dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tagasiside

Sotsiaalministeerium · 19. mai 2021
Viit
4.2-3/1722-1
Registreeritud
19. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
TÜ Pärnu kolledž
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Maarja Krais-Leosk (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. mai 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎Oppekava kavand -SO 13.05.2021.pdf175 KB
  • 📎Õppekava avamise eeltaotlus 12.05. 2021 (toimetatud).pdf197 KB

Sisu (failidest)

ÕPPEKAVA VORM ÕPPEKAVA NIMETUS Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon 1 EESTI KEELES ÕPPEKAVA NIMETUS 2 Person–centered social innovation INGLISE KEELES 3 ÕPPEKAVA KOOD 4 ÕPPEASUTUS(ED) Tartu Ülikool 5 VALDKON(NA)D Sotsiaalteaduste valdkond 6 ÕPPEKAVA HALDAJA(D) Pärnu kolledž 7 ÕPPEASTE magistriõpe 8 ÕPPEVALDKOND Sotsiaalteadused, ajakirjandus ja teave Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe interdistsiplinaarne 9 ÕPPESUUND õppesuund Sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe interdistsiplinaarne 10 ÕPPEKAVAGRUPP õppekavarühm 11 ÕPPEKAVARÜHM Sotsiaalteadused 12 ÕPPEKEEL(-ED) eesti ÕPIVÄLJUNDITE SAAVUTAMISEKS 13 inglise VAJALIKUD TEISED KEELED 14 ÕPPETÖÖ VORM sessioonõpe 15 NOMINAALNE ÕPPEAEG 3 aastat 16 MAHT (EAP) 120 EAP ANTAVA KRAADI 17 NIMETUS Sotsiaalteaduste magister (Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon) ANTAVA KRAADI Master of arts in social sciences (õppekava nimi) 18 NIMETUS INGLISE KEELES DOKTORIKRAADI ANDEV 19 Märkida ainult doktoriõppe õppekava puhul NÕUKOGU LÕPETAMISEL VÄLJASTA- 20 Diplom TAVAD DOKUMENDID LÕPUDOKUMENTE 21 VÄLJASTAV(AD) Tartu Ülikool KÕRGKOOL(ID) 1. Õppekava on kinnitatud ülikooli nõukogus / senatis pp.kk.aaaa (õppekava esmase kinnitamise kuupäev) 22 KINNITAMINE 2. Õppekava versioon on kinnitatud xx valdkonna nõukogus pp.kk.aaaa (viimase versiooni kinnitamise kuupäev) 3. Õppekava on muudetud senatis pp.kk.aaaa 23 ERIALA(D) LÕPETAMISEL ANTAV 24 KUTSE JA TASE 25 ÕPPEKAVA VERSIOON 2022/2023 1. Bakalaureusekraad või sellele vastav haridustase 26 VASTUVÕTUTINGIMUSED 2. Konkursitingimused määratakse vastuvõtu eeskirjas Anda õppijale süvendatud tõenduspõhised teadmised ÕPPEKAVA 27 sotsiaalvaldkonna inimesekesksete teenuste disainimisest ja toetada ÜLDEESMÄRGID tema professionaalset arengut. Õppekava läbinud üliõpilane: 1) Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi sotsiaalteaduslikest teooriatest, meetoditest ja sotsiaalvaldkonna arengusuunadest 2) Käsitleb süsteemselt innovatsiooni ja teenuste disaini põhimõtteid kutsudes ellu muutusi organisatsiooni ja ühiskonna tasandil 3) on võimeline juhtima enda ja oma meeskonnaliikmete professionaalset arengut ÕPPEKAVA ÕPIVÄLJUNDID 4) Rakendab erinevaid teadmisi, oskusi ja ressursse terviklike (omandatavad/ isikukesksete lahenduste leidmiseks kaasates sidusvaldkondi 28 arendatavad/erialased 5) Koordineerib koostööd inimeste, erinevate erialade, tasandite ja teadmised ja oskused, valdkondade esindajate vahel, kasutades kaasaegseid kaasamise üldpädevused jms) viise 6) Integreerib teadmisi sotsiaaltöö rollist tervishoiu- ,rehabilitatsiooni- ja töövaldkonnas osaledes koostöövõrgustikes 7) Analüüsib protsesse, otsib lahendusi, lähtudes eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma valdkonda puudutavates küsimustes 8) kavandab ja teostab uurimistööd inimesekeskses sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas ning osaleb eksperdi/sisendiandjana arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide koostamise Õppekava maht on 120 EAP 1) Inimene ja ühiskond (22 EAP) 2) Inimvara hoidmine ja arendamine (22 EAP) 3) Isikukesksete teenuste arendamine ja integratsioon (22 EAP) 4) Valikained (15 EAP) või Rahvusvaheline õpikogemus (15 EAP) 5) Praktika 6 (EAP) 6) Teadustöö metoodika (sh magistritöö 20 EAP) (29 EAP) ÕPPEKAVA SISU 29 7) Vabaained (4 EAP) LÜHIKIRJELDUS Õppekava läbimiseks on kohustuslik läbida moodulid 1-3, 5 ja 6. Valikainete moodulist tuleb valida aineid mahus 15 EAP. Valikainete mooduli võib asendada „ Rahvusvahelise õpikogemuse“ mooduliga. Magistriõpe lõpeb magistritöö (20 EAP) kaitsmisega. Õppekava läbimine annab eeldused õpingute jätkamiseks doktoriõppes. NÕUDED ÕPPEKAVA Õppekava läbimine täies mahus ja magistritöö (20 EAP) kaitsmine 30 LÕPETAMISEKS 32 ÕPPEKAVA MOODULID MOODULI Moodul I: Inimene ja ühiskond MAHT: 22 EAP NIMETUS: EESMÄRGID Omandada süvendatud teoreetilised teadmised inimese ja ühiskonna toimimisest. Mooduli läbinud üliõpilane: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi inimese ja ühiskonna omavahelisest koostoimest 2) omab süvendatud teadmisi inimõigustest ja järgib neid oma töös 3) seostab inimese heaolu erinevate individuaalsete ja ühiskondlike mõjuteguritega ÕPIVÄLJUNDID 4) näeb ja loob võimalusi sotsiaalse innovatsioni ja ettevõttevõtliku mõtteviisi rakendamiseks teenuste osutamisel 5) analüüsib sotsiaal- ja tervishoiupoliitika toimet erinevate sihtgruppide vajaduste vaatenurgast ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Innovatsioon ja ettevõtlus sotsiaalvaldkonnas 4 EAP Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika 4 EAP Inimõigused 5 EAP Isikukeskne heaolu 5 EAP Inimkäitumine ja sotsiaalne keskkond 4 EAP Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud MOODULI NIMETUS: Moodul II: Inimvara hoidmine ja arendamine MAHT: 22EAP Anda teadmised inimese terviseseisunditest ja seda mõjutavatest teguritest ning EESMÄRGID praktilised oskused võimalikult iseseisva toimetuleku toetamiseks Mooduli läbinud üliõpilane: 1) tunneb enamlevinud haiguste sümptomeid ja teab haiguse mõju tervisele 2) analüüsib sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniprotsessi ja loob inimesekeskseid lahendusi 3) analüüsib töökeskkonda, tunneb ära tööga seotud terviseriskid ja teab nende ÕPIVÄLJUNDID ennetamise võimalusi 4) mõistab vananemisega kaasnevaid riske ja loob innovaatiliste lahendusi võimalikult iseseisvaks toimetulekuks 5) orienteerub psüühikahäirete avaldumisviisides ja rakendab sobivaid käitumisstrateegiaid töös sihtgrupiga ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon 6 EAP ARTH.01.095 Keskkonna- ja töötervishoid 4 EAP Gerontoloogia 4 EAP MVPT.01.001 Enamlevinud haigused 4 EAP Sotsiaalpsühhiaatria 4 EAP Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud MOODULI Moodul III: Isikukesksete teenuste arendamine ja MAHT: 22 AP NIMETUS: integratsioon Kolmas moodul annab teadmised, kuidas arendada inimesekeskseid integreeritud EESMÄRGID teenuseid ning teha koostööd regioonis erinevate sektorite vahel. 1) Seab endale kui spetsialistile arenguülesandeid, reflekteerib ja analüüsib tulemusi 2) Analüüsib avalike teenuste korraldamist sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning loob seoseid nende vahel 3) mõistab teenuste disaini põhimõtteid ja oskab neid rakendada uute ÕPIVÄLJUNDID kliendikesksete lahenduste loomisel 4) analüüsib regionaalpoliitilisi mõjutegureid inimese heaolu huvides toimivatele koostöövõrgustikele 5) reflekteerib ja hindab enda rolli sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna arengus ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Enesejuhtimine 6 EAP Avalike teenuste arendamine tervishoiu- ja hoolekande 6 EAP sektoris Teenuste disain 5 EAP Regionaalpoliitika ja koostöövõrgustike juhtimine 5 EAP Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud MOODULI IV moodul: Valikained