Sotsiaalministeerium · 17. mai 2021
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
17.05.2021 nr 54
Aktsiaselts Järvamaa Haigla funktsionaalse
arengukava I ja II etapi kinnitamine
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele
arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse
arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava
läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. aprilli 2021. a koosolekul tehtud ettepanekust
kinnitan AS Järvamaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi (lisatud).
Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
tähtaegadel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri 17.05.2021 käskkirjaga nr 54
„Aktsiaselts Järvamaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“
AS JÄRVAMAA HAIGLA
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
I ETAPP
Paide 2021
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
1. ARENGUKAVA ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID .................................... 4
1.1. HAIGLA TEGEVUSE ÜLDINE EESMÄRK ......................................................................................... 4
1.2. MISSIOON, VISIOON JA PÕHIVÄÄRTUSED .................................................................................... 4
1.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID 2020-2024 ................................................................................. 5
2. TEENINDUSPIIRKONNA KIRJELDUS ......................................................................................... 6
2.1. TEENINDUSPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ................................................................................ 6
2.2. TEENINDUSPIIRKONNA SUURUS JA RAHVASTIK ........................................................................... 8
3. ÜLEVAADE TERVISHOIUTEENUSTEST ................................................................................... 11
3.1. AS JÄRVAMAA HAIGLA STRUKTUUR ......................................................................................... 11
3.2. AS JÄRVAMAA HAIGLA RAVITEGEVUS PERIOODIL 2016-2019 ................................................... 12
3.2.1. ERAKORRALINE MEDITSIIN ...................................................................................................... 12
3.2.2. STATSIONAARNE RAVI............................................................................................................. 12
3.2.3. PÄEVARAVI ............................................................................................................................ 14
3.2.4. AMBULATOORNE RAVI ............................................................................................................. 14
3.2.5. OPERATSIOONID, PROTSEDUURID, UURINGUD .......................................................................... 15
3.2.6. TAASTUSRAVI ........................................................................................................................ 16
3.2.7. SOTSIAALTEENUSED............................................................................................................... 17
3.2.8. KOOSTÖÖ ESMATASANDI TERVISHOIUTEENUSTE OSUTAJATEGA ................................................ 17
4. RAVIMAHTUDE PLANEERIMINE AASTANI 2030 .................................................................... 19
5. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS ....................................................................................... 23
6. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSED .................................................................................. 26
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................................... 27
2
SISSEJUHATUS
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Järvamaa Haigla hetkeolukorrast
ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2021-2030. Dokument on sisendiks
funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Järvamaa Haigla hoonete
arendustegevused.
Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja -strateegia
hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja
seadusandlusest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on
kasutatud AS Järvamaa Haigla strateegilisi dokumente ja Tervise Arengu Instituudi
andmebaasi ning haigla personali arutelude tulemusi.
Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Järvamaa Haigla vastutuspiirkonna
rahvastikunäitajaid, AS Järvamaa Haigla ravitegevust perioodil 2016-2019, planeeritavaid
ravimahte aastaks 2030 ning haigla personali hetkeolukorda. Teenusmahtude prognoosimisel
tuginetakse haigla poolt tellitud demograafilisele prognoosile (koostaja OÜ Cumulus
Consulting). Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi
arengusuundi.
Käesolev dokument koostati 2020. aasta novembris-detsembris. Koostajad tänavad kõiki, kes
aitasid kaasa arengukava valmimisele.
3
1. ARENGUKAVA ALUSEKS OLEVAD STRATEEGILISED EESMÄRGID
1.1. Haigla tegevuse üldine eesmärk
AS Järvamaa Haigla on Järvamaa kohalike omavalitsuste poolt moodustatud aktsiaselts, mis
osutab elanikkonnale erinevaid ambulatoorseid ja statsionaarseid eriarstiabi, hambaravi,
õendusabi ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Haigla on Kesk-Eestis elavatele inimestele tervishoiuteenuste osutajana strateegiliselt oluline
organisatsioon, tagamaks piirkonnas kvaliteetsete tervishoiuteenuste olemasolu,
kättesaadavuse ja seeläbi turvatunde. Lähimad analoogseid ambulatoorseid ja
statsionaarseid eriarstiabi teenuseid osutavad haiglad asuvad 100 kilomeetri raadiuses –
põhjas, lõunas, idas ja läänes.
AS Järvamaa Haigla eesmärk on olla Kesk-Eesti meditsiinikeskus, mis pakub kvaliteetset
arsti-, õendusabi- ja rehabilitatsiooniteenust. Haigla töötab selle nimel, et kõigil abivajajatel on
Järvamaa haiglas head võimalused tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse kättesaamiseks ja
oma tervisliku potentsiaali arendamiseks.
Haigla üheks suunaks on ka sisuline koostöö esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega,
sealhulgas infrastruktuuri pakkumine 2019. aastal valminud Paide esmatasandi
tervisekeskuses.
1.2. Missioon, visioon ja põhiväärtused
Missioon
AS Järvamaa Haigla missiooniks on osutada kaasaegseid tervishoiuteenuseid ja pakkuda
inimesekeskseid terviselahendusi mis mõjutavad positiivselt inimese tervist, suurendavad
sotsiaalset kindlustunnet ja turvalisust
Visioon
AS Järvamaa Haigla on kvaliteetseid tervishoiuteenuseid pakkuv, usaldusväärne ja
jätkusuutlik esmavaliku tervishoiu keskus kõigile abi ja nõustamist vajavatele inimestele.
Oleme õppiv, arenev ja konkurentsivõimeline organisatsioon, panustame oma töötajatesse
ning oleme hinnatud tööandjana
4
Põhiväärtused
AS Järvamaa Haigla põhiväärtused on: inimesekesksus, empaatia, koostöö, vastutustunne ja
usaldusväärsus
1.3. Strateegilised eesmärgid 2020-2024
AS Järvamaa Haigla strateegilised eesmärgid aastateks 2020-2024:
1. Kvaliteetne inimesekeskne tervishoiuteenus
2. Majanduslik jätkusuutlikkus
3. Rehabilitatsiooni ja teiste tugiteenuste mahtude kasv
4. Nõutele ja teenustele vastav taristu ning infosüsteemid
5. Koostöö ja arendustegevuse järjepidevus
5
2. TEENINDUSPIIRKONNA KIRJELDUS
2.1. Teeninduspiirkonna üldiseloomustus
AS Järvamaa Haigla peamiseks teeninduspiirkonnaks on Kesk-Eesti: Järva vald, Paide linn
ja Türi vald Järvamaal, Vändra alev, Vändra, Kadjaste ja Suurejõe kandid Põhja-Pärnumaa
vallas Pärnumaal ning Jäneda, Lehtse ja Vajangu kandid Tapa vallas Lääne-Virumaal.
AS Järvamaa Haigla on ainus Kesk-Eestis asuv üldhaigla, mille koosseisu kuuluvad
ambulatoorne eriarstiabi ja erakorralise meditsiini osakond, statsionaarne intensiiv- ja
aktiivraviosakond, statsionaarne õendusabiteenus ning taastusravi ja rehabilitatsiooni
teenused.
Teeninduspiirkonnas elas 1. jaanuari 2020 seisuga 34 941 elanikku, rahvaarv on kahanemas.
Järva maakonnas elas 01.2019 seisuga 30 687 elanikku (01.2009 seisuga 36 130). Samas
on haigla teeninduspiirkond patsientide vaba liikumise võimalusest, naaberhaiglate
tervishoiuteenuste profiilide muutumisest, kiirabi- ja regionaalreformist tulenevalt suurenenud,
haarates kogu Kesk-Eesti regiooni ja moodustab hinnanguliselt rohkem kui 35 000 elanikuga
piirkonna.
Tervishoiuteenuste suurem tarbimine ja igakülgne eriarstiabi teenuse vajadus Kesk-Eesti
regioonis ilmneb erakorralise meditsiini osakonna (EMO) külastusstatistikast. Kui 2015. aastal
külastas Tervise Arengu Instituudi andmetel AS Järvamaa Haigla EMO 10 503 patsienti, siis
2019. aastal vajas haigla EMOs abi juba 11 783 patsienti. Pöördumiste arv erakorralise
meditsiini osakonda on viimase viie aastaga suurenenud 1288 patsiendi võrra. 2019. aastal
kasvas pöördumiste arv 2018. aastaga võrreldes 449 patsiendi võrra (joonis 1). Eelneva
aastaga võrreldes suurenes AS Järvamaa Haigla EMO külastatavus 2018. aastal 5,3 %.
14 000
11 334 11 783
12 000 10 503 10 671 10 736
10 000
8 000
6 000
4 000
2 000
0
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. Pöördumised AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda 2015-2019 (TAI
2020)
6
AS Järvamaa Haiglas töötab 2020. aasta novembri seisuga 232 töölepinguga ja 74
käsunduslepinguga töötajat.
Ambulatoorset eriarstiabi teenust osutatakse 2020. aasta novembri seisuga kaheksal erialal,
osutatakse statsionaarset õendusabi ja toimuvad ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud.
2019. aastal teostati haiglas 41 625 ravijuhtu, ambulatoorsel eriarstiabi vastuvõtul 38 139
ravijuhtu, õdede iseseisval vastuvõtul 7734 ravijuhtu, ämmaemandad tegid 1389 iseseisvat
vastuvõttu. Koduõendusteenuse osutamiseks käidi patsientide juures visiidil 4475 korral,
teenust osutatakse kolme Järvamaa omavalitsuste piires.
Haiglas on 101 litsentseeritud voodit statsionaarse eriarstiabi ja õendusabi teenuste
osutamiseks, sh:
Iseseisev statsionaarne õendusabi - 24 voodit
Kirurgiaosakond - 37 voodit
Sünnitusosakond -10 voodit
Sisehaiguste osakond - 30 voodit
Haigla on sõlminud koostöölepingud kolme Eesti suurema haiglaga:
Tartu Ülikooli Kliinikum - 30.03.2016
Ida-Tallinna Keskhaigla - 30.03.2016
Põhja-Eesti Regionaalhaigla - 08.01.2018
Haiglas osutatakse hambaravi ja hambaproteesi teenust. 2019. aastal külastas 5320 inimest
hambaarsti ja 623 inimesele tehti hambalaboris uued proteesid. Hambaproteesid
valmistatakse vastavates ruumides, kasutades kaasaegset tehnoloogiat.
Rehabilitatsiooniteenuste osutamisel on haiglal kaks suunda: sotsiaalse rehabilitatsiooni
suund ja tööalase rehabilitatsiooni suund. Lepingupartneriteks on Sotsiaalkindlustusamet ja
Töötukassa. Rehabilitatsiooniteenuste raames osutatakse spetsialistide poolt erinevaid
spetsiifilisi teenuseid, mille mahtu on viimastel aastatel oluliselt suurendatud. 2019. aastal
osutati erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid 176 kliendile - lastele, täiskasvanutele ja
psüühilise erivajadustega inimestele.
Uute Tervisekeskuste valmimisega näeb haigla tihedamat ja konstruktiivsemat
koostöövõimalust esmatasandi tervishoiuteenuse osutajatega. Planeeritavalt hakkab haigla
7
osutama Paide ja Türi perearsti praksistele või tervisekeskustele koduõenduse, füsioteraapia
ja ämmaemandas teenust.
AS Järvamaa Haigla teeb süsteemselt ja regulaarselt koostööd riigiasutuste, Järvamaa
omavalitsuste, perearstide, erialaseltside, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, Tallina- ja Tartu
Tervishoiukõrgkoolide, kutseõppeasutuste ja teiste organisatsioonidega tervishoiu- , sotsiaal-
ja hoolekande valdkonnast.
Haigla on dünaamiline organisatsioon, kus lisaks tervishoiuteenuste osutamisele sooritatakse
ka kõik olulised tugiteenused nõuetekohaseks tervishoiuorganisatsiooni toimimiseks. Haiglal
on oma haldusteenistus, mille koosseisu kuuluvad infotehnoloogiaüksus, toitlustusüksus,
puhastusüksus ja pesuüksus.
Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega, kellele pakutakse haigla
poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid ning võimaldatakse lepingulisel
alusel juurdepääsu haigla infosüsteemile, mille kaudu saavad väliskasutajad muuta oma tööd
patsiendiga lihtsamaks ja efektiivsemaks. Esmatasandi teenuseosutajatel on võimalus enda
valikul suunata patsiente nii eriarstiabi kui iseseisva õendusabi teenustele AS Järvamaa
Haiglasse või mõne teise nende poolt valitud teenuseosutaja juurde.
2.2. Teeninduspiirkonna suurus ja rahvastik
AS Järvamaa Haigla teeninduspiirkonnad hõlmab Järva maakonna (2674,1 km2) kolme
omavalitsusüksust (Paide linn ja Türi vald ) ning Pärnu maakonnast osa Põhja-Pärnumaa valla
territooriumi (Vändra alev, Vändra, Kadjaste ja Suurejõe kandid) ja Lääne-Viru maakonnast
osa Tapa valla territooriumi (Jäneda, Lehtse ja Vajangu kandid). Teeninduspiirkonna maa-ala
suurus on ligi 2900 km2.
Järva maakonna administratiivseks keskuseks on geograafiliselt Eesti keskel paiknev Paide
linn (7697 elanikku). Teiseks maakonna tõmbekeskuseks on vallasisene Türi linn (4915
elanikku). Järva maakonna asustustihedus, 11,3 elanikku km2 kohta (ja teeninduspiirkonna
asustustihendus 12 elanikku km2 kohta) on Eesti keskmisest (30,8 elanikku km2 kohta)
oluliselt madalam.
Viimasel paarikümnel aastal on rahvaarv nii negatiivse loomuliku iibe kui ka negatiivse
rändeiibe tagajärjel teeninduspiirkonnas järjepidevalt kahanenud. Eelkõige on probleemiks
nooremaealiste väljaränne Eesti suurematesse keskustesse.
8
Piirkonna tarbeks spetsiaalselt koostatud rahvastikuprognoosi järgi jätkab rahvaarv
kahanemist ka tulevikus - aastaks 2025 umbes 2300 elaniku võrra ning aastaks 2030 umbes
4500 võrra ligikaudu 30 500 elanikuni (joonis 2).
32 642
34 941
34 479
34 017
33 556
33 096
32 196
31 757
40 000
31 326
30 904
30 487
35 000
30 000
25 000
20 000
15 000
10 000
5 000
0
Kogurahvastik
Joonis 2. Teeninduspiirkonna rahvastiku prognoos aastani 2030 (AS Järvamaa Haigla)
Sarnase dünaamikaga näeb rahvaarvu vähenemist ette ka Järva maakonna kohta koostatud
Statistikaameti rahvastikuprognoos.
Vanusjaotuses moodustavad kuni 18 aastased lapsed 18%, tööealised (vanusrühm 19-64
eluaastat) 58% ja eakad (vanusrühm 65+ eluaastat) 23% kogurahvastikust. Sugude suhe on
kokkuvõttes tasakaalus – mehed moodustavad 49% ja naised 51% kogurahvastikust. Samas
on vanusjaotuse lõikes suured erisused – nooremas tööeas on enam mehi ning vanemates
vanuserühmades naisi. Kui vanuses 20-29 on sugude suhe 1,31, siis vanuses 65+ vastavalt
0,56.
Ülalpeetavate määr (ülalpeetavate (so 0—14-aastaste ja vähemalt 65-aastaste)
põlvkondade summaarse arvukuse suhet vanusrühma 15—64-aastaste arvukusse) on
väärtuses 0,62. Demograafiline töösurve indeks (mõõdab eelseisval kümnendil tööturule
sisenevate noorte ja sealt vanuse tõttu välja langevate inimeste suhet) ei ole tulevikuvaatavalt
positiivne. Kui indeks on ühest suurem, siis siseneb tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanuse
tõttu potentsiaalselt välja langeb. Järva maakonnas on indeksi väärtuseks 0,68.
Eelnev tuleb selgelt välja vaadates rahvastikupüramiidi, kus tööealiste suuremad
vanuserühmad on vanuses 55-64 eluaastat ehk järgneval kümnendil suureneb oluliselt eakate
arv ja osakaal kogurahvastikus (joonis 3).
9
80+ 1619 581
75 – 79 1111 549
70 – 74 1165 750
65 – 69 1325 1036
60 – 64 1373 1215
55 – 59 1313 1345
50 – 54 1210 1245
45 –49 1058 1160
40 – 44 896 1113
35 – 39 873 1139
30 – 34 999 1309
25 – 29 855 1136
20 – 24 730 952
15 – 19 829 841
10 – 14 893 952
5–9 853 888
0 –4 770 858
2000 1600 1200 800 400 0 400 800 1200 1600 2000
Naised Mehed
Joonis 3. Rahvastiku soo-vanusstruktuur teeninduspiirkonnas 1.01.2020 (Rahvastikuregister)
Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused
jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud just otseselt vanemate (65+ aastat)
inimeste arvuga. Kui aastal 2020 elas haigla teeninduspiirkonnas enam kui 8100 eakat, siis
aastaks 2030 prognoositavalt enam kui 8900. Seetõttu kasvab nõudlus mitmete
tervishoiuteenuste järele (joonis 4).
10000 8313 8386 8449 8582 8677 8778 8877 8927 8932
8136 8231
8000
6000
4000
2000
0
65+
Joonis 4. Vanusrühma 65+ prognoos teeninduspiirkonnas aastani 2030 (AS Järvamaa Haigla)
Eakate osakaal kogurahvastikus suureneb aastaks 2030 kuue protsendipunkti võrra 29%ni.
10
3. ÜLEVAADE TERVISHOIUTEENUSTEST
3.1. AS Järvamaa Haigla struktuur
Oma tegevuses juhindub AS Järvamaa Haigla põhikirjast, Tervishoiuteenuste korraldamise
seadusest, Ravikindlustuse seadusest, Võlaõigusseadusest, Töölepingu seadusest ja kõigist
tervishoidu reguleerivatest määrustest ja Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
Organisatsiooni juhtivad organid on 8 liikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus.
AS Järvamaa Haigla aktsionärid on Paide Linnavalitsus ja Türi Vallavalitsus
Haigla struktuur on esitatud joonisel 5.
Joonis 5. AS Järvamaa Haigla struktuur 2020 (AS Järvamaa Haigla)
Haigla lähtub sisehaiguste, üldkirurgia, taastusravi, sünnitusabi ja günekoloogia raames
teenuste osutamisel ning teenuste osutamisel lastele Eestis aktsepteeritud ravi- ja
patsiendikäsitlusjuhenditest.
11
3.2. AS Järvamaa Haigla ravitegevus perioodil 2016-2019
3.2.1. Erakorraline meditsiin
Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas
tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel
suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju.
Erakorralist abi vajajate arv on viimastel aastatel suurenenud. 2019. aastal osutati erakorralist
abi ööpäevas keskmiselt 32 patsiendile, s.o ligikaudu 1,3 patsienti tunnis ning aastas kokku
11 783 patsiendile. Võrreldes 2016. aastaga on ravimaht aastal 2019 suurenenud 1112
külastuse võrra.
Perioodil 2016-2019 on keskmiselt 10% patsientidest hospitaliseeritud AS Järvamaa Haiglas
ning 3% saadetud hospitaliseerimiseks teise haiglasse (tabel 1).
Tabel 1. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2016-2019 (AS Järvamaa Haigla)
Erakorraliste patsientide saabumine 2016 2017 2018 2019
toodi kiirabiga 1697 1636 1512 1599
suunati teisest raviasutusest 335 338 358 340
tuli ise 8625 8750 9459 9837
muu 14 12 5 7
Kokku saabus 10 671 10 736 11 334 11 783
Erakorraliste patsientide lahkumine 2016 2017 2018 2019
hospitaliseeriti Järvamaa Haiglasse 1198 1221 1088 1041
sh erakorraliseks operatiivseks raviks 80 70 52 48
konservatiivseks raviks 1118 1151 1036 993
saadeti hospitaliseerimata teise haiglasse 280 261 368 382
lahkus koju 9183 9250 9866 10 353
suri 10 4 12 7
Kokku lahkus 10 671 10 736 11 334 11 783
3.2.2. Statsionaarne ravi
Statsionaarse ravitegevuse maht patsientide arvu järgi on perioodil 2016 – 2019. püsinud
stabiilne – aastas on ravitud enam kui 2700 patsienti. 2019. aastal neist 34% kirurgias, 22%
sisehaigustes, 15% statsionaarses õendusabis, 14% lastes, 12% sünnituses ja 3%
günekoloogias. Olulisi muutusi perioodil osakondade osakaalu lõikes ei ole toimunud – kui,
siis on paari protsendipunkti võrra kahanenud laste ja kasvanud statsionaarse õendusabi
osakaal.
12
Aastal 2019 oli haiglas kokku 101 voodit, sealhulgas 37 kirurgiaosakonnas, 30 sisehaiguste
osakonnas, 10 sünnitusosakonnas ja 24 iseseisva statsionaarse õendusabi profiiliga.
Voodikoormus on suurenenud – kui 2016. aastal oli näitaja 191, siis 2019. aastal 205,7. Ravi
kestvus on püsinud keskmiselt 7 päeva pikkusena. Statsionaarne ravitegevus on haiglas
viimasel neljal aastal muutunud efektiivsemaks – keskmine voodihõive on tõusnud 52,2
protsendilt 56,4 protsendini. 2019. aastal oli voodihõive kirurgiaosakonnas 48,8%,
siseosakonnas 55,3% ning statsionaarse õendusabi osutamisel 96,7% (tabel 2).
Tabel 2. AS Järvamaa Haigla statsionaarse ravitegevuse statistika perioodil 2016-2019 (AS
Järvamaa Haigla)
Ravitud haigeid 2016 2017 2018 2019
Kirurgia 975 977 986 919
Sise 579 567 556 587
Laste 436 423 451 394
Sünnitus 324 327 288 333
Günekoloogia 89 77 94 77
Statsionaarne õendusabi 339 360 380 410
Taastusravi 20
Haigla kokku 2762 2731 2755 2720
Voodikoormus (päeva) 2016 2017 2018 2019
Kirurgia 187,8 182,8 187,4 178,3
Sise 204,1 221,1 199 202
Laste 136 123,5 131,5 104,1
Sünnitus 91,9 92,5 80 92,4
Günekoloogia 63,2 56,6 70,2 50,4
Statsionaarne õendusabi 301,1 327,6 325,8 353
Taastusravi 41,2
Haigla kokku 191 202,9 202,8 205,7
Ravi kestvus (päeva) 2016 2017 2018 2019
Kirurgia 5,2 5 5,1 5,2
Sise 7,1 7,7 7,2 6,9
Laste 2,5 2,3 2,3 2,1
Sünnitus 2,8 2,8 2,8 2,8
Günekoloogia 3,5 3,7 3,7 3,3
Statsionaarne õendusabi 21,4 21,8 20,5 20,8
Taastusravi 12,1
Haigla kokku 6,8 7,1 6,9 7,1
Voodihõive (%) 2016 2017 2018 2019
Kirurgia 51,3 50,1 51,3 48,8
Sise 55,8 60,6 54,5 55,3
Laste 37,2 33,8 36 28,5
Sünnitus 25,2 25,3 21,9 25,3
Günekoloogia 17,3 15,5 19,2 13,8
Statsionaarne õendusabi 82,3 89,7 89,3 96,7
Taastusravi 11,3
13
Haigla kokku 52,2 55,6 55,6 56,4
3.2.3. Päevaravi
Päevaravi maht on 2019. ja 2016. aasta võrdluses jäänud samale tasemele – aset leidis enam
kui 770 ravijuhtu. Nendest kaks kolmandikku kirurgia (sh otorinolarüngoloogia) ja kolmandik
sünnitusabi ja günekoloogia ravijuhud (tabel 3).
Tabel 3. AS Järvamaa Haigla päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2016-2019 (AS
Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
Üldkirurgia (sh LOR) 534 499 523 532
Sünnitusabi ja günekoloogia 247 256 239 242
Haigla kokku 781 755 762 774
3.2.4. Ambulatoorne ravi
Ambulatoorse ravitegevuse kogumaht on visiitide alusel aastatel 2016– 2019. püsinud
valdavalt samas suurusjärgus - enam kui 38 000 ravijuhtu aastas. Märkimisväärselt on
kasvanud psühhiaatria ja langenud silmahaiguste arsti visiitide arv. Protsendipunkti või kahe
võrra on suurenenud üldkirurgia ja sisehaiguste ravijuhtude arv. Samavõrra on vähenenud
günekoloogia, taastusravi, naha- ja suguhaiguste ning nina-, kõrva- ja kurguhaiguste
ravijuhtude arv (tabel 4).
Tabel 4. AS Järvamaa Haigla ambulatoorse eriarstiabi ravijuhtude statistika 2016-2019 (AS
Järvamaa Haigla)
Ambulatoorne eriarstiabi 2016 2017 2018 2019
Üldkirurgia 12 211 12 393 12 941 12 672
sh üldkirurgia 6602
sh traumatolooga (sh ortopeedia) 4789
sh uroloogia 1281
Sisehaigused 9132 9665 10 071 9903
sh reumatoloogia 229
sh pulmonoloogia 1821
sh pediaatria 2018
sh neuroloogia 1522
sh kardioloogia 61
sh endokrinoloogia 4011
sh sisehaigused muu 241
Günekoloogia 6126 6117 5932 5828
Naha-ja suguhaigused 2876 2765 2759 2729
Nina-kõrva-kurguhaigused 3014 3246 2307 2429
Silmahaigused 2598 2314 1732 862
Psühhiaatria 1192 1884 2589 2975
Taastusravi 1080 1104 843 741
14
Kokku 38 229 39 488 39 174 38 139
Õdede ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude koguarv on perioodil suurenenud enam
kui 1100 võrra, seda eelkõige koduõdede tegevuse mahu kasvu tulemusena. Haava-, stoomi-
ja kopsuõe vastuvõttude arv on püsinud üldjoontes stabiilne. Enam kui saja võrra on
kahanenud diabeediõe vastuvõttude arv ning enim silmaõe vastuvõttude arv. Ämmaemandate
tegevuses on suurenenud raseduse jälgimise ja noorte nõustamisega seotud vastuvõtud ning
vähenenud emakakaelavähi varajase avastamisega seotud vastuvõtud (tabel 5).
Tabel 5. AS Järvamaa Haigla Õdede ja ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud 2016-2019
(AS Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
Diabeediõde (sh jalaravi, toitumisnõustamine) 562 564 491 441
Haavaõde 430 438 487 427
Kopsuõde 334 307 332 302
Stoomiõde 178 174 191 187
Silmaõde 181 156 32
Ämmaemand (raseduse jälgimine) 1346 1526 1379 1535
Ämmaemand (noorte nõustamine) 142 150 144 217
Ämmaemand (emakakaelavähi varane avastamine) 153 167 126 118
Koduõde 3446 3385 3865 4475
Muud õed 135
Kokku 6591 7027 7171 7734
Hambaravi külastuste arv on võrreldes 2016. aastaga vähenenud 22%. Samas on toimunud
enam proteesiarsti ja ortodondi külastusi ning kordades enam on valmistatud aparaate (tabel
6).
Tabel 6. AS Järvamaa Haigla stomatoloogiaosakonna statistika 2016-2019 (AS Järvamaa
Haigla)
2016 2017 2018 2019
Hambaravi külastused 6838 5618 5401 5320
Ravitud hammaste arv 3602 3560 3287 3150
Ekstraktsioonide arv 1483 1517 1440 1334
Proteesiarsti külastuste arv 4207 4320 4407 4384
Proteese saanud isikute arv 891 640 631 623
Ortodondi külastuste arv 2597 2966 3097 3403
Valmistatud aparaatide arv 228 709 653 739
3.2.5. Operatsioonid, protseduurid, uuringud
2019. aastal teostati Järvamaa haiglas 1355 operatsiooni, mida on 136 võrra vähem kui
2016. aastal. Enim tehti luu ja lihaskoe operatsioone (29% kõikidest operatsioonidest).
Võrreldes 2016. aastaga on kahanenud eelkõige günekoloogiliste operatsioonide koguarv ja
15
osatähtsus. Seevastu on suurenenud naha- ja naha aluskoe operatsioonide arv ja osakaal
(tabel 7).
Tabel 7. Operatsioonide arv perioodil 2016-2019 (AS Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
Operatsioonide arv kokku, sh: 1491 1419 1376 1355
luu ja lihaskoe 29% 32% 30% 29%
günekoloogilised (sh sünnitusabi) 20% 18% 17% 16%
kõrva-, nina- kurgu 17% 15% 14% 15%
seedetrakti 16% 16% 14% 14%
naha- ja nahaaluskoe 8% 8% 12% 14%
urotrakti 5% 5% 6% 5%
muud 5% 5% 7% 7%
AS Järvamaa Haiglas tehakse kõiki kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid,
sealhulgas endoskoopilisi, radioloogilisi, kompuuter ja funktsionaaldiagnostilisi uuringuid.
Laboris tehakse hematoloogilisi-, biokeemilisi-, mikrobioloogilisi-, immuunhematoloogilisi-ja
immunoloogilisi uuringuid. 2019. aastal tehti ligi 140 000 analüüsi (tabel 8).
Tabel 8. Uuringute ja diagnostika statistika perioodil 2016-2019 (AS Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
Teostatud analüüside arv. sh: 146 660 145 533 149 280 139 863
statsionaari haigetele 61 838 61 205 60 912 56 829
ambulatoorsetele haigetele 63 749 65 930 69 554 67 415
teistele tellijatele 20 173 18 398 18 814 15 619
Välislaboritesse vahendatavad analüüsid 11 430 10 789 11 750 11 645
Viimasel neljal aastal on diagnostiliste uuringute arv kokku langenud 5% protsendi võrra.
Järgnevateks aastateks prognoosib haigla uuringute arvu mõningast kasvu siis, kui perearstid
hakkavad enam teenust AS Järvamaa Haiglalt ostma.
3.2.6. Taastusravi
AS Järvamaa Haigla taastusravi osakonnas toimub ägeda haiguse või vigastuse tõttu
häirunud funktsioonidega patsiendi kompleksne ravi taastusravi. 2019. aastal osutati
erinevaid taastusravi teenuseid 14 345, sellest kaks kolmandikku moodustas füsioteraapia
teenus. Taastusravi teenuste mahud on 2016. aastaga võrreldes kahanenud 10% võrra (tabel
9).
16
Tabel 9. Taastusravi teenuste arv perioodil 2016-2019 (AS Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
Liikumisravi 85 92 91
Osokeriit (+mudaravi) 363 196 138 112
Soolaravi 855 872 816 533
Vesiravi 264 199 155 554
Massaaž 1436 1345 1449 1208
Elektriravi 1398 1036 883 1060
Füsioteraapia (kompleksteenus kestvusega 30 minutit) 11 521 10 957 11 543 10 755
Tegevusteraapia (kestvusega 30 min) 162 213 96 32
Kokku 15 999 14 903 15 172 14 345
3.2.7. Sotsiaalteenused
AS Järvamaa Haigla osutab rehabilitatsiooniteenust. Rehabilitatsiooniteenuste kasutajaid oli
2019. aastal 176, nende seas kõige enam lapsi. Võrreldes 2016. aastaga on
rehabilitatsiooniteenust saavate isikute koguarv vähenenud kolmandiku võrra, seda eelkõige
laste arvu languse tagajärjel (tabel 10).
Tabel 10. Rehabilitatsiooniteenuste statistika perioodil 2018-2019 (AS Järvamaa Haigla)
2016 2017 2018 2019
laps 168 144 135 84
täiskasvanu 57 30 43 65
psüühilise erivajadusega isik 38 30 26 27
Kokku 263 204 204 176
3.2.8. Koostöö esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega
AS Järvamaa Haigla haiglakompleksi juures valmis 2019. aastal esmatasandi tervisekeskus
(Paide perearstikeskus). Perearstikeskuse uus hoone on koridoriga ühendatud haigla
ambulatoorset arstiabi osutava korpusega. Perearstikeskuse tegevusest tulenevad näitajad
kajastuvad haigla statistilistes andmetes alles järgnevatel aastatel, kuid pikemas perspektiivis
saab eeldada eelkõige laboriuuringute mahu kasvu.
Perearstidega koostöövõimaluste laiendamiseks ja leidmiseks on töös või kavandatud
järgnevad meetmed:
17
Ühinese taristu jagamine;
Tervishoiuteenuste ühtne juhtimine ja koordineerimine eriarstiabi-esmatasandi ja
kohalike omavalitsustega (sh Kesk-Eesti ühtne hõlmatus juhtumikorraldusel);
Teenuste ühine arendamine (sh koduõendus, statsionaarne õendusabi, taastusravi
ja ämmaemandus);
Labori ja radioloogia diagnostika kasutamise võimalused;
Ühtsed haigusjuhtude arutelud ja koolitused.
18
4. RAVIMAHTUDE PLANEERIMINE AASTANI 2030
Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika
arengusuundi, sh Järva maakonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutus-
piirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste
osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Koostamisel olev uus
haiglavõru arengukava, kus muuhulgas planeeritakse tuleviku ravimahte, ei näe teadaolevalt
AS Järvamaa Haiglas osas ette olulisi muudatusi.
Rahvastikuanalüüsi järgi on haigla teeninduspiirkonna rahvaarv on langustrendis, vähenedes
prognoosi kohaselt aastaks 2030 keskmiselt 1,35 protsenti aastas. Sellele vaatamata kasvab
aga 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal maakonnas 2030. aastaks keskmiselt 1
protsendi võrra aastas.
AS Järvamaa Haigla näol on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Järva maakonna
elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset (s.h
päevaravi) kui statsionaarset eriarstiabi, nii ambulatoorset kui statsionaarset õendusabi.
Haigla teeb tihedat koostööd esmatasandi teenuseosutajatega - patsiendi seisukohalt on
vajalikud teenused kättesaadavad ühes kohas. Esmatasandi teenuseosutajatele pakutakse
infrastruktuuri, erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning eriarsti
konsultatsiooni. Haigla labori ja diagnostikavõimekused on ühiskasutuses perearstidega.
Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi
raames ning pakub haigla baasil kogu maakonnale iseseisva ämmaemandusabi, iseseisva õe
vastuvõttu ja koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Lisaks osutatakse
hambaravi ja rehabilitatsiooniteenuseid.
Statsionaarse ravitegevuse, päevaravi vastuvõttude arvu ja ambulatoorsete visiitide arvu
prognoosid aastani 2030 on koostatud vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi
lähteaasta 2019. andmete põhjal. Vajalik voodikohtade arv on põhineb ravitegevuse
prognoosil. Samuti on voodikohtade arvu planeerimisel aluseks võetud Haigekassa lepingu
täitmise maht ning arvestatud haigla töökorraldusest tuleneva vajadusega mõningase reservi
olemasoluks. Voodikohtade arvu prognoos lähtub eeldusest, et voodihõive peaks üldjuhul
olema vähemalt 80%. Erisuseks on sünnitus ja günekoloogia, mille osas on vajalik säilitada
valmisolek.
19
Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui
ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide hospitaliseerimiseks. Kergemate
infektsioon-haigustega patsientide ja hospitaalinfektsiooniga patsientide eraldamiseks on
haiglas vähemalt kaks ühekohalist palatit igas osakonnas. Voodite vajadus kasvab iseseisva
statsionaarses õendusabi osutamisel, ülejäänud erialadel voodite vajadus langeb. Järgnevalt
esitatud prognoosid arvestavad nii rahvastiku kui ka raviteenuste sisulisi muutusi.
Statsionaarses ravitegevuses vähenevad seoses rahvastiku vanusstruktuuri muutusega
tulevikus kirurgia, laste, sünnitus ja günekoloogia mahud, kaasnevalt voodite arv. Kasvu on
oodata statsionaarse õendusabi osutamisel. Kuigi kasvu on oodata ka sisehaiguste
ravijuhtudes, siis tulenevalt madalast voodihõivest on kavas voodite arvu vähendamine. Ühtse
voodifondi põhimõtte rakendamise tulemusel efektiivsema toimimise huvides väheneb
voodifond 31 voodi võrra 70 voodini (tabel 11).
Tabel 11. Statsionaarse ravitegevuse ja voodifondi prognoos
Ravijuhud Voodipäevade arv Voodikoormus Ravi kestvus Voodihõive (%) Voodite arv
Statsionaarne eriarstiabi 2019 2030 2019 2030 2019 2030 2019 2030 2019 2030 2019 2030
Kirurgia 919 791 4779 4114 178 294 5,2 5,2 49 81 27 14
Sise 587 645 4050 4451 202 297 6,9 6,9 55 81 20 15
Laste 394 318 827 667 104 334 2,1 2,1 29 91 8 2
Sünnitus 333 283 932 793 92 264 2,8 2,8 25 72 10 3
Günekoloogia 77 66 254 219 50 219 3,3 3,3 14 60 5 1
Statsionaarne õendusabi 410 451 8528 9372 353 335 20,8 20,8 97 92 24 28
Haigla kokku 2720 2554 19 371 19 615 206 311 7,1 7,1 56 85 101 70
Üldpõhimõttena asendub statsionaarne ravi enam päevaraviga, mistõttu päevaravi
vastuvõttude prognoosi kohaselt jääb üldkirurgia maht samale tasemele. Seoses fertiilses eas
naiste arvu vähenemisega langeb sünnitusabi ja günekoloogia ravimaht (tabel 12).
Tabel 12. Päevaravi prognoos
Päevaravi 2019 2030
Üldkirurgia (sh LOR) 532 532
Sünnitusabi ja günekoloogia 242 206
Haigla kokku 774 738
Erakorralise meditsiini teenuse mahud on viimastel aastatel suurenenud, samas on juhtude
arv on aastate lõikes siiski kõikuv ning neid võimalik ega ka otstarbekas eraldi prognoosida.
Erakorralise meditsiini valvete koosseisud ja võimekused reageerimiseks jäävad alles ka
tulevikus. Erakorraline operatiivse ravi (operatsioonid) teostatakse kirurgia osakonna
operatsioonisaalides.
20
Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtud vähenevad 10% võrra, seda eelkõige üldkirurgia ja
günekoloogia mahu vähenemise tõttu. Sisehaiguste, silmahaiguste ja taastusravi
vastuvõttude arv suureneb. Pikemas perspektiivis arvestatakse ka asjaoluga, et on vajadus
suurendada psühhiaatria ambulatoorse ravi mahtu. Naha- ja sugu ning nina-kõrva-kurgu osas
eeldatakse teenusemahu jäämist lähteaastaga samaväärsele tasemele (tabel 13).
Tabel 13. Ambulatoorse eriarstiabi prognoos
Ambulatoorne eriarstiabi 2019 2030
Üldkirurgia 12 672 8000
Sisehaigused 9903 10 883
Günekoloogia 5828 4954
Naha-ja suguhaigused 2729 2729
Nina-kõrva-kurguhaigused 2429 2429
Silmahaigused 862 1200
Psühhiaatria 2975 3269
Taastusravi 741 1000
Haigla kokku 38 139 34 464
Õdede ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude maht tulevikus suureneb, planeeritud on
alustada kardioloogia, nahahaiguste ja vaimse tervise õe vastuvõttudega. Ainsa valdkonnana
väheneb rasedust jälgivate ämmaemandate töömaht (tabel 14).
Tabel 14. Õdede ja ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude prognoos
Õdede ja ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud 2019 2030
Diabeediõde (sh jalaravi, toitumisnõustamine) 441 500
Haavaõde 427 600
Kopsuõde 302 332
Stoomiõde 187 209
Silmaõde 32 35
Kardioloogiaõde 100
Vaimse tervise õde 1350
Nahahaiguste õde 1400
Ämmaemand (raseduse jälgimine) 1535 1321
Ämmaemand (noorte nõustamine) 217 217
Ämmaemand (emakakaelavähi varane avastamine) 118 118
Koduõde 4475 5500
Haigla kokku 7734 11 682
Taastusravi protseduuridest on ette näha kasvu füsioteraapia, liikumisravi ja tegevusteraapia
osas. Muude protseduuride maht jääb prognoositavalt samaväärsele tasemele lähteaastaga.
Üldpõhimõttena toimub taastusravi tihedam sidustamine rehabilitatsiooniteenustega (tabel
15).
21
Tabel 15. Taastusravi protseduuride prognoos
Taastusravi 2019 2030
Liikumisravi 91 100
Osokeriit (+mudaravi) 112 112
Soolaravi 533 533
Vesiravi 554 554
Massaaž 1208 1208
Elektriravi 1060 1060
Füsioteraapia (kompleksteenus kestvusega 30 minutit) 10 755 13 500
Tegevusteraapia (kestvusega 30 min) 32 100
Kokku 14 345 17 167
Hambaravi ja rehabilitatsiooniteenuse maht on prognoositud lähteaastaga samaväärsele
asemele. Hambaravi puhul enam kui 5000 külastust aastas ja rehabilitatsiooniteenuse
osutamine 175-le isikule aastas.
22
5. TERVISHOIUTÖÖTAJATE VAJADUS
AS Järvamaa Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla
üheks olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus.
AS Järvamaa Haiglas on kas osalise või täiskoormusega 306 töötajat. 2020. aasta novembri
seisuga töötas AS Järvamaa Haiglas keskmiselt täistööajaga 233 töötajat (tabel 16).
Tabel 16. AS Järvamaa Haigla keskmiselt täistööajaga arstide ja töötajate arv 2020
(AS Järvamaa Haigla)
AMBULATOORNE OSAKOND 4,7
Infektsioonikontrolli arst 0,13
Kopsuarst 0,75
Otorinolarüngoloog 0,3
Nahaarst 0,7
Psühhiaater 1,5
Kardioloog 0,1
Laste kardioloog 0,1
Laste kirurg 0,1
Nefroloog 0,1
Nina-kõrva-kurguarst 0,5
Silmaarst 0,3
Üldkirurg 0,1
KIRURGIAOSKAOND 10
Anestesioloog 5
Vanemarst-üldkirurg 1
Üldkirurg 3
Ortopeed 0,8
Uroloog 0,2
SISEHAIGUSTE OSAKOND 6,6
Kardioloog 0,2
Neuroloog 1
Pediaater 2
Sisearst 2,5
Üldarst 0,8
Abiarst 0,1
SÜNNITUSOSAKOND 2,6
Günekoloog 2,6
ERAKORRALISE MEDITSIINI OSAKOND 0,3
abiarst 0,1
arst 0,2
STOMATOLOOGIAOSAKOND 4,5
Hambaarst 4,5
RADIOLOOGIAOSAKOND 2,5
Os.juh-radioloog 1
Radioloog 1,5
ÕENDUSABIOSAKOND 0,5
Arst-konsultant 0,5
23
TAASTUSRAVI-JA HEAOLUKESKUS 0,4
Taastusraviarst 0,4
Õendusala töötajad (sh ämmaemandad) 58,2
Muud töötajad 132,6
HAIGLA KOKKU 222,9
Haiglas on tööl mitmeid ambulatoorseid eriarstiabi vastuvõtte tegevaid arste võlaõiguslepingu
alusel teistest haiglatest. Suuremate keskuse taseme olemasolu kohapeal on hea praktika,
millest võidavad nii patsiendid kui ka haigla. Patsientide jaoks on kohapeal kättesaadavad
ambulatoorsed teenused ning haigla jaoks kompetents.
Tulevikus näeb haiga töötajate arvu jäämist samaväärsele tasemele. Jätkub statsionaarne ja
ambulatoorne ravitegevus ja valved. Väheneva mahuga erialadel (sisehaigused, kirurgia) võib
ette näha mõningast arstide arvu kahanemist. Ambulatoorses töös ja erakorralise meditsiini
osakonnas töötavate arstide arv suureneb. Õendusala ja muude töötajate arv jääb sarnasele
tasemele (tabel 17).
Tabel 17. AS Järvamaa Haigla personalivajaduse prognoos 2030 (AS Järvamaa Haigla)
Osakond /ametiala 2020 2030
Ambulatoorne osakond 4,7 7,25
Kirurgi 10 9
Sisehaiguste osakond 6,6 2,5
Sünnitusosakond 2,6 3
Erakorralise meditsiini osakond 0,3 4,5
Stomatoloogiaosakond 4,5 4,5
Radioloogiaosakond 2,5 2,5
Õendusabiosakond 0,5 0,5
Taastusravi- ja heaolukeskus 0,4 0,5
Arstid kokku 32,1 34,3
Õendusala töötajad (sh ämmaemandad) 58,2 58,245
Muud töötajad 132,6 132,55
HAIGLA KOKKU 222,9 225,0
Probleemiks võib kujuneda personali vanuskoosseis. Praegu on haigla põhipersonaliga
kaetud, samas on 58% töölepinguga arstidest on 60 aastased või vanemad. Kõikidest
arstidest on 63% vanemad kui 50 eluaastat. Õdede puhul on olukord kestlikkuse vaates
parem, vastav näitaja on 40 % (joonis 6).
24
45%
50%
45%
37%
33%
40%
32%
32%
29%
35%
30%
20%
20%
19%
25%
17%
17%
15%
15%
15%
13%
20%
10%
15%
6%
5%
5%
5%
5%
10%
4%
3%
3%
5%
0%
kuni 29 30-39 40-49 50-59 60-69 70 ja vanemad
Töölepinguga arstid VÕS lepinguga arstid Õed VÕS lepinguga õed
Joonis 6. Arstide ja õdede vanusjaotus 2020 (AS Järvamaa Haigla)
Nii nagu tervishoiusektor tervikuna, seisab ka AS Järvamaa Haigla silmitsi vananeva personali
probleemiga. Haigla töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, tervishoiukõrgkoolide ja
Järvamaa Kutsehariduskeskuse kaudu.
Igal aastal koostab haigla kõiki tervishoiutöötajaid hõlmava koolitusplaani, mille täitmiseks
nähakse ette rahalised vahendid. Töötajaid teavitatakse võimalikest koolitustest ning selle
põhjal saavad nad oma sobivad koolitused valida. Igal aastal toimub ka haiglasiseseid
koolitusi.
25
6. ARENGUKAVA KOOSTAMISE ALUSED
AS Järvamaa Haigla funktsionaalse arengukava I etapi koostamise aluseks on võetud
järgmised allikad:
1. Arstide erialade arengukavad
2. Õendusala erialade arengukavad
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
4. Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia
osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord
5. Haiglavõrgu arengukava
6. Eesti Haigekassa, Rahvastikuregistri ja Statistikaameti andmebaaside andmed
7. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osutamise prognoos.
26
KOKKUVÕTE
Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Järvamaa Haigla hetkeolukorrast
ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2021-2030. Dokument on sisendiks
funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Järvamaa Haigla hoone
arendustegevused.
AS Järvamaa Haigla teeninduspiirkonnaks on Järvamaa rahvaarvuga 35 000 (seisuga
01.01.2020). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab
kasvutrendi.
AS Järvamaa Haigla pakub piirkondliku üldhaigla teenuseid eelkõige kohalikule
elanikkonnale. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega,
mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab.
Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi,
vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat,
tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid.
Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt
tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse
tagamisega.
AS Järvamaa Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega. Olulisemateks
tulevikusuundadeks on:
EMO uute ruumide väljaehitamine;
taastusravi ja heaolukeskuse arendamine;
koostöö esmatasandi tervishoiuteenuste osutajatega;
koostöö SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi ning Ida-
Tallinna Keskhaiglaga.
Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks tegeletakse aktiivselt kõigi põhiprotsesside
arendamisega.
27
KINNITATUD
Tervise- ja tööministri 17.05.2021 käskkirjaga nr 54
„Aktsiaselts Järvamaa Haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapi kinnitamine“
AS JÄRVAMAA HAIGLA
FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA
II ETAPP
EMO funktsionaalne programm ja
ruumiprogramm, tehnoloogiline eskiis
Paide 2021
1
Sisukord
1. ÜLDOSA ................................................................................................................................. 3
2. OLEMASOLEVA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI ANALÜÜS ........................................... 4
2.1. 1-korrus ............................................................................................................................ 4
2.2. 2-korrus ............................................................................................................................ 4
2.3. 3-korrus ............................................................................................................................ 5
2.4. Seisund ............................................................................................................................. 5
2.4.1. Kiirabiline juurdepääs ................................................................................................. 5
2.4.2. Erakorralise meditsiini osakond .................................................................................. 7
2.5. Ehitusandmed ................................................................................................................. 12
3. Erakorralise meditsiini osakonna struktuur ja protsess Järvamaa haiglas ........................... 12
3.1. Taustinfo .................................................................................................................... 12
3.2. Registreerimine .......................................................................................................... 13
3.3. Diagnoos, ravi ja patsiendi väljaregistreerimine......................................................... 13
4. Olemasoleva olukorra ja kavandatava uuenduse võrdlus ...... Error! Bookmark not defined.
5. Patsientide liikumisteed ...................................................................................................... 18
5.1. Erakorralise ise pöörduva patsiendi liikumistee .......................................................... 18
5.2. Kiirabiga toodava patsiendi liikumistee....................................................................... 18
5.3. Korralise patsiendi liikumistee .................................................................................... 18
5.4. Nakkusohtliku patsiendi liikumistee ............................................................................ 18
6. Meditsiiniline aparatuur....................................................................................................... 19
7. Üldine jäätmekäitlus ........................................................................................................... 20
8. Ehitustööde indikatiivne maksumus .................................................................................... 22
9. Kasutatud materjalid ........................................................................................................... 22
Kokkuvõte ................................................................................................................................. 23
Lisad:
1. Lisa 1 – asendiplaan (hetkeseis)
2. Lisa 2 – planeeritava EMO üldskeem
3. Lisa 3 – hädaolukorra (endise) juhi hinnang
4. Lisa 4 – lõplik ruumide ümberehituse tabel koos pindalaga
5. Lisa 5 – praeguse hoone korruste plaanid
6. Lisa 6 – planeeritava erakorralise meditsiiniosakonna joonised
7. Lisa 7 – pildid praegusest olukorrast
2
1. ÜLDOSA
Sissejuhatus
AS Järvamaa Haigla arengukava teine etapp selgitab haigla Erakorralise meditsiini osakonna
(edaspidi EMO) kui struktuuriüksuse funktsionaalset programmi, ruumiprogrammi ja tehnoloogilist
eskiisi.
Erakorralise meditsiini osakond (EMO) on juurdeehitusena projekteeritud olemasoleva
haiglahoone idapoolsesse külge, 1966. a ehitatud 3-korruselise haiglaploki idapoolsesse otsa,
hoonestusalasse plokitult olemasoleva Pärnu tn 53 haigla A-korpusega (vt. Lisa 1. Asendiplaan
(praegune)). Peasissepääs hoonesse on ette nähtud Tiigi tänavalt (vt Lisa 2. planeeritava EMO
üldskeem (asendiplaan)).
Seoses ülemaailmse pandeemia Covid19-ga alates 2020. aasta kevadest, on järjest enam
pööratud tähelepanu üldhaiglate võimekusele tagada nakkusohtlike patsientide isoleerimine ja
nende esmane ravi.
AS Järvamaa Haigla EMO’l puudub kiirabilüüs ning samuti eraldi liikumisteed nakkusohtlikele ja
teistele EMO’sse pöörduvatele patsientidele ja plaaniliselt statsionaarset ravi vajavatele ja sellelt
lahkuvatele patsientidele.
Euroopa Komisjoni Struktuurireformide Toetusteenistus SRSS on EV Sotisaalministeeriumi
taotlusel alustanud projektiga Inimkeskne integreeritud haiglavõrk 2040, mis eeldatavalt valmib
detsembris 2021 ja annab suunised haiglavõrgu arengule tulevikus. Seetõttu keskendub käesolev
dokument AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiiniosakonna arengule.
Eeltoodust tulenevalt on AS Järvmaa Haigla algatanud detailplaneeringu muutmise ja sõlminud
uue EMO projekteerimiseks töövõtulepingu OÜ-ga Arhitektrum (registrikood 12160269). Seetõttu
on käesolevale dokumendile lisatud joonised eskiisprojekti näol, mille abil on selgitatud erinevat
tüüpi patsientide (erakorraline, nakkusohtlik) liikumisteed, andmaks üheselt ülevaate planeeritud
lahendustele.
EMO arengukava koostamine toimub Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla
funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla
funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ kohaselt.
Meditsiinitehnoloogia projekteerimistööd on teostatud vastavalt Eestis kehtivatele
normatiivdokumentidele ja erakorralise meditsiiniosakonna tööpõhimõtetele ning nõuetele.
Käesoleva funktsionaalse arengukava koostamisel osalesid AS Järvamaa Haigla spetsialistid.
3
2. OLEMASOLEVA FUNKTSIONAALSE STRUKTUURI ANALÜÜS
Olemasoleva ruumigrupi kirjeldus ja funktsionaalse struktuuri analüüs
EMO ruumigrupp paikneb aadressil Pärnu tn 53/1, Paide, hoone esimesel korrusel. 3-korruselise,
soklikorruseta, hoone esmase kasutuselevõtu aeg on 1910. a. Hoone suletud netopind on 2 408,5
m².
2.1. 1- korrus
Hoone esimesel korrusel paiknevad praegu erakorralise meditsiini osakond, radioloogia osakonna
kabinetid, labor, köök, plaaniliste haigete hospitaliseerimise ruumigrupp ning sünnitusosakond (vt.
Lisa 5, joonis 1. EMO ruumid ja joonis 2. Sünnitusosakonna ruumid), ruumid jaotuvad järgmiselt:
Tabel 1. EMO, diagnostika, labor
EMO, diagnostika, labor
Ruumid pindala m2
tervishoiuteenuse osutamise ruumid 272,6
personaliruumid 59,8
muud ruumid (koridorid, WC jms) 195,8
Kokku 528,2
Tabel 2. Sünnitusosakond
Sünnitusosakond
Ruumid pindala m2
tervishoiuteenuse osutamise ruumid 172,3
personaliruumid 49,7
muud ruumid (koridorid, WC jms) 129,8
Kokku 351,8
Sünnitusosakonnas on kokku kasutusel 10 voodit.
Köögibloki pindala on 126,5 m2.
2.2. 2-korrus
Hoone teisel korrusel asuvad kohvik, kirurgiaosakond 37 voodiga ja operatsiooniblokk (vt. Lisa 5,
joonised 3. Kirurgiaosakonna ruumid ja joonis 4. Opibloki ruumid), ruumid jaotuvad järgmiselt:
4
Tabel 3. Operatsiooniblokk
Kirurgia opiblokk
Ruumid pindala m2
tervishoiuteenuse osutamise ruumid 284,5
personaliruumid 48,0
muud ruumid (koridorid, WC jms) 164,2
Kokku 496,7
Tabel 4. Kirurgiaosakond
Kirurgia osakond
Ruumid pindala m2
tervishoiuteenuse osutamise ruumid 221,5
personaliruumid 31,3
muud ruumid (koridorid, WC jms) 149,5
Kokku 402,3
Kohvikuruumide pindala on 170,3 m2.
2.3. 3-korrus
Hoone kolmandal korrusel asuvad siseosakond ja abiruumid (vt Lisa 5, joonis 5. Siseosakonna
ruumid ja joonis 6. Abiruumid), ruumid jaotuvad järgmiselt:
Tabel 5. Siseosakond
Siseosakond
Ruumid pindala m2
tervishoiuteenuse osutamise ruumid 224,5
personaliruumid 58,1
muud ruumid (koridorid, WC jms) 172,0
Kokku 454,6
Siseosakonnas on kokku 30 voodit. Kolmanda korruse abiruumide pindala on kokku 414,1 m2.
2.4. Seisund
Hoone konstruktsioonide ja enamiku insenersüsteemide olukord on rahuldav,
ventilatsioonisüsteemid vajavad osalist renoveerimist.
2.4.1. Kiirabiline juurdepääs
Puudub kiirabiautode suletud sissesõidu boks (kiirabilüüs). Kiirabiline patsient teisaldatakse
autost varjualuse all (vt. pilt 1, Kiirabi sissepääs). Kiirabiteekond EMO’sse ei ole avatav
automaatselt avanevate ustega, raamitranspordi korral tuleb avada eraldi kaks ust (vt. pilt 2).
5
Pilt 1. Kiirabi sissepääs
Pilt 2. Kiirabilise patsiendi sisenemisteekond (vaade seest)
6
2.4.2. Erakorralise meditsiini osakond
Erakorralise meditsiini osakonna ruumilahendus ja patsientide liikumine ning liikumiste
tsoneerimine ei vasta kaasaja nõuetele. Sellele seisukohal jõudis ka 2020. aasta suvel
hädaolukorra meditsiinijuht (vt. Lisa 3, A. Popovi seisukoht).
Haigla EMOs puudub triaaži läbiviimiseks eraldi ruum. Patsientide saabumisel (ise
pöördujad,kiirabiga) pole võimalik rakendada nakkusohu korral eraldi sissepääsu ega liikumisteid.
EMO ootealaks on koridor. (vt. pilt 3, EMO koridor/ooteala)
Pilt 3. EMO koridor/ooteala
7
2.4.2.1. Isolaator
Nagu eeltoodud pildilt on nähtav, siis isolaator, mis on mõeldud nakkusohtlike patsientide
isoleerimiseks asub sama juurdepääsuga ja samas koridoris mittenakkusohtlike patsientidega.
Isolaatoril lüüsiks on kohandatud palati eesruum (vt. pilt 4, Vaade lüüsile ja isolaatorile).
Pilt 4. Vaade lüüsile ja isolaatorile
Isolaatoriks on kohandatud ühekohaline tavapalat (vt. pilt 5 Isolaator), millel puudub alarõhku
tekkitav sundventilatsioon. Samuti puudub kaasaegne patsiendi monitoorimise ja ruumiväline
jälgimise süsteem.
8
Pilt 5. Isolaator
2.4.2.2. Erakorralise meditsiini osakonda juurdepääs
Patsient, kes soovib pöörduda iseseisvalt erakorralisse meditsiiniosakonda, siseneb Pärnu
tänava poolsest uksest (vt. pilt 6, Vaade Pärnu tänavalt).
Pilt 6. Vaade Pärnu tänavalt
9
Pärnu tänava peauksest ei ole võimalik siseneda ratastooliga. Puudub kaldtee ehitamise
võimalus. (vt. pilt 7, Isetulevate patsientide sissepääs erakorralise meditsiini osakonda).
Pilt 7. Isetulevate patsientide sissepääs erakorralise meditsiini osakonda
Ratastooli või rulaatoriga sisenemiseks tuleb patsient suunata Tiigi tn poolsesse sissepääsu (vt.
pilt 8, Vaade Tiigi tänavalt).
10
Pilt 8. Vaade Tiigi tänavalt
2.4.2.3. Töötingimused
Ruumipuudusest tingituna kasutatakse ühte ruumi REM ruumiks, kirurgiliste protseduuride
läbiviimiseks ning kipsitoaks. (vt pilt 9, REM tuba).
Pilt 9. REM-tuba
Olemasolevast funktsionaalsest kirjeldusest tulenevalt on ilmne vajadus funktsionaalset struktuuri
korrastada ja ehitada välja vajalikud ruumid.
11
2.5. Ehitusandmed
AS Järvamaa Haigla A-korpuses on teostatud rekonstrueerimistööd:
2007. a - sünnitusosakonna ruumide rekonstrueerimine (Ehitusluba ehitise
rekonstrueerimiseks, EL9/07, 02.05.2007).
2011. a. - diagnostika- ning erakorralise meditsiini osakonna ja peasissepääsu remont.
(Ehitusluba ehitise rekonstrueerimiseks, EL34/11, 22.11.2011).
3. Erakorralise meditsiini osakonna struktuur ja protsess AS Järvamaa Haiglas
3.1. Taustinfo
AS Järvamaa Haigla osutab ambulatoorset ja eriarstiabi. Haiglavoodeid on kokku 101.
Raviosakonnad on: sise-, kirurgia-, sünnitus-, taastusravi-, statsionaarne õendusabi-, diagnostika-
ja erakorralise meditsiini osakond. AS Järvamaa Haiglas töötab 268 inimest. Nendest 74 arsti, 95
õde, 37 abilist, 98 muu personal. Töö haiglas toimub ööpäevaringselt. Järvamaa haigla EMO-s
töötavad arstid, õed, abilised, klienditeenindajad ning koristajad, kokku 19 inimest.
11783
11334
10736
10671
10503
2015 2016 2017 2018 2019
Joonis 1. Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördumised 2014-2019
Allikas: Tervise Arengu Instituut 2020
Pöördumiste kasv on paljuski tingitud peremeditsiini problemaatikast. Nimelt, perearstikeskused
on avatud tööpäeviti ja piiratud ajal. Töövälisel ajal ja nädalavahetustel pöörduvad patsiendid
pigem EMO’sse kui helistavad näiteks perearsti nõuande telefonile. Samuti on kasv seotud AS
Järvamaa Haigla asukohaga, sest isikute liikuvus riigi peamagistraalidel on suurenenud.
Erakorralise meditsiini osakonna protsess koosneb registreerimisest, anamneesi kogumisest,
uuringute ja protseduuride läbiviimisest, diagnoosimisest ja ravist ning patsiendi
väljaregistreerimisest.
12
Detailsem patsientide liikumisteede kirjeldus on esitatud punktis 5.
3.2. Registreerimine
Patsiendi saabumisel (kiirabiga, ise, politsei) toimub esmalt registreerimine, arvestades selle
juures tema tervisliku seisundit ja võimekust anda iseseisvalt ütluseid. Selle käigus tuvastatakse
ka ravi vajaja isik. Järvamaa Haigla EMO-s nõuetekohast triaaži vastava ruumi puudumise tõttu
teha pole võimalik. Anamneesi kogub õde koos arstiga.
3.3. Diagnoos, ravi ja patsiendi väljaregistreerimine
Põhihaigusena esitatakse seisund, mis on EMO-sse pöördumise põhjuseks. Ravi osas kogutakse
täpsed andmed manustatud ravimite kohta (toimeaine, annus, manustamisviis, manustamistee).
Andmed ravialaste korralduste kohta sisestatakse tervise infosüsteemi Väljaregistreerimisel
tehakse otsus erakorralise meditsiiniteenuse osutamise lõpetamise kohta, patsient kas
kirjutatakse välja või hospitaliseeritakse. Surma korral dokumenteeritakse surma aeg ja
edastatakse info perearstile surmateatise vormistamiseks
13
4. Olemasoleva olukorra ja kavandatava uuenduse võrdlus
EMO kasutuses olevate A-korpuse esimese korruse ruumide pind on kokku 311,4 m2, millest ainult
76,4 m2 on võimalik kasutada patsientide vastuvõtmiseks, jälgimiseks, isoleerimiseks ja
protseduuride tegemiseks (Tabel 6. EMO olemasolevate ruumide jaotus). Erakorraliste
patsientide vastuvõturuumi suurus on 12,9 m2, kus võtavad patsiente vastu samaaegselt arst, õde
ja abiline. Isolaatori suurus on 12,0 m2. Alarõhku tekitav sundventilatsioon puudub. Pääs
isolaatorisse on läbi ühiskasutatava koridori.
Puudub eraldi ruum patsientide seisundi hindamiseks ja triaaži läbiviimiseks. Puudub kõigile
nõuetele vastav ooteruum ning võimalus nakkuskahtlusega haigete eraldamiseks. Ooteruumina
kasutuses olevat koridori läbivad erakorralised patisendid, plaaniliselt haiglasse saabuvad haiged,
külastajad ning personal. Ühiselt kasutavas koridoris puudub võimalus haiglasisese nakkuse
leviku piiramiseks nn musta ja puhta tee rajamine.
Tabel 6. EMO olemasolevate ruumide jaotus
Nr. Ruumi nimetus Suurus m2
plaanil (netopind)
20A Info/kliendi teenindaja 17,6
3. Puhkeruum 18,3
4. EMO juhataja kabinet 12,0
6. EMO protseduurid ja REM 31,5
7. EMO vastuvõtt 12,9
8. EMO jälgimispalat 20,0
9. EMO isolaator 12,0
10. Isolaatori WC 4,0
12. WC + tambur 4,2
22A Koristusvahendid 2,0
14. Plaaniliste haigete vastuvõtt 12,6
15. WC 2,2
16. Personali WC 2,4
21. Koridor/ooteruum (EMO ja diagnostika) 82,6
21A Tambur (kiirabi) 11,9
22. Trepikoda 26,5
26. Koridor 24,6
31. Peasissekäik 5,3
31A Tambur 1,8
35. Ladu 7,0
KOKKU 311,4
14
Võrreldes hetkeolukorraga lahendatakse uue ruumiprogrammiga ära järgmised probleemid:
1) Kiirabilüüs – kiirabiautod sisenevad kinnisesse lüüsi, kus patsient liigub EMO osakonda,
mille uksed avanevad lüüsi (käesoleval ajahetkel on tegemist lihtsalt varjualusega);
2) Erinevatele meditsiinilistele toimingutele (reanimeerimine, kirurgia, triaaž, jms) on eraldi
ruumid (käesoleval ajahetkel triaažiruum puudub ning kirurgia ja REM olid ühes ruumis);
3) Nakkusohtlik patsient suunatakse lüüsi kaudu isolaatorisse. EMO personal siseneb
isolaatorisse läbi lüüsi;
4) Rajatavas osakonnas on eraldi ema-lapse tuba (käesoleval ajahetkel kohandatakse
olemasolevate ruumide arvelt);
5) Suurendatud on EMO voodikohtade arvu ning pindala, millega luuakse õepostiga
jälgimispalat (käesoleval ajahetkel 20 m2 , planeeritavas juurdeehituses 76 m2);
6) Juurdepääsud EMO vastuvõttu ning patsiendi vastuvõttu tagatakse ka ratastooli vm
abivahendiga liikuvale isikule (praegu läbi kiirabisisenemis teekonna hoone teise osas).
Tabel 7. Juurdeehituse EMO ruumiprogramm
Nr. Ruumi nimetus Suurus m2
plaanil (netopind)
100 Tuulekoda 5,5
101 Registratuur 12,7
102 Fuajee/haigla ooteruum 72,5
104 EMO ooteruum 39,8
105 Triaažiõde 15,2
106 EMO 69,6
koridor/liikumisteed
107 EMO arsti vastuvõtt 14,8
108 EMO arsti-konsultant 14,8
109 Protseduurid 29,0
(kirurg/kips)
110 EMO ladu 6,6
111 EMO juhataja 14,5
112 EMO personal 25,3
113-1 personali WC 1,9
113-2 riietusruum 2,2
113-3 dušš 1,4
114 Kiirabilüüsi tuulekoda 15,5
115 Patsientide pesuruum 16,4
116 Reanimatsioon 24,2
117-01 Isolaator 10,1
15
117-02 Isolaatori lüüs 2,0
117-03 WC 1,5
118-01 Isolaator 10,1
118-02 Isolaatori lüüs 4,2
118-03 WC 1,5
119-01 Isolaator 10,1
119-02 WC 1,5
120 Jälgimispalat 81,3
121 Monitooring 16,9
122 Jälgimispalati tarvikud 13,6
123 EMO 34,2
koridor/liikumisteed
124 Jälgimispalat (ema-laps) 18,2
125 EMO inv.WC 6,6
126 EMO inv.WC 6,6
127 Kiirabilüüs 86,0
128 Soojasõlm 7,3
KOKKU 693,6
Kuivõrd AS Järvamaa Haiglal on vajadus uuendatud laboriruumide järele, siis rajatakse labor A-
korpuse juurdeehituse teisele korrusele, suurendades sellega oluliselt hoone efektiivsust, mis
tuleneb paremast teenuse logistikast ja ehituse konstruktiivse osa ühiskasutusest.
Juurdeehituse brutopind on 1028,8 m2. Esimese ja teise korruse ruumide jaotus, milles esimesel
korrusel on EMO ja teisel korrusel labor. Lõplik sisend ruumide kasutamiseks on ära näidatud
eraldi tabelis (vt. Lisa 4, Lõplik ruumide ümberehituse tabel koos pindalaga)
Arvestades, et käesoleval ajahetkel on AS Järvamaa Haigla EMO teenuse osutamisega seotud
pindala 76,4 m2 ning labori kasutuses 49 m2 kokku 125 m2, on tegemist ilmse ruumikitsikusega,
mis ei vasta kaasaegsetele nõuetele.
Eskiisprojektis kajastatud EMO ruumide nimetused koos netopinnaga (vt. Lisa 6, joonis 1.
Vastuvõtu ja EMO eskiis).
16
Tabel 8. Ruumide nimetus ja netopind
RUUMIDE nimetused ja netopinnad
I Korrus - Erakorralise meditsiini osakond Teine korrus - labor
2
Nr Ruum m Nr Ruum m2
101 Registratuur 12,8 121 Kilbiruum 15
102 EMO ooteruum 34,9 201-0 Koridor 31,3
104 Fuajee//aatrium 70 201-1 Proovide vastuvõtt 17,2
105 EMO arsti vastuvõtt 14,7 201-2 Verekabinet 17,2
106 EMO arsti konsultats 14,8 201-3 Töötuba 21,9
107 Triaaži õde 15,2 201-4 Töötuba 14
108 Protseduurid - kips 10 201-5 Biokeemia töötuba 30,9
108 Protseduurid - kirurg 16 201-6 Ladu 7,7
110 Isolaator 42 201-7 Labori juhataja 20,1
111 Ema-laps 14,7 203 EMO ladu 14,8
111 Jälgimispalat 76,1 204 Kirurgia pesuladu 13,9
111 Monitooring 17,1 204 WC 2,8
112 Jälgimispalati tarvikud 12,7 205 Koristuskärud 11,8
113 EMO juhataja 14,4 206 Korist.tarvikud 8,2
114 EMO personal 25,3 207 Mopid+pesu 9,3
115 Personali dušš 3,8 208 Puhastusteenindajad 20,5
115 Personali WC 1,9 209 IT spets 14,9
116 EMO inv.WC 12,5 210 Ventkamber ja agregaat 40,5
117 EMO pats. pesuruum 17 211 WC M/N 13
EMO
118 72,5 212 Koridor 42,6
koridor/liikumisteed
118 EMO Tuulekoda 15,9 212 Server 7,4
EMO
119 22,6 375,0 m²
koridor/liikumisteed
119 Kiirabiauto lüüs 86,2
122 Ladu 6,6
123 Reanimatsioon 24,1
653,8 m²
17
5. Patsientide liikumisteed
Selgitamaks patsientide liikumisteid planeeritavas juurdeehituses, on lisatud igale selgitusele
täiendav joonis.
5.1. Erakorralise ise pöörduva patsiendi liikumistee
Patsient, kes soovib pöörduda EMO’sse, võtab esmalt peasissekäigu juures olevas
piletisüsteemist järjekorranumbri (vt. Lisa 6, joonis 2. EMO patsiendi liikumistee)
Peale kutsungit patsient registreeritakse ja talle vormistatakse EMO’sse pääsemiseks
patsiendikaart. Seejärel suunatakse patsient erakorraliste patsientide ootealale, mis asub vahetult
EMO juures ning jääb ootama kutset triaaži.
Triaaži kutse saamisel suunatakse patsient triaažikabinetti, kus triaažiõde viib läbi triaaži.
Triaažikabinetist liigub patsient, kas uuringule, EMO arsti vastuvõtule või vajalikku ravitsooni.
5.2. Kiirabiga toodava patsiendi liikumistee
Kiirabiauto suundub selleks ettenähtud kiirabilüüsi. Raamil olev patsient teisaldatakse
kiirabibrigaadi poolt kiirabiautost ning viiakse triaažialasse, välja arvatud juhul, kui patsient liigub
otse REM saali (vt. Lisa 6, joonis 3. Kiirabilise patsiendi liikumistee)
Triaažikategooria määramise järgselt suunatakse patsient vastavasse ravitsooni.
Triaažist uuringutele (röntgen, kompuutertomograaf) transpordib patsiendi kiirabibrigaad. Uuringu
järgselt transpordib EMO personal patsiendi vajalikku ravitsooni Põhjuseks asjaolu, et patsiendi
siirdamist oleks võimalikult minimaalselt.
Juhul kui patsient vajab eelnevat korrastamist(pesemist, riiete eemaldus jms), siis teostatakse
eelnev korrastus EMO personali poolt, mille järgselt jätkatakse meditsiinilisi toiminguid (triaaž,
uuringud, jälgimispalat vms).
Alati enne pesu selgitatakse välja patsiendi toomise põhjus, võetakse anamnees. Pesu toimub
stabiilses seisundis ja kiiret erakorralist abi mittevajaval patsiendil. Peale pesemist liigub patsient
vajalikku ravitsooni.
5.3. Korralise patsiendi liikumistee
Korraline patsient, kes on suunatud plaanilisele haiglaravile, võtab esmalt peasissekäigu juures
olevas piletisüsteemist järjekorranumbri (vt. Lisa 6, joonis 4, Korralise patsiendi liikumistee).
Peale kutsungit patsient registreeritakse klienditeenindaja poolt ning talle vormistatakse
ravidokumentatsioon. Seejärel suunatakse patsient plaaniliste patsientide ootealale. Peale kutse
saamist, liigub patsient vastuvõtu ruumi, kus patsiendil võimaldatakse ümber riietuda, vajadusel
pesta ning vormistatakse plaanilise ravidokumentatsioon ning seejärel viiakse või saadetakse
patsient osakonda.
5.4. Nakkusohtliku patsiendi liikumistee
Nakkusohtlik ise tulev patsient suunatakse läbi kiirabilüüsi isolatsioonipalatisse (vt. Lisa 6, joonis
5. Nakkusohtliku patsiendi liikumistee).
18
Nakkusohtlik kiirabiga saabuv patsient viiakse kiirabilüüsist kiirabibrigaadi poolt otse
isolaatorisse.
Epidemioloogilise eriolukorra ajal (ülemiste hingamisteede vms viirushaiguste puhang) on haigla
peauks suletud. Ukse kõrval oleva videotelefoni vahendusel toimub vestlus ise tulnud patsiendiga,
kes suunatakse nakkushaiguse kahtluse korral isolaatorisse.
6. Meditsiiniline aparatuur
Rajatavasse EMOsse on planeeritud alljärgnev aparatuur:
Tabel 9. Meditsiiniline aparatuur
Seadme nimetus arv ruumi nr ruumi nimetus
Triaaz (1)
protseduurid-kirurg (1),
105, 109, 124,
patsiendipaneelid 5 ema-laps(1),
117,118,119
isolaatorid (3 tk),
jälgimispalat (4tk)
patsiendi konsool 6 120, 116 reanimatsioon(2 tk)
triaaz (1tk)
protseduurid-kirurg (1 tk),
105, 109, 120, 116,
patsiendimonitorid 9 jälgimispalat (4 tk);
124
reanimatsioon(2 tk)
ema-laps(1 tk)
tsentraalmonitor 1 121 monitooring
tsentraalmonitoriga
ühendatud 3 117, 118,119 isolaatorid (3 tk),
patsiendimonitor
Opi lamp, protseduurid-kirurg;
2 109, 116
laekinnitusega reanimatsioon
Triaažiõde (1),
tsentraalhapniku protseduurid-kirurg (1),
väljavõte 105, 109, 124 120, ema-laps(1),
12
(ühendatud konsooli või 116, 117, 118,119 jälgimispalat(4),
paneeli) isolaatorid(3),
reanimatsioon(2)
tsentraalne suruõhk
2 116
(ühendatud konsooli) reanimatsioon
defibrillaator 1 116 reanimatsioon
hingamisaparaat 1 116 reanimatsioon
Meditsiinilise aparatuuri paigutus on esitatud eraldi joonisel (vt. Lisa 6, joonis nr 6. Meditsiinilise
tehnoloogia plaan).
19
7. Üldine jäätmekäitlus
Haiglas tekib erinevaid jäätmeid sarnaselt majapidamistel. Lisaks tavajäätmetele tekivad ka
ohtlikud jäätmed. Tervishoiuasutuste jäätmete (tervishoiujäätmed) alla kuuluvad kõik jäätmed, mis
on tekkinud antud asutustes, uuringukestes ja laboratooriumites.
Jäätmeliikide määratlus:
Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma järgmiselt:
1. Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (s.h
teravad ja torkivad-, patoloogilised, ning nakkusohtlikud jäätmed).
2. Ravimijäägid.
3. Taaskasutatavad jäätmed (papp, paber, kartong, plastpakend, klaaspakend.
4. Tervishoiu olmejäätmed, mida ei pea koguma erinõuete kohaselt.
Jäätmete käitlemise üldised põhimõtted:
Kõik sortimis- ja käitlemisnõuded tervishoiuasutuses tulenevad jäätmeseadusest. Jäätmeseaduse
§.62 kehtestab jäätmete pakendamise nõuded. Jäätmeseaduse rakendusakti „Ohtlike jäätmete ja
nende pakendite märgistamise kord“ järgi peavad jäätmete pakendid olema selgelt eristatavad,
informatsioon loetav ja arusaadav. Jäätmed tuleb koguda tekkekohas, vastavalt
nõuetekohastesse pakenditesse ning tagada ohutu käitlus jäätmete tekkimisest kuni
kõrvaldamiseni.
Erikäitlust mittevajavad meditsiinilised jäätmed on kõik need jäätmed, mis ei kuulu erikäitlust
vajavate jäätmete hulka, kuid tuleks samuti liigitada ja koguda eraldi. Eraldi kogumine võimaldab
tekkinud jäätmeid taaskasutada, ümber töödelda või kasutada ära energiaks ja sellega säästa
keskkonda. Erikäitlust vajavate jäätmete kogumisel kasutatakse ühtset kogumispakendite ja
markeeringute süsteemi.
Jäätmete sortimise põhimõtted:
sorteerimine ja pakendamine jäätmetekkekohas;
minimaalne jäätmete ümberpakkimine;
töötajate jäätmetega kokkupuute minimeerimine;
jäätmete kogumine spetsiaalsele kaane ja jalgpedaaliga varustatud raamile (statiivile),
täidetud jäätmepakendite sulgemine ohutust ja hügieeni arvestades ning pakendite
märgistamine informatsiooniga: (haigla osakonna nimetus, pakendamise kuupäev);
jäätmete hoidmine osakonnas selleks sobivas kohas;
pakendatud jäätmete regulaarne transportimine sobivas konteineris jäätmehoidla
kogumisruumi;
jäätmehoidla ohtlike jäätmete kogumisruumi juurdepääsu piiramine
pakendite nõuetekohane hoiustamine jäätmehoidla kogumisruumis ettenähtud
konteinerites;
jäätmehoidla kogumisruumis puhtuse hoidmine, väljudes käte desinfitseerimine;
üleandmine jäätmete vedamiseks/ käitlemiseks vastavat luba omavale isikule.
Erinõuete kohaselt kõrvaldatavad jäätmed
Haiglate puhul võib kasutada järgmisi näitarve:
20
suured, spetsialiseerunud haiglad – 0.45 kg/voodipäev;
muud haiglad – 0.11 kg/voodipäev.
Tervishoiu ohtlikke jäätmeid sorteerivad haigla töötajad osakondades või palatites, kus need
tekivad. Sorteeritud jäätmed viiakse iga osakonna jäätmete kogumise ruumi ja pakitakse järgmist
liiki pakenditesse:
teravad-torkivad jäätmed: jäigad plastikkarbid; plastikanumate taaskasutamine (3-5 liitrit),
mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja varustatud tihedalt sulguva kaanega;
nakkusohtlikud jäätmed: kollased plastikkotid suurusega 60-70 liitrit, mis on asetatud
kaanega varustatud kotiraamile; plastikkoti paksus vähemalt 0.1 mm;
patoloogilised jäätmed: sama kott, mida kasutatakse nakkusohtlike jäätmete puhul.
Ravimijäägid ja muud ohtlikud jäätmed
Ravimijäägid tuleb teistest jäätmeliikidest eraldada igas tervishoiuasutuses ja kõrvaldada
aktsepteeritud viisil:
üleandmine litsentsiga ohtlike jäätmete käitlusettevõttele;
tagastamine varustajale (importijale) või tootjale.
Muud ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmeliikidest ja need kogub kokku vastava ohtlike
jäätmete käitluslitsentsiga ettevõte. Seeläbi on tagatud jäätmete kogumine ja transport vastavalt
Eesti uue ohtlike jäätmete käitlussüsteemile.
Tervishoiu olmejäätmed
Olmejäätmete kogumine peab põhinema lepingutel kohalike jäätmekogumis firmadega vastavalt
kohalike omavalitsuste kehtestatud eeskirjadele. Kui võimalik, tuleb taaskasutatavad jäätmed, nt
paber, papp ja klaas, sõltuvalt kohalikust olukorrast, eraldada tavalistest majapidamisjäätmetest
ja viia töötlemisfirmadesse.
EMO jäätmete kogumine on planeeritud kiirabilüüsis asuvatesse vastavatesse konteineritesse (vt
Lisa 6, joonis 7. Jäätmekäitlus).
21
8. Ehitustööde indikatiivne maksumus
Ehitustööde indikatiivne maksumus on koostatud koostöös projekteerimisettevõttega.
Tabel 10. Ehitustööde eeldatav maksumus
Töö nimetus Eeldatav maksumus
Hoonestamiskulud 69 880
Välisrajatised 55 100
Alused ja vundamendid 102 000
Kandetarindid 194 000
Fassaadielemendid 195 500
Ruumitarindid ja pinnakatted 183 000
Sisustus, inventar ja med.seadmed 198 500
Tehnosüsteemid (sh generaator) 538 000
Ehitusplatsi korralduskulud(sh haljastus ja pinnakatete taastamine) 128 400
Muud kulud (sh funktsionaalse arengukava koostamine) 42 400
Tööd kokku 1 706 780
Käibemaks 341 356
Kokku koos käibemaksuga 2 048 136
9. Kasutatud materjalid
Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja
juhendmaterjalidest:
Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49)
alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid
õigusakte.
Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon ) “ Nõuded
haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning
haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord ”.
Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon)“Haigla liikide
nõuded”.
EESTI STANDARD prEVS 880-1:2006 Haiglate projekteerimine.
o Osa 1: Funktsionaalne planeerimine. Standardikavand
22
Kokkuvõte
AS Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond rajatakse uue juurdeehitusena.
Juurdeehituse projekteerimine on jaotatud kahte etappi:
1) eskiisprojekti ja eelprojekti koostamine – OÜ Arhitektrum (registrikood 12160269);
2) põhiprojekti ja tööprojektide koostamine – riigihanke võitja, kuivõrd viiakse läbi
projekteerimis-ehitustööde teostamiseks riigihange.
Ehituslik põhiprojekt kooskõlastatakse:
1) Sotsiaalministeeriumiga,
2) Terviseametiga,
3) Päästeametiga,
4) Muinsuskaitseametiga.
23