EELNÕU
23.04.2021
KESKKONNAMINISTER
MÄÄRUS
Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate
radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja
vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded 1
Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolevas määruses sätestatakse:
1) kavandatavas kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete
väljaarvamistingimused ja -tasemed ning väljaarvamise taotlemise kord;
2) kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsete ainete,
sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja heidete, radioaktiivselt saastunud esemete ja ehitiste
vabastamistingimused ja -tasemed ning vabastamise taotlemise kord;
3) vabastamistingimused ehitise, metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete
ringlusse võtmiseks ja taaskasutamiseks;
4) kiirgustegevuse maa-ala kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest vabastamise tingimused ja
kord.
(2) Määrust ei kohaldata:
1) radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda avariikiirituse olukorra tagajärjel;
2) radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda pärast radioaktiivsete jäätmete
lõppladustuskoha sulgemist;
3) maa-alale, mis on radioaktiivselt saastunud avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste
tagajärjel;
4) radioaktiivsete jäämete lõppladustuspaiga sulgemisele.
§ 2. Mõisted
Käesolevas määruses kasutakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) ehitis – hoone ja rajatis või nende osad;
2) ehitise lammutamisel tekkiv betooni- ja kivipraht – betoonist, tellistest, plaatidest,
keraamikatoodetest koosnevad jäätmed;
3) ehitise lammutamisel tekkivad metallijäätmed – metallist ja nende sulamitest koosnevad
jäätmed;
4) kiirgustegevuse maa-ala – geograafiline ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise
alust maad ja ehitist ümbritsevat piiritletud maa-ala;
5) osakeste kiirendi – seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse, mille tulemusena
kiiratakse ioniseerivat kiirgust energiaga rohkem kui 1 megaelektronvolti;
6) radioaktiivne saastumine – radioaktiivsete ainete tahtmatu või soovimatu esinemine pinnal
või tahkete ainete, vedelike või gaaside sees;
7) radioaktiivne tasakaal – radioaktiivse lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse
lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed;
8) ringlusse võtmine – toiming, mille käigus radioaktiivsed ained töödeldakse kasutuselevõtuks
ümber uuteks toodeteks, materjalideks või aineteks;
9) taaskasutamine – toiming, mille käigus kasutatakse radioaktiivset ainet korduvalt samal või
muul otstarbel mis tahes eeltöötluseta.
2. peatükk
Radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise üldised alused
§ 3. Radioaktiivsete ainete väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise alused
(1) Radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel kiirgusseaduse nõuete
kohaldamisest arvestatakse järgmiste tingimustega:
1) tehislike radionukliidide kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos
ühe aasta jooksul on 10 mikrosiivertit või väiksem;
2) looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav
efektiivdoos ühe aasta jooksul on 1 millisiivert või väiksem;
3) efektiivdoosi hindamisel võetakse arvesse maksimaalsed potentsiaalsed efektiivdoosid
oluliste kiiritusradade kaudu.
(2) Radioaktiivse aine väljaarvamiseks või vabastamiseks rakendatakse käesoleva määruse
lisades sätestatud radionukliidide väljaarvamis- või vabastamistasemeid.
(3) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute
väljaarvamiseks või vabastamiseks rakendatakse käesoleva määruse lisas 2 sätestatud
väljaarvamis- ja vabastamistasemeid, võttes arvesse ainult kiirgustegevusest põhjustatud
kiiritust.
(4) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute
vabastamiseks arvestatakse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike
radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni.
(5) Vabastamistasemed sätestatakse looduslikke radionukliide sisaldavatele materjalidele, mis
on tekkinud kiirgustegevuse käigus, kus looduslikke radionukliide töödeldakse nende
radioaktiivsuse, lõhustuvuse või tootvate omaduste tõttu, tuginedes käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tingimusele.
(6) Käesoleva määruse lisades 1 kuni 6 nimetamata radionukliidide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed määratakse, tuginedes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
tingimustele.
(7) Kiirgustegevuse võib välja arvata või vabastada ka juhul, kui asjaomaste radionukliidide
aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad käesoleva määruse lisades 1 kuni 5
sätestatud väljaarvamis- või vabastamistasemeid, kuid on täidetud käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tingimused ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine või
vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus.
2
§ 4. Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemed
(1) Käesoleva määruse lisades 1 ja 2 nimetatud tehislike ja looduslike radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed kehtivad mis tahes liiki ja mis
tahes koguses tahkele materjalile. Tahkel kujul radioaktiivse aine puhul on tehislike ja
looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonidele sätestatud väljaarvamis- ja
vabastamistasemed võrdsed.
(2) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja
vabastamistasemed kehtivad mis tahes koguses ja mis tahes kujul materjalile. Mis tahes kujul
radioaktiivse aine puhul on radionukliidide aktiivsustele sätestatud väljaarvamis- ja
vabastamistasemed võrdsed.
§ 5. Radionukliidide segu väljaarvamine ja vabastamine
(1) Radionukliidide segu korral, mis sisaldab vähemalt ühte tehislikku radionukliidi,
rakendatakse nii väljaarvamiseks kui ka vabastamiseks järgmist summeerimisvalemit:
𝑛
𝐴𝑖
∑ < 1,
𝐴𝐿𝑖
𝑖=1
kus Ai on radionukliidi i aktiivsus (Bq) või aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg või Bq/cm2);
väljaarvamise korral on ALi radionukliidi i aktiivsuse (Bq) või aktiivsuskontsentratsiooni
(kBq/kg või Bq/cm2) väljaarvamistase;
vabastamise korral on ALi radionukliidi i aktiivsuse (Bq) või aktiivsuskontsentratsiooni (kBq/kg
või Bq/cm2) vabastamistase;
n on radionukliidide arv.
(2) Summeerimisvalemit ei kasutata looduslike radionukliidide puhul. Kui looduslike
radionukliidide rida on radioaktiivses tasakaalus, rakendatakse käesoleva määruse lisas 2
esitatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid eraldi iga ema-radionukliidi jaoks. Radioaktiivses
tasakaalus mitteoleva lagunemisrea segmentide ema-radionukliididele võib
kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada kõrgemaid väljaarvamis- ja vabastamistasemeid,
tuginedes käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimustele.
3. peatükk
Kiirgustegevuses tekkivate radioaktiivsete ainete vabastamine
§ 6. Kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamistingimused
(1) Radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud ehitise taaskasutamiseks,
lammutamiseks ning ehitise lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi ringlusse võtmiseks on
esitatud käesoleva määruse lisas 4.
(2) Kiirgustegevusega seotud ehitise taaskasutamiseks muul kui kiirgustegevuse otstarbel ei
tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada
käesoleva määruse lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemeid.
(3) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamiseks ei tohi radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada käesoleva määruse lisa 4
kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid.
3
(4) Radioaktiivselt saastunud pinna keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse järgmiselt:
1) radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni arvutatakse 1 m2 suuruse pinna kohta,
milleks summeeritakse radionukliidi aktiivsus nii pinna peal kui ka pinna sees;
2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid.
(5) Kui ei ole teada, kas ehitis vabastatakse taaskasutamiseks või lammutamiseks või seda ei
ole otstarbekas määrata, lähtutakse ehitise vabastamisel käesoleva määruse lisa 4 teises veerus
esitatud vabastamistasemetest.
(6) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud betooni- ja kiviprahi
vabastamiseks ei tohi selles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületada
käesoleva määruse lisa 4 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid.
(7) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni radioaktiivselt saastunud betooni- ja
kiviprahis hinnatakse järgmiselt:
1) keskmistamiseks kasutatud betooni- ja kiviprahi mass ei tohi olla suurem kui 1000 kg;
2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid.
(8) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes
kasutatavate ehitiste vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena
lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni ja rakendatakse käesoleva
määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid.
(9) Käesoleva määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid ei kohaldata ehitistele, kus
kasutatakse osakeste kiirendeid.
§ 7. Kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud
metallist esemete vabastamistingimused
(1) Radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete
ringlusse võtmiseks ja kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete
taaskasutamiseks on esitatud käesoleva määruse lisas 5.
(2) Ringlusse võib võtta kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmed, milles sisalduvate
radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa käesoleva määruse lisa 5 teises ja
kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid.
(3) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni metallijäätmete ringlusse võtmiseks
hinnatakse järgmiselt:
1) keskmistamiseks kasutatav metallijäätmete mass ei tohi olla suurem kui 300 kg ja
metallijäätmete pindala ei tohi olla suurem kui 3000 cm2;
2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid.
(4) Kui radionukliidi aktiivsus on metallijäätmetes ühtlaselt jaotunud, siis metallijäätmete
ringlusse võtmiseks võib keskmise aktiivsuskontsentratsiooni arvutamiseks metallijäätmete
pinda suurendada kuni 1 m².
(5) Taaskasutusse võib võtta kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete
või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osasid, milles sisalduvate radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioon ei ületa käesoleva määruse lisa 5 neljandas veerus esitatud
vabastamistasemeid.
4
(6) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt
saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osade taaskasutusse
võtmiseks hinnatakse järgmiselt:
1) keskmistamiseks kasutatav pindala ei tohi olla suurem kui 300 cm2;
2) arvesse võetakse radionukliidi aktiivsust eseme pinnal ja pinnakatte all;
3) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid.
(7) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute
tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja toimingute käigus radioaktiivselt saastunud metallist
esemete vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud
looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni ja rakendatakse käesoleva määruse lisas 5
sätestatud vabastamistasemeid.
(8) Käesoleva määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud metallijäätmete ringlusse
võtmise vabastamistasemeid ei rakendata:
1) esemetele, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale;
2) radioaktiivselt saastunud metallist esemetele, mis on üheks tükiks kokku sulatatud enne
vabastamist.
(9) Esemed, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale, tuleb
lammutada ning materjalid eraldada liigi alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks,
sealhulgas vabastamiseks.
§ 8. Radioaktiivsete heidete vabastamise tingimused
(1) Ühest kiirgustegevuskohast võib aasta jooksul otse keskkonda juhtida radioaktiivseid
gaasilisi, aerosoolseid või vedelaid heiteid, milles sisalduva radionukliidi koguaktiivsus aastas
ei ületa käesoleva määruse lisas 6 sätestatud vabastamistasemeid.
(2) Radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid.
(3) Diagnostika või ravi otstarbel radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritisi võib
kanalisatsiooni juhtida käesoleva määruse lisas 6 sätestatud radionukliidide
vabastamistasemeid ületavas koguses, kui tegevusest saadav efektiivdoos elanikule ühe aasta
jooksul ei ületa 10 mikrosiivertit.
§ 9. Kiirgustegevusega seotud maa-ala vabastamine
(1) Kiirgustegevusloa alusel kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks vajalikud tegevused
peavad olema põhjendatud ja vabastatud maa-alast põhjustatav efektiivdoos elanikule ühe aasta
jooksul peab olema väiksem kui 0,3 millisiiverit.
(2) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks ei rakendata käesoleva määruse lisades sätestatud
radionukliidide vabastamistasemeid.
(3) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamise hindamise aluseks on keskkonna radioaktiivsuse seire
andmed. Kiirgustegevuse mõju hinnatakse, võrreldes seireandmeid, mis on saadud maa-ala
kohta enne sel kavandatud kiirgustegevuse alustamist (edaspidi lähteolukord), andmetega, mis
on saadud kiirgustegevuse käigus.
(4) Kui lähteolukorra keskkonna radioaktiivsuse seire andmed puuduvad, tuleb võrdlemiseks
kasutada andmeid, mis on saadud sarnaste füüsikaliste, keemiliste, radioloogiliste ja
5
bioloogiliste omadustega maa-alalt, mis ei ole radioaktiivselt saastunud ja mille keskkonna
radioaktiivsust on seiratud kiirgustegevuse toimumise ajal.
(5) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutega
maa-ala vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud
looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni.
4. peatükk
Väljaarvamise taotluse ja vabastamise taotluse menetlus
§ 10. Väljaarvamise või vabastamise taotlemine
(1) Väljaarvamiseks või vabastamiseks esitab taotleja Keskkonnaametile digitaalselt
allkirjastatud väljaarvamise või vabastamise taotluse (edaspidi taotlus).
(2) Vabastamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
(3) Väljaarvamise taotlus esitatakse juhul, kui:
1) kiirgustegevuses kavandatakse kasutada käesoleva määruse lisades nimetamata
radionukliidi;
2) kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes
kavandatakse kasutada radionukliidi, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ületab
käesoleva määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset;
3) kiirgusseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud tarbekaup sisaldab radionukliidi, mille aktiivsus või
aktiivsuskontsentratsioon ületab käesoleva määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset.
(4) Keskkonnaamet vaatab taotlusega esitatud andmed ja dokumendid läbi ning vajaduse korral
kontrollib nende vastavust tegelikule olukorrale.
(5) Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses või
taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise
tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra.
(6) Kui taotleja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud või täpsustavaid andmeid
esitanud, tagastab Keskkonnaamet taotluse seda läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul käesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates.
(7) Keskkonnaamet teeb otsuse väljaarvamise või vabastamise andmise või andmisest
keeldumise kohta 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
(8) Keskkonnaamet teeb taotlejale:
1) väljaarvamise otsuse teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest;
2) vabastamise otsuse teatavaks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
(9) Nii väljaarvamise kui ka vabastamise otsus vormistatakse elektrooniliselt digitaalselt
allkirjastatuna.
§ 11. Nõuded väljaarvamise taotlusele
Väljaarvamise taotlusega esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) kiirgustegevuse põhjendus ja iseloomustus;
6
3) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta;
4) muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks.
§ 12. Nõuded vabastamise taotlusele
(1) Vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed:
1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed;
2) taotlejale antud kiirgustegevusloa andmed, sealhulgas kiirgustegevusloa number,
kiirgustegevusloa kehtivus ja kiirgustegevuse nimetus;
3) kavandatava vabastamise eesmärk ja põhjendus;
4) vabastamistingimused ja -tase ning vastavushinnang;
5) radioaktiivse aine korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi;
6) radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete korral andmed käesoleva
paragrahvi lõike 3 järgi;
7) kiirgustegevusega seotud ehitise korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi;
8) radioaktiivsete heitmete korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 5 järgi;
9) kiirgustegevusega seotud maa-ala korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 6 järgi.
(2) Radioaktiivse aine vabastamise taotlemise korral lisatakse taotlusele järgmised andmed:
1) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, nagu radionukliid, radionukliidi aktiivsus või
aktiivsuskontsentratsioon, vajaduse korral radioaktiivset ainet iseloomustavad muud andmed,
mis on nõutavad kiirgustegevusloa taotlemisel;
2) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta, kui
vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7 alusel.
(3) Radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete vabastamise taotluses esitatakse
järgmised andmed ja dokumendid:
1) radioaktiivselt saastunud tahkeid materjale või esemeid iseloomustavad andmed, nagu
kogus, suurus ja materjali tüüp või eseme kirjeldus;
2) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad
andmed, sealhulgas radionukliidide kasutamise ajaperiood kiirgustegevuses, kiirguse liigid;
3) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid
mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur;
4) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus;
5) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist;
6) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või
esemete edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7
alusel.
(4) Kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja
dokumendid:
1) ehitist iseloomustavad andmed, mis peavad sisaldama kiirgustegevuse asukoha ja rajatise
asendiplaani, mis on nõutav kiirgustegevusloa taotlemisel, sealhulgas ruumide suurus, seinte,
põranda ja lae mõõdud ja pindala, seinte, põranda ja lae materjal; ehitise kasutamise otstarvete
loetelu alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises;
2) ehitise lammutamise korral tekkiva betooni- ja kiviprahi kogus ja kirjeldus;
3) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist
iseloomustavad andmed, sealhulgas radionukliidide kasutamise ajaperiood alates esmakordsest
ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises, kiirguse liigid;
7
4) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid
mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur;
5) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus;
6) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist;
7) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed ehitise või selle lammutamisel tekkiva betooni- ja
kiviprahi edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7
alusel.
(5) Radioaktiivsete heidete vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) radioaktiivsed heiteid iseloomustavad andmed, nagu füüsiline olek ja kogus;
2) kiirgustegevuses kasutatavad ja radioaktiivsetes heidetes sisalduvad radionukliidid ja nende
aktiivsuskontsentratsioonid, kiirguse liigid;
3) radioaktiivsetes heidetes radionukliidide sisalduse hindamise mõõtemeetodi kirjeldus,
sealhulgas kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed ja proovide liigid,
mõõtemääramatuse hindamise protseduur;
4) radioaktiivse saastumise vähendamise tehnika kirjeldus;
5) keskkonda juhtimise viis.
(6) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja
dokumendid:
1) kiirgustegevuse maa-ala iseloomustavad andmed, nagu suurus, maa-alaga seotud ehitiste
kasutamise otstarve;
2) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist
iseloomustavad andmed, kiirguse liigid;
3) keskkonna radioaktiivsuse seire andmed käesoleva määruse § 8 lõike 3 või 4 järgi;
4) keskkonna radioaktiivsuse seire andmed kogu kiirgustegevusloaga reguleeritud perioodi
kohta alates esmasest kiirgustegevusloa andmisest ja kiirgustegevusloas esitatud kiirgusseire
kava järgi;
5) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid
mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur;
6) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi, sealhulgas tehnika kirjeldus;
7) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist;
8) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang.
(7) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamist saab taotleda pärast seda, kui kiirgustegevuse maa-
alaga seotud ehitised on vabastatud kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest.
(8) Kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitis võetakse taaskasutusse, võib ehitise
taaskasutusse võtmist ja maa-ala vabastamist taotleda samal ajal.
5. peatükk
Rakendussätted
§ 13. Rakendussäte
Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete
või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise,
ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ (RT I, 29.10.2016, 1) tunnistatakse kehtetuks.
8
1
Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt)
Minister Meelis Münt
Kantsler
Lisa 1. Tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta.
Lisa 2. Looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike
radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga.
Lisa 3. Radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes kujul oleva
radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta.
Lisa 4. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevusega
seotud ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi taaskasutamiseks või
ringlusse võtmiseks.
Lisa 5. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevuse
tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja radioaktiivselt saastunud metallist
esemete taaskasutamiseks.
Lisa 6. Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid
aineid sisaldavate heitmete vabastamistasemed.
9
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“
Lisa 1
Tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed
tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta
Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg)
H-3 100 Co-58 m 10000
Be-7 10 Co-60 0,1
C-14 1 Co-60 m 1000
F-18 10 Co-61 100
Na-22 0,1 Co-62 m 10
Na-24 1 Ni-59 100
Si-31 1000 Ni-63 100
P-32 1000 Ni-65 10
P-33 1000 Cu-64 100
S-35 100 Zn-65 0,1
Cl-36 1 Zn-69 1000
Cl-38 10 Zn-69 m (a) 10
K-42 100 Ga-72 10
K-43 10 Ge-71 10000
Ca-45 100 As-73 1000
Ca-47 10 As-74 10
Sc-46 0,1 As-76 10
Sc-47 100 As-77 1000
Sc-48 1 Se-75 1
V-48 1 Br-82 1
Cr-51 100 Rb-86 100
Mn-51 10 Sr-85 1
Mn-52 1 Sr-85 m 100
Mn-52 m 10 Sr-87 m 100
Mn-53 100 Sr-89 1000
Mn-54 0,1 Sr-90 (a) 1
Mn-56 10 Sr-91 (a) 10
Fe-52 (a) 10 Sr-92 10
Fe-55 1000 Y-90 1000
Fe-59 1 Y-91 100
Co-55 10 Y-91 m 100
Co-56 0,1 Y-92 100
Co-57 1 Y-93 100
Co-58 1 Zr-93 10
1/24
Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg)
Zr-95 (a) 1 Te-131 100
Zr-97 (a) 10 Te-131 m (a) 10
Nb-93 m 10 Te-132 (a) 1
Nb-94 0,1 Te-133 10
Nb-95 1 Te-133 m 10
Nb-97 (a) 10 Te-134 10
Nb-98 10 I-123 100
Mo-90 10 I-125 100
Mo-93 10 I-126 10
Mo-99 (a) 10 I-129 0,01
Mo-101 (a) 10 I-130 10
Tc-96 1 I-131 10
Tc-96 m 1000 I-132 10
Tc-97 10 I-133 10
Tc-97 m 100 I-134 10
Tc-99 1 I-135 10
Tc-99 m 100 Cs-129 10
Ru-97 10 Cs-131 1000
Ru-103 (a) 1 Cs-132 10
Ru-105 (a) 10 Cs-134 0,1
Ru-106 (a) 0,1 Cs-134 m 1000
Rh-103 m 10000 Cs-135 100
Rh-105 100 Cs-136 1
Pd-103 (a) 1000 Cs-137 (a) 0,1
Pd-109 (a) 100 Cs-138 10
Ag-105 1 Ba-131 10
Ag-110 m (a) 0,1 Ba-140 1
Ag-111 100 La-140 1
Cd-109 (a) 1 Ce-139 1
Cd-115 (a) 10 Ce-141 100
Cd-115 m (a) 100 Ce-143 10
In-111 10 Ce-144 (a) 10
In-113 m 100 Pr-142 100
In-114 m (a) 10 Pr-143 1000
In-115 m 100 Nd-147 100
Sn-113 (a) 1 Nd-149 100
Sn-125 10 Pm-147 1000
Sb-122 10 Pm-149 1000
Sb-124 1 Sm-151 1000
Sb-125 (a) 0,1 Sm-153 100
Te-123 m 1 Eu-152 0,1
Te-125 m 1000 Eu-152 m 100
Te-127 1000 Eu-154 0,1
Te-127 m (a) 10 Eu-155 1
Te-129 100 Gd-153 10
Te-129 m (a) 10 Gd-159 100
2/24
Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg)
Tb-160 1 Th-226 1000
Dy-165 1000 Th-229 0,1
Dy-166 100 Pa-230 10
Ho-166 100 Pa-233 10
Er-169 1000 U-230 10
Er-171 100 U-231 100
Tm-170 100 U-232 (a) 0,1
Tm-171 1000 U-233 1
Yb-175 100 U-236 10
Lu-177 100 U-237 100
Hf-181 1 U-239 100
Ta-182 0,1 U-240 (a) 100
W-181 10 Np-237 (a) 1
W-185 1000 Np-239 100
W-187 10 Np-240 10
Re-186 1000 Pu-234 100
Re-188 100 Pu-235 100
Os-185 1 Pu-236 1
Os-191 100 Pu-237 100
Os-191 m 1000 Pu-238 0,1
Os-193 100 Pu-239 0,1
Ir-190 1 Pu-240 0,1
Ir-192 1 Pu-241 10
Ir-194 100 Pu-242 0,1
Pt-191 10 Pu-243 1000
Pt-193 m 1000 Pu-244 (a) 0,1
Pt-197 1000 Am-241 0,1
Pt-197 m 100 Am-242 1000
Au-198 10 Am-242 m (a) 0,1
Au-199 100 Am-243 (a) 0,1
Hg-197 100 Cm-242 10
Hg-197 m 100 Cm-243 1
Hg-203 10 Cm-244 1
Tl-200 10 Cm-245 0,1
Tl-201 100 Cm-246 0,1
Tl-202 10 Cm-247 (a) 0,1
Tl-204 1 Cm-248 0,1
Pb-203 10 Bk-249 100
Bi-206 1 Cf-246 1000
Bi-207 0,1 Cf-248 1
Po-203 10 Cf-249 0,1
Po-205 10 Cf-250 1
Po-207 10 Cf-251 0,1
At-211 1000 Cf-252 1
Ra-225 10 Cf-253 100
Ra-227 100 Cf-254 1
3/24
Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg)
Es-253 100 Fm-254 10000
Es-254 (a) 0,1 Fm-255 100
Es-254 m (a) 10
(a) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks
käesoleva määruse lisas 1 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning
arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud
järgmises tabelis.
Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Ema-radionukliid Tütar-radionukliid
Fe-52 Mn-52 m Sb-125 Te-125 m
Zn-69 m Zn-69 Te-127 m Te-127
Sr-90 Y-90 Te-129 m Te-129
Sr-91 Y-91 m Te-131 m Te-131
Zr-95 Nb-95 Te-132 I-132
Zr-97 Nb-97 m, Nb-97 Cs-137 Ba-137 m
Nb-97 Nb-97 m Ce-144 Pr-144, Pr-144 m
Mo-99 Tc-99 m Th-228, Ra-224,
Mo-101 Tc-101 U-232 Rn-220, Po-216,
Ru-103 Rh-103 m Pb-212, Bi-212, Tl-
Ru-105 Rh-105 m 208
Ru-106 Rh-106 U-240 Np-240 m, Np-240
Pd-103 Rh-103 m Np-237 Pa-233
Pd-109 Ag-109 m U-240, Np-240 m,
Pu-244
Ag-110 m Ag-110 Np-240
Cd-109 Ag-109 m Am-242 m Np-238
Cd-115 In-115 m Am-243 Np-239
Cd-115 m In-115 m Cm-247 Pu-243
In-114 m In-114 Es-254 Bk-250
Sn-113 In-113 m Es-254 m Fm-254
4/24
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“
Lisa 2
Looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed
tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike radionukliidide
read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga
Radionukliid Aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg)
U-238 rida 1
Th-232 rida 1
K-40 10
5/24
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“
Lisa 3
Radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes kujul oleva
radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
H-3 1 × 109 Ti-44 1 × 105
Be-7 1 × 107 Ti-45 1 × 106
Be-10 1 × 106 V-47 1 × 105
C-11 1 × 106 V-48 1 × 105
C-14 1 × 107 V-49 1 × 107
N-13 1 × 109 Cr-48 1 × 106
Ne-19 1 × 109 Cr-49 1 × 106
O-15 1 × 109 Cr-51 1 × 107
F-18 1 × 106 Mn-51 1 × 105
Na-22 1 × 106 Mn-52 1 × 105
Na-24 1 × 105 Mn-52 m 1 × 105
Mg-28 1 × 105 Mn-53 1 × 109
Al-26 1 × 105 Mn-54 1 × 106
Si-31 1 × 106 Mn-56 1 × 105
Si-32 1 × 106 Fe-52 1 × 106
P-32 1 × 105 Fe-55 1 × 106
P-33 1 × 108 Fe-59 1 × 106
S-35 1 × 108 Fe-60 1 × 105
Cl-36 1 × 106 Co-55 1 × 106
Cl-38 1 × 105 Co-56 1 × 105
Cl-39 1 × 105 Co-57 1 × 106
Ar-37 1 × 108 Co-58 1 × 106
Ar-39 1 × 104 Co-58 m 1 × 107
Ar-41 1 × 109 Co-60 1 × 105
K-40 1 × 106 Co-60 m 1 × 106
K-42 1 × 106 Co-61 1 × 106
K-43 1 × 106 Co-62 m 1 × 105
K-44 1 × 105 Ni-56 1 × 106
K-45 1 × 105 Ni-57 1 × 106
Ca-41 1 × 107 Ni-59 1 × 108
Ca-45 1 × 107 Ni-63 1 × 108
Ca-47 1 × 106 Ni-65 1 × 106
Sc-46 1 × 106 Ni-66 1 × 107
Sc-47 1 × 106 Cu-60 1 × 105
Sc-48 1 × 105 Cu-61 1 × 106
Sc-49 1 × 105 Cu-64 1 × 106
6/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Cu-67 1 × 106 Br-82 1 × 106
Zn-62 1 × 106 Br-83 1 × 106
Zn-63 1 × 105 Br-84 1 × 105
Zn-65 1 × 106 Kr-74 1 × 109
Zn-69 1 × 106 Kr-76 1 × 109
Zn-69 m 1 × 106 Kr-77 1 × 109
Zn-71 m 1 × 106 Kr-79 1 × 105
Zn-72 1 × 106 Kr-81 1 × 107
Ga-65 1 × 105 Kr-81 m 1 × 1010
Ga-66 1 × 105 Kr-83 m 1 × 1012
Ga-67 1 × 106 Kr-85 1 × 104
Ga-68 1 × 105 Kr-85 m 1 × 1010
Ga-70 1 × 106 Kr-87 1 × 109
Ga-72 1 × 105 Kr-88 1 × 109
Ga-73 1 × 106 Rb-79 1 × 105
Ge-66 1 × 106 Rb-81 1 × 106
Ge-67 1 × 105 Rb-81 m 1 × 107
Ge-68 (b) 1 × 105 Rb-82 m 1 × 106
Ge-69 1 × 106 Rb-83 (b) 1 × 106
Ge-71 1 × 108 Rb-84 1 × 106
Ge-75 1 × 106 Rb-86 1 × 105
Ge-77 1 × 105 Rb-87 1 × 107
Ge-78 1 × 106 Rb-88 1 × 105
As-69 1 × 105 Rb-89 1 × 105
As-70 1 × 105 Sr-80 1 × 107
As-71 1 × 106 Sr-81 1 × 105
As-72 1 × 105 Sr-82 (b) 1 × 105
As-73 1 × 107 Sr-83 1 × 106
As-74 1 × 106 Sr-85 1 × 106
As-76 1 × 105 Sr-85 m 1 × 107
As-77 1 × 106 Sr-87 m 1 × 106
As-78 1 × 105 Sr-89 1 × 106
Se-70 1 × 106 Sr-90 (b) 1 × 104
Se-73 1 × 106 Sr-91 1 × 105
Se-73 m 1 × 106 Sr-92 1 × 106
Se-75 1 × 106 Y-86 1 × 105
Se-79 1 × 107 Y-86 m 1 × 107
Se-81 1 × 106 Y-87 (b) 1 × 106
Se-81 m 1 × 107 Y-88 1 × 106
Se-83 1 × 105 Y-90 1 × 105
Br-74 1 × 105 Y-90 m 1 × 106
Br-74 m 1 × 105 Y-91 1 × 106
Br-75 1 × 106 Y-91 m 1 × 106
Br-76 1 × 105 Y-92 1 × 105
Br-77 1 × 106 Y-93 1 × 105
Br-80 1 × 105 Y-94 1 × 105
Br-80 m 1 × 107 Y-95 1 × 105
7/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Zr-86 1 × 107 Rh-102 1 × 106
Zr-88 1 × 106 Rh-102 m 1 × 106
Zr-89 1 × 106 Rh-103 m 1 × 108
Zr-93 (b) 1 × 107 Rh-105 1 × 107
Zr-95 1 × 106 Rh-106 m 1 × 105
Zr-97 (b) 1 × 105 Rh-107 1 × 106
Nb-88 1 × 105 Pd-100 1 × 107
Nb-89 1 × 105 Pd-101 1 × 106
Nb-89 m 1 × 105 Pd-103 1 × 108
Nb-90 1 × 105 Pd-107 1 × 108
Nb-93 m 1 × 107 Pd-109 1 × 106
Nb-94 1 × 106 Ag-102 1 × 105
Nb-95 1 × 106 Ag-103 1 × 106
Nb-95 m 1 × 107 Ag-104 1 × 106
Nb-96 1 × 105 Ag-104 m 1 × 106
Nb-97 1 × 106 Ag-105 1 × 106
Nb-98 1 × 105 Ag-106 1 × 106
Mo-90 1 × 106 Ag-106 m 1 × 106
Mo-93 1 × 108 Ag-108 m 1 × 106
Mo-93 m 1 × 106 Ag-110 m 1 × 106
Mo-99 1 × 106 Ag-111 1 × 106
Mo-101 1 × 106 Ag-112 1 × 105
Tc-93 1 × 106 Ag-115 1 × 105
Tc-93 m 1 × 106 Cd-104 1 × 107
Tc-94 1 × 106 Cd-107 1 × 107
Tc-94 m 1 × 105 Cd-109 1 × 106
Tc-95 1 × 106 Cd-113 1 × 106
Tc-95 m 1 × 106 Cd-113m 1 × 106
Tc-96 1 × 106 Cd-115 1 × 106
Tc-96 m 1 × 107 Cd-115 m 1 × 106
Tc-97 1 × 108 Cd-117 1 × 106
Tc-97 m 1 × 107 Cd-117 m 1 × 106
Tc-98 1 × 106 In-109 1 × 106
Tc-99 1 × 107 In-110 1 × 106
Tc-99 m 1 × 107 In-110 m 1 × 105
Tc-101 1 × 106 In-111 1 × 106
Tc-104 1 × 105 In-112 1 × 106
Ru-94 1 × 106 In-113 m 1 × 106
Ru-97 1 × 107 In-114 1 × 105
Ru-103 1 × 106 In-114 m 1 × 106
Ru-105 1 × 106 In-115 1 × 105
Ru-106 (b) 1 × 105 In-115 m 1 × 106
Rh-99 1 × 106 In-116 m 1 × 105
Rh-99 m 1 × 106 In-117 1 × 106
Rh-100 1 × 106 In-117 m 1 × 106
Rh-101 1 × 107 In-119 m 1 × 105
Rh-101 m 1 × 107 Sn-110 1 × 107
8/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Sn-111 1 × 106 Te-134 1 × 106
Sn-113 1 × 107 I-120 1 × 105
Sn-117 m 1 × 106 I-120 m 1 × 105
Sn-119 m 1 × 107 I-121 1 × 106
Sn-121 1 × 107 I-123 1 × 107
Sn-121 m (b) 1 × 107 I-124 1 × 106
Sn-123 1 × 106 I-125 1 × 106
Sn-123 m 1 × 106 I-126 1 × 106
Sn-125 1 × 105 I-128 1 × 105
Sn-126 (b) 1 × 105 I-129 1 × 105
Sn-127 1 × 106 I-130 1 × 106
Sn-128 1 × 106 I-131 1 × 106
Sb-115 1 × 106 I-132 1 × 105
Sb-116 1 × 106 I-132 m 1 × 106
Sb-116 m 1 × 105 I-133 1 × 106
Sb-117 1 × 107 I-134 1 × 105
Sb-118 m 1 × 106 I-135 1 × 106
Sb-119 1 × 107 Xe-120 1 × 109
Sb-120 1 × 106 Xe-121 1 × 109
Sb-120 m 1 × 106 Xe-122 (b) 1 × 109
Sb-122 1 × 104 Xe-123 1 × 109
Sb-124 1 × 106 Xe-125 1 × 109
Sb-124 m 1 × 106 Xe-127 1 × 105
Sb-125 1 × 106 Xe-129 m 1 × 104
Sb-126 1 × 105 Xe-131 m 1 × 104
Sb-126 m 1 × 105 Xe-133 m 1 × 104
Sb-127 1 × 106 Xe-133 1 × 104
Sb-128 1 × 105 Xe-135 1 × 1010
Sb-128 m 1 × 105 Xe-135 m 1 × 109
Sb-129 1 × 106 Xe-138 1 × 109
Sb-130 1 × 105 Cs-125 1 × 104
Sb-131 1 × 106 Cs-127 1 × 105
Te-116 1 × 107 Cs-129 1 × 105
Te-121 1 × 106 Cs-130 1 × 106
Te-121 m 1 × 106 Cs-131 1 × 106
Te-123 1 × 106 Cs-132 1 × 105
Te-123m 1 × 107 Cs-134 m 1 × 105
Te-125 m 1 × 107 Cs-134 1 × 104
Te-127 1 × 106 Cs-135 1 × 107
Te-127 m 1 × 107 Cs-135 m 1 × 106
Te-129 1 × 106 Cs-136 1 × 105
Te-129 m 1 × 106 Cs-137 (b) 1 × 104
Te-131 1 × 105 Cs-138 1 × 104
Te-131 m 1 × 106 Ba-126 1 × 107
Te-132 1 × 107 Ba-128 1 × 107
Te-133 1 × 105 Ba-131 1 × 106
Te-133 m 1 × 105 Ba-131 m 1 × 107
9/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Ba-133 1 × 106 Pm-146 1 × 106
Ba-133 m 1 × 106 Pm-147 1 × 107
Ba-135 m 1 × 106 Pm-148 1 × 105
Ba-137 m 1 × 106 Pm-148 m 1 × 106
Ba-139 1 × 105 Pm-149 1 × 106
Ba-140 (b) 1 × 105 Pm-150 1 × 105
Ba-141 1 × 105 Pm-151 1 × 106
Ba-142 1 × 106 Sm-141 1 × 105
La-131 1 × 106 Sm-141 m 1 × 106
La-132 1 × 106 Sm-142 1 × 107
La-135 1 × 107 Sm-145 1 × 107
La-137 1 × 107 Sm-146 1 × 105
La-138 1 × 106 Sm-147 1 × 104
La-140 1 × 105 Sm-151 1 × 108
La-141 1 × 105 Sm-153 1 × 106
La-142 1 × 105 Sm-155 1 × 106
La-143 1 × 105 Sm-156 1 × 106
Ce-134 1 × 107 Eu-145 1 × 106
Ce-135 1 × 106 Eu-146 1 × 106
Ce-137 1 × 107 Eu-147 1 × 106
Ce-137 m 1 × 106 Eu-148 1 × 106
Ce-139 1 × 106 Eu-149 1 × 107
Ce-141 1 × 107 Eu-150 1 × 106
Ce-143 1 × 106 Eu-150 m 1 × 106
Ce-144 (b) 1 × 105 Eu-152 1 × 106
Pr-136 1 × 105 Eu-152 m 1 × 106
Pr-137 1 × 106 Eu-154 1 × 106
Pr-138 m 1 × 106 Eu-155 1 × 107
Pr-139 1 × 107 Eu-156 1 × 106
Pr-142 1 × 105 Eu-157 1 × 106
Pr-142 m 1 × 109 Eu-158 1 × 105
Pr-143 1 × 106 Gd-145 1 × 105
Pr-144 1 × 105 Gd-146 (b) 1 × 106
Pr-145 1 × 105 Gd-147 1 × 106
Pr-147 1 × 105 Gd-148 1 × 104
Nd-136 1 × 106 Gd-149 1 × 106
Nd-138 1 × 107 Gd-151 1 × 107
Nd-139 1 × 106 Gd-152 1 × 104
Nd-139 m 1 × 106 Gd-153 1 × 107
Nd-141 1 × 107 Gd-159 1 × 106
Nd-147 1 × 106 Tb-147 1 × 106
Nd-149 1 × 106 Tb-149 1 × 106
Nd-151 1 × 105 Tb-150 1 × 106
Pm-141 1 × 105 Tb-151 1 × 106
Pm-143 1 × 106 Tb-153 1 × 107
Pm-144 1 × 106 Tb-154 1 × 106
Pm-145 1 × 107 Tb-155 1 × 107
10/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Tb-156 1 × 106 Lu-172 1 × 106
Tb-156 m 1 × 107 Lu-173 1 × 107
(24.4 h) Lu-174 1 × 107
Tb‑156 mʹ 1 × 107 Lu-174 m 1 × 107
(5 h) Lu-176 1 × 106
Tb-157 1 × 107 Lu-176 m 1 × 106
Tb-158 1 × 106 Lu-177 1 × 107
Tb-160 1 × 106 Lu-177 m 1 × 106
Tb-161 1 × 106 Lu-178 1 × 105
Dy-155 1 × 106 Lu-178 m 1 × 105
Dy-157 1 × 106 Lu-179 1 × 106
Dy-159 1 × 107 Hf-170 1 × 106
Dy-165 1 × 106 Hf-172 (b) 1 × 106
Dy-166 1 × 106 Hf-173 1 × 106
Ho-155 1 × 106 Hf-175 1 × 106
Ho-157 1 × 106 Hf-177 m 1 × 105
Ho-159 1 × 106 Hf-178 m 1 × 106
Ho-161 1 × 107 Hf-179 m 1 × 106
Ho-162 1 × 107 Hf-180 m 1 × 106
Ho-162 m 1 × 106 Hf-181 1 × 106
Ho-164 1 × 106 Hf-182 1 × 106
Ho-164 m 1 × 107 Hf-182 m 1 × 106
Ho-166 1 × 105 Hf-183 1 × 106
Ho-166 m 1 × 106 Hf-184 1 × 106
Ho-167 1 × 106 Ta-172 1 × 106
Er-161 1 × 106 Ta-173 1 × 106
Er-165 1 × 107 Ta-174 1 × 106
Er-169 1 × 107 Ta-175 1 × 106
Er-171 1 × 106 Ta-176 1 × 106
Er-172 1 × 106 Ta-177 1 × 107
Tm-162 1 × 106 Ta-178 1 × 106
Tm-166 1 × 106 Ta-179 1 × 107
Tm-167 1 × 106 Ta-180 1 × 106
Tm-170 1 × 106 Ta-180 m 1 × 107
Tm-171 1 × 108 Ta-182 1 × 104
Tm-172 1 × 106 Ta-182 m 1 × 106
Tm-173 1 × 106 Ta-183 1 × 106
Tm-175 1 × 106 Ta-184 1 × 106
Yb-162 1 × 107 Ta-185 1 × 105
Yb-166 1 × 107 Ta-186 1 × 105
Yb-167 1 × 106 W-176 1 × 106
Yb-169 1 × 107 W-177 1 × 106
Yb-175 1 × 107 W-178 (b) 1 × 106
Yb-177 1 × 106 W-179 1 × 107
Yb-178 1 × 106 W-181 1 × 107
Lu-169 1 × 106 W-185 1 × 107
Lu-170 1 × 106 W-187 1 × 106
Lu-171 1 × 106
11/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
W-188 (b) 1 × 105 Pt-193 m 1 × 107
Re-177 1 × 106 Pt-195 m 1 × 106
Re-178 1 × 106 Pt-197 1 × 106
Re-181 1 × 106 Pt-197 m 1 × 106
Re-182 1 × 106 Pt-197 m 1 × 106
Re-182 m 1 × 106 Pt-199 1 × 106
Re-184 1 × 106 Pt-200 1 × 106
Re-184 m 1 × 106 Au-193 1 × 107
Re-186 1 × 106 Au-194 1 × 106
Re-186 m 1 × 107 Au-195 1 × 107
Re-187 1 × 109 Au-198 1 × 106
Re-188 1 × 105 Au-198 m 1 × 106
Re-188 m 1 × 107 Au-199 1 × 106
Re-189 (b) 1 × 106 Au-200 1 × 105
Os-180 1 × 107 Au-200 m 1 × 106
Os-181 1 × 106 Au-201 1 × 106
Os-182 1 × 106 Hg-193 1 × 106
Os-185 1 × 106 Hg-193 m 1 × 106
Os-189 m 1 × 107 Hg-194 (b) 1 × 106
Os-191 1 × 107 Hg-195 1 × 106
Os-191 m 1 × 107 Hg-195 m (b) 1 × 106
Os-193 1 × 106 Hg-197 1 × 107
Os-194b 1 × 105 Hg-197 m 1 × 106
Ir-182 1 × 105 Hg-199 m 1 × 106
Ir-184 1 × 106 Hg-203 1 × 105
Ir-185 1 × 106 Tl-194 1 × 106
Ir-186 1 × 106 Tl-194 m 1 × 106
Ir-186 m 1 × 106 Tl-195 1 × 106
Ir-187 1 × 106 Tl-197 1 × 106
Ir-188 1 × 106 Tl-198 1 × 106
Ir-189 (b) 1 × 107 Tl-198 m 1 × 106
Ir-190 1 × 106 Tl-199 1 × 106
Ir-190 m 1 × 106 Tl-200 1 × 106
(3,1 h) Tl-201 1 × 106
Ir‑190 mʹ 1 × 107 Tl-202 1 × 106
(1,2 h) Tl-204 1 × 104
Ir-192 1 × 104 Pb-195 m 1 × 106
Ir-192 m 1 × 107 Pb-198 1 × 106
Ir-193 m 1 × 107 Pb-199 1 × 106
Ir-194 1 × 105 Pb-200 1 × 106
Ir-194 m 1 × 106 Pb-201 1 × 106
Ir-195 1 × 106 Pb-202 1 × 106
Ir-195 m 1 × 106 Pb-202 m 1 × 106
Pt-186 1 × 106 Pb-203 1 × 106
Pt-188 (b) 1 × 106 Pb-205 1 × 107
Pt-189 1 × 106 Pb-209 1 × 106
Pt-191 1 × 106 Pb-210 (b) 1 × 104
Pt-193 1 × 107
12/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Pb-211 1 × 106 Pa-227 1 × 106
Pb-212 (b) 1 × 105 Pa-228 1 × 106
Pb-214 1 × 106 Pa-230 1 × 106
Bi-200 1 × 106 Pa-231 1 × 103
Bi-201 1 × 106 Pa-232 1 × 106
Bi-202 1 × 106 Pa-233 1 × 107
Bi-203 1 × 106 Pa-234 1 × 106
Bi-205 1 × 106 U-230 (b) 1 × 105
Bi-206 1 × 105 U-231 1 × 107
Bi-207 1 × 106 U-232 (b) 1 × 103
Bi-210 1 × 106 U-233 1 × 104
Bi-210 m (b) 1 × 105 U-234 1 × 104
Bi-212 (b) 1 × 105 U-235 (b) 1 × 104
Bi-213 1 × 106 U-236 1 × 104
Bi-214 1 × 105 U-237 1 × 106
Po-203 1 × 106 U-238 (b) 1 × 104
Po-205 1 × 106 U-239 1 × 106
Po-206 1 × 106 U-240 1 × 107
Po-207 1 × 106 U-240 (b) 1 × 106
Po-208 1 × 104 Np-232 1 × 106
Po-209 1 × 104 Np-233 1 × 107
Po-210 1 × 104 Np-234 1 × 106
At-207 1 × 106 Np-235 1 × 107
At-211 1 × 107 Np-236 1 × 105
Fr-222 1 × 105 Np-236 m 1 × 107
Fr-223 1 × 106 Np-237 (b) 1 × 103
Rn-220 (b) 1 × 107 Np-238 1 × 106
Rn-222 (b) 1 × 108 Np-239 1 × 107
Ra-223 (b) 1 × 105 Np-240 1 × 106
Ra-224 (b) 1 × 105 Pu-234 1 × 107
Ra-225 1 × 105 Pu-235 1 × 107
Ra-226 (b) 1 × 104 Pu-236 1 × 104
Ra-227 1 × 106 Pu-237 1 × 107
Ra-228 (b) 1 × 105 Pu-238 1 × 104
Ac-224 1 × 106 Pu-239 1 × 104
Ac-225 (b) 1 × 104 Pu-240 1 × 103
Ac-226 1 × 105 Pu-241 1 × 105
Ac-227 (b) 1 × 103 Pu-242 1 × 104
Ac-228 1 × 106 Pu-243 1 × 107
Th-226 (b) 1 × 107 Pu-244 1 × 104
Th-227 1 × 104 Pu-245 1 × 106
Th-228 (b) 1 × 104 Pu-246 1 × 106
Th-229 (b) 1 × 103 Am-237 1 × 106
Th-230 1 × 104 Am-238 1 × 106
Th-231 1 × 107 Am-239 1 × 106
Th-232 1 × 104 Am-240 1 × 106
Th-234 (b) 1 × 105 Am-241 1 × 104
13/24
Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq)
Am-242 1 × 106 Bk-249 1 × 106
Am-242 m (b) 1 × 104 Bk-250 1 × 106
Am-243 (b) 1 × 103 Cf-244 1 × 107
Am-244 1 × 106 Cf-246 1 × 106
Am-244 m 1 × 107 Cf-248 1 × 104
Am-245 1 × 106 Cf-249 1 × 103
Am-246 1 × 105 Cf-250 1 × 104
Am-246 m 1 × 106 Cf-251 1 × 103
Cm-238 1 × 107 Cf-252 1 × 104
Cm-240 1 × 105 Cf-253 1 × 105
Cm-241 1 × 106 Cf-254 1 × 103
Cm-242 1 × 105 Es-250 1 × 106
Cm-243 1 × 104 Es-251 1 × 107
Cm-244 1 × 104 Es-253 1 × 105
Cm-245 1 × 103 Es-254 1 × 104
Cm-246 1 × 103 Es-254 m 1 × 106
Cm-247 1 × 104 Fm-252 1 × 106
Cm-248 1 × 103 Fm-253 1 × 106
Cm-249 1 × 106 Fm-254 1 × 107
Cm-250 1 × 103 Fm-255 1 × 106
Bk-245 1 × 106 Fm-257 1 × 105
Bk-246 1 × 106 Md-257 1 × 107
Bk-247 1 × 104 Md-258 1 × 105
(b) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks
käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning
arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud
järgmises tabelis.
Ema-radionukliid Tütar-radionukliid
Ge-68 Ga-68
Rb-83 Kr-83 m
Sr-82 Rb-82
Y-87 Sr-87 m
Sr-90 Y-90
Zr-93 Nb-93 m
Zr-97 Nb-97
Ru-106 Rh-106
Ag-108 m Ag-108
Sn-121 m Sn-121 (0,776)
Sn-126 Sb-126 m
Xe-122 I-122
Cs-137 Ba-137 m
Ba-140 La-140
Ce-144 Pr-144
Hf-172 Lu-172
W-178 Ta-178
14/24
Ema-radionukliid Tütar-radionukliid
W-188 Re-188
Re-189 Os-189 m (0,241)
Ir-189 Os-189 m
Pt-188 Ir-188
Hg-194 Au-194
Hg-195 Hg-195 (0,542)
Pb-210 Bi-210, Po-210
Pb-212 Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)
Bi-210 m Tl-206
Bi-212 Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64)
Rn-220 Po-216
Rn-222 Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214
Ra-223 Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Tl-207
Ra-224 Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64)
Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb-210, Bi-210, Po-210
Ra-228 Ac-228
Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213 (0,978), Tl-209 (0,0216), Pb-209
Ac-225
(0,978)
Ac-227 Fr-223 (0,0138)
Th-226 Ra-222, Rn-218, Po-214
Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212
Th-228
(0,64)
Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213, Pb-209
Th-234 Pa-234 m
U-230 Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214
Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36),
U-232
Po-212 (0,64)
U-235 Th-231
U-238 Th-234, Pa-234 m
U-240 Np-240 m
Np-237 Pa-233
Am-242 m Am-242
Am-243 Np-239
15/24
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded”
Lisa 4
Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed
kiirgustegevusega seotud ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi
taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks
Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise
taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud
betooni- ja kivipraht
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
(Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg)
H-3 10000 10000 100
C-14 1000 10000 10
Na-22 1 10 0,1
S-35 1000 100000 1000
Cl-36 100 100 1
K-40 10 10 10
Ca-45 1000 100000 1000
Sc-46 1 10 0,1
Mn-53 10000 10000 1000
Mn-54 1 10 0,1
Fe-55 10000 10000 1000
Co-56 1 10 0,1
Co-57 10 100 1
Co-58 10 10 0,1
Co-60 1 1 0,1
Ni-59 100000 100000 1000
Ni-63 10000 100000 1000
Zn-65 1 10 1
As-73 1000 10000 100
Se-75 10 100 1
Sr-85 10 100 1
Sr-90 (c) 100 100 1
Y-91 1000 100000 100
Zr-93 1000 1000 100
Zr-95 (c) 1 10 0,1
Nb-93 m 1000 100000 1000
Nb-94 1 10 0,1
Mo-93 100 1000 100
Tc-97 100 1000 10
Tc-97 m 100 1000 10
16/24
Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise
taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud
betooni- ja kivipraht
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
(Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg)
Tc-99 100 100 1
Ru-106 (c) 10 100 1
Ag-108 m (c) 1 10 0,1
Ag-110 m (c) 1 10 0,1
Cd-109 (c) 100 10000 100
Sn-113 (c) 10 100 1
Sb-124 1 10 100
Sb-125 (c) 1 10 1
Te-123 m 10 100 1
Te-127 m (c) 100 10000 100
I-125 100 10000 100
I-129 10 10 0,1
Cs-134 1 10 0,1
Cs-135 1000 10000 1000
Cs-137 (c) 1 10 1
Ce-139 10 100 1
Ce-144 (c) 10 100 10
Pm-147 1000 10000 1000
Sm-151 10000 10000 1000
Eu-152 1 10 0,1
Eu-154 1 10 0,1
Eu-155 10 100 10
Gd-153 10 100 10
Tb-160 1 10 0,1
Tm-170 1000 10000 100
Tm-171 1000 100000 1000
Ta-182 1 10 0,1
W-181 100 1000 10
W-185 1000 1000000 1000
Os-185 10 10 1
Ir-192 10 100 0,1
Tl-204 1000 1000 100
Pb-210 (c) 1 1 0,1
Bi-207 1 10 0,1
Po-210 10 100 1
Ra-226 (c) 1 1 0,1
Ra-228 (c) 1 10 0,1
Th-228 (c) 0,1 1 0,1
Th-229 (c) 0,1 1 0,1
Th-230 1 1 0,1
Th-232 0,1 1 1
17/24
Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise
taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud
betooni- ja kivipraht
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
(Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg)
Pa-231 0,1* 0,1 0,1*
U-232 0,1 1 0,1
U-233 1 10 1
U-234 1 10 1
U-235 (c) 1 10 1
U-236 1 10 1
U-238 (c) 1 10 1
Np-237 (c) 1 10 0,1
Pu-236 1 10 0,1
Pu-238 1 1 0,1
Pu-239 0,1 1 0,1
Pu-240 0,1 1 0,1
Pu-241 10 100 1
Pu-242 1 1 0,1
Pu-244 (c) 1 1 0,1
Am-241 1 1 0,1
Am-242 m (c) 1 1 0,1
Am-243 (c) 1 1 0,1
Cm-242 1 100 1
Cm-243 1 10 0,1
Cm-244 1 10 0,1
Cm-245 0,1 1 0,1
Cm-246 1 1 0,1
Cm-247 (c) 1 1 0,1
Cm-248 0,1 1 0,1*
Bk-249 100 1000 10
Cf-248 1 10 1
Cf-249 0,1 1 0,1
Cf-250 1 10 0,1
Cf-251 0,1 1 0,1
Cf-252 1 10 0,1
Cf-254 1 10 0,1
Es-254 (c) 1 10 0,1
(c) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks
käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning
arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi vabastamistaset, on esitatud järgmises
tabelis.
18/24
Ema-radionukliid Tütar-radionukliid
Sr-90 Y-90
Zr-95 Nb-95, Nb-95 m
Ru-106 Rh-106
Ag-108 m Ag-108
Ag-110 m Ag-110
Cd-109 Ag-109 m
Sn-113 In-113 m
Sb-125 Te-125 m
Te-127 m Te-127
Cs-137 Ba-137 m
Ce-144 Pr-144, Pr-144 m
Pb-210 Bi-210
Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214
Ra-228 Ac-228
Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212
Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209
U-235 Th-231
U-238 Th-234, Pa-234 m, Pa-234
Np-237 Pa-233
Pu-244 U-240, Np-240 m, Np-240
Am-242 m Np-238, Am-242
Am-243 Np-239
Cm-247 Pu-243
Es-254 Bk-250
* Radionukliidide korral, mille osakaal summeerimisvalemis moodustab rohkem kui 10%,
tuleb kasutada vabastamistasemeid, mis on esitatud järgmises tabelis
Ehitise taaskasutamine Üksnes ehitise lammutamisel
tekkinud betooni- ja kivipraht
Radionukliid Aktiivsuskontsentratsioon (Bq/cm2) Aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg)
Pa-231 1,3 × 10-2 3,5 × 10-3
Cm-248 - 2,6 × 10-2
19/24
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded”
Lisa 5
Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed
kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks
ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete taaskasutamiseks
Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete
taaskasutamine
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2)
H-3 1000 100 000 10 000
C-14 100 1000 1000
Na-22 1 10 1
S-35 1000 1000 1000
CI-36 10 100 100
K-40 10 100 10
Ca-45 1000 100 1000
Sc-46 1 10 10
Mn-53 10 000 100 000 10 000
Mn-54 1 10 10
Fe-55 10 000 10 000 1000
Co-56 1 10 1
Co-57 10 100 10
Co-58 1 10 10
Co-60 1 10 1
Ni-59 10 000 10 000 10 000
Ni-63 10 000 10 000 1000
Zn-65 1 100 10
As-73 100 1000 1000
Se-75 1 100 10
Sr-85 1 100 10
Sr-90 (d) 10 10 10
Y-91 10 100 1000
Zr-93 10 100 100
Zr-95 (d) 1 10 10
Nb-93 m 1000 10 000 1000
20/24
Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete
taaskasutamine
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2)
Nb-94 1 10 1
Mo-93 100 1000 100
Tc-97 1000 1000 100
Tc-97 m 1000 1000 1000
Tc-99 100 1000 1000
Ru-106 (d) 1 10 10
Ag-108 m (d) 1 10 1
Ag-110 m (d) 1 10 1
Cd-109 (d) 10 100 100
Sn-113 (d) 1 100 10
Sb-124 1 10 10
Sb-125 (d) 10 100 10
Te-123 m 10 100 100
Te-127 m (d) 100 100 100
I-125 1 100 100
I-129 1 10 10
Cs-134 1 10 1
Cs-135 10 1000 100
Cs-137 (d) 1 100 10
Ce-139 10 100 10
Ce-144 (d) 10 10 100
Pm-147 10 000 1000 1000
Sm-151 10 000 1000 10000
Eu-152 1 10 1
Eu-154 1 10 1
Eu-155 10 1000 100
Gd-153 10 100 10
Tb-160 1 10 10
Tm-170 100 1000 1000
Tm-171 1000 10 000 10 000
Ta-182 1 10 10
W-181 100 1000 100
W-185 1000 1000 1000
Os-185 1 10 10
Ir-192 1 10 10
21/24
Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete
taaskasutamine
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2)
TI-204 1000 1000 100
Pb-210 (d) 1 1 1
Bi-207 1 10 1
Po-210 1 0,1 10
Ra-226 (d) 1 0,1 1
Ra-228 (d) 1 1 1
Th-228 (d) 1 0,1 0,1
Th-229 (d) 1 0,1 0,1
Th-230 1 0,1 0,1
Th-232 1 0,1 0,1
Pa-231 1 0,1 0,1
U-232 1 0,1 0,1
U-233 1 1 1
U-234 1 1 1
U-235 (d) 1 1 1
U-236 10 1 1
U-238 (d) 1 1 1
Np-237 (d) 1 0,1 1
Pu-236 1 0,1 1
Pu-238 1 0,1 0,1
Pu-239 1 0,1 0,1
Pu-240 1 0,1 0,1
Pu-241 10 10 10
Pu-242 1 0,1 0,1
Pu-244 (d) 1 0,1 0,1
Am-241 1 0,1 0,1
Am-242 m 1 0,1 1
Am-243 (d) 1 0,1 0,1
Cm-242 10 1 1
Cm-243 1 0,1 1
Cm-244 1 0,1 1
Cm-245 1 0,1 0,1
Cm-246 1 0,1 0,1
Cm-247 (d) 1 0,1 1
Cm-248 1 0,1 0,1
22/24
Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete
taaskasutamine
Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus-
kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon
Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2)
Bk-249 100 100 100
Cf-248 10 1 1
Cf-249 1 0,1 0,1
Cf-250 1 0,1 1
Cf-251 1 0,1 0,1
Cf-252 1 0,1 1
Cf-254 1 0,1 1
Es-254 (d) 10 1 1
(d) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks
käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning arvesse
on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud järgmises
tabelis.
Ema-radionukliid Tütar-radionukliid
Sr-90 Y-90
Zr-95 Nb-95, Nb-95 m
Ru-106 Rh-106
Ag-108 m Ag-108
Ag-110 m Ag-110
Cd-109 Ag-109 m
Sn-113 In-113 m
Sb-125 Te-125 m
Te-127 m Te-127
Cs-137 Ba-137 m
Ce-144 Pr-144, Pr-144 m
Pb-210 Bi-210
Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214
Ra-228 Ac-228
Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212
Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209
U-235 Th-231
U-238 Th-234, Pa-234 m, Pa-234
Np-237 Pa-233
Pu-244 U-240, Np-240 m, Np-240
Am-242 m Np-238, Am-242
Am-243 Np-239
Cm-247 Pu-243
Es-254 Bk-250
23/24
Keskkonnaministri ××× määrus nr ××
„Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise
ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise
ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded”
Lisa 6
Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud
radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete vabastamistasemed
Gaasid ja Vedelikud Gaasid ja Vedelikud
Radionukliid aersoolid Radionukliid aersoolid
Bq/aastas Bq/aastas Bq/aastas Bq/aastas
H-3 1 × 1011 1 × 1012 Mo-99 1 × 109 1 × 108
C-14 1 × 1010 1 × 1010 Tc-99 1 × 107 1 × 1010
Na-22 1 × 106 1 × 105 Tc-99 m 1 × 1011 1 × 109
Na-24 1 × 109 1 × 108 In-111 1 × 109 1 × 108
P-32 1 × 108 1 × 106 I-123 1 × 1010 1 × 109
S-35 1 × 108 1 × 109 I-125 1 × 108 1 × 108
Cl-36 1 × 107 1 × 1010 I-131 1 × 108 1 × 107
K-42 1 × 1010 1 × 109 Xe-127 1 × 1011 Ei
Ca-45 1 × 108 1 × 1010 kohaldata
Xe-133 1 × 1012 Ei
Ca-47 1 × 109 1 × 108
kohaldata
Cr-51 1 × 109 1 × 108 Pm-147 1 × 1010 1 × 1010
Fe-59 1 × 108 1 × 106 Er-169 1 × 1010 1 × 1010
Co-57 1 × 109 1 × 109 Au-198 1 × 109 1 × 108
Co-58 1 × 109 1 × 108 Hg-197 1 × 1010 1 × 109
Ga-67 1 × 1010 1 × 108 Hg-203 1 × 108 1 × 107
Se-75 1 × 108 1 × 106 Tl-201 1 × 1010 1 × 108
Sr-85 1 × 108 1 × 106 Ra-226 1 × 106 1 × 106
Sr-89 1 × 108 1 × 109 Th-232 1 × 105 1 × 106
Y-90 1 × 1010 1 × 1010
24/24
Siseministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium 31.05.2021 nr 1-4/21/2785
Keskkonnaministri määruse "Kiirgustegevuses
kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete
väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning
väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad
nõuded" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuses kasutatavate või
tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja
vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu, eelnõu lisad ja seletuskirja. Ootame Teie
tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu lisad 1–6
3. Määruse eelnõu seletuskiri
Sama: Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing,
Eesti Radioloogia Ühing, AS A.L.A.R.A., NMP Silmet OÜ, Tartu Ülikool,
Tallinna Tehnikaülikool
Marily Jaska, 626 2982
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Keskkonnaministri määruse
„Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja
vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad
nõuded“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5
alusel uue terviktekstina ning sisuliselt liidetakse määrusega keskkonnaministri 27.10.2016
määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega
saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja
taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96
„Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest
väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“.
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse kavandatud kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate
radioaktiivsete ainete väljaarvamise ning kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse
käigus tekkinud radioaktiivsete ainete, radioaktiivselt saastunud esemete ja kiirgustegevuse
maa-ala vabastamise alused ja kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest vabastamise kord,
radioaktiivsete ainete taaskasutusse ja ringlusse võtmise kord ning sätestatakse ühtsed
väärtused nii vabastamis- kui ka väljaarvamistasemetele. Määruse lisadena toodud
radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemeid sisaldavad tabelid viiakse kooskõlla
Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom lisadega. Seega võetakse Eesti õigusesse
üle 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom,
millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest
tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom,
90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (http://eur-
lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0059&from=ET ).
Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom sätestatakse ühtsed suunised ja ohutusnormid töötajate
tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi järgi on nii
kiirgustegevuste regulatiivse kontrolli alt väljaarvamiseks kui ka materjalide vabastamiseks
kiirgustegevuste regulatsioonide alt kohaldatavad samad aktiivsuskontsentratsiooni väärtused.
Vabastamiseks on lubatud sätestada suuremad väärtused konkreetsetele materjalidele või
konkreetsetele kiiritusradadele, võttes seejuures arvesse ühenduse juhiseid ning vajaduse korral
ka asjakohaseid täiendavaid nõudeid pindaktiivsuse või seire kohta. Eelnõukohases määruses
on ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi vabastamisel lähtutud Euroopa
Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 113 („Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja
tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks“) ning metallijäätmete
korral juhendist nr 89 („Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel
saadava metalli ringlusesse võtuks“).
Eesti õiguses oli seni teema reguleeritud kahe eraldi määrusega – radionukliide sisaldavate
materjalide kiirgusseaduse nõuete alt väljaarvamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 15.09.2016
määrus nr 96 (kehtis kuni 31.05.2020) ja kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivseid aineid
sisaldavate materjalide või radioaktiivsete ainetega saastunud seadmete, rajatiste, jäätmete ja
heidete vabastamist keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 (kehtib kuni eelnõukohase
määruse kehtestamiseni). Nimetatud määrustes on väljaarvamis- ja vabastamisetasemete
väärtused erinevad. Direktiiv 2013/59/Euratom näeb ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt
väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja
kiirgusosakonna nõunik Marily Jaska (tel 626 2982,
[email protected]) ja Keskkonnaameti
kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Muru (tel 664 4917,
[email protected]).
Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov
(tel 626 2918,
[email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist
Aili Sandre (tel 626 2953,
[email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja analüüs
Eelnõukohane määrus koosneb 5 peatükist ja 13 paragrahvist (üldsätted, §-d 1 ja 2,
radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise üldised alused – §-d 3–5, kiirgustegevuses
tekkivate radioaktiivsete ainete vabastamine – §-d 6–9, väljaarvamise taotluse ja vabastamise
taotluse menetlus – §-d 10–12, rakendussäte– § 13).
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on kavandatavas kiirgustegevuses
kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise tingimused ja tasemed ning
väljaarvamise taotlemise kord, kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse tagajärjel
tekkinud radioaktiivsete ainete, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja heidete, radioaktiivselt
saastunud esemete ja ehitiste vabastamise tingimused ja tasemed ning vabastamise taotlemise
kord, vabastamistingimused ehitise, metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist
esemete ringlusse võtmiseks ja taaskasutamiseks ning kiirgustegevuse maa-ala kiirgusseaduse
nõuete kohaldamisest vabastamise tingimused ja kord. Määrust ei kohaldata kiirgustegevuse
käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirgustegevuse maa-alaga seotud tegevustele, mida
tehakse selleks, et saavutada määruses sätestatud kriteeriumite täitmine, mille alusel
radioaktiivsed ained ja kiirgustegevuse maa-ala vabastatakse kiirgusseaduse nõuete
kohaldamisest. Sellisteks tegevusteks esitab kiirgustegevusloa omaja Keskkonnaametile
kiirgustegevusloa taotluse.
Lisaks kirjeldatakse § 1 lõikes 2, millistel juhtudel seda määrust ei kohaldata. Määruse
reguleerimisalast jäävad välja avariikiirituse olukorra tagajärjel keskkonda vabanenud
radioaktiivsed ained ning avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste tagajärjel saastunud
maa-alad. Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine avarii- ja püsikiirituse olukordades on
kirjeldatud kiirgusseaduse 8. peatükis. Määrust ei kohaldata ka radioaktiivsete jäämete
lõppladustuspaiga sulgemisele ega radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda
pärast radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha sulgemist. Eestis ei ole hetkel radioaktiivsete
jäätmete lõppladustuspaika ning sellekohane õigusakt tuleb kehtestada eraldi.
Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Mõisteid, mis on defineeritud
juba kiirgusseaduses või mõnes muus õigusaktis ning kasutatakse eelnõu kontekstis samas
tähenduses, eelnõus ei määratleta.
Punktis 1 sätestatakse ehitise mõiste. Ehitis eelnõukohase määruse tähenduses on hoone ja
rajatis või nende osad. Ehitusseadustikus kasutatavat mõistet on laiendatud, et mõiste kataks ka
hoones asuva ruumi, hoone osad või hoone konstruktsioonid.
Punktides 2 ja 3 sätestatakse ehitise lammutamisel tekkivate jäätmete mõisted. Ehitise
lammutamisel tekkiv betooni- ja kivipraht on betoonist, tellistest, plaatidest ja
keraamikatoodetest koosnevad jäätmed. Ehitise lammutamisel tekkivad metallijäätmed on
metallist ja nende sulamitest koosnevad jäätmed.
Punktis 4 sätestatakse kiirgustegevuse maa-ala mõiste. Kiirgustegevuse maa-ala all
mõistetakse geograafilist ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise alust maad ja ehitist
ümbritsevat piiritletud maa-ala.
Punktis 5 sätestatakse osakeste kiirendi mõiste. Osakeste kiirendi on seade või seadeldis, milles
osakesi kiirendatakse, mille tulemusena kiiratakse ioniseerivat kiirgust energiaga rohkem kui
1 megaelektronvolti.
2
Punktis 6 sätestatakse radioaktiivse saastumise mõiste. Radioaktiivse saastumise all
mõistetakse radioaktiivsete ainete tahtmatut või soovimatut esinemist pinnal või tahkete ainete,
vedelike või gaaside sees. Radioaktiivsete ainete esinemine pinnal on tahtmatu, kui saastumine
on põhjustatud mitteplaneeritud tegevuse (nt õnnetuse) tagajärjel. Radioaktiivsete ainete
esinemine pinnal on soovimatu, kui see on põhjustatud regulaarse kiirgustegevuse käigus.
Punktis 7 sätestatakse radioaktiivse tasakaalu mõiste. Radioaktiivne tasakaal on radioaktiivse
lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide
aktiivsused on võrdsed.
Punktis 8 sätestatakse ringlusesse võtmise mõiste. Ringlusesse võtmine eelnõukohase määruse
tähenduses on toiming, mille käigus radioaktiivsed ained töödeldakse nende kasutuselevõtuks
uuteks toodeteks, materjalideks või aineteks.
Punktis 9 sätestatakse taaskasutamise mõiste. Taaskasutamine on toiming, mille käigus
kasutatakse radioaktiivset ainet korduvalt samal või muul otstarbel mis tahes eeltöötluseta.
Paragrahvis 3 kirjeldatakse radioaktiivsete ainete väljaarvamis- ja vabastamistasemete
tuletamise üldiseid aluseid. Väljaarvamise ja vabastamise korral tuleb lähtuda kiirgusohutuse
põhiprintsiipidest. Seega nii nagu iga kavandatavat kiirgustegevust tuleb ka väljaarvamist ja
vabastamist põhjendada, tõendades, et see on põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes
majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim.
Lõike 1 kohaselt tuleb radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel kiirgusseaduse
nõuete kohaldamisest arvestada efektiivdoosi elanikule ühe aasta jooksul, kusjuures hindamisel
tuleb arvestada maksimaalseid võimalikke efektiivdoose kõigi oluliste kiiritusradade kaudu.
Kiiritusrada on tee keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub isikuni ja kiiritab teda.
Doosi hindamiseks kirjeldatakse väljaarvatava või vabastatava radioaktiivse aine käitlemise
potentsiaalsed stsenaariumid (normaalne töösituatsioon ja/või avariisituatsioon) ja kiiritusrajad,
mille kaudu inimene võib saada kiiritust. Välise kiirituse põhjustajaks on kiirgusallikas, mis
asub väljaspool inimese keha, ning sisemise kiirituse põhjustajaks radioaktiivne aine, mis on
inimese kehasse sattunud sissesöömise, sissehingamise või naha kaudu. Radioaktiivse aine
väljaarvamiseks või vabastamiseks elaniku doos arvutatakse, võttes arvesse erinevaid
kiiritusradu, tulemuseks saadakse efektiivdoos, mille isik võib potentsiaalselt saada.
Radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel tehislike radionukliidide kasutamisega
seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 10 mikrosiivertit või
väiksem. Looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku
saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 1 millisiivert või väiksem. Radioaktiivse aine
väljaarvamine või vabastamine tähendab, et radioaktiivse aine käitlemisest saadav doos pole
kiirgusohutuse seisukohast oluline ning radioaktiivse aine käitlemise võib välja arvata või
vabastada kiirgusohutuse nõuete täitmisest. Seetõttu radioaktiivse aine käitlemisele pärast
väljaarvamist või vabastamist kiirgusseaduse nõudeid ei rakendata ega tehta selle alusel
kontrolli, samuti ei ole radioaktiivse aine käitleja kohustatud doose reaalselt mõõtma.
Lõike 2 kohaselt rakendatakse radioaktiivse aine väljaarvamiseks või vabastamiseks vastavalt
radionukliidide väljaarvamis- või vabastamistasemeid, mis on toodud lisades 1–6.
Lõiked 3 ja 4 selgitavad vabastamise tingimusi kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud
toimingute korral. Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatakse toimingud, mille korral
looduslikud kiirgusallikad või radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele
suuremat kiiritust, kui on elaniku efektiivdoosi piirmäär. Nimetatud toimingute väljaarvamiseks
või vabastamiseks rakendatakse lisas 2 sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid, võttes
arvesse ainult kiirgustegevusest põhjustatud kiiritust. Vabastamiseks arvestatakse ainult
kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsust või
aktiivsuskontsentratsiooni.
Lõike 5 kohaselt sätestatakse vabastamistasemed looduslikke radionukliide sisaldavatele
materjalidele, mis on tekkinud kiirgustegevuse käigus, kus looduslikke radionukliide
töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustuvuse või tootvate omaduste tõttu. Mõistet „tootev“
3
kasutatakse radionukliidi kirjeldamiseks, mis ise ei ole lõhustuv (ei lõhustu termiliste neutronite
abil), kuid mida saab reaktoris kiiritamise teel muuta lõhustuvaks. Põhilised tootvad
radionukliidid on uraan-238 ja toorium-232. Kui selline radionukliid neelab neutroni
(neutronhaare), tekib neeldumise tulemusena energeetiliselt ebastabiilne radionukliid, mis on
väga lühikese poolestusajaga ja muutub radioaktiivse lagunemise tulemusena lõhustuvaks
radionukliidiks, mida saab kasutada tuumakütusena. Tootvad radionukliidid on uraan-238 ja
toorium-232, mis neutronhaarde tulemusena muunduvad lõhustuvaks radionukliidiks vastavalt
plutoonium-239 ja uraan-233.
Lõige 6 selgitab, et määruse lisades 1 kuni 6 nimetamata radionukliidide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed määratakse, tuginedes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, s.t
juhinduda tuleb lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud elaniku efektiivdoosist, mida elanik võib
saada radioaktiivse aine väljaarvamisel või vabastamisest ühe aasta jooksul erinevaid
kiiritusradu arvesse võttes.
Lõige 7 selgitab, et kiirgustegevuse võib välja arvata või vabastada ka juhul, kui asjaomaste
radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad määruse lisades 1 kuni 5
sätestatud väljaarvamis- või vabastamistasemeid, kuid on täidetud lõikes 1 nimetatud
tingimused ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine või vabastamine
majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus. Sellisel juhul
sätestatakse väljaarvamise või vabastamise konkreetsed tingimused väljaarvamise või
vabastamise otsuses.
Paragrahvis 4 on viited radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemetele.
Lõike 1 kohaselt kehtivad määruse lisades 1 ja 2 nimetatud tehislike ja looduslike
radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes
liiki ja mis tahes koguses tahkele materjalile. Tahkel kujul radioaktiivse aine puhul on tehislike
ja looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonidele sätestatud väljaarvamis- ja
vabastamistasemed võrdsed. Selline lähenemine on kooskõlas nii Euroopa Liidu Nõukogu
direktiiviga 2013/59/Euratom kui ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustega.
Väljaande „Väljajätmise, väljaarvamise ja vabastamise põhimõtete rakendamine“
(https://www-pub.iaea.org/mtcd/publications/pdf/pub1202_web.pdf) kohaselt saab ühtseid
väärtuseid kasutada nii väljaarvamistasemete kui ka üldiste vabastamistasemetena. Lisas 1 on
sätestatud tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta. Lisas 2 on
sätestatud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja
vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike
radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga. Radioaktiivne tasakaal
on radioaktiivse lagunemisahela olek, mille puhul kõikide sellesse lagunemisahelasse
kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed.
Lõike 2 kohaselt kehtivad määruse lisas 3 nimetatud radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis-
ja vabastamistasemed mis tahes koguses ja mis tahes kujul (s.t tahke, vedel või gaasiline)
materjalile. Mis tahes kujul radioaktiivse aine puhul on radionukliidide aktiivsustele sätestatud
väljaarvamis- ja vabastamistasemed võrdsed.
Paragrahvis 5 on kirjeldatud väljaarvamine ja vabastamine radionukliidide segu korral.
Lõige 1 sätestab, et radionukliidide segu korral, kus on vähemalt üks tehislik radionukliid,
rakendatakse nii väljaarvamiseks kui ka vabastamiseks summeerimisvalemit. Arvesse võetakse
kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ning jagatakse
need vastavalt määruse lisades toodud väljaarvamise- või vabastamistasemetega.
Summeerimisvalemi kasutamisel tuleb järgida, et radionukliidide segu väljaarvamiseks
kasutatakse väljaarvamistasemeid ja vabastamiseks vabastamistasemeid ning arvutamisel
kasutatakse samu mõõtühikuid, vastavalt kas aktiivsust (Bq) või aktiivsuskontsentratsioon
4
(kBq/kg või Bq/cm2). Segu vastab väljaarvamis- või vabastamistingimustele, kui arvesse on
võetud kõiki segus olevaid radionukliidide ning jagatiste summa on väiksem kui 1.
Lõige 2 sätestab, et juhul kui segu koosneb ainult looduslikest radionukliididest,
summeerimisvalemit ei kasutata. Kui looduslike radionukliidide rida on radioaktiivses
tasakaalus, rakendatakse määruse lisas 2 esitatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid eraldi
iga ema-radionukliidi jaoks. Radioaktiivses tasakaalus mitteoleva lagunemisrea segmentide
ema-radionukliididele võib kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada ka kõrgemaid
väljaarvamis- ja vabastamistasemeid. Seejuures peavad olema täidetud määruse § 3 lõike 1
punktides 2 ja 3 nimetatud tingimused. Looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud
kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul peab olema 1 millisiivert või
väiksem. Kiirgusohutushinnangu koostamisel ja efektiivdoosi hindamisel tuleb arvesse võtta
maksimaalseid potentsiaalseid efektiivdoose kõigi oluliste kiiritusradade kaudu.
Paragrahvis 6 sätestatakse kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamistingimused.
Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust
tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. Ehitised eelnõukohase määruse tähenduses on nii
hooned ja rajatised kui ka nende osad – hoones või rajatises asuvad ruumid, nende osad või
konstruktsioonid. Seega käsitletakse selles paragrahvis nende ehitiste, kus on toimunud
võimalikku radioaktiivset saastumist põhjustanud kiirgustegevus, vabastamist kiirgusseaduse
regulatsiooni alt.
Lõike 1 kohaselt esitatakse lisas 4 radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud
ehitise taaskasutamiseks (2. veerg), lammutamiseks (3. veerg) ning ehitise lammutamisel
tekkiva betooni- ja kiviprahi ringlusse võtmiseks (4. veerg). Ehitise ja selle lammutamisel
tekkiva betooni- ja kiviprahi vabastamistasemete väärtused lähtuvad Euroopa Komisjoni
kiirguskaitse juhendist nr 113 „Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste
demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks“
(https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/113.pdf). Ehitise lammutamisel
tekkivad muud jäätmed (nt puit, klaas, metall, plastik) tuleb sorteerida ning vabastada materjali
kaupa vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja vabastamistasemetele.
Lõige 2 selgitab, et ehitise taaskasutamiseks (edasiseks kasutamiseks) muul kui kiirgustegevuse
otstarbel ei tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid saastunud pinnal ületada määruse
lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemeid.
Lõige 3 selgitab, et kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamiseks ei tohi radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada määruse lisa 4 kolmandas
veerus esitatud vabastamistasemeid. Kui lammutatavad ehitised vastavad kiirgustegevuse
lõpetamisel kohe sätestatud vabastamistasemetele või on ehitisi võimalik puhastada ettenähtud
tasemeteni, saab ehitise lammutada ilma edasiste radioloogiliste kaalutluste ja piiranguteta.
Samuti ei rakendu sellisel juhul radioloogilised piirangud lammutamise tulemusena tekkivatele
ehitus- ja lammutusjäätmetele ning eraldi vabastamistasemeid rakendama ei pea.
Lõige 4 selgitab radioaktiivselt saastunud pinna keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist.
Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni arvutatakse 1 m2 suuruse pinna kohta,
milleks summeeritakse radionukliidi aktiivsus nii pinna peal kui ka pinna sees. Radionukliidide
segu korral kehtib vabastamiseks §-s 5 sätestatud summeerimisvalemi rakendamise nõue – kui
pind on saastunud radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb
arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsust.
5
Lõige 5 selgitab, et kui ei ole teada, kas ehitis vabastatakse taaskasutamiseks või
lammutamiseks või seda ei ole otstarbekas määrata, lähtutakse ehitise vabastamisel määruse
lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemetest.
Lõike 6 kohaselt ei tohi kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud betooni- ja
kiviprahi vabastamiseks selles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületada
määruse lisa 4 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Juhul kui kiirgustegevusega
seotud ehitis on juba lammutatud, s.t enne lammutamist ei ole olnud võimalik tagada vastavust
vabastamistasemetele (nt põlengu, varingu, konstruktsiooni eripära vm põhjusel), tuleb
tekkinud betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest koosnevate jäätmete
vabastamiseks rakendada lisa 4 neljandas veerus sätestatud vabastamistasemeid.
Lõige 7 selgitab radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist radioaktiivselt
saastunud betooni- ja kiviprahis. Radioaktiivselt saastunud betooni- ja kiviprahi keskmise
aktiivsuskontsentratsiooni hindamiseks ei tohi kasutatud betooni- ja kiviprahi mass olla suurem
kui 1000 kg. Radionukliidide segu korral kehtib vabastamiseks §-s 5 sätestatud
summeerimisvalem – kui on saastumine radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik
radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone.
Lõike 8 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud
looduskiiritustega seotud toimingutes kasutatavate ehitiste vabastamisel arvesse ainult
kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone.
Lõige 9 täpsustab, et määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid ei kohaldata ehitistele, kus
kasutatakse osakeste kiirendeid. Peaaegu kõigi ehituskonstruktsioonide puhul, välja arvatud
tuumareaktor ja kiirendi ruumi varjestusseinad, tekib radioaktiivne saastumine ehitise
pindadele. Pinnalt võib radionukliid edasi liikuda materjali sisse, kuid tavaliselt ei tungi see
kaugemale pinna sisse kui paar sentimeetri. Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendis nr 113
„Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva
ehitusprahi vabastamiseks“ toodud ehitise vabastamistasemete tuletamisel on lähtutud
eeldusest, et radioaktiivne saaste asub materjali pinnakihis ega ulatu sügavale materjali sisse.
Seetõttu pole need vabastamistasemed rakendatavad ehitisele, kus on kasutatud osakeste
kiirendit. Kiirendi tekitab osakestega kiiritamisel kiirendi materjalis endas ja kiirendi ruumi
seintes tahtmatult radioaktiivsust, s.t aktiveerib materjali, milles stabiilne nukliid muutub
radionukliidiks. Materjali radioaktiivseks muutumine sõltub kiiratavate osakeste tüübist ja
energiast, mis sõltuvalt kiirendist võib ulatuda kuni teraelektronvoldini. Mida suurema
energiaga osakesi kiiratakse, seda suurema tõenäosusega materjal aktiveerub, kusjuures ruumi
seinte aktivatsioon võib ulatuda sügavale seinamaterjali sisse. Seetõttu rakendatakse kiirendi
asukoha ruumi vabastamiseks määruse lisas 1 sätestatud vabastamistasemeid. Kiirendi ruumi
vabastamiseks tehtavad tööd tuleb ette näha kiirendi ohutustamise kavas.
Paragrahvis 7 sätestatakse kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja
radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamise tingimused. Radioaktiivselt saastunud
metallijäätmete või metallist esemete vabastamise järel on võimalik materjal ringlusesse võtta
või taaskasutada. Ringlusesse võtmine on radioaktiivseid aineid sisaldavate metallijäätmete
kasutamine toormena (nt sulatamine) ning taaskasutamine metallist esemete korduskasutamine
samal otstarbel. Esemed, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka muid materjale,
tuleb lammutada ning materjalid eraldada liigi alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks,
sealhulgas vabastamiseks.
Lõike 1 kohaselt esitatakse radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel
tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt
saastunud metallist esemete taaskasutamiseks määruse lisas 5. Vabastamistasemete väärtused
6
lähtuvad Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 89 „Soovitatavad kiirguskaitse
kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel saadava metalli ringlusesse võtuks“
(https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/89.pdf ).
Lõige 2 täpsustab, et ringlusse võib võtta kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmed,
milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa määruse lisa 5 teises ja
kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid vastavalt massi põhjal (kBq/kg) või pinna kohta
(Bq/cm2).
Lõiked 3 ja 4 selgitavad radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist
metallijäätmete ringlusesse võtmise korral. Metallijäätmete ringlusse võtmiseks tuleb
arvestada, et hindamiseks kasutatavate metallijäätmete mass ei tohi olla suurem kui 300 kg ja
metallijäätmete pindala ei tohi olla suurem kui 3000 cm2. Juhul kui radionukliidi aktiivsus on
metallijäätmetes ühtlaselt jaotunud, võib keskmise aktiivsuskontsentratsiooni arvutamiseks
metallijäätmete pinda suurendada kuni 1 m². Radionukliidide segu korral kehtib §-s 5 sätestatud
summeerimisvalem – kui metalljäätmed on saastunud radionukliidide seguga, milles on
vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioone. Ringlusse võtmiseks peab vabastatud metallijäätmetes sisalduva
radionukliidi aktiivsuskontsentratsioon vastama samal ajal määruse lisa 5 teises ja kolmandas
veerus esitatud radionukliidi vabastamistasemele.
Lõige 5 täpsustab, et taaskasutusse võib võtta kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud
metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osasid, milles sisalduvate
radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ei ületa määruse lisa 5 neljandas veerus esitatud
vabastamistasemeid. Aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed on esitatud pinna kohta
(Bq/cm2).
Lõige 6 selgitab radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist radioaktiivselt
saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osade taaskasutusse
võtmise korral. Radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel tuleb arvestada,
et hindamiseks kasutatava eseme pindala ei tohi olla suurem kui 300 cm2 ning arvesse tuleb
võtta radionukliidi aktiivsust nii eseme pinnal kui ka pinnakatte all. Radionukliidide segu korral
kehtib §-s 5 sätestatud summeerimisvalem – kui metalljäätmed on saastunud radionukliidide
seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate
radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone.
Lõike 7 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud
looduskiiritustega seotud toimingute tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja toimingute käigus
radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamisel arvesse ainult kiirgustegevuse
tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone ja rakendatakse
määruse lisas 5 sätestatud vabastamistasemeid.
Lõige 8 täpsustab, et määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud metallijäätmete
ringlusse võtmise vabastamistasemeid ei rakendata esemetele, mis koosnevad osaliselt
metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale (erinevad komposiitmaterjalid), ning radioaktiivselt
saastunud metallist esemetele, mis on üheks tükiks kokku sulatatud enne vabastamist. Kui eset,
mis koosneb metallist ja muust materjalist, ei saa osadeks lammutada ega materjale üksteisest
eraldada, siis sellise eseme vabastamiseks rakendatakse määruse lisades 1 kuni 3 sätestatud
vabastamistasemeid. Metallist esemete vabastamiseks, mis on üheks tükiks kokku sulatatud
enne vabastamist, esitab taotleja põhjendatud taotluse.
7
Paragrahvis 8 sätestatakse radioaktiivsete heidete vabastamise tingimused. Radioaktiivsed
heited on radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse
hajutamise eesmärgil keskkonda. Kiirgustegevus ja radioaktiivsete heidete tekkimine selle
käigus peavad olema põhjendatud. Kiirgustegevusloa taotlemisel tuleb esitada loa andjale info
tekkivate heidete kohta (tekkeviis, iseloomus, käitlemisviisid, keskkonda juhtimise viisid) ning
heidete käitlemise täpsemad tingimused määratakse kiirgustegevusloaga.
Lõike 1 kohaselt võib ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul otse keskkonda juhtida
radioaktiivseid gaasilisi, aerosoolseid või vedelaid heiteid, milles sisalduva radionukliidi
koguaktiivsus aastas ei ületa määruse lisas 6 sätestatud vabastamistasemeid. Tasemete
määramise aluseks on üldine põhimõte, et vabastamine ei tohi põhjustada elaniku saadava
aastase efektiivdoosi määrade ületamist (tehislike radionukliidide kasutamise korral kuni 10
mikrosiivertit ning looduslike radioaktiivsete ainete puhul kuni 1 millisiivert). Heidete
vabastamistasemete väärtused lähtuvad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilisest
juhendist IAEA TECDOC-1000 „Radionukliidide kasutamisest meditsiinis, tööstuses ja
teadusuuringutes tekkivate materjalide vabastamine“ (https://www-
pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/te_1000_prn.pdf ).
Lõige 2 täpsustab, et radionukliidide segu korral kehtib §-s 5 sätestatud summeerimisvalem.
Seega kui radioaktiivsed heited sisaldavad rohkem kui üht radionukliidi, millest vähemalt üks
on tehislik, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone.
Lõige 3 täpsustab, et diagnostika või ravi otstarbel radioaktiivseid aineid manustanud
patsientide eritisi võib kanalisatsiooni juhtida määruse lisas 6 sätestatud radionukliidide
vabastamistasemeid ületavas koguses, kui tegevusest saadav efektiivdoos elanikule ühe aasta
jooksul ei ületa 10 mikrosiivertit. Kiirgustegevusloa taotleja peab kiirgustegevuseks koostama
kiirgusohutushinnangu, kus muuhulgas on hinnatud elaniku saadav potentsiaalne doos
kiirgustegevuse normaalsete töötingimuste korral. Seejuures tuleb kiirgusohutushinnangut
täiendada elaniku saadava potentsiaalse doosiga, mis on põhjustatud radionukliide sisaldavate
patsientide eritiste kanalisatsiooni juhtimisest.
Paragrahvis 9 käsitletakse kiirgustegevuse maa-ala vabastamise tingimusi. Kiirgustegevuse
maa-ala all mõistetakse geograafilist ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise alust
maad ja ehitist ümbritsevat piiritletud maa-ala.
Lõike 1 kohaselt peavad kiirgustegevusega seotud maa-ala vabastamiseks vajalikud tegevused
olema põhjendatud ja vabastatud maa-alast põhjustatav efektiivdoos elanikule ühe aasta jooksul
peab olema väiksem kui 0,3 millisiiverit. Sellise tingimuse sätestamisel on lähtutud
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendist nr WS-G-5.1 „Tegevuskohtade
vabastamine regulatiivsest kontrollist tegevuste lõpetamisel“
(https://www.iaea.org/publications/7433/release-of-sites-from-regulatory-control-on-
termination-of-practices). Maa-ala vabastamiseks tehtavad tööd (radioaktiivsest saastest
puhastamine) tuleb ette näha maa-alaga seotud ehitise dekomissioneerimisplaanis, milles
muuhulgas määratase ära maa-ala puhastamise lõpp-punkt, aga ka maa-ala vabastamise
tingimused. Praegu puudub kiirgusseaduses nõue ehitise dekomissioneerimisplaani
koostamiseks. See nõue tuleb kehtestada, tuues välja vähemalt kiirgustegevused, mille korral
on plaani koostamine vajalik, plaani andmete loetelu, plaani uuendamise ja esitamise korra.
Lõike 2 kohaselt ei rakendata kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks määruse lisades
sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. Kiirgustegevuse maa-alalt eemaldatud
radioaktiivselt saastunud pinnase vabastamistasemetele vastavuse hindamisel lähtutakse §-s 3
toodud tingimustest.
8
Lõige 3 selgitab, et vabastamise hindamise aluseks on keskkonna radioaktiivsuse seire andmed.
Kui on olemas seireandmed, mis on saadud konkreetse maa-ala kohta enne kavandatud
kiirgustegevuse alustamist (nn lähteolukord), võrreldakse neid vabastamise hindamisel
andmetega, mis on saadud kiirgustegevuse käigus. Nimetatud hinnang on vajalik, et maa-ala
vabastamisel oleks võimalik hinnata kiirgustegevusest põhjustatud saastumist.
Lõige 4 selgitab, et kui lähteolukorra keskkonna radioaktiivsuse seire andmed puuduvad, tuleb
võrdlemiseks kasutada andmeid, mis on saadud sarnaste füüsikaliste, keemiliste, radioloogiliste
ja bioloogiliste omadustega maa-alalt, mis ei ole radioaktiivselt saastunud ja mille keskkonna
radioaktiivsust on seiratud kiirgustegevuse toimumise ajal. Sarnaste omadustega maa-ala (nn
referentsala) keskkonna radioaktiivsust tuleb piisavate andmete saamiseks seirama hakata juba
siis, kui kiirgustegevus nimetatud maa-alal veel toimub. Maa-alale, millelt kogutakse
võrdlusandmeid, sätestatakse kiirgusseire tingimused, arvestades kiirgustegevuse asukohas
kasutatud radionukliide ja kiirgustegevuse eripära. Kiirgusseire andmete aegrida peab olema
piisavalt pikk, et andmete analüüsil on võimalik hinnata kiirgustegevusest põhjustatud
saastumist.
Lõike 5 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud
looduskiiritustega seotud toimingutega maa-ala vabastamisel arvesse ainult kiirgustegevuse
tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni.
Paragrahvis 10 sätestatakse väljaarvamise ja või vabastamise taotlemise üldine kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et väljaarvamiseks või vabastamiseks esitab taotleja Keskkonnaametile
digitaalselt allkirjastatud väljaarvamise või vabastamise taotluse.
Lõikes 2 täpsustatakse, et vabastamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Radioaktiivsete ainete vabastamine kiirgusseaduse regulatsiooni alt on alati seotud juba
kiirgustegevuse alusel toimuva tegevusega, seega esitatakse ka vabastamise taotlus
keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu.
Lõikes 3 kirjeldatakse need juhud, mil tuleb väljaarvamist taotleda. Väljaarvamise taotlus
esitatakse siis, kui kiirgustegevuses kavandatakse kasutada määruse lisades nimetamata
radionukliidi. Samuti juhul, kui kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud
looduskiiritustega seotud toimingutes või kiirgusseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud tarbekaupades
kavandatakse kasutada radionukliidi, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ületab
määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset. Nii suurenenud looduskiiritusega seotud
tegevuste vabastamine kiirgusseaduse regulatsiooni alt kui ka tarbekaupade müügijärgse
kontrollita elanikele kättesaadavaks tegemine (tootmine, müük, turustamine) on lubatud ainult
juhul, kui kiirgusohutushinnangut arvesse võttes on väljaarvamine majanduslikke, sotsiaalseid
ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus. Seega väljaarvamist saab taotleda ainult
asjakohase kiirgusohutushinnangu alusel. Väljaarvamise taotlus esitatakse Keskkonnaametile
ning registreeritakse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis. Taotluse esitamisel
võetakse arvesse määruse §-s 11 esitatud andmete loetelu.
Lõiked 4–6 kajastavad väljaarvamise taotluse ja vabastamise taotluse menetluse korda.
Keskkonnaamet vaatab taotlusega esitatud andmed ja dokumendid läbi ning vajaduse korral
kontrollib nende vastavust tegelikule olukorrale. Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks taotluses või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete
esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate
andmete esitamise aja võrra. Kui taotleja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud või
9
täpsustavaid andmeid esitanud, tagastab Keskkonnaamet taotluse seda läbi vaatamata viie
tööpäeva jooksul lõike 5 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates.
Lõiked 7–9 kajastavad väljaarvamise või vabastamise otsuse andmise ja sellest taotleja
teavitamise korda. Keskkonnaamet teeb otsuse väljaarvamise või vabastamise andmise või
andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Väljaarvamise otsus tehakse teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest ning edastatakse
taotlejale taotluses toodud kontaktidele. Vabastamise otsus tehakse teatavaks keskkonnaotsuste
infosüsteemi kaudu. Nii väljaarvamise kui ka vabastamise otsus vormistatakse elektrooniliselt
digitaalselt allkirjastatuna.
Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded väljaarvamise taotlusele.
Paragrahvis 11 esitatakse väljaarvamise taotluses esitatavate andmete loetelu. Väljaarvamise
taotlusega esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: taotleja nimi, registrikood ja
kontaktandmed, kiirgustegevuse põhjendus ja iseloomustus, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse
valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, mis peab muuhulgas sisaldama
ka andmeid radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta. KiS-i § 89 lõike 2 järgi tohib
kiirguseksperdina tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik.
Tunnistus annab õiguse kiirguseksperdina tegutsemiseks tunnistusel märgitud
tegutsemisvaldkonnas või valdkondades. Kui vastavas tegutsemisvaldkonnas Eestis
kiirgusekspert puudub, esitab taotleja Keskkonnaametile andmed selle isiku kiirgusohutuse
valdkonnas pädevuse hindamiseks ja kooskõlastamiseks, kelle käest taotleja plaanib
kiirgusohutushinnangu koostamise teenust tellida.
Esitatud andmete loetelu ei ole ammendav ning kui on muid andmed, mis on vajalikud
kiirgusohutuse hindamiseks, tuleb esitada ka need.
Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded vabastamise taotlusele.
Lõikes 1 sätestatakse vabastamise taotluse üldine andmete loetelu. Esitada tuleb taotleja
andmed (taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed), taotlejale antud kiirgustegevusloa
andmed (loa number, kehtivus ja kiirgustegevuse nimetus) ning kavandatava vabastamisega
seotud üldised andmed (vabastamise eesmärk, põhjendus, vabastamistingimused ja -tase,
vastavushinnang). Punktides 5–9 esitatakse viited konkreetsetele lõigetele, mille alusel tuleb
esitada andmed vabastamise eripärast lähtuvalt: radioaktiivse aine korral lõike 2 järgi,
radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete korral lõike 3 järgi, kiirgustegevusega
seotud ehitise korral lõike 4 järgi, radioaktiivsete heidete korral lõike 5 järgi ning
kiirgustegevusega seotud maa-ala korral lõike 6 järgi.
Lõikes 2 sätestatakse radioaktiivse aine vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1
punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada radioaktiivset ainet
iseloomustavad andmed ning kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku
koostatud kiirgusohutushinnang. Selgituseks, et kiirgusohutushinnang esitatakse ainult siis, kui
taotletakse vabastamist radioaktiivsele ainele, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsused
või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid.
Radioaktiivset ainet iseloomustavate andmetena tuleb taotluses esitada andmed radionukliidi,
radionukliidi aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni kohta ning vajaduse korral radioaktiivset
ainet iseloomustavad muud andmed, mis on nõutavad kiirgustegevusloa taotlemisel.
Kiirgusohutushinnang peab sisaldama muuhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise
kohta, kui vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel.
10
Lõikes 3 sätestatakse radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete vabastamise
taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb
esitada radioaktiivselt saastunud tahkeid materjale või esemeid iseloomustavad andmed (kogus,
suurus ja materjali tüüp või eseme kirjeldus), kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide ja
radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed (sh radionukliidide kasutamise ajaperiood
kiirgustegevuses, kiirguse liigid), radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus
(sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise
protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus, radioloogilise
iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist, kiirguseksperdi
või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang (sh andmed
radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete edasise käitlemise kohta, kui
vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel). Selgituseks, et kiirgusohutushinnang esitatakse
ainult siis, kui taotletakse vabastamist radioaktiivse ainele, milles sisalduvate radionukliidide
aktiivsuskontsentratsioonid ületavad õigusaktis sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid.
Lõikes 4 sätestatakse kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamise taotluse andmete loetelu.
Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada ehitist
iseloomustavad andmed (mh kiirgustegevuse asukoha ja rajatise asendiplaan koos ruumide
suuruse, seinte, põranda ja lae mõõtude ja pindalaga, seinte, põranda ja lae materjali kirjeldus),
ehitise kasutamise otstarvete loetelu alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika
kasutuselevõtmisest ehitises, ehitise lammutamise korral tekkiva betooni- ja kiviprahi kogus ja
kirjeldus, kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu ja saastumist iseloomustavad
andmed (sh radionukliidide kasutamise ajaperiood alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse
allika kasutuselevõtmisest ehitises ja kiirguse liigid, radioaktiivse saastumise hindamise
mõõtemeetodi kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed,
mõõtemääramatuse hindamise protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi
kirjeldus, radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise
eemaldamist, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang (sh andmed ehitise või selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi
edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel). Selgituseks, et
kiirgusohutushinnang esitatakse ainult siis, kui taotletakse vabastamist radioaktiivsele ainele,
milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ületavad õigusaktis sätestatud
radionukliidide vabastamistasemeid.
Lõikes 5 sätestatakse radioaktiivsete heidete vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks
lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada radioaktiivseid heiteid
iseloomustavad andmed (füüsiline olek ja kogus), kiirgustegevuses kasutatavad ja
radioaktiivsetes heidetes sisalduvad radionukliidid, nende aktiivsuskontsentratsioonid ja
kiirguse liigid, radioaktiivsetes heidetes radionukliidide sisalduse hindamise mõõtemeetodi
kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed ja proovide liigid,
mõõtemääramatuse hindamise protseduur), radioaktiivse saastumise vähendamise tehnika
kirjeldus ja keskkonda juhtimise viis.
Lõikes 6 sätestatakse kiirgustegevuse maa-ala vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks
lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada kiirgustegevuse maa-ala
iseloomustavad andmed (suurus, maa-alaga seotud ehitiste kasutamise otstarve),
kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist
iseloomustavad andmed ja kiirguse liigid, keskkonna radioaktiivsuse seire andmed § 8 lõike 3
või 4 järgi, keskkonna radioaktiivsuse seire andmed kogu kiirgustegevusloaga reguleeritud
perioodi kohta alates esmasest kiirgustegevusloa andmisest ja kiirgustegevusloas esitatud
kiirgusseire kava järgi, radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus (sh
kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise
11
protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi (sh tehnika) kirjeldus,
radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist,
kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud
kiirgusohutushinnang.
Lõiked 7 ja 8 täpsustavad, et kiirgustegevuse maa-ala vabastamist saab taotleda pärast seda,
kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitised on vabastatud kiirgusseaduse nõuete
kohaldamisest. Juhul kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitis võetakse taaskasutusse, võib
ehitise taaskasutusse võtmist ja maa-ala vabastamist taotleda samal ajal.
Paragrahviga 13 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43
„Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud
esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise
tingimused“.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu
direktiiviga 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning
tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,
97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom.
4. Määruse mõju
Eelnõukohase määrusega liidetakse sisuliselt kaks määrust („Kiirgustegevuses tekkinud
radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning
nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja „Radionukliidide
väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse
korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ ) ning määruse eesmärk ei ole muutunud.
Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju
kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Määrus ei too kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhimõtetes ega kiirgusohutuse tagamiseks
rakendatavates meetmetes.
Määrus mõjutab isikud, kes kas kavandatavas kiirgustegevuses otseselt kasutavad või kelle
tegevuse käigus tekib vähesel määral radioaktiivseid aineid sisaldavaid materjale. Samuti
mõjutab määrus neid kiirgustegevusloa omajaid, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud
radioaktiivsed jäätmed, heited, radioaktiivselt saastunud esemed või ehitised, mida saab või mis
tuleb kiirgusseaduse regulatsiooni alt vabastada.
Eelnõukohases määruses on selgelt struktureeritud ja välja toodud väljaarvamise ja vabastamise
põhimõtted ning taotluses esitatavate andmete loetelud, mistõttu on protsess taotlejale
lihtsamini mõistetav.
Määrus mõjutab ka Keskkonnaametit kui väljaarvamise ja vabastamise taotluste menetlejat
ning otsuse tegijat. Selged väljaarvamise ja vabastamise põhimõtted ning taotluses esitatavate
andmete loetelud vähendavad Keskkonnaameti töökoormust, sest edaspidi ei pea igalt
väljaarvamise või vabastamise taotluse esitajalt eraldi vajalikke dokumente küsima.
12
Vabastamise otsus väljastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, seega kiireneb
infovahetus ning väheneb sellega kaasnev töökoormus ning taotlejate halduskoormus.
Radioaktiivsete jäätmete käitluspõhimõtete ja jäätmehierarhia kohaselt tuleb radioaktiivsete
jäätmete tekitamisele ja ladestamisele alati eelistada jäätmetekke vältimist ning materjalide
ohutut taaskasutamist või ringlusesse võtmist. Eelnõukohane määrus võimaldab
Keskkonnaametil teha kaalutletud otsuse väljaarvamise ja vabastamise kohta, kui see on
majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. See omakorda
võib oluliselt vähendada radioaktiivsete ainete käitlemiseks tehtavaid kulutusi, sest väikese
aktiivsusega radioaktiivse materjali ladustamine radioaktiivsete jäätmete ladustuspaigas on nii
ettevõtetele kui ka riigile üldiselt äärmiselt kulukas, nende käitlemine tavajäätmetena oleks
oluliselt soodsam lahendus, kui kiirgusohutushinnanguga on tõestatud, et need ei ohusta
inimeste tervist ega keskkonda.
Mõju avaldub kaudselt elu- ja looduskeskkonnale, kuna ühtsete väljaarvamis- ja
vabastamistingimuste kehtestamine aitab kaasa üldise kiirgusohutuse paranemisele. Võrreldes
seni valdkonda reguleerinud määrustega on täpsustatud väljaarvamise ja vabastamise
hindamise aluseks olevat elaniku aastast efektiivdoosi, mis on tehislike radionukliidide
kasutamisega seotud kiirgustegevuses kuni 10 mikrosiivertit, looduslike radioaktiivsete ainete
kasutamisega seotud kiirgustegevuses kuni 1 millisiivert ja kiirgustegevuse maa-ala
vabastamisel kuni 0,3 millisiiverit. Sotsiaalne mõju avaldub seega eelkõige mõju kaudu
inimeste tervisele.
Vabastamise taotluste keskmine arv aastas jääb alla viie. Eeltoodu põhjal on määruse
kehtestamisega kaasnev mõju positiivne, kuid siiski ebaoluline. Mõju ulatus ja sihtrühm on
väikesed.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega otsest tulu. Kaudne tulu on seotud selgemate
nõuetega, mis omakorda vähendavad väljaarvamise ja vabastamise protseduuride
ettevalmistamise ja taotlemisega seotud haldus- ja töökoormust nii taotlejate kui
Keskkonnaameti jaoks.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsile,
Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingule, Eesti Radioloogia Ühingule,
AS-ile A.L.A.R.A, NMP Silmet OÜ-le, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnika Ülikoolile.
13
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-0726 - Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja
vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 14.06.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d61eed0d-b186-4e84-9907-a1f2a59e54a8
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d61eed0d-b186-4e84-9907-a1f2a59e54a8?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main