Justiitsministeerium Teie 23.04.2021 nr JUM/20-1379/-
[email protected] 2K, 8-1/2722/
Meie 19.05.2021 nr 1.2-3/1426-2
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud justiitsminister
Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks perekonnaseaduse (PKS) muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalministeerium toetab
eelnõu eesmärki, milleks on lapsele makstava elatise lahti sidumine töötasu alammäärast ja
elatise regulatsiooni paindlikumaks muutmine. Samas tõime juba oma 12.12.2020. a
kooskõlastuskirjas nr 1.2-3/3206-3 välja erinevaid kitsaskohti ja tähelepanekuid, mille osas
palusime eelnõu ja seletuskirja muuta. Kahjuks ei ole neid mitmeid muudatusi eelnõu
materjalidesse sisse viidud.
Kooskõlastame eelnõu kooskõlastuskirjas esitatud ettepanekutega arvestamise korral.
Oluline on, et elatise regulatsiooni muudatus ei tooks kaasa lastega perede sissetulekute
olulist langust.
1. Elatise baassumma ja brutokuupalgaga arvestamine
Eelnõu kohaselt võetakse lapsele elatise baassumma määramisel aluseks pool lapse
keskmisest ülalpidamiskulust kuus, milleks on 180 eurot ning mida korrigeeritakse iga-
aastaselt tasumise perioodile eelneva kalendriaasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Eelnõu
ei seo elatise suurust lapse vanusega, selle asemel on võetud eelnõus kasutusele eri
vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu kajastav baassumma. Lisaks näeb eelnõu ette, et
elatise baassummale lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.
Eelnõu jõustumise hetkel on lisatav summa 43 eurot ning lisatav summa arvutatakse ümber
iga aasta 1. aprillil. Näiteks, kui elatist makstakse ühele lapsele ja kohustatud vanemal on
Eesti keskmine sissetulek, on elatise summa ühe lapse kohta 193 eurot kuus. Praegu on
seadusega ette nähtud elatise miinimum ühe lapse kohta 292 eurot kuus.
Toetame eelnõus pakutud lahendust võtta kasutusele elatise baassumma, mis kajastab
vanusegruppide keskmist ülalpidamiskulu, kuid leiame, et laste parema toimetuleku ja heaolu
tagamiseks tuleks kas:
suurendada lapse ülalpidamiskulu koefitsienti või
suurendada töötasu protsenti, asendades seejuures keskmine palk mediaanpalgaga
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Lapse ülalpidamiskulu koefitsiendi suurendamine
Ettepanek on korrutada elatise baassumma ehk uuringu tulemusel leitud lapse keskmine
ülalpidamiskulu läbi 1,5-kordse koefitsiendiga ning jätta valemist välja eelneva kalendriaasta
Eesti keskmise brutokuupalgaga arvestamine. See teeks elatise suuruseks 240 eurot kuus
ühe lapse kohta:
180 x 1,5 = 270, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (60 / 2 = 30) ehk 270 - 30
= 240.
Sellisel juhul on tegemist elatise baassummaga, mis tugineb eelkõige lapse
ülalpidamiskulule, tagades seejuures suurema summa kui uuringus välja toodud lapse
ülalpidamiskulu keskmine. Selliselt on lastega peredele tagatud keskmisest mõnevõrra
kõrgem sissetulek, väärtustades seeläbi ka laste kasvatamist. Teisalt võimaldab kindla
koefitsiendi kasutusele võtmine loobuda töötasu protsendi lisamisest, mis omakorda
lihtsustab elatise valemit ja lähtub vaid lapse vajadustest. Elatist kohustatud vanema
sissetulekutega on seejuures võimalik arvestada kohtumenetluse raames, elatise
baassummat kas vähendades (olematu või madala sissetulekuga vanema puhul) või
suurendades (kõrge sissetulekuga vanema puhul). Samas tagab selline elatise baassumma
laste materiaalsete vajaduste keskmisest suurema kaetuse ja vähendab vajadust lapsi
kasvataval vanemal elatise suurendamiseks kohtusse pöörduda. Lapse tavapärasest
erinevate vajaduste korral jääb kohtule endiselt võimalus elatist vastavalt muuta.
Töötasu arvestamise metoodika ja protsendi muutmine
Teine võimalus on asendada 3% keskmisest brutokuupalgast 7% mediaanpalgaga
(tuginedes kas viimase kvartali või eelmise kalendriaasta keskmisele). Sel juhul tuleks elatise
baassummale ehk 180 eurole (lapse ülalpidamiskulu lisakoefitsienti arvestamata) lisada 87
eurot, mis teeks elatise lõplikuks suuruseks 237 eurot kuus ühe lapse kohta:
180 + 87 = 267, millest tuleb maha arvestada pool lapsetoetusest (60 / 2 = 30) ehk 267 - 30
= 237.
Sellisel juhul on tegemist elatise baassummaga, mis tugineb lisaks lapse ülalpidamiskulule
ka elatist maksma kohustatud vanema võimalikule sissetulekule. Teisisõnu võetakse elatise
summa arvutamisel arvesse ka üldist inimeste sissetulekute muutust. Kuna keskmist palka
võib mõjutada ka väikse sihtgrupi sissetulekute oluline muutus, mis ei pruugi kajastuda
enamiku sissetulekutes, on ettepanek võtta aluseks mediaanpalk. Selliselt oleks elatise
summas ühtse protsendi kasutamine kõigil juhtudel ka enam õigustatud ja on elatist maksma
kohustatud madalama sissetulekuga vanemate puhul õiglasem. Antud lahenduse korral
arvestataks elatise baassummas seega nii laste vajaduste kui vanema võimaliku
sissetulekuga, mis on kooskõlas ka elatise üldise loogikaga. Teisalt ei arvesta selline valem
vanema keskmisest erineva sissetulekuga ja sellisel juhul on vanema võimaluste hindajaks
iga juhul kohus. Arvestades, et pakutud % tagab lastele eelmise lahendusega samaväärse
elatise baassumma (vahe on 3 eurot kuus ühe lapse kohta), ei mõjuta see kohtusse
pöördumisi erinevalt.
Kokkuvõttes on mõlemad pakutud lahendused enam kooskõlas lapse huvidega ja tagavad
võrreldes eelnõu baassummaga elatist ühele lapsele 44-47 eurot kuus enam. Teisalt ei oleks
elatise baassumma enam nõnda kõrge, et ei vastaks enamikel juhtudel elatist maksma
kohustatud vanema võimalustele. Samuti ei tekitaks uue elatise arvutamise rakendamine
olukorda, kus osade perede sissetulekud drastiliselt vähenevad. Õiglasema elatise
baassummaga on ka võimalik ennetada kohtusse pöördumisi ja toetada elatise vabatahtlikku
maksmist.
3
2. Elatis maksekäsu kiirmenetluse korral
Palusime oma 12.12.2020. a kooskõlastuskirjas nr 1.2-3/3206-3 seletuskirja täiendada ja
tuua välja, kui paljudel juhtudel nõutakse maksekäsu kiirmenetluses miinimumelatisest
suuremat elatist, kuid seda selgitust kahjuks seletuskirjas esitatud ei ole. Palume seletuskirja
selles osas täiendada, sest see info aitab hinnata vanemate võimalikku käitumist uue elatise
baassumma puhul.
3. Mastaabisäästu mõiste seletuskirjas
Palume muuta seletuskirjas mastaabisäästu mõistet ja sõnastada see ümber selliselt, et see
oleks lastest rääkimise puhul enam kohane.
4. Peretoetustega arvestamine
Eelnõu kohaselt võetakse elatise summa kindlaksmääramisel arvesse lapsetoetust ja
lasterikka pere toetust. Kui toetusi makstakse elatist taotlevale isikule, arvatakse toetuse osa
elatise summast maha. Kui toetusi makstakse elatist maksvale isikule, arvatakse see
vastavalt elatise summale juurde. Nagu ka eelnevas kooskõlastuskirjas märgitud, toetame
lapsetoetustega arvestamist elatise summa määramisel. Lapsetoetuste eesmärk on aidata
katta lapse ülalpidamisega seotud kulusid ning pidades silmas ka Eesti peretoetuste suurust,
on õiglane toetusi elatise arvutamisel arvesse võtta. Selliselt on võimalik vähendada ka
lapsetoetuse saajaga seotud vaidlusi ja vahetamisi.
Lasterikka pere toetuse arvestamise puhul tõime eelnevas kooskõlastuskirjas välja, et toetust
saab arvesse võtta vaid juhul, kui elatist maksma kohustatud isik on kohustatud elatist
maksma kõigile lastele, kelle eest toetust saadakse. Seletuskirjas on märgitud, et selleks, et
saada ühe lapse kohta maha arvatav summa, tuleks liita kokku kõik last kasvatava vanema
saadavad lapsetoetused ja lasterikka pere toetus ning jagada saadud summa laste arvuga
ning seejärel kahega. Seletuskirjas on toodud näide (lk 7), et kui peres kasvab kolm last,
kellest ühele nõutakse elatist, tuleks maha arvatavaks summaks ümardatult (60 + 60 + 100 +
300) / 3 = 173 eurot, millest ühe vanema osa oleks pool ehk ümardatult 87 eurot kuus.
Selle näite puhul on kohustatud vanemal üks laps, kellele ta peab elatist maksma, kuid kuna
lapsi kasvataval vanemal on teise partneriga veel kaks last, võidab sellest kohustatud vanem
– st elatist kohustatud vanema makstava elatise summa väheneb, sest tema endisel partneril
on kellegi teisega veel lapsi. Juhul, kui teisel vanemal rohkem lapsi ei oleks, tuleks pooleks
jagada vaid lapsetoetuse summa, mis tähendab, et kohustatud vanema elatisest lahutataks
maha 30 eurot kuus. Leiame, et lasterikka pere toetust saab sellisel moel maha arvestada
vaid juhul, kui kohustatud isik peaks elatist maksma kõigile kolmele lapsele. Teisisõnu tuleks
lasterikka pere toetust elatise summa määramisel arvesse võtta vaid juhul, kui elatise taotlus
puudutab konkreetse vanema puhul vähemalt kolme ühist lapsetoetust saavat last. Muudel
juhtudel tuleks maha arvestada vaid lapsetoetus.
5. Lapse vahetu ülalpidamisega arvestamine
Toetame üldiselt seda lähenemist, et elatise summa määramisel võetakse arvesse ka
vanema reaalset panust lapse kasvatamisel. Loodetavasti soodustab see ka mõlema
vanema aktiivset osalust lapse elus. Samas soovime uuesti juhtida tähelepanu mitmetele
võimalikele riskikohtadele.
Arvestades vanemate praeguseid vaidlusi nii elatise maksmise kui suhtluskorra küsimustes,
võib elatise summa otsene sidumine lapse igapäevase kasvatamisega olla võimalikuks
motivaatoriks suhtluskorra vaidlustele. Võib tekkida oht, et suurema elatise saamise või
väiksema elatise maksmise nimel on vanemad valmis pikkadeks kohtuvaidlusteks, mis
mõjuvad seejuures negatiivselt ka laste heaolu.
4
Juhime tähelepanu ka sellele, et juhul kui kohus kehtestab suhtluskorra, tehakse seda
enamasti esmalt esialgse õiguskaitse korras, mis tähendab et mõnda aega kehtib ajutine
olukord. Peame oluliseks välja tuua, et juhul kui elatise summa määratakse esmase
suhtluskorra lahendi põhjal, tuleb põhilahendi saabudes (kui see muudab senist
suhtluskorda) uuesti ka elatise osas kohtusse pöörduda, vastasel juhul ei ole elatise suurus
õiglane. Rõhutame siin ka perelepitusteenuse olulisust – arvestades, et praegu
kooskõlastusringil oleva perelepitusseaduse eelnõu (27.04.2021, SOM/21-0538) kohaselt
saab perelepitusteenuse raames kokku leppida nii suhtluskorras kui laste ülalpidamises,
võimaldaks see elukorralduse muutusi paindlikult arvesse võtta ja kohtuvaidlusi ennetada.
6. Seaduse rakendamine
Eelnõusse on lisatud rakendussäte, mis näeb ette, et kui enne 1. jaanuari 2022. a tehtud
kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist 193 kuni 292
eurot kuus (k.a), loetakse, et alates 1. jaanuarist 2022. a on vanem kohtulahendi kohaselt
kohustatud tasuma elatist 193 eurot kuus.
Teeme ettepaneku rakendada seda lahendust vaid perede puhul, kellele on elatis määratud
maksekäsu kiirmenetluse kaudu. Nende perede puhul, kes on elatise üle vaielnud
hagimenetluses, on kohus põhjalikult hinnanud lapse vajadusi ja ka kohustatud isiku
võimalusi ning määranud elatise summa sellest lähtuvalt, mistõttu pole kohane elatise
summat automaatselt muuta. Elatise summa automaatne muutmine võib tuua kaasa uue
vaidluse ja tähendab seega vanematele täiendavaid väljaminekuid ja stressi.
Samuti tuleks vastavalt valitavale uuele elatise baassummale muuta rakendussättes toodud
elatise vahemikku, asendades 193 eurot kas 237 või 240 euroga.
Viimaseks teeme ettepaneku siduda PKS muudatuste jõustumine perelepitusseaduse
jõustumise tähtajaga, et tekiks terviklikum süsteem. Perelepitusseaduse jõustumine on
kavandatud 2022. a teise poolde.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Liisa-Lotta Raag 6269 253
[email protected]
Hanna Vseviov 6269 257
[email protected]
Alice Sündema 6269 271
[email protected]