või mobiilsusaken MAHT: 15 EAP NIMETUS: EESMÄRGID Võimaldada üliõpilasele isiklikest huvidest lähtuvaid valikuid ÕPIVÄLJUNDID Õpiväljundid on valikuspetsiifilised ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Praktiline positiivne psühholoogia 4 Psühholoogiline esmaabi 4 Suhtlemine meediaga 4 Tööturu meetmed 4 P2PC.00.305 Avalik esinemine 3 Rahvusvahelie Funktsioneerimisvõime tervise ja vaeguste SVPC.03.023 3 klassifikatsiooni kasutamine rehabilitatsioonis Sotsiaalala töötaja turvalisus 3 Lapse õigused ja heaolu 3 Valiku põhimõtted: Kohustuslik valikuline. Mooduli õppeainete hulgast tuleb valida 15 EAP mahus aineid. Mooduli läbimine ja valikained on võimalik asendada ka välisõpingute mooduliga (Rahvusvaheline õpikogemus 15 EAP) MOODULI V Praktika MAHT: 6 EAP NIMETUS: Kujundada ja kinnistada sotsiaalvaldkonnas vajalikke kompetentse ning seostada EESMÄRGID teoreetilised teadmised praktilise tööga. Praktika läbinud üliõpilane: 1) rakendab praktikas tulemuslikult erinevates ainetes omandatud teadmisi, oskusi ÕPIVÄLJUNDID ja hoiakuid; 2) oskab planeerida teenusearendusprojekti ajakava ning koostada lähteülesannet; 3) teab ja oskab valida erinevate (teenuse)disainimeetodite vahel ning kasutada tüüpilisemaid (teenuste)disaini meetodeid/tööriistu; 4) tunneb tulemusliku meeskonnatöö põhimõtteid ja suudab analüüsida nii meeskonna kui ka isiklikku arengut. ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Eriala praktika 6 EAP Valiku põhimõtted: MOODULI VI Teadustöö metoodika MAHT: 29 EAP NIMETUS: EESMÄRGID Aine läbinud üliõpilane : 1) koostab magistritööle esitatavatele nõudmistele vastava erialase uurimistöö; 2) formuleerib uurimisprobleemi, töö eesmärgi ja uurimisküsimused või hüpoteesid; ÕPIVÄLJUNDID 3) kavandab uurimuse rakendades sobivaid uurimismeetodeid; 4)viib läbi uuringu kooskõlas eetika nõuetega; 5) analüüsib kogutud andmeid ning tõlgendab uuringu tulemusi; 6) esitab ja kaitseb magistritöös esitatud seisukohti. ÕPPEAINED KOOD ÕPPEAINE NIMETUS MAHT Teadustöö alused 5 EAP Magistritöö seminar 4 EAP Magistritöö 20 EAP Valiku põhimõtted: Mooduli kõik õppeained on kohustuslikud TÄIENDAV 34 https://www.pc.ut.ee/et Ewe Alliksoo ([email protected]) INFORMATSIOON ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1 Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Inimesekeskne sotsiaalne innovatsioon (Person–centered social innovation) Õppeaste: magistriõpe Õppekeel: eesti Õppetöö asukoht: Pärnu Valdkon(na)d: sotsiaalteadused Õppekava haldaja(d): Tartu Ülikool Pärnu kolledž Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Ewe Alliksoo Planeeritud õppetasu suurus: Semestritasu 1200 € (1 EAP 60 €) Õppekava kogumaht 120 EAP I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS 1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja) Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond): Sotsiaaltöötaja või -nõustaja toetab abivajajat elu erinevates etappides. Ta töötab näiteks valla- või linnavalitsuses nõuniku, koordinaatori, spetsialisti või juhtumikorraldajana; haiglas, hoolekandeasutuses, haridusasutuses, töötukassas, kinnipidamisasutuses, ettevõttes, ministeeriumis ja selle allasutustes. OSKA raporti1 kohaselt on avaliku halduse sotsiaalvaldkonnaga hõivatud 3200 inimest ja lähitulevikus nähakse hõivekasvu keskmiselt 20%. Hõive kasvu põhjustavad tööealise elanikkonna vananemine, suund personaalsematele teenustele ning vajadus pakkuda põhjalikumat nõustamist ja tuge. OSKA raport toob välja kasvava vajaduse sotsiaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonna teenusedisainerite ja -osutajate järele. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž viis perioodil juuni-august 2020 läbi uuringu eesmärgiga välja selgitada sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste haridustase ja huvi õpingute vastu teises kõrgharidusastmes. Küsitlusele vastas 288 spetsialisti, kes töötasid hoolekande või tervishoiusektoris. Küsitlusele vastanud rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga 153 vastajast ehk 54% soovis jätkata õpinguid magistritasemel, kellest omakorda 51 vastajat ehk 62% on otsustanud sobiva võimaluse avanemisel sotsiaaltöö magistriõpingute kasuks. Õppekava peamise sihtrühma moodustavad sotsiaaltöö bakalaureusekraadi või rakenduskõrghariduse diplomiga või nendele vastava kvalifikatsiooniga soovitavalt töökogemusega õppijad. Õppekavale on oodatud ka siduserialade (eripedagoogika, psühholoogia, tervishoid jm) bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse või magistrikraadi (või vastava kvalifikatsiooniga) õppijad. Võimaliku õppijaskonna väljaselgitamiseks viidi lisaks uuringule läbi fookusrühma intervjuud. Enamik intervjuudes osalenutest nägi õppimise jätkamise kohana Pärnut, põhjendades seda logistiliselt soodsa asukohaga, mis võimaldab pere ja töö kõrvalt sessioonõppes osaleda. Uuring ja fookusgrupi intervjuud kinnitasid Pärnu kolledži eelistust regionaalse õppekohana. Kokkuvõttes saab öelda, et arvestades paljude tegurite ja trendide kombineeritud mõju ning valdkonna ekspertide hinnanguid hõive muutumise kohta lähima kümne aasta jooksul, kasvab sotsiaal-, töö- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide hõive keskmiselt 20%.2 1 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_AH__2611_veebi.pdf 2 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_AH__2611_veebi.pdf 1 Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne): Tulevikutrendid mõjutavad sotsiaalvaldkonna töötajatele esitatavaid nõudeid. Demograafilist olukorda Eestis kirjeldab tööealise elanikkonna vähenemine, mis tekitab vajaduse multifunktsionaalsete oskustega töötajate järele. Sotsiaaltöötaja ja nõustaja erialal on vaja erinevaid spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, sh teadmisi erinevatest kliendirühmadest (nt lapsed, eakad, sõltlased, psüühilise erivajadusega inimesed jt), nende nõustamisest ja nendega töötamisest. Rahvastiku vananemisega suureneb eakate, krooniliste haigete ja toimetulekuraskustes inimeste hulk, mistõttu kasvab ka vajadus järjest enam eelarvevahendeid nõudvate tervise- ja sotsiaalteenuste järele. Kui soovitakse pakkuda kvaliteetset ja inimeste vajadustest lähtuvat abi, mis võimaldab tagada parima võimaliku elukvaliteedi, nõuab see senisest paindlikumat ja lõimitumat lähenemist.3 Oskustes ja hoiakutes kasvab kaasava ja personaalse lähenemise tähtsus ning selleks vajalikud oskused, sh oskus märgata ja mõista kliendi käitumist, toime tulla ootamatutes olukordades, suhelda kliendiga talle arusaadavas keeles. Inimesekeskse lähenemise üheks aluseks on funktsioneerimisvõime mõistmine. Oluline on mitte lihtsalt puude määratlus, vaid inimese kehalise, vaimse ja keskkonnaga koostoimes avalduva toimetuleku hindamine. Tänapäeval omandatakse teadmised ja oskused enamasti täienduskoolituses ning mida rohkem koolitusi on töötaja läbinud, seda multifunktsionaalsemaks ta muutub4. Praegune esimese astme sotsiaaltööalane kõrgharidus annab väga hea üldpildi valdkonnast, samas eeldab töö rehabilitatsioonimeeskonnas või tervishoiuvaldkonnas spetsiifilisemaid teadmisi, mida saab pakkuda magistriõppes. Seoses töökohtade elutsükli lühenemisega vajavad inimesed laiemat ja erinevaid valdkondi hõlmavat oskuste paletti. Võtmeoskusteks on võime kohaneda kiiresti muutuva töö sisu ja töökeskkonnaga, töötada tulemuslikult meeskondades ja võrgustikes, analüütilised oskused probleemide mõistmiseks, lahendamiseks ja otsuste langetamiseks ning võimekus disainida teenuseid. Sotsiaalse innovatsiooni integreerimine sotsiaaltöösse on hea võimalus, kuidas leida lahendusi valdkondlikele probleemidele. Sotsiaalvaldkonnas tähendab innovatsioon pigem uusi praktikaid ja poliitikaid, mis parandavad kvaliteeti, mõjusust ja kättesaadavust olemasolevate teenuste puhul või vajadusest tulenevalt loovad uue teenuse.5 Ideaalne tulevikutöötaja on nn T-kujulise kompetentsusega – süvateadmistega vähemalt ühelt alalt ning oskustega mõista ja omavahel siduda erinevaid distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi. Lisaks eriala valdamisele oodatakse tuleviku töötajalt oluliselt paremat „pehmete oskuste“ valdamist, nagu suhtlemisoskus, erinevate kultuuride taju ja nendega kohanemine. Rõhutatakse ka mitmekülgsuse, transdistsiplinaarsuse, uuenduslikkuse ja inspireerivuse olulisust. Kõik need märksõnad viitavad ootusele kaasaegsele, maailmale avatud, põnevale ja valdkondadevahelisi seoseid toetavale õppele.6 Sotsiaaltöötaja kutsemeisterlikkust võiks kujutada mitmejalgse T-na, mis seisab mitmel spetsialiseerumisel ja/või valitaval kompetentsil.7 Sotsiaalvaldkond on tihedalt seotud tervishoiu korraldusega. Kliendi vajadustest lähtuvalt tuleb tervishoiuasutusel teha koostööd patsiendi võrgustikuga. See aitab toetada tema terviseprobleemide taustal 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 4 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Sotsiaaltoo_OSKA_tervik_veeb.pdf 5https://www.feantsa.org/download/social_services_europe_062012_briefing_on_social_innovation4668816150820211891.pdf Social services Europe. (2012). Social Innovation: The Role of Social Service Providers. 6 Töö ja oskused 2025. Ülevaade olulisematest trendidest ja nende mõjust eesti tööturule (2016). Koostanud Ott Pärna. Tallinn: Sihtasutus Kutsekoda, OSKA 7 https://www.tai.ee/et/valjaanded/ajakiri-sotsiaaltoo/sotsiaaltoeoe-2020-2/sotsiaaltoeoetaja-kutsestandardid-uues-kuues 2 tekkinud või teravnenud psühhosotsiaalsete ja sotsiaalmajanduslike probleemidega toimetuleku võimet ning tõsta ravi efektiivsust ja hoida kokku otseseid ravikulusid. Integreeritud tervishoiuteenuseid osutatakse koordineeritult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel kui ka koostöös osapooltega väljastpoolt tervishoiusektorit, arvestades inimese vajadusi kogu elukaare vältel. See hõlmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, diagnoosimist, ravi ja haiguste käsitlust ning rehabilitatsiooni- ja palliatiivteenuste pakkumist vastavalt vajadustele järjepidevalt. Integreeritud ja inimkesksete teenuste arendamine aitab suurendada inimeste suutlikkust oma haigusega paremini toime tulla ning parandada tervisetulemit ja terviseharitust. Üha enam tõuseb päevakorda sotsiaaltöötajate koostöö siduserialade spetsialistidega, nagu perearstid, haridustöötajad, politseinikud, õed jt, samuti teooria ja uurimuse valdkonna teadusalade akadeemiliste töötajatega. Sotsiaalse innovatsiooni suurem potentsiaal peitub selle võimes liita erinevaid osapooli. Ekspertide hinnangul vastavad tänapäeva nõudliku sotsiaaltöö kompetentsidele paremini magistritaseme lõpetanud8. 2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad Sotsiaaltöö/sotsiaalteaduste valdkonnas on võimalik magistriharidust omandada Tartu Ülikoolis: Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu (120 EAP, eesti keeles, sessioonõpe) ning Tallinna Ülikoolis: Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (120 EAP, eesti keeles, sessioonõpe); Sotsiaaltöö (120 EAP, eesti keeles, sessioonõpe). • TÜ kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu 2-aastase magistrikavaga on mõningaid kokkulangevusi. Planeeritavas magistriõppekavas käsitletakse kogukondade teemat ja viiakse läbi teenuse disaini põhimõtetest lähtuv praktika. Kava on oma olemuselt laiem kui planeeritav õppekava. • TLÜ 2-aastane magistrikava sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse fookuses on sotsiaalpedagoogide ja lastekaitse spetsialistide ettevalmistamine. • TLÜ 2-aastase sotsiaaltöö magistrikavaga on mõningaid kokkulangevusi, mis on sotsiaalvaldkonna puhul paratamatus. TLÜ kõnealuses kavas on välja toodud võimalus spetsialiseerumiseks kitsamas valdkonnas, kuid selle hulgas ei ole rehabilitatsiooni ja tervishoiu sotsiaaltööd. TLÜ praktika on vajalik läbida kohalikus omavalitsuses. Kavandatav õppekava seob praktika teenuste disainiga. 3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest. Õppekava arendamisel on silmas peetud OSKA raportites välja toodud ekspertide soovitusi sotsiaalvaldkonna arendamisel ning suutlikkust koostööks ja integreeritud teenuste arendamiseks tervishoiu valdkonnaga. Magistrikava fookuses on koordineeritud koostöö erinevate valdkondade vahel, mis on suunatud isikukesksete lahenduste loomisele. Omandatakse metoodilised oskused ja teadmised tõenduspõhiste lahenduste leidmiseks erinevate sihtgruppide heaolu silmas pidades ning ühendades sotsiaaltöö ja tervishoiu metoodikad. Tuginedes sarnaste õppekavade analüüsile on planeeritaval õppekaval üksikuid kokkupuutekohti Tartu Ülikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekavaga (kogukonnatöö). Kulude optimeerimise ja disaini universaalsusest lähtuvalt on planeeritud mõned ained läbi viia koos Pärnu kolledži teenuste disain ja juhtimine magistriõppekavaga. Arendatav õppekava on planeeritud toimuma osakoormusega tasulises õppes. 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Sotsiaaltoo_OSKA_tervik_veeb.pdf 3 4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Uue õppekava avamisega ei kaasne olemasolevate õppekavade või erialade sulgemist. 5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab õppetöösse) Pärnu haigla – praktikabaas. Sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, kohalikud omavalitsused jt. II ÕPPEKAVA 1. Õppekava eesmärk Anda õppijale süvendatud tõenduspõhised teadmised sotsiaalvaldkonna inimesekesksete teenuste disainimisest ja toetada tema professionaalset arengut. 2. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu: 1) omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi sotsiaalteaduslikest teooriatest, meetoditest ja sotsiaalvaldkonna arengusuundadest; 2) käsitleb süsteemselt innovatsiooni ja teenuste disaini põhimõtteid kutsudes ellu muutusi organisatsiooni ja ühiskonna tasandil; 3) on võimeline juhtima enda ja oma meeskonnaliikmete professionaalset arengut; 4) rakendab erinevaid teadmisi, oskusi ja ressursse terviklike isikukesksete lahenduste leidmiseks kaasates sidusvaldkondi; 5) koordineerib koostööd inimeste, erinevate erialade, tasandite ja valdkondade esindajate vahel kasutades kaasaegseid kaasamise viise; 6) integreerib teadmisi sotsiaaltöö rollist tervishoiu-, rehabilitatsiooni- ja töövaldkonnas osaledes koostöövõrgustikes; 7) analüüsib protsesse, otsib lahendusi, lähtudes eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist ning oskab anda põhjendatud hinnanguid oma valdkonda puudutavates küsimustes; 8) kavandab ja teostab uurimistööd inimesekeskses sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas ning osaleb eksperdi/sisendiandjana arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide koostamisel. 3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms) Õppekava koosneb neljast moodulist, vaba- (4 EAP) ja valikainete (15 EAP), praktika (6 EAP) ja magistritöö (29 EAP) moodulist. Valikainete mooduli võib asendada õpingutega välisriigis (mobiilsusaken). Esimese mooduli ained (22 EAP) annavad laiapõhjalised teadmised inimese ja ühiskonna omavahelistest suhetest ja koostoimest, käsitledes sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat, inimõigusi, ettevõtlust ja heaolu teemasid. Teine moodul (22 EAP) keskendub inimvara hoidmisele ja arendamisele ning kolmas moodul (22 EAP) isikukesksete teenuste arendamisele ja integratsioonile. Teise mooduli eesmärgiks on anda teadmised inimese terviseseisunditest ja seda mõjutavatest teguritest ning taastumise võimalustest. Kolmas 4 moodul annab teadmised, kuidas arendada inimesekeskseid teenuseid ning teha koostööd erinevate sektorite vahel ja regioonides. Lisaks pööratakse kolmandas moodulis tähelepanu ka enesejuhtimisele. Neljanda mooduliga (29 EAP) omandatakse oskused teadustöö tegemiseks. 4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) Õppekava arendamisel on lähtutud sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsestandardist, millest tulenevalt on omavahel integreeritud auditoorne õpe ja praktika. 5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms) Sessioonõpe kord kuus. Vastuvõtt: essee ja suuline vestlus sisseastumiskomisjoni liikmetega. III RESSURSID 1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži õppejõud: Garri Raagmaa PhD (inimgeograafia); Arvi Kuura PhD (haldusjuhtimine); Heli Tooman PhD (kasvatusteadused); Gerda Mihhailova MA (majandus); Monika Kumm PhD (loodusteadused); Liina Käär MA (sotsioloogia); Anu Aunapuu MA (sotsiaaltöö); Anne Rähn mag (õigusteadus); Kandela Õun mag (rakendusstatistika); Valter Parve mag (sotsiaaltöö); Ewe Alliksoo mag (kehakultuur); Margrit Kärp MBA (teenuste disain ja juhtimine). Tartu Ülikooli õppejõud: prof Ruth Kalda ja Hans Orro (PhD). Lisaks on andnud oma nõusoleku: Karin Hanga PhD (sotsiaaltöö); Marju Medar PhD (sotsiaaltöö), Andra Reinomägi MA (sotsioloogia, sotsioloogia doktoriõpe); Viive Einfeldt MA (psühholoogia); Maria Rozbaum MA (ajakirjandus ja suhtekorraldus); Jüri Kõre (PhD) ja dr. Raine Pilli. Õpetamisse on planeeritud kaasata praktikuid. 2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid, õppematerjalid vms). TÜ Pärnu kolledžil on olemas õppehoone auditooriumite ja arvutiklassidega, hetkel on käimas õpikeskkonna arendamise 1. etapp valmimistähtajaga mai 2021. Kolledž on varustatud heal tasemel erinevate IKT vahendite ja pädevustega, mis toetavad kontaktõppe, e-õppe ja kombineeritud õppe rakendamist. Õppehoone A-korpuses asub erialakirjandusega varustatud raamatukogu. 3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms) Tasuline osakoormusega õpe semestritasuga 1200 € semester, (ainepunkt hinnaga 60 €). 4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) 15. Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? EI. Lisakommentaarid: 1 Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk. 5 Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 19.05.2021 08:11 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Tagasiside õppekavale From: Ewe Alliksoo <> Sent: Thursday, May 13, 2021 4:24 PMTo: Maarja Krais-Leosk <>Subject: Tagasiside õppekavale Tere Maarja Suur tänu kohtumise ja heade mõtete eest. Saadan tutvumiseks õppekava kavandi ja eeltaotluse. (Tegeleme veel mõned õpiväljundidte täpsemaks sõnastamisega) Oleme tänulikud kui meie taotluse kiidab heaks asekantsler ja ka kantsler saab informeeritud. Tagasisidet ja toetuskirja ootame hiljemalt 25.05. (kolledþi nõukogu koosolekuks ei pea veel olema, saame öelda, et on tulemas) Heade soovidega Ewe Alliksoo projektijuht TÜ Pärnu kolledþ Ringi 35, 80012 Pärnu
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel