dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Käskkirja edastamine

Sotsiaalministeerium · 17. mai 2021
Viit
5.1-3/1676-1
Registreeritud
17. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2021
Vastutaja
Kärt Sõber (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
16. juuni 2021

Failid

  • 📎1.1-12121 03.05.2021 Üldkäskkiri.asice367 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 03.05.2021 nr 1.1-1/21/21 Ohuprognooside korrastamise ja arendamise töörühma moodustamine ning selle ülesannete ja töökorra määramine Arvestades korrakaitseseaduse § 24 lõigetest 4 ja 5 tulenevaid ülesandeid ja võttes aluseks sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punkti 13 Terviseameti peadirektor otsustab 1. Töörühma moodustamine 1.1. Moodustan ohuprognooside korrastamise ja arendamise töörühma (edaspidi töörühm). 1.2. Töörühm on Terviseameti peadirektori moodustatud kollektiivne tööorgan. Töörühm ei ole pädev andma haldusakte, sooritama koormavaid toiminguid haldusvälise isiku suhtes ega sõlmima haldus- või tsiviilõiguslikke lepinguid. 2. Töörühma ülesanded 2.1. Töörühma moodustamise eesmärk on asutuse ohuprognooside ning sellega seotud töökorralduse ning riikliku järelevalve teostamise tulemuslikkuse parandamine. 2.2. Töörühma ülesanded on: 2.2.1. korraldada valdkonnapõhiste ohuprognooside väljatöötamine; 2.2.2. korraldada ohuprognooside iga-aastane ülevaatamine; 2.2.3. korraldada ohuprognooside vajaduspõhine täiendamine. 2.3. Töörühma oodatavad tulemused on: 2.3.1. kõigis Terviseameti tegevusvaldkondades on uued ohuprognoosid; 2.3.2. on tagatud ohuprognooside iga-aastane süstemaatiline ülevaatamine; 2.3.3. oluliste muudatuste korral valdkonnas uuendatakse ohuprognoosid; 2.3.4. analüüsitakse ohuprognooside sisulist arvestamist riiklikus järelevalves; 2.3.5. aidatakse kaasa ohuprognoosil põhinevale järelevalve teostamisele. 3. Töörühma koosseis 3.1. Töörühma liige ja juhataja on Leho Kuusk – järelevalvevaldkonna juht. 3.2. Töörühma liige ja juhataja asetäitja on Mihkel Näks – põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht. 3.3. Töörühma liige ja protokollija on Annemari Linno – kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist. 3.4. Töörühma liikmed on: 3.4.1. Kalle Kitsing – põhja regionaalosakonna nõunik; 3.4.2. Heleri Soolmann – põhja regionaalosakonna menetlusgrupi juht; 3.4.3. Raul Sarri – põhja regionaalosakonna vaneminspektor; 3.4.4. Tiia Luht – lõuna regionaalosakonna juhataja; 3.4.5. Mats Hansen – lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht; 3.4.6. Agne Allas – lõuna regionaalosakonna menetlusgrupi juht; 3.4.7. Kata Pedamäe – ida regionaalosakonna menetlusgrupi juht; 3.4.8. Liisu Tamm - ida regionaalosakonna vaneminspektor; 3.4.9. Kristel Kallaste – lääne regionaalosakonna menetlusgrupi juht; 3.4.10. Kadri Juhkam – lääne regionaalosakonna juht; 3.4.11. Tagne Ratassepp - meditsiiniseadmete osakonna juhataja; 3.4.12. Juta Varjas – nakkushaiguste osakonna peaspetsialist; 3.4.13. Irina Filippova - nakkushaiguste osakonna peaspetsialist; 3.4.14. Natalja Kerbo - nakkushaiguste osakonna nõunik; 3.4.15. Kristian Sirp - tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna nõunik; 3.4.16. Lauri Liepkalns - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist; 3.4.17. Rasmus Pruus - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist; 3.4.18. Olga Gurjanova - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist; 3.4.19. Kaili Sillamaa - keskkonnatervise osakonna peaspetsialist; 3.4.20. Aljona Honga - kemikaaliohutuse osakonna peaspetsialist 3.4.21. Jelena Pipper – kvaliteeditalituse juhataja; 3.4.22. Sander Põllumäe – õigusvaldkonna juht. 3.5. Töörühmas võivad osaleda teised Terviseameti teenistujad teenistuskohustustest, tööülesannetest või valdkonnaga seotud teadmistest ja oskustest lähtuvalt. 3.6. Töörühm võib kaasata asjatundjaid või küsida asjatundjatelt seisukohta ja arvamusi. Töörühm ei või teha Terviseameti nimel tehinguid. Kui asjatundjaga on vaja sõlmida leping, siis teeb töörühma juhataja peadirektorile ettepaneku lepingu sõlmimiseks. 4. Töörühma töökorraldus 4.1. Töörühma töövormiks on koosolek. Koosolek toimub vahetu või videokontakti (näiteks Skype) vahendusel. Koosolekul on päevakord konkreetset otsustamist vajavate küsimustega. Koosolekul arutatav dokument edastatakse osalejatele reeglina vähemalt kolm tööpäeva enne koosolekut. Puuduv osaleja võib esitada oma seisukohad kirjalikult. Koosoleku olulisemad otsused protokollitakse (v.a kui koosolek salvestatakse). 4.2. Ohuprognooside väljatöötamise perioodil (st käskkirja jõustumisest kuni 30.09.2021) toimub töörühma koosolek vähemalt korra kuus. Ohuprognooside ajakohastamisel toimub töörühma koosolek vähemalt korra aastas septembris. Valdkonna oluliste muudatuste korral koguneb töörühm vastavalt vajadusele. 4.3. Ülesanded töörühma liikmete vahel määrab juhataja, kui need ei tulene vahetult ametijuhendist, töölepingust või käsunduslepingust. Töörühma seisukohad kujundatakse arutelu tulemusena liikmete parima asjatundmise ja kogemuste alusel. Küsimuse hääletamisele panemise otsustab juhataja. Ülesannete jaotus töörühmas või 2 (4) muu töökorraldus peab vastama teenistus- või lepinguliste ülesannete jaotusele ning võimaldama nende täitmist. 4.4. Ohuprognooside väljatöötamisel peab töörühm esitama ohuprognooside kavandi kooskõlastamiseks hiljemalt 30.09.2021 ning allkirjastamiseks hiljemalt 30.10.2021. Ohuprognooside iga-aastasel läbivaatamisel esitab töörühm seisukoha ohuprognoosi uuendamise vajaduse kohta jooksva aasta septembris. Juhul, kui ohuprognoos vajab uuendamist, peab töörühm esitama uuendatud ohuprognoosi kavandi hiljemalt 15. septembriks ning uuendatud ohuprognoos tuleb esitada allkirjastamiseks 31. oktoobriks. Valdkonna oluliste muudatuste korral töötab töörühm välja uuendatud ohuprognoosi kavandi ja esitab selle kooskõlastamiseks kahe nädala jooksul ning esitab allkirjastamisele kuu aja jooksul olulise muudatuste toimumisest. 4.5. Ohuprognoosi kavandi kooskõlastamise raames tutvustab töörühma määratud liige kavandit osakonnajuhatajatele ja teistele seda kasutavatele isikutele. Kooskõlastamine korraldatakse vähemalt kaks nädalat enne ohuprognoosi allkirjastamise tähtaega. 4.6. Ohuprognooside rakendamine seisneb ohuprognoosile vastavate dokumendimallide väljatöötamises, töökorralduse ja –eeskirjade läbivaatamises ning ohuprognoosi arvestamises riikliku järelevalve meetmete kohaldamise planeerimisel. Vaidlustamisviide. Käskkirjaga reguleeritakse teenistussuhtest või töölepingust tulenevaid teenistus- või tööülesandeid ning organisatsiooni ja töökorralduse küsimusi, mis reeglina ei piira isiku õigusi. Kui isik leiab, et käskkirjast tuleneb temale kohustusi või piiratakse tema õigusi õigusvastaselt, siis võib ta enda õiguste kaitseks vajalikus ulatuses esitada käskkirja peale 30 päeva jooksul Terviseametile vaide või halduskohtule kaebuse. Vaie esitatakse Terviseametile e-postiga [email protected] või aadressil Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn. Kaebus esitatakse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajale e-toimiku https://etoimik.rik.ee/ kaudu, e-postiga. [email protected] või aadressil Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 teostab Terviseameti üle teenistuslikku järelevalvet sotsiaalminister, kes on pädev kontrollima ameti tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust. Selleks, et Terviseamet saaks täita enda ülesandeid ohu ennetamisel, tuleb koostada valdkonna ohuprognoosid. Ilma ohuprognoosita ei ole ohuennetuslikul eesmärgil riikliku järelevalve meetmete kohaldamine reeglina lubatud. Korrakaitseorganil on lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg 1). Reeglina peab ohuprognoos olema kirjalik ning see tagab, et asutus tervikuna analüüsib avaliku korra tagamise seisukohalt olulist enda tegevusvaldkonnas. Ohuennetusliku riigiliku järelevalve piiramine ohuprognoosiga tagab, et riikliku järelevalve meetmeid ei kohaldataks üksnes ametniku subjektiivse hinnangu alusel, vaid ohuennetus põhineks läbiarutatud kriteeriumitel ja väljendaks asutuse kui terviku seisukohta. Ohuprognoos on üksnes täiendav alus riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamiseks. Oluline on, et õigusaktiga oleks määratud kindlaks õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamise kohustus. Kui riikliku järelevalve üldmeetmeid võib haldusorgan ka ilma otsese seadusliku aluseta ohuprognoosile tuginedes rakendada (nt teavitada avalikkust või avaliku korra eest vastutavat isikut nõuetest, ohust või rikkumisest KorS § 26 alusel), siis riikliku järelevalve 3 (4) erimeetmete kohaldamiseks peab olema seadusest tulenev konkreetsem norm. Riikliku järelevalve erimeetmeid võib kohaldada ohtude ennetamiseks üksnes ulatuses, mis on vajalik seadusega ja selle alusel kehtestatud ning välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate nõuete täitmise tagamiseks (KorS § 24 lg 3). Riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel tuleb arvestada, et ohu ennetamiseks ei ole lubatud kohaldada vahetut sundi (KorS § 24 lg 6). Ohuprognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest (KorS § 24 lg 2). Selleks koguvad Terviseameti funktsionaalsed struktuuriüksused teavet tegevusvaldkonna arengute ja võimalike ohtude kohta ning regionaalsed struktuuriüksused hindavad järelevalve käigus kogutud teavet rikkumiste kohta. Ohuprognoosi koostamine, muutmine ja täiendamine on pidev protsess, mis eeldab selgelt määratletud struktuuri ja koostöö korraldust. On tähtis, et oluliste muudatuste korral valdkonnas (nt uute ohtlike toodete turule tulek vms) oleks teada ajakava ja töökord, kuidas ohuprognoose võimalikult kiiresti ajakohastada ja Terviseameti käitumist uute ohtudega ja nende ennetamise võimalustega vastavusse viia. Lisaks juhtumipõhisele muutmisele, vaadatakse ohuprognoosid üle ka perioodiliselt. Ohuprognoosi koostanud korrakaitseorgan hindab järjepidevalt ja vähemalt üks kord aastas ohuprognoosi asjakohasust ning teeb selles vajaduse korral muudatusi (KorS § 24 lg 4). Kirjaliku ohuprognoosi kinnitab korrakaitseorgani juht või tema poolt volitatud isik (KorS § 24 lg 5). Ohuprognoos ei ole eraldiseisvalt käsitletav haldusaktina. Konkreetse juhtumi korral võib ohuprognoos olla nii haldusmenetluse alustamise ajendiks kui ka üheks kaalutluseks, mis viib isiku suhtes koormava haldusakti andmiseni. Seetõttu tuleb ohuprognoos kehtestada käskkirjaga. Vastavalt sotsiaalministri 06.11.2009 määruse nr 82 „Tervisameti põhimäärus“ § 16 punktile 10 annab ameti nimel käskkirju peadirektor. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Lanno peadirektor Sander Põllumäe 7943675 [email protected] 4 (4)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel