ÕPPEKAVA VORM
ÕPPEKAVA NIMETUS Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon
1
EESTI KEELES
ÕPPEKAVA NIMETUS
2 Person–centered social innovation
INGLISE KEELES
3 ÕPPEKAVA KOOD
4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool
5 VALDKON(NA)D Sotsiaalteaduste valdkond
6 ÕPPEKAVA HALDAJA(D) Pärnu kolledž
7 ÕPPEASTE magistriõpe
8 ÕPPEVALDKOND Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave
Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe interdistsiplinaarne
9 ÕPPESUUND
õppesuund
Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe interdistsiplinaarne
10 ÕPPEKAVAGRUPP
õppekavarühm
11 ÕPPEKAVARÜHM Sotsiaalteadused
12 ÕPPEKEEL(-ED) eesti
ÕPIVÄLJUNDITE
SAAVUTAMISEKS
13 inglise
VAJALIKUD TEISED
KEELED
14 ÕPPETÖÖ VORM sessioonõpe
15 NOMINAALNE ÕPPEAEG 3 aastat
16 MAHT (EAP) 120 EAP
ANTAVA KRAADI
17 NIMETUS Sotsiaalteaduste magister (Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon)
ANTAVA KRAADI Master of arts in social sciences (õppekava nimi)
18
NIMETUS INGLISE KEELES
DOKTORIKRAADI ANDEV
19 Märkida ainult doktoriõppe õppekava puhul
NÕUKOGU
LÕPETAMISEL VÄLJASTA-
20 Diplom
TAVAD DOKUMENDID
LÕPUDOKUMENTE
21 VÄLJASTAV(AD) Tartu Ülikool
KÕRGKOOL(ID)
1. Õppekava on kinnitatud ülikooli nõukogus / senatis pp.kk.aaaa
(õppekava esmase kinnitamise kuupäev)
22 KINNITAMINE 2. Õppekava versioon on kinnitatud xx valdkonna nõukogus
pp.kk.aaaa (viimase versiooni kinnitamise kuupäev)
3. Õppekava on muudetud senatis pp.kk.aaaa
23 ERIALA(D)
LÕPETAMISEL ANTAV
24
KUTSE JA TASE
25 ÕPPEKAVA VERSIOON 2022/2023
1. Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase
26 VASTUVÕTUTINGIMUSED
2. Konkursitingimused määratakse vastuvõtu eeskirjas
Anda õppijale süvendatud tõenduspõhised teadmised
ÕPPEKAVA
27 sotsiaalvaldkonna inimesekesksete teenuste disainimisest ja toetada
ÜLDEESMÄRGID
tema professionaalset arengut.
Õppekava läbinud üliõpilane:
1) Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi
sotsiaalteaduslikest teooriatest, meetoditest ja sotsiaalvaldkonna
arengusuunadest
2) Käsitleb süsteemselt innovatsiooni ja teenuste disaini
põhimõtteid kutsudes ellu muutusi organisatsiooni ja ühiskonna
tasandil
3) on võimeline juhtima enda ja oma meeskonnaliikmete
professionaalset arengut
ÕPPEKAVA ÕPIVÄLJUNDID 4) Rakendab erinevaid teadmisi, oskusi ja ressursse terviklike
(omandatavad/ isikukesksete lahenduste leidmiseks kaasates sidusvaldkondi
28 arendatavad/erialased 5) Koordineerib koostööd inimeste, erinevate erialade, tasandite ja
teadmised ja oskused, valdkondade esindajate vahel, kasutades kaasaegseid kaasamise
üldpädevused jms) viise
6) Integreerib teadmisi sotsiaaltöö rollist tervishoiu-
,rehabilitatsiooni- ja töövaldkonnas osaledes koostöövõrgustikes
7) Analüüsib protsesse, otsib lahendusi, lähtudes eetilistest
aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning
oskab anda põhjendatud hinnanguid oma valdkonda puudutavates
küsimustes
8) kavandab ja teostab uurimistööd inimesekeskses sotsiaalse
innovatsiooni valdkonnas ning osaleb eksperdi/sisendiandjana
arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide koostamise
Õppekava maht on 120 EAP
1) Inimene ja ühiskond (22 EAP)
2) Inimvara hoidmine ja arendamine (22 EAP)
3) Isikukesksete teenuste arendamine ja integratsioon (22 EAP)
4) Valikained (15 EAP) või Rahvusvaheline õpikogemus (15
EAP)
5) Praktika 6 (EAP)
6) Teadustöö metoodika (sh magistritöö 20 EAP) (29 EAP)
ÕPPEKAVA SISU
29 7) Vabaained (4 EAP)
LÜHIKIRJELDUS
Õppekava läbimiseks on kohustuslik läbida moodulid 1-3, 5 ja 6.
Valikainete moodulist tuleb valida aineid mahus 15 EAP.
Valikainete mooduli võib asendada „ Rahvusvahelise õpikogemuse“
mooduliga. Magistriõpe lõpeb magistritöö (20 EAP) kaitsmisega.
Õppekava läbimine annab eeldused õpingute jätkamiseks
doktoriõppes.
NÕUDED ÕPPEKAVA Õppekava läbimine täies mahus ja magistritöö (20 EAP) kaitsmine
30
LÕPETAMISEKS
32 ÕPPEKAVA MOODULID
MOODULI Moodul I: Inimene ja ühiskond
MAHT: 22 EAP
NIMETUS:
EESMÄRGID Omandada süvendatud teoreetilised teadmised inimese ja ühiskonna toimimisest.
Mooduli läbinud üliõpilane:
1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi inimese ja ühiskonna
omavahelisest koostoimest
2) omab süvendatud teadmisi inimõigustest ja järgib neid oma töös
3) seostab inimese heaolu erinevate individuaalsete ja ühiskondlike mõjuteguritega
ÕPIVÄLJUNDID
4) näeb ja loob võimalusi sotsiaalse innovatsioni ja ettevõttevõtliku mõtteviisi
rakendamiseks teenuste osutamisel
5) analüüsib sotsiaal- ja tervishoiupoliitika toimet erinevate sihtgruppide vajaduste
vaatenurgast
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Innovatsioon ja ettevõtlus sotsiaalvaldkonnas 4 EAP
Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika 4 EAP
Inimõigused 5 EAP
Isikukeskne heaolu 5 EAP
Inimkäitumine ja sotsiaalne keskkond 4 EAP
Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud
MOODULI
NIMETUS:
Moodul II: Inimvara hoidmine ja arendamine MAHT: 22EAP
Anda teadmised inimese terviseseisunditest ja seda mõjutavatest teguritest ning
EESMÄRGID
praktilised oskused võimalikult iseseisva toimetuleku toetamiseks
Mooduli läbinud üliõpilane:
1) tunneb enamlevinud haiguste sümptomeid ja teab haiguse mõju tervisele
2) analüüsib sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniprotsessi ja loob
inimesekeskseid lahendusi
3) analüüsib töökeskkonda, tunneb ära tööga seotud terviseriskid ja teab nende
ÕPIVÄLJUNDID
ennetamise võimalusi
4) mõistab vananemisega kaasnevaid riske ja loob innovaatiliste lahendusi
võimalikult iseseisvaks toimetulekuks
5) orienteerub psüühikahäirete avaldumisviisides ja rakendab sobivaid
käitumisstrateegiaid töös sihtgrupiga
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon 6 EAP
ARTH.01.095 Keskkonna- ja töötervishoid 4 EAP
Gerontoloogia 4 EAP
MVPT.01.001 Enamlevinud haigused 4 EAP
Sotsiaalpsühhiaatria 4 EAP
Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud
MOODULI Moodul III: Isikukesksete teenuste arendamine ja
MAHT: 22 AP
NIMETUS: integratsioon
Kolmas moodul annab teadmised, kuidas arendada inimesekeskseid integreeritud
EESMÄRGID
teenuseid ning teha koostööd regioonis erinevate sektorite vahel.
1) Seab endale kui spetsialistile arenguülesandeid, reflekteerib ja analüüsib
tulemusi
2) Analüüsib avalike teenuste korraldamist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning
loob seoseid nende vahel
3) mõistab teenuste disaini põhimõtteid ja oskab neid rakendada uute
ÕPIVÄLJUNDID
kliendikesksete lahenduste loomisel
4) analüüsib regionaalpoliitilisi mõjutegureid inimese heaolu huvides toimivatele
koostöövõrgustikele
5) reflekteerib ja hindab enda rolli sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengus
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Enesejuhtimine 6 EAP
Avalike teenuste arendamine tervishoiu- ja hoolekande
6 EAP
sektoris
Teenuste disain 5 EAP
Regionaalpoliitika ja koostöövõrgustike juhtimine 5 EAP
Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud
MOODULI
IV moodul: Valikained või mobiilsusaken MAHT: 15 EAP
NIMETUS:
EESMÄRGID Võimaldada üliõpilasele isiklikest huvidest lähtuvaid valikuid
ÕPIVÄLJUNDID Õpiväljundid on valikuspetsiifilised
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Praktiline positiivne psühholoogia 4
Psühholoogiline esmaabi 4
Suhtlemine meediaga 4
Tööturu meetmed 4
P2PC.00.305 Avalik esinemine 3
Rahvusvahelie Funktsioneerimisvõime tervise ja vaeguste
SVPC.03.023 3
klassifikatsiooni kasutamine rehabilitatsioonis
Sotsiaalala töötaja turvalisus 3
Lapse õigused ja heaolu 3
Valiku põhimõtted: Kohustuslik valikuline. Mooduli õppeainete hulgast tuleb valida 15 EAP mahus
aineid. Mooduli läbimine ja valikained on võimalik asendada ka välisõpingute mooduliga
(Rahvusvaheline õpikogemus 15 EAP)
MOODULI
V Praktika MAHT: 6 EAP
NIMETUS:
Kujundada ja kinnistada sotsiaalvaldkonnas vajalikke kompetentse ning seostada
EESMÄRGID
teoreetilised teadmised praktilise tööga.
Praktika läbinud üliõpilane:
1) rakendab praktikas tulemuslikult erinevates ainetes omandatud teadmisi, oskusi
ÕPIVÄLJUNDID
ja hoiakuid;
2) oskab planeerida teenusearendusprojekti ajakava ning koostada lähteülesannet;
3) teab ja oskab valida erinevate (teenuse)disainimeetodite vahel ning kasutada
tüüpilisemaid (teenuste)disaini meetodeid/tööriistu;
4) tunneb tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid ja suudab analüüsida nii
meeskonna kui ka isiklikku arengut.
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Eriala praktika 6 EAP
Valiku põhimõtted:
MOODULI
VI Teadustöö metoodika MAHT: 29 EAP
NIMETUS:
EESMÄRGID
Aine läbinud üliõpilane :
1) koostab magistritööle esitatavatele nõudmistele vastava erialase uurimistöö;
2) formuleerib uurimisprobleemi, töö eesmärgi ja uurimisküsimused või
hüpoteesid;
ÕPIVÄLJUNDID 3) kavandab uurimuse rakendades sobivaid uurimismeetodeid;
4)viib läbi uuringu kooskõlas eetika nõuetega;
5) analüüsib kogutud andmeid ning tõlgendab uuringu tulemusi;
6) esitab ja kaitseb magistritöös esitatud seisukohti.
ÕPPEAINED
KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT
Teadustöö alused 5 EAP
Magistritöö seminar 4 EAP
Magistritöö 20 EAP
Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud
TÄIENDAV
34 https://www.pc.ut.ee/et Ewe Alliksoo (
[email protected])
INFORMATSIOON
ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1
Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon
(Person–centered social innovation)
Õppeaste: magistriõpe
Õppekeel: eesti
Õppetöö asukoht: Pärnu
Valdkon(na)d: sotsiaalteadused
Õppekava haldaja(d): Tartu Ülikool Pärnu kolledž
Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Ewe Alliksoo
Planeeritud õppetasu suurus: Semestritasu 1200 € (1 EAP 60 €) Õppekava kogumaht 120 EAP
I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS
1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja)
Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond):
Sotsiaaltöötaja või -nõustaja toetab abivajajat elu erinevates etappides. Ta töötab näiteks valla- või
linnavalitsuses nõuniku, koordinaatori, spetsialisti või juhtumikorraldajana; haiglas, hoolekandeasutuses,
haridusasutuses, töötukassas, kinnipidamisasutuses, ettevõttes, ministeeriumis ja selle allasutustes.
OSKA raporti1 kohaselt on avaliku halduse sotsiaalvaldkonnaga hõivatud 3200 inimest ja lähitulevikus
nähakse hõivekasvu keskmiselt 20%. Hõive kasvu põhjustavad tööealise elanikkonna vananemine, suund
personaalsematele teenustele ning vajadus pakkuda põhjalikumat nõustamist ja tuge. OSKA raport toob
välja kasvava vajaduse sotsiaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonna teenusedisainerite ja -osutajate järele.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž viis perioodil juuni-august 2020 läbi uuringu eesmärgiga välja selgitada
sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste haridustase ja huvi õpingute vastu teises kõrgharidusastmes.
Küsitlusele vastas 288 spetsialisti, kes töötasid hoolekande või tervishoiusektoris. Küsitlusele vastanud
rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga 153 vastajast ehk 54% soovis jätkata õpinguid
magistritasemel, kellest omakorda 51 vastajat ehk 62% on otsustanud sobiva võimaluse avanemisel
sotsiaaltöö magistriõpingute kasuks.
Õppekava peamise sihtrühma moodustavad sotsiaaltöö bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse
diplomiga või nendele vastava kvalifikatsiooniga soovitavalt töökogemusega õppijad. Õppekavale on
oodatud ka siduserialade (eripedagoogika, psühholoogia, tervishoid jm) bakalaureuse-,
rakenduskõrghariduse või magistrikraadi (või vastava kvalifikatsiooniga) õppijad. Võimaliku õppijaskonna
väljaselgitamiseks viidi lisaks uuringule läbi fookusrühma intervjuud. Enamik intervjuudes osalenutest nägi
õppimise jätkamise kohana Pärnut, põhjendades seda logistiliselt soodsa asukohaga, mis võimaldab pere ja
töö kõrvalt sessioonõppes osaleda. Uuring ja fookusgrupi intervjuud kinnitasid Pärnu kolledži eelistust
regionaalse õppekohana.
Kokkuvõttes saab öelda, et arvestades paljude tegurite ja trendide kombineeritud mõju ning valdkonna
ekspertide hinnanguid hõive muutumise kohta lähima kümne aasta jooksul, kasvab sotsiaal-, töö- ja
tervishoiuvaldkonna spetsialistide hõive keskmiselt 20%.2
1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_AH__2611_veebi.pdf
2 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_AH__2611_veebi.pdf
1
Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised
on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne):
Tulevikutrendid mõjutavad sotsiaalvaldkonna töötajatele esitatavaid nõudeid. Demograafilist olukorda
Eestis kirjeldab tööealise elanikkonna vähenemine, mis tekitab vajaduse multifunktsionaalsete oskustega
töötajate järele. Sotsiaaltöötaja ja nõustaja erialal on vaja erinevaid spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, sh
teadmisi erinevatest kliendirühmadest (nt lapsed, eakad, sõltlased, psüühilise erivajadusega inimesed jt),
nende nõustamisest ja nendega töötamisest.
Rahvastiku vananemisega suureneb eakate, krooniliste haigete ja toimetulekuraskustes inimeste hulk,
mistõttu kasvab ka vajadus järjest enam eelarvevahendeid nõudvate tervise- ja sotsiaalteenuste järele. Kui
soovitakse pakkuda kvaliteetset ja inimeste vajadustest lähtuvat abi, mis võimaldab tagada parima
võimaliku elukvaliteedi, nõuab see senisest paindlikumat ja lõimitumat lähenemist.3
Oskustes ja hoiakutes kasvab kaasava ja personaalse lähenemise tähtsus ning selleks vajalikud oskused, sh
oskus märgata ja mõista kliendi käitumist, toime tulla ootamatutes olukordades, suhelda kliendiga talle
arusaadavas keeles. Inimesekeskse lähenemise üheks aluseks on funktsioneerimisvõime mõistmine.
Oluline on mitte lihtsalt puude määratlus, vaid inimese kehalise, vaimse ja keskkonnaga koostoimes
avalduva toimetuleku hindamine.
Tänapäeval omandatakse teadmised ja oskused enamasti täienduskoolituses ning mida rohkem koolitusi on
töötaja läbinud, seda multifunktsionaalsemaks ta muutub4. Praegune esimese astme sotsiaaltööalane
kõrgharidus annab väga hea üldpildi valdkonnast, samas eeldab töö rehabilitatsioonimeeskonnas või
tervishoiuvaldkonnas spetsiifilisemaid teadmisi, mida saab pakkuda magistriõppes.
Seoses töökohtade elutsükli lühenemisega vajavad inimesed laiemat ja erinevaid valdkondi hõlmavat
oskuste paletti. Võtmeoskusteks on võime kohaneda kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga, töötada
tulemuslikult meeskondades ja võrgustikes, analüütilised oskused probleemide mõistmiseks,
lahendamiseks ja otsuste langetamiseks ning võimekus disainida teenuseid. Sotsiaalse innovatsiooni
integreerimine sotsiaaltöösse on hea võimalus, kuidas leida lahendusi valdkondlikele probleemidele.
Sotsiaalvaldkonnas tähendab innovatsioon pigem uusi praktikaid ja poliitikaid, mis parandavad kvaliteeti,
mõjusust ja kättesaadavust olemasolevate teenuste puhul või vajadusest tulenevalt loovad uue teenuse.5
Ideaalne tulevikutöötaja on nn T-kujulise kompetentsusega – süvateadmistega vähemalt ühelt alalt ning
oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Lisaks eriala
valdamisele oodatakse tuleviku töötajalt oluliselt paremat „pehmete oskuste“ valdamist, nagu
suhtlemisoskus, erinevate kultuuride taju ja nendega kohanemine. Rõhutatakse ka mitmekülgsuse,
transdistsiplinaarsuse, uuenduslikkuse ja inspireerivuse olulisust. Kõik need märksõnad viitavad ootusele
kaasaegsele, maailmale avatud, põnevale ja valdkondadevahelisi seoseid toetavale õppele.6 Sotsiaaltöötaja
kutsemeisterlikkust võiks kujutada mitmejalgse T-na, mis seisab mitmel spetsialiseerumisel ja/või valitaval
kompetentsil.7
Sotsiaalvaldkond on tihedalt seotud tervishoiu korraldusega. Kliendi vajadustest lähtuvalt tuleb
tervishoiuasutusel teha koostööd patsiendi võrgustikuga. See aitab toetada tema terviseprobleemide taustal
3
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf
4 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Sotsiaaltoo_OSKA_tervik_veeb.pdf
5https://www.feantsa.org/download/social_services_europe_062012_briefing_on_social_innovation4668816150820211891.pdf Social
services Europe. (2012). Social Innovation: The Role of Social Service Providers.
6 Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust eesti tööturule (2016). Koostanud Ott Pärna. Tallinn: Sihtasutus
Kutsekoda, OSKA
7 https://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo/sotsiaaltoeoe-2020-2/sotsiaaltoeoetaja-kutsestandardid-uues-kuues
2
tekkinud või teravnenud psühhosotsiaalsete ja sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetuleku võimet
ning tõsta ravi efektiivsust ja hoida kokku otseseid ravikulusid.
Integreeritud tervishoiuteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste
vahel kui ka koostöös osapooltega väljastpoolt tervishoiusektorit, arvestades inimese vajadusi kogu
elukaare vältel. See hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravi ja haiguste
käsitlust ning rehabilitatsiooni- ja palliatiivteenuste pakkumist vastavalt vajadustele järjepidevalt.
Integreeritud ja inimkesksete teenuste arendamine aitab suurendada inimeste suutlikkust oma haigusega
paremini toime tulla ning parandada tervisetulemit ja terviseharitust.
Üha enam tõuseb päevakorda sotsiaaltöötajate koostöö siduserialade spetsialistidega, nagu perearstid,
haridustöötajad, politseinikud, õed jt, samuti teooria ja uurimuse valdkonna teadusalade akadeemiliste
töötajatega. Sotsiaalse innovatsiooni suurem potentsiaal peitub selle võimes liita erinevaid osapooli.
Ekspertide hinnangul vastavad tänapäeva nõudliku sotsiaaltöö kompetentsidele paremini magistritaseme
lõpetanud8.
2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad
Sotsiaaltöö/sotsiaalteaduste valdkonnas on võimalik magistriharidust omandada Tartu Ülikoolis:
Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu (120 EAP, eesti keeles, sessioonõpe) ning Tallinna
Ülikoolis: Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (120 EAP, eesti keeles, sessioonõpe); Sotsiaaltöö (120 EAP,
eesti keeles, sessioonõpe).
• TÜ kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu 2-aastase magistrikavaga on mõningaid
kokkulangevusi. Planeeritavas magistriõppekavas käsitletakse kogukondade teemat ja viiakse läbi
teenuse disaini põhimõtetest lähtuv praktika. Kava on oma olemuselt laiem kui planeeritav õppekava.
• TLÜ 2-aastane magistrikava sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse fookuses on sotsiaalpedagoogide ja
lastekaitse spetsialistide ettevalmistamine.
• TLÜ 2-aastase sotsiaaltöö magistrikavaga on mõningaid kokkulangevusi, mis on sotsiaalvaldkonna
puhul paratamatus. TLÜ kõnealuses kavas on välja toodud võimalus spetsialiseerumiseks kitsamas
valdkonnas, kuid selle hulgas ei ole rehabilitatsiooni ja tervishoiu sotsiaaltööd. TLÜ praktika on vajalik
läbida kohalikus omavalitsuses. Kavandatav õppekava seob praktika teenuste disainiga.
3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest.
Õppekava arendamisel on silmas peetud OSKA raportites välja toodud ekspertide soovitusi
sotsiaalvaldkonna arendamisel ning suutlikkust koostööks ja integreeritud teenuste arendamiseks tervishoiu
valdkonnaga. Magistrikava fookuses on koordineeritud koostöö erinevate valdkondade vahel, mis on
suunatud isikukesksete lahenduste loomisele. Omandatakse metoodilised oskused ja teadmised
tõenduspõhiste lahenduste leidmiseks erinevate sihtgruppide heaolu silmas pidades ning ühendades
sotsiaaltöö ja tervishoiu metoodikad. Tuginedes sarnaste õppekavade analüüsile on planeeritaval õppekaval
üksikuid kokkupuutekohti Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekavaga
(kogukonnatöö). Kulude optimeerimise ja disaini universaalsusest lähtuvalt on planeeritud mõned ained
läbi viia koos Pärnu kolledži teenuste disain ja juhtimine magistriõppekavaga.
Arendatav õppekava on planeeritud toimuma osakoormusega tasulises õppes.
8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Sotsiaaltoo_OSKA_tervik_veeb.pdf
3
4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine
Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d):
Uue õppekava avamisega ei kaasne olemasolevate õppekavade või erialade sulgemist.
5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal
panustab õppetöösse)
Pärnu haigla – praktikabaas.
Sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused jt.
II ÕPPEKAVA
1. Õppekava eesmärk
Anda õppijale süvendatud tõenduspõhised teadmised sotsiaalvaldkonna inimesekesksete teenuste
disainimisest ja toetada tema professionaalset arengut.
2. Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinu:
1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi sotsiaalteaduslikest teooriatest, meetoditest ja
sotsiaalvaldkonna arengusuundadest;
2) käsitleb süsteemselt innovatsiooni ja teenuste disaini põhimõtteid kutsudes ellu muutusi organisatsiooni
ja ühiskonna tasandil;
3) on võimeline juhtima enda ja oma meeskonnaliikmete professionaalset arengut;
4) rakendab erinevaid teadmisi, oskusi ja ressursse terviklike isikukesksete lahenduste leidmiseks kaasates
sidusvaldkondi;
5) koordineerib koostööd inimeste, erinevate erialade, tasandite ja valdkondade esindajate vahel kasutades
kaasaegseid kaasamise viise;
6) integreerib teadmisi sotsiaaltöö rollist tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja töövaldkonnas osaledes
koostöövõrgustikes;
7) analüüsib protsesse, otsib lahendusi, lähtudes eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja
ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma valdkonda puudutavates
küsimustes;
8) kavandab ja teostab uurimistööd inimesekeskses sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas ning osaleb
eksperdi/sisendiandjana arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide koostamisel.
3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms)
Õppekava koosneb neljast moodulist, vaba- (4 EAP) ja valikainete (15 EAP), praktika (6 EAP) ja
magistritöö (29 EAP) moodulist. Valikainete mooduli võib asendada õpingutega välisriigis
(mobiilsusaken).
Esimese mooduli ained (22 EAP) annavad laiapõhjalised teadmised inimese ja ühiskonna omavahelistest
suhetest ja koostoimest, käsitledes sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, inimõigusi, ettevõtlust ja heaolu
teemasid. Teine moodul (22 EAP) keskendub inimvara hoidmisele ja arendamisele ning kolmas moodul
(22 EAP) isikukesksete teenuste arendamisele ja integratsioonile. Teise mooduli eesmärgiks on anda
teadmised inimese terviseseisunditest ja seda mõjutavatest teguritest ning taastumise võimalustest. Kolmas
4
moodul annab teadmised, kuidas arendada inimesekeskseid teenuseid ning teha koostööd erinevate
sektorite vahel ja regioonides. Lisaks pööratakse kolmandas moodulis tähelepanu ka enesejuhtimisele.
Neljanda mooduliga (29 EAP) omandatakse oskused teadustöö tegemiseks.
4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas)
Õppekava arendamisel on lähtutud sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsestandardist, millest tulenevalt on
omavahel integreeritud auditoorne õpe ja praktika.
5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms)
Sessioonõpe kord kuus. Vastuvõtt: essee ja suuline vestlus sisseastumiskomisjoni liikmetega.
III RESSURSID
1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata
õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejõud: Garri Raagmaa PhD (inimgeograafia); Arvi Kuura PhD
(haldusjuhtimine); Heli Tooman PhD (kasvatusteadused); Gerda Mihhailova MA (majandus); Monika
Kumm PhD (loodusteadused); Liina Käär MA (sotsioloogia); Anu Aunapuu MA (sotsiaaltöö); Anne Rähn
mag (õigusteadus); Kandela Õun mag (rakendusstatistika); Valter Parve mag (sotsiaaltöö); Ewe Alliksoo
mag (kehakultuur); Margrit Kärp MBA (teenuste disain ja juhtimine). Tartu Ülikooli õppejõud: prof Ruth
Kalda ja Hans Orro (PhD). Lisaks on andnud oma nõusoleku: Karin Hanga PhD (sotsiaaltöö); Marju Medar
PhD (sotsiaaltöö), Andra Reinomägi MA (sotsioloogia, sotsioloogia doktoriõpe); Viive Einfeldt MA
(psühholoogia); Maria Rozbaum MA (ajakirjandus ja suhtekorraldus); Jüri Kõre (PhD) ja dr. Raine Pilli.
Õpetamisse on planeeritud kaasata praktikuid.
2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid,
õppematerjalid vms).
TÜ Pärnu kolledžil on olemas õppehoone auditooriumite ja arvutiklassidega, hetkel on käimas
õpikeskkonna arendamise 1. etapp valmimistähtajaga mai 2021. Kolledž on varustatud heal tasemel
erinevate IKT vahendite ja pädevustega, mis toetavad kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe
rakendamist. Õppehoone A-korpuses asub erialakirjandusega varustatud raamatukogu.
3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms)
Tasuline osakoormusega õpe semestritasuga 1200 € semester, (ainepunkt hinnaga 60 €).
4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) 15.
Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? EI.
Lisakommentaarid:
1
Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.
5
Saatja: Mall Hiet <
[email protected]>
Saadetud: 19.05.2021 08:11
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: FW: Tagasiside õppekavale
From: Ewe Alliksoo <> Sent: Thursday, May 13, 2021 4:24 PMTo: Maarja
Krais-Leosk <>Subject: Tagasiside õppekavale
Tere Maarja
Suur tänu kohtumise ja heade mõtete eest.
Saadan tutvumiseks õppekava kavandi ja eeltaotluse. (Tegeleme veel mõned
õpiväljundidte täpsemaks sõnastamisega)
Oleme tänulikud kui meie taotluse kiidab heaks asekantsler ja ka kantsler
saab informeeritud. Tagasisidet ja toetuskirja ootame hiljemalt 25.05.
(kolledþi nõukogu koosolekuks ei pea veel olema, saame öelda, et on
tulemas)
Heade soovidega
Ewe Alliksoo
projektijuht
TÜ Pärnu kolledþ
Ringi 35, 80012 Pärnu