Saatja: Riho Tapfer <
[email protected]>
Saadetud: 31.05.2021 15:59
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Teema: Ravimipoliitika tagasiside
Tere
Tunnustame teid 2020. aasta sügisel läbiviidud ravimipoliitika arutelude
korraldamise eest. See andis lootust, et seekord saab ravimipoliitika
arengukavast dokument, millele kirjutavad heameelega alla kõik valdkonna
suuremad esindusorganisatsioonid. Siiski teeb natuke kurvaks edasine
asjade käik: rohkem kui pool aastat hiljem saadetakse lühikese tagasiside
andmise ajavaruga dokument, mille sisu loomisele pole osapooli kaasatud.
Esiteks pole piisav selline tagasiside andmise aeg ja teiselt poolt oleks
eeldanud, et ravimipoliitika arengukava lõppteksti kujunemise osas
toimuvad ka ühised arutelud.
Eeldame ju, et pikaajaline ravimipoliitika on dokument, mis peaks seadma
ambitsioonikaid eesmärke järgmiseks kümneks aastaks, on piisavalt läbi
mõeldud ja läbi arutatud, ning et aastal 2030 saab reaalselt hinnata, mis
on kümnendi jooksul muutunud ja ellu viidud. Selline dokumendiga
kiirustamine, aga ei anna selleks kindlustunnet.
Ravimitootjate Liit rõhutab vajadust lisada ravimipoliitika dokumenti
mõõdikud uuemate Euroopas registreeritud ravimite kättesaadavuse kohta.
Meie soovitus on seda teha W:A:I:T: analüüsi mõõdikute kaudu, kuna see
metoodika on kasutusel 34 riigis, kaasarvatud kõikides Euroopa Liidu
liikmesriikides ja piki aastaid kasutusel olnud. W:A:I:T: indikaatori
eesmärk on anda ülevaade millised Euroopas registreeritud ravimid on
kättesaadavad ja hüvitatavad patsiendile. Lisaks annab indikaator hea
võimaluse võrrelda erinevate SKT-ga riikides ravimite kättesaadavust.
Meie ettepanek on ravimite kättesaadavuse sõnastamine strateegilise
eesmärgina ja koos mõõdikutega vaheetapina aastaks 2025 ja lõppeesmärgina
aastaks 2030.
Eesmärgiks on jõuda ravimivaliku/kättesaadavuse osas 2025 aastaks EU
keskmiste riikide hulka, siin on väga hea ja konkreetne näide
vähistrateegia tegevuskavast - need strateegiad peaksid üksteist toetama
ja täiendama.
Ravimivaldkond peaks toetama väärtuspõhise ja inimkeskse tervishoiu
(VBHC) rakendamist, ning paneks kesksele kohale patsiendi. Selleks
kasutatavate mõõdikute valik on lai, alates VBHC tehnoloogilistest
lahendustest kuni konkreetse patsiendi enda hinnanguteni välja.
Meie ettepanek on taastada aastaks 2023 varasem retseptiravimite
käibemaksu piir, mis oli 5 %. Praeguses ravimipoliitika dokumendi
kavandis on räägitud palju ravimihindadest ja taskukohasusest. Üheks
oluliseks ravimihinna mõjuriks on 2010 aastal nö ajutise meetmena
kehtestatud kõrgem käibemaksu määr, mis tuleks viia tagasi 5%. Tegemist
oleks finants-poliitilise otsusega ja seetõttu selle väljatoomine ja
eesmärgistamine vajalik ka valdkondlikus arengukavas.
Me ei saa nõustuda umbmääraste väidetega kiiresti kallinevatest ja
kõrgetest ravimihindadest. Paraku näitab statistika vastupidist, tasub
kasvõi võrrelda viimase 10 aasta eriarstiabi ja esmatasandi kasvu
ravimite kasvuga, siis näeme sootuks teist pilti. Samuti meenutame, et
ravimikulude eelarve struktuur muutus oluliselt riigieelarveliste kulude
ületoomisega haigekassa eelarvesse ja seega on võrdluses vajalik võrrelda
eri perioodide sama sisuga kuluridasid.
Teeme ettepaneku, et elanikkonna retseptiravimite hüvitised ja
ravimiteenuste hinnad muutuksid samas suurusjärgus nagu
tervishoiuteenuste kulud, mis parandaks seeläbi ravimivalikut.
Meie palve on veelkord läbi arutada selle dokumendi strateegilised
eesmärgid, seatavad mõõdikud ning võtta selleks eriosapooltega rohkem
aega. Meie hinnangul pole see dokument hetkel veel küps, et esitleda
valitsusele kinnitamiseks juba septembri alguseks.
Lugupidamisega,
Riho Tapfer
Ravimitootjate Liit