KÄSKKIRI
Tallinn 03.05.2021 nr 1.1-1/21/21
Ohuprognooside korrastamise ja
arendamise töörühma moodustamine
ning selle ülesannete ja töökorra
määramine
Arvestades korrakaitseseaduse § 24 lõigetest 4 ja 5 tulenevaid ülesandeid ja võttes aluseks
sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 13
Terviseameti peadirektor otsustab
1. Töörühma moodustamine
1.1. Moodustan ohuprognooside korrastamise ja arendamise töörühma (edaspidi töörühm).
1.2. Töörühm on Terviseameti peadirektori moodustatud kollektiivne tööorgan. Töörühm
ei ole pädev andma haldusakte, sooritama koormavaid toiminguid haldusvälise isiku
suhtes ega sõlmima haldus- või tsiviilõiguslikke lepinguid.
2. Töörühma ülesanded
2.1. Töörühma moodustamise eesmärk on asutuse ohuprognooside ning sellega seotud
töökorralduse ning riikliku järelevalve teostamise tulemuslikkuse parandamine.
2.2. Töörühma ülesanded on:
2.2.1. korraldada valdkonnapõhiste ohuprognooside väljatöötamine;
2.2.2. korraldada ohuprognooside iga-aastane ülevaatamine;
2.2.3. korraldada ohuprognooside vajaduspõhine täiendamine.
2.3. Töörühma oodatavad tulemused on:
2.3.1. kõigis Terviseameti tegevusvaldkondades on uued ohuprognoosid;
2.3.2. on tagatud ohuprognooside iga-aastane süstemaatiline ülevaatamine;
2.3.3. oluliste muudatuste korral valdkonnas uuendatakse ohuprognoosid;
2.3.4. analüüsitakse ohuprognooside sisulist arvestamist riiklikus järelevalves;
2.3.5. aidatakse kaasa ohuprognoosil põhinevale järelevalve teostamisele.
3. Töörühma koosseis
3.1. Töörühma liige ja juhataja on Leho Kuusk – järelevalvevaldkonna juht.
3.2. Töörühma liige ja juhataja asetäitja on Mihkel Näks – põhja regionaalosakonna
menetlusgrupi juht.
3.3. Töörühma liige ja protokollija on Annemari Linno – kemikaaliohutuse osakonna
peaspetsialist.
3.4. Töörühma liikmed on:
3.4.1. Kalle Kitsing – põhja regionaalosakonna nõunik;
3.4.2. Heleri Soolmann – põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht;
3.4.3. Raul Sarri – põhja regionaalosakonna vaneminspektor;
3.4.4. Tiia Luht – lõuna regionaalosakonna juhataja;
3.4.5. Mats Hansen – lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht;
3.4.6. Agne Allas – lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht;
3.4.7. Kata Pedamäe – ida regionaalosakonna menetlusgrupi juht;
3.4.8. Liisu Tamm - ida regionaalosakonna vaneminspektor;
3.4.9. Kristel Kallaste – lääne regionaalosakonna menetlusgrupi juht;
3.4.10. Kadri Juhkam – lääne regionaalosakonna juht;
3.4.11. Tagne Ratassepp - meditsiiniseadmete osakonna juhataja;
3.4.12. Juta Varjas – nakkushaiguste osakonna peaspetsialist;
3.4.13. Irina Filippova - nakkushaiguste osakonna peaspetsialist;
3.4.14. Natalja Kerbo - nakkushaiguste osakonna nõunik;
3.4.15. Kristian Sirp - tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna nõunik;
3.4.16. Lauri Liepkalns - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist;
3.4.17. Rasmus Pruus - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist;
3.4.18. Olga Gurjanova - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist;
3.4.19. Kaili Sillamaa - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist;
3.4.20. Aljona Honga - kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist
3.4.21. Jelena Pipper – kvaliteeditalituse juhataja;
3.4.22. Sander Põllumäe – õigusvaldkonna juht.
3.5. Töörühmas võivad osaleda teised Terviseameti teenistujad teenistuskohustustest,
tööülesannetest või valdkonnaga seotud teadmistest ja oskustest lähtuvalt.
3.6. Töörühm võib kaasata asjatundjaid või küsida asjatundjatelt seisukohta ja arvamusi.
Töörühm ei või teha Terviseameti nimel tehinguid. Kui asjatundjaga on vaja sõlmida
leping, siis teeb töörühma juhataja peadirektorile ettepaneku lepingu sõlmimiseks.
4. Töörühma töökorraldus
4.1. Töörühma töövormiks on koosolek. Koosolek toimub vahetu või videokontakti
(näiteks Skype) vahendusel. Koosolekul on päevakord konkreetset otsustamist vajavate
küsimustega. Koosolekul arutatav dokument edastatakse osalejatele reeglina vähemalt
kolm tööpäeva enne koosolekut. Puuduv osaleja võib esitada oma seisukohad
kirjalikult. Koosoleku olulisemad otsused protokollitakse (v.a kui koosolek
salvestatakse).
4.2. Ohuprognooside väljatöötamise perioodil (st käskkirja jõustumisest kuni 30.09.2021)
toimub töörühma koosolek vähemalt korra kuus. Ohuprognooside ajakohastamisel
toimub töörühma koosolek vähemalt korra aastas septembris. Valdkonna oluliste
muudatuste korral koguneb töörühm vastavalt vajadusele.
4.3. Ülesanded töörühma liikmete vahel määrab juhataja, kui need ei tulene vahetult
ametijuhendist, töölepingust või käsunduslepingust. Töörühma seisukohad
kujundatakse arutelu tulemusena liikmete parima asjatundmise ja kogemuste alusel.
Küsimuse hääletamisele panemise otsustab juhataja. Ülesannete jaotus töörühmas või
2 (4)
muu töökorraldus peab vastama teenistus- või lepinguliste ülesannete jaotusele ning
võimaldama nende täitmist.
4.4. Ohuprognooside väljatöötamisel peab töörühm esitama ohuprognooside kavandi
kooskõlastamiseks hiljemalt 30.09.2021 ning allkirjastamiseks hiljemalt 30.10.2021.
Ohuprognooside iga-aastasel läbivaatamisel esitab töörühm seisukoha ohuprognoosi
uuendamise vajaduse kohta jooksva aasta septembris. Juhul, kui ohuprognoos vajab
uuendamist, peab töörühm esitama uuendatud ohuprognoosi kavandi hiljemalt
15. septembriks ning uuendatud ohuprognoos tuleb esitada allkirjastamiseks
31. oktoobriks.
Valdkonna oluliste muudatuste korral töötab töörühm välja uuendatud ohuprognoosi
kavandi ja esitab selle kooskõlastamiseks kahe nädala jooksul ning esitab
allkirjastamisele kuu aja jooksul olulise muudatuste toimumisest.
4.5. Ohuprognoosi kavandi kooskõlastamise raames tutvustab töörühma määratud liige
kavandit osakonnajuhatajatele ja teistele seda kasutavatele isikutele. Kooskõlastamine
korraldatakse vähemalt kaks nädalat enne ohuprognoosi allkirjastamise tähtaega.
4.6. Ohuprognooside rakendamine seisneb ohuprognoosile vastavate dokumendimallide
väljatöötamises, töökorralduse ja –eeskirjade läbivaatamises ning ohuprognoosi
arvestamises riikliku järelevalve meetmete kohaldamise planeerimisel.
Vaidlustamisviide. Käskkirjaga reguleeritakse teenistussuhtest või töölepingust
tulenevaid teenistus- või tööülesandeid ning organisatsiooni ja töökorralduse küsimusi,
mis reeglina ei piira isiku õigusi. Kui isik leiab, et käskkirjast tuleneb temale kohustusi
või piiratakse tema õigusi õigusvastaselt, siis võib ta enda õiguste kaitseks vajalikus
ulatuses esitada käskkirja peale 30 päeva jooksul Terviseametile vaide või
halduskohtule kaebuse. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga
[email protected]
või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu
Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga.
[email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Vastavalt
Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 teostab Terviseameti üle teenistuslikku järelevalvet
sotsiaalminister, kes on pädev kontrollima ameti tegevuse õiguspärasust ja
otstarbekust.
Selleks, et Terviseamet saaks täita enda ülesandeid ohu ennetamisel, tuleb koostada valdkonna
ohuprognoosid. Ilma ohuprognoosita ei ole ohuennetuslikul eesmärgil riikliku järelevalve
meetmete kohaldamine reeglina lubatud. Korrakaitseorganil on lubatud kohaldada riikliku
järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks
olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg 1). Reeglina peab ohuprognoos olema
kirjalik ning see tagab, et asutus tervikuna analüüsib avaliku korra tagamise seisukohalt olulist
enda tegevusvaldkonnas. Ohuennetusliku riigiliku järelevalve piiramine ohuprognoosiga tagab,
et riikliku järelevalve meetmeid ei kohaldataks üksnes ametniku subjektiivse hinnangu alusel,
vaid ohuennetus põhineks läbiarutatud kriteeriumitel ja väljendaks asutuse kui terviku
seisukohta.
Ohuprognoos on üksnes täiendav alus riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamiseks. Oluline
on, et õigusaktiga oleks määratud kindlaks õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamise
kohustus. Kui riikliku järelevalve üldmeetmeid võib haldusorgan ka ilma otsese seadusliku
aluseta ohuprognoosile tuginedes rakendada (nt teavitada avalikkust või avaliku korra eest
vastutavat isikut nõuetest, ohust või rikkumisest KorS § 26 alusel), siis riikliku järelevalve
3 (4)
erimeetmete kohaldamiseks peab olema seadusest tulenev konkreetsem norm. Riikliku
järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik
seadusega ja selle alusel kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist
tulenevate nõuete täitmise tagamiseks (KorS § 24 lg 3). Riikliku järelevalve meetmete
kohaldamisel tuleb arvestada, et ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi
(KorS § 24 lg 6).
Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel
või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise
põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Selleks koguvad Terviseameti funktsionaalsed struktuuriüksused
teavet tegevusvaldkonna arengute ja võimalike ohtude kohta ning regionaalsed
struktuuriüksused hindavad järelevalve käigus kogutud teavet rikkumiste kohta. Ohuprognoosi
koostamine, muutmine ja täiendamine on pidev protsess, mis eeldab selgelt määratletud
struktuuri ja koostöö korraldust. On tähtis, et oluliste muudatuste korral valdkonnas (nt uute
ohtlike toodete turule tulek vms) oleks teada ajakava ja töökord, kuidas ohuprognoose
võimalikult kiiresti ajakohastada ja Terviseameti käitumist uute ohtudega ja nende ennetamise
võimalustega vastavusse viia. Lisaks juhtumipõhisele muutmisele, vaadatakse ohuprognoosid
üle ka perioodiliselt. Ohuprognoosi koostanud korrakaitseorgan hindab järjepidevalt ja
vähemalt üks kord aastas ohuprognoosi asjakohasust ning teeb selles vajaduse korral muudatusi
(KorS § 24 lg 4).
Kirjaliku ohuprognoosi kinnitab korrakaitseorgani juht või tema poolt volitatud isik (KorS § 24
lg 5). Ohuprognoos ei ole eraldiseisvalt käsitletav haldusaktina. Konkreetse juhtumi korral võib
ohuprognoos olla nii haldusmenetluse alustamise ajendiks kui ka üheks kaalutluseks, mis viib
isiku suhtes koormava haldusakti andmiseni. Seetõttu tuleb ohuprognoos kehtestada
käskkirjaga. Vastavalt sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“
§ 16 punktile 10 annab ameti nimel käskkirju peadirektor.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
Sander Põllumäe 7943675
[email protected]
4 (4)