dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Sotsiaalministeerium · 28. mai 2021
Viit
1.2-1/1545-3
Registreeritud
28. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-1 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-1/2021
Vastutaja
Eva Põldis (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Töötervishoiu_VTK.asice56 KB

Sisu (failidest)

Saatja: EPKK <[email protected]> Saadetud: 28.05.2021 17:09 Adressaat: SM Info <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: EPKK ettepanekud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele Tere Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust dokumendile Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (VTK). Kirjale on lisatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud. Lugupidamisega Maria Õnnis Büroojuht Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn Telefon: +372 600 93 49 E-mail: 5466715 -898525 0 0 Tanel Kiik Meie 28. mai 2021 nr 1- 3 / 123 tervise- ja tööminister Sotsiaalministeerium Ettepanekud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus ele Austatud h r Tanel Kiik Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ( EPKK ) tänab võimaluse eest avaldada arvamust dokumendile “ Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus” (VTK) . EPKK pooldab eesmärki par e ndada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme . Samuti o n oluline töötervishoiuteenuse kättesaadavuse parendamine ning teenuse kvaliteedi ühtlustamine teenuseosutajate vahel. Kindlasti on tähtis soodustada töötervishoiu juhtimist ka ettevõttes ning par e ndada töötervishoiuteenuse osutajate ja tööandjate koostööd töötajate tervise kaitsel ja ohutu töökeskkonna loomisel . Siiski nä eme selle eesmärgi puhul ohtu lisanduvate kohustuste näol. K ui k ehtiv a t öötervishoiu ja tööohutuse seadus e kohaselt on tööandjal nõue tellida vaid töötajate tervisekontroll , siis VTK-s probleemi 1 t öötervishoiuteenuse sisu laiendami se lahenduse na lisa takse tööandja le kohustus osta töötervishoiuarst il teenust mis sisaldab : ettevõt te tervik analüüsi (nt töötajate haigestumise ja puudumise statistikat, üldisi tervisenäitajaid, enam levinud tervisprobleeme, küsitleb töötajaid ja tööandjat jne) , mille baasil otsustab töötervishoiuarst kes ja millist tervisekontrolli vajab. vastavalt vajadusele ettevõte külast ust , lähtudes ettevõtte töökeskkonna ohuteguritest ja ettevõtte eripäradest. Osapooled saava d kokku leppida, millist töökeskkonda ja millise regulaarsusega külastama peab. ettevõtte töötajate tervikanalüüs töötajate tervisekontrolli järgselt, mille põhjal koostab töötervishoiuarst ning kus t uuakse välja otsused (tööandjale täitmiseks kohustuslikud) ja ettepanekud (soovituslikud), kuidas muuta töökeskkonda ja töökorraldust. tööandja konsult sioon , kuidas paremini kohandada töökeskkonda. Eelpool nimetatud teenuste tellimise nõue suurendab tööandja kulusid töötervishoiuteenuse korraldamisele . K as ja k uidas need kulud tööandjale kompenseeritakse (maksusoodustused vms meetmed)? VTK-s tuuakse ühe Tööga seotud haigestumiste diagnoosimine on piiratud probleem i lahend sena välja, et edaspidi tule b kutsehaigus te loetelu täiendada p sühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigustega ning lisada tööandjale kohustus töötajale tekkinud kahju hüvit amiseks . VTK kohaselt loetakse kutsehaiguseks edaspidi ka haigus, mida põhjustas psühosotsiaalne ohutegur, nt ebavõrdne kohtlemine, monotoonne töö, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö jm. On oluline markeerida, et tööandjad panustavad igapäevaselt erinevatesse meetmetesse ja tegevustesse , mille raames püütakse töötajale pakkuda võimalikult mitmekülgset ja arendavat tööd ning tehakse kõik selleks , et töötajaid koheldakse võrdselt ja neile tagataks e hea töökeskkond . Samas tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et tööandja ei pruugi enne uue töötaja töölevõtmisel olla teadlik töötaja seisukorrast ega tea kas töötajal on psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud terviseprobleeme enne esinenud , sest inimese terviseandmed sh diagnoos, analüüside tulemus ed ja tervisekontrolli uuring on konfidentsiaalsed ning oma probleemidest teavitamine on töötaja vaba valik mitte kohustus. Põhimõttelisel t tekkib küsimus - kuidas tõendatakse, et psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haigus e põhjused peituvad tööandja töökeskkonnas ? Muuh u lgas on seadusega keelatud tööandjal teada ja uurida töötaja sotsiaalse tausta, kodus e olukor r a , ega ka isiku enda psühhilise käitumise kohta. See loob olukorra, kus tööandja vastutab ühiskondlike, koduelu ja töötaja iseärasuse osas täielikult , kuid tal puudub võima lus seda kuidagigi tõendada . Kutsehaiguste vaidluste senine praktika on näidanud, et vaidluste lahendamisel kaitstakse eelkõige nõrgema pool e ehk töötaja kui tööandja huve , mis paneb tööandjad seaduse rakendamisel ebavõrdsesse seisu. T ahame muuhulgas tähelepanu pöörata, et p õllumajandusettevõte töötajad tööta vad sageli ka töövälisel ajal sarnastes ülesannetes mujal kui ainult tööandja töökeskkonnas. N äiteks tehakse kodutalus põllutöid kasutades einevaid põllumajandus masinaid või t e hes muud füüsiliselt rasket tööd, viib i des seejuures ka mürarohkes keskkonnas. Kuidas sellises olukorras hinnata k u s kutsehaigus tekkis ? Kas selle on ikka põhjustanud tööandja või tuleb põhjuseid otsida n-ö töövälisel ajal töötamisest või siis mingist ekstreemsest hobist ? Samuti või b kutsehaiguse alged tekkida ametikoolis enne tööle asumist, kui õppetöö ajal ei kasutatud nt kaitsevahendeid tolmu ja mürgiste kemikaalide kaitseks . Lisaks soovime veel teada vastuseid järgmistele küsimustele: Kas kutsehaiguse määramisel arvestatakse töötaja pärilike haigustega? Kuidas toimub kutsehaiguste tekke välja selgitamine? M illi ne on haiguse diagnoosimise protseduur ja etapid? Kes teostab järelevalvet T ööinspektsiooni tegevus e osas ? VTK välja töötamise kontekstis teeme tulevikus seaduse paremaks rakendamiseks kaks ettepanekut : Seaduses puuduvad tihti terminite selgitused, mis pärsib seaduse tõlgendamist ning jätab tõlgendamise õiguse kontrollorganitele. Siinkohal teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas termineid paremini selgitada ; Anda T ööinspektsioonil e õigus küsida ja uurida töötaja eraelu puudutavat infot või tema tegevuse kohta väljas pool töötaja töökeskkonda vabal ajal , mis võimaldaks töötaja ja tööandja vahelistes vaidlustes teha objektiivsemaid otsuseid. Täname veelkord võimaluse eest oma seisukohti avaldada. Edaspidi oleme nõus igakülgselt panustama eelnõu välja töötamise le ning vajadusel valmis n ii suuliselt või kirjalikult oma ettepanekuid selgitama . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Lindsaar Juhatuse liige Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teadmiseks: Maaeluministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel