate võimaluste
tutvustamine. Kaasata tugiisikutena
rehabiliteerunud endiseid kinnipeetavaid.
Teenuse sihtrühmas ei ole piisavalt neid, kes Teenust saama suunamist saavad mõjutada
tunneksid teenuse järele vajadust. vangla inspektorid-kontaktisikud, kes
kinnipeetavatega iga päev töötavad. Samuti saab
motivatsiooni parandada vangla sotsiaaltöötaja ja
kaplan. Majutusteenust saama suunatute seas
saab motivatsiooni parandada seeläbi, et
tugiteenust saama suunamine võib olla
eelduseks ennetähtaegseks vabastamiseks.
Teenuseosutajad ei suuda tagada piisavas Nõutud mahud pannakse kirja teenuse
mahus teenust, et vastata nõudlusele ja täita osutamise lepingusse. Teenuseosutajatega
teenusele seatud näitajaid. toimub tihe suhtlus, mis ühes regulaarse
aruandlusega aitab tagada võimalike
probleemide varajast märkamist ja annab
võimaluse ühiselt lahendusi otsida.
Teenust saama tulnutest suur osa katkestab Tagada õigete kinnipeetavate jõudmine teenust
teenuse, enne kui naaseb tööturule ning kaob saama, koolitada teenuseosutajaid läbi viima
teenuseosutajate vaateväljast. motiveerivat intervjueerimist, et võimestada
vabanenuid jätkama. Selgitada regulaarselt välja
teenuse saamise katkestamise põhjused. Viia
läbi nii teenusele tulemise kui ka sealt lahkumise
vestlus.
Teenust saanute retsidiivsus ei ole väiksem kui Analüüsida, millest suur retsidiivsus tingitud on
teenust mittesaanutel. ning võimaluse korral viia teenuse ülesehitusse
vajalikud muudatused.
Sihtrühma riskidest tingitult tekib oht tugiisikute Tugiisikute ja majutusteenuse personal tuleb
või majutusteenuse personali elule ja tervisele. koolitada riske eos märkama ning vajaduse
korral sekkuma. Koolituse üheks osaks peab
olema isikliku julgeoleku teema, aga ka
manipulatsioonide märkamise ja vältimise teema.
33
Kohalikud omavalitsused ei ole huvitatud Tutvustada teenust ja selle vajalikkust kohalike
koostööst TAT kaudu rahastatavate teenuste omavalitsuste üritustel, sh valdade ja linnade
pakkujatega. päev, koolitused, volikogu istungid jms. Lisaks
saab tugiisik teha juhtumipõhiselt mõjutustööd,
näidates ära konkreetse vabanenu vajadused ja
kohaliku omavalitsuse kohustuse tagada
minimaalsel tasemel toetavaid tegevusi. Näidata
ära kasutegur, mida loob tugiisikute ja majutuse
kaudu pakutav kompleksteenus.
Ettevõtjad ja tööandjad ei ole huvitatud vanglast Teha suunatud teavitustööd võimalike tööandjate
vabanenuid tööle võtma. seas, samuti katusorganisatsioonides. Oluline on
ka juhtumipõhine veenmine. Tugiisiku roll on
ühtlasi see, et näidata ära vabanenu senised
edusammud ning selgitada, miks ta sobib antud
tööd tegema. Rääkida tuleb ka võimalikest
riskidest, et vältida ootamatutest olukordadest
tingitud pahameelt, mis võiks välistada edasise
koostöö.
9. LISAD
TAT tegevuste detailne kirjeldus – lisa 1 vorm A
TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm B
34
Lisa 2
TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ muutmise
SELETUSKIRI
I Sissejuhatus
TAT “Vanglast vabanenute jätkutugi” kinnitati sotsiaalministri 19.11.2019 käskkirjaga nr 74.
TAT muutmine tuleneb vajadusest korrigeerida eelarvet, täpsustada tegevusi ja lisada uued
läbiviidavad tegevused.
TAT eelarve korrigeerimine on peamiselt seotud käesolevale TAT-le eelnenud TAT
„Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001; abikõlblikkuse periood
lõppes 30.05.2020) jäägi (272 436,57 eurot) tõstmisega TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“
eelarvesse. Samuti korrigeeritakse eelarves vastavalt sõlmitud hankelepingutele ja hanke
eeldatavatele maksumustele tegevuste kuluridade summasid ning lisatakse uued tegevused
koos kuludega (eelarveread 1.2.3. ja 1.2.4).
Muudatused on koostanud TAT projektijuht Stanislav Solodov (
[email protected]
6208 120).
II TAT uued tegevused
a) Tegevus 2.1.3. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus noortele.
TAT elluviimisel on aastatel 2015-2020 kasutanud tugiteenust kokku 165 kordumatut kuni
26 aastast noort (152 poissi ja 13 tüdrukut) ehk 17% kõigist teenust kasutanutest1.
Tegevuste elluviimise kogemus on näidanud, et töö noortega nõuab võrreldes
täiskasvanutega erinevat lähenemist. Eeskätt väljendub see töö intensiivsuses,
meetodites ja teenuse disainis tervikuna. Kuni 26 aastased noored kasutasid
majutusteenust võrreldes üle 26 aastastega keskmiselt ligi kuu aega vähem (vastavalt 3,6
ja 4,3 kuud).
Kuigi riik on loonud viimastel aastatel kõrge riskikäitumisega lastele ja noortele uusi
teenuseid (nt MDFT2 alates 2015 ja kinnise lasteasutuse teenuse alates 2018), siiski
puudub süsteemne lahendus, et pakkuda kõrge riskikäitumisega noortele tuge
taasühiskonnastamise ladusaks kulgemiseks ning toetamaks teenuse mõju säilimist ka
peale teenuselt lahkumist3. Probleemi aktuaalsust laiemalt kinnitavad nii
justiitsministeeriumi retsidiivsusuuring4 (noored on keskmisest retsidiivsemad) kui ka
teenuseosutajate ja teenust kasutanute kogemused.
Vajadust noortele keskendunud teenuste järele toetavad ka valdkonnaülesed
strateegilised kokkulepped ja dokumendid, sh on sellise vajadusega arvestatud ka
välisvahendite taotlemisel ja tegevuste planeerimisel (Norra ja EMP vahenditest
rahastatud programmi noortele suunatud eriprojekt ja ESF21-27). Kriminaalpoliitika
1
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/jatkutugi_kokkuvote_2020.pdf
2
Vt Aaben, L., Tammik, M., Kallavus, K. (2017) Mitmedimensioonilise pereteraapia tõhususe uuring. Tallinn: Poliitikauuringute
Keskus Praxis, https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/mitmedimensioonilise-pereteraapia-tohususe-uuring
3
Vt ka Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Tallinn:
Poliitikauuringute Keskus Praxis. https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/tosiste-kaitumisprobleemidega-lastele-suunatud-teenuste-
analuus
4
Ahven, A., Roots, A., Sööt, M-L. (2018) Retsidiivsus Eestis. Kriminaalpoliitika uuringud nr 27. Justiitsministeerium.
http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/retsidiivsus-eestis-2017
põhialused aastani 20305 näevad ette, et noortele pakutakse eeskätt karistussüsteemi
väliseid lahendusi (olemasolevatest alternatiivideks on kinnise lasteasutuse teenus ja
MDFT) ja kuritegevusest irdumiseks pakutakse vabanemisjärgset tuge. Jätkutoe süsteemi
arendusega seotud tegevused on planeeritud erinevate asutuste tööplaanidesse, nt oli
see üheks oluliseks prioriteediks Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste
osakonna 2020. aaasta tööplaanis.
Eelnimetatud kitsaskohtadega tegelemiseks ja lahenduste väljatöötamiseks osalesid
Justiitsministeeriumist TAT juht, Sotsiaalkindlustusameti, Maarjamäe Hariduskolleegiumi,
vangla ja kohaliku omavalitsuse töötajad Riigikantselei innovatsioonitiimi korraldatud
innovatsiooniprogrammis, mis kestis ajavahemikus 07.01.2020 kuni 27.10.2020.
Programmi tulemusena töötati probleemide leevendamiseks välja mitmeid
lahendusettepanekuid, mida laste ja noortega töös kasutusele võtta. Ühtlasi võeti
kinnisest lasteasutusest naasvate laste toetamiseks kasutusele „Ringist välja“ mudel,
mida selle sihtrühma peal katsetati suvel 2020 ja mille kasutamine spetsialistide hulgas
üle Eesti üha laieneb. Ühe ettepanekuna järeldati, et Eestis on vaja luua ja piloteerida
noortele suunatud nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust, mis pakuks
vajalikku jätkutuge vanglast ja kinnises lasteasutuse teenuselt väljunud noortele.
b) Tegevus 2.5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele
TAT „Tugiteenus vanglast vabanejatele“ (2014-2020.2.02.003.01.15-0001) raames 2020.
aastal läbi viidud uuring näitas, et ligikaudu 23% vanglast vabanenutest töötavad.
Tulemustest nähtub, et tugiteenuse abiga jõuavad vanglast vabanenud 11% suurema
tõenäosusega Töötukassasse ja registreerivad end töötuna. Samas, nende hulgas
tööhõivesse jõudnute osakaal langeb kahe aasta perspektiivis alla 20%6. Võrdlusandmete
puudumise tõttu ei saa näitajat hinnata (kõrge/madal), kuid TAT tegevuse 2.4.
teavituskampaania „Ära jää minevikku kinni. Luba olla parem“ mõju-uuringust7 lähtudes
on tulemust võimalik parandada, kui panustada kinnipeetavatele uute tööoskuste
õpetamisele ja tööandjate leidmisele. Uuringu üks tähelepanuväärne järeldus oli, et need
tööandjad, kes kampaaniat märkasid, on endiste vangide värbamise suhtes märksa
avatumad. See viitab nii vajadusele jätkata tööandjate teadlikkuse tõstmisega kui ka
vajadusele võtta ette otseselt värbamist toetavaid samme.
Kvalifikatsiooni puudumine, vähesed tööoskused ja -kogemused mõjutavad vabanenu
võimalusi tööd leida ja püsivalt töötada, mistõttu on lisaks tööandjatele suunatud
tegevustele vajalik panustada vanglas kinnipeetavate tööturul konkurentsivõime
tõstmisele. Pikaajalist töötamist takistavad lisaks ka kaasuvad tegurid nagu nt mured
eluasemega, puudulikud sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus),
stigma jne. Seepärast on oluline pakkuda koolitusprogrammis osalejale tugiisikut ja
vajadusel nõustamisteenuseid sisaldavat ajutist majutusteenust. Tugiisik toetab
vabanenut kaasuvate probleemidega tegelemisel, töö leidmisel jne.
III Väljundnäitajad ja sihttasemed
TAT „Tugiteenus vanglast vabanenutele“ p 2.1. tegevused lõppesid 31.12.2019 ja jätkusid TAT
„Vanglast vabanenute jätkutugi“ raames alates 01.01.2020. Tegevuse jätkumisega alustasid
165 tugiteenuse kasutajat TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ uute sisenejatena ja seetõttu
on vajalik väljundnäitajad viia realistliku prognoosiga kooskõlla. „Vanglast vabanenule
5
https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006
6
Eelmaa, S. jt (2020) Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine. Kriminaalpoliitika uuringud 31.
Justiitsministeerium
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/vanglast_vabanenute_tugiteenuse_tulemuslikkuse
_hindamine.pdf
7
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/ara_jaa_minevikku_kinni_jareluuring_2020.pdf
suunatud tugiteenuste saajate arv“ uus sihttase on 1000 ja „sh majutusteenust saanud
inimeste arv“ on 280.
Seoses tegevusega 2.5. sätestatakse uus väljundnäitaja „Tegevus 2.5. koolitusprogrammis
osalenute arv“ ja sihttase 75. Sihttaseme määramisel on arvestatud kolme vanglaga, st iga
vangla kohta 25 kinnipeetavat, keda programmi kaasata.
KINNITATUD
sotsiaalministri ………….
käskkirjaga nr ………….
Lisa 1
Vorm A
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2021–31.12.2021
1. Tugiteenused
1.1. Tugiisikuteenus
Tugiisikuteenus on üle Eesti pakutav teenus. Tugiisikuteenust pakuvad kaks
mittetulundusühingut: Kesk-, Lääne-, Põhja- ja Ida-Eesti piirkondades Balti
Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituut (BKI) ning Lõuna-Eesti piirkonnas
Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK), kellega on sõlmitud lepingud kuni 30.09.2022.
Tugiisiku tegevus vanglast vabanenu toetamiseks algab kinnipidamisasutuses kuni kuus kuud
enne kinnipeetava vabanemist. Kuni vabanemiseni kestvatel vanglakülastustel arutatakse läbi
praktilised küsimused, sh kuidas leida elukoht, töö, õiguskuulekad kaaslased,
taasühiskonnastamist soodustavad võrgustikud. Tugiisiku ja vanglast vabanenu vahel sõlmitakse
kirjalik koostöölepe, mis annab tugiisikule loa tutvuda kinnipeetavat puudutava infoga. Tugiisik ja
vanglaametnik selgitavad välja kinnipeetava toimetuleku riskiteguritest lähtuvalt, et toimuks
kinnipeetava ettevalmistamine vabanemiseks. Vanglaametniku, kinnipeetava ja tugiisiku koostöös
koostatakse vabanemiskava, seatakse eesmärgid ja määratakse kindlaks tugiisiku roll nende
saavutamise protsessis.
Vajaduse korral võtab tugiisik ühendust kinnipeetava elukohajärgse kohaliku omavalitsusega, et
rääkida läbi vanglast vabanenu kohalikud võimalused, sh sotsiaaltoetuse vajadus,
majutusküsimus, teenused, mida pakuvad omavalitsuses ja selle lähiümbruses tegutsevad
organisatsioonid. Tugiisiku tegevuse eesmärk on toetada vanglast vabanenut praktiliste
probleemide lahendamisel, aidates samal ajal kaasa positiivse mina-pildi tekkimisele, mis
võimaldaks vanglast vabanenul hoiduda kriminaalsetest tegevustest. Esimestel päevadel pärast
vabanemist on tugiisiku abi ja nõu kriitilise tähtsusega, kuna sel perioodil on esmased
kohanemisraskused kõige suuremad.
Tugiisikuteenus kestab konkreetse kliendi jaoks kuni 18 kuud, sellest kuni kuus kuud vanglas.
Tugiisikuteenuse tähtaja saabudes viiakse vanglast vabanenuga läbi lõpuvestlus ja räägitakse
läbi võimalikud jätkutegevused kogukonnas.
Sihtrühm: Vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiisikuteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
Tugiisikuteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastatel (2021)
Väljundi- Vanglast vabanenule 200 1000
näitaja suunatud
tugiteenuste saajate
arv
1.2. Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus
MTÜ Lootuse Küla pakub teenust Põhja-Eestis Harjumaal Laitses (10 majutuskohta), MTÜ
Samaaria Eesti Misjon pakub teenust Lääne-Eestis Haapsalus ja Pärnus (kuni 28.02.2021 – 15
kohta, alates 01.03.2021 – 20 majutuskohta), MTÜ Jõhvi Kristlik Kogudus Uus Põlvkond pakub
teenust Ida-Virumaal Jõhvis (15 majutuskohta) ja MTÜ Valge Eesti pakub teenust Lõuna-Eestis
(10 majutuskohta). Lepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022.
Majutuskeskuse töötajate ülesanne on aidata kaasa vanglast vabanenu järkjärgulisele
kohanemisele vabadusega. Seda tehakse kindlate reeglite (vanglast vabanenu õigused ja
kohustused) seadmise ja sotsiaalsete oskuste teket soodustavate tegevuste kaudu. Samuti on
oluline, et konkreetsele vanglast vabanenule suunatud tegevuste pakett oleks vastavuses tema
riskide, vajaduste ja ka oskustega. Tähelepanu pööratakse teenuse saajate füüsilisele ja vaimsele
tervisele ning abisaamise võimalustele. Personal peab oskama vabanenuid nõustada,
motiveerida ja jõustada. Teenuse saajaga sõlmitakse leping, mis põhineb teenuseosutaja
sisekorral. Teenuse saaja peab järgima sisekorda, tal peab olema motivatsioon asuda tööle ja
järkjärgult enda eesmärkide nimel pingutada. Teenuse kestel toimub koostöös majutuskeskuse
personaliga aktiivne elukoha otsimine, vajadusel kaasatakse tugiisik ja võetakse ühendust ka
kohaliku omavalitsusega. Majutusteenust on vabanenul võimalik saada kuni kuus kuud
võimalusega pikendada teenuse saamist täiendavalt kuni kuue kuu võrra.
2021. aastal on planeeritud läbi viia riigihange leidmaks pakkuja, kes osutaks nõustamisteenuseid
sisaldavat ajutist majutusteenust 16-26 (k.a) aastastele noortele. Lisaks vanglast vabanenule on
teenuse sihtrühmaks ka kinnise lasteasutuse teenuselt väljunud noor, kes vajab abi ja tuge.
Noortele suunatud majutusteenusel võetakse rohkem arvesse sihtrühma ealist eripära (riskid,
vajadused ja võimalused) jt käitumist mõjutavaid tegureid. Teenust võimaldatakse kuni 12 kuuks
pärast vanglast vabanemist või kinnise lasteasutuse teenuselt väljumist. Arvestades noore
pikemat iseseisvumisperioodi võrreldes täiskasvanuga ja teenuse saamise kestel võimalikku
osalemist õppetöös, on ettenähtud võimalus pikendada teenuse saamist veel kuni kuueks kuuks.
Sihtrühm: Vanglast tähtaegselt või ennetähtaegselt vabanenud; kinnise lasteasutuse teenuselt
väljunud.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
2
Majutusteenuse osutamine 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
Majutusteenuse tulemuste seire 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2021)
Väljundi- Majutusteenust 70 280
näitaja saanud inimeste arv
2. Koolitus
TAT eesmärkide täitmiseks, teadlikkuse tõstmiseks ja toimiva koostöö hoidmiseks ja
arendamiseks korraldatakse koolitusi, seminare, teabepäevi või muid ühisüritusi. Sealhulgas on
eesmärgiks jagada omavahel teadmisi ja kogemusi, arutada lisateenuste vajadust (nt suurem
tähelepanu teenuse saajate vaimsele tervisele) ning anda vastastikku tagasisidet.
Samuti korraldatakse teabepäevi, et tagada sihtrühma jõudmine teenust saama. Teabepäevadel
räägitakse, mille järgi hinnata sobivust teenust saada ja kuidas sihtrühma motiveerida, et nad
tuleksid teenuseid saama.
Sihtrühm: Majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad, vanglate inspektorid-kontaktisikud,
sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid, üksuste juhid ja valvurid, kinniste
lasteasutuste töötajad, Sotsiaalkindlustusameti ning kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja
lastekaitsevaldkonna töötajad.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Koolitus 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2021)
Väljundi- Koolitus 40 160
näitaja
3
3. Tugiteenuse TAT hindamine
TAT tegevuste elluviimist on vaja mõõta, et tekiks arusaam tugiisikuteenuse ja majutusteenuse
tulemuslikkusest ja toimivusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja osalus tööturul).
Uuring tehakse TAT abikõlblikkuse perioodi lõpuks. Uuringusse kaasatakse tugiteenust saanud
inimesed, vanglatöötajad, teenuseosutajad, kohalike omavalitsuste jt valdkonnaga kokku
puutuvate asutuste töötajad. Hindamise osana või eraldiseisvalt viiakse läbi hoiakute uuring, mis
annab ülevaate Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest
õigusrikkujate tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest
jms.
Paralleelselt teenuseosutamisega hindab TAT juht üks kord aastas tegevuse tulemuslikkust
(tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT-spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. TAT juht annab
hindamistulemustest teenuseosutajatele ja vanglatöötajatele tagasisidet ning vajaduse korral
tehakse sellest lähtuvalt muudatusi teenuse osutamise praktikas.
Sihtrühm: teenust saanud vanglast vabanenud, majutus- ja tugiisikuteenust osutavad töötajad,
vanglate inspektorid-kontaktisikud, sotsiaaltöötajad, psühholoogid, kriminaalhooldajad, kaplanid,
kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja
Eesti Töötukassa valdkonnaga kokku puutuvad töötajad
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Tugiteenuse tulemuslikkuse 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
regulaarne hindamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2021)
Väljundinäitaja Uuringu tegemine 0 1 2021. aastal
tegevusi ei
toimu.
4. Teavitustegevus „Minevikust parem“
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Teavitustegevus „Minevikust 01.01.2020–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
parem“
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava aastal (2023)
(2021)
4
Väljundinäitaja Teavitustegevuse 0 1 2021. aastal
elluviimine tegevusi ei
toimu.
5. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele
Vanglast vabanenute tööhõives osaluse suurendamiseks on planeeritud käivitada
koolitusprogramm neile, kelle karistuse lõpuni on jäänud 6-8 kuud. Kinnipeetavate
konkurentsivõimet tööturul mõjutavad nt kvalifikatsiooni puudumine, vähesed tööoskused ja
-kogemused. Lisaks eeltoodule ka teised kaasuvad tegurid nagu mured eluasemega, puudulikud
sotsiaalsed oskused, võlad, vaimse tervise häired (sh sõltuvus), stigma jne. Kaasuvate tegurite
tõttu on vabanenul tööhõives keeruline püsima jääda. Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda
vabanejale uusi tööoskusi, mis sisaldab nii teoreetilist kui ka praktilist õpet. Oluline on programm
planeerida selliselt, et osalejad saavad selle enne vabanemist täies mahus läbida. Programmis
osalev kinnipeetav saab endale ka tugiisiku, kes aitab ja toetab teda vabanemisel, töö leidmisel
jne.
2021. aastal alustatakse riigihanke dokumentide ettevalmistamist ja hange planeeritakse 2022.
aasta algusesse.
Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
(näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil
TAT ajal läbi viia
planeeritakse)
Koolitusprogramm vanglast 01.01.2022–31.12.2023 01.01.2021–31.12.2021
vabanenutele
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2021)
Väljundinäitaja Vanglast 0 1 2021. aastal
vabanenutele tegevusi ei
koolitusprogrammi toimu.
elluviimine
5
Sotsiaalministeerium
Meie 19.05.2021 nr 7-6/3320
[email protected]
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
TAT Vanglast vabanenute jätkutugi
2014-2020.2.02.19-0295 muutmise taotlus
Esitame Euroopa Sotsiaalfondi poolt finantseeritava Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020
rakenduskava prioriteetse suuna nr 2 „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetme 2.2 „Tööturul
osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevuse 2.2.3 „Vanglast vabanenute jätkutugi“ toetuse
andmise tingimuste (TAT) muutmise taotluse.
TAT muutmisega palume kinnitada TAT tervikteksti (Lisa 1) koos selle juurde kuuluvate lisadega
(vorm A ja vorm B). Muutmise selgitused ja põhjendused on kirjeldatud seletuskirjas (Lisad 2 ja 3).
Lisa 1 – TAT vanglast vabanenute jätkutugi (terviktekst) koos vormidega A ja B.
Lisa 2 – TAT vanglast vabanenutele jätkutugi muutmise seletuskiri
Lisa 3 – TAT vanglast vabanenutele jätkutugi eelarve seletuskiri
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
kantsler
Lisaadressaat:
Ingrid Mangulson
[email protected]
Stanislav Solodov 620 8120
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
LISA 3
TAT „Vanglast vabanenute jätkutugi“ 2020-2023 eelarve seletuskiri
1. TAT otsesed kulud
1.1 TAT juhtimiskulud
1.1.1 TAT juhi töötasu (2020: 38 051 eurot; 2021: 42 457 eurot; 2022: 46 516 eurot; 2023:
49 732 eurot)
Projektijuhi otseseks töötasuks perioodil 01.01.21–31.05.21 on koos tööandja maksudega kuni
3215 eurot kuus. Alates 01.06.21 on arvestatud töötasu tõstmisega kuni 3386 eurot kuus koos
tööandja maksudega. Aasta kogukuluks on planeeritud kuni 39 777 eurot. Lisaks on arvestatud
võimaliku tulemustasuga koos tööandja maksudega kuni 2680 eurot. Kokku 2021. aasta kulud
kuni 42 457 eurot, millest 6368,55 eurot moodustavad kaudsed kulud.
2022. aastal on arvestatud võimaliku töötasu suurendamisega ja seega töötasu koos tööandja
maksudega kuni 3653 eurot kuus, aasta kogukuluks kuni 43 836 eurot. Lisaks on arvestatud
võimaliku tulemustasuga koos tööandja maksudega kuni 2680 eurot. Kokku 2022. aasta kulud
kuni 46 516 eurot, millest 6977,40 eurot moodustavad kaudsed kulud.
2023. aastal on arvestatud võimaliku töötasu suurendamisega ja seega töötasu koos tööandja
maksudega kuni 3921 eurot kuus, aasta kogukuluks kuni 47 052 eurot. Lisaks on arvestatud
võimaliku tulemustasuga koos tööandja maksudega kuni 2680 eurot. Kokku 2023. aasta kulud
kuni 49 732 eurot, millest 7459,80 eurot moodustavad kaudsed kulud.
1.2 Tegevuse „Tugiteenus“ kulud
1.2.1 Tugiisikuteenus (2020: 205 415 eurot; 2021: 207 000 eurot; 2022: 200 000; 2023:
131 000 eurot)
Tugiisikuteenuse hankelepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Justiitsministeeriumil on õigus
lepingu mahtu suurendada ja teenuseosutamise perioodi pikendada (kuni 31.08.2023) võttes
arvesse riigihanke eeldatavaid maksumusi. Prognoosi kohaselt hakkab teenuseosutajate
lepingute mahu täitmine 2021. aasta II poolaastast aeglustuma.
2021. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 17 250 eurot, mis teeb aasta kogukuluks kuni
207 000 eurot. Arvestades võimaliku lepingu mahu suurendamisega on 2022. aastal ühe kuu
kuluks planeeritud kuni 16 667 eurot (aasta kogukulu kuni 200 000 eurot) ja 2023. aasta ühe kuu
kuluks kuni 10 917 eurot (aasta kogukulu kuni 131 000 eurot).
1.2.2 Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenus (2020: 266 031 eurot; 2021: 292
000 eurot; 2022: 322 000; 2023: 215 000 eurot)
Majutusteenuse hankelepingud on sõlmitud kuni 30.09.2022. Justiitsministeeriumil on õigus
lepingus teenuseosutamise perioodi pikendada (kuni 31.08.2023) võttes arvesse riigihanke
eeldatavaid maksumusi. Lääne-Eesti piirkonna majutuskeskuses on alates 01.03.2021
maksimaalne tellitav majutuskohtade arv (20). Kulude planeerimisel on arvestatud võimaliku
majutuskohtade arvu suurendamisega ka teiste piirkondade keskustes. Samuti on arvestatud
psühholoogilise nõustamise kuluga, mis tasutakse lepingu hinnale lisaks.
2021. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 24 334 eurot, mis teeb aasta kogukuluks kuni
292 000 eurot. 2022. aastal on ühe kuu kuluks planeeritud kuni 26 834 eurot (aasta kogukulu
kuni 322 000 eurot) ja 2023. aastal ühe kuu kuluks kuni 26 875 eurot (aasta kogukulu 215 000
eurot).
1.2.3 Nõustamisteenuseid sisaldav ajutine majutusteenuse noortele (2021: 52 000 eurot;
2022: 156 000 eurot; 2023: 91 000 eurot)
TAT kinnitamisel on 2021. aastal planeeritud korralda riigihange leidmaks noortele vanuses 16-
26 (k.a) nõustamisteenuseid sisaldavat ajutise majutusteenuse pakkujat. Kulude planeerimisel on
arvestatud 2021. aastal nelja kuu kuluga (st lepingu algus 01.09.2021) ja hankelepingu
perioodiga kuni 31.08.2023.
Kulude planeerimisel on ühe kuu kuluks arvestatud kuni 13 000 eurot. Seega 2021. aasta
kogukulu kuni 52 000 eurot, 2022. aastal kuni 156 000 eurot ja 2023. aastal kuni 91 000 eurot.
1.3 Tegevuse „Koolitus“ kulud
1.3.1 Koolitus (2020: 654 eurot; 2021: 6000 eurot; 2022: 7500 eurot; 2023: 5223 eurot)
Tugiteenuse kvaliteedi tagamiseks ja toimiva koostöö arendamiseks korraldatakse koolitusi,
seminare, teabepäevi või muid ühisüritusi. Eesmärk on tagada vajalikud teadmised sihtrühmast,
neile pakutavatest võimalustest ja takistustest toimetuleku saavutamisel. TAT teenuse saajate
sihtrühmaga töötamiseks tuleb osata mõista nende tausta, käitumise põhjuseid, riske, vajadusi ja
võimalusi. Kulude planeerimisel on arvestatud aastas 1-2 koolitusega ja mitme koostööseminari
vm ühisürituse läbiviimisega, millega tekivad korralduskulud (sh transport, koolitajate tasud,
tehniline tugi, majutus- ja toitlustuskulud). Täpne ürituste arv selgub tegevuskava elluviimisel
jooksvalt.
2021. aastal on planeeritud 6000 eurot, 2022. aastal 7500 eurot ja 2023. aastal 5223 eurot.
1.4. Tegevuse „Tugiteenuse TAT hindamine“ kulud
1.4.2. Uuringu läbiviimine (2020: 0 eurot; 2021: 0 eurot; 2022: 30 000 eurot: 2023: 0 eurot)
Tugiteenuse hindamiseks tehakse uuring, mis annab arusaama tugiisikuteenuse ja
majutusteenuse toimivusest ja tulemuslikkusest (vähenenud retsidiivsus; paranenud toimetulek ja
osalus tööturul). Hindamise osana või eraldiseisvalt viiakse läbi hoiakute uuring, mis annab
ülevaate Eesti elanikkonna või kitsamalt tööandjate sallivusest ja suhtumisest õigusrikkujate
tavaellu naasmisel, nende võimalikust tööle värbamisest, uue võimaluse andmisest jms.
Uuringuks kuluv summa põhineb Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna analüüsitalituse
varasemal uuringute tellimise kogemusel. 2022. aastale on planeeritud kuni 30 000 eurot.
Kord aastas hindab TAT juht tegevuse tulemuslikkust (tööturule jõudmine ja retsidiivsus) TAT
spetsiifiliste tulemusnäitajate abil. Iga-aastase hindamisega kulusid ei kaasne.
1.5. Tegevuse „Teavitustegevus „Minevikust parem““ kulud
1.5 Teavituskampaania läbiviimine (2020: 51 340,80 eurot; 2021: 22 003,20 eurot; 2022:
0 eurot: 2023: 0 eurot)
Teavituskampaania viidi läbi 2020 aastal, tegevuse III osamakse maksti jaanuaris 2021.
Lisategevusi ega kulusid ei ole planeeritud.
1.6. Tegevuse „Koolitusprogramm vanglast vabanenutele“ kulud
1.6 Koolitusprogrammi läbiviimine (2022: 150 000 eurot; 2023: 0 eurot)
TAT kinnitamisel on 2022. aastal planeeritud korralda riigihange leidmaks vanglast vabanenutele
koolitusprogrammi pakkuja(d). Koolitusprogrammi eesmärk on pakkuda kinnipeetavatele
koolitusprogrammi, mille raames õpetatakse uusi tööoskusi. Programm sisaldab teoreetilist ja
praktilist õpet, mis viiakse läbi vanglas ja mille eduka läbimise korral väljastatakse sertifikaat või
tunnistus. Programm on mõeldud kinnipeetavale, kelle karistuse lõpp on tegevuse algusest
arvates 6-8 kuu pärast ja kellel on võimalik programm enne vabanemist täies mahus läbida.
Programmis osalev kinnipeetav saab endale tugiisiku, kes aitab ja toetab teda vabanemisel, töö
leidmisel jne. Tegevus ja kulud on planeeritud 2022. aastale maksumusega kuni 150 000 eurot.
2. TAT kaudsed kulud
Administreerimise kulud (2020: 5708 eurot; 2021: 6369 eurot: 2022: 6977 euro; 2023: 7460
eurot)
Kaudseid kulusid hüvitatakse 15% ühtse määra alusel otsestest personalikuludest.
Administreerimise kulude hulka loetakse näiteks hangete korraldamisest tulenevad kulud
(hankespetsialistide töötasu) jms.
KINNITATUD
sotsiaalministri ……11.2019
käskkirjaga nr ………….
Lisa 1
Vorm B
TAT eelarve kulukohtade kaupa¹
TAT abikõlblikkuse periood: 01.01.2020 - 31.12.2023
TAT nimi: Vanglast vabanenute jätkutugi
TAT elluviija: Justiitsministeerium
Aasta 2020 2021 2022 2023
Rea nr Kulukoht Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik Abikõlblik kulu
kulu kulu kulu
1 2 3 3 3 3
1 TAT otsesed kulud 561 492 621 460 912 016 491 955
1.1 TAT juhtimiskulud 38 051 42 457 46 516 49 732
1.1.1 TAT juhi töötasu kokku 38 051 42 457 46 516 49 732
1.2 Tegevuse 2.1 "Tugiteenus" kulud
471 446 551 000 828 000 437 000
(väljund)
1.2.1 Tugiisikuteenus 205 415 207 000 200 000 131 000
1.2.2 Majutusteenus 266 031 292 000 322 000 215 000
1.2.3 Majutusteenus noortele 0 52 000 156 000 91 000
1.2.4. Koolitusprogramm vanglast vabanenutele 0 0 150 000 0
1.3 Tegevuse 2.2 "Koolitus" kulud (väljund)
654 6 000 7 500 5 223
1.4 Tegevuse 2.3 "Tugiteenuse TAT
0 0 30 000 0
hindamine" kulud (väljund)
1.4.2 Uuringu tegemine 0 0 30 000 0
1.5 Tegevuse 2.4 "Teavituskampaania"
51 341 22 003 0 0
kulud (väljund)
2 Kaudsed kulud 5 708 6 369 6 977 7 460
3 Kokku (rida 1 + rida 2) 567 200 627 829 918 993 499 415
4 Otsesed personalikulud kokku 38 051 42 457 46 516 49 732
5 Jaotamata eelarve
6 Eelarve kokku (2020-2023) 2 613 437
Finantsplaan
Aasta 2020 2021 2022 2023 Kokku Osakaal
Osakaal Osakaa Osakaa
(%)
Finantsallikate jaotus Summa (%) Summa Osakaal (%) Summa l (%) Summa l (%)
TAT eelarve kokku aastate kaupa (rida 3) 2 613 437
1 567 200 627 829 918 993 499 415
2 sh ESF-i osalus 417 913 73,68% 462 584 73,68% 677 114 73,68% 367 969 73,68% 1 925 580 73,68%
2.2 sh riiklik kaasfinantseering 149 287 26,32% 165 245 26,32% 241 879 26,32% 131 446 26,32% 687 857 26,32%