Saatja: Tartu Ülikool <
[email protected]>
Saadetud: 17.05.2021 22:05
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Vastused EBINile uurimistöö "Meta-analüüsi ja replikatsiooni
koostöö FinnGeni ja TÜ Eesti Geenivaramu vahel" kohta
Tere!Esitame vastused EBINile uurimistöö "Meta-analüüsi ja replikatsiooni
koostöö FinnGeni ja TÜ Eesti Geenivaramu vahel" kohta.Teiega on jagatud
Webdesktop-i dokumenti, mis asub järgneval aadressil: LugupidamisegaEne
Mö
[email protected] 4050; 507 1174
Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogu poolsed lisaküsimused taotlusele „ Meta- analüüsi ja replikatsiooni koostöö FinnGeni ja TÜ Eesti Geenivaramu vahel “ Küsimused (esitatud 06 .0 5 .2021) : Vastused on 1. Palume taotluses täpsustada , mida uuritakse ja selgemalt välja tuua uuringu eesmärk . Taotlusest nähtub , et uuringus tehakse koostööd ja meta- analüüse , kuid mis on konkreetsed uuritavad konstruktid ? Uuritakse väga erinevaid haigusi ja fenotüüpe , esialgu keskendumata kindlatele haigusgruppidele . Kolme aasta jooksul on eesmärk läbi töötada kuni 500 harmoniseeritud haiguste fenotüüpi ( näiteks Parkinsoni tõbi , Alzheimeri tõbi , psoriaas , reuma , astma , glaukoom , hernia, uneapnoe ), mis on defineeritud kasutades olemasolevaid andmekogusid Helsingi Ülikooli FinnGen projekti uurimisrühma poolt . FinnGeni ja meie koostöö abil on võimalik saada parem arusaam sellest , kuidas inimeste geenivariandid mõjutavad meie tervist . Uuuringu konstruktid on geenivaramus läbiviidud ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute (nt. ülal loetud fenotüübid ) statistilised koondtulemused . Ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute metaanalüüs erinevate biobankade vahel suurendab tõeliste geneetiliste signaalide tuvastamise võimet , tänu suuremale valimi suurusele . Samal ajal annab vastavate fenotüüpide uurimine Eesti teadlastele võimaluse avastada Eesti-spetsiifilisi geneetilisi variante ja neid Soome Geenivaramu-sarnases ( FinnGeni ) andmestikus valideerida . 2 . Uurijad soovivad pseudonüümitud andmeid (13b) ja juba v äljastatud andmetele võivad uurijad küsida lisaandmeid uute hüpoteeside püstitamisel . Lisaks on taotluses toodud , et „ Käesoleva projekti raames tehtavad analüüsid ei põhine andmetel , mis võimaldavad tuvastada andmesubjekti “ . Pseudonüümitud andmed võimaldav ad ikka andmesubjekti tuvastada , kuivõrd muidu ei saaks lisaandmeid lisada . Seetõttu on vastamata küsimus , mida tegelikult nende andmetega uuringu lõpus tehakse . Kas anonüümitakse – s.t geenivaramu pseudonüüm kustutatakse ? Geenidoonorite andmed hoitakse geenivaramus tähtajatult , kui need ei kuulu geenidoonori soovil hävitamisele . Samas , käesoleva uuringu raames uurijate meeskonnale ( juht Prof T.Esko ) väljastatud andme kasutamine on ajaliselt piiratud antud taotluse tähtajaga . Käesoleva uuringu jaoks ei ole vaja andmeid de- pseudonümiseerida . Lisa- andmete all mõeldi geenivaramu andmestikku juba inkorporeeritud terviseandmeid geenidoonorite protseduurikoode , laboritestide tulemusi ja ravimikasutuse andmeid . Põhitaotluse sektsiooni 13.B on lisatud järgnev lause “ Uuringu meeskonnale tehakse andmed kättesaadavaks vaid antud taotluses välja tooduid ajaperioodiks ” 3. Palume esitada lisana soovitav andmekoosseis . Geenivaramus kasutakse uuringu läbiviimiseks lisaks geeniandmetele haiguste ICD-10 koode ( eesti keeles RHK-10, Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsiooni 10. versioon ), raviprotseduuride andmeid , väljakirjutatud ravimeid ja laboratoorsete testide tulemusi . Nimetatud andmete protsessimine ja analüüsimine viiakse läbi vaid taotluses nimetatud isikute poolt Tartu Ülikooli Teadusarvutuskeskuse turvalises keskkonnas . Väljaspoole geenivaramut ( FinnGeni projektile ) antakse üle vaid koondstatistilised tulemused . Näiteandmed nende kohta on toodud lisas . Uuringu tarbeks uusi andmeid ei koguta . Geenivaramu andmebaasis on andmed pseudonümeeritud kujul . Iga uuritava fenotüübi / haiguse kohta koostatakse kokkuvõte geenidoonortitest , kellel vastav fenotüüp esineb . Iga geenidoonori kohta on olemas genotüübi andmed , mis võimaldavad vajaminevaid statistilisi analüüse läbi viia . Vastav täpsustus on lisatud Põhitaotlusesse sektsioon 13.B.1 Lisa. Näited andmete tabelitest . Tabel 1. Terviseandmete tabel Eesti Geenivaramu geenidoonorite kohta , mida kasutatakse arvutuslike analüüside läbiviimiseks (Tartu Ülikooli Teadusarvutuskeskuse turvalises keskkonnas ) ainult taotluses nimetatud isikute poolt . Tulpades on toodud ära haigused / fenotüübid , ridades selle fenotüübi esinemine indiviididel (1- haigus esineb , 0-haigus ei esine , NA- haigust ei uurita selles soogrupis või indiviidil on mõni teine spetsiifiline diagnoosikood , mis välistab tema kaasamise vastava haigusfenotüübi analüüsis ). Tabel 2. Geneetilised andmed (imputed vcf?jah ), mida kasutatakse arvutuslike analüüside läbiviimiseks (Tartu Ülikooli Teadusarvutuskeskuse turvalises keskkonnas ) ainult taotluses nimetatud isikute poolt . Tabelis on 10. kromosoomi näitel info kahe eroneva proovi kohta . Tabel 3. Ülegenoomse assotsiatsioonianalüüsi koondstatistilised tulemused , mida jagatakse koostööpartneritega ( Helsingi Ülikooli FinnGeni projekt ).
UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Meta -analüüsi ja replikatsiooni koostöö FinnGeni ja TÜ Eesti Geenivaramu vahel Meta-analysis and replication collaboration between FinnGen and Estonian Biobank 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Uuringu põhieesmärgiks on meta -analüüs FinnGen uurimisrühma ja TÜ Eesti Geenivaramu (EGV) vahel, kasutades genotüübi, fenotüübi ja kogu genoomi hõlmavate assotsiatsioonianalüüside (GWAS) metoodikat. Tuginedes varasemale pilootprojektile (2019-2020) , on plaanis jätkata meta -analüüsil põhinevat koostööd, mille eesmärk on võimaldada ja täiustada uute leidude ristvalideerimist, teha olulisi täiustusi peenkaardistamisel, ning hinnata taoliste suuremahuliste meta -analüüsi projektide kasulikkust. 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Tõnu Perekonnanimi: Esko Ametikoht: Inimesegenoomika professor , asedirektor Organisatsioon: Genoomika instituut, Tartu Ülikool Telefon: + 372 53408499 e-post:
[email protected] 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Kadri Perekonnanimi: Reis Ametikoht: p rojektijuht Organisatsioon: Genoomika instituut , Tartu Ülikool Eesnimi: A bdelrahman Perekonnanimi: Elnahas Ametikoht: bioinformaatika spetsialist Organisatsioon: Genoomika instituut , Tartu Ülikool Eesnimi: Anu Perekonnanimi: Reigo Ametikoht: meditsiinigenoomika peaspetsialist Organisatsioon: Genoomika instituut , Tartu Ülikool Eesnimi: Sirje Perekonnanimi: Lind Ametikoht: a ndmeanalüütik Organisatsioon: Genoomika instituut , Tartu Ülikool Eesnimi: Priit Perekonnanimi: Palta Ametikoht: g enoomiinformaatika kaasprofessor 0,25 k Organisatsioon: Genoomika instituut , Tartu Ülikool 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad Uuring finantseeritakse Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli vahel sõlmitud lepingu alusel, lepingu nr 11-18/IK/18 , Lisaks prof. Tõnu Esko PRG1291, mis kestab kuni 31.12.2024 Uuringu üldmaksumus (summa) 580 000 EUR , mis on ette nähtud uurijate töötasudeks, pilvearvutuskuludeks ja fenotüübiandmete paremaks haldamiseks vajalikuks tarkvaraarendus eks. Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Kompensatsioon ei ole ette nähtud Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) Ei 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Mai 2021 – detsember 2024 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) Antud taotlust ei ole varem hinnatud Eestis ega välisriikides 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Varasemad ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute pilootprojektid, kuhu on juba kaasatud FinnGen (FG), Jaapani Biopank (BBJ), TÜ Eesti geenivaramu (EGV), Suurbritannia biopank (UKBB), Hunt Biopank (HB), Partners Biobank (PB), Generation Scotland (GS), ja kus on kasutatud levinud haiguste ICD koodide põhjal kirjeldatud definitsioone (näiteks glaukoom, kodade virvendusarütmia ja reumatoidartriit ) on andnud paljulubavaid tulemusi. Esialgsed haiguste definitsioonid koostatakse FinnGen -i poolt, kes kasutavad selleks üleriigilis i registreid. Need nimekirjad harmoniseeritakse kasutades ICD-10 (eesti keeles RHK-10, Rahvusvaheline haiguste ja nendega seotud terviseprobleemide statistiline klassifikatsioon). Esialgne pilootprojekt on demonstreerinud vastavust eelmainitud konsortsiumide ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringutega - mis viitab sellele, et erinevate andmekogude andmeid saab edukalt koos analüüsida ja et erinevate biopankade andmete põhjal tehtava uurimistöö tulemusi saab kasutada tunduvalt suuremate ühiste uuringute läbiviimiseks. Pi lootprojektis rakendati FinnGen - i poolt määratletud haiguste definitsioone ning seejärel kasutati samu definitsioone võimalikult täpselt teistes biopankades . FinnGen - i ja EGV vahelise varasema koostöö käigus on läbi viidud laiendatud pilootprojekt, et ühtlustada haiguste definitsioonid/tulemusnäitajad suurema kogumiku (30–40 haiguse) jaoks ja analüütiline strateegia meta - analüüsi jaoks. Kolme aasta jooksul on eesmärk läbi töötada kuni 500 harmoniseeritud haiguste fenotüüpi, mis on defineeritud kasut ades olemasolevaid andmekogusid. Uuringus kasutatakse kõikide geenidoonorite andmeid, sealhulgas imputeeritud geneetilisi profiile , metaboloomika , proteoomika ja geeniekspressiooni andmestikke, ning huvipakkuvate tunnuste, haiguste ning ravimi kasutamise kohta käivaid pseudonüümseid fenotüübiandmeid. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Käesoleva projekti eesmärgiks on jätkata koostööd FinnGen uurimisrühma ja EGV vahel, et uurida teaduse ja rahvatervishoiu seisukohast oluliste tunnuste (näiteks kehamassiindeks, vererõhk, vanus menopausi ajal jne) ja haiguste (näiteks kardiovaskulaarhaigused , II tüüpi diabeet, rinnavähk ja teised vähivormid, luu- ja lihassüsteemi haigused jne) seost geneetilise variatsiooniga. Uurimistöös kasutatakse EGV andmestikke (nii – oomika kui ka fenotüübiandmeid). Lisaks uuritakse ka geneetilise varieeruvuse seost ravi(mi)vastusega. Projekti metoodika on meta - analüüs, mille käigus teisele osapoolele jagatakse vaid assotsiatsioonuuringu (GWAS) koondstatistilisi andmeid. Esmaseid indiviiditasandi andmeid ei pea jagama ega edastama. Selles projektis teostab EGV geno - ja fenotüübi andmete statistilist analüüsi kuni 500 FinnGen - i projektis etappide kaupa defineeritavate haiguse fenotüüpide kohta. Helsingi Ülikool (UH)/FIMM (Soome molekulaarmeditsiini instituut) edastab EGV - le valitud haiguste fenotüüpide definitsioonid ja tarkvarakoodid arvutuslike andmetöötlus- ja analüüsitööde jaoks. Analüüside meetodid ja tehnilised üksikasjad määratakse kindlaks koostöös UH/ FIMMi töötajatega ning TÜ genoomika instituudi uurijad teostavad statistilisi analüüse. FinnGen - i projekti partneritele edastatakse vastava ülegenoomse assotsiatsioonuuringu (GWAS) koondstatistika andmed (GWAS-i tulemused) kasutamiseks meta - analüüsides ja muudes kahepoolselt kokkulepitud koostöötegevustes. UH/FIMM teostab meta - analüüse, kasuta des FinnGen -i, EGV ja UK Biobank- i koondstatistikuid. Täielik kokkuvõtlik statistika (iga variandi kohta nii meta - analüüsi kokkuvõtlik statistika kui ka iga biopanga individuaalne kokkuvõtlik statistika) tehakse kontrollitult kättesaadavaks kõigile FinnGen - i partneritele, sealhulgas TÜ genoomika instituudi huvitatud osapooltele. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Uuringus kasutatakse kõikide geenidoonorite pseudonüümitud andmeid, mis on EGV andmebaasis olemas, sealhulgas geneetilisi andmeid, metaboloomika , proteoomika ja geeniekspressiooni andmestikke, ning huvipakkuvate tunnuste, haiguste ning ravimi kasutamise ja kõrvaltoimete kohta käivaid fenotüübiandmeid. Täiendavat tervise andmete uuendamist teistest EGV- välistest andmebaasidest selle uuringu eesmärkide saavutamiseks ei teostata, kasutatakse vaid neid andmeid, mis on olemas EGV andmebaasis eelnevalt või lisatakse sinna tavapärase andmete täiendamise protseduuri käigus (nt rahvastikuregistrist, surma põhjuste registrist). Analüüsides võetakse arvesse geenidoonorite vanust ning teisi analüüsi-spetsiifilisi kovariaate (näiteks geenidoonorite EGV- ga liitumisel täidetud küsimustikust saadud andmed suitsetamise, haridustaseme ja teiste sotsiaaldemograafiliste näitajate kohta). Kuna uurimistöö iseloom eeldab lisaks juhtudele (uurimistöös huvipakkuvate feno - või genotüübiga isikud) ka kontrollide (isikud, kelle vastu andmeid võrreldakse, et välja selgitada geneetilised markerid, mis on seotud teatud tunnustega) kasutamist, on antud uurimistöös vaja kasutada võimalikult suurt hulka uuringusse sobivate geenidoonorite andmeid. Üldjuhul on kõik uuritava haigusega geenidoonorid „juhud“ ja uuritava diagnoosita geenidoonorid „kontrollid“. Ainult nii saab uuringutele tagada maksimaalse võimaliku võimsuse ja usaldusväärsuse. Ülalkirjeldatud tegevustega tegelevad EGV uurijad ja pseudonüümitud geenidoonorite andmeid väljaspoole EGV-d ei saadeta . Koostööpartneritega väljaspool EVG-d jagatakse vaid koondstatistika andmeid, mis ei võimalda indiviidi tasemel seoseid taasluua või järeldusi teha. Uurimistöö on jätkuva iseloomuga, sest uute andmete lisandumisel on teadlastel võimalik püstitada uusi hüpoteese ning teha täpsemaid analüüse paremini defineeritud olulise infoga. Uuringute läbiviimisel kasutatakse vastava valdkonna standardtarkvara, mis võimaldab läbi viia geneetilisi seoseuuringuid, meta -analüüse, geeniekspressiooni uuringuid jne, koostada geneetilisi riskiskoore ning analüüsida tunnuste omavahelisi seoseid. Vastavalt vajadusele kirjutatakse andmetöötluseks ja analüüsiks vajalikud skriptid programmeerimiskeeltes R, Perl , Python jne. 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. Uuritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena. Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Uuringusse kaastakse kõikide geenidoonorite andmed, k . a need, kelle andmed lisanduvad uuringuperioodi jooksul. 2021. aasta jaanuari seisuga oli geenidoonorite arv 202 282. Uuringu kontrollgrupi moodustavad geenidoonorid, kellel ei ole vastavat uuritavat fenotüüpi. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Käesoleva uuringu raames uusi geenidoonoreid ei värvata, uuringu EGV-s läbiviidavas töös kasutatakse ainult olemasolevate geenidoonorite pseudonüümitud andmeid. Geenidoonorid on liitunud geenivaramuga vabatahtlikkuse alusel ning allkirjastanud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi. Sellega on nad informeeritud, et EGV abil tehtavad uuringud on jätkuvad ja ei ole piiratud käesoleva aja teaduse tasemega ning et EGV vastutav töötleja võib väljastada teadus- ja arendustööks koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi ainult pseudonüümitud vormis, nii et geenidoonori isik jääb andmete saajale teadmata (Tervise- ja tööministri määruse nr 39 lisa „Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm“, (viimane redaktsioon RT I, 17.04.2019, 16, jõustunud 20.04.2019, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/4201/9016/SOM_11042019_m39lisa.pdf#)). Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? Uuringusse kaasatakse kõikide geenidoonorite andmed, kes on juba liitunud EGV- ga või liituvad uuringuperioodi jooksul. Võimalikult suurte andmemahtude kasutamine on vajalik, kuna näiteks harvad geenivariandid esinevadki harva ning nende tuvastamiseks on vaja uurida suuri kohorte. Lisaks annavad suuremad andmemahud võimaluse leidude valideerimiseks (juhud vs . kontrollid). Kolmandaks on see oluline ka uuringu võimsuse ja tulemuste usaldusväärsuse tagamiseks. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Kasutame juba olemasolevai d EGV geenidoonorite andmeid, s h eriliiki andmeid (tervise- ja geeniandmeid). Geenidoonorite tagasikodeerimist ei toimu. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Kuna kasutatakse vaid olemasolevaid andmeid, uus koormus geenidoonoritele puudub. 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? Koeproove uurimistöös ei kasutata . Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? - Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? - Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? - 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf 1. Isiku autonoomia respekteerimise printsiip. Kõik geenidoonorid on liitunud EGV- ga rangelt vabatahtlikkuse alusel. Seda reguleerib IGUS § 9 - Geenidoonorluse vabatahtlikkus. Kedagi ei diskrimineerita geenidoonoriks saamisel ega ka geenidoonoriks olemise fakti alusel (IGUS 5. peatükk - Diskrimineerimise keeld). Piiratud teovõimega isikute geenidoonoriks saamise tingimusi reguleerib IGUS § 13 - Piiratud teovõimega ja otsusevõimetu isik. Geenidoonoritel on õigus enda nõusolek igal aja tagasi võtta (IGUS § 12 - Geenidoonoriks saamise nõusolek). Geenidoonoritel on õigus keelata oma terviseseisundi täiendamine teistest andmekogudest (IGUS §11 lg (6)). EGV ei väljasta linkimiseks teiste andmekogudega nende geenidoonorite andmeid, kes on keelanud oma andmete täiendamise. Käesolevas uuringus osalevad uurijad arvestavad kõiki geenidoonorite seadusest tulenevaid õigusi. Geenidoonoritel on IGUS-e § 10 alusel õigus taotleda depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusevastaselt on tal õigus taotleda koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist. IGUS § 12 lg (4) punkt 7 kohaselt on geenidoonoril õigus enda nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eelpool nimetatud õigustest on geenidoonorid informeeritud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi infolehe kaudu (vt. https://geenidoonor.ee/infoleht ). 2. Mittekahjustamise printsiip Et uurimistöö viiakse läbi olemasolevate andmete alusel, ei põhjustata uuritavat ele võimalikke terviseriske (nt proovide kogumine) ega lisakoormust (nt küsimustike, ankeetide täitmine). Uurimistööks väljastatakse andmeid ainult pseudonüümituna või koondstatistikutena ja tingimusel, et väljastatavaid andmeid on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori kohta. Andmete analüüsimine toimub kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja uurimistöösse on kaasatud oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased. Partneritega jagatakse ja publikatsioonides avaldatakse ainult analüüside koondstatistikuid, mis ei võimalda uuringus osalejate re -identifitseerimist. Uuringu tulemused ei kahjusta geenidoonoreid. 3. Heategemise ja õigluse printsiip Uurimistöö tulemustest saavad kasu mitte ainult võrdselt kõikidele geenidoonoritele, vaid ka teistele Eesti elanikele. Uurimistöö tulemused on muuhulgas vajalikud personaalmeditsiini arendamiseks Eestis. Antud uurimistöö on oluline, sest aitab edendada teaduse arengut ja väärindab sellega geenivaramut kui teaduse infrastruktuuri lisades andmeid uuritavate haiguste ja seisundite geneetiliste seoste kohta. Uurimistöö tulemused on eelduseks geenidoonorite ootuste täitmisele ehk personaalse tagasiside andmiseks vajaliku teadusliku osa loomisele. Töö üldistatud tulemusi jagatakse laiema avalikkusega ning publitseeritakse rahvusvahelistes eelretsenseeritud ajakirjades, et edendada vastava valdkonna teadmisi. 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Jah Vajadusel kirjeldada, kuidas tagatakse uuringus osalemise vabatahtlikkus ja välditakse uuringus osalejate mistahes lubamatut mõjutamist uuringus osalemiseks. Geenidoonorid on liitunud Eesti geenivaramuga vabatahtlikult ja allkirjastanud informeeritud nõusoleku vormi. Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? Ei Nimetada, millisesse haavatavate gruppi uuritavad kuuluvad ning milles seisneb nende haavatavus . Vajadusel, st kui uuring viiakse läbi tuginedes isiku nõusolekule, kirjeldada informeeritud nõusoleku saamise protseduuri. Kui uuring tugineb nõusolekule, lisada nõusoleku vorm. Need tegevused peavad tagama, et isikud saavad aru uuringus osalemisega kaasnevatest riskidest. Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? Ei Kirjeldada, kuidas informeeritakse ja saadakse eestkostjalt või seaduslikult esindajalt nõusolek piiratud teovõimega, sh laste uuringus osalemiseks. Kõik uuringus osalevad indiviidid on täisealised inimesed, kes on andnud nõusoleku ja vabatahtlikult ühinenud EGV - ga . Kas uurimisobjektiks on alaealised? Ei Esitada osalejate vanust puudutav info. Kirjeldada alaealise vanematelt osalemisnõusoleku saamise protseduuri. Kirjeldada, kuidas küsitakse alaealise nõusolekut või arvestatakse alaealise arvamust võrdeliselt tema ea ja küpsusastmega. Kirjeldada, kuidas tagatakse alaealiste heaolu. Selgitada, mis põhjusel kaasatakse uuringusse alaealisi. Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Selgitada, missugune haigus/seisund/puue on uuritavatel. Käesolevas uuringus ei keskenduta ühelegi haigusele eraldi, vaid kasutatakse terviseandmete andmebaasi geenidoonorite andmetega. Nende andmete abil defineeritakse kuni 500 haigust/fenotüüpi ja iga vastava doonorite grupi kokkupanekuks kasutatakse andmeid ka epikriisidest . Kirjeldada värbamise, kaasamise ja väljajätmise kriteeriume ning informeeritud nõusoleku saamise protseduuri. Patsiente haiglatest ei värvata. Teised andmed on kogutud väljaspool arst-patsiendi suhet (näiteks geenidoonori terviseandmete küsimustik, geeniandmed). Kirjeldada, mida tehakse juhuleiu juhusliku tulemuse korral ja kuidas informeeritakse sellest uuritavaid. Kuna uuringu tulemusteks on koondandmestikud, indiviidi-põhiseid juhuleide ei teki. Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? Ei Kirjeldada, missuguseid proove kogutakse. Kirjeldada proovide kogumiseks kasutatavaid protseduure sh kas kasutatakse varem kogutud proove. Selgitada, kuidas tagatakse uuritavate õigused. Selgitada, mida tehakse proovidega pärast uuringu lõppemist. 13 b Isikuandmed ja andmestikud Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Täpne andmete koosseis, mis on vajalik uuringu läbiviimiseks (võib esitada lisana). Uuringus kasutatakse juba varasemalt geenivaramuga liitunud geenidoonorite tervise- ja geeniandmeid kas pseudonüümituna või koondstatistikuna. Täpsemalt kaastakse uuringusse diagnoosid (ICD-10), protseduurid ja ravimid, ning labori näidud. Geneetiliste riskifaktorite tuvastamiseks kasutatakse imputeeritud geneetilisi profiile Kinnitada, et informeeritud nõusolek on olemas või saadakse enne uuringu algust, kui uuring põhineb nõusolekul. Jah, kõik geenidoonorid on allkirjastanud geenidoonoriks saamisel nõusoleku vormi. Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest). Kuna uuritavate fenotüüpide valik ja nende defineerimise võimalused on väga laiad ning indiviide kaasatakse uuringusse kas juhtude või kontrollidena, on vajalik kasutada nii paljude isikute võimalikult täielikke andmeid kui võimalik. Kas andmesubjektid on tuvastatavad? Kui jah, siis kirjeldada, kuidas on täidetud järgmised tingimused: pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; teadus- või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. EGV andmebaasis on geenidoonorite andmed pseudonüümitud kujul. Antud uurimistöö raames andmete de - pseudonüümimist ei toimu. EGV uurijatele väljastatakse eranditult vaid pseudonüümitud andmed. Uuringu meeskonnale tehakse andmed kättesaadavaks vaid antud taotluses välja tooduid ajaperioodiks Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo - positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Ei Selgitada, missuguseid meetodeid kasutatakse uuritavate jälgimiseks, järelevalveks ja vaatlemiseks. Selgitada uuritavate profiili loomise meetodeid. Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua. Selgitada, kuidas toimub uuritavate profiili jaoks andmete kogumine ning nende teavitamine võimalikest tagajärgedest ja kaitsemeetmetest. Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Selgitada, missugusest andmebaasist (registrist, andmekogust) või allikast andmed pärinevad. Uuringusse kaasatud isikute andmed pärinevad EGV andmebaasist. Selgitada, kuidas informeeritakse uuritavaid nende õigustest ja võimalikest riskidest, mida andmete töötlemine võib kaasa tuua. Informeerimine toimus isikute geenivaramuga liitumisel. Selgitada, miks on kõik töödeldavad andmed asjakohased ja vajalikud (lähtudes andmete minimeerimise põhimõttest). Andmed, mida kasutatakse on vajalikud analüüside teostamiseks. Selgitada, miks ei ole võimalik uurida uurimisobjekte nii, et saadud andmed oleksid anonüümsed või pseudonüümsed (kui on asjakohane). Kasutatakse pseudonüümseid või koondstatistilisi andmeid. Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? Ei Selgitada, kas andmed on avalikult kättesaadavad (avatud andmete registrid ja andmekogud) ja neid võib uurimistöös vabalt kasutada. Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? Ei Selgitada, missuguseid isikuandmeid eksporditakse või imporditakse. Kui jah, siis millistesse ja millistest riikidest. Selgitada, milliseid kaitsemeetmeid rakendatakse, millisetel alustel (leping vms) andmeid edastatakse ning kuidas tagatakse uuritavate õigused. Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine ? Ei Kui analüüs põhineb jooksvalt andmesubjekte tuvastada võimaldaval kujul kirjeldada, kuidas pärast uuringu läbiviimist ja eesmärkide saavutamist isikuandmed hävitatakse/ anonüümitakse; Käesoleva projekti raames tehtavad analüüsid ei põhine andmetel, mis võimaldavad tuvastada andmesubjekti. lisada hinnang, kuidas on välistatud andmesubjektide kaudne tuvastamine pärast isikut otseselt tuvastada võimaldavate andmete hävitamist. Uuringus ei kasutata isikuandmeid, mis võimaldavad isikute otsest tuvastamist. 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? Ei Vajadusel selgitada eetilisi lisariske, mis võivad tuleneda asjaoludest nagu tehisintellekt, personaalmeditsiin, sõjaliste partnerite kaasamine, uued arengud neurobioloogias , geenitehnoloogias, nanotehnoloogias, inimese-masina suhtluses, androidide ja küborgide loomisel jne. 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu andmekogu. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu eesmärkide täideviimine . Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) Uuringu tarbeks uusi andmeid ei koguta. 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. Uuringu tarbeks eraldi andmeid ei koguta. Uuringus kasutatakse EGV geenidoonorite terviseandmeid. Geenidoonorite andmed hoitakse geenivaramus tähtajatult, kui need ei kuulu geenidoonori soovil hävitamisele (IGUS § 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste säilitamine (1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul.) Nii EGV kui ka Helsingi Ülikooli teadlastele turvalise keskkonna kaudu projekti kestel kättesaadavaks tehtud andmed kustutata kse pärast projekti lõppu ( 31.12.2024 ). Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Andmete pseudonüümimine EGV - s on teostatud juba eelnevalt geenidoonorite andmete andmebaasi liitmise käigus. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida ? Täpsustada, mitme geenidoonori andmed depseudonüümitakse . Selgitada, mis otstarbel andmed depseudonüümitakse . Ei Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Kõik EGV teadlased töötavad uurimustöö läbiviimisel TÜ turvalises Teadusarvutuskeskuse arvutiserverites (TÜ Teaduspilv) . EGV töö tulemusel tekitatud koondstatistika andmed edastatakse krüpteeritud kujul Helsingi Ülikooli turvalisse Teaduspilve, millele antakse juurdepääs vaid volitatud isikutele. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. TÜ T eaduspilv on turvaline keskkond, kust uurijatel pole võimalik andmeid alla laadida. Juurdepääs uuringu andmetele antakse vaid EBIN -i loal olevatele uurijatele, kes on allkirjastanud konfidentsiaalsuslepingu. Üksnes TÜ teadlastel on ligipääs pseudonüümsetele andmete le . Soomes vastutab andmete turvalise kasutamise eest Helsingi Ülikool. Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 23.03.2021 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Vastutava uurija CV https://www.etis.ee/CV/T%C3%B5nu_Esko/est