dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2021
Viit
1.2-2/55-6
Registreeritud
18. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Liisa-Lotta Raag (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf342 KB
  • 📎KPK Perelepitusseadus.asice210 KB

Sisu (failidest)

Signe Riisalo Sotsiaalkaitse minister Sotsiaal ministeerium Teie 2 8 .04 .202 1 nr 1 .2-2 / 55-1 [email protected] Meie: 18 . 05 .202 1 nr 3-1 / 1 5 -1 Arvamuse esitamine perelepitusseaduse eelnõu kohta Lugupeetav Signe Riisalo Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus perelepitus seaduse eelnõu kohta. Koja hinnangul on põhjendatud, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses . Kohtutäiturid on suhtlusõiguse lahendeid täites märganud, et vanematevaheline arveteklaarimine lapse enesetunnet ei paranda. Kohtutäiturid on täitemenetluses puutunud kokku lahuselavate vanemate sõprade või vanavanemate kihutustöö tagajärgedega, mis kindlasti ei ole kooskõlas lapse huvidega tervele arengule. Samuti ei ole abiks sotsiaaltöötaja, kohtutäituri, politseiniku juuresviibimine lapse suhtlusõiguse lahendi täitmisel. Lapse jaoks on tegemist võõraste onude ja tädidega, kes räägivad vanematega arusaamatut keelt, mida laps alt üles jälgib. Teeme ettepaneku täiendada perelepitusseaduse eelnõu § 4 lõiget 1 lausega, et lapsev anemad saavad perelepituse käigus informeeritud suhtlusõiguse lahendi kohtu aja- ja rahakulust, täitemenetlusega kaasnevast moraalsest taagast ja rahakulust kui ka kogu protsessi mõjust lapsele. Samuti tuleb kindlasti selgitada nõude täidetavuse aspekte, näiteks kokkuleppe sõnastusest sõltuvaid täitmise tingimusi, suhtluskorra sundtäitmist väljaspool tööaega, lapsevanemate elukorralduslike vajadustega arvestamine suhtluskorra sundtäitmisel jms. Teeme ettepaneku, et lapse suhtlusõiguse nõudega kohtusse pöörduja suunataks vajadusel koos teise vanemaga kohustuslikku selgitus/lepitusmenetluse protsessi, mille lõppedes vanemad võtavad vastutuse, allkirjastades ühiselt perelepitusseaduse § 13 lg 1 alusel vanemluskokkuleppe osana , mis kokkuvõtlikult punkthaaval avab kohtu- ja täitemenetluse aja- ja rahakulu ning mõju lapsele. S eaduse eelnõu s ei ole piisava täpsusega määratletud protseduuride kestus, näiteks, kui kiiresti: • väljastab SKA edutuse tõendi (§ 14) ; • peavad lepitusosalised perelepitaja leidma (§ 10 lg 1) ; • korraldab SKA kohtumise (§ 10 lg 2) ; • k uulab perelepitaja ära lapse (§ 11) ; • sõlmitakse vanemluskokkulepe (§ 13 lg 1) ja kui kiiresti kinnitab selle SKA (lg 2) ; • väljastatakse edutuse tõend (§ 14). Kuigi s eletuskirja s puudub täiendav selgitus, miks enamus ajaliselt piiritletud tähta egadest on seotud 5 tööpäevaga (perelepituse läbivaatamise tähtaeg (§ 11), lepitusmenetluse tulemuste teavitamine (§ 15), vanemluskokkuleppe teatavakstegemine (§ 16)) , teeme ettepaneku määrata ka ajaliselt piiritlemata protsed uurid ele sarnane aeg. Nii tekib menetlus osalis t el pare m arusaamine menetlusest . Vanemluskokkuleppele jõudmine või selle edutuse tunnistamine peab toimuma võimalikult kiiresti, mitte et perelepitust hakatakse lõputult venitama näiteks kohtumenetluse edasilükkamise motiivil. Viitame, et lapsega suhtlemise korra sätteid on reguleeritud ka Justiitsministeeriumis 2020. aastal ette valmistatud perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (suhtlusõigus) eelnõu ga. Teeme ettepaneku täpsustada perelepitusseaduse eelnõu seletuskirjas, kuidas need kaks eelnõu on omavahel seotud. Eelkõige on küsimuse all kohtutäituri roll ja pädevus suhtluskorra täitmisel. Eelviidatud suhtlusõiguse eelnõuga kavandati suhtluse hooldaja institutsiooni ellukutsumine ning kohtutäituri senise positsiooni oluline muutmine. Kuigi perelepitusseadus eelnõu keskendub pigem enne kohtumääruse või vanemluskokkuleppe saavutamist toimuvatele protseduuridele, oleks asjakohane täpsustavalt reguleerida antud eelnõuga üksiti ka sundtäitmise korraldus. Võttes arvesse täitemenetluses kehtivast formaliseeritusse põhimõtet ja asjaolu, et kohtutäituril puudub erialane väljaõpe lastega suhtlemisel ja perekonnavaidluste lahendamisel, siis jääb ebaselgeks, millist sisulist rolli omab kohtutäitur suhtlemiskorra määruse või kavandatud vanemluskokkuleppe täitmisel. Praktika on näidanud, et sundtäitmist kohtutäituri poolt kasutab kohustatud vanem üldjuhul erinevate kaebuste esitamiseks, menetluse venitamiseks ja teise osapoole kurnamiseks. Eelnõuga ei muudeta TMS norme, mis annavad võimalust menetlust jätkuvalt venitada. Arvestades, et lapse suhtluskorra täitmise täite menetluse eripära ja vältimaks lapse võõrdumise ohtu teisest vanemast, et ei tohiks suhtlemiskorra asjades vabatahtliku täitmise tähtaeg (TMS § 25) olla pikem kui 10 päeva. Kohustatud isikul jääb jätkuvalt võimalus menetlust venitada erinevate kaebustega ja mh taotleda täitemenetluse peatamist TMS § 46 lg 2 p 1 alusel. Suhtlemiskorra asjades peaks kaebuse esitamise võimalus olema välistatud , kui on soov täita eelnõu eesmärki - muuta suhtluskorra sundtäitmist puudutav menetlus selgemaks, efektiivsemaks. Juhul kui kohustatud isik esitab juba menetluse algatamisel kaebuse ja kohtutäitur (või kohus esialgse õiguskaitse raames) peatab menetluse või vaatab kaebuse läbi TMS § 217 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul, siis kaebuse esitamine ja selle lahendamine võib takistada ka TMS § 179 lg 2 eelduste täitmist – rikkumise tuvastamist ja avalduse esitamist võlgniku trahvimiseks. Teeme ettepaneku , et kui sundtäitmine ei õnnestu menetlusosalisest või ka lapsest tulenevalt, siis peab kohus algatama uue lepitusmenetluse, vajadusel tuleks ka määratud suhtluskord üle vaadata (eriti, kui lapse huvid on aja jooksul muutunud). Oluline on ka tähele panna, et lapse huvide muutumine võib olla tingitud last kasvatava vanema omakasust vm välistest asjaoludest. Praktikas on ka sagedased juhused kus lapsega kooselav vanem ei nõustu suhtluskorra lahendi t täitm a , kui lahuselav vanem ei maksa elatisraha. Siinjuures märgi me , et lapsest lahus elava vanema sissetuleku ajutine puudumine või ebapiisavus ei tohiks olla lapse seisukohalt takistuseks õigusele olla koos lahuselava lapsevanemaga PKS § 143 lg 1 tähenduses. Lepitusmenetlusega peab saavutama, et võimalikud lapsevanemate vahelised pretensioonid lahendataks väljaspool suhtluskorra täitmist. TMS-s peab olema sätestatud ka alus, millal on kohtutäituril õigus täitemenetlus lõpetada, kui kohtutäitur on täitedokumendi täitmist kontrollinud . Ettepanekuna võiks olla kohtutäituril võimalik täitemenetlus lõpetada kohtule uue lepitusmenetluse algatamise ettepaneku esitamisega. Riigikohtu 19.02.2020 tsiviilkolleegiumi kohtumäärus es 2-17-13244 on selgitatud, et TsMS § 563 lg 8 järgi saab täitemenetluse alustada üksnes kohtumääruse alusel, milles kohus on TsMS § 563 lg 7 p 1 mõttes sunnivahendid kindlaks määranud . Sama põhimõtet jätkab üldjoontes ka perelepitusseaduse eelnõu § 24, millega muudetakse TsMS sätteid. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse aga TsMS uue § 561 juures, et „ SKA on perelepitusseaduse § 5 kohaselt lepitusorgan LepS § 19 tähenduses ja SKA kinnitatud lepituskokkulepe on täitedokument TMS § 2 lõike 1 punkti 25 tähenduses. “ Sellest võib järeldada, et eelnõuga nähakse ka vanemluskokkulepet kui täitedokumenti. Et vanemluskokkuleppes sunnivahendeid ei määrata, siis läheb see vastuollu senise täitemenetluse põhimõttega. Teeme ettepaneku sätestada, et vanemluskokkulepe ei ole täitedokumendiks ega saa selle alusel taotleda ka täitemenetlusaegset elatisabi, st jätta eelnõust välja § 21 . Alternatiivselt tuleks sätestada, et täitedokumendiks ei ole selline vanemluskokkulepe, kus ei ole kokku lepitud rahalise elatise maksmises ning et elatisabi saab taotleda vaid sellise vanemluskokkuleppe alusel, milles on kokku lepitud rahalise elatise maksmises. Vanemluskokkulepped, millega lepitakse kokku suhtluskorras ja elatises, tuleb vormistada eraldi dokumentidena. Nii välistatakse lapsevanematevaheliste võimalike tasaarvelduste vm vastastikku sõltuvate nõuete esitamine täitedokumendi sundtäitmisel. Kui reeglina on elatise nõuetes sissenõudjaks laps, siis vanemluskokkuleppe puhul on sissenõudjaks lapsevanem. Seega vajab täiendavat analüüsimist olukord, kus hoolimata sõlmitud vanemluskokkuleppest esitab laps elatise sissenõudmise avalduse kohtusse oma seadusjärgse esindaja kaudu. Kas kohtulahend, millega mõistetakse välja elatis lapsele asendab või täiendab vanemluskokkulepet, kus elatist nõuab lapsevanem? Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 26 sättega, et kohtutäituri ettepaneku kohtus läbivaatamisel kohustatud isiku trahvimiseks on pool teks sissenõudja ja kohustatud isik. Sellised vaidlused võivad minna väga suureks ja põhimõtteliseks. Kui lõpuks otsustatakse, et sundtäitmist ei ole takistatud või sellel oli mõjuv põhjus, siis võivad eelnõus esitatud sõnastuse korral pooled jõuda seisukohale, et menetluskulud tuleb kanda kohtutäituri l . Võib kujuneda sarnane olukord , nagu on hetkel elatise võlgniku õiguste piiramise avalduste kohtu s menetlemisega , kus pooled on täitur ja võlgnik. Hetkel eelnõu § 26 sõnastatud nii, et kui sissenõudja taotleb, siis tuleb kohtutäituril kohustatud isiku trahvimise ettepanek esitada. Sõnastusest võib eeldada , et ettepaneku esitamise osas on kohtutäituril kui menetlejal kaalutlusõigus, ning sellisel juhul peab kohtu täitur ise olema võimeline otsustama, kas esitada kohtu l e trahvimise ettepanek või mitte . Samas võib ka eeldada, et kohtutäituril kaalutlusõigus puudub, mistõttu kaalutlusõigust eeldava kohtutäituri otsus jätte ettepanek esitamata on vaidlustatav ning erinevad kohtud võivad jõuda diametraalselt vastandlikele järeldustele. Märgime siinkohal, et trahvida saab reeglina väga konkreetselt sõnastatud õigusrikkumise korral, millise tuvastab pädev järelevalveorgan. Eelnõu § 26 järgi jääb mulje, et õigusrikkumise tuvastamise aluseks on sissenõudja avaldus. Sissenõudjal ei ole reeglina juriidilisi teadmisi, mille alusel kvalifitseerida isiku tegu õigusrikkumiseks. Seega ei tundu eelnõu § 26 olema kooskõlas karistusseadustiku § 2 lg 2 sätestatuga: „ Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. “ Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 26 kontseptsiooni selliselt, et kohtutäituril on õigus teavitada kohut lapsega suhtlemise korra takistamisest (vrdl kuriteoteate esitamine) kohustatud isiku poolt ning kohus otsustab, millisel viisil olukorra lahendab – kas määrab trahvi, muudab suhtluskorra lõpetab suhtluskorra määramise lahendi vm. Eelnõu sõnastusest ei ole kohtutäituril võimalik täpselt mõista, millega on õiguslikult sisustatud täitemenetluse takistamise mõiste. Ei ole üheselt selge, kas takistamiseks loetakse ka lapse enne suhtlusõiguse lahendi täitmist nälja se na hoidmi st või väiksemate laste puhul nende magamiskordade vahele jätmi st . Täitemenetluses on kohtutäituri tel olnud korduvalt juhtumeid , kus lapsega kooselav vanem ütleb, et laps ei taha. Kohtutäituril puuduvad erialateadmised lapse tegeliku tahte v ä ljaselgitamiseks . Sellele aspektile on tähelepanu juhtinud ka Õiguskantsler 27.03.2015 märgukirjas : „ 39. /…/ Seadusandja ei ole sätestanud, mil moel saaks täitur kohaliku omavalitsuse esindaja arvamusega arvestada ega ole andnud täiturile õigust kohaliku omavalitsuse esindaja ettepanekul täitetoimingu tegemisest keelduda, kui viimane leiab, et täitmine ei ole lapse parimates huvides 43. Tulenevalt eeltoodust olen seisukohal, et TMS ei takista küll täituril last ära kuulata, kuid ei võimalda kohtutäituril sisuliselt lapse arvamust arvesse võtta ega lapse parimaid huve esikohale seada, sest TMS-s puudub õiguslik alus, mis võimaldaks keelduda täitetoimingu tegemisest, kui täitmine oleks lapse parimate huvidega vastuolus. Seega on TMS selles osas vastuolus LÕK artiklitega 3 ja 12 ning PS § 27 lõikega 4, jättes lapsed täitemenetluses ilma seaduslikust kaitsest, mis vastaks rahvusvahelistele lapse õiguste põhimõtetele ning võimaldaks arvestada lapse parimate huvidega. “ Eelnõuga ei ole lahendatud Õiguskantsleri 27.03.2015 märgukirjas tõstatatud probleemi ja eelnõu on vastuolus LÕK artiklitega 3 ja 12 ning PS § 27 lõikega 4. Näiteks on praktikas on üsna sage stsenaarium, kus kohustatud vanem (täitemenetluse võlgnik) seisab passiivselt lapse kõrval ja ei tee otsest (aktiivset) takistust lapsel suhelda teise vanema. Kohtutäituril puudub oskus hinnata, kas tegu on lapse sooviga teise vanema mitte suhelda või kohustatud vanema mõjutusega. Meie hinnangul peaks paragrahv 179 lõige 2 olema sõnastatud järgmiselt: „(2) Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel ja lapse elukohajärgse , erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja või perelepitaja tõendi alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse.“ Seaduses ei ole reguleeritud, kas avalduse lahendamine peatab edasise täitemenetluse ehk kas kohtutäitur võib kohtule esitada avalduse korduvalt? Lõpetuseks leia me , et lapsega suhtlemise võimaldamisele aitaks oluliselt kaasa ka kohaliku omavalitsuse üksuste kohustamine lapse ja lapsest lahus elava vanema neutraalsete kohtumiskohtade loomiseks nii lühi- kui ka pikaajalisteks kohtumisteks. Sellisel juhul oleks lapsest lahus elaval vanemal võimalik kohtuda lapsega tema elukohalähedases kohas, mis vähendaks lapsele pika vahemaa läbimisega tekkida võivat koormust. Samuti oleks asjakohane täiendada PKS-i selliselt, et mitte laps ei elaks vahelduvas elukohas, vaid lapsevanemad elavad lapse elukohas vahelduvalt, kord on lapsega koos üks ja siis teine lapsevanem. See tagaks lapse huvidega (näiteks koolikohustuse täitmine, huviringides regulaarne osalemine jms) parema arvestamise ning ka koormab last vähem (elutingimuste muutmisest tulenev stressitase on lapsega koos viibiv vanema vahetumisel oluliselt väiksem kui regulaarsel elukoha vahetamise korral). Teeme ettepaneku korraldada eelnõu koostajate ja Koja esindajate täiendav nõupidamine antud eelnõu küsimuses suhtluskorra lahendite täitmisega kaasnevate võimalike probleemkohtade analüüsimiseks ja ennetavate meetmete lisamiseks eelnõusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Eipre Esimees Jaan Lõõnik, [email protected] , 6464619 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 18.05.2021 14:12 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Arvamuse esitamine perelepitusseaduse eelnõu kohta Manused: image001.jpg; KPK Perelepitusseadus.asice Lugupeetav Signe Riisalo Käesolevaga edastan Teile Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite arvamuse perelepitusseaduse eelnõu kohta (lisatud manuses). Lugupidamisega Merike Võsotskaja Sekretär Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda +372 53 0786 91 +372 64 63 773
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →