dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri määruste muutmine

Sotsiaalministeerium · 18. mai 2021
Viit
18
Registreeritud
18. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎18 18.05.2021 Ministri määrus.asice708 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 18.05.2021 nr 18 Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 20 lõike 2 ja § 28 lõike 3 ning Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruse nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ § 8 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Kuni 30. juunini 2023. a registreeritakse õena ka Kohtla-Järve Meditsiinikoolis, Tallinna Meditsiinikoolis või Tartu Meditsiinikoolis velskriõppe läbinud isik, kui ta on sellele lisaks läbinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“. (42) Lõikes 41 nimetatud kvalifikatsiooni tõendab diplom velskri põhikoolituse õppekava täitmise kohta koos tunnistusega koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ eduka läbimise kohta.“. § 2. Sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ § 31 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses: „19) hematoloogia – transfusioloogia.“. § 3. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 4 lõike 3 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt: „6) hematoloogia, sealhulgas transfusioloogia lisapädevusega;“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministri määruste muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega sätestatakse ajutised erisused õdede registreerimise regulatsioonis. Muudatuste eesmärk on võimaldada registreerida õena koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ läbinud velskreid, et seeläbi tuua tervishoidu juurde vajaliku pädevusega tervishoiutöötajaid. Lisaks luuakse muudatustega õiguslik alus transfusioloogia käsitamiseks hematoloogia lisapädevusena, viies seeläbi määruse kooskõlla Tartu Ülikooli poolt 2019. a rakendatud hematoloogia uue programmiga. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialistid Vootele Veldre (teenistusest lahkunud) ja Mare Toompuu (tel 626 9331; e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel 626 9271; e-post: [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320; [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse järgmiste määruste redaktsioone: 1) sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määrus nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ (RT I, 23.08.2019, 12); 2) sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määrus nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (RT I, 28.06.2018, 20); 3) sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määrus nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ (RT I, 27.02.2020, 10). Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kolmest paragrahvist. Määruse §-ga 1 täiendatakse sotsiaalministri 4. aprilli 2007. a määruse nr 42 „Tervishoiutöötajate registreerimise aluseks olevate kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu“ § 8 kahe uue lõikega. Rakendussätetesse lisatava lõike 41 kohaselt registreeritakse õena ka Kohtla-Järve Meditsiinikoolis, Tallinna Meditsiinikoolis või Tartu Meditsiinikoolis velskriõppe läbinud isik, kui ta on sellele lisaks läbinud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli või Tartu Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“. Lisatava lõike 42 kohaselt tõendab lõikes 41 nimetatud 1 kvalifikatsiooni diplom velskri põhikoolituse õppekava täitmise kohta koos tunnistusega koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ eduka läbimise kohta. Varasematel aastatel on mitu velskri ettevalmistusega inimest avaldanud soovi osaleda koolituskursusel „Õed tagasi tervishoidu“, et tervishoidu naasta. Samas ei ole velskri ettevalmistusega inimeste osalemine nimetatud koolituskursusel olnud seni lubatud, kuna kehtiv õigus ei võimalda velskreid tervishoiutöötajana registreerida. Samas on tervishoius töötavate õdede arv Eestis ebapiisav, sidusrühmade hinnangute kohaselt on praegu puudu olevate õdede hulk mõõdetav sadades. Uue tööjõu ettevalmistamise kõrval on ressursitõhus meede tuua süsteemi tagasi sealt lahkunud tööjõudu. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool koostas 2020. aasta II pooles velskri ja õe õppekavade võrdlusanalüüsi. Selle eesmärk oli välja selgitada õppekavade sisuline erinevus ja õppekava lõpetajate ettevalmistuse erinevus võrreldes praegu kehtiva õe õppekava lõpetajatega ning koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ sisu sobivus velskri õppekava lõpetajale. Analüüsi tulemuste põhjal hinnati velskri õppekava võrdväärseks toonase meditsiiniõe õppekavaga. Mõlema varasema õppekava võrdlemisel praegu kehtiva õe õppekavaga ilmnes erinevus kaasaegse õendusabi sisus. Viimase kümne aastaga on õppekavas toimunud sisulised muudatused: lisandunud on õendusprotsess koos õendusdiagnoosimise ja dokumenteerimisega, muutunud on õendustoimingute metoodikad ja vahendid, samuti seadmed ja tehnoloogiad. Selleks, et meditsiiniõe õppekava lõpetanud oleksid tööturul konkurentsivõimelised, on senine riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu rahastatud koolituskursus „Õed tagasi tervishoidu“ sobiv võimalus oma teadmisi ja oskusi täiendada. Projekti õppekava koostamisel on arvestatud varasemate õpingute sisu ning praegust õppekava ja selle õpiväljundeid. Koolitus „Õed tagasi tervishoidu“ sisaldab järgmisi õppeaineid: õenduse alused ja esmaabi, õendusprotsess ja patsiendi õpetuse alused, õe eriala ained, farmakoloogia, kliinilise õenduse toimingud ja eesti keele õpe. Taastatud ja täiendatud oskuste praktiseerimiseks on õppekavas praktika. Koolituse läbimine eeldab alati ka eksami sooritamist, mis on võrdustatud õe teooria- ja praktikaeksamiga TTKS § 28 lõike 9 tähenduses. Seega saavad koolitatavad tunnistuse üksnes siis, kui nad sooritavad eksami. Analüüs järeldas, et kuna velskri ja meditsiiniõe õppekavade sisu ja maht on sarnased, siis katab koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ sisu ja maht vajalike teadmiste ja oskuste omandamise ühesugusel viisil ning on sobiv mõlema varasema õppekava lõpetajatele. Hinnanguliselt võimaldab kirjeldatud õiguslik muudatus tuua tervishoidu tagasi paarkümmend velskriharidusega inimest. Kirjeldatud õiguslikud muudatused jõustatakse rakendussätetena, neil alustel on võimalik velskreid registreerida õdedena täiendkoolituskursuste toel kuni 30. juunini 2023. aastal. Määruse koostajate hinnangul on kirjeldatud õigusliku lahenduse näol tegu erilahendusega, mis on vajalik jõustada kindla tähtajaga. Kui velskriharidusega inimeste huvi täiendkoolituskursuse vastu püsib suur, on võimalik nimetatud tähtaega tulevikus mõnevõrra pikendada. Muudatuse väljatöötamisel küsiti arvamust ka Terviseametilt, kellel ei olnud vastuväiteid velskrite täiendkoolituse toel tervishoidu tagasi toomisele. Määruse §-ga 2 täiendatakse sotsiaalministri 28. novembri 2001. a määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ § 31 uue punktiga, mille kohaselt on transfusioloogia hematoloogia eriala lisapädevus. 2 Tartu Ülikooli senat kinnitas 29.03.2019 hematoloogia uue programmi1, mille kohaselt on hematoloogia programmi raames võimalik omandada transfusioloogia lisapädevus. Võimaldamaks registreerida transfusioloogia lisapädevuse omandanud hematoloogide lisapädevus eriala registreerimisel, on vajalik määrust vastava sättega täiendada. Määruse §-ga 3 muudetakse sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ § 4 lõike 3 punkti 6 ja sätestatakse, et ka transfusioloogia lisapädevuse korral on residentuuri nominaalkestus hematoloogia erialal neli aastat. Muudatus on seotud määruse §-s 2 esitatud muudatusega ehk õigus viiakse kooskõlla Tartu Ülikooli poolt 2019. aastal rakendatud hematoloogia uue programmi tingimustega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatusest mõjutatud sihtrühmad ja sotsiaalne mõju Muudatus mõjutab järgmisi sihtrühmi:  koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ läbivad velskrid – hinnanguliselt kuni kümme inimest aastas, kes saavad tänu õiguslikule muudatusele end õena tervishoiutöötajate registris registreerida;  transfusioloogia lisapädevusega hematoloogia programmi järgi residentuuris õppima asuvad isikud – hinnanguliselt iga kümne aasta kohta 1–3 residenti, kel on vajadus registreerida nimetatud lisapädevus;  eelmiste sihtrühmade esindajaid tööle võtvad tervishoiuteenuse osutajad (TTO-d), oletuslikult jääb selliste TTO-de arv 3–5 piiresse;  eelmises alapunktis nimetatud TTO-de tervishoiuteenuseid kasutavad Eesti elanikud (suurusjärk raskesti hinnatav). Kui õiguslikest muudatustest kasu saavatele üksikisikutele on mõju väga oluline, on muudatuste mõju laiemates sihtrühmades ehk velskri ettevalmistusega isikute või residentuuris õppijate seas samas väike. Ka kõikide TTO-de ja kogu elanikkonna puhul on muudatuse mõju pigem marginaalne. Teisalt tuleb aga arvestada, et täiendava tööjõu pakkumine TTO-dele võib TTO või selle väiksema üksuse kontekstis olla väga olulise mõjuga, kuna võimaldab näiteks ülekoormuse tingimustes töötavatele inimestele pakkuda olulist oodatud leevendust ning parandada töötajate rahulolu ja suurendada tõenäosust tööjõuturul jätkata. Eelkirjeldatud positiivse mõju koondmõju võib aidata kaasa tervishoiuteenuste paremale kättesaadavusele ja ka tervishoiuteenuste kvaliteedile. Sihtrühma väiksusest tulenevalt on muudatuse mõju kogu tervishoidu arvestades siiski väike. Mõju riigiasutuste korraldusele ja majandusele Riigiasutustest mõjutab muudatus üksnes Terviseametit, kes saab muudatuste toel registreerida edaspidi õena ka täienduskoolituse läbinud velskreid. Mõju ameti töökorraldusele on marginaalne, kuna õdede registreerimine toimub ka praegu. Pigem eeldab muudatus tervishoiutöötajaid registreerivate ametnike informeerimist muutuvast õigusest. Mõju majandusele 1 https://meditsiiniteadused.ut.ee/sites/default/files/med/hematoloogia_residentuuriprogramm_korvalerialaga.pdf 3 Otsene mõju riigi majandusele puudub. Tervishoiuteenuste kvaliteedi paranemine võib avaldada kaudset positiivset mõju elanikkonna tervisele ning seeläbi majanduselus osalemisele ja majanduskasvule. Muud mõjud Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ja regionaalarengule puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulu inimesele ega TTO-le. Ühelt poolt on võimalik küll väita, et lühiajalises perspektiivis on tervishoiusüsteemist kõrvale jäänud ühe tervishoiutöötaja tagasitoomine süsteemi kulutõhusam, kui uue tervishoiutöötaja koolitamine. Kui tasemehariduses on ühe õe koolituse arvestuslik maksumus ca 10 000 eurot, siis koolituskursuse „Õed tagasi tervishoidu“ puhul jääb ühe koolituskoha maksumus enamasti ca 2500 euro juurde. Teisalt tuleb arvestada, et valdkonna terviklik tööjõupoliitika peab sisaldama nii uute tervishoiutöötajate piisaval arvul koolitamist, kui ka meetmeid, mis aitavad kunagi süsteemist lahkunud inimeste tagasitulekut toetada. Naasmise toetamine ei saa asendada piisaval arvul uute töötajate ettevalmistamist. Samuti ei ole praegu teada, milline on koolituse toel registrisse toodute tööjõus osalemise tegelik määr. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tartu Ülikoolile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Hematoloogide Seltsile, Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsile, Eesti Haiglate Liidule ja Eesti Nooremarstide Ühendusele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eesti Transfusioonmeditsiini Selts, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Tartu Ülikool ja Eesti Õdede Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teistelt tagasisidet määratud tähtajaks ei laekunud. 4
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel