dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuste edastamine

Sotsiaalministeerium · 17. mai 2021
Viit
1.1-12/1097
Registreeritud
17. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-12 Ministeeriumi moodustatud komisjonide ja töögruppide tegevuse korraldamine (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-12
Vastutaja
Maria-Helena Rahumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf65 KB
  • 📎Vastused_Rutmihairete_tuvastamine_EBIN_2021-05-14.asice195 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Tartu Ülikool <[email protected]> Saadetud: 14.05.2021 22:30 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: Vastused EBINile uurimistöö "Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine" kohta Tere!Esitame vastused EBINile uurimistöö "Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine" kohta.Teiega on jagatud Webdesktop-i dokumenti, mis asub järgneval aadressil: Uurimistöö kontaktisikuks on Erik Abner, [email protected] LugupidamisegEne Mö[email protected] 4050; 507 1174 UURINGU EETILISE HINDAMISE TAOTLUS EESTI BIOEETIKA JA INIMUURINGUTE NÕUKOGULE 1. Uuringu nimetus (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu nimetus ära tuua ka eesti keeles) Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine 2. Uuringu põhieesmärk kuni 450 tähemärki (0,25 lk) (ingliskeelsete taotluse puhul tuleb uuringu põhieesmärk ära tuua ka eesti keeles) Südamerütmihäired mõjutavad kümneid tuhandeid eestlasi ja seoses suure haigestumuse ja suremusega kujutavad endast suurt tervishoiuprobleemi. Südamerütmihäirete alusmehhanismid on keerukad ja täpsed bioloogilised asjaolud on endiselt ebaselged, millest tulenevalt on ka ravistrateegiad tihti ebaefektiivsed. Käesoleva uuringu eesmärk on ehitada üles võimekus analüüsida EKG-sid ja ehhokardiogramme Eesti geenivaramus ning tuvastada nende abil südamerütmihäirete geneetilised tegurid . 3. Vastutava(d) uurija(d) ning tema (nende) kontaktandmed Eesnimi: Tõnu Perekonnanimi: Esko Ametikoht: I nimesegenoomika professor , asedirektor Organisatsioon: Tartu Ülikool, Genoomika i nstituut Telefon: + 372 53 408 499 e-post: [email protected] Eesnimi: Jaan Perekonnanimi: Eha Ametikoht: P rofessor, TÜK kardioloogi kliiniku juhataja Organisatsioon: Tartu Ülikooli Kliinikum Telefon: + 372 731 8403 e-post: [email protected] 4. Uuringu läbiviijad (lisada juurde vajalik arv ridu) Eesnimi: Erik Perekonnanimi: Abner Ametikoht: Funktsionaalse genoomika teadur Organisatsioon: Ta r tu Ülikool, Genoomika i nstituut Eestnimi: Anu Perekonnanimi: Reigo Ametikoht: Meditsiinigenoomika peaspetsialist Organisatsioon: Tartu Ülikool, Genoomika Instituut Eesnimi: Erik Perekonnanimi: Salum Ametikoht: arst-õppejõud kardioloogia erialal Organisatsioon: Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiakliinik Eesnimi: Priit Perekonnanimi: Pauklin Ametikoht: arst-õppejõud kardioloogia erialal Organisatsioon: Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogiakliinik Eesnimi: Patricia Perekonnanimi: Munroe Ametikoht: Molekulaarmeditsiini professor Organisatsioon: Queen Mary University of London , Ühendkuningriigid 5. Uuringu finantseerimine Finantseerimise allikad - "Mobilitas Pluss ERA-NET support" proje k t SP1GI20181T , periood aprill 2020 – aprill 2022 - „ Marie Skłodowska-Curie meetmed - Individua altoetus“ projekt GENOMEPEP, periood september 2020 – august 2023 - „ Personaalse uurimistoetuse rühmagrant “ projekt PRG1291 , periood jaanuar 2021 – detsember 2025 Uuringu üldmaksumus (summa) 10 000€ Uuritavale kompensatsiooni maksmine (jah, ei, põhjendus ja summa) Uuritavatele kompensatsiooni ei maksta, kuna neile ei lisandu uut koormust. Uuritavate kindlustus (jah, ei, kindlustaja ja poliis) - 6. Uuringu läbiviimise aeg (algus ja lõpp kuu ja aasta täpsusega) Mai 202 1 – D etsember 2025 7. Teave sama uuringu projekti varasema või samaaegse hindamise kohta (sh teistes riikides) - 8. Lühiülevaade siiani samal teemal tehtud uuringutest (kuni 900 tähemärki, 0,5 lk) Elektrokardiogramme (EKG-sid) ja ehhokardiograafiaid on välismaistes ülegenoomsetes uuringutes kasutatud alates aastast 2009 . Sellised uuringud võivad alusandmetena kasuta da EKG-de mõõdetava id element e , nagu näiteks QRS-kompleks i näita ja id või PR-intervalli pikkust. Ehhokardiograafia te puhul kasutatakse sellistel puhkudel südame anatoomilisi ja funktsionaalseid näitajaid, näiteks vasaku vatsakese mass või vasaku vatsakese fraktsionaalne lühenemine . Erinevate EKG-de tunnustega seostatakse tänase seisuga 14 50 geenivarianti [GWAS Catalog: EFO_0004327 ; Märts 2021 ]. PR-intervalli kestusest saab järeldada südame atrioventrikulaarset juhtivust ning selle intervalli pikenemine on seotud elektrisignaalide juhtivuse kõrvalekalletega, kodade virvendusarütmiatega ning üldise kardiovaskulaarse suremusega [kokkuvõte PMID: 19549974 ]. Eelmisel aastal avaldati siiani kõige mahukam EKG-de geneetiline meta- analüüs, kus osales üle 293 tuha nde vabatahtliku ning mille raames keskenduti PR-intervalli pikkuse geneetiliste faktorite tuvastamisele [ PMID: 32439900 ] . Uuringu tulemusena kirjeldati 202 erinevat geenivarianti, mis kor r elleeruvad PR-intervalli pikenemisega ning mida saab kasutada edaspidistes täppisteaduse projektides hüpoteeside loomisel. 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on luua informaatilised lahendused EKG-de ja ehhokardiograafiate analüüsimiseks Eesti geenivaramus. Töömetoodika valideerimiseks viime me läbi analüüsid käimasoleva ERA-CVD „ Detect Arrhythmias “ uuringu raames, mis keskendub MEIS1 geeni funktsionaalsuse uurimisele südamerütmihäirete kontekstis. Inimese südame elektrokardiogrammi PR-intervalli pikenemine viitab elektrisignaalide juhtivuse kõrvalekalletele, mis omakorda korreleeruvad südame arütmiatega. Varasemad PR-intervallile keskenduvad GWAS-id on tuvastanud kümneid geene, sh. MEIS1, mis korreleeruvad selle intervalli pikenemisega. MEIS1 on äärmiselt konserveerunud geen, mille üks peamisi rolle on suunata selgroogsete organite arengut, s.h südame arengu esimesi etappe. Ühtlasi on teada ka MEIS1 geeni roll südamelihasrakkude rakutsüklis ja regenereerimises peale südamelihase vigastusi [PMID:23594737]. ERA-CVD „ Detect Arrhythmias “ uuringu aluseks on hüpotees, et MEIS1 transkriptsioonifaktor määrab elektrijuhtivuse omadusi, mängides seega võtmerolli nii südame kaudu toimuvate elektriliste impulsside füsioloogilises genereerimises ja levimises kui ka rütmihäireid põhjustavates patofüsioloogilistes mehhanismides. Selle hüpoteesi kinnitamiseks plaanime me MEIS1 geeni ümbritsevas lookuses tuvastada Eestis esinevad patoloogilised geenivariandid või sagedasti esinevate geenivariantide kombinatsioonid, mis võivad korreleeruda PR-intervalli pikenemisega. Selle projekti raames on meil ehitatud üles koostöö välismaiste partneritega, kelle ülesandeks on kontrollida meie uurimisrühma poolt tuvastatud geenivariantide funktsionaalsust in vitro ja in vivo meetodite alusel. Seega on ERA-CVD „Detect Arrhythmias“ rahvusvahelise teaduskoostöö peamine tulem on leida funktsionaalne seos MEIS1 geenivariantide ja südamehaiguste korrelatsioonide vahel ning kirjeldada MEIS1 geeni rolli südamearütmiate kontekstis. Eestis läbiviidava uurimistöö eesmärkideks on: Luua informaatilised lahendused EKG-de ja ehhokardiograafiate analüüsimiseks Eesti geenivaramus. Reprodutseerida varasemalt avaldatud PR-intervallide analüüsidele keskenduvaid GWAS uuringuid. Tuvastada rütmihäiretega, pikenenud PR-intervalliga ebanormaalsustega esinevate geenidoonorite hulgas potensiaalselt patogeensed MEIS1 geenivariandid. 10. Uurimismetoodika (kuni 1800 tähemärki, 1 lk) Eesti geenivaramu (EGV) andmebaasis on 2021. jaanuari seisuga 202 300 geenidoonori andmed, kellest vähemalt saja viiekümnel tuhandel on eelpäringu alusel teostatud EKG ja ehhokardiograafia uuringuid. SA Eesti Tervishoiu Pildipangas on nimetatud uuringute tulemused salvestatud digitaalsel kujul DICOM failiformaadi s . Soovime saada Pildipangas t kõikide geenidoonorite EKG-de ja ehhokardiograafia andme id , mille ks palume kooskõlastust Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult. Eesti geenivaramus pole varasemalt ülegenoomsetesse uuringutesse EKG-del ja ehhokardiograafiatel põhinevaid andmeid kaasatud ning vajaminevad informaatilised s üsteemid nende andmete töötlemiseks on vaja eraldi üles ehitada. Selle tarbeks kaasatakse tehnilise nõustajana maailmatasemel ekspert Dr. Patricia Munroe (Queen Mary University of London, Ühendkuningriigid), kes konsulteerib meid informaatilise metodoloogia rakendamisel ning ühtlasi aitab viia läbi andmete kvaliteedikontrolli [metoodika viide PMID:32439900]. Dr. Munroe´le ei tehta kättesaadavaks pseudonüümitud geenidoonorite andmeid, vaid ainult statistilisi andmeid, mis on vajalikud nõustamiseks. Kogu projekti jooksul kasutatakse tavapärast bioinformaatilist tarkvara ning vastavalt vajadusele rakendatakse andmetöötluseks ja -analüüsiks tööriistu programmeerimiskeeltes R, Python ja UNIX. Kõiki andmeid töödeldakse genoomika instituudis olevates krüpti t ud kõvaketastega tööarvutites ning analüüsitakse Tartu Ülikooli teadusarvutuskeskuse klastr ites uuringu läbiviija Erik Abneri poolt. Saadud andmete kvaliteedikontroll toimub koostöös TÜK kardioloogidega, kes on kaas a tud antud uuringusse. EGV-s on praeguse seisuga salvestatud ligi 2 02 300 vabatahtlikult liitunud eestimaalase geneetiline info, kusjuures igal indiviidil tuvastatakse geenikiipide ja imputeerimise abil suure tõenäosusliku täpsusega umbes 26 miljonit üksiknukleotiidset varianti (SNV-d). Viime läbi GWAS analüüsid kõikide geenidoonorite andmete põhjal kvantitatiivsete fenotüüpide alusel (PR-intervalli pikkus millisekundites) analüütilise programmiga SAIGE. S tatistilise tähtsuse saavutamiseks on äärmiselt tähtis, et valimis oleks esindatud võimalikult palju geenidoonoreid ning oleks üheselt esindatud nii ekstreemumid, kui ka keskpärased väärtused. Kovariaatidena võetakse GWAS uuringu käigus arvesse sünniaastat , surma-aastat, sugu, pikkust, kaalu, kehamassi indeksit ja pulsisagedust . Uuringusse ei kaasata geenidoonoreid, kelle andmetes esineb võimalikke tulemusi vääralt mõjutavaid faktoreid ( täpsem nimekiri andmekoos s eisu lisafailis ). Samuti ei kaasata geenidoonoreid, kes on keelanud oma andmete täiendamise teistest andmebaasidest. Viimase sammuna tuvastatakse GWAS analüüside tulemustelt haruldased ja sagedased geenivariandid, mis mõjutavad Eesti geenidoonorite l PR-intervalli pikenemist MEIS1 geeni lookuses. Veendumaks n ende variantide patogeensuses korreleeritakse GWAS tulemuste andmeid muude E GV- s olevate biomeetriliste andmetega, nagu näiteks südame arütmiatega seonduvate RHK-10 diagnooside koodidega (täpsem nimekiri andmekooseisu lisafailis) . 11. Uuritavate valim ja värbamise viisi kirjeldus. U uritavate informeerimise ja nõusoleku vormid, ankeetide, küsitluste ja testide vormid esitada taotluse lisadena . Valimi suurus ja kontrollgruppide olemasolu Uuringus kasutatakse ainult Eesti geenivaramuga liitunud geenidoonorite andmeid, kes on kõik andnud liitumisel nõusoleku oma tervise- ja geeniandmeid teadusuuringutes kasutada. GWAS uuringus kasutatakse ainult kvantitatiivseid fenotüüpe, seega kontrollrühma pole ette nähtud. Järgnevate korrelatsioonanalüüside puhul kasutatakse kontrollrühmana geenidoonorite andmeid, kellele pole määratud RHK-10 I44, I45, I48 ja I49 kategooriate diagnoose. Kes värbab uuritavaid ja kuidas/kus/kelle poolt võetakse informeeritud nõusolek? (kui on asjakohane) Uusi uuritavaid uuringu jaoks ei värvata. Kuidas ja kelle hulgast toimub uuritavate valik? Millised on uuritavate kaasamise või väljajätmise kriteeriumid? GWAS uuringusse kaasatakse kõik geenidoonorid, kelle puhul on võimalik kvaliteetseid EKG-de algandmeid tuletada. Ühtlasi kasutatakse ainult andmeid, mille puhul on genotüpiseerimine ja imputeerimine kvaliteetselt läbi viidud. Sekkumiste liik (füüsiline, vaimne või andmed, sh eriliiki isikuandmed) Uuringus töö d eldakse eriliiki isikuandmeid , milleks on t ervise- ja geeniandmed. Andmete saamiseks Pildipangast teostatakse isikuandmete depseudonüümimine, mille viib läbi EGV järgides kõiki protseduuri- ja andmekaitsenõudeid. Uurijatele väljastatakse ainult pseudonüümitud andmeid. Koormus uuritavale (kontaktivõtmise viisid, visiitide arv, uuringute tüüp ja arv, kutsete saatmise kordus jms) Et uurimistöö viiakse läbi olemasolevate andmete alusel, ei põhjustata uuritavatele võimalikke terviseriske (nt. proovide kogumine) . 12. Koeproovide väljastamine kolmandatele osapooltele (RNA, DNA, plasma vms) Mitme geenidoonori koeproove ja mis tüüpi koeproove väljastatakse? - Kui palju ühe geenidoonori kohta koeproove väljastatakse? - Kuhu koeproov väljastatakse (riik, asutuse nimetus, aadress)? - Mida tehakse järelejäänud koeproovidega (kas ülejääk hävitatakse või saadetakse tagasi)? - 13. Uuringu eetiliste aspektide analüüs (3600 tähemärki, kuni 2 lk). Kõik uuringud, mille objektiks on inimesed, peavad olema läbi viidud, arvestades eetilisi nõudeid, eelkõige autonoomia austamise, heategemise ja kahju vältimise ning õigluse printsiipe. ( https://www.coe.int/en/web/bioethics/guide-for-research-ethics-committees-members ). vt ka https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eetika_Tabel_EST_2020.pdf Isiku autonoomia respekteerimise printsiip Kõik geenidoonorid on liitunud EGV-ga rangelt vabatahtlikkuse alusel. Seda reguleerib IGUS § 9 - Geenidoonorluse vabatahtlikkus. Kedagi ei diskrimineerita geenidoonoriks saamisel ega ka geenidoonoriks olemise fakti alusel (IGUS 5. peatükk - Diskrimineerimise keeld). Piiratud teovõimega isikute geenidoonoriks saamise tingimusi reguleerib IGUS § 13 - Piiratud teovõimega ja otsusevõimatu isik. Geenidoonoritel on õigus enda nõusolek igal aja tagasi võtta (IGUS § 12 - Geenidoonoriks saamise nõusolek). Geenidoonoritel on õigus keelata oma terviseseisundi täiendamine teistest andmekogudest (IGUS §11 lg (6)). EGV ei väljasta linkimiseks teiste andmekogudega nende geenidoonorite andmeid, kes on keelanud oma andmete täiendamise. Käesolevas uuringus osalevad uurijad arvestavad kõiki geenidoonorite seadusest tulenevaid õigusi. Geenidoonoritel on IGUS-e § 10 alusel õigus taotleda depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusevastaselt on tal õigus taotleda koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist. IGUS § 12 lg (4) punkt 7 kohaselt on geenidoonoril õigus enda nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmisel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Eelpool nimetatud õigustest on geenidoonorid informeeritud geenidoonoriks saamise nõusoleku vormi infolehe kaudu (vt. https://geenidoonor.ee/infoleht). Mittekahjustamise printsiip Et uurimistöö viiakse läbi olemasolevate andmete alusel, ei põhjustata uuritavatele võimalikke terviseriske (nt proovide kogumine) ega lisakoormust (nt küsimustike, ankeetide täitmine). Uurimistööks väljastatakse andmeid ainult pseudonüümituna ja tingimusel, et väljastatavaid andmeid on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori kohta. Andmete analüüsimine toimub kõrgtehnoloogiliste seadmetega ja uurimistöösse on kaasatud oma eriala rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased. Uurimistöö tulemustena avaldatakse ainult analüüside koondstatistikuid, mis ei võimalda uuringus osalejate re-identifitseerimist. Juhul, kui käesoleva uuringu käigus peaks tekkima vajadus geenidoonorite bioloogiliste materjalide kasutamiseks , näiteks populatsioonispetsiifilis te geneetilis te juhuleidude uurimiseks in vitro meetoditega, esitatakse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule vastav taotlus. In vitro meetodite kasutamine on vajalik juhuleidude kinnitamiseks, et tagada korrektsete andmete edastamine geenidoonoritele. Heategemise ja õigluse printsiip Uurimistöö tulemused on muuhulgas vajalikud personaalmeditsiini rakendamiseks Eestis. Uurimistööst saadavad tulemused toovad kasu mitte ainult võrdselt kõikidele geenidoonoritele, vaid ka teistele Eesti elanikele. Antud uurimistöö on oluline, sest aitab edendada teaduse arengut ja väärindab sellega geenivaramut kui teaduse infrastruktuuri. Uurimistöö tulemused on eelduseks geenidoonorite ootuste täitmisele ehk personaalse tagasiside andmiseks vajaliku teadusliku osa loomisele. Töö olemust ning tulemusi esitletakse laiemale avalikkusele populaarteaduslike artiklite vahendusel. Lisaks esitletakse uurimistöö protsessi ja tulemusi rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ning neid avaldatakse eelretsenseeritud teadusajakirjades, et edendada varasemalt vähe-uuritud teema analüüsimetoodikat ning luua eeldused jätkuprojektidele erinevates teadus- ja meditsiinivaldkondades. 13 a Inimesed Abiküsimused Ei Jah Kas uurimisobjektiks on inimesed? Jah, k äesolev uurimistöö viiakse läbi Eesti geenivaramuga liitunud geenidoonorite andmete põhjal . Kas uurimisobjektiks on haavatavad isikud või isikute grupid? X Kas uurimisobjektiks on isikud, kes ei saa ise anda teadlikku nõusolekut uuringus osalemiseks (sh piiratud teovõimega isikud)? X Kas uurimisobjektiks on alaealised? X Kas uurimisobjektiks on patsiendid? Pildipanga andmed on saadud tervishoiuteenuse osutamis e käigus, kui geenidoonorid olid patsiendid. Uuringusse ei kaasata geenidoonoreid nende patsiendi staatuse alusel (uuringusse kaasamisel ei ole uurijatel arst-patsiendi suhet) . Kas uurimistöös kogutakse inimestelt bioloogilisi proove? Kas inimestelt võetud bioloogiliisi proove kavatsetakse eksportida kolmandasse riiki ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki ) või importida neid teisest riigist Eestisse? X 13 b Isikuandmed ja andmestikud Ei Jah Kas uurimistöö käigus kogutakse või analüüsitakse isikuandmeid, sh eriliiki isikuandmeid? Jah, analüüsitakse tervise- ja geeniandmeid. Kas uurimistöö hõlmab üksikisiku süsteemset jälgimist, tema andmeprofiili kogumist või töödeldakse suures ulatuses eriliiki ja/või tundlikke andmeid või kasutatakse (sekkuvaid) andmete töötlemise meetodeid varjatud viisil (nt elulemuse uuringud, jälgimine, järelevalve, audio ja video salvestamine, geo- positsioneerimine jne) või mistahes andmete töötlemise protsessi, mis võib kahjustab uuritavate õigusi ning vabadust? Uurimistöö metoodikast tulenevalt soovitakse saada geenidoonorite andmeid Pildipangast . Kas uurimistöös analüüsitakse eelnevalt kogutud isikuandmeid? Käesolev projekt keskendub varasemalt EGV andmebaasidesse kogutud andmete analüüsile. Ühtlasi esitame EKG-de ja ehhokardiogrammide digiandmete saamiseks spetsiaalselt päringu id SA Eesti Tervishoiu Pildipangale . Geneetiliste uuringute raames on tähtis jälgida ka fenotüüpide ajalist kestust, seega soovime me kõiki geenidoonorite kohta olemasolevaid andmeid, sõltumata teostamise ajast. Ühtlasi aitab võimalikult täielik andmemaht viia läbi täiendavaid kvaliteedikontrolle kolmanda eesmärgi tarvis. Kas uurimistöös analüüsitakse avalikult kättesaadavaid andmeid? X Kas kavatsetakse edastada isikuandmeid või võimaldada neile juurdepääs kolmandast riikidest ( https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/andmete-edastamine-valisriiki )? X Kas uurimistöö lõppedes toimub isikuandmete hävitamine/ anonüümimine? SA Eesti Tervishoiu Pildipangast saadud andmed integreeritakse Eesti geenivaramu andmestikesse . Andmete saamise seaduslik alus tuleneb Inimgeeniuuringute seaduse § 24-st, mille punkt 3 kohaselt võib geenidoonorite andmeid depseudonüümida terviseseisundi kirjelduse uuendamiseks , täiendamiseks või kontrollimiseks ilma geenidoonoriga ühendust võtmata , kui geenidoonor ei ole keelanud tema terviseseisundi kirjelduse täiendamist , uuendamist või kontrollimist https://www.riigiteataja.ee/akt/72581?leiaKehtiv Geenidoonoreid on informeeritud , et nende andmeid või EGV täiendada teistest andmekogudest ja geenidoonoril on õigus see keelata tehes vastava valiku nõusoleku vormil . Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm https://www.riigiteataja.ee/akt/117042019016 13 c Teised eetilised küsimused Kas uurimistöö läbiviimine võib kaasa tuua eelpool kirjeldamata eetilisi riske? X 14. Täita, kui uuring põhineb andmekogu ja/või andmeallika andmetel. Andmekogu ja/või andmeallika nimetus : TÜ genoomika instituudi Eesti geenivaramu SA Eesti Tervishoiu Pildipank Isikuandmete töötlemise eesmärk : A ndmete saamine Pildipangast ja teadus uuringu läbiviimine Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse (vajadusel lisana) : Taotleme geenidoonorite andmeid Pildipangast üks kord aastas kuni uuringu lõpuni maskimaalselt võimalikult perioodilt . Viimane linkimine tehakse mitte hiljem kui pool aastat enne uuringu lõppu (juuli 2025), et saadud andmeid oleks võimalik kaasata uurimistöösse. Korduv linkimine on vajalik, sest kuigi geenidoonorite arv väga suures mahus ei suurene, lisandub igal aastal uusi EKG ja ehhokardiograafia uuringuid. 15. Isikuandmete kaitse meetmete kirjeldus, sealhulgas andmete hoidmise, säilitamise, turvalisuse ja kustutamise kohta, sh andmete ja/või koodivõtme kustutamise kuupäev (kuni 1800 tähemärki, 1 lk). Kirjeldada ja põhjendada uuringu vajaduseks kogutud andmete säilitamist ja tähtaega. EGV andmebaasi int e greeritud andmeid säilitatakse tähtajatult vastavalt IGUS § 18. Koeproovide, DNA kirjelduste ja terviseseisundi kirjelduste säilitamine (1) Koeproove, DNA kirjeldusi ja terviseseisundi kirjeldusi säilitatakse pseudonüümituna või pseudonüümimata kujul tähtajatult, kui need ei kuulu hävitamisele käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 või 2 sätestatud juhul. Uurijatele TÜ Teaduspilve kaudu kättesaadavaks tehtud andmed kustutatakse hiljemalt uuringu lõpus ehk detsembris 202 5. Kirjeldada isikuandmete pseudonüümimise protsessi ja vahendeid. Geenidoonorite andmete pseudonüümimine viiakse läbi nende andmete liitmisel TÜ EGV andmabaasi. Kas kavatsetakse geenidoonorite isikuandmeid depseudonüümida? Antud uuringu läbiviimisel toimub geenidoonorite andmete depseudonüümimine, mis on vajali k andmete linkimiseks Pildipangaga. Depseudonüümimine toimub EGV protseduurireeglite alusel ja et tagada geenidoonorite isikuandmete turvalisus. Kas toimub isikuandmete transportimine ning kirjeldada, kuidas on tagatud andmete turvalisus. Isikuandmed väljastatakse Pildipangale eelnevalt kokku lepitud kanaleid ja turvameetmeid kasutades. Kuna see on EGV jaoks esmakordne andmevahetus Pildipangaga, pole praegu andmete transportimise meetodeid kokku lepitud. EGV-l on aga 10 aasta pikkune kogemus teistest andmebaasidest andmete saamiseks. Kirjeldada, kuidas on andmed kaitstud loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Uuritavate analüüs viiakse läbi pseudonüümitud andmetel, seega puudub analüüsi läbiviivatel isikutel ligipääs otsest tuvastamist võimaldavatele isikuandmetele. Seda tehakse rangelt ainult Tartu Ülikooli serverites ning krüptitud kõvaketastega tööarvutis . Seega ei liigu kaudselt tuvastamist võimaldavad andmed Tartu Ülikooli arvutisüsteemidest välja. Kinnitan, et kõik uuringu läbiviijad on teadlikud projekti läbiviimisega kaasnevatest eetilistest ja isikuandmete kaitsega kaasnevatest nõuetest. Vastutava uurija allkiri / digiallkiri / Taotluse esitamise kuupäev 23.03.2021 Taotluse EBIN ID (täidab hindaja) Lisadokumentide loetelu: Andmekoosseis Tartu Ülikooli Kliinikumi kinnitus Vastutavate uurijate CV-d on lisatud lingina: https://www.etis.ee/CV/Tõnu_Esko/est https://www.etis.ee/CV/Jaan_Eha/est Andmekoosseis ja periood, mille kohta andmed kogutakse Meie uurimistöö s on kolm peamist eesmärki, mille puhul kasutatakse järgn e vat andmekoosseisu: 1. Eesmärgi andmed: &gt; Eesti geenivaramu andmebaasist geenidoonorite depseudonüümitud andmed &gt; Pildipangast EKG-d ja ehhokardiogrammid Esimese eesmärgi saavutamiseks on tarvis depseudonüümi da kõikide Eesti geenivaramu ga (EGV-ga) liitunud ja teaduslikele uuringutele nõusoleku andnud geenidoonorite isikuandmed . Eesti geenivaramu andmebaasist geenidoonorite depseudonüümitud andmed esitatakse andmetaotluse käigus SA Eesti Tervishoiu Pildipangale geenidoonorite EKG-de ja ehhokardiogrammide digiandmete saamiseks. Geneetiliste uuringute raames on tähtis jälgida k a fenotüüpide ajalist kestust, seega soovime me kõiki geenidoonorite kohta olemasolevaid andmeid , sõltumata teostamise ajast . Need digiandmed omakorda integreeritakse pseudonümiseeritud kujul EGV andmebaasi. 2. Eesmärgi andmed: &gt; EGV andmebaasist geenidoonorite fenotüübi - ja genotüübiandmed GWAS uuringu läbiviimiseks kasutatakse geenodoonorite genotüpiseerimisel saadud imputeeritud andmeid. G eneetiliste andmete analüüsiks on tarvis arvesse võtta ka lisanduvaid faktoreid, mis võivad mõjutada mõne konkreetse haiguse esinemist ja progressiooni. Seetõttu esitatakse päring EGV andmebaasi järgneva te andme te saamiseks : geenidoonori sugu, pikkus, viima ne teadaolev kaal, viima ne teadaolev kehamassi indeks, sünniaasta ja surma-aasta . Ühtlasi taotletakse EGV andmebaasist ka EKG-de lt tuletatud pulsisagedus , PR-intervalli pikkus ja ehhokardiogrammide andmeid. Vältimaks statistilisi hälbeid eemaldatakse uuringust võimalikud fenotüübi kvaliteeti vähendate faktoritega uuritavad. Nendeks on geenidoonorid, kellel esinevad ekstreemsed PR-intervalli väärtused (&lt;80 ms or &gt;320 ms), kodade virvendus EKG-l, rasedus, südame- või veresooneimplantaadi või -siiriku olemasolu, I ja III klassi arütmiavastased ravimite retseptid (ATC koodid C01B kategooriast) , ehhokardiograafia ebonormaalsused [metoodika viid PMID: 28394258 ] , varasemad atrioventrikulaar - blokaadi, müokardiinfarkti, südamepuudulikkuse või enneaegse erutuvuse sündroomi diagnoosid. 3. Eesmärgi andmed: &gt; EGV andmebaasist geenidoonorite fenotüübiandmed ja genotüübiandmed Veendumaks eesmärgis 2 tuvastatud geeni variantide patogeensuses korreleeritakse GWAS tulemuste andmeid muude EGV andmebaasis olevate biomeetriliste andmetega . Nendeks on imputeeritud genotüübid, sugu, sünniaasta, surma-aasta, kehamassi-indeks ning järgnevad südame arütmiatega seonduva d RHK-10 diagnooside koodid: I44.0 - Esimese astme atrioventrikulaarblokaad I44.1 - Teise astme atrioventrikulaarblokaad I44.2 - Täielik atrioventrikulaarblokaad I44.3 - Muu ja täpsustamata atrioventrikulaarblokaad I45.0 - Parem fastsikulaarblokaad I45.5 - Muu täpsustatud südameblokaad I49.1 - Atriaalne e kodade enneaegne depolarisatsioon I49.4 - Muu ja täpsustamata enneaegne depolarisatsioon I49.5 - Siinussõlme nõrkuse sündroom Kontrollrühmas välistatakse uuritavaid järgnevate RHK-10 diagnoosikategooriate põhjal: I44 - Atrioventrikulaar- ja Hisi kimbu vasaksääre blokaad I45 - Südame erutusjuhte muud häired I48 - Kodade virvendus ja laperdus I49 - Muud südamerütmitused e hk arütmiad Käesoleva uurimistöö raames ei pärita geenidoonorite kohta käivaid elukoha või elustiiliga seonduvaid andmeid, mis lihtsustaksid pahatahtlikku depseudonüümimist (näiteks sünnikoht, elukoht, haridustase, ametikoht). Haiguste ja ravimite andmete poolest kasutatakse vaid sagedasti esinevate haiguste andmeid, mis erinevalt haruldastest geneetilistest haigustest ei võimaldaks täpselt geenidoonorit tuvastada. Kõik EGV poolt väljastatud pseudonüümitud andmeid hoiustatakse ja töödeldakse Tartu Ülikooli teadusarvutuste klastrites kuni projekti lõpuni, s.o 2025. aasta detsembrini, misjärel need kustutatakse. Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule (EBIN) esitatud taotlus „Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine“ vastutavate uurijate Tõnu Esko ja Jaan Eha poolt. Me tänaksime siinkohal isiklikult nõukogu, et antud projektile on otsustatud pärast küsimustele vastamist luba anda. Kinnitame siinkohal veelkord, et peame kõikidest vajalikest nõuetest selle uuringu raames kinni. Vastused EBINi poolt 07 .0 5 .2021 esitatud küsimustele: Küsimused : Palume täpsustada, kui suur valim on nende diagnooside alusel, kelle tagasikodeerimine toimub; kas tagasikodeerimine käib konkreetse valimi kohta või kogu geenidoonori andmebaasi kohta? Millise perioodi EKG ja EHHO andmeid soovitakse – kas pildipanga algusaegadest? Palume selgelt sõnastada uuringu hüpotees ja/või uurimisküsimus. Mis andmeid peetakse silmas andmekoosseisu failis toodud lausega „ Eesti geenivaramu andmebaasist geenidoonorite depseudonüümitud andmed “? Vastused: 1. Käesoleva projekti raames keskendutakse kõikide geenidoonorite andmete analüüsimisele , mistõttu on tarvis viia tagasikodeerimine läbi kogu geenidoonori andmebaasi peal. Projekti teise eesmärgi täitmise raames on vaja viia läbi GWAS uuring, mille alusandmetena kasutatakse PR-intervalli pikkust kvantitatiivse väärtusena. See tõttu on statistilise tähtsuse saavutamiseks äärmiselt tähtis, et valimis oleks esindatud võimalikult palju geenidoonoreid ning oleks üheselt esindatud nii ekstreemumid, kui ka keskpärased väärtused. Lisasime sellekohase täpsustuse „Rütmihäirete_tuvastamine_EBIN_2021-05-14“ faili , alapunkti „ 10. Uurimismetoodika „ juurde. Märkisime lisad kollase 2. Geneetiliste uuringute raames on tähtis jälgida ka fenotüüpide ajalist kestust, seega soovime me kõiki geenidoonorite kohta olemasolevaid andmeid, sõltumata teostamise ajast . Ühtlasi aitab võimalikult täielik andmemaht viia läbi täiendavaid kvaliteedikontrolle kolmanda eesmärgi tarvis. Lisasime selle täpsustuse „Rütmihäirete_tuvastamine_EBIN_2021-05-14“ faili , alapunkti „ 13 b Isikuandmed ja andmestikud “ juurde. Tõstsime lisatud laused kollase värviga esile . 3. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on luua informaatilised lahendused EKG-de ja ehhokardiograafiate analüüsimiseks Eesti geenivaramus. Töömetoodika valideerimiseks viime me läbi analüüsid käimasoleva ERA-CVD „ Detect Arrhythmias “ uuringu raames, mis keskendub MEIS1 geeni funktsionaalsuse uurimisele südamerütmihäirete kontekstis. Inimese s üdame elektrokardiogrammi PR-intervalli pik enemine viitab elektrisignaalide juhtivuse kõrvalekallete le, mis omakorda korreleeruvad südame arütmiatega. Varasemad PR-intervallile keskenduvad ülegenoomsed uuringud on tuvastanud kümneid geene, sh. MEIS1, mis korreleeruvad selle intervalli pikenemisega . Ühtlasi on varasematest in vitro ja in vivo katsetest teada ka MEIS1 geeni roll südamelihasrakkude rakutsüklis ja regenereerimises peale südamelihase vigastusi . ERA-CVD „ Detect Arrhythmias “ uuringu aluseks on hüpotees, et MEIS1 transkriptsioonifaktor määra b elektrijuhtivuse omadusi, mängides seega võtmerolli nii südame kaudu toimuvate elektriliste impulsside füsioloogilises genereerimises ja levimises kui ka rütmihäireid põhjustavates patofüsioloogilistes mehhanismides. Selle hüpoteesi kinnitamiseks plaanime me MEIS1 geeni lookuses tuvastada Eestis esinevad patoloogilised geenivariandid või sagedasti esinevate geenivariantide kombinatsioonid, mis võivad korreleeruda PR-intervalli pikenemisega. Selle projekti raames on meil ehitatud üles koostöö välismaiste partneritega, kelle ülesan d e ks on kontrollida meie uurimisrühma poolt tuvastatud geenivariantide funktsionaalsust in vitro ja in vivo meetodite alusel. Viisime sisse selleteemalised korrektuurid faili „ Rütmihäirete_tuvastamine_EBIN_2021-05-14 “, alapunkti „ 9. Planeeritava uuringu põhjendus ning uurimisküsimused ja/või hüpoteesid “ juurde. Muudatused hüpoteesis ja uurimisküsimustes on märgitud kollasega. 4 . Termini „ Eesti geenivaramu andmebaasist geenidoonorite depseudonüümitud andmed “ all peetakse silmas seda konkreetset nimekirja geenidoonoritest, mis esitatakse SA Eesti Tervishoiu Pildipangale EKG-de ja ehhokardiogrammide digiandmete saamiseks. Täpsustasime seda terminit lisa failis „ Rütmihäirete_tuvastamine_EBIN_2021-05-14_Andmekoosseis “, punktis 1. Täpsustus on märgitud kollasega. Loodame, et siin esitatud vastused on piisavad . Lugupidamisega, Jaan Eha Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloogikliiniku juhataja Vastutav uurija /allkirjastatud digitaalsel t / Tõnu Esko Tartu Ülikooli g enoomika i nstituudi inimesegenoomika professor, arenduskeskuse juhataja, asedirektor Vastutav uurija /allkirjastatud digitaalsel t / Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule esitatud taotlus „ Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine “ vastutava te uurija te Tõnu Esko ja Jaan Eha poolt. Nõukogu arutas taotlust 13.04.2021 korralisel koosolekul. N õukogu otsustas anda loa antud uuringu läbiviimiseks pärast vastutava uurija poolt järgmistele küsimustele selgituse saamist ning taotlusse täienduste tegemist: Küsimused: Palume täpsustada, kui suur valim on nende diagnooside alusel, kelle tagasikodeerimine toimub; kas tagasikodeerimine käib konkreetse valimi kohta või kogu geenidoonori andmebaasi kohta? Millise perioodi EKG ja EHHO andmeid soovitakse – kas pildipanga algusaegadest? Palume selgelt sõnastada uuringu hüpotees ja/või uurimisküsimus. Mis andmeid peetakse silmas andmekoosseisu failis toodud lausega „ Eesti geenivaramu andmebaasist geenidoonorite depseudonüümitud andmed “? Palume vastutava uurija selgitused esitada hiljemalt 17 . mail 2021 . Palume esitada nii selgitused kaaskirjas kui ka parandatud taotlus. Lugupidamisega, Liina Vahter, EBIN esimees /allkirjastatud digitaalselt/ Tähis VKL-241 Viide PKL-127 Versioon 02 Teatis Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogule Tartu Ülikooli Kliinikumi nõusolek uuringu läbiviimiseks UURINGU ANDMED Uuringu täielik nimetus: Südamerütmihäirete aluseks oleva kodade elektrijuhtivuse määrajate uurimine Sponsori protokolli number, versioon ja kuupäev: Vastutav uurija: Jaan Eha, Tõnu Esko UURINGUKESKUSE ANDMED Uuringu läbiviimise koht: Südamekliinik KINNITUS Olen teadlik ülaltoodud kliinilisest uuringust. Kliiniliste uuringute koordinaator Katrin Kaarna juhatuse 08.08.2017 nr otsuse nr 1.3-1/296 volituse alusel Katrin Kaarna /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel