dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium · 31. mai 2021
Viit
1.2-3/1839-1
Registreeritud
31. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2021
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2021

Failid

  • 📎Keskkonnaministri määruse Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele es (1).asice2105 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

EELNÕU 23.04.2021 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded 1 Määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesolevas määruses sätestatakse: 1) kavandatavas kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamistingimused ja -tasemed ning väljaarvamise taotlemise kord; 2) kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsete ainete, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja heidete, radioaktiivselt saastunud esemete ja ehitiste vabastamistingimused ja -tasemed ning vabastamise taotlemise kord; 3) vabastamistingimused ehitise, metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete ringlusse võtmiseks ja taaskasutamiseks; 4) kiirgustegevuse maa-ala kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest vabastamise tingimused ja kord. (2) Määrust ei kohaldata: 1) radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda avariikiirituse olukorra tagajärjel; 2) radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda pärast radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha sulgemist; 3) maa-alale, mis on radioaktiivselt saastunud avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste tagajärjel; 4) radioaktiivsete jäämete lõppladustuspaiga sulgemisele. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) ehitis – hoone ja rajatis või nende osad; 2) ehitise lammutamisel tekkiv betooni- ja kivipraht – betoonist, tellistest, plaatidest, keraamikatoodetest koosnevad jäätmed; 3) ehitise lammutamisel tekkivad metallijäätmed – metallist ja nende sulamitest koosnevad jäätmed; 4) kiirgustegevuse maa-ala – geograafiline ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise alust maad ja ehitist ümbritsevat piiritletud maa-ala; 5) osakeste kiirendi – seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse, mille tulemusena kiiratakse ioniseerivat kiirgust energiaga rohkem kui 1 megaelektronvolti; 6) radioaktiivne saastumine – radioaktiivsete ainete tahtmatu või soovimatu esinemine pinnal või tahkete ainete, vedelike või gaaside sees; 7) radioaktiivne tasakaal – radioaktiivse lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed; 8) ringlusse võtmine – toiming, mille käigus radioaktiivsed ained töödeldakse kasutuselevõtuks ümber uuteks toodeteks, materjalideks või aineteks; 9) taaskasutamine – toiming, mille käigus kasutatakse radioaktiivset ainet korduvalt samal või muul otstarbel mis tahes eeltöötluseta. 2. peatükk Radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise üldised alused § 3. Radioaktiivsete ainete väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise alused (1) Radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest arvestatakse järgmiste tingimustega: 1) tehislike radionukliidide kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 10 mikrosiivertit või väiksem; 2) looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 1 millisiivert või väiksem; 3) efektiivdoosi hindamisel võetakse arvesse maksimaalsed potentsiaalsed efektiivdoosid oluliste kiiritusradade kaudu. (2) Radioaktiivse aine väljaarvamiseks või vabastamiseks rakendatakse käesoleva määruse lisades sätestatud radionukliidide väljaarvamis- või vabastamistasemeid. (3) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute väljaarvamiseks või vabastamiseks rakendatakse käesoleva määruse lisas 2 sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid, võttes arvesse ainult kiirgustegevusest põhjustatud kiiritust. (4) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute vabastamiseks arvestatakse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni. (5) Vabastamistasemed sätestatakse looduslikke radionukliide sisaldavatele materjalidele, mis on tekkinud kiirgustegevuse käigus, kus looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustuvuse või tootvate omaduste tõttu, tuginedes käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tingimusele. (6) Käesoleva määruse lisades 1 kuni 6 nimetamata radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemed määratakse, tuginedes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele. (7) Kiirgustegevuse võib välja arvata või vabastada ka juhul, kui asjaomaste radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad käesoleva määruse lisades 1 kuni 5 sätestatud väljaarvamis- või vabastamistasemeid, kuid on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine või vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus. 2 § 4. Radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemed (1) Käesoleva määruse lisades 1 ja 2 nimetatud tehislike ja looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed kehtivad mis tahes liiki ja mis tahes koguses tahkele materjalile. Tahkel kujul radioaktiivse aine puhul on tehislike ja looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonidele sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemed võrdsed. (2) Käesoleva määruse lisas 3 nimetatud radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed kehtivad mis tahes koguses ja mis tahes kujul materjalile. Mis tahes kujul radioaktiivse aine puhul on radionukliidide aktiivsustele sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemed võrdsed. § 5. Radionukliidide segu väljaarvamine ja vabastamine (1) Radionukliidide segu korral, mis sisaldab vähemalt ühte tehislikku radionukliidi, rakendatakse nii väljaarvamiseks kui ka vabastamiseks järgmist summeerimisvalemit: 𝑛 𝐴𝑖 ∑ < 1, 𝐴𝐿𝑖 𝑖=1 kus Ai on radionukliidi i aktiivsus (Bq) või aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg või Bq/cm2); väljaarvamise korral on ALi radionukliidi i aktiivsuse (Bq) või aktiivsuskontsentratsiooni (kBq/kg või Bq/cm2) väljaarvamistase; vabastamise korral on ALi radionukliidi i aktiivsuse (Bq) või aktiivsuskontsentratsiooni (kBq/kg või Bq/cm2) vabastamistase; n on radionukliidide arv. (2) Summeerimisvalemit ei kasutata looduslike radionukliidide puhul. Kui looduslike radionukliidide rida on radioaktiivses tasakaalus, rakendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid eraldi iga ema-radionukliidi jaoks. Radioaktiivses tasakaalus mitteoleva lagunemisrea segmentide ema-radionukliididele võib kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada kõrgemaid väljaarvamis- ja vabastamistasemeid, tuginedes käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimustele. 3. peatükk Kiirgustegevuses tekkivate radioaktiivsete ainete vabastamine § 6. Kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamistingimused (1) Radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud ehitise taaskasutamiseks, lammutamiseks ning ehitise lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi ringlusse võtmiseks on esitatud käesoleva määruse lisas 4. (2) Kiirgustegevusega seotud ehitise taaskasutamiseks muul kui kiirgustegevuse otstarbel ei tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada käesoleva määruse lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemeid. (3) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamiseks ei tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada käesoleva määruse lisa 4 kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid. 3 (4) Radioaktiivselt saastunud pinna keskmist aktiivsuskontsentratsiooni hinnatakse järgmiselt: 1) radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni arvutatakse 1 m2 suuruse pinna kohta, milleks summeeritakse radionukliidi aktiivsus nii pinna peal kui ka pinna sees; 2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid. (5) Kui ei ole teada, kas ehitis vabastatakse taaskasutamiseks või lammutamiseks või seda ei ole otstarbekas määrata, lähtutakse ehitise vabastamisel käesoleva määruse lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemetest. (6) Kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud betooni- ja kiviprahi vabastamiseks ei tohi selles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületada käesoleva määruse lisa 4 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. (7) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni radioaktiivselt saastunud betooni- ja kiviprahis hinnatakse järgmiselt: 1) keskmistamiseks kasutatud betooni- ja kiviprahi mass ei tohi olla suurem kui 1000 kg; 2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid. (8) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes kasutatavate ehitiste vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni ja rakendatakse käesoleva määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid. (9) Käesoleva määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid ei kohaldata ehitistele, kus kasutatakse osakeste kiirendeid. § 7. Kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamistingimused (1) Radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete taaskasutamiseks on esitatud käesoleva määruse lisas 5. (2) Ringlusse võib võtta kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmed, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa käesoleva määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid. (3) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni metallijäätmete ringlusse võtmiseks hinnatakse järgmiselt: 1) keskmistamiseks kasutatav metallijäätmete mass ei tohi olla suurem kui 300 kg ja metallijäätmete pindala ei tohi olla suurem kui 3000 cm2; 2) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid. (4) Kui radionukliidi aktiivsus on metallijäätmetes ühtlaselt jaotunud, siis metallijäätmete ringlusse võtmiseks võib keskmise aktiivsuskontsentratsiooni arvutamiseks metallijäätmete pinda suurendada kuni 1 m². (5) Taaskasutusse võib võtta kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osasid, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ei ületa käesoleva määruse lisa 5 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. 4 (6) Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osade taaskasutusse võtmiseks hinnatakse järgmiselt: 1) keskmistamiseks kasutatav pindala ei tohi olla suurem kui 300 cm2; 2) arvesse võetakse radionukliidi aktiivsust eseme pinnal ja pinnakatte all; 3) radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid. (7) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja toimingute käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni ja rakendatakse käesoleva määruse lisas 5 sätestatud vabastamistasemeid. (8) Käesoleva määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud metallijäätmete ringlusse võtmise vabastamistasemeid ei rakendata: 1) esemetele, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale; 2) radioaktiivselt saastunud metallist esemetele, mis on üheks tükiks kokku sulatatud enne vabastamist. (9) Esemed, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale, tuleb lammutada ning materjalid eraldada liigi alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas vabastamiseks. § 8. Radioaktiivsete heidete vabastamise tingimused (1) Ühest kiirgustegevuskohast võib aasta jooksul otse keskkonda juhtida radioaktiivseid gaasilisi, aerosoolseid või vedelaid heiteid, milles sisalduva radionukliidi koguaktiivsus aastas ei ületa käesoleva määruse lisas 6 sätestatud vabastamistasemeid. (2) Radionukliidide segu korral rakendatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud nõudeid. (3) Diagnostika või ravi otstarbel radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritisi võib kanalisatsiooni juhtida käesoleva määruse lisas 6 sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid ületavas koguses, kui tegevusest saadav efektiivdoos elanikule ühe aasta jooksul ei ületa 10 mikrosiivertit. § 9. Kiirgustegevusega seotud maa-ala vabastamine (1) Kiirgustegevusloa alusel kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks vajalikud tegevused peavad olema põhjendatud ja vabastatud maa-alast põhjustatav efektiivdoos elanikule ühe aasta jooksul peab olema väiksem kui 0,3 millisiiverit. (2) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks ei rakendata käesoleva määruse lisades sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. (3) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamise hindamise aluseks on keskkonna radioaktiivsuse seire andmed. Kiirgustegevuse mõju hinnatakse, võrreldes seireandmeid, mis on saadud maa-ala kohta enne sel kavandatud kiirgustegevuse alustamist (edaspidi lähteolukord), andmetega, mis on saadud kiirgustegevuse käigus. (4) Kui lähteolukorra keskkonna radioaktiivsuse seire andmed puuduvad, tuleb võrdlemiseks kasutada andmeid, mis on saadud sarnaste füüsikaliste, keemiliste, radioloogiliste ja 5 bioloogiliste omadustega maa-alalt, mis ei ole radioaktiivselt saastunud ja mille keskkonna radioaktiivsust on seiratud kiirgustegevuse toimumise ajal. (5) Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutega maa-ala vabastamisel võetakse arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsiooni. 4. peatükk Väljaarvamise taotluse ja vabastamise taotluse menetlus § 10. Väljaarvamise või vabastamise taotlemine (1) Väljaarvamiseks või vabastamiseks esitab taotleja Keskkonnaametile digitaalselt allkirjastatud väljaarvamise või vabastamise taotluse (edaspidi taotlus). (2) Vabastamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. (3) Väljaarvamise taotlus esitatakse juhul, kui: 1) kiirgustegevuses kavandatakse kasutada käesoleva määruse lisades nimetamata radionukliidi; 2) kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes kavandatakse kasutada radionukliidi, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ületab käesoleva määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset; 3) kiirgusseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud tarbekaup sisaldab radionukliidi, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ületab käesoleva määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset. (4) Keskkonnaamet vaatab taotlusega esitatud andmed ja dokumendid läbi ning vajaduse korral kontrollib nende vastavust tegelikule olukorrale. (5) Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra. (6) Kui taotleja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud või täpsustavaid andmeid esitanud, tagastab Keskkonnaamet taotluse seda läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates. (7) Keskkonnaamet teeb otsuse väljaarvamise või vabastamise andmise või andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (8) Keskkonnaamet teeb taotlejale: 1) väljaarvamise otsuse teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest; 2) vabastamise otsuse teatavaks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. (9) Nii väljaarvamise kui ka vabastamise otsus vormistatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. § 11. Nõuded väljaarvamise taotlusele Väljaarvamise taotlusega esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) kiirgustegevuse põhjendus ja iseloomustus; 6 3) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta; 4) muud andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks. § 12. Nõuded vabastamise taotlusele (1) Vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) taotlejale antud kiirgustegevusloa andmed, sealhulgas kiirgustegevusloa number, kiirgustegevusloa kehtivus ja kiirgustegevuse nimetus; 3) kavandatava vabastamise eesmärk ja põhjendus; 4) vabastamistingimused ja -tase ning vastavushinnang; 5) radioaktiivse aine korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi; 6) radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 3 järgi; 7) kiirgustegevusega seotud ehitise korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 8) radioaktiivsete heitmete korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 5 järgi; 9) kiirgustegevusega seotud maa-ala korral andmed käesoleva paragrahvi lõike 6 järgi. (2) Radioaktiivse aine vabastamise taotlemise korral lisatakse taotlusele järgmised andmed: 1) radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed, nagu radionukliid, radionukliidi aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon, vajaduse korral radioaktiivset ainet iseloomustavad muud andmed, mis on nõutavad kiirgustegevusloa taotlemisel; 2) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7 alusel. (3) Radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) radioaktiivselt saastunud tahkeid materjale või esemeid iseloomustavad andmed, nagu kogus, suurus ja materjali tüüp või eseme kirjeldus; 2) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed, sealhulgas radionukliidide kasutamise ajaperiood kiirgustegevuses, kiirguse liigid; 3) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur; 4) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus; 5) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist; 6) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7 alusel. (4) Kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) ehitist iseloomustavad andmed, mis peavad sisaldama kiirgustegevuse asukoha ja rajatise asendiplaani, mis on nõutav kiirgustegevusloa taotlemisel, sealhulgas ruumide suurus, seinte, põranda ja lae mõõdud ja pindala, seinte, põranda ja lae materjal; ehitise kasutamise otstarvete loetelu alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises; 2) ehitise lammutamise korral tekkiva betooni- ja kiviprahi kogus ja kirjeldus; 3) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed, sealhulgas radionukliidide kasutamise ajaperiood alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises, kiirguse liigid; 7 4) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur; 5) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus; 6) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist; 7) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, sealhulgas andmed ehitise või selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse käesoleva määruse § 3 lõike 7 alusel. (5) Radioaktiivsete heidete vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) radioaktiivsed heiteid iseloomustavad andmed, nagu füüsiline olek ja kogus; 2) kiirgustegevuses kasutatavad ja radioaktiivsetes heidetes sisalduvad radionukliidid ja nende aktiivsuskontsentratsioonid, kiirguse liigid; 3) radioaktiivsetes heidetes radionukliidide sisalduse hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed ja proovide liigid, mõõtemääramatuse hindamise protseduur; 4) radioaktiivse saastumise vähendamise tehnika kirjeldus; 5) keskkonda juhtimise viis. (6) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamise taotluses esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) kiirgustegevuse maa-ala iseloomustavad andmed, nagu suurus, maa-alaga seotud ehitiste kasutamise otstarve; 2) kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed, kiirguse liigid; 3) keskkonna radioaktiivsuse seire andmed käesoleva määruse § 8 lõike 3 või 4 järgi; 4) keskkonna radioaktiivsuse seire andmed kogu kiirgustegevusloaga reguleeritud perioodi kohta alates esmasest kiirgustegevusloa andmisest ja kiirgustegevusloas esitatud kiirgusseire kava järgi; 5) radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus, sealhulgas kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur; 6) radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi, sealhulgas tehnika kirjeldus; 7) radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist; 8) kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang. (7) Kiirgustegevuse maa-ala vabastamist saab taotleda pärast seda, kui kiirgustegevuse maa- alaga seotud ehitised on vabastatud kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. (8) Kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitis võetakse taaskasutusse, võib ehitise taaskasutusse võtmist ja maa-ala vabastamist taotleda samal ajal. 5. peatükk Rakendussätted § 13. Rakendussäte Keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ (RT I, 29.10.2016, 1) tunnistatakse kehtetuks. 8 1 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.01.2014, lk 1–73). (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder (allkirjastatud digitaalselt) Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta. Lisa 2. Looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga. Lisa 3. Radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta. Lisa 4. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks. Lisa 5. Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete taaskasutamiseks. Lisa 6. Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete vabastamistasemed. 9 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ Lisa 1 Tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg) H-3 100 Co-58 m 10000 Be-7 10 Co-60 0,1 C-14 1 Co-60 m 1000 F-18 10 Co-61 100 Na-22 0,1 Co-62 m 10 Na-24 1 Ni-59 100 Si-31 1000 Ni-63 100 P-32 1000 Ni-65 10 P-33 1000 Cu-64 100 S-35 100 Zn-65 0,1 Cl-36 1 Zn-69 1000 Cl-38 10 Zn-69 m (a) 10 K-42 100 Ga-72 10 K-43 10 Ge-71 10000 Ca-45 100 As-73 1000 Ca-47 10 As-74 10 Sc-46 0,1 As-76 10 Sc-47 100 As-77 1000 Sc-48 1 Se-75 1 V-48 1 Br-82 1 Cr-51 100 Rb-86 100 Mn-51 10 Sr-85 1 Mn-52 1 Sr-85 m 100 Mn-52 m 10 Sr-87 m 100 Mn-53 100 Sr-89 1000 Mn-54 0,1 Sr-90 (a) 1 Mn-56 10 Sr-91 (a) 10 Fe-52 (a) 10 Sr-92 10 Fe-55 1000 Y-90 1000 Fe-59 1 Y-91 100 Co-55 10 Y-91 m 100 Co-56 0,1 Y-92 100 Co-57 1 Y-93 100 Co-58 1 Zr-93 10 1/24 Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg) Zr-95 (a) 1 Te-131 100 Zr-97 (a) 10 Te-131 m (a) 10 Nb-93 m 10 Te-132 (a) 1 Nb-94 0,1 Te-133 10 Nb-95 1 Te-133 m 10 Nb-97 (a) 10 Te-134 10 Nb-98 10 I-123 100 Mo-90 10 I-125 100 Mo-93 10 I-126 10 Mo-99 (a) 10 I-129 0,01 Mo-101 (a) 10 I-130 10 Tc-96 1 I-131 10 Tc-96 m 1000 I-132 10 Tc-97 10 I-133 10 Tc-97 m 100 I-134 10 Tc-99 1 I-135 10 Tc-99 m 100 Cs-129 10 Ru-97 10 Cs-131 1000 Ru-103 (a) 1 Cs-132 10 Ru-105 (a) 10 Cs-134 0,1 Ru-106 (a) 0,1 Cs-134 m 1000 Rh-103 m 10000 Cs-135 100 Rh-105 100 Cs-136 1 Pd-103 (a) 1000 Cs-137 (a) 0,1 Pd-109 (a) 100 Cs-138 10 Ag-105 1 Ba-131 10 Ag-110 m (a) 0,1 Ba-140 1 Ag-111 100 La-140 1 Cd-109 (a) 1 Ce-139 1 Cd-115 (a) 10 Ce-141 100 Cd-115 m (a) 100 Ce-143 10 In-111 10 Ce-144 (a) 10 In-113 m 100 Pr-142 100 In-114 m (a) 10 Pr-143 1000 In-115 m 100 Nd-147 100 Sn-113 (a) 1 Nd-149 100 Sn-125 10 Pm-147 1000 Sb-122 10 Pm-149 1000 Sb-124 1 Sm-151 1000 Sb-125 (a) 0,1 Sm-153 100 Te-123 m 1 Eu-152 0,1 Te-125 m 1000 Eu-152 m 100 Te-127 1000 Eu-154 0,1 Te-127 m (a) 10 Eu-155 1 Te-129 100 Gd-153 10 Te-129 m (a) 10 Gd-159 100 2/24 Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg) Tb-160 1 Th-226 1000 Dy-165 1000 Th-229 0,1 Dy-166 100 Pa-230 10 Ho-166 100 Pa-233 10 Er-169 1000 U-230 10 Er-171 100 U-231 100 Tm-170 100 U-232 (a) 0,1 Tm-171 1000 U-233 1 Yb-175 100 U-236 10 Lu-177 100 U-237 100 Hf-181 1 U-239 100 Ta-182 0,1 U-240 (a) 100 W-181 10 Np-237 (a) 1 W-185 1000 Np-239 100 W-187 10 Np-240 10 Re-186 1000 Pu-234 100 Re-188 100 Pu-235 100 Os-185 1 Pu-236 1 Os-191 100 Pu-237 100 Os-191 m 1000 Pu-238 0,1 Os-193 100 Pu-239 0,1 Ir-190 1 Pu-240 0,1 Ir-192 1 Pu-241 10 Ir-194 100 Pu-242 0,1 Pt-191 10 Pu-243 1000 Pt-193 m 1000 Pu-244 (a) 0,1 Pt-197 1000 Am-241 0,1 Pt-197 m 100 Am-242 1000 Au-198 10 Am-242 m (a) 0,1 Au-199 100 Am-243 (a) 0,1 Hg-197 100 Cm-242 10 Hg-197 m 100 Cm-243 1 Hg-203 10 Cm-244 1 Tl-200 10 Cm-245 0,1 Tl-201 100 Cm-246 0,1 Tl-202 10 Cm-247 (a) 0,1 Tl-204 1 Cm-248 0,1 Pb-203 10 Bk-249 100 Bi-206 1 Cf-246 1000 Bi-207 0,1 Cf-248 1 Po-203 10 Cf-249 0,1 Po-205 10 Cf-250 1 Po-207 10 Cf-251 0,1 At-211 1000 Cf-252 1 Ra-225 10 Cf-253 100 Ra-227 100 Cf-254 1 3/24 Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) Radionukliid (kBq/kg) Es-253 100 Fm-254 10000 Es-254 (a) 0,1 Fm-255 100 Es-254 m (a) 10 (a) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks käesoleva määruse lisas 1 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud järgmises tabelis. Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Fe-52 Mn-52 m Sb-125 Te-125 m Zn-69 m Zn-69 Te-127 m Te-127 Sr-90 Y-90 Te-129 m Te-129 Sr-91 Y-91 m Te-131 m Te-131 Zr-95 Nb-95 Te-132 I-132 Zr-97 Nb-97 m, Nb-97 Cs-137 Ba-137 m Nb-97 Nb-97 m Ce-144 Pr-144, Pr-144 m Mo-99 Tc-99 m Th-228, Ra-224, Mo-101 Tc-101 U-232 Rn-220, Po-216, Ru-103 Rh-103 m Pb-212, Bi-212, Tl- Ru-105 Rh-105 m 208 Ru-106 Rh-106 U-240 Np-240 m, Np-240 Pd-103 Rh-103 m Np-237 Pa-233 Pd-109 Ag-109 m U-240, Np-240 m, Pu-244 Ag-110 m Ag-110 Np-240 Cd-109 Ag-109 m Am-242 m Np-238 Cd-115 In-115 m Am-243 Np-239 Cd-115 m In-115 m Cm-247 Pu-243 In-114 m In-114 Es-254 Bk-250 Sn-113 In-113 m Es-254 m Fm-254 4/24 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ Lisa 2 Looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga Radionukliid Aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg) U-238 rida 1 Th-232 rida 1 K-40 10 5/24 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ Lisa 3 Radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) H-3 1 × 109 Ti-44 1 × 105 Be-7 1 × 107 Ti-45 1 × 106 Be-10 1 × 106 V-47 1 × 105 C-11 1 × 106 V-48 1 × 105 C-14 1 × 107 V-49 1 × 107 N-13 1 × 109 Cr-48 1 × 106 Ne-19 1 × 109 Cr-49 1 × 106 O-15 1 × 109 Cr-51 1 × 107 F-18 1 × 106 Mn-51 1 × 105 Na-22 1 × 106 Mn-52 1 × 105 Na-24 1 × 105 Mn-52 m 1 × 105 Mg-28 1 × 105 Mn-53 1 × 109 Al-26 1 × 105 Mn-54 1 × 106 Si-31 1 × 106 Mn-56 1 × 105 Si-32 1 × 106 Fe-52 1 × 106 P-32 1 × 105 Fe-55 1 × 106 P-33 1 × 108 Fe-59 1 × 106 S-35 1 × 108 Fe-60 1 × 105 Cl-36 1 × 106 Co-55 1 × 106 Cl-38 1 × 105 Co-56 1 × 105 Cl-39 1 × 105 Co-57 1 × 106 Ar-37 1 × 108 Co-58 1 × 106 Ar-39 1 × 104 Co-58 m 1 × 107 Ar-41 1 × 109 Co-60 1 × 105 K-40 1 × 106 Co-60 m 1 × 106 K-42 1 × 106 Co-61 1 × 106 K-43 1 × 106 Co-62 m 1 × 105 K-44 1 × 105 Ni-56 1 × 106 K-45 1 × 105 Ni-57 1 × 106 Ca-41 1 × 107 Ni-59 1 × 108 Ca-45 1 × 107 Ni-63 1 × 108 Ca-47 1 × 106 Ni-65 1 × 106 Sc-46 1 × 106 Ni-66 1 × 107 Sc-47 1 × 106 Cu-60 1 × 105 Sc-48 1 × 105 Cu-61 1 × 106 Sc-49 1 × 105 Cu-64 1 × 106 6/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Cu-67 1 × 106 Br-82 1 × 106 Zn-62 1 × 106 Br-83 1 × 106 Zn-63 1 × 105 Br-84 1 × 105 Zn-65 1 × 106 Kr-74 1 × 109 Zn-69 1 × 106 Kr-76 1 × 109 Zn-69 m 1 × 106 Kr-77 1 × 109 Zn-71 m 1 × 106 Kr-79 1 × 105 Zn-72 1 × 106 Kr-81 1 × 107 Ga-65 1 × 105 Kr-81 m 1 × 1010 Ga-66 1 × 105 Kr-83 m 1 × 1012 Ga-67 1 × 106 Kr-85 1 × 104 Ga-68 1 × 105 Kr-85 m 1 × 1010 Ga-70 1 × 106 Kr-87 1 × 109 Ga-72 1 × 105 Kr-88 1 × 109 Ga-73 1 × 106 Rb-79 1 × 105 Ge-66 1 × 106 Rb-81 1 × 106 Ge-67 1 × 105 Rb-81 m 1 × 107 Ge-68 (b) 1 × 105 Rb-82 m 1 × 106 Ge-69 1 × 106 Rb-83 (b) 1 × 106 Ge-71 1 × 108 Rb-84 1 × 106 Ge-75 1 × 106 Rb-86 1 × 105 Ge-77 1 × 105 Rb-87 1 × 107 Ge-78 1 × 106 Rb-88 1 × 105 As-69 1 × 105 Rb-89 1 × 105 As-70 1 × 105 Sr-80 1 × 107 As-71 1 × 106 Sr-81 1 × 105 As-72 1 × 105 Sr-82 (b) 1 × 105 As-73 1 × 107 Sr-83 1 × 106 As-74 1 × 106 Sr-85 1 × 106 As-76 1 × 105 Sr-85 m 1 × 107 As-77 1 × 106 Sr-87 m 1 × 106 As-78 1 × 105 Sr-89 1 × 106 Se-70 1 × 106 Sr-90 (b) 1 × 104 Se-73 1 × 106 Sr-91 1 × 105 Se-73 m 1 × 106 Sr-92 1 × 106 Se-75 1 × 106 Y-86 1 × 105 Se-79 1 × 107 Y-86 m 1 × 107 Se-81 1 × 106 Y-87 (b) 1 × 106 Se-81 m 1 × 107 Y-88 1 × 106 Se-83 1 × 105 Y-90 1 × 105 Br-74 1 × 105 Y-90 m 1 × 106 Br-74 m 1 × 105 Y-91 1 × 106 Br-75 1 × 106 Y-91 m 1 × 106 Br-76 1 × 105 Y-92 1 × 105 Br-77 1 × 106 Y-93 1 × 105 Br-80 1 × 105 Y-94 1 × 105 Br-80 m 1 × 107 Y-95 1 × 105 7/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Zr-86 1 × 107 Rh-102 1 × 106 Zr-88 1 × 106 Rh-102 m 1 × 106 Zr-89 1 × 106 Rh-103 m 1 × 108 Zr-93 (b) 1 × 107 Rh-105 1 × 107 Zr-95 1 × 106 Rh-106 m 1 × 105 Zr-97 (b) 1 × 105 Rh-107 1 × 106 Nb-88 1 × 105 Pd-100 1 × 107 Nb-89 1 × 105 Pd-101 1 × 106 Nb-89 m 1 × 105 Pd-103 1 × 108 Nb-90 1 × 105 Pd-107 1 × 108 Nb-93 m 1 × 107 Pd-109 1 × 106 Nb-94 1 × 106 Ag-102 1 × 105 Nb-95 1 × 106 Ag-103 1 × 106 Nb-95 m 1 × 107 Ag-104 1 × 106 Nb-96 1 × 105 Ag-104 m 1 × 106 Nb-97 1 × 106 Ag-105 1 × 106 Nb-98 1 × 105 Ag-106 1 × 106 Mo-90 1 × 106 Ag-106 m 1 × 106 Mo-93 1 × 108 Ag-108 m 1 × 106 Mo-93 m 1 × 106 Ag-110 m 1 × 106 Mo-99 1 × 106 Ag-111 1 × 106 Mo-101 1 × 106 Ag-112 1 × 105 Tc-93 1 × 106 Ag-115 1 × 105 Tc-93 m 1 × 106 Cd-104 1 × 107 Tc-94 1 × 106 Cd-107 1 × 107 Tc-94 m 1 × 105 Cd-109 1 × 106 Tc-95 1 × 106 Cd-113 1 × 106 Tc-95 m 1 × 106 Cd-113m 1 × 106 Tc-96 1 × 106 Cd-115 1 × 106 Tc-96 m 1 × 107 Cd-115 m 1 × 106 Tc-97 1 × 108 Cd-117 1 × 106 Tc-97 m 1 × 107 Cd-117 m 1 × 106 Tc-98 1 × 106 In-109 1 × 106 Tc-99 1 × 107 In-110 1 × 106 Tc-99 m 1 × 107 In-110 m 1 × 105 Tc-101 1 × 106 In-111 1 × 106 Tc-104 1 × 105 In-112 1 × 106 Ru-94 1 × 106 In-113 m 1 × 106 Ru-97 1 × 107 In-114 1 × 105 Ru-103 1 × 106 In-114 m 1 × 106 Ru-105 1 × 106 In-115 1 × 105 Ru-106 (b) 1 × 105 In-115 m 1 × 106 Rh-99 1 × 106 In-116 m 1 × 105 Rh-99 m 1 × 106 In-117 1 × 106 Rh-100 1 × 106 In-117 m 1 × 106 Rh-101 1 × 107 In-119 m 1 × 105 Rh-101 m 1 × 107 Sn-110 1 × 107 8/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Sn-111 1 × 106 Te-134 1 × 106 Sn-113 1 × 107 I-120 1 × 105 Sn-117 m 1 × 106 I-120 m 1 × 105 Sn-119 m 1 × 107 I-121 1 × 106 Sn-121 1 × 107 I-123 1 × 107 Sn-121 m (b) 1 × 107 I-124 1 × 106 Sn-123 1 × 106 I-125 1 × 106 Sn-123 m 1 × 106 I-126 1 × 106 Sn-125 1 × 105 I-128 1 × 105 Sn-126 (b) 1 × 105 I-129 1 × 105 Sn-127 1 × 106 I-130 1 × 106 Sn-128 1 × 106 I-131 1 × 106 Sb-115 1 × 106 I-132 1 × 105 Sb-116 1 × 106 I-132 m 1 × 106 Sb-116 m 1 × 105 I-133 1 × 106 Sb-117 1 × 107 I-134 1 × 105 Sb-118 m 1 × 106 I-135 1 × 106 Sb-119 1 × 107 Xe-120 1 × 109 Sb-120 1 × 106 Xe-121 1 × 109 Sb-120 m 1 × 106 Xe-122 (b) 1 × 109 Sb-122 1 × 104 Xe-123 1 × 109 Sb-124 1 × 106 Xe-125 1 × 109 Sb-124 m 1 × 106 Xe-127 1 × 105 Sb-125 1 × 106 Xe-129 m 1 × 104 Sb-126 1 × 105 Xe-131 m 1 × 104 Sb-126 m 1 × 105 Xe-133 m 1 × 104 Sb-127 1 × 106 Xe-133 1 × 104 Sb-128 1 × 105 Xe-135 1 × 1010 Sb-128 m 1 × 105 Xe-135 m 1 × 109 Sb-129 1 × 106 Xe-138 1 × 109 Sb-130 1 × 105 Cs-125 1 × 104 Sb-131 1 × 106 Cs-127 1 × 105 Te-116 1 × 107 Cs-129 1 × 105 Te-121 1 × 106 Cs-130 1 × 106 Te-121 m 1 × 106 Cs-131 1 × 106 Te-123 1 × 106 Cs-132 1 × 105 Te-123m 1 × 107 Cs-134 m 1 × 105 Te-125 m 1 × 107 Cs-134 1 × 104 Te-127 1 × 106 Cs-135 1 × 107 Te-127 m 1 × 107 Cs-135 m 1 × 106 Te-129 1 × 106 Cs-136 1 × 105 Te-129 m 1 × 106 Cs-137 (b) 1 × 104 Te-131 1 × 105 Cs-138 1 × 104 Te-131 m 1 × 106 Ba-126 1 × 107 Te-132 1 × 107 Ba-128 1 × 107 Te-133 1 × 105 Ba-131 1 × 106 Te-133 m 1 × 105 Ba-131 m 1 × 107 9/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Ba-133 1 × 106 Pm-146 1 × 106 Ba-133 m 1 × 106 Pm-147 1 × 107 Ba-135 m 1 × 106 Pm-148 1 × 105 Ba-137 m 1 × 106 Pm-148 m 1 × 106 Ba-139 1 × 105 Pm-149 1 × 106 Ba-140 (b) 1 × 105 Pm-150 1 × 105 Ba-141 1 × 105 Pm-151 1 × 106 Ba-142 1 × 106 Sm-141 1 × 105 La-131 1 × 106 Sm-141 m 1 × 106 La-132 1 × 106 Sm-142 1 × 107 La-135 1 × 107 Sm-145 1 × 107 La-137 1 × 107 Sm-146 1 × 105 La-138 1 × 106 Sm-147 1 × 104 La-140 1 × 105 Sm-151 1 × 108 La-141 1 × 105 Sm-153 1 × 106 La-142 1 × 105 Sm-155 1 × 106 La-143 1 × 105 Sm-156 1 × 106 Ce-134 1 × 107 Eu-145 1 × 106 Ce-135 1 × 106 Eu-146 1 × 106 Ce-137 1 × 107 Eu-147 1 × 106 Ce-137 m 1 × 106 Eu-148 1 × 106 Ce-139 1 × 106 Eu-149 1 × 107 Ce-141 1 × 107 Eu-150 1 × 106 Ce-143 1 × 106 Eu-150 m 1 × 106 Ce-144 (b) 1 × 105 Eu-152 1 × 106 Pr-136 1 × 105 Eu-152 m 1 × 106 Pr-137 1 × 106 Eu-154 1 × 106 Pr-138 m 1 × 106 Eu-155 1 × 107 Pr-139 1 × 107 Eu-156 1 × 106 Pr-142 1 × 105 Eu-157 1 × 106 Pr-142 m 1 × 109 Eu-158 1 × 105 Pr-143 1 × 106 Gd-145 1 × 105 Pr-144 1 × 105 Gd-146 (b) 1 × 106 Pr-145 1 × 105 Gd-147 1 × 106 Pr-147 1 × 105 Gd-148 1 × 104 Nd-136 1 × 106 Gd-149 1 × 106 Nd-138 1 × 107 Gd-151 1 × 107 Nd-139 1 × 106 Gd-152 1 × 104 Nd-139 m 1 × 106 Gd-153 1 × 107 Nd-141 1 × 107 Gd-159 1 × 106 Nd-147 1 × 106 Tb-147 1 × 106 Nd-149 1 × 106 Tb-149 1 × 106 Nd-151 1 × 105 Tb-150 1 × 106 Pm-141 1 × 105 Tb-151 1 × 106 Pm-143 1 × 106 Tb-153 1 × 107 Pm-144 1 × 106 Tb-154 1 × 106 Pm-145 1 × 107 Tb-155 1 × 107 10/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Tb-156 1 × 106 Lu-172 1 × 106 Tb-156 m 1 × 107 Lu-173 1 × 107 (24.4 h) Lu-174 1 × 107 Tb‑156 mʹ 1 × 107 Lu-174 m 1 × 107 (5 h) Lu-176 1 × 106 Tb-157 1 × 107 Lu-176 m 1 × 106 Tb-158 1 × 106 Lu-177 1 × 107 Tb-160 1 × 106 Lu-177 m 1 × 106 Tb-161 1 × 106 Lu-178 1 × 105 Dy-155 1 × 106 Lu-178 m 1 × 105 Dy-157 1 × 106 Lu-179 1 × 106 Dy-159 1 × 107 Hf-170 1 × 106 Dy-165 1 × 106 Hf-172 (b) 1 × 106 Dy-166 1 × 106 Hf-173 1 × 106 Ho-155 1 × 106 Hf-175 1 × 106 Ho-157 1 × 106 Hf-177 m 1 × 105 Ho-159 1 × 106 Hf-178 m 1 × 106 Ho-161 1 × 107 Hf-179 m 1 × 106 Ho-162 1 × 107 Hf-180 m 1 × 106 Ho-162 m 1 × 106 Hf-181 1 × 106 Ho-164 1 × 106 Hf-182 1 × 106 Ho-164 m 1 × 107 Hf-182 m 1 × 106 Ho-166 1 × 105 Hf-183 1 × 106 Ho-166 m 1 × 106 Hf-184 1 × 106 Ho-167 1 × 106 Ta-172 1 × 106 Er-161 1 × 106 Ta-173 1 × 106 Er-165 1 × 107 Ta-174 1 × 106 Er-169 1 × 107 Ta-175 1 × 106 Er-171 1 × 106 Ta-176 1 × 106 Er-172 1 × 106 Ta-177 1 × 107 Tm-162 1 × 106 Ta-178 1 × 106 Tm-166 1 × 106 Ta-179 1 × 107 Tm-167 1 × 106 Ta-180 1 × 106 Tm-170 1 × 106 Ta-180 m 1 × 107 Tm-171 1 × 108 Ta-182 1 × 104 Tm-172 1 × 106 Ta-182 m 1 × 106 Tm-173 1 × 106 Ta-183 1 × 106 Tm-175 1 × 106 Ta-184 1 × 106 Yb-162 1 × 107 Ta-185 1 × 105 Yb-166 1 × 107 Ta-186 1 × 105 Yb-167 1 × 106 W-176 1 × 106 Yb-169 1 × 107 W-177 1 × 106 Yb-175 1 × 107 W-178 (b) 1 × 106 Yb-177 1 × 106 W-179 1 × 107 Yb-178 1 × 106 W-181 1 × 107 Lu-169 1 × 106 W-185 1 × 107 Lu-170 1 × 106 W-187 1 × 106 Lu-171 1 × 106 11/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) W-188 (b) 1 × 105 Pt-193 m 1 × 107 Re-177 1 × 106 Pt-195 m 1 × 106 Re-178 1 × 106 Pt-197 1 × 106 Re-181 1 × 106 Pt-197 m 1 × 106 Re-182 1 × 106 Pt-197 m 1 × 106 Re-182 m 1 × 106 Pt-199 1 × 106 Re-184 1 × 106 Pt-200 1 × 106 Re-184 m 1 × 106 Au-193 1 × 107 Re-186 1 × 106 Au-194 1 × 106 Re-186 m 1 × 107 Au-195 1 × 107 Re-187 1 × 109 Au-198 1 × 106 Re-188 1 × 105 Au-198 m 1 × 106 Re-188 m 1 × 107 Au-199 1 × 106 Re-189 (b) 1 × 106 Au-200 1 × 105 Os-180 1 × 107 Au-200 m 1 × 106 Os-181 1 × 106 Au-201 1 × 106 Os-182 1 × 106 Hg-193 1 × 106 Os-185 1 × 106 Hg-193 m 1 × 106 Os-189 m 1 × 107 Hg-194 (b) 1 × 106 Os-191 1 × 107 Hg-195 1 × 106 Os-191 m 1 × 107 Hg-195 m (b) 1 × 106 Os-193 1 × 106 Hg-197 1 × 107 Os-194b 1 × 105 Hg-197 m 1 × 106 Ir-182 1 × 105 Hg-199 m 1 × 106 Ir-184 1 × 106 Hg-203 1 × 105 Ir-185 1 × 106 Tl-194 1 × 106 Ir-186 1 × 106 Tl-194 m 1 × 106 Ir-186 m 1 × 106 Tl-195 1 × 106 Ir-187 1 × 106 Tl-197 1 × 106 Ir-188 1 × 106 Tl-198 1 × 106 Ir-189 (b) 1 × 107 Tl-198 m 1 × 106 Ir-190 1 × 106 Tl-199 1 × 106 Ir-190 m 1 × 106 Tl-200 1 × 106 (3,1 h) Tl-201 1 × 106 Ir‑190 mʹ 1 × 107 Tl-202 1 × 106 (1,2 h) Tl-204 1 × 104 Ir-192 1 × 104 Pb-195 m 1 × 106 Ir-192 m 1 × 107 Pb-198 1 × 106 Ir-193 m 1 × 107 Pb-199 1 × 106 Ir-194 1 × 105 Pb-200 1 × 106 Ir-194 m 1 × 106 Pb-201 1 × 106 Ir-195 1 × 106 Pb-202 1 × 106 Ir-195 m 1 × 106 Pb-202 m 1 × 106 Pt-186 1 × 106 Pb-203 1 × 106 Pt-188 (b) 1 × 106 Pb-205 1 × 107 Pt-189 1 × 106 Pb-209 1 × 106 Pt-191 1 × 106 Pb-210 (b) 1 × 104 Pt-193 1 × 107 12/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Pb-211 1 × 106 Pa-227 1 × 106 Pb-212 (b) 1 × 105 Pa-228 1 × 106 Pb-214 1 × 106 Pa-230 1 × 106 Bi-200 1 × 106 Pa-231 1 × 103 Bi-201 1 × 106 Pa-232 1 × 106 Bi-202 1 × 106 Pa-233 1 × 107 Bi-203 1 × 106 Pa-234 1 × 106 Bi-205 1 × 106 U-230 (b) 1 × 105 Bi-206 1 × 105 U-231 1 × 107 Bi-207 1 × 106 U-232 (b) 1 × 103 Bi-210 1 × 106 U-233 1 × 104 Bi-210 m (b) 1 × 105 U-234 1 × 104 Bi-212 (b) 1 × 105 U-235 (b) 1 × 104 Bi-213 1 × 106 U-236 1 × 104 Bi-214 1 × 105 U-237 1 × 106 Po-203 1 × 106 U-238 (b) 1 × 104 Po-205 1 × 106 U-239 1 × 106 Po-206 1 × 106 U-240 1 × 107 Po-207 1 × 106 U-240 (b) 1 × 106 Po-208 1 × 104 Np-232 1 × 106 Po-209 1 × 104 Np-233 1 × 107 Po-210 1 × 104 Np-234 1 × 106 At-207 1 × 106 Np-235 1 × 107 At-211 1 × 107 Np-236 1 × 105 Fr-222 1 × 105 Np-236 m 1 × 107 Fr-223 1 × 106 Np-237 (b) 1 × 103 Rn-220 (b) 1 × 107 Np-238 1 × 106 Rn-222 (b) 1 × 108 Np-239 1 × 107 Ra-223 (b) 1 × 105 Np-240 1 × 106 Ra-224 (b) 1 × 105 Pu-234 1 × 107 Ra-225 1 × 105 Pu-235 1 × 107 Ra-226 (b) 1 × 104 Pu-236 1 × 104 Ra-227 1 × 106 Pu-237 1 × 107 Ra-228 (b) 1 × 105 Pu-238 1 × 104 Ac-224 1 × 106 Pu-239 1 × 104 Ac-225 (b) 1 × 104 Pu-240 1 × 103 Ac-226 1 × 105 Pu-241 1 × 105 Ac-227 (b) 1 × 103 Pu-242 1 × 104 Ac-228 1 × 106 Pu-243 1 × 107 Th-226 (b) 1 × 107 Pu-244 1 × 104 Th-227 1 × 104 Pu-245 1 × 106 Th-228 (b) 1 × 104 Pu-246 1 × 106 Th-229 (b) 1 × 103 Am-237 1 × 106 Th-230 1 × 104 Am-238 1 × 106 Th-231 1 × 107 Am-239 1 × 106 Th-232 1 × 104 Am-240 1 × 106 Th-234 (b) 1 × 105 Am-241 1 × 104 13/24 Radionukliid Aktiivsus (Bq) Radionukliid Aktiivsus (Bq) Am-242 1 × 106 Bk-249 1 × 106 Am-242 m (b) 1 × 104 Bk-250 1 × 106 Am-243 (b) 1 × 103 Cf-244 1 × 107 Am-244 1 × 106 Cf-246 1 × 106 Am-244 m 1 × 107 Cf-248 1 × 104 Am-245 1 × 106 Cf-249 1 × 103 Am-246 1 × 105 Cf-250 1 × 104 Am-246 m 1 × 106 Cf-251 1 × 103 Cm-238 1 × 107 Cf-252 1 × 104 Cm-240 1 × 105 Cf-253 1 × 105 Cm-241 1 × 106 Cf-254 1 × 103 Cm-242 1 × 105 Es-250 1 × 106 Cm-243 1 × 104 Es-251 1 × 107 Cm-244 1 × 104 Es-253 1 × 105 Cm-245 1 × 103 Es-254 1 × 104 Cm-246 1 × 103 Es-254 m 1 × 106 Cm-247 1 × 104 Fm-252 1 × 106 Cm-248 1 × 103 Fm-253 1 × 106 Cm-249 1 × 106 Fm-254 1 × 107 Cm-250 1 × 103 Fm-255 1 × 106 Bk-245 1 × 106 Fm-257 1 × 105 Bk-246 1 × 106 Md-257 1 × 107 Bk-247 1 × 104 Md-258 1 × 105 (b) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud järgmises tabelis. Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Ge-68 Ga-68 Rb-83 Kr-83 m Sr-82 Rb-82 Y-87 Sr-87 m Sr-90 Y-90 Zr-93 Nb-93 m Zr-97 Nb-97 Ru-106 Rh-106 Ag-108 m Ag-108 Sn-121 m Sn-121 (0,776) Sn-126 Sb-126 m Xe-122 I-122 Cs-137 Ba-137 m Ba-140 La-140 Ce-144 Pr-144 Hf-172 Lu-172 W-178 Ta-178 14/24 Ema-radionukliid Tütar-radionukliid W-188 Re-188 Re-189 Os-189 m (0,241) Ir-189 Os-189 m Pt-188 Ir-188 Hg-194 Au-194 Hg-195 Hg-195 (0,542) Pb-210 Bi-210, Po-210 Pb-212 Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64) Bi-210 m Tl-206 Bi-212 Tl-208 (0,36), Po-212 (0,64) Rn-220 Po-216 Rn-222 Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214 Ra-223 Rn-219, Po-215, Pb-211, Bi-211, Tl-207 Ra-224 Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0.36), Po-212 (0.64) Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214, Pb-210, Bi-210, Po-210 Ra-228 Ac-228 Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213 (0,978), Tl-209 (0,0216), Pb-209 Ac-225 (0,978) Ac-227 Fr-223 (0,0138) Th-226 Ra-222, Rn-218, Po-214 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), Po-212 Th-228 (0,64) Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Po-213, Pb-209 Th-234 Pa-234 m U-230 Th-226, Ra-222, Rn-218, Po-214 Th-228, Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208 (0,36), U-232 Po-212 (0,64) U-235 Th-231 U-238 Th-234, Pa-234 m U-240 Np-240 m Np-237 Pa-233 Am-242 m Am-242 Am-243 Np-239 15/24 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded” Lisa 4 Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud betooni- ja kivipraht Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon (Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg) H-3 10000 10000 100 C-14 1000 10000 10 Na-22 1 10 0,1 S-35 1000 100000 1000 Cl-36 100 100 1 K-40 10 10 10 Ca-45 1000 100000 1000 Sc-46 1 10 0,1 Mn-53 10000 10000 1000 Mn-54 1 10 0,1 Fe-55 10000 10000 1000 Co-56 1 10 0,1 Co-57 10 100 1 Co-58 10 10 0,1 Co-60 1 1 0,1 Ni-59 100000 100000 1000 Ni-63 10000 100000 1000 Zn-65 1 10 1 As-73 1000 10000 100 Se-75 10 100 1 Sr-85 10 100 1 Sr-90 (c) 100 100 1 Y-91 1000 100000 100 Zr-93 1000 1000 100 Zr-95 (c) 1 10 0,1 Nb-93 m 1000 100000 1000 Nb-94 1 10 0,1 Mo-93 100 1000 100 Tc-97 100 1000 10 Tc-97 m 100 1000 10 16/24 Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud betooni- ja kivipraht Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon (Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg) Tc-99 100 100 1 Ru-106 (c) 10 100 1 Ag-108 m (c) 1 10 0,1 Ag-110 m (c) 1 10 0,1 Cd-109 (c) 100 10000 100 Sn-113 (c) 10 100 1 Sb-124 1 10 100 Sb-125 (c) 1 10 1 Te-123 m 10 100 1 Te-127 m (c) 100 10000 100 I-125 100 10000 100 I-129 10 10 0,1 Cs-134 1 10 0,1 Cs-135 1000 10000 1000 Cs-137 (c) 1 10 1 Ce-139 10 100 1 Ce-144 (c) 10 100 10 Pm-147 1000 10000 1000 Sm-151 10000 10000 1000 Eu-152 1 10 0,1 Eu-154 1 10 0,1 Eu-155 10 100 10 Gd-153 10 100 10 Tb-160 1 10 0,1 Tm-170 1000 10000 100 Tm-171 1000 100000 1000 Ta-182 1 10 0,1 W-181 100 1000 10 W-185 1000 1000000 1000 Os-185 10 10 1 Ir-192 10 100 0,1 Tl-204 1000 1000 100 Pb-210 (c) 1 1 0,1 Bi-207 1 10 0,1 Po-210 10 100 1 Ra-226 (c) 1 1 0,1 Ra-228 (c) 1 10 0,1 Th-228 (c) 0,1 1 0,1 Th-229 (c) 0,1 1 0,1 Th-230 1 1 0,1 Th-232 0,1 1 1 17/24 Ehitise Üksnes ehitise Üksnes ehitise taaskasutamine lammutamine lammutamisel tekkinud betooni- ja kivipraht Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- Radionukliid kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon (Bq/cm2) (Bq/cm2) (kBq/kg) Pa-231 0,1* 0,1 0,1* U-232 0,1 1 0,1 U-233 1 10 1 U-234 1 10 1 U-235 (c) 1 10 1 U-236 1 10 1 U-238 (c) 1 10 1 Np-237 (c) 1 10 0,1 Pu-236 1 10 0,1 Pu-238 1 1 0,1 Pu-239 0,1 1 0,1 Pu-240 0,1 1 0,1 Pu-241 10 100 1 Pu-242 1 1 0,1 Pu-244 (c) 1 1 0,1 Am-241 1 1 0,1 Am-242 m (c) 1 1 0,1 Am-243 (c) 1 1 0,1 Cm-242 1 100 1 Cm-243 1 10 0,1 Cm-244 1 10 0,1 Cm-245 0,1 1 0,1 Cm-246 1 1 0,1 Cm-247 (c) 1 1 0,1 Cm-248 0,1 1 0,1* Bk-249 100 1000 10 Cf-248 1 10 1 Cf-249 0,1 1 0,1 Cf-250 1 10 0,1 Cf-251 0,1 1 0,1 Cf-252 1 10 0,1 Cf-254 1 10 0,1 Es-254 (c) 1 10 0,1 (c) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi vabastamistaset, on esitatud järgmises tabelis. 18/24 Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Sr-90 Y-90 Zr-95 Nb-95, Nb-95 m Ru-106 Rh-106 Ag-108 m Ag-108 Ag-110 m Ag-110 Cd-109 Ag-109 m Sn-113 In-113 m Sb-125 Te-125 m Te-127 m Te-127 Cs-137 Ba-137 m Ce-144 Pr-144, Pr-144 m Pb-210 Bi-210 Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214 Ra-228 Ac-228 Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212 Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209 U-235 Th-231 U-238 Th-234, Pa-234 m, Pa-234 Np-237 Pa-233 Pu-244 U-240, Np-240 m, Np-240 Am-242 m Np-238, Am-242 Am-243 Np-239 Cm-247 Pu-243 Es-254 Bk-250 * Radionukliidide korral, mille osakaal summeerimisvalemis moodustab rohkem kui 10%, tuleb kasutada vabastamistasemeid, mis on esitatud järgmises tabelis Ehitise taaskasutamine Üksnes ehitise lammutamisel tekkinud betooni- ja kivipraht Radionukliid Aktiivsuskontsentratsioon (Bq/cm2) Aktiivsuskontsentratsioon (kBq/kg) Pa-231 1,3 × 10-2 3,5 × 10-3 Cm-248 - 2,6 × 10-2 19/24 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded” Lisa 5 Radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete taaskasutamiseks Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete taaskasutamine Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2) H-3 1000 100 000 10 000 C-14 100 1000 1000 Na-22 1 10 1 S-35 1000 1000 1000 CI-36 10 100 100 K-40 10 100 10 Ca-45 1000 100 1000 Sc-46 1 10 10 Mn-53 10 000 100 000 10 000 Mn-54 1 10 10 Fe-55 10 000 10 000 1000 Co-56 1 10 1 Co-57 10 100 10 Co-58 1 10 10 Co-60 1 10 1 Ni-59 10 000 10 000 10 000 Ni-63 10 000 10 000 1000 Zn-65 1 100 10 As-73 100 1000 1000 Se-75 1 100 10 Sr-85 1 100 10 Sr-90 (d) 10 10 10 Y-91 10 100 1000 Zr-93 10 100 100 Zr-95 (d) 1 10 10 Nb-93 m 1000 10 000 1000 20/24 Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete taaskasutamine Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2) Nb-94 1 10 1 Mo-93 100 1000 100 Tc-97 1000 1000 100 Tc-97 m 1000 1000 1000 Tc-99 100 1000 1000 Ru-106 (d) 1 10 10 Ag-108 m (d) 1 10 1 Ag-110 m (d) 1 10 1 Cd-109 (d) 10 100 100 Sn-113 (d) 1 100 10 Sb-124 1 10 10 Sb-125 (d) 10 100 10 Te-123 m 10 100 100 Te-127 m (d) 100 100 100 I-125 1 100 100 I-129 1 10 10 Cs-134 1 10 1 Cs-135 10 1000 100 Cs-137 (d) 1 100 10 Ce-139 10 100 10 Ce-144 (d) 10 10 100 Pm-147 10 000 1000 1000 Sm-151 10 000 1000 10000 Eu-152 1 10 1 Eu-154 1 10 1 Eu-155 10 1000 100 Gd-153 10 100 10 Tb-160 1 10 10 Tm-170 100 1000 1000 Tm-171 1000 10 000 10 000 Ta-182 1 10 10 W-181 100 1000 100 W-185 1000 1000 1000 Os-185 1 10 10 Ir-192 1 10 10 21/24 Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete taaskasutamine Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2) TI-204 1000 1000 100 Pb-210 (d) 1 1 1 Bi-207 1 10 1 Po-210 1 0,1 10 Ra-226 (d) 1 0,1 1 Ra-228 (d) 1 1 1 Th-228 (d) 1 0,1 0,1 Th-229 (d) 1 0,1 0,1 Th-230 1 0,1 0,1 Th-232 1 0,1 0,1 Pa-231 1 0,1 0,1 U-232 1 0,1 0,1 U-233 1 1 1 U-234 1 1 1 U-235 (d) 1 1 1 U-236 10 1 1 U-238 (d) 1 1 1 Np-237 (d) 1 0,1 1 Pu-236 1 0,1 1 Pu-238 1 0,1 0,1 Pu-239 1 0,1 0,1 Pu-240 1 0,1 0,1 Pu-241 10 10 10 Pu-242 1 0,1 0,1 Pu-244 (d) 1 0,1 0,1 Am-241 1 0,1 0,1 Am-242 m 1 0,1 1 Am-243 (d) 1 0,1 0,1 Cm-242 10 1 1 Cm-243 1 0,1 1 Cm-244 1 0,1 1 Cm-245 1 0,1 0,1 Cm-246 1 0,1 0,1 Cm-247 (d) 1 0,1 1 Cm-248 1 0,1 0,1 22/24 Metallijäätmete ringlusse võtmine Esemete taaskasutamine Aktiivsus- Aktiivsus- Aktiivsus- kontsentratsioon kontsentratsioon kontsentratsioon Radionukliid (kBq/kg) (Bq/cm2) (Bq/cm2) Bk-249 100 100 100 Cf-248 10 1 1 Cf-249 1 0,1 0,1 Cf-250 1 0,1 1 Cf-251 1 0,1 0,1 Cf-252 1 0,1 1 Cf-254 1 0,1 1 Es-254 (d) 10 1 1 (d) Radionukliidid, mille tütar-radionukliidid loetakse radioaktiivses tasakaalus olevaks käesoleva määruse lisas 2 esitatud väljaarvamise- ja vabastamistasemete korral, ning arvesse on vaja võtta üksnes ema-radionukliidi väljaarvamis- ja vabastamistaset, on esitatud järgmises tabelis. Ema-radionukliid Tütar-radionukliid Sr-90 Y-90 Zr-95 Nb-95, Nb-95 m Ru-106 Rh-106 Ag-108 m Ag-108 Ag-110 m Ag-110 Cd-109 Ag-109 m Sn-113 In-113 m Sb-125 Te-125 m Te-127 m Te-127 Cs-137 Ba-137 m Ce-144 Pr-144, Pr-144 m Pb-210 Bi-210 Ra-226 Rn-222, Po-218, Pb-214, Bi-214, Po-214 Ra-228 Ac-228 Th-228 Ra-224, Rn-220, Po-216, Pb-212, Bi-212, Tl-208, Po-212 Th-229 Ra-225, Ac-225, Fr-221, At-217, Bi-213, Tl-209, Po-213, Pb-209 U-235 Th-231 U-238 Th-234, Pa-234 m, Pa-234 Np-237 Pa-233 Pu-244 U-240, Np-240 m, Np-240 Am-242 m Np-238, Am-242 Am-243 Np-239 Cm-247 Pu-243 Es-254 Bk-250 23/24 Keskkonnaministri ××× määrus nr ×× „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded” Lisa 6 Ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul keskkonda juhtida lubatud radioaktiivseid aineid sisaldavate heitmete vabastamistasemed Gaasid ja Vedelikud Gaasid ja Vedelikud Radionukliid aersoolid Radionukliid aersoolid Bq/aastas Bq/aastas Bq/aastas Bq/aastas H-3 1 × 1011 1 × 1012 Mo-99 1 × 109 1 × 108 C-14 1 × 1010 1 × 1010 Tc-99 1 × 107 1 × 1010 Na-22 1 × 106 1 × 105 Tc-99 m 1 × 1011 1 × 109 Na-24 1 × 109 1 × 108 In-111 1 × 109 1 × 108 P-32 1 × 108 1 × 106 I-123 1 × 1010 1 × 109 S-35 1 × 108 1 × 109 I-125 1 × 108 1 × 108 Cl-36 1 × 107 1 × 1010 I-131 1 × 108 1 × 107 K-42 1 × 1010 1 × 109 Xe-127 1 × 1011 Ei Ca-45 1 × 108 1 × 1010 kohaldata Xe-133 1 × 1012 Ei Ca-47 1 × 109 1 × 108 kohaldata Cr-51 1 × 109 1 × 108 Pm-147 1 × 1010 1 × 1010 Fe-59 1 × 108 1 × 106 Er-169 1 × 1010 1 × 1010 Co-57 1 × 109 1 × 109 Au-198 1 × 109 1 × 108 Co-58 1 × 109 1 × 108 Hg-197 1 × 1010 1 × 109 Ga-67 1 × 1010 1 × 108 Hg-203 1 × 108 1 × 107 Se-75 1 × 108 1 × 106 Tl-201 1 × 1010 1 × 108 Sr-85 1 × 108 1 × 106 Ra-226 1 × 106 1 × 106 Sr-89 1 × 108 1 × 109 Th-232 1 × 105 1 × 106 Y-90 1 × 1010 1 × 1010 24/24 Siseministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31.05.2021 nr 1-4/21/2785 Keskkonnaministri määruse "Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu, eelnõu lisad ja seletuskirja. Ootame Teie tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu lisad 1–6 3. Määruse eelnõu seletuskiri Sama: Eesti Nukleaarmeditsiini Selts, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing, Eesti Radioloogia Ühing, AS A.L.A.R.A., NMP Silmet OÜ, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Marily Jaska, 626 2982 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Keskkonnaministri määruse „Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane määrus kehtestatakse kiirgusseaduse § 8 lõike 3, § 62 lõike 3 ja § 68 lõike 5 alusel uue terviktekstina ning sisuliselt liidetakse määrusega keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ning Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse kavandatud kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ning kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete ainete, radioaktiivselt saastunud esemete ja kiirgustegevuse maa-ala vabastamise alused ja kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest vabastamise kord, radioaktiivsete ainete taaskasutusse ja ringlusse võtmise kord ning sätestatakse ühtsed väärtused nii vabastamis- kui ka väljaarvamistasemetele. Määruse lisadena toodud radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemeid sisaldavad tabelid viiakse kooskõlla Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom lisadega. Seega võetakse Eesti õigusesse üle 2013. aasta 5. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom (http://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32013L0059&from=ET ). Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom sätestatakse ühtsed suunised ja ohutusnormid töötajate tervise kaitseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Direktiivi järgi on nii kiirgustegevuste regulatiivse kontrolli alt väljaarvamiseks kui ka materjalide vabastamiseks kiirgustegevuste regulatsioonide alt kohaldatavad samad aktiivsuskontsentratsiooni väärtused. Vabastamiseks on lubatud sätestada suuremad väärtused konkreetsetele materjalidele või konkreetsetele kiiritusradadele, võttes seejuures arvesse ühenduse juhiseid ning vajaduse korral ka asjakohaseid täiendavaid nõudeid pindaktiivsuse või seire kohta. Eelnõukohases määruses on ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi vabastamisel lähtutud Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 113 („Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks“) ning metallijäätmete korral juhendist nr 89 („Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel saadava metalli ringlusesse võtuks“). Eesti õiguses oli seni teema reguleeritud kahe eraldi määrusega – radionukliide sisaldavate materjalide kiirgusseaduse nõuete alt väljaarvamist reguleeris Vabariigi Valitsuse 15.09.2016 määrus nr 96 (kehtis kuni 31.05.2020) ja kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivseid aineid sisaldavate materjalide või radioaktiivsete ainetega saastunud seadmete, rajatiste, jäätmete ja heidete vabastamist keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 (kehtib kuni eelnõukohase määruse kehtestamiseni). Nimetatud määrustes on väljaarvamis- ja vabastamisetasemete väärtused erinevad. Direktiiv 2013/59/Euratom näeb ette, et kiirgustegevuse regulatsiooni alt väljaarvamise ja materjalide vabastamise jaoks tuleks kohaldada samu väärtusi. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Marily Jaska (tel 626 2982, [email protected]) ja Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna nõunik Karin Muru (tel 664 4917, [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Marko Lelov (tel 626 2918, [email protected]) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Määruse eelnõu sisu ja analüüs Eelnõukohane määrus koosneb 5 peatükist ja 13 paragrahvist (üldsätted, §-d 1 ja 2, radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise üldised alused – §-d 3–5, kiirgustegevuses tekkivate radioaktiivsete ainete vabastamine – §-d 6–9, väljaarvamise taotluse ja vabastamise taotluse menetlus – §-d 10–12, rakendussäte– § 13). Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on kavandatavas kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise tingimused ja tasemed ning väljaarvamise taotlemise kord, kiirgustegevusloa alusel toimuva kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud radioaktiivsete ainete, sealhulgas radioaktiivsete jäätmete ja heidete, radioaktiivselt saastunud esemete ja ehitiste vabastamise tingimused ja tasemed ning vabastamise taotlemise kord, vabastamistingimused ehitise, metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete ringlusse võtmiseks ja taaskasutamiseks ning kiirgustegevuse maa-ala kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest vabastamise tingimused ja kord. Määrust ei kohaldata kiirgustegevuse käigus tekkinud radioaktiivsete ainete ja kiirgustegevuse maa-alaga seotud tegevustele, mida tehakse selleks, et saavutada määruses sätestatud kriteeriumite täitmine, mille alusel radioaktiivsed ained ja kiirgustegevuse maa-ala vabastatakse kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. Sellisteks tegevusteks esitab kiirgustegevusloa omaja Keskkonnaametile kiirgustegevusloa taotluse. Lisaks kirjeldatakse § 1 lõikes 2, millistel juhtudel seda määrust ei kohaldata. Määruse reguleerimisalast jäävad välja avariikiirituse olukorra tagajärjel keskkonda vabanenud radioaktiivsed ained ning avariikiirituse või minevikus toimunud tegevuste tagajärjel saastunud maa-alad. Sekkumine ja kaitsemeetmete rakendamine avarii- ja püsikiirituse olukordades on kirjeldatud kiirgusseaduse 8. peatükis. Määrust ei kohaldata ka radioaktiivsete jäämete lõppladustuspaiga sulgemisele ega radioaktiivsetele ainetele, mis on vabanenud keskkonda pärast radioaktiivsete jäätmete lõppladustuskoha sulgemist. Eestis ei ole hetkel radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaika ning sellekohane õigusakt tuleb kehtestada eraldi. Paragrahvis 2 defineeritakse määruses kasutatavad mõisted. Mõisteid, mis on defineeritud juba kiirgusseaduses või mõnes muus õigusaktis ning kasutatakse eelnõu kontekstis samas tähenduses, eelnõus ei määratleta. Punktis 1 sätestatakse ehitise mõiste. Ehitis eelnõukohase määruse tähenduses on hoone ja rajatis või nende osad. Ehitusseadustikus kasutatavat mõistet on laiendatud, et mõiste kataks ka hoones asuva ruumi, hoone osad või hoone konstruktsioonid. Punktides 2 ja 3 sätestatakse ehitise lammutamisel tekkivate jäätmete mõisted. Ehitise lammutamisel tekkiv betooni- ja kivipraht on betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest koosnevad jäätmed. Ehitise lammutamisel tekkivad metallijäätmed on metallist ja nende sulamitest koosnevad jäätmed. Punktis 4 sätestatakse kiirgustegevuse maa-ala mõiste. Kiirgustegevuse maa-ala all mõistetakse geograafilist ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise alust maad ja ehitist ümbritsevat piiritletud maa-ala. Punktis 5 sätestatakse osakeste kiirendi mõiste. Osakeste kiirendi on seade või seadeldis, milles osakesi kiirendatakse, mille tulemusena kiiratakse ioniseerivat kiirgust energiaga rohkem kui 1 megaelektronvolti. 2 Punktis 6 sätestatakse radioaktiivse saastumise mõiste. Radioaktiivse saastumise all mõistetakse radioaktiivsete ainete tahtmatut või soovimatut esinemist pinnal või tahkete ainete, vedelike või gaaside sees. Radioaktiivsete ainete esinemine pinnal on tahtmatu, kui saastumine on põhjustatud mitteplaneeritud tegevuse (nt õnnetuse) tagajärjel. Radioaktiivsete ainete esinemine pinnal on soovimatu, kui see on põhjustatud regulaarse kiirgustegevuse käigus. Punktis 7 sätestatakse radioaktiivse tasakaalu mõiste. Radioaktiivne tasakaal on radioaktiivse lagunemisahela olek, mille korral kõikide sellesse lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed. Punktis 8 sätestatakse ringlusesse võtmise mõiste. Ringlusesse võtmine eelnõukohase määruse tähenduses on toiming, mille käigus radioaktiivsed ained töödeldakse nende kasutuselevõtuks uuteks toodeteks, materjalideks või aineteks. Punktis 9 sätestatakse taaskasutamise mõiste. Taaskasutamine on toiming, mille käigus kasutatakse radioaktiivset ainet korduvalt samal või muul otstarbel mis tahes eeltöötluseta. Paragrahvis 3 kirjeldatakse radioaktiivsete ainete väljaarvamis- ja vabastamistasemete tuletamise üldiseid aluseid. Väljaarvamise ja vabastamise korral tuleb lähtuda kiirgusohutuse põhiprintsiipidest. Seega nii nagu iga kavandatavat kiirgustegevust tuleb ka väljaarvamist ja vabastamist põhjendada, tõendades, et see on põhjustatava võimaliku tervisekahjustuse suhtes majanduslike, sotsiaalsete või muude hüvede poolest parim. Lõike 1 kohaselt tuleb radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest arvestada efektiivdoosi elanikule ühe aasta jooksul, kusjuures hindamisel tuleb arvestada maksimaalseid võimalikke efektiivdoose kõigi oluliste kiiritusradade kaudu. Kiiritusrada on tee keskkonnas, mille kaudu radioaktiivne aine liigub isikuni ja kiiritab teda. Doosi hindamiseks kirjeldatakse väljaarvatava või vabastatava radioaktiivse aine käitlemise potentsiaalsed stsenaariumid (normaalne töösituatsioon ja/või avariisituatsioon) ja kiiritusrajad, mille kaudu inimene võib saada kiiritust. Välise kiirituse põhjustajaks on kiirgusallikas, mis asub väljaspool inimese keha, ning sisemise kiirituse põhjustajaks radioaktiivne aine, mis on inimese kehasse sattunud sissesöömise, sissehingamise või naha kaudu. Radioaktiivse aine väljaarvamiseks või vabastamiseks elaniku doos arvutatakse, võttes arvesse erinevaid kiiritusradu, tulemuseks saadakse efektiivdoos, mille isik võib potentsiaalselt saada. Radioaktiivsete ainete väljaarvamisel ja vabastamisel tehislike radionukliidide kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 10 mikrosiivertit või väiksem. Looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul on 1 millisiivert või väiksem. Radioaktiivse aine väljaarvamine või vabastamine tähendab, et radioaktiivse aine käitlemisest saadav doos pole kiirgusohutuse seisukohast oluline ning radioaktiivse aine käitlemise võib välja arvata või vabastada kiirgusohutuse nõuete täitmisest. Seetõttu radioaktiivse aine käitlemisele pärast väljaarvamist või vabastamist kiirgusseaduse nõudeid ei rakendata ega tehta selle alusel kontrolli, samuti ei ole radioaktiivse aine käitleja kohustatud doose reaalselt mõõtma. Lõike 2 kohaselt rakendatakse radioaktiivse aine väljaarvamiseks või vabastamiseks vastavalt radionukliidide väljaarvamis- või vabastamistasemeid, mis on toodud lisades 1–6. Lõiked 3 ja 4 selgitavad vabastamise tingimusi kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud toimingute korral. Kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatakse toimingud, mille korral looduslikud kiirgusallikad või radioaktiivsed ained võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on elaniku efektiivdoosi piirmäär. Nimetatud toimingute väljaarvamiseks või vabastamiseks rakendatakse lisas 2 sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid, võttes arvesse ainult kiirgustegevusest põhjustatud kiiritust. Vabastamiseks arvestatakse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni. Lõike 5 kohaselt sätestatakse vabastamistasemed looduslikke radionukliide sisaldavatele materjalidele, mis on tekkinud kiirgustegevuse käigus, kus looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse, lõhustuvuse või tootvate omaduste tõttu. Mõistet „tootev“ 3 kasutatakse radionukliidi kirjeldamiseks, mis ise ei ole lõhustuv (ei lõhustu termiliste neutronite abil), kuid mida saab reaktoris kiiritamise teel muuta lõhustuvaks. Põhilised tootvad radionukliidid on uraan-238 ja toorium-232. Kui selline radionukliid neelab neutroni (neutronhaare), tekib neeldumise tulemusena energeetiliselt ebastabiilne radionukliid, mis on väga lühikese poolestusajaga ja muutub radioaktiivse lagunemise tulemusena lõhustuvaks radionukliidiks, mida saab kasutada tuumakütusena. Tootvad radionukliidid on uraan-238 ja toorium-232, mis neutronhaarde tulemusena muunduvad lõhustuvaks radionukliidiks vastavalt plutoonium-239 ja uraan-233. Lõige 6 selgitab, et määruse lisades 1 kuni 6 nimetamata radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemed määratakse, tuginedes sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele, s.t juhinduda tuleb lõike 1 punktides 1 või 2 sätestatud elaniku efektiivdoosist, mida elanik võib saada radioaktiivse aine väljaarvamisel või vabastamisest ühe aasta jooksul erinevaid kiiritusradu arvesse võttes. Lõige 7 selgitab, et kiirgustegevuse võib välja arvata või vabastada ka juhul, kui asjaomaste radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad määruse lisades 1 kuni 5 sätestatud väljaarvamis- või vabastamistasemeid, kuid on täidetud lõikes 1 nimetatud tingimused ning kiirgusohutushinnangu alusel on väljaarvamine või vabastamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus. Sellisel juhul sätestatakse väljaarvamise või vabastamise konkreetsed tingimused väljaarvamise või vabastamise otsuses. Paragrahvis 4 on viited radionukliidide väljaarvamis- ja vabastamistasemetele. Lõike 1 kohaselt kehtivad määruse lisades 1 ja 2 nimetatud tehislike ja looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes liiki ja mis tahes koguses tahkele materjalile. Tahkel kujul radioaktiivse aine puhul on tehislike ja looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonidele sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemed võrdsed. Selline lähenemine on kooskõlas nii Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom kui ka Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri soovitustega. Väljaande „Väljajätmise, väljaarvamise ja vabastamise põhimõtete rakendamine“ (https://www-pub.iaea.org/mtcd/publications/pdf/pub1202_web.pdf) kohaselt saab ühtseid väärtuseid kasutada nii väljaarvamistasemete kui ka üldiste vabastamistasemetena. Lisas 1 on sätestatud tehislike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta. Lisas 2 on sätestatud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonide väljaarvamis- ja vabastamistasemed tahkel kujul oleva radioaktiivse aine mis tahes koguse kohta, kui looduslike radionukliidide read on radioaktiivses tasakaalus ema-radionukliidiga. Radioaktiivne tasakaal on radioaktiivse lagunemisahela olek, mille puhul kõikide sellesse lagunemisahelasse kuuluvate radionukliidide aktiivsused on võrdsed. Lõike 2 kohaselt kehtivad määruse lisas 3 nimetatud radionukliidide aktiivsuste väljaarvamis- ja vabastamistasemed mis tahes koguses ja mis tahes kujul (s.t tahke, vedel või gaasiline) materjalile. Mis tahes kujul radioaktiivse aine puhul on radionukliidide aktiivsustele sätestatud väljaarvamis- ja vabastamistasemed võrdsed. Paragrahvis 5 on kirjeldatud väljaarvamine ja vabastamine radionukliidide segu korral. Lõige 1 sätestab, et radionukliidide segu korral, kus on vähemalt üks tehislik radionukliid, rakendatakse nii väljaarvamiseks kui ka vabastamiseks summeerimisvalemit. Arvesse võetakse kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ning jagatakse need vastavalt määruse lisades toodud väljaarvamise- või vabastamistasemetega. Summeerimisvalemi kasutamisel tuleb järgida, et radionukliidide segu väljaarvamiseks kasutatakse väljaarvamistasemeid ja vabastamiseks vabastamistasemeid ning arvutamisel kasutatakse samu mõõtühikuid, vastavalt kas aktiivsust (Bq) või aktiivsuskontsentratsioon 4 (kBq/kg või Bq/cm2). Segu vastab väljaarvamis- või vabastamistingimustele, kui arvesse on võetud kõiki segus olevaid radionukliidide ning jagatiste summa on väiksem kui 1. Lõige 2 sätestab, et juhul kui segu koosneb ainult looduslikest radionukliididest, summeerimisvalemit ei kasutata. Kui looduslike radionukliidide rida on radioaktiivses tasakaalus, rakendatakse määruse lisas 2 esitatud väljaarvamis- ja vabastamistasemeid eraldi iga ema-radionukliidi jaoks. Radioaktiivses tasakaalus mitteoleva lagunemisrea segmentide ema-radionukliididele võib kiirgusohutushinnangu alusel kehtestada ka kõrgemaid väljaarvamis- ja vabastamistasemeid. Seejuures peavad olema täidetud määruse § 3 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tingimused. Looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevusest elaniku saadav efektiivdoos ühe aasta jooksul peab olema 1 millisiivert või väiksem. Kiirgusohutushinnangu koostamisel ja efektiivdoosi hindamisel tuleb arvesse võtta maksimaalseid potentsiaalseid efektiivdoose kõigi oluliste kiiritusradade kaudu. Paragrahvis 6 sätestatakse kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamistingimused. Kiirgustegevus on mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehislikest või looduslikest kiirgusallikatest. Ehitised eelnõukohase määruse tähenduses on nii hooned ja rajatised kui ka nende osad – hoones või rajatises asuvad ruumid, nende osad või konstruktsioonid. Seega käsitletakse selles paragrahvis nende ehitiste, kus on toimunud võimalikku radioaktiivset saastumist põhjustanud kiirgustegevus, vabastamist kiirgusseaduse regulatsiooni alt. Lõike 1 kohaselt esitatakse lisas 4 radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevusega seotud ehitise taaskasutamiseks (2. veerg), lammutamiseks (3. veerg) ning ehitise lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi ringlusse võtmiseks (4. veerg). Ehitise ja selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi vabastamistasemete väärtused lähtuvad Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 113 „Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks“ (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/113.pdf). Ehitise lammutamisel tekkivad muud jäätmed (nt puit, klaas, metall, plastik) tuleb sorteerida ning vabastada materjali kaupa vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja vabastamistasemetele. Lõige 2 selgitab, et ehitise taaskasutamiseks (edasiseks kasutamiseks) muul kui kiirgustegevuse otstarbel ei tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid saastunud pinnal ületada määruse lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemeid. Lõige 3 selgitab, et kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamiseks ei tohi radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid radioaktiivselt saastunud pinnal ületada määruse lisa 4 kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Kui lammutatavad ehitised vastavad kiirgustegevuse lõpetamisel kohe sätestatud vabastamistasemetele või on ehitisi võimalik puhastada ettenähtud tasemeteni, saab ehitise lammutada ilma edasiste radioloogiliste kaalutluste ja piiranguteta. Samuti ei rakendu sellisel juhul radioloogilised piirangud lammutamise tulemusena tekkivatele ehitus- ja lammutusjäätmetele ning eraldi vabastamistasemeid rakendama ei pea. Lõige 4 selgitab radioaktiivselt saastunud pinna keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist. Radionukliidi keskmist aktiivsuskontsentratsiooni arvutatakse 1 m2 suuruse pinna kohta, milleks summeeritakse radionukliidi aktiivsus nii pinna peal kui ka pinna sees. Radionukliidide segu korral kehtib vabastamiseks §-s 5 sätestatud summeerimisvalemi rakendamise nõue – kui pind on saastunud radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsust. 5 Lõige 5 selgitab, et kui ei ole teada, kas ehitis vabastatakse taaskasutamiseks või lammutamiseks või seda ei ole otstarbekas määrata, lähtutakse ehitise vabastamisel määruse lisa 4 teises veerus esitatud vabastamistasemetest. Lõike 6 kohaselt ei tohi kiirgustegevusega seotud ehitise lammutamisel tekkinud betooni- ja kiviprahi vabastamiseks selles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületada määruse lisa 4 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Juhul kui kiirgustegevusega seotud ehitis on juba lammutatud, s.t enne lammutamist ei ole olnud võimalik tagada vastavust vabastamistasemetele (nt põlengu, varingu, konstruktsiooni eripära vm põhjusel), tuleb tekkinud betoonist, tellistest, plaatidest ja keraamikatoodetest koosnevate jäätmete vabastamiseks rakendada lisa 4 neljandas veerus sätestatud vabastamistasemeid. Lõige 7 selgitab radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist radioaktiivselt saastunud betooni- ja kiviprahis. Radioaktiivselt saastunud betooni- ja kiviprahi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamiseks ei tohi kasutatud betooni- ja kiviprahi mass olla suurem kui 1000 kg. Radionukliidide segu korral kehtib vabastamiseks §-s 5 sätestatud summeerimisvalem – kui on saastumine radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Lõike 8 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes kasutatavate ehitiste vabastamisel arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Lõige 9 täpsustab, et määruse lisas 4 sätestatud vabastamistasemeid ei kohaldata ehitistele, kus kasutatakse osakeste kiirendeid. Peaaegu kõigi ehituskonstruktsioonide puhul, välja arvatud tuumareaktor ja kiirendi ruumi varjestusseinad, tekib radioaktiivne saastumine ehitise pindadele. Pinnalt võib radionukliid edasi liikuda materjali sisse, kuid tavaliselt ei tungi see kaugemale pinna sisse kui paar sentimeetri. Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendis nr 113 „Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid ehitiste ja tuumarajatiste demonteerimisel tekkiva ehitusprahi vabastamiseks“ toodud ehitise vabastamistasemete tuletamisel on lähtutud eeldusest, et radioaktiivne saaste asub materjali pinnakihis ega ulatu sügavale materjali sisse. Seetõttu pole need vabastamistasemed rakendatavad ehitisele, kus on kasutatud osakeste kiirendit. Kiirendi tekitab osakestega kiiritamisel kiirendi materjalis endas ja kiirendi ruumi seintes tahtmatult radioaktiivsust, s.t aktiveerib materjali, milles stabiilne nukliid muutub radionukliidiks. Materjali radioaktiivseks muutumine sõltub kiiratavate osakeste tüübist ja energiast, mis sõltuvalt kiirendist võib ulatuda kuni teraelektronvoldini. Mida suurema energiaga osakesi kiiratakse, seda suurema tõenäosusega materjal aktiveerub, kusjuures ruumi seinte aktivatsioon võib ulatuda sügavale seinamaterjali sisse. Seetõttu rakendatakse kiirendi asukoha ruumi vabastamiseks määruse lisas 1 sätestatud vabastamistasemeid. Kiirendi ruumi vabastamiseks tehtavad tööd tuleb ette näha kiirendi ohutustamise kavas. Paragrahvis 7 sätestatakse kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamise tingimused. Radioaktiivselt saastunud metallijäätmete või metallist esemete vabastamise järel on võimalik materjal ringlusesse võtta või taaskasutada. Ringlusesse võtmine on radioaktiivseid aineid sisaldavate metallijäätmete kasutamine toormena (nt sulatamine) ning taaskasutamine metallist esemete korduskasutamine samal otstarbel. Esemed, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka muid materjale, tuleb lammutada ning materjalid eraldada liigi alusel nende edasise käitlemise lihtsustamiseks, sealhulgas vabastamiseks. Lõike 1 kohaselt esitatakse radionukliidide vabastamistasemed kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmete ringlusse võtmiseks ja kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete taaskasutamiseks määruse lisas 5. Vabastamistasemete väärtused 6 lähtuvad Euroopa Komisjoni kiirguskaitse juhendist nr 89 „Soovitatavad kiirguskaitse kriteeriumid tuumarajatiste demonteerimisel saadava metalli ringlusesse võtuks“ (https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/89.pdf ). Lõige 2 täpsustab, et ringlusse võib võtta kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud metallijäätmed, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ei ületa määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud vabastamistasemeid vastavalt massi põhjal (kBq/kg) või pinna kohta (Bq/cm2). Lõiked 3 ja 4 selgitavad radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist metallijäätmete ringlusesse võtmise korral. Metallijäätmete ringlusse võtmiseks tuleb arvestada, et hindamiseks kasutatavate metallijäätmete mass ei tohi olla suurem kui 300 kg ja metallijäätmete pindala ei tohi olla suurem kui 3000 cm2. Juhul kui radionukliidi aktiivsus on metallijäätmetes ühtlaselt jaotunud, võib keskmise aktiivsuskontsentratsiooni arvutamiseks metallijäätmete pinda suurendada kuni 1 m². Radionukliidide segu korral kehtib §-s 5 sätestatud summeerimisvalem – kui metalljäätmed on saastunud radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Ringlusse võtmiseks peab vabastatud metallijäätmetes sisalduva radionukliidi aktiivsuskontsentratsioon vastama samal ajal määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud radionukliidi vabastamistasemele. Lõige 5 täpsustab, et taaskasutusse võib võtta kiirgustegevuse käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osasid, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ei ületa määruse lisa 5 neljandas veerus esitatud vabastamistasemeid. Aktiivsuskontsentratsioonide vabastamistasemed on esitatud pinna kohta (Bq/cm2). Lõige 6 selgitab radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamist radioaktiivselt saastunud metallist esemete või kiirgustegevusega seotud ehitise metallist osade taaskasutusse võtmise korral. Radionukliidi keskmise aktiivsuskontsentratsiooni hindamisel tuleb arvestada, et hindamiseks kasutatava eseme pindala ei tohi olla suurem kui 300 cm2 ning arvesse tuleb võtta radionukliidi aktiivsust nii eseme pinnal kui ka pinnakatte all. Radionukliidide segu korral kehtib §-s 5 sätestatud summeerimisvalem – kui metalljäätmed on saastunud radionukliidide seguga, milles on vähemalt üks tehislik radionukliid, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Lõike 7 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingute tagajärjel tekkinud metallijäätmete ja toimingute käigus radioaktiivselt saastunud metallist esemete vabastamisel arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone ja rakendatakse määruse lisas 5 sätestatud vabastamistasemeid. Lõige 8 täpsustab, et määruse lisa 5 teises ja kolmandas veerus esitatud metallijäätmete ringlusse võtmise vabastamistasemeid ei rakendata esemetele, mis koosnevad osaliselt metallist, kuid sisaldavad ka teisi materjale (erinevad komposiitmaterjalid), ning radioaktiivselt saastunud metallist esemetele, mis on üheks tükiks kokku sulatatud enne vabastamist. Kui eset, mis koosneb metallist ja muust materjalist, ei saa osadeks lammutada ega materjale üksteisest eraldada, siis sellise eseme vabastamiseks rakendatakse määruse lisades 1 kuni 3 sätestatud vabastamistasemeid. Metallist esemete vabastamiseks, mis on üheks tükiks kokku sulatatud enne vabastamist, esitab taotleja põhjendatud taotluse. 7 Paragrahvis 8 sätestatakse radioaktiivsete heidete vabastamise tingimused. Radioaktiivsed heited on radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda. Kiirgustegevus ja radioaktiivsete heidete tekkimine selle käigus peavad olema põhjendatud. Kiirgustegevusloa taotlemisel tuleb esitada loa andjale info tekkivate heidete kohta (tekkeviis, iseloomus, käitlemisviisid, keskkonda juhtimise viisid) ning heidete käitlemise täpsemad tingimused määratakse kiirgustegevusloaga. Lõike 1 kohaselt võib ühest kiirgustegevuskohast aasta jooksul otse keskkonda juhtida radioaktiivseid gaasilisi, aerosoolseid või vedelaid heiteid, milles sisalduva radionukliidi koguaktiivsus aastas ei ületa määruse lisas 6 sätestatud vabastamistasemeid. Tasemete määramise aluseks on üldine põhimõte, et vabastamine ei tohi põhjustada elaniku saadava aastase efektiivdoosi määrade ületamist (tehislike radionukliidide kasutamise korral kuni 10 mikrosiivertit ning looduslike radioaktiivsete ainete puhul kuni 1 millisiivert). Heidete vabastamistasemete väärtused lähtuvad Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilisest juhendist IAEA TECDOC-1000 „Radionukliidide kasutamisest meditsiinis, tööstuses ja teadusuuringutes tekkivate materjalide vabastamine“ (https://www- pub.iaea.org/MTCD/publications/PDF/te_1000_prn.pdf ). Lõige 2 täpsustab, et radionukliidide segu korral kehtib §-s 5 sätestatud summeerimisvalem. Seega kui radioaktiivsed heited sisaldavad rohkem kui üht radionukliidi, millest vähemalt üks on tehislik, tuleb arvesse võtta kõigi segus olevate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioone. Lõige 3 täpsustab, et diagnostika või ravi otstarbel radioaktiivseid aineid manustanud patsientide eritisi võib kanalisatsiooni juhtida määruse lisas 6 sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid ületavas koguses, kui tegevusest saadav efektiivdoos elanikule ühe aasta jooksul ei ületa 10 mikrosiivertit. Kiirgustegevusloa taotleja peab kiirgustegevuseks koostama kiirgusohutushinnangu, kus muuhulgas on hinnatud elaniku saadav potentsiaalne doos kiirgustegevuse normaalsete töötingimuste korral. Seejuures tuleb kiirgusohutushinnangut täiendada elaniku saadava potentsiaalse doosiga, mis on põhjustatud radionukliide sisaldavate patsientide eritiste kanalisatsiooni juhtimisest. Paragrahvis 9 käsitletakse kiirgustegevuse maa-ala vabastamise tingimusi. Kiirgustegevuse maa-ala all mõistetakse geograafilist ala, mis hõlmab kiirgustegevusega seotud ehitise alust maad ja ehitist ümbritsevat piiritletud maa-ala. Lõike 1 kohaselt peavad kiirgustegevusega seotud maa-ala vabastamiseks vajalikud tegevused olema põhjendatud ja vabastatud maa-alast põhjustatav efektiivdoos elanikule ühe aasta jooksul peab olema väiksem kui 0,3 millisiiverit. Sellise tingimuse sätestamisel on lähtutud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juhendist nr WS-G-5.1 „Tegevuskohtade vabastamine regulatiivsest kontrollist tegevuste lõpetamisel“ (https://www.iaea.org/publications/7433/release-of-sites-from-regulatory-control-on- termination-of-practices). Maa-ala vabastamiseks tehtavad tööd (radioaktiivsest saastest puhastamine) tuleb ette näha maa-alaga seotud ehitise dekomissioneerimisplaanis, milles muuhulgas määratase ära maa-ala puhastamise lõpp-punkt, aga ka maa-ala vabastamise tingimused. Praegu puudub kiirgusseaduses nõue ehitise dekomissioneerimisplaani koostamiseks. See nõue tuleb kehtestada, tuues välja vähemalt kiirgustegevused, mille korral on plaani koostamine vajalik, plaani andmete loetelu, plaani uuendamise ja esitamise korra. Lõike 2 kohaselt ei rakendata kiirgustegevuse maa-ala vabastamiseks määruse lisades sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. Kiirgustegevuse maa-alalt eemaldatud radioaktiivselt saastunud pinnase vabastamistasemetele vastavuse hindamisel lähtutakse §-s 3 toodud tingimustest. 8 Lõige 3 selgitab, et vabastamise hindamise aluseks on keskkonna radioaktiivsuse seire andmed. Kui on olemas seireandmed, mis on saadud konkreetse maa-ala kohta enne kavandatud kiirgustegevuse alustamist (nn lähteolukord), võrreldakse neid vabastamise hindamisel andmetega, mis on saadud kiirgustegevuse käigus. Nimetatud hinnang on vajalik, et maa-ala vabastamisel oleks võimalik hinnata kiirgustegevusest põhjustatud saastumist. Lõige 4 selgitab, et kui lähteolukorra keskkonna radioaktiivsuse seire andmed puuduvad, tuleb võrdlemiseks kasutada andmeid, mis on saadud sarnaste füüsikaliste, keemiliste, radioloogiliste ja bioloogiliste omadustega maa-alalt, mis ei ole radioaktiivselt saastunud ja mille keskkonna radioaktiivsust on seiratud kiirgustegevuse toimumise ajal. Sarnaste omadustega maa-ala (nn referentsala) keskkonna radioaktiivsust tuleb piisavate andmete saamiseks seirama hakata juba siis, kui kiirgustegevus nimetatud maa-alal veel toimub. Maa-alale, millelt kogutakse võrdlusandmeid, sätestatakse kiirgusseire tingimused, arvestades kiirgustegevuse asukohas kasutatud radionukliide ja kiirgustegevuse eripära. Kiirgusseire andmete aegrida peab olema piisavalt pikk, et andmete analüüsil on võimalik hinnata kiirgustegevusest põhjustatud saastumist. Lõike 5 kohaselt võetakse kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutega maa-ala vabastamisel arvesse ainult kiirgustegevuse tulemusena lisandunud looduslike radionukliidide aktiivsust või aktiivsuskontsentratsiooni. Paragrahvis 10 sätestatakse väljaarvamise ja või vabastamise taotlemise üldine kord. Lõikes 1 sätestatakse, et väljaarvamiseks või vabastamiseks esitab taotleja Keskkonnaametile digitaalselt allkirjastatud väljaarvamise või vabastamise taotluse. Lõikes 2 täpsustatakse, et vabastamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Radioaktiivsete ainete vabastamine kiirgusseaduse regulatsiooni alt on alati seotud juba kiirgustegevuse alusel toimuva tegevusega, seega esitatakse ka vabastamise taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Lõikes 3 kirjeldatakse need juhud, mil tuleb väljaarvamist taotleda. Väljaarvamise taotlus esitatakse siis, kui kiirgustegevuses kavandatakse kasutada määruse lisades nimetamata radionukliidi. Samuti juhul, kui kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud suurenenud looduskiiritustega seotud toimingutes või kiirgusseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud tarbekaupades kavandatakse kasutada radionukliidi, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon ületab määruse lisades sätestatud väljaarvamistaset. Nii suurenenud looduskiiritusega seotud tegevuste vabastamine kiirgusseaduse regulatsiooni alt kui ka tarbekaupade müügijärgse kontrollita elanikele kättesaadavaks tegemine (tootmine, müük, turustamine) on lubatud ainult juhul, kui kiirgusohutushinnangut arvesse võttes on väljaarvamine majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid arvesse võttes parim lahendus. Seega väljaarvamist saab taotleda ainult asjakohase kiirgusohutushinnangu alusel. Väljaarvamise taotlus esitatakse Keskkonnaametile ning registreeritakse Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis. Taotluse esitamisel võetakse arvesse määruse §-s 11 esitatud andmete loetelu. Lõiked 4–6 kajastavad väljaarvamise taotluse ja vabastamise taotluse menetluse korda. Keskkonnaamet vaatab taotlusega esitatud andmed ja dokumendid läbi ning vajaduse korral kontrollib nende vastavust tegelikule olukorrale. Kui Keskkonnaamet määrab taotlejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks taotluses või taotluse materjalide kohta täpsustavate andmete esitamiseks, pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või täpsustavate andmete esitamise aja võrra. Kui taotleja ei ole puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud või 9 täpsustavaid andmeid esitanud, tagastab Keskkonnaamet taotluse seda läbi vaatamata viie tööpäeva jooksul lõike 5 alusel määratud tähtaja lõppemisest arvates. Lõiked 7–9 kajastavad väljaarvamise või vabastamise otsuse andmise ja sellest taotleja teavitamise korda. Keskkonnaamet teeb otsuse väljaarvamise või vabastamise andmise või andmisest keeldumise kohta 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Väljaarvamise otsus tehakse teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest ning edastatakse taotlejale taotluses toodud kontaktidele. Vabastamise otsus tehakse teatavaks keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. Nii väljaarvamise kui ka vabastamise otsus vormistatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Paragrahvis 11 sätestatakse nõuded väljaarvamise taotlusele. Paragrahvis 11 esitatakse väljaarvamise taotluses esitatavate andmete loetelu. Väljaarvamise taotlusega esitatakse järgmised andmed ja dokumendid: taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed, kiirgustegevuse põhjendus ja iseloomustus, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang, mis peab muuhulgas sisaldama ka andmeid radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta. KiS-i § 89 lõike 2 järgi tohib kiirguseksperdina tegutseda sellekohase tunnistuse saanud või tunnustatud füüsiline isik. Tunnistus annab õiguse kiirguseksperdina tegutsemiseks tunnistusel märgitud tegutsemisvaldkonnas või valdkondades. Kui vastavas tegutsemisvaldkonnas Eestis kiirgusekspert puudub, esitab taotleja Keskkonnaametile andmed selle isiku kiirgusohutuse valdkonnas pädevuse hindamiseks ja kooskõlastamiseks, kelle käest taotleja plaanib kiirgusohutushinnangu koostamise teenust tellida. Esitatud andmete loetelu ei ole ammendav ning kui on muid andmed, mis on vajalikud kiirgusohutuse hindamiseks, tuleb esitada ka need. Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded vabastamise taotlusele. Lõikes 1 sätestatakse vabastamise taotluse üldine andmete loetelu. Esitada tuleb taotleja andmed (taotleja nimi, registrikood ja kontaktandmed), taotlejale antud kiirgustegevusloa andmed (loa number, kehtivus ja kiirgustegevuse nimetus) ning kavandatava vabastamisega seotud üldised andmed (vabastamise eesmärk, põhjendus, vabastamistingimused ja -tase, vastavushinnang). Punktides 5–9 esitatakse viited konkreetsetele lõigetele, mille alusel tuleb esitada andmed vabastamise eripärast lähtuvalt: radioaktiivse aine korral lõike 2 järgi, radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete korral lõike 3 järgi, kiirgustegevusega seotud ehitise korral lõike 4 järgi, radioaktiivsete heidete korral lõike 5 järgi ning kiirgustegevusega seotud maa-ala korral lõike 6 järgi. Lõikes 2 sätestatakse radioaktiivse aine vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada radioaktiivset ainet iseloomustavad andmed ning kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang. Selgituseks, et kiirgusohutushinnang esitatakse ainult siis, kui taotletakse vabastamist radioaktiivsele ainele, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsused või aktiivsuskontsentratsioonid ületavad sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. Radioaktiivset ainet iseloomustavate andmetena tuleb taotluses esitada andmed radionukliidi, radionukliidi aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooni kohta ning vajaduse korral radioaktiivset ainet iseloomustavad muud andmed, mis on nõutavad kiirgustegevusloa taotlemisel. Kiirgusohutushinnang peab sisaldama muuhulgas andmed radioaktiivse aine edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel. 10 Lõikes 3 sätestatakse radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada radioaktiivselt saastunud tahkeid materjale või esemeid iseloomustavad andmed (kogus, suurus ja materjali tüüp või eseme kirjeldus), kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed (sh radionukliidide kasutamise ajaperiood kiirgustegevuses, kiirguse liigid), radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus, radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang (sh andmed radioaktiivselt saastunud tahkete materjalide või esemete edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel). Selgituseks, et kiirgusohutushinnang esitatakse ainult siis, kui taotletakse vabastamist radioaktiivse ainele, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ületavad õigusaktis sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. Lõikes 4 sätestatakse kiirgustegevusega seotud ehitise vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada ehitist iseloomustavad andmed (mh kiirgustegevuse asukoha ja rajatise asendiplaan koos ruumide suuruse, seinte, põranda ja lae mõõtude ja pindalaga, seinte, põranda ja lae materjali kirjeldus), ehitise kasutamise otstarvete loetelu alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises, ehitise lammutamise korral tekkiva betooni- ja kiviprahi kogus ja kirjeldus, kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu ja saastumist iseloomustavad andmed (sh radionukliidide kasutamise ajaperiood alates esmakordsest ioniseeriva kiirguse allika kasutuselevõtmisest ehitises ja kiirguse liigid, radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi kirjeldus, radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang (sh andmed ehitise või selle lammutamisel tekkiva betooni- ja kiviprahi edasise käitlemise kohta, kui vabastamist taotletakse § 3 lõike 7 alusel). Selgituseks, et kiirgusohutushinnang esitatakse ainult siis, kui taotletakse vabastamist radioaktiivsele ainele, milles sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioonid ületavad õigusaktis sätestatud radionukliidide vabastamistasemeid. Lõikes 5 sätestatakse radioaktiivsete heidete vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada radioaktiivseid heiteid iseloomustavad andmed (füüsiline olek ja kogus), kiirgustegevuses kasutatavad ja radioaktiivsetes heidetes sisalduvad radionukliidid, nende aktiivsuskontsentratsioonid ja kiirguse liigid, radioaktiivsetes heidetes radionukliidide sisalduse hindamise mõõtemeetodi kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed ja proovide liigid, mõõtemääramatuse hindamise protseduur), radioaktiivse saastumise vähendamise tehnika kirjeldus ja keskkonda juhtimise viis. Lõikes 6 sätestatakse kiirgustegevuse maa-ala vabastamise taotluse andmete loetelu. Lisaks lõike 1 punktides 1–4 esitatavatele üldistele andmetele tuleb esitada kiirgustegevuse maa-ala iseloomustavad andmed (suurus, maa-alaga seotud ehitiste kasutamise otstarve), kiirgustegevuses kasutatud radionukliidide loetelu, radionukliide ja radioaktiivset saastumist iseloomustavad andmed ja kiirguse liigid, keskkonna radioaktiivsuse seire andmed § 8 lõike 3 või 4 järgi, keskkonna radioaktiivsuse seire andmed kogu kiirgustegevusloaga reguleeritud perioodi kohta alates esmasest kiirgustegevusloa andmisest ja kiirgustegevusloas esitatud kiirgusseire kava järgi, radioaktiivse saastumise hindamise mõõtemeetodi kirjeldus (sh kasutatavaid mõõtevahendeid iseloomustavad andmed, mõõtemääramatuse hindamise 11 protseduur), radioaktiivsest saastumisest puhastamise meetodi (sh tehnika) kirjeldus, radioloogilise iseloomustamise andmed enne ja pärast radioaktiivse saastumise eemaldamist, kiirguseksperdi või kiirgusohutuse valdkonnas pädeva muu isiku koostatud kiirgusohutushinnang. Lõiked 7 ja 8 täpsustavad, et kiirgustegevuse maa-ala vabastamist saab taotleda pärast seda, kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitised on vabastatud kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest. Juhul kui kiirgustegevuse maa-alaga seotud ehitis võetakse taaskasutusse, võib ehitise taaskasutusse võtmist ja maa-ala vabastamist taotleda samal ajal. Paragrahviga 13 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 27.10.2016 määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõus on arvestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom. 4. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega liidetakse sisuliselt kaks määrust („Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“ ja „Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta“ ) ning määruse eesmärk ei ole muutunud. Määrusega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju regionaalarengule ega mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele. Määrus ei too kaasa muudatusi kiirgusohutuse põhimõtetes ega kiirgusohutuse tagamiseks rakendatavates meetmetes. Määrus mõjutab isikud, kes kas kavandatavas kiirgustegevuses otseselt kasutavad või kelle tegevuse käigus tekib vähesel määral radioaktiivseid aineid sisaldavaid materjale. Samuti mõjutab määrus neid kiirgustegevusloa omajaid, kelle tegevuse tagajärjel on tekkinud radioaktiivsed jäätmed, heited, radioaktiivselt saastunud esemed või ehitised, mida saab või mis tuleb kiirgusseaduse regulatsiooni alt vabastada. Eelnõukohases määruses on selgelt struktureeritud ja välja toodud väljaarvamise ja vabastamise põhimõtted ning taotluses esitatavate andmete loetelud, mistõttu on protsess taotlejale lihtsamini mõistetav. Määrus mõjutab ka Keskkonnaametit kui väljaarvamise ja vabastamise taotluste menetlejat ning otsuse tegijat. Selged väljaarvamise ja vabastamise põhimõtted ning taotluses esitatavate andmete loetelud vähendavad Keskkonnaameti töökoormust, sest edaspidi ei pea igalt väljaarvamise või vabastamise taotluse esitajalt eraldi vajalikke dokumente küsima. 12 Vabastamise otsus väljastatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu, seega kiireneb infovahetus ning väheneb sellega kaasnev töökoormus ning taotlejate halduskoormus. Radioaktiivsete jäätmete käitluspõhimõtete ja jäätmehierarhia kohaselt tuleb radioaktiivsete jäätmete tekitamisele ja ladestamisele alati eelistada jäätmetekke vältimist ning materjalide ohutut taaskasutamist või ringlusesse võtmist. Eelnõukohane määrus võimaldab Keskkonnaametil teha kaalutletud otsuse väljaarvamise ja vabastamise kohta, kui see on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes parim lahendus. See omakorda võib oluliselt vähendada radioaktiivsete ainete käitlemiseks tehtavaid kulutusi, sest väikese aktiivsusega radioaktiivse materjali ladustamine radioaktiivsete jäätmete ladustuspaigas on nii ettevõtetele kui ka riigile üldiselt äärmiselt kulukas, nende käitlemine tavajäätmetena oleks oluliselt soodsam lahendus, kui kiirgusohutushinnanguga on tõestatud, et need ei ohusta inimeste tervist ega keskkonda. Mõju avaldub kaudselt elu- ja looduskeskkonnale, kuna ühtsete väljaarvamis- ja vabastamistingimuste kehtestamine aitab kaasa üldise kiirgusohutuse paranemisele. Võrreldes seni valdkonda reguleerinud määrustega on täpsustatud väljaarvamise ja vabastamise hindamise aluseks olevat elaniku aastast efektiivdoosi, mis on tehislike radionukliidide kasutamisega seotud kiirgustegevuses kuni 10 mikrosiivertit, looduslike radioaktiivsete ainete kasutamisega seotud kiirgustegevuses kuni 1 millisiivert ja kiirgustegevuse maa-ala vabastamisel kuni 0,3 millisiiverit. Sotsiaalne mõju avaldub seega eelkõige mõju kaudu inimeste tervisele. Vabastamise taotluste keskmine arv aastas jääb alla viie. Eeltoodu põhjal on määruse kehtestamisega kaasnev mõju positiivne, kuid siiski ebaoluline. Mõju ulatus ja sihtrühm on väikesed. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega otsest tulu. Kaudne tulu on seotud selgemate nõuetega, mis omakorda vähendavad väljaarvamise ja vabastamise protseduuride ettevalmistamise ja taotlemisega seotud haldus- ja töökoormust nii taotlejate kui Keskkonnaameti jaoks. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Nukleaarmeditsiini Seltsile, Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingule, Eesti Radioloogia Ühingule, AS-ile A.L.A.R.A, NMP Silmet OÜ-le, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Tehnika Ülikoolile. 13 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/21-0726 - Kiirgustegevuses kasutatavate või tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.06.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d61eed0d-b186-4e84-9907-a1f2a59e54a8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d61eed0d-b186-4e84-9907-a1f2a59e54a8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel