dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 19. mai 2021
Viit
1.2-3/1426-2
Registreeritud
19. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.2-31426-2 19.05.2021 Väljaminev kiri.asice314 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 23.04.2021 nr JUM/20-1379/- [email protected] 2K, 8-1/2722/ Meie 19.05.2021 nr 1.2-3/1426-2 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud justiitsminister Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks perekonnaseaduse (PKS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalministeerium toetab eelnõu eesmärki, milleks on lapsele makstava elatise lahti sidumine töötasu alammäärast ja elatise regulatsiooni paindlikumaks muutmine. Samas tõime juba oma 12.12.2020. a kooskõlastuskirjas nr 1.2-3/3206-3 välja erinevaid kitsaskohti ja tähelepanekuid, mille osas palusime eelnõu ja seletuskirja muuta. Kahjuks ei ole neid mitmeid muudatusi eelnõu materjalidesse sisse viidud. Kooskõlastame eelnõu kooskõlastuskirjas esitatud ettepanekutega arvestamise korral. Oluline on, et elatise regulatsiooni muudatus ei tooks kaasa lastega perede sissetulekute olulist langust. 1. Elatise baassumma ja brutokuupalgaga arvestamine Eelnõu kohaselt võetakse lapsele elatise baassumma määramisel aluseks pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus, milleks on 180 eurot ning mida korrigeeritakse iga- aastaselt tasumise perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Eelnõu ei seo elatise suurust lapse vanusega, selle asemel on võetud eelnõus kasutusele eri vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu kajastav baassumma. Lisaks näeb eelnõu ette, et elatise baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta 1. aprillil. Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa ühe lapse kohta 193 eurot kuus. Praegu on seadusega ette nähtud elatise miinimum ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Toetame eelnõus pakutud lahendust võtta kasutusele elatise baassumma, mis kajastab vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu, kuid leiame, et laste parema toimetuleku ja heaolu tagamiseks tuleks kas:  suurendada lapse ülalpidamiskulu koefitsienti või  suurendada töötasu protsenti, asendades seejuures keskmine palk mediaanpalgaga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Lapse ülalpidamiskulu koefitsiendi suurendamine Ettepanek on korrutada elatise baassumma ehk uuringu tulemusel leitud lapse keskmine ülalpidamiskulu läbi 1,5-kordse koefitsiendiga ning jätta valemist välja eelneva kalendriaasta Eesti keskmise brutokuupalgaga arvestamine. See teeks elatise suuruseks 240 eurot kuus ühe lapse kohta: 180 x 1,5 = 270, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (60 / 2 = 30) ehk 270 - 30 = 240. Sellisel juhul on tegemist elatise baassummaga, mis tugineb eelkõige lapse ülalpidamiskulule, tagades seejuures suurema summa kui uuringus välja toodud lapse ülalpidamiskulu keskmine. Selliselt on lastega peredele tagatud keskmisest mõnevõrra kõrgem sissetulek, väärtustades seeläbi ka laste kasvatamist. Teisalt võimaldab kindla koefitsiendi kasutusele võtmine loobuda töötasu protsendi lisamisest, mis omakorda lihtsustab elatise valemit ja lähtub vaid lapse vajadustest. Elatist kohustatud vanema sissetulekutega on seejuures võimalik arvestada kohtumenetluse raames, elatise baassummat kas vähendades (olematu või madala sissetulekuga vanema puhul) või suurendades (kõrge sissetulekuga vanema puhul). Samas tagab selline elatise baassumma laste materiaalsete vajaduste keskmisest suurema kaetuse ja vähendab vajadust lapsi kasvataval vanemal elatise suurendamiseks kohtusse pöörduda. Lapse tavapärasest erinevate vajaduste korral jääb kohtule endiselt võimalus elatist vastavalt muuta. Töötasu arvestamise metoodika ja protsendi muutmine Teine võimalus on asendada 3% keskmisest brutokuupalgast 7% mediaanpalgaga (tuginedes kas viimase kvartali või eelmise kalendriaasta keskmisele). Sel juhul tuleks elatise baassummale ehk 180 eurole (lapse ülalpidamiskulu lisakoefitsienti arvestamata) lisada 87 eurot, mis teeks elatise lõplikuks suuruseks 237 eurot kuus ühe lapse kohta: 180 + 87 = 267, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (60 / 2 = 30) ehk 267 - 30 = 237. Sellisel juhul on tegemist elatise baassummaga, mis tugineb lisaks lapse ülalpidamiskulule ka elatist maksma kohustatud vanema võimalikule sissetulekule. Teisisõnu võetakse elatise summa arvutamisel arvesse ka üldist inimeste sissetulekute muutust. Kuna keskmist palka võib mõjutada ka väikse sihtgrupi sissetulekute oluline muutus, mis ei pruugi kajastuda enamiku sissetulekutes, on ettepanek võtta aluseks mediaanpalk. Selliselt oleks elatise summas ühtse protsendi kasutamine kõigil juhtudel ka enam õigustatud ja on elatist maksma kohustatud madalama sissetulekuga vanemate puhul õiglasem. Antud lahenduse korral arvestataks elatise baassummas seega nii laste vajaduste kui vanema võimaliku sissetulekuga, mis on kooskõlas ka elatise üldise loogikaga. Teisalt ei arvesta selline valem vanema keskmisest erineva sissetulekuga ja sellisel juhul on vanema võimaluste hindajaks iga juhul kohus. Arvestades, et pakutud % tagab lastele eelmise lahendusega samaväärse elatise baassumma (vahe on 3 eurot kuus ühe lapse kohta), ei mõjuta see kohtusse pöördumisi erinevalt. Kokkuvõttes on mõlemad pakutud lahendused enam kooskõlas lapse huvidega ja tagavad võrreldes eelnõu baassummaga elatist ühele lapsele 44-47 eurot kuus enam. Teisalt ei oleks elatise baassumma enam nõnda kõrge, et ei vastaks enamikel juhtudel elatist maksma kohustatud vanema võimalustele. Samuti ei tekitaks uue elatise arvutamise rakendamine olukorda, kus osade perede sissetulekud drastiliselt vähenevad. Õiglasema elatise baassummaga on ka võimalik ennetada kohtusse pöördumisi ja toetada elatise vabatahtlikku maksmist. 3 2. Elatis maksekäsu kiirmenetluse korral Palusime oma 12.12.2020. a kooskõlastuskirjas nr 1.2-3/3206-3 seletuskirja täiendada ja tuua välja, kui paljudel juhtudel nõutakse maksekäsu kiirmenetluses miinimumelatisest suuremat elatist, kuid seda selgitust kahjuks seletuskirjas esitatud ei ole. Palume seletuskirja selles osas täiendada, sest see info aitab hinnata vanemate võimalikku käitumist uue elatise baassumma puhul. 3. Mastaabisäästu mõiste seletuskirjas Palume muuta seletuskirjas mastaabisäästu mõistet ja sõnastada see ümber selliselt, et see oleks lastest rääkimise puhul enam kohane. 4. Peretoetustega arvestamine Eelnõu kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui toetusi makstakse elatist taotlevale isikule, arvatakse toetuse osa elatise summast maha. Kui toetusi makstakse elatist maksvale isikule, arvatakse see vastavalt elatise summale juurde. Nagu ka eelnevas kooskõlastuskirjas märgitud, toetame lapsetoetustega arvestamist elatise summa määramisel. Lapsetoetuste eesmärk on aidata katta lapse ülalpidamisega seotud kulusid ning pidades silmas ka Eesti peretoetuste suurust, on õiglane toetusi elatise arvutamisel arvesse võtta. Selliselt on võimalik vähendada ka lapsetoetuse saajaga seotud vaidlusi ja vahetamisi. Lasterikka pere toetuse arvestamise puhul tõime eelnevas kooskõlastuskirjas välja, et toetust saab arvesse võtta vaid juhul, kui elatist maksma kohustatud isik on kohustatud elatist maksma kõigile lastele, kelle eest toetust saadakse. Seletuskirjas on märgitud, et selleks, et saada ühe lapse kohta maha arvatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga ning seejärel kahega. Seletuskirjas on toodud näide (lk 7), et kui peres kasvab kolm last, kellest ühele nõutakse elatist, tuleks maha arvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 + 300) / 3 = 173 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk ümardatult 87 eurot kuus. Selle näite puhul on kohustatud vanemal üks laps, kellele ta peab elatist maksma, kuid kuna lapsi kasvataval vanemal on teise partneriga veel kaks last, võidab sellest kohustatud vanem – st elatist kohustatud vanema makstava elatise summa väheneb, sest tema endisel partneril on kellegi teisega veel lapsi. Juhul, kui teisel vanemal rohkem lapsi ei oleks, tuleks pooleks jagada vaid lapsetoetuse summa, mis tähendab, et kohustatud vanema elatisest lahutataks maha 30 eurot kuus. Leiame, et lasterikka pere toetust saab sellisel moel maha arvestada vaid juhul, kui kohustatud isik peaks elatist maksma kõigile kolmele lapsele. Teisisõnu tuleks lasterikka pere toetust elatise summa määramisel arvesse võtta vaid juhul, kui elatise taotlus puudutab konkreetse vanema puhul vähemalt kolme ühist lapsetoetust saavat last. Muudel juhtudel tuleks maha arvestada vaid lapsetoetus. 5. Lapse vahetu ülalpidamisega arvestamine Toetame üldiselt seda lähenemist, et elatise summa määramisel võetakse arvesse ka vanema reaalset panust lapse kasvatamisel. Loodetavasti soodustab see ka mõlema vanema aktiivset osalust lapse elus. Samas soovime uuesti juhtida tähelepanu mitmetele võimalikele riskikohtadele. Arvestades vanemate praeguseid vaidlusi nii elatise maksmise kui suhtluskorra küsimustes, võib elatise summa otsene sidumine lapse igapäevase kasvatamisega olla võimalikuks motivaatoriks suhtluskorra vaidlustele. Võib tekkida oht, et suurema elatise saamise või väiksema elatise maksmise nimel on vanemad valmis pikkadeks kohtuvaidlusteks, mis mõjuvad seejuures negatiivselt ka laste heaolu. 4 Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul kui kohus kehtestab suhtluskorra, tehakse seda enamasti esmalt esialgse õiguskaitse korras, mis tähendab et mõnda aega kehtib ajutine olukord. Peame oluliseks välja tuua, et juhul kui elatise summa määratakse esmase suhtluskorra lahendi põhjal, tuleb põhilahendi saabudes (kui see muudab senist suhtluskorda) uuesti ka elatise osas kohtusse pöörduda, vastasel juhul ei ole elatise suurus õiglane. Rõhutame siin ka perelepitusteenuse olulisust – arvestades, et praegu kooskõlastusringil oleva perelepitusseaduse eelnõu (27.04.2021, SOM/21-0538) kohaselt saab perelepitusteenuse raames kokku leppida nii suhtluskorras kui laste ülalpidamises, võimaldaks see elukorralduse muutusi paindlikult arvesse võtta ja kohtuvaidlusi ennetada. 6. Seaduse rakendamine Eelnõusse on lisatud rakendussäte, mis näeb ette, et kui enne 1. jaanuari 2022. a tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292 eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022. a on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus. Teeme ettepaneku rakendada seda lahendust vaid perede puhul, kellele on elatis määratud maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Nende perede puhul, kes on elatise üle vaielnud hagimenetluses, on kohus põhjalikult hinnanud lapse vajadusi ja ka kohustatud isiku võimalusi ning määranud elatise summa sellest lähtuvalt, mistõttu pole kohane elatise summat automaatselt muuta. Elatise summa automaatne muutmine võib tuua kaasa uue vaidluse ja tähendab seega vanematele täiendavaid väljaminekuid ja stressi. Samuti tuleks vastavalt valitavale uuele elatise baassummale muuta rakendussättes toodud elatise vahemikku, asendades 193 eurot kas 237 või 240 euroga. Viimaseks teeme ettepaneku siduda PKS muudatuste jõustumine perelepitusseaduse jõustumise tähtajaga, et tekiks terviklikum süsteem. Perelepitusseaduse jõustumine on kavandatud 2022. a teise poolde. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Liisa-Lotta Raag 6269 253 [email protected] Hanna Vseviov 6269 257 [email protected] Alice Sündema 6269 271 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel