dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2021
Viit
1.5-1.1/1707-1
Registreeritud
18. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Gaas
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuni 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf676 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 18.05.2021 11:33 Adressaat: Mall Hiet <[email protected]> Teema: FW: Küsimus tööaja arvestamise osas Manused: image001.png; image002.png From: Kristjan Okas <[email protected]> Sent: Monday, May 17, 2021 1:10 PM To: Kristiina Kaasik <[email protected]> Subject: Küsimus tööaja arvestamise osas Tervist! Mõtlesin, kas pöörduda töö- ja pensionipoliitika osakonda või juristide poole – ilmselt see küsimus jõuaks juristide kätte lõpuks. Ning otsustasin Teile kirjutada juhuvaliku alusel. Pöördun Teie poole küsimuse osas, millega pöördusin ka TI poole ja sooviksin saada teada, kuidas SM olukorda tõlgendab (kirja lõpus on olukord pikemalt lahti kirjeldatud. Lühidalt: arvestusperiood on 4 kuud, 3 kuuga tehakse perioodi tööajanorm täis ja iga kuu lõpus on ületunnid välja makstud. Sisuliselt peab töötaja olema ühe kuu kodus, et keskmised tunnid tuleksid enam-vähem normaalsed kokku – kas selle kuu eest, kus ta ei tööta tööandja töökorralduse pärast, tuleb talle maksta või mitte?). Ma tean, et TLS käsiraamatus on konkreetne olukord välja toodud, kuid mind huvitab, kuidas sellise järelduseni on jõutud: St, kas SMis on keegi, kes teaks, kuidas selline väide käsiraamatusse sai? Või mis on selle aluseks? Kas SM on seisukohal, et TLS §33 lg 1 on säte, millest pooled ei saa teistsuguseid kokkuleppeid teha ja seepärast peab tööandja garanteerima, et vähemalt töötasu alammääras makstakse töötasu välja? Kas selline seisukoht ei lähe vastuollu faktilise olukorraga, kus töötaja on tegelikult juba saanud oma töötasu kätte selle eest? Või on SM seisukohal, et kui muust eriseadusest ei tulene teistsugust regulatsiooni (ajutine töövõimetus/omavoliline puudumine), siis TLS § 33 lg 1 on imperatiivne ja pooled ei saa sellest kõrvale kalduda, isegi siis, kui see tekitab tööandja jaoks näiliselt ebavõrdse olukorra, kus ta on töö eest juba makseid teinud, kuid siis peab veel lisaks ühe miinimumtöötasu juurde maksma? Aitäh Teile! Kristjan Okas jurist +372 5552 4892 AS Eesti Gaas ● gaas.ee ● Sadama 7, 10111 Tallinn ● +372 630 3003 AS Eesti Gaas vastab ISO 9001 ja 14001 standardile. From: Kristjan Okas Sent: Monday, May 17, 2021 10:06 AM To: '[email protected]' <[email protected]> Subject: Küsimus tööaja arvestamise osas Tervist! Pöördun TI poole küsimuses, milles sooviksime pisut sisendit: küsimus puudutab summeeritud tööaega ja selle tasu. Taust: Küsimuse illustreerimiseks võtame 2021. aasta. Töötajaga on kokku lepitud, et ta töötab summeeritud tööajaga ja arvestusperiood on 4 kuud. Ütleme, et selle stsenaariumi puhul läks keegi teine töötaja ära ja kuni uue leidmiseni peab ta selle võrra rohkem tööd tegema. Graafiku muutmine on toimunud poolte kokkuleppel. Vaatluse all on september – detsember 2021, kus normtunde perioodi peale kokku on 696. September – november töötas töötaja 5 päeva nädalas, 12 tundi päevas (tööaega), tasustatud aega nädalas on 60 tundi. Perioodi pikkus on 121 päeva ehk 17,29 nädalat. Kokku tuli töötunde 780 ehk 45,11 tundi 7 päevase perioodi kohta. Töötajaga oli kokkulepe, et reaalselt töötatud aeg makstakse välja kuu lõpus (tavapäraselt masktakse perioodi lõpus). Ehk siis – tekib olukord, kus septembri, oktoobri ja novembri eest saab töötaja suurt töötasu ja see makstakse talle koheselt välja. Kuid detsembri eest on tal 0 tundi. Küsimus(ed): 1. Kas selline olukord, kus tööandja jätab ühe kuu eest tasumata töötajale, kuna ta on selle tasu juba eelnevatel perioodidel kätte saanud, on lubatud? Kui jah, mis on selleks seaduslik alus? 2. Kui tööandja planeerib oma töötajate tööd ebaühtlaselt ja faktiliselt tekib töötajale kuu, kus ta ei käi tööl (ega saa selle eest tasu) ning selle põhjused ei tulene töötajast, kas tööandja on kohustatud selle kuidagi korvama? TLSi käsiraamat viitab RK lahendile 2-17-458 (lk 94, allmärkus 97) oma seisukoha kujundamisel, kuid see ei tundu olevat seotud selle küsimusega. Kui tööandja peab selle asja kuidagi tasustama, mis on selle õiguslik alus? Aitäh Teile! Kristjan Okas jurist +372 5552 4892 AS Eesti Gaas ● gaas.ee ● Sadama 7, 10111 Tallinn ● +372 630 3003 AS Eesti Gaas vastab ISO 9001 ja 14001 standardile.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel