dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 27. mai 2021
Viit
4.1-1/1824-1
Registreeritud
27. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Ülikool
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2021
Vastutaja
Aili Petti
Lahendamise tähtaeg
14. juuni 2021

Failid

  • 📎Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamisel magistriõpe_1aastane kava_eeltaotlus.pdf274 KB
  • 📎Kaasaegne finantsjuhtimine magistriõpe_1aastane_avamise_eeltaotlus.pdf179 KB
  • 📎Kaasaegne majandus magistriõpe_oppekava_avamise_eeltaotlus .pdf288 KB
  • 📎Kaasaegne turundus magistriõpe_1 aastane kava_eeeltaotlus.pdf236 KB
  • 📎Kaaskiri.pdf110 KB

Sisu (failidest)

ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1 Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises (Entrepreneurship in Economic Policymaking) (inglise keeles) Õppeaste: Magister (1-aastane), 60 EAP, osakoormus, sessioonõpe Õppekeel: Inglise Õppetöö asukoht: Tartu Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): - Valdkon(na)d: sotsiaalteadused Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kadri Ukrainski Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eur semester (1 EAP = 100 eurot), arvestuslik semestrimaht 20 EAP I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS 1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja) Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond) Spetsialiseerumine võimaldab töötada juhi, tippspetsialisti, nõuniku ja teema või ka valdkonnajuhina (see nimetus ei ole veel sees OSKA avaliku halduse raportites, kuid Eesti avalikus sektoris kasvavalt kasutuses) valitsusasutustes, aga ka konsultatsioonifirmades, rahvusvahelistes organisatsioonides, suuremates era- ja riigiettevõtetes. Spetsialiseerumine on ingliskeelne, kuna need ametikohad eeldavad toimetulekut rahvusvahelises koostöös ning soovitakse õppima ka kutsuda rahvusvahelisi üliõpilasi, kes soovivad Eesti edust majanduses õppida. Eesti tööandjad (vastavalt OSKA raportile avaliku halduse valdkonna kohta, https://oska.kutsekoda.ee/field/avalik-haldus/) ootavad üha suuremat valdkonnaülesust ja universaalsust, kuna tegevusvaldkonnad on aina rohkem üksteisega läbipõimunud. Enamikul töötajatest on erinev bakalaureuse või magistri tasemel alusharidus ning raporti väitel oleks vaja tõsta töötajate agiilsust ja paindlikkust (mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel uute lähenemisviiside katsetamises); oskusi eristada olulist ebaolulisest ja kriitilist mõtlemist, strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist, koostöö- ja suhtlemisoskusi; kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet ning innovaatilisust. Rahvusvaheliselt on kasvavalt kasutusel ettevõtliku (agiilse) valitsemise põhimõtted, mis tulenevad nii valituste fragmenteerumisest üldiselt, kui ka dünaamilisest globaalsest keskkonnast (vt Deloitte raportit, https://www2.deloitte.com/content/dam/insights/us/articles/3897_Agile-in- government/DUP_Agile-in-Government-series.pdf), aga ka erinevatest globaalsetest kriisidest, millele tuleb kiiresti reageerida. Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne): Eelpool viidatud OSKA raporti kohaselt eeldatakse Eesti avaliku sektori tippjuhilt magistrikraadi ja piisavat juhtimiskogemust sõltumata omandatud erialast, KOV-i juhile haridusnõudeid ei ole. Tippjuhid liiguvad eri sektorite ja haldusalade vahel ning haldusala sees horisontaalselt ja vertikaalselt ning üha enam mõlemas suunas ka rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Keskjuhilt eeldatakse erialast kõrgharidust, valdkonnateadlikkust ja piisavat juhtimiskogemust ning magistrikraad on üldjuhul soovituslik. Järjest enam edutatakse organisatsioonisiseselt keskjuhte ka tippjuhtideks. Keskjuhtidele tuleb kasuks erialase ja avaliku halduse kõrghariduse kombinatsioon, kuna temalt oodatakse mõlema valdkonna adumist ning nendes orienteerumist. Kokku töötab Eesti avalikus sektoris ca 1600 tipp- ja keskastmejuhti. Magistrikava “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” võimaldab täiendõpet just majandusega seotud valdkondades (rahandus, maksusüsteem, majanduspoliitika, ettevõtluse arendamine, innovatsioon). Lisaks ootame õppima karjääri tegevaid peaspetsialiste, kes on juba mõningase kogemusega töötajad (nt nõunikud) ning peavad pakkuma välja oma lahendusi ja kes ei täida ainult otseselt juhilt saadud ülesandeid. Nad peavad suutma võtta iseseisvalt oma valdkonna piires vastu otsuseid ja juhtida projekte, kujundada poliitikaid ning suhelda erinevate juhtimis- või valitsemistasanditega (kokku Eestis u 20 000 töötajat). Üleilmseid suundumusi ja valdkonna arengut arvestades muutuvad sihtgrupi jaoks järjest olulisemaks järgmised valdkonnaülesed teadmised ja oskused (OSKA 2020 alusel): • teadmised (majandus)poliitika kujundamise protsessidest ja meetoditest, riigi struktuurist ja üldistest toimemehhanismidest • projektijuhtimise oskused, sh projektiplaani koostamine, inimeste ja ressursside juhtimine, eelarvestamine, protsessijuhtimine, administreerimine ning enese- ja ajajuhtimine; • arendus- ja järelevalveoskused; • teenuste disainimise, arendamise ja analüüsimise oskused, sh nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse andmeanalüüsi ja -käitlemise oskused; • teadmised Euroopa Liidust ja õigusaktide vastuvõtmisest Euroopa Liidu tasandil; • valdkondlikud IKT oskused, sh visuaalsete vahenditega esitlemise oskus, enda kursis hoidmine tehnoloogiliste trendidega ning teadmised küberturvalisusest. • Eesti tööandjad ootavad üha suuremat valdkonnaülesust ja universaalsust, kuna tegevusvaldkonnad on aina rohkem üksteisega seotud ja läbivad ning selleks on vajalikud horisontaalsed ja mitmekesised oskused (OSKA 2020 alusel): • agiilsus ja paindlikkus, mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel uute lähenemisviiside katsetamises; • oskus eristada olulist ebaolulisest ja kriitiline mõtlemine; • strateegiline ja kontseptuaalne mõtlemine; • head läbirääkimisoskused, oskus teha kompromisse, juhtida konflikte ja kaasata partnereid; • kiire kohanemis- ja õppimisvõime ja innovaatilisus. Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma: 1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal; 2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad omandada süvendatud teadmisi valitud erialal; 3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad avalikus sektoris ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi õppekavas õpetatavatel teemadel. Eeldatav töökogemus vähemalt 5 aastat. 2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad Tartu Ülikoolis ja teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee): “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” kava spetsialiseerumise puhul katavad osaliselt sama sihtgruppi Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallina Ülikooli avaliku halduse erialad ning Tallinna Tehnikaülikooli rakendusliku majandusteaduse erialad (viimastel aastatel on neid palju reformitud ja muudetud, mistõttu pole otstarbekas kõiki neid nimetada, isegi OSKA 2020 raportis on info juba vananenud). Ka TÜ Skytte instituudi ja Ühiskonnateaduste instituudi kavad sihivad sama sihtgruppi, kuigi oskuste pakett on veidi erinev, ka pole tegemist inglisekeelsete tasuliste 1-aastaste kavadega. Lähiriikides (rahvusvahelise õppekava puhul, sh see on 1-aastase versiooni puhul ainult): Ettevõtlikkus poliitika kujundamises ja majanduses valdkonnas on AALTO Masters Program in Global Management (https://www.aalto.fi/en/study-options/masters-programme-in-global-management-including-cems-mim), mis valmistab ette töötamiseks rahvusvahelistes ettevõtetes suhteliselt sarnaselt käesoleva spetsialiseerumisega. 3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest Õppekava “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” eripäraks on üheltpoolt majandusliku vaate ja teiselt poolt ettevõtlikkuse (start-up mõtteviisi) õpetamine, mida teadaolevalt teised ülikoolid ühes õppekavas ei paku. OSKA avaliku halduse raporti jaoks intervjueeritud eksperdid leidsid, et sageli jäävad üksnes erialase haridusega juhid ja spetsialistid hätta, sest neil pole teadmisi ühiskonna toimimisest, riigihaldusest ja selle protsessidest ning funktsioonidest. Seetõttu soovitasid nad kasutada mudelit, mille puhul spetsialistid ja/või juhid täiendavad end avaliku sektori teadmistega valdavalt magistriõppes ning ülikoolidele soovitati neid teadmisi pakkuda senisest sagedamini moodulitena. Käesolev kava vaatab avalikku sektorit läbi majandusteaduse teadmiste ja oskuste, mis on ka oluliselt erinev (kitsam ja sügavam) avaliku halduse vaatest. AALTO kava on kolmandatest riikidest (kes on meie põhikontingent) õppima tulijate jaoks oluliselt kallimad (õppemaks on 15000 eur aastas, kõrvale pakuvad ka stipendiumivõimalust) ja neil on pikem 2- aastane magistrikava (120EAP), mis sihib ilmselt rohkem värsket kõrgkoolilõpetajat. 4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Ei 5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab õppetöösse) STARTUp Lab; kiirendid, koostööpartnerid Deltas ja Ettevõtlusmajas; Skytte instituut (ERA-Chair projekt, CITIS); psühholoogia instituut, õigusteaduskond, arvuteaduste instituut. Koostööpartneritena nähakse nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR; Riigi Infosüsteemi Amet, EV Rahandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Maaeluministeerium. II ÕPPEKAVA 1. Õppekava eesmärk Õppekava eesmärk on välja õpetada kaasaegsete majandusteadmistega avaliku sektori spetsialiste, kes suudaks muutuvas majanduskeskkonnas ja ühiskonnas edukalt hakkama saada, võttes arvesse erinevaid tulevikuoskusi. 2. Õppekava õpiväljundid Learning Outcomes: • Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs • Can work with complex problems and design appropriate local, national, and global policies and solutions based on economic considerations • Gains a broad knowledge of economic development, politics and international trends, and (small country) economic governance • Can see the possibilities of technologies to solve complex problems • Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT, robotics, environment Õpiväljundid: • Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme • Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest • Saab mitmekülgsed teadmised majanduse arengust, poliitikast ja rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest • Oskab näha tehnoloogiate võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond). 3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms) Õppekava koosneb kolmest moodulist, mille pakkumist nähakse ette ka täiendõppes nn mikrokraadidena. Õppekava koosneb kolmest erialamoodulist, millest üks on valikmoodul ning magistrieksamist. Kuna õppekava on inglisekeelne, siis on ainete pealkirjade, eesmärkide ja õpiväljundide eestikeelsed tõlked toodud kaldkirjas. I Global Governance in a Changing World (Globaalne valitsemine muutuvas maailmas), 15 EAP Principles of module selection: The module is compulsory for all learners Aim of the module: to provide comprehensive knowledge of modern economic development, politics and international trends, and management of (small country) economy Learning outcomes of the module: • Has knowledge of national and international economic regulatory institutions; • Understands the specifics of the management of different economic sectors and the economic policy instruments used; • Has acquired knowledge of regional development and policies; • Has acquired knowledge of the economic treatment of cultures and their effects on economic development; • Understands fiscal and monetary policies and the functioning of markets; • Knows the development trends of the most important economic areas and understands their current problems. Mooduli valiku põhimõtted: Moodul on kohustuslik kõigile õppijatele Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised kaasaegse majanduse arengust, poliitikast ja rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest Mooduli õpiväljundid: • Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest; • Mõistab erinevate majandusvaldkondade juhtimise ja kasutatavate majanduspoliitika instrumentide spetsiifikat; • On omandanud teadmised regionaalarengust ja –poliitikatest; • On omandanud teadmised kultuuride majanduslikust käsitlusest ja mõjudest majandusarengule; • Saab aru fiskaal- ja rahanduspoliitikatest ning turgude toimimisest; • Tunneb olulisemate majandusvaldkondade arengusuundi ning mõistab nende aktuaalseid probleeme. Governance for the Future in a Changing World: Concepts, Challenges and Policies (Tulevikku vaatav juhtimine muutuvas maailmas: kontseptsioonid, väljakutsed ja poliitikad) - 6 EAP, PhD Bradley Loewen, kasutatakse külalisprof. Siim Kallase videoloenguid EL institutsioonidest. The aim of the course is to analyze varieties of capitalism, national and international economic governance structures, global institutions, the links between trade, finance and economic development. Also introduce specific institutions in global economic sectors and areas - climate, energy, ICT, etc. and their role in managing economic and financial crises. The discussions will be linked to the UN Sustainable Development Goals and the global opportunities and means to achieve them. Successful graduate of the course: • Has knowledge of national and international economic regulatory institutions; • Knows the development trends and development goals of different economic fields and understands the current problems of achieving them. • Understands the economic policy measures and experience used to manage various crises. Õppeaine eesmärgiks on analüüsida kapitalismi erinevaid versioone, riiklikke ja rahvusvahelisi majanduse juhtimise struktuure, globaalseid institutsioone, kaubanduse, rahanduse ja majandusarengu seoseid. Samuti tutvustada konkreetseid institutsioone globaalsetes majandussektorites ja valdkondades - kliima, energeetika, IKT jne ning nende rolli majandus- ja finantskriiside juhtimisel. Arutelud seotakse ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning globaalsete võimaluste ja vahenditega neid saavutada. Kursuse edukalt läbinu: • Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest; • Tunneb eri majandusvaldkondade arengusuundi, arengueesmärke ning mõistab nende saavutamise aktuaalseid probleeme. • Mõistab erinevate kriiside juhtimiseks kasutatavaid majanduspoliitilisi meetmeid ja kogemusi. Regional Economics and Culture: Europe, Asia, Africa, Americas (Regionaalne majandus ja kultuur: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerikad) - 6EAP Prof. Anneli Kaasa The course aims at: 1) Reviewing location theory (agglomeration, accessibility, hierarchy), theories of regional growth at constant returns to scale (production structure and development, demand, factor endowment); theories of local development (territorial competitiveness, exogenous and endogenous development models, endogenous development models including proximity, innovation and culture); theories of regional development at increasing returns to scale (space as a source of increasing returns); 2) to provide an overview of the principles of regional policy in accordance with development theories and experiences in different regions; and 3) to explain the economic treatment of culture and the role of cultural differences in economic development. Successful graduate of the course: • Has acquired knowledge of regional development theories; • Has learned practical examples and experiences of implementing regional policy concepts from around the world; • Has understood the economic approach to culture and the role of culture in economic development. Õppeaine eesmärgiks on: 1) anda ülevaade asukohateooriast (linnastumine, juurdepääsetavus, hierarhia), konstantset mastaabisäästu eeldatavatest regionaalse majanduskasvu teooriatest (tootmise struktuur ja areng, nõudlus, teguritega varustatus); kohaliku arengu teooriatest (territoriaalne konkurentsivõime, eksogeensed ja endogeensed arengumudelid; endogeensed kultuuri, lähedust ja innovatsiooni integreerivad arengumudelid); regionaalse arengu teooriatest kasvava mastaabiefekti korral (ruum kui kasvava mastaabisäästu allikas); 2) anda ülevaade regionaalpoliitika põhimõtetest vastavalt arenguteooriatele ja kogemustest erinevates regioonides ning 3) selgitada kultuuri majanduslikku käsitlust ja kultuurierinevuste rolli majandusarengus. Kursuse edukalt läbinu: • On omandanud teadmised regionaalarengu teooriatest ja • On õppinud tundma praktilisi näiteid ja kogemusi kogu maailmast erinevate regionaalpoliitika kontseptsioonide rakendamisest; • On saanud aru kultuuri majanduslikust käsitlusest ja kultuuri rollist majanduse arengus. International Fiscal and Monetary policy, and Markets (Rahvusvahelised turud, fiskaal- ja rahapoliitika) - 3 EAP, PhD Ardo Hansson The aim of the course is to provide an overview of the principles and implementation of monetary and fiscal policy worldwide and to address the links between fiscal stability, taxation, long-term growth and income inequality. Successful graduate of the course: • Understands the possibilities of fiscal and monetary policy to influence the economy; • Understands tax competition between countries, the development of government revenues and expenditures; • Can see the links between the tax system, economic growth and income inequality. Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade raha ja eelarvepoliitika põhimõtetest ning rakendamisest kogu maailmas ning käsitleda fiskaalse stabiilsuse, maksude, pikaajalise kasvu ja sissetulekute ebavõrdsuse seoseid. Kursuse edukalt läbinu: • Mõistab fiskaal- ja rahapoliitika võimalusi majanduse mõjutamiseks; • Saab aru maksukonkurentsist riikide vahel, valitsuse tulude ja kulude kujunemisest; • Oskab näha maksusüsteemi, majanduskasvu ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid. II Master Class for Public Sector Entrepreneurs (Avaliku sektori ettevõtja meistriklass), 15 EAP Principles of module selection: It is obligatory to choose subjects within 15 ECTS Aim of the module: to provide diverse knowledge of the formation of economic and innovation policies and the nature of entrepreneurial management in the public sector. Learning outcomes of the module: • Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs; • Can work on complex problems and design appropriate local, national, and global policies and solutions from an economic perspective; • Understands the nature of entrepreneurship and leadership in the public sector; • Is able to take a leading role in a specific area of the public sector. Mooduli valiku põhimõtted: Kohustuslik valida 15 EAP ulatuses õppeaineid Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised majandus- ja innovatsioonipoliitkate kujundamisest ning ettevõtliku juhtimise olemusest avalikus sektoris. Mooduli õpiväljundid: • Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme; • Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest; • Mõistab ettevõtlikkuse ja eestvedamise olemust avalikus sektoris; • On võimeline võtma eestvedaja rolli tegutsemaks avaliku sektori spetsiifilises valdkonnas. Leadership, Storytelling and Public Entrepreneurship (Juhtimine, narratiivi jutustamine ja ettevõtlus avalikus sektoris) - 3EAP Külalisprof. Ott Pärna, Indrek Seppo, praktikud. The course aims to define entrepreneurship and leadership in public sector and the role of the entrepreneurship in the economy (old and new). It reviews entrepreneurship theories (entrepreneurship in neoclassical economics; entrepreneurship and market dynamics; socio-economic impacts of entrepreneurship; entrepreneurship, contracts and networks) and elaborates the impacts for public entrepreneurship. The course aims at reviewing policies to foster entrepreneurship and gives practical tips & tricks for own entrepreneurial project narrative storytelling with data visualization. Successful graduate of the course: • Understands the factors and mechanisms for the implementation of successful projects in the public sector; • Can see and highlight the wider socio-economic links and importance of individual projects; • Can sell his / her project by telling a narrative that reflects wider benefits, which is also appropriately supported by visualized data. Õppeaine eesmärgiks on mõtestada ettevõtlust ja juhtimist avalikus sektoris; anda ülevaade ettevõtlusteooriatest (ettevõtlus neoklassikalises majanduskäsitluses; ettevõtlus ja turudünaamika; ettevõtluse sotsiaalmajanduslikud mõjud; ettevõtlus, lepingud ja võrgustikud) ja nende tähendusest avaliku sektori ettevõtluse jaoks; anda ülevaade ettevõtluse edendamise poliitikast avalikus sektoris ning praktilisi näpunäiteid ettevõtlusprojektide elluviimiseks avalikus sektoris, mis hõlmab nii narratiivi jutustamist koos andmete abil oma nägemuse visualiseerimisega. Kursuse edukalt läbinu: • Mõistab avalikus sektoris edukate projektide elluviimise tegureid ja mehhanisme; • Suudab näha ja välja tuua üksikute projektide laiemaid sotsiaalmajanduslikke seoseid ja olulisust; • Suudab oma projekti veenvalt tutvustada jutustades laiemaid kasusid peegeldava narratiivi, mida ka sobivalt toetab visualiseeritud andmetega. Innovation in the Public Sector and Economic Policymaking (Innovatsioon avalikus sektoris ja majanduspoliitika kujundamine) - 3EAP, Prof. Kadri Ukrainski, PhD Mart Laatsit The course aims at defining and contextualizing innovation in public sector (single, modular, architectural vs systemic innovation); collaborative interaction as a source of public innovation; toward a theory of collaborative innovation; policies to foster innovation in public sector. Successful graduate of the course: • Understands how individual projects relate to system-level changes (innovations); • Sees opportunities to design open innovation processes and can manage these processes; • Can see opportunities for innovation in policy making (experiments, mission-based, etc.). Õppeaine eesmärgiks on innovatsiooni määratlemine ja kontekstualiseerimine avalikus sektoris (üksik, modulaarne, arhitektuurne vs süsteemiinnovatsioon); koostöösuhted avaliku innovatsiooni allikana; avatud innovatsiooni teooria avalikus sektoris ja selle rakendamine innovatsioonide elluviimiseks poliitikakujundamises. Kursuse edukalt läbinu: • Mõistab, kuidas üksikprojektid on seotud süsteemi tasandi muutustega (innovatsioonidega); • Näeb avatud innovatsiooniprotsesside kujundamise võimalusi ja oskab neid protsesse juhtida; • Oskab näha võimalusi innovatsiooniks poliitikakujundamises (eksperimendid, missioonipõhisus jne). Risk and Crisis Management in the Public Sector (Riskide ja kriiside juhtimine avalikus sektoris) - 3EAP, prof. Kadri Ukrainski (koordineeriv, huvi välisõppejõudu toomiseks nt Singapurist/videoloengutest). The course aims at identifying the risks and crises for the public sector: definition and consequences; risk and crisis management: drivers and barriers; assessing, evaluating and communicating risks; responding to risks: strategies and methods; contingency planning and crisis preparedness; after the crisis: accountability and learning; crisis management in a global world. Successful graduate of the course: • Has an overview of various risks and crises in the public sector and their possible consequences (using examples); • Knows the different stages of risk and crisis management and can offer practical solutions; • Can analyze and see potential threats keeping in mind crisis prevention. Õppeaine eesmärgiks on määratleda avaliku sektori riskid ja kriisid ning nende tagajärjed ning käsitleda riski- ja kriisijuhtimise erinevaid etappe: tõukejõud ja takistused; hindamine ja teavitamine; riskidele reageerimine: strateegiad ja meetodid; situatsioonide planeerimine ja kriisiks valmisolek; pärast kriisi: aruandekohustus ja õppimine; kriisireguleerimine globaalses maailmas. Kursuse edukalt läbinu: • Omab ülevaadet erinevatest riskidest ja kriisidest avalikus sektoris ning nende võimalikest tagajärgedest (näidete abil); • Teab riskide ja kriiside juhtimise erinevaid etappe ja oskab praktilisi lahendusi välja pakkuda; • Oskab analüüsida ja näha võimalikke ohukohti kriiside ennetamiseks. Experimentation in Modern Economic Policymaking (Eksperimenteerimine kaasaegses majanduspoliitikas) - 3EAP, PhD Mart Laatsit Aims is to explain the nature of social experiments (definition, reasoning, alternatives, classification); challenges posed by social experiments (general, technical, ethical, and moral challenges, and administration); bring practical examples of social experiments and experience what have we learned about social experiments (economic behavior, pitfalls, social utility). The examples are taken from modern economic policy and experimentation based on different country cases. Successful graduate of the course: • Knows what a social experiment is and has an overview over the experience of implementation; • Can see opportunities for social experimentation; • Can design experimental economic policy programs and measures. Õppeaine eesmärgiks on selgitada sotsiaalsete eksperimentide olemust (määratlus, loogika, alternatiivid, klassifikatsioon); sotsiaalsete eksperimentide läbiviimise väljakutseid (üldised, tehnilised, eetilised ja moraalsed väljakutsed ning eksperimentide korraldamine); samuti tuua praktilisi sotsiaalsete eksperimentide näiteid ning kogemusi mida ollakse õppinud sotsiaalsete eksperimentide kohta (majanduslik käitumine, lõksud, sotsiaalne kasulikkus). Eksperimentide näited on valitud lähtuvalt katsetest kaasaegne majanduspoliitikas erinevate riikide näitel. Kursuse edukalt läbinu: • Teab, mis on sotsiaalne eksperiment ja selle rakendamise kogemused; • Oskab näha sotsiaalse eksperimenteerimise võimalusi; • Oskab kujundada eksperimenteeriva majandpoliitika programme ja meetmeid. Economic Policy and Impact Studies (Majanduspoliitika ja mõju uuringud) - 3EAP, PhD Tõnis Tänav, Andres Võrk The aim of the course is: • Introduce the main theoretical bases of impact assessments, eg quantitative and qualitative ways of impact assessment; the methods for assessing the impact of financial, knowledge and advisory services and the principles for assessing the impact of cooperation networks, as well as procurement, standards, regulations and future assessments; • Learn to interpret basic technical impact assessment models: Ruby model; Differential- differential evaluation; Precision fitting; The method of the greatest truth; Probability-based matching; Regression adjustment (RA), probabilistic inverse weighting (IPW) and (IPWRA); The continuous regression method was eliminated; Method of instrument variables; Synthetic control method. Successful graduate of the course: • Can be a smart procurer of impact assessments; • Can see different ways to assess the effects of economic policy; • Can critically interpret the results of various impact assessments. Õppeaine eesmärgiks on: • Tutvustada mõjuanalüüside põhilisi teoreetilisi aluseid, nt kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid mõju hindamise viise; finants-, teadmus- ja nõustamisteenuste mõju hindamise viise ning koostöövõrgustike, aga ka hangete, standardite, regulatsioonide mõju hindamise põhimõtteid ning tuleviku hindamist; • Õppida tõlgendama põhilisi tehnilisi mõjude hindamise mudeleid: Rubini mudel; Diferents- diferents hindamine; Täppissobitamine; Suurima tõepära meetod; Tõenäosuspõhine sobitamine; Regressiooni kohandamise (RA), tõenäosuslik pöörd-kaalumine (IPW) and (IPWRA); Tükati pideva regressiooni meetod; Instrumentmuutujate meetod; Sünteetilise kontrollgrupi meetod. Kursuse edukalt läbinu: • Suudab olla mõjuhinnangute tark tellija; • Suudab näha erinevaid võimalusi majanduspoliitika mõjude hindamiseks; • Suudab kriitiliselt tõlgendada erinevate mõjuhinnangute tulemusi. Public Sector Economics (Avaliku sektori ökonoomika) - 6EAP, MJRI.08.063, prof. Kadri Ukrainski Existing course in Quantitative Economics master program aiming at eepening the knowledge about public sector economics. The student acquires following skills and knowledge: • Knowledge of important theorems in public finance; • Application conditions when using these theorems; • Knowledge of vocabulary in public finance; • Methods of analysis: graphical, algebraic and verbal argumentation; • Application of microeconomic and macroeconomic theory in Public Economics; • Experience in solving theoretical problems by developing broader skills to work with the scientific literature in this field; • Knowledge how to assess criticaly the applicability of different theoretical models; • Knowledge about the empirical evidence in applying different public policies Õppeaine eesmärgiks on süvendada üliõpilaste teadmisi avaliku sektori ökonoomika kohta Kursuse edukalt läbinu: • Teab peamisi avaliku sektori ökonoomikaga seotud teoreeme ja nende rakendamise tingimusi; • Õpib tundma avaliku sektori ökonoomikaga seotud terminoloogiat; • Oskab verbaalselt, graafiliselt ja matemaatiliselt analüüsida valitsuse poliitikaid; • Oskab rakendada nii mikro- kui makroökonoomika mudeleid riigirahanduse valdkonnas; • Omandab kogemusi teoreetiliste mudelite lahendamisel, arendades seeläbi oskust töötada valdkondliku teadusliku kirjandusega; • Suudab kriitiliselt hinnata erinevate mudelite praktilise rakendamise võimalusi; • On kursis käsitletavate poliitikate rakendamise rahvusvaheliste kogemustega maailmas. Innovation Policy (Innovatsioonipoliitika) - 6 EAP, SVMJ.08.001, prof Kadri Ukrainski Aim: Existing course in Innovation and Technology Management master program aiming to deepen the innovation and technology management students' knowledge about different innovation policy aspects that of improve the innovative performance of firms. The student successfully passing the course: • Has an overview of theoretical concepts and theories in the field of innovation policy making; • Is able to critically analyze innovation systems and policies; • Can make meaningful and scientifically based proposals for the development of innovation policy in a specific field; • Can analyze the innovation capacity and branch specifics of different companies and organizations and offer solutions for the development of the innovation capacity of a specific company and organization or branch; • Is able to expertly discuss the roles of the public and private sectors and the third sector and the appropriate policies to influence them in innovation processes; • Can defend his / her views with arguments. Õppeaine eesmärgiks on süvendada üliõpilaste teadmisi erinevatest innovatsioonipoliitika kujundamise aspektidest, mis mõjutavad ettevõtteid innovatiivsuse tõstmisel. Kursuse edukalt läbinu: • Omab ülevaadet teoreetilistest kontseptsioonidest ja teooriatest innovatsioonipoliitika kujundamise valdkonnas; • On suuteline kriitiliselt analüüsima innovatsioonisüsteeme ja -poliitikaid; • Suudab teha sisukaid ja teaduslikult põhjendatud ettepanekuid innovatsioonipoliitika kujundamiseks konkreetses valdkonnas; • Oskab analüüsida erinevate ettevõtete ja organisatsioonide innovatsioonivõimekust ja haruspetsiifikat ning pakkuda lahendusi konkreetse ettevõtte ja organisatsiooni või haru innovatsioonivõimekuse arendamiseks; • On võimeline asjatundlikult diskuteerima avaliku- ja erasektori ning kolmanda sektori rollide üle ja nende mõjutamiseks sobivate poliitikate üle innovatsiooniprotsessides; • Suudab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti. Internship (Praktika) - 3 EAP Anneli Lorenz (nooremlektor) The aim of the subject is to implement a practical project in an interdisciplinary team based on theoretical and practical knowledge related to economic policy and entrepreneurship. Successful graduate of the course: • Knows and is able to use the learned knowledge to write and implement a project idea (incl. for presentation); • Works in the project team based on teamwork agreements; • Implements the project and evaluates the progress of the project on the basis of the agreed action plan; • Analyzes and evaluates the implementation experience and one's own development needs based on the economic context and the set tasks. Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb majanduspoliitika ja ettevõtlusega seotud teoreetilistel ja praktilistel teadmistel. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh esitlemiseks); • töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest; • viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel; • analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist ning püstitatud ülesannetest lähtuvalt. III Economic Policy making in the Digital Age (Majanduspoliitika kujundamine digiajastul) 15 EAP Principles of module selection: the module is compulsory for all learners. Aim of the module: to provide a broad-based knowledge of the possibilities and limitations of technology application in the development and implementation of public sector economic policies. Learning outcomes: • Understands the effects of technological developments in public sector governance and economic policy-making; • Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of the public sector; • Has an overview of various challenges and risks of digital solutions; • Can estimate the cost of investment in digital technologies; • Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT, robotics, environment). Mooduli valiku põhimõtted: moodul on kohustuslik kõigile õppijatele Mooduli eesmärk: anda laiapõhjalised teadmised tehnoloogia rakendamise võimalustest ja piirangutest avaliku sektori majanduspoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Õpiväljundid: • Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate kujundamises; • Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades; • Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest; • Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust; • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond). eEstonia Masterclass (e-Eesti meistriklass) -3 EAP, PhD Kadri Ukrainski, MA Andres Kütt The aim of the course is to define e-government and give a throughrough description of Estonian case in this frame. The concepts reviewed are: e-government and macro-, micro- and picaeconomics (Bannister), general economic topics for e-government among which to choose the cases that are discussed with practitioners of the field: public goods and government failure (markets, non-rival public goods & motivation for provision, incentives and government failure); digital economics and e-government (reduced search, replication, transportation, tracking, verification costs); ICT and public sector efficiency (demand articulation, transaction costs and access); learning and information (information economics, organizational learning); micro-level service supply topics (incentives and crowding out). Successful graduate of the course: • Understands the interrelationships between technology and market failures, and, consequently, public intervention mechanisms; • Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of the public sector; • Has an overview of various challenges and risks of digital solutions; • Knows thoroughly the story of e-Estonia and is able to explain it as a spokesperson. Õppeaine eesmärgiks on E-riigi mõiste määratlemine ja Eesti juhtumi kirjeldus ja analüüs selles raamistikus. Käsitletavad mõisted on seotud e-riigi ning makro-, mikro- ja pikaökonoomikaga (Bannister), e-riigi üldiste majandusteemadega, mille hulgast valida erinevate praktikute kaasabil analüüsitavaid näited: avalikud hüved ja valitsuse ebaõnnestumine (turud, mitte-konkureerivad avalikud hüved ja pakkumise tagamine, stiimulid ja valitsuse ebaõnnestumine); digiökonoomika ja e-riik (vähenenud otsingu-, paljundus-, transpordi-, jälgimis- ja kontrollikulud); IKT ja avaliku sektori tõhusus (nõudluse liigendamine, tehingukulud ja juurdepääs teenustele); õppimine ja kommunikatsioon (infomajandus, organisatsiooniline õppimine); mikrotasandi teenuste pakkumise teemad (stiimulid ja väljatõrjumine). Kursuse edukalt läbinu: • Saab aru tehnoloogia ja turutõrgete omavahelistest seostest ning sellest tulenevalt riigi sekkumismehhanismidest; • Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades; • Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest; • Tunneb põhjalikult e-Eesti lugu ja suudab seda kõneisikuna selgitada. Digital Public Finance and Service Development (Digitaalne riigirahandus ja teenuste arendus) 3EAP Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Robert Krimmer Aim of the course is to introduce general principles and specific applications of service design in tax administration, education, health, social security and payments, financial services, civic engagement. It is desired to demonstrate radical and more diverse solutions and to discuss future possibilities with the help of practitioners. Successful graduate of the course: • Understands the effects of technological developments in the design of public services; • Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of the public sector; • Has an overview of various challenges and risks of digital solutions; • Can estimate the cost of investment in the creation of digital services. Õppeaine eesmärgiks on selgitada avalike digiteenuse kujundamise üldpõhimõtteid ja konkreetseid rakendusi (nt maksuhalduses, hariduses, tervishoius, sotsiaalkindlustuses ja maksetes, finantsteenustes, kodanikuosaluses). Soovitakse demonstreerida julgemaid ja eriilmelisemaid lahendusi ning diskuteerida tulevikuvõimaluste üle praktikute kaasabil. Kursuse edukalt läbinu: • Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori teenuste kujundamises; • Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades; • Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest; • Suudab hinnata digitaalsete teenuste loomise investeeringute maksumust. Big Data Analytics and Real-Time Economic Policymaking (Suurandmete analüüs ja majanduspoliitika kujundamine reaalajas) - 3EAP Prof Robert Krimmer, Prof. Kadri Ukrainski The aim of the course is to define big data and data industry, explain its structure, resources, value chain, services in different domains and sectors, but also business models in data industry and developing models of data industry. The course also reviews emerging regulation forms of data industry and connects real-time policymaking options and data industry. Successful graduate of the course: • Understands the implications of big data and the data industry on public sector governance and economic policy making; • Can see the possibilities of applying big data analysis to solve complex problems in specific areas of the public sector; • Has an overview of the various challenges and risks associated with the use of big data; • Can evaluate the volumes and developments of the data industry and find cooperation partners; • Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT, robotics, environment) Õppeaine eesmärgiks on selgeks teha suurandmete ja andmetööstuse mõiste, struktuur, ressursid, väärtusahel, teenused erinevates valdkondades ja sektorites ning selgitada ärimudeleid andmetööstuses, samuti kaasaegseid arenevad andmetööstuse mudelid, tekkivaid regulatsioonivorme andmetööstuses, ning siduda reaalajas poliitika kujundamine andmetööstuse võimalustega. Kursuse edukalt läbinu: • Saab aru suurandmete ja andmetööstuse mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate kujundamises; • Oskab näha suurandmete analüüsi rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades; • Omab ülevaadet erinevatest suurandmete kasutamisega seotud väljakutsetest ja riskidest; • Suudab hinnata andmetööstuse mahtusid ja arenguid ning leida koostööpartnereid; • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond). International Digital Regulation, Data Protection and Competition Policy (Rahvusvaheline digireguleerimine, andmekaitse ja konkurentsipoliitika) -3EAP, Prof. Jüri Sepp, Erkki Leego, IT õiguse õppekava õppejõud, külalisprof. Siim Kallas’e videoloengud EL konkurentsipoliitika juhtumitest. The aim of the course is to explain the market power and welfare in the digital fields (including market definition and assessment of market power). The course also teaches to identify and evaluate the collusion, horizontal agreements and mergers; vertical mergers and restraints; predation, monopolization and other abusive practices in digital fields. It offers the students the policy toolkit based on game theory and imperfect competition models. Successful graduate of the course: • Understands the effects of technological developments on market power and the resulting regulation of market failures; • Can see different ways of measuring market power in digital technology areas; • Has an overview of different digital regulation options; • Gets a practical set of tools for shaping the economic content of future regulations. Õppeaine eesmärgiks on digivaldkondades turujõu ja heaolu käsitluse selgitamine (sh turu määratlemine ja turujõu hindamine); samuti kokkumängu, horisontaalsete kokkulepete ja ühinemiste; vertikaalse integratsiooni ja piirangute käsitlemine; reeturliku käitumise (nt hinnakujundus), monopoliseerimine ja muu kuritarvitamise tuvastamine ja reguleerimine digimajanduses. Samuti antakse kursusel tudengitele digipoliitika tööriistakomplekt kasutades mänguteooriat ja ebatäiusliku turukonkurentsi mudeleid. Kursuse edukalt läbinu: • Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest turujõule ning sellest tulenevate konkurentsitõrgete reguleerimisele; • Oskab näha tehnoloogiavaldkondades erinevaid turujõu mõõtmisvõimalusi; • Omab ülevaadet erinevatest digivaldkondade reguleerimise võimalustest; • Saab praktilise tööriistakomplekti tuleviku regulatsioonide majandusliku sisu kujundamiseks. Economics of Cyber Security and Defense (Küberturvalisuse ja -kaitse ökonoomika) -3EAP, PhD Tõnis Eerme, Erkki Leego Aim: The course aims at scoping the markets of cyber security and privacy, but also markets for defense. It studies the incentives and decision-making in cyber-security, privacy and defense; proactive and reactive investments; costs and benefits and cyber security and defense metrics. The course reviews market failures (information asymmetries, network externalities, public goods, natural monopoly) and economic policy instruments to remedy these failures. Successful graduate of the course: • Understands market failures in the field of cyber security and privacy and cyber defense and the development of corresponding economic policies; • Can identify the factors and incentives influencing the investments of individuals and organizations in the cyber field; • Has an overview of various cyber security challenges and risks; • Can estimate the cost of cyber security and privacy, and cyber defense investments; • Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (IT, robotics, military, environment). Õppeaine eesmärgiks on selgitada küberturvalisuse ja privaatsuse turgude toimimist ning küberkaitse turu eripärasid. Uuritakse lähemalt stiimuleid ja otsuste tegemise küberturvalisuse, privaatsuse ja kaitse valdkonnas (nt ennetavad ja reageerivad investeeringud; kulud ja tulud; küberjulgeoleku ja kaitse mõõdikuid). Samuti käsitletakse turutõrkeid (informatsiooni asümmeetriad, võrgustumise välismõjud, avalikud hüved, loomulik monopol) ja majanduspoliitilisi vahendeid turutõrgete leevendamiseks. Kursuse edukalt läbinu: • Saab aru küberturvalisuse ja privaatsuse ning küberkaitse valdkonna turutõrgetest ja vastava majanduspoliitikate kujundamisest; • Oskab näha indiviidide ja organisatsioonide investeeringuid mõjutavaid tegureid ja stiimuleid kübervaldkonnas; • Omab ülevaadet erinevatest küberturvalisuse väljakutsetest ja riskidest; • Suudab hinnata küberturvalisuse ja privaatsuse ning küberkaitse investeeringute maksumust; • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (IT, robootika, militaar, keskkond). IV Master Exam (Magistrieksam) 15 EAP The aim of the module is to consolidate the knowledge acquired during the curriculum. Learning outcomes of the module: • Has consolidated knowledge and skills in economic policy-making in a changing and digitalizing world; • Can assess the effects of economic policies in the broadest sense; • Can use professional terms correctly and explain current problems in the field and be a spokesperson when offering solutions; • Can interpret economic analysis reports and see the links between different economic policy- making measures. Mooduli eesmärgiks on kinnistada õpekava läbimisel omandatud teadmised Mooduli õpiväljundid: • On kinnistanud teadmised ja oskused majanduspoliitikate kujundamisest muutuvas ja digitaliseeruvas maailmas; • Oskab hinnata majanduspoliitikate mõjusid kõige laiemas tähenduses; • Oskab kasutada korrektselt erialaseid termineid ning selgitama valdkonna aktuaalseid probleeme ning olema kõneisikuks lahenduste pakkumisel; • Oskab tõlgendada majandusanalüüsi raporteid ning näha seoseid erinevate majanduspoliitikate kujundamise meetmete vahel Kommentaar majandusteaduse õppekava üldise raskusastme kohta: Kui bakalaureuseõppes kasutatakse majandusmudelites lineaarseid võrrandeid (nõudlus-, pakkumis- jm funktsioonide selgitamiseks), siis selles kavas kasutatakse mudelites funktsioonide üldkujusid, kuid teoreeme üldjuhul ei tõestata. Siiski kasutatakse läbivalt mudelite graafilist esitlust ja andmete visualiseerimist. Kui pakutud kirjandusallikates ei ole harjutusi ja ülesandeid, siis lisatakse need juurde avaliku sektori ökonoomika ja institutsiooniökonoomika õpikutest, valdavalt on põhiteemadena olemas (puudutab nt digivaldkonna teemasid, kus veel majandusõpikuid ei ole). 4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - puudub 5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms) Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeaineid on võimalik pakkuda ka täiendkoolitustena ning läbi on mõeldud mikrokraadide pakkumise võimalus olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis. Prognoositav õppeaeg 3 semestrit III RESSURSID 1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua. Õppekavasse kuuluvate ainete õpetamisega on seotud järgmised majandusteaduskonna õppejõud: prof Kadri Ukrainski; prof Urmas Varblane, prof Raul Eamets; prof Maaja Vadi, prof Kulno Türk, prof Anneli Kaasa, prof Priit Vahter, külalisprof Jüri Sepp, külalisprof Ott Pärna. Õppeainetesse kaastakse praktikuid ettevõtlusest ja avalikust sektorist ning tuua tagasi Eestisse kaks hetkel post-doc positsioonil töötavat noort õppejõudu välismaalt. 2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid, õppematerjalid vms) Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT taristuga) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on olemas valmisolek hübriidõppeks, sh IKT vahendid ning online õppematerjalidega varustatus. 3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms) Õppeteenustasud. Õppekaval märkimisväärset lisarahastust vaja ei ole, kuna õpetatakse koos tegevustoetuse üliõpilastega. Õppeteenustasud peaks õppekava parandama 2-aastase õppekava (Kaasaegne majanduse) ühe spetsialiseerumise tasuvust (MJ-l on kogemus, et avaliku sektori huviliste grupp võib jääde väikeseks ja seetõttu on 1-aastase tasulise õppe pakkumine just selles valdkonnas väga oluline). 4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) - 10 Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI EI, need on tasulised kohad. Lisakommentaarid: 1 Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk. Aili Petti Teema: FW: Teie tagasiside ja toetuskiri uudsetele magistriprogrammidele Tartu Ülikooli Delta keskuses Manused: Kaasaegne majandus magistriõpe_oppekava_avamise_eeltaotlus .pdf; Kaasaegne turundus magistriõpe_1 aastane kava_eeeltaotlus.pdf; Kaasaegne finantsjuhtimine magistriõpe_1aastane_avamise_eeltaotlus.pdf; Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamisel magistriõpe_1aastane kava_eeltaotlus.pdf; Toetuskiri magistrikavaldele näidis.docx; Toetuskiri magistrikavaldele.docx From: Kadri Ukrainski <[email protected]> Sent: Friday, May 14, 2021 9:33 AM To: Marika Priske <[email protected]> Subject: Teie tagasiside ja toetuskiri uudsetele magistriprogrammidele Tartu Ülikooli Delta keskuses Hea Marika Priske! Kirjutame teile Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast, et küsida Sotsiaalministeeriumi kui strateegilise partneri tagasisidet ja toetust loodavale modulaarsele, uue ajastu magistriprogrammile “Kaasaegne majandus” (ingl. k. Contemporary Economy) ja seotud 1-aastastele programmidele (täpsem selgitus järgneb allpool). Programmide loomise eesmärk on vähendada eraldiseisvate magistriprogrammide arv teaduskonnas, suurendades samal ajal õppeprogrammide paindlikkust, täiendõppe võimalusi ja tööturu tulevikule vastavust. Teaduskonnas on lisaks loodavatele programmidele veel kolm inglisekeelset magistriprogrammi kvantitatiivse majandusteaduse, innovatsiooni ja tehnoloogiajuhtimise ning Aasia majanduse ja poliitika teemadel ning eestikeelne Strateegilise juhtimise magistriprogramm. Uue kavaga loodav tervikkomplekt peaks meie arvates pakkuma Eesti kõrghariduses piisavalt laia spektrit majandusteadmisi. Eesti tänane majandus vajab ettevõtjaid, juhte ja spetsialiste, kellel on olemas laiapõhjalised teadmised globaalsetest arengutrendidest, rahvusvahelistest turgudest, majandusest ja ettevõtlusest ning seotud poliitikate kujundamisest. Muutused töö ja töötamise olemuses, organisatsiooni- ja tegevusvormides (sh virtuaalne juhtimine) seavad omakorda väljakutse nii tänastele kui ka tulevastele tipp- kui keskastme juhtidele erinevates sektorites. Samal ajal on veelgi süvenenud töötajate vajadus omada tipptasemel teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas. Lisaks eeldavad kaasaegsed trendid nagu üleilmastumine, tehnoloogia areng ja sellega seotud väljakutsed ning ettevõtete, teenuste ja protsesside digitaliseerimine pidevat enesetäiendamist ja elukestvat õpet nii ettevõtjatelt, juhtidelt kui ka tippspetsialistidelt. Uue magistrikava fookuses on majandusteadus muutuvas maailmas ja ettevõtluses kõige laiemas tähenduses. Uus magistriprogramm suurendab magistrantuuri läbimise paindlikkust nii õppe sihtgruppide kui ka personaalse õpiradade kujundamise mõttes. Nii koosneb uus magistrikava osaliselt mikrokraadidest ehk magistriõppe valikmoodulitest, mida on võimalik läbida nii kaheaastase tervikprogrammi raames, üheaastase magistrantuurina (programmis sisalduvad kolm erialamoodulit on ka eraldiseisvad 1-aastased magistriprogrammid) kui ka 12-24 EAP mikrokraadidena, näiteks töökõrvase täiendõppe vormis. Tulenevalt kõrghariduse korralduse eripäradest peame paindliku õppe pakkumiseks avama kokku neli uut programmi, täpsemalt: 2-aastase programmi (Kaasaegne majandus) ja kolm 1-aastast (Kaasaegne turundus, Kaasaegne finatsjuhtimine ning Entrepreneurship in Economic Policymaking). Viimased kattuvad 2-aastase programmi spetsialiseerumistega, kuid neile on võimalik ka eraldi sisse astuda kui teatud eeltingimused on täidetud või võtta programme osade ehk nn mikrokraadide kaupa. Õppija saab kombineerida just enese jaoks kõige sobivamad mikrokraadid, läbida õpet eri aegadel ning omandada seeläbi Tartu Ülikooli magistrikraad. Taoline õpe peab silmas iga õppija täiendõppe ja arenguvajadusi. Loodava programmi ühe nurgakivina soovime kokku tuua väga erineva taustaga üliõpilasi, tuues õpiprotsessi lisaväärtust nendevahelise sotsiaalse ja kogemusliku läbikäimise kaudu. 1 Kaasaegse majanduse magistriprogramm koosneb järgmistest moodulitest: 1. Üldainete moodul (24 EAP), mis käsitleb tulevikutrende tehnoloogias ja majanduses, selgitab juhtidele majandusteooria ja nende rakendusvõimaluste põhitõdesid; toetab ettevõtlusprojektide agatamist ning annab teadmisi organisatsiooni ja strateegia kavandamisest ning uutele turgudele sisenemisest. 2. Erialamoodulid (45 EAP) a. Suure organisatsioon ”spetsialistist juhiks” moodul, rahanduse ja arvestuse fookusega (45 EAP) b. Ettevõtja ja turundusagentuuri moodul, fookusega kaasaegsel turundusel ja praktilistel turundustehnikatel erinevates kanalites ning meediumites (45 EAP) c. Avaliku sektori ja esindusorganisatsiooni moodul, fookusega ettevõtlikul majanduspoliitika kujundamisel (inglisekeelne, 45 EAP) 1. Valikained (sh välismoodul 15 EAP) 2. Vabaained (6 EAP) 3. Magistritöö või magistrieksami moodul (30 EAP) Õppetöö toimub sessioonõppena paralleelselt füüsilisel kujul Tartu Ülikooli Delta keskuses ja hübriidõppe vormis online platvormil. Delta keskus on üks põhjala regiooni moodsamaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte keskuseid. See on avatud kogukond, mis toob kokku üliõpilased, teadlased ja innovaatorid majanduse, juhtimise, ettevõtluse, arvutiteaduse, robootika, tehnoloogia, matemaatika ja statistika alal. Delta keskkond soodustab erinevate teadussuundade koostöös uudsete lahenduste leidmist majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks. Meie avatav Kaasaegse majanduse magistrikava on samuti kantud interdistsiplinaarse õppe ja probleemipõhise käsitluse ideest, võimaldades ning soodustades õppijate ettevõtlusprojekte ja lõputöid, mis toovad kokku erinevad teadussuundade ning elualade inimesed. Olen tänulik, kui leiate mahti anda tagasisidet avatava(te)le magistriprogrammi(de)le ning samuti palun uute programmide käivitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi nimele Teie kui ühe strateegilise partneri esindaja mittesiduvat toetuskirja e-maili teel: [email protected]. Magistriprogrammide kavandid on lisatud failidena e- kirjale, esitame need HTM-ile 28. mail, samuti on lisatud toetuskirja näidis. Lugupidamisega, Kadri Ukrainski Teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Majandusteaduskonna juhataja Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja Tartu Ülikool Narva mnt 18-4107 Tartu 51009 +372 529 3797 [email protected] skype: kadri.ukrainski 2 ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1 Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne finantsjuhtimine (Contemporary Finance) Õppeaste: magistriõpe, 60 EAP, sessioonõpe, osakoormus Õppekeel: eesti Õppetöö asukoht: Tartu, e-õpe Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): - Valdkon(na)d: sotsiaalteaduste valdkond Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kertu Lääts Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eur semester (arvestusega 1 EAP= 100 eurot) I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS 1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja) Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond): Õppekava suunitlus on läbi spetsialiseerumise valmistada ette rahanduse ja arvestuse valdkonna spetsialiste, kellel on sügavamad teadmised ja oskused valitud valdkonnas tegutsemiseks. Õppekava läbinud üliõpilasel on võime saada aru valdkonna spetsiifikast ning kaasaegsetest väljakutsetest, omavad rahanduse ja arvestuse valdkonna tagapõhja probleemide lahendamiseks eelkõige ettevõtte tasandil. Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne): Tööturu analüüs paigutab õppekava lõpetajad ennekõike erasektori spetsialistina rahanduse ja arvestuse valdkonna erasektori (tipp)spetsialistina finantsjuhi, pearaamatupidaja, eelarvespetsialisti, finantsanalüütiku, controlleri ja finantskontsultandi ametikohtadel. Lisaks pakub spetsialiseerumine võimaluse töötada juhi positsioonil või (tipp)spetsialistina kohaliku omavalitsuse, riigi või avaliku sektori organisatsiooni tasandil. Tööandjate hinnangul vajab kõrgkoolilõpetajate riskijuhtimise teadmiste ja - oskuste tase tõstmist ning samuti saavad üha tähtsamaks teadmised finantsturgude toimimisest, finantsinstitutsiooni tegevusega kaasnevatest riskidest (OSKA finantsvaldkonna raport https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/OSKA_Finantsraport_veebi-2.pdf). OSKA finantsvaldkonna raportile vastavalt on arendamist vajavate spetsiifiliste oskuste trendidena välja toodud muuhulgas tugevad põhiteadmised finantsettevõtete ja -turgude toimimisest; finantsmodelleerimisest, et koostada eesmärgist lähtuvaid finantsaruandeid ja prognoose; majandusteadmised mikro ja makroökonoomikast, et mõista majanduse toimemehhanisme. Nimetatud trendid ühtivad otseselt kavandatavate rahanduse ja arvestuse eriala moodulites õpetatavate ainete eesmärkidega. Samuti suureneb kiirelt muutuvast keskkonnast tulenevalt arvestusala spetsialistide töö keerukus ja olulisus juhtimisotsuste kujundamiseks vajaliku info tootja ja tõlgendajana nii eraettevõtetes kui avalikus sektoris kasvab vajadus analüütilise suunitlusega magistriastmel spetsialistide järele (https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2016/04/Arvestusala-VEEB.pdf). Seega võimaldab kavandatav õppekava pakkuda tööturu vajadustele vastava sisuga rahanduse ja arvestusala õpet. Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma: 1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal; 2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad omandada süvendatud teadmisi valitud erialal; 3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad erialaga seotud valdkonnas ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi valitud erialal. Eeldatav töökogemus vähemalt 5 aastat. 2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad Tartu Ülikoolis ja teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee): Ülikool Õppekava nimetus Omistatav kraad Estonian Business 1-aastane Ärijuhtimise Ärijuhtimise magistrikraad, MBA School magistriprogramm ingliskeelne kava Tallinna 2-aastane magistriprogramm Sotsiaalteaduse magister (ärirahandus), Tehnikaülikool Ärirahandus ja majandusarvestus sotsiaalteaduse magister (majandusarvestus), (Finance and Accounting) sotsiaalteaduse magister (audiitortegevus) Eesti Maaülikool 2-aastane magistriprogramm Sotsiaalteaduse magister Majandusarvestus ja Master of Arts in Social Sciences (MA) finantsjuhtimine (Accounting and Financial Management) 3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest • EBSi 1-aastane Ärijuhtimise magistriprogramm: kava väljundid erinevad ja ei kattu kavandatava õppekava väljunditega. • Tallinna Tehnikaülikooli Ärirahandus ja majandusarvestus (Finance and Accounting): ärirahandusele ja majandusarvestusele suunatud 2-aastane õppekava; mille õpiväljundid on kavandatava õppekavaga osaliselt kattuvad. • Eesti Maaülikooli Majandusarvestus ja finantsjuhtimine (Accounting and Financial Management): kitsas spetsialiseerumine majandusarvestuse ja finantsjuhtimise valdkonnale, mille fookus on valmistada lõpetajaid ette tööks maamajanduslikes ja bioloogiliste varade kasutamisega tegelevates äriühingutes; õpiväljundid kattuvad osaliselt kavandatava õppekavaga. 4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Ei 5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab õppetöösse) Koostööpartneritena nähakse nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR; Riigi Tugiteenuste Keskuse majandustarkvara arenduse osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus; EV Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Merit Tarkvara, Finnairi äriteenuste kontor Tartus; Swedpank, LHV pank. Koostööpartnerid on samuti TÜ-s õigusteaduskond, Delta maja üksused ja Ettevõtlusmaja rentnikud. II ÕPPEKAVA 1. Õppekava eesmärk Õppekava eesmärk on süvendada erialaseid teadmisi ja oskusi finantsjuhtimises ning majandusarvestuses arendades erialapädevusi töötamiseks spetsialisti või juhina era- või avalikus sektoris. 2. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinud üliõpilane: • Omandab laiapõhjalised teadmised ettevõtte rahanduse teooriatest, põhikontseptsioonidest, ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest, maksukorralduse põhimõtetest, alustava ettevõtte rahastamisest ja finantsplaneerimisest. • Omandab oskused ettevõtte finantsarvestuse korraldamiseks ja finantsaruannete koostamiseks, finantsandmete analüüsiks ja visualiseerimiseks ning meeskonnatööks. • Omandab süsteemse ülevaate auditi läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest, ressursikasutuse juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni aruandlus- ja planeerimissüsteemi arendamise kaasaegsetest võimalustest. • Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks, lihtsamate finantsmudelite rakenduseks finantsotsuste langetamisel ning ühe- ja mitmemõõtmeliste finantsmudelite kasutuseks. • Omandab süsteemse ülevaate finantsturgude toimimisest, finantsinstrumentidest, ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimisest ning tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest meetoditest. 3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms) Õppekava koosneb kolmest erialamoodulist, millest üks on valikmoodul ja magistrieksami moodulist. I Rahanduse ja arvestus eriala moodulid (45 EAP) 1. 1. Rahanduse spetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP) Mooduli õpiväljundid Mooduli läbinu: • Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi ettevõtte rahanduse teooriatest ja põhikontseptsioonides; • Oskab rakendada rahandusteoreetilisi mudeleid ja investeeringute analüüsi mudeleid praktiliste situatsioonide analüüsil ja lahenduste pakkumisel; • Omab ülevaadet ettevõtte rahanduse protsessist, investeerimise võimalustest, maksukorralduse põhimõtetest, investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest; • Suudab koostada finantsplaane ja lihtsamaid rahastustaotlusi võttes arvesse välisrahastuseamise ja EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavaid peamisi nõudeid. Ettevõtte rahandus (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (nooremlektor) Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte rahanduse traditsioonilistest ja kaasaegsetest teoreetilistest kontseptsioonidest ja meetoditest ning nende rakendamise võimalustest ja tavadest praktikas. Kursuse raames keskendutakse ettevõtte investeerimis-, finantseerimis- ja käibekapitali juhtimise alastele otsustele. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaadet ettevõtte rahanduse põhikontseptsioonidest, • on omandanud erialase terminoloogia, ja teadmised erinevatest rahandusteooriatest ja mudelitest; • on omandanud mõningase kogemuse rahandusteoreetiliste mudelite kasutamiseks praktilistes situatsioonides (nt oskab teostada finantskavandamist ja -analüüsi ettevõttes, hinnata ettevõtte kapitali hinda, hinnata investeerimisprojektide tasuvust, hinnata ettevõtte tegevusedukust jms); • On parandanud oma oskusi tabelarvutusprogrammi kasutamisel finantssituatsioonide lahendamiseks; • On täiendanud oma esitlusoskust ja rühmatöö kogemust. Investeeringute analüüs (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (nooremlektor), praktikud Aine eesmärgiks on käsitleda erinevat liiki investeeringute (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jm) iseärasusi ning investeerimisotsuste langetamisel kasutatavaid meetodeid. Kursuse edukalt läbinu: • on omandanud erialase terminoloogia ja teadmised erinevate teooriate, mudelite ja meetodite kohta, mis leiavad kasutamist investeeringute analüüsimisel ja otsuste langetamisel: • omab ülevaadet erinevatest investeerimisvõimalustest; • on omandanud oskuse rakendada investeeringute analüüsis kasutatavat metoodikat praktilistes situatsioonides; • oskab arvutada erinevate väärtpaberite riskinäitajaid ja neid interpreteerida, oskab koostada väärtpaberiportfelli tuginedes Markowitzi portfelliteoorias formuleeritud kriteeriumitele, • oskab rakendada lihtsamat laadi tehnilist ja fundamentaalset analüüsi väärtpaberiportfelli juhtimisel; • on omandanud tabelarvutusprogrammi MS Excel kasutamiskogemuse peamiste väärtpaberianalüüsi alaste arvutuste teostamisel; • On täiendanud oma esitlusoskust ja rühmatöö kogemust. Alustava ettevõtte rahastamine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), praktikud Aine eesmärgiks on anda ülevaade alustava ettevõtte rahastamise protsessist ning kasutatavatest rahastamisinstrumentidest. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaadet alustava ettevõtte rahastamiseks kasutatavatest erinevatest finantseerimisallikatest, nende eelistest ja puudustest; • on kursis rahastamisprotsessi erinevate etappide ning nende raames sõlmitavate lepingute olemuse ja sisuga (investeerimisleping, aktsionäridevaheline leping jt). • on võimeline iseseisvalt koostama lihtsamaid projekte/rahastustaotlusi ja sellega kaasnevat dokumentatsiooni; orienteerub välisrahastamise ja struktuuritoetuste terminoloogias; • teab EL ühtekuuluvuspoliitika peamisi põhimõtteid ning on võimeline projektide koostamisel neid arvestama; • omab arusaama EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavatest peamistest nõudmistest Maksuõigus (3 EAP) (õigusteaduskonnalt sisseostetav aine) Aine eesmärgiks on anda terviklik ülevaade maksuõigusest. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaadet riigi rahandust ja eelarvet reguleerivatest õigusaktidest; • tunneb põhjalikult Eesti maksuõiguse teooriat ja praktikat; on kursis maksukorralduse põhimõtete ja põhimõistetega, • on tuttav tähtsamate maksuõiguse arengut mõjutanud kohtulahenditega ning Euroopa Liidu õiguse mõjudega maksuõiguse arengule; • tunneb erinevate maksude toimimise erisusi ning maksuõiguse kokkupuutepunkte teiste õigusharudega. 1.2. Majandusarvestuse spetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP) Mooduli õpiväljundid Mooduli läbinu: • On teadlik finantsarvestuse ja aruandluse uuematest suundumustest ning harmoniseerimise põhimõtetest; • Oskab võrrelda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid finantsaruannetele ning seostada neid finantsjuhtimisega era- ja avaliku sektoris; • Oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele ning visualiseerida finantsandmete analüüsi tulemusi; • Omab süsteemset ülevaadet auditi läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest, • Omab süsteemset ülevaadet ressursikasutuse juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni kulude juhtimise kaasaegsetest võimalustest; • Saab aru meeskonnas töötamise põhimõtetest ning oskab analüüsida ennast ja enesearenguvajadusi nii eriala kui ka meeskonnatöö kontekstis. Finantsarvestuse ja aruandluse süvakursus (6 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja) Aine eesmärgiks on süvendada teadmisi finantsarvestuse ja aruandluse tulevikusuundumustest, rahvusvahelist eripära ning arvestuse reguleerimise nõuetest era- ja avalikus sektoris. Kursuse edukalt läbinu: • teab finantsarvestuse rahvusvahelist eripära ja aruandluse uuemaid suundumusi; • tunneb finantsarvestuse ja aruandluse standardiseerimise ja harmoniseerimise põhimõtteid ning reguleerimise nõudeid Euroopa Liidus; • oskab eristada ja võrrelda erinevaid arvestusmeetodeid vara ja kohustuste hindamisel ettevõttes, kontsernis ja riigiraamatupidamiskohuslasel; • oskab määratleda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid aruannetele ning seostada käsitletavaid finantsarvestuse probleeme finantsjuhtimisega. Ettevõtte finantsandmete analüüs ja visualiseerimine (3 EAP) Kertu Lääts (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor) Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte finantsandmete hindamise põhimõtetest ja analüüsi meetoditest, ettevõtte finantsaruannete kaasaegsetest trendidest ja finantsandmete visualiseerimise põhimõtetest. Kursuse edukalt läbinu: • teab ettevõtte finantsandmete hindamise põhimõtteid ja analüüsi meetodeid; • teab sise- ja välis aruannete eesmärke nende analüüsi võimalusi ja piiranguid; • oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele; • oskab kasutada ettevõtte finantsandmete visualiseerimise vahendeid. Audit ettevõtte juhtimises (3 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja), praktikud Aine eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade peamistest auditi liikidest, sise-, välis- ja IT-auditi rollist ettevõtte juhtimises ning nende läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest. Kursuse edukalt läbinu: • teab sise-, välis- ja IT auditi eesmärke ja protsesse; • tunneb audiitortegevust reguleerivaid õigusakte, põhimõtteid ja protseduure; • oskab kriitiliselt lugeda ettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, audiitori aruannet, määratleda olulisi riske ja tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades; • on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist. Äriprotsesside ja ressursikasutuse juhtimine (6 EAP) Toomas Saarsen, Ülle Pärl (kaasprofessor), Kertu Lääts (kaasprofessor) Aine eesmärgiks on käsitleda kaasaegseid ettevõtte kulude juhtimise meetodeid ning vahendeid keskendudes äriprotsesside ja ressursside mõõtmise ning juhtimise põhimõtetele. Kursuse edukalt läbinu: • oskab määratleda erinevate detailsusastmega äriprotsesse, kasutades kaasaegseid andmete kogumise ja modelleerimise tehnikaid; • oskab analüüsida kulude kujunemist ja mõjureid ettevõtte väärtusahelas; • teab peamiste kaasaegsete kulude juhtimise meetodite võimalusi, eeldusi ja piiranguid. Praktika (3 EAP) Anneli Lorenz (nooremlektor) Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb turunduse, finantsi ja majanduspoliitika teoreetilistel ja praktilistel teadmistel. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh esitlemiseks); • töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest; • viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel; • analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist ning püstitatud ülesannetest lähtuvalt. 1.3. Finantsjuhtimise tippspetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP) Õpiväljundid Mooduli läbinu: • Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks ja juhtimiseks; • Omab süsteemset ülevaadet finantsturgude toimimisest ja finantsinstrumentidest; • Omab süsteemse ülevaate ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimise meetoditest ja võimalustest; • On võimeline rakendama lihtsamate finantsmudeleid finantsotsuste langetamisel; • Oskab kasutada ühe- ja mitmemõõtmelisi finantsmudeleid praktiliste probleemide lahendamisel; • Oskab rakendada kaasaegseid meetodeid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel ja juhtimisel. Ettevõtte väärtuse juhtimine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor) Aine annab ülevaate ettevõtte väärtuse ja väärtusloome hindamisel ja juhtimisel kasutatavatest lähenemistest. Kursuse edukalt läbinu: o omab ülevaadet erialasest terminoloogiast ja väärtuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest lähenemistest; o oskab analüüsida ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisotsuseid; o omandanud teoreetilised teadmised ettevõtte väärtuse hindamisest ja väärtuse suurendamisest läbi ettevõtte reorganiseerimise. Finantstuletisinstrumendid (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor) Aine annab ülevaate erinevatest põhilistest finantstuletisinstrumentidest (forwardid, futuurid, swapid, optsioonid) ja nende kasutusalast finantsriskide maandamisel. Kursuse edukalt läbinu: • teab peamiste tuletisinstrumentide (forwardid, futuurid, optsioonid ja swapid) olemust ja erisusi; • mõistab finantsriskide maandamise motiive, erinevate tuletisinstrumentide kasutamise seost erinevate finantsriskide (aktsiarisk, intressirisk, valuutarisk, kauba hinna risk, krediidirisk, likviidsusrisk) maandamisel; • oskab hinnata tuletisinstrumentide väärtust ja teab väärtuse kujunemise aluseid. Riskide juhtimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Janek Uiboupin (praktik, doktorikraad) Aine annab ülevaate ettevõtte riskijuhtimise protsessist koos riskide tuvastamise, hindamise ja haldamisega. Peatähelepanu on finantsriskide hindamisel ja juhtimisel. Kursuse edukalt läbinu: • teab riskijuhtimise eesmärke, protsessi ja põhimõtteid; • teab erinevaid riskijuhtimise meetodeid ja finantsriskide juhtimise võimalusi ja töövahendeid; • mõistab riskijuhtimise ja protsesside kaardistamise erisusi lähtudes organisatsiooni eripärast; • on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja oskab anda põhjendatud hinnanguid riskijuhtimist puudutavates küsimustes. Finantsmodelleerimine (3 EAP) Mark Kantšukov (nooremlektor), Priit Sander (kaasprofessor) Aine annab ülevaade MS Exceli baasvõimalustest finantsmudelite koostamisel ning - situatsioonide lahendamisel lähtuvalt ettevõtte rahanduse probleemistikust. Kursuse edukalt läbinu: • omab ettekujutust MS Exceli rakendusvõimalustest ettevõtte rahanduse põhise modelleerimise valdkonnas; • tunneb MS Exceli tähtsamaid finantsfunktsioone ning nende rakendusjuhtumeid; • oskab koostada lihtsamaid finantsmudeleid ning lahendada tüüpilisi rahandusprobleeme, mis seonduvad ettevõtte finantsplaneerimisega, investeerimisprojekti tasuvuse ja riski hindamisega, finantseerimisallika kulukuse määra hindamisega ning ressursside optimeerimisega. Finantsökonomeetria (3 EAP) Mustafa Hakan Eratalay (lektor) Aine annab ülevaate GARCH mudelitest ja stohhastilise volatiilsuse (SV) mudelitest ning nende hindamistest. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ühemõõtmelisi ja mitmemõõtmelisi volatiilsuse mudeleid; • oskab hinnata ja ennustada volatiilsusi, kaasvolatiilsusi ja korrelatsioone aegridade vahel • kuidas kirjutada programmi Matlabis volatiilsuse mudelite hindamiseks ja volatiilsuse ennustamiseks. Tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP) Toomas Haldma (professor), praktikud Aine käsitleb tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise metodoloogilisi ning metoodilisi aluseid ettevõtte controllingusüsteemi raames. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ettevõtte andmepõhiste tulemuste, mõõtmise ja tulemuslikkuse juhtimise metoodilisi aluseid; • teab controllingu eesmärke, ülesanded ja seoseid ettevõtte infosüsteemidega; • oskab eristada operatiivse ja strateegilise controllingu eesmärke ja meetodeid; • oskab analüüsida seoseid ettevõtte finantsiliste ja mittefinantsiliste näitajate vahel. II Magistrieksami moodul: 15 EAP Mooduli läbinud üliõpilane rakendab juhtimis- ja digikommunikatsiooni pädevusi analüütiliselt kõrgel tasemel, reflekteerib professionaalselt oma tegevust, tõendab oma ettevalmistust tööks rahanduse-, arvestuse spetsialistina või finantsjuhina ettevõtetes ja organisatsioonides ning rakendab finantsvaldkonna põhimõtteid. 4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - ei 5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms) Õppetöö on kavandatud moodulõppena ja see on integreeritud 2-aastase magistriõppe kavaga Kaasaegne majandus. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis. Õppekava läbimise aeg 3 semestrit III RESSURSID 1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua. Priit Sander (doktorikraad), Ulvi Sloog (vandeaudiitor, FCCA), Maire Nurmet (doktorikraad); Toomas Haldma (doktorikraad), Kertu Lääts (doktorikraad), Mark Kantsukov, Toomas Saarsen (doktorikraad), Ülle Pärl (doktorikraad), Janek Uiboupin (doktorikraad). Täiendavalt kavandatakse kaasata ainetesse eriala praktikuid. 2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid, õppematerjalid vms) Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT taristuga) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on olemas valmisolek hübriidõppeks, sh IKT vahendite ning online õppematerjalidega varustatus. 3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms) Õppekava rahastatakse õppeteenustasudest (1 EAP hind õppijale ligikaudu 100 eurot, st semestrirasu 2000 eurot). Hinnanguliselt läbib osaajaga õppija semestris 20 EAP. 4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) - 10 Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI - Luuakse uued tasulised õppekohad Lisakommentaarid: 1 Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk. ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1 Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne turundus (Contemporary Marketing) 60 EAP Õppeaste: Magister (1-aastane), osakoormus, sessioonõpe Õppekeel: Eesti Õppetöö asukoht: Tartu Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): Valdkon(na)d: Sotsiaalteadused Õppekava haldaja(d): MJ majandusteaduskond Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kristian Pentus Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eurot semester (arvestuslik õppeaeg 3 semestrit; 1 EAP=100 eurot) I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS 1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja) Sihtrühma analüüs: Õppekava läbinu on ette valmistatud juhtima turunduse protsesse ettevõttes ning töötama turundusspetsialistina suunamaks ja kujundamaks Eesti tuleviku turundusmaastiku. Lisaks tarbijakäitumise mõistmisele pannakse kaval rõhku ka tarbijakäitumise mõõtmisele ja mõtestamisele turundustegevuste planeerimisel ja tootearenduses. Tööturu analüüs: OSKA raport toob välja, et Eestis töötab audiovisuaalvaldkonnas, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti alal ning trükitööstuses kokku umbes 14 000 inimest (enam kui 2% Eesti töötajatest) ning turunduse valdkonnas on oodata kuni 10%list hõive kasvu aastaks 2026. (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_-kultuur-ja- loometegevus_-2.pdf) OSKA raport toob esile, et turunduse valdkonna õppijate ja lõpetajate arv magistriõppe tasandil on olnud aastaid langustrendis ning kutsehariduses seevastu tõuseb turundust õppijate arv. Trend viitab sellele, et ettevõtetes rakendust leidvad turundusspetsialistid omavad tehnilist ettevalmistust, kuid tagasihoidlikuks võib jääda turunduse strateegilise juhtimise ja analüüsi kompetents. Antud valdkonna pädevuste tõstmist koos tehniliste kompetentsidega saab pidada üheks avatava õppekava eesmärgiks. Antud õppekaval pakutavad oskused ja tehniliste turundustööriistade rakendamise võimekused tuginevad OSKA raportile ja teadusartiklitele, mis on analüüsinud tuleviku oskusi, mida 1 Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk. turundajatel on vaja EU erinevates riikides2. Sellest lähtuvalt on pandud rõhku pehmetele oskustele (esinemisoskused, tiimitöö), digitaalsed oskused (sotsiaalmeedia, e-kaubandus, turundus ja internetiturunduse analüütika), turunduse tuumikoskused (loov mõtlemine, sisuloome, planeerimine ja juhtimine), analüütilised oskused (statistiline mõtlemine ja kriitiline mõtlemine, andmete põhine mõtlemine) ning kliendi tundmise oskused (ettevõtte ja tema kliendibaasi mõistmine, klienditeekonna mõistmine ja tarbija uurimise meetodid). Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma: 1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal; 2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad omandada süvendatud teadmisi valitud erialal; 3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad erialaga seotud valdkonnas ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi valitud erialal. Eeldatav töökogemus vähemalt 5 aastat. 2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad Tartu Ülikoolis: puudub Teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee): ● Tallinna Tehnikaülikooli magistrikava “Juhtimine ja turundus” 3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest Kaasaegse turunduse õppekava on unikaalne, käsitledes nii neuroturundust kui startup turundust, mis erinevad eelpool mainitud kavast. Lisaks sellele on antud kava paindlik ja see on võimalik omandada moodulitena ning ühe aasta jooksul. TTÜ õppekava Turundus ja juhtimine on avatavast õppekvast erinev, kuna turundus on üks spetsialiseerumistest ning selle maht on väiksem. 4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): ei 5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab õppetöösse) Startup Lab, Delta ettevõtlusmaja ettevõtted, Future lab, Coop, Palmako ja Turundajate Liit (TULI) mis hõlmab enda alla 88 ettevõtet. Tootearenduse ja neuroturunduse ainete raames tehakse igal aastal koostööd ettevõtetega, mille tootmisprotsesse arvestades arendatakse välja uus toode. Need ettevõtted vahetuvad. Lisaks tehakse koostööd Delta majas arvutiteaduste instituudiga ja neuroturunduse kontekstis psühholoogia instituudiga. 2 Di Gregorio, A., Maggioni, I., Mauri, C., & Mazzucchelli, A. (2019). Employability skills for future marketing professionals. European management journal, 37(3), 251-258. II ÕPPEKAVA 1. Õppekava eesmärk Õppekava eesmärgiks on süvendada turundusalaseid teadmisi turunduse valdkonnas arendades erialapädevusi ja tulevikuoskusi töötamiseks turunduse spetsialisti ja turundusjuhina erinevat tüüpi ettevõtetes ja organisatsioonides. 2. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinud üliõpilane: ● Omandab kaasaegse turunduse peamised pädevused tööks turunduse valdkonnas spetsialisti ja juhi ametis; ● Omandab olulised põhioskused turunduskommunikatsiooni, tootearenduse, internetiturunduste ja tarbijakäitumise kontekstis; ● Omandab teadmised ärilt-ärile turunduse eripäradest Eestis ja rahvusvahelise turunduse kontekstis; ● Õpib tundma startup turunduse eripärasid ja mõistab kuidas startup turunduses edukas olla; ● Omandab laiapõhjalised teadmised tarbijakäitumise teooriatest, põhikontseptsioonidest ning nende rakendamisvõimalustest turundustegevuste kavandamisel ja elluviimisel; ● Õpib tundma neuroturunduse teooriaid ja rakendama neuroturunduse uurimispraktikaid erinevates uurimisprojektides; ● Suudab mõista turunduse interdistsiplinaarseid seoseid, eriti neuroturunduse ja tarbijakäitumise (seos psühholoogiaga) ning turunduskommunikatsiooni ja loovturunduse (seos kommunikatsiooni ja ajakirjandusega) õppeainete käsitlustes. ● Omandab rahvusvahelise turunduse teooriad ja saab aru kultuuri erinevuste mõjust turundusele; ● Omandab turunduse spetsialistile olulised loovoskused esinemiste kavandamiseks, disainimiseks, ette kandmiseks ning meedias kajastamiseks. 3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms) Kaasaegse turunduse õppekava koosneb kolmest 15EAP mahus erialamoodulist (sh üks moodul on valikmoodul) ning magistrieksami moodulist. Erialamooduleid pakutakse ka täiendõppe vormis mikrokraadidena. Üks moodul on valikmoodul. Õppekava disainimisel on võetud arvesse turundusspetsialistide ja varasema õppekava (Turundus ja finantsjuhtimine) turunduse eriala vilistlaste arvamusi. Kõikide õppeainete puhul pannakse rõhku kaasaegses turunduses vajaminevatele oskustele ja “tööriistadele”, samuti kommunikatsiooni- ja koostööoskuste ning digipädevuste arendamisele. Õppekava visioon on muutuda nii tugevaks kvaliteedimärgiseks, et selle läbimine annab turundusspetsialistile või - juhile tegevusvaldkonnas professionaalsuse usaldusmärgise. 1. Turundamine tänapäeval 15 EAP (valikmoodul, valida aineid 15 EAP ulatuses) Mooduli õpiväljundid: Mooduli läbinud tudeng: • Omab teadmisi internetis turundamise võimalustest ja strateegiatest • Oskab kasutada tänapäevaseid internetiturunduse sihtgrupipõhiseid turundamismeetodeid • Teab avaliku esinemise kirjutamata reegleid ja oskab teha häid avalikke ettekandeid • Teab erinevate välisturgude ärilisi erisusi ja kultuurilisi erinevuseid • Oskab koostada välisturgudele sisenemise strateegiaid • Tunneb tänapäevaseid aktuaalseid mittetraditsioonilise turunduse meetodeid • Teab ärilt-ärile turunduse eripärasid ja oskab neid strateegiates arvesse võtta Internetiturundus (3 EAP) Kood (kui on olemas): MJJV.07.061 Õppeaine nimetus eesti keeles: Internetimarketing Õppeaine nimetus inglise keeles: Internet marketing Maht: 6EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav), nooremlektor Kristian Pentus Õpetamise keel: Eesti, Inglise (praktikud) Õppeaine eesmärk: õpetada turunduspraktikutele internetiturunduse peamisi teooriaid ja praktilisi tööriistu Kursuse edukalt läbinu: • omandab teadmised internetiturunduse strateegiast (Funnel theory); • oskab määrata sihtgruppi ja kasutada digitaalset meediat ja otsimootori turundust; • omandab teadmised sisuturunduse kasutamiseks nii veebilehel kui sotsiaalmeedias; • on omandanud teadmised veebianalüütika olemusest ning oskab rakendada neid praktikas internetiturunduse tegevuste elluviimiseks ja konkurentide seireks; • teab internetiturunduse trende ning oskab nendega arvestada internetiturunduse kavandamisel ja elluviimisel. Sisu lühikirjeldus: Õpitakse tundma internetiturunduse peamiseid tööriistu ja ülesehitust. Alustades internetiturunduse vundamendiks olevast funnel teooriast, õpitakse otsimootori turundust, digireklaami kampaaniaid, sotsiaalmeedia turundust ja sisuturundust, veebianalüütikat ning konkurentide analüüsi Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne) Hindamiskriteeriumid Hindamismeetodid Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav) Kohustuslik kirjandus Turundaja loovkursus (3 EAP) Kood (kui on olemas) SVMJ.09.006 Õppeaine nimetus eesti keeles: Turundaja loovkursus Õppeaine nimetus inglise keeles Maht (3EAP) Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Kristian Pentus (vastutav õppejõud) Õpetamise keel: eesti Õppeaine eesmärk Kursuse edukalt läbinu: ● Oskab teha head turunduslikku ettekannet demonstreerides visuaalide valmistamise oskust ning verbaalset võimekust; ● Suudab muuta oma esinemise rõhuasetusi ja visuaalset esitlust vastavalt esitatavale teemale, mis on lähtuv tudengi enda ettevõttest või teistes ainetes tehtavatest ettekannetest; ● Tunneb copywritingu põhimõtteid ja oskab neid rakendada turundustekstide loomisel; ● Saab aru ajakirjanduslike tekstide ja pressiteadete koostamise põhimõtetest ning oskab tekste koostada; ● Näitab üles kriitilise mõtlemise oskusi veebidisaini visuaalide analüüsil. Sisu lühikirjeldus: Kursus annab turundusspetsialistile olulisi pehmeid oskusi, mis on vajalikud nii tänases kui tuleviku turunduses. Esinemisoskused ja nende parendamine, sisuloome ja copywriting, pressiteadete koostamine ja ajakirjanduslik väljendus, disainilahenduste kasutamine turunduses (fotod, värvid ja paigutus). Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne) Hindamiskriteeriumid Hindamismeetodid Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav) Kohustuslik kirjandus Rahvusvaheline turundus ja ärilt-ärile turundus (6 EAP) Kood (kui on olemas): MJJV.02.084 Õppeaine nimetus eesti keeles: Rahvusvaheline turundus Õppeaine nimetus inglise keeles: International Marketing Maht: 6 EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: prof. Urmas Varblane (vastutav), turunduse nooremteadur Kerli Ploom Õpetamise keel: eesti keel (Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled: inglise keel) Õppeaine eesmärk: Annab võimaluse teadmiste omandamiseks rahvusvahelise turunduse põhialustest ja aitab kujundada oskused tegutsemiseks välisturgudel. Kursuse edukalt läbinu: • Omab ülevaadet rahvusvahelise turunduse peamistest teooriatest ja printsiipidest; • Tunneb välisturgudele sisenemise ja tegutsemise erinevaid meetodeid; • Mõistab turundusmeetmestiku kasutamise iseärasusi erineva sotsiaal-kultuurilise taustaga riikides nii ärilt-kliendile kui ka ärilt-ärile suunal; • Oskab teha välisturgude võrdlevanalüüsi, koostada välisturule sisenemise kava ning on suuteline kokku panema turundusmeetmestiku erinevatesse sotsiaal-kultuurilise taustaga riikides toodete või teenuste turundamiseks: • Oskab turundusmeetmestikku rakendada nii ärilt-kliendile kui ka ärilt-ärile suunal; • Oskab kriitiliselt analüüsida rahvusvahelise turundusega seotud olukordi ning valida sobivaid meetmeid probleemide lahendamiseks; • Suudab pidada rahvusvahelisi äriläbirääkimisi. Sisu lühikirjeldus: Õppeaine käigus tuuakse esmalt välja välisturule sisenemise põhjused ja võimalused. Tähelepanu pööratakse nii sihtriigi valikuga seonduvale probleemide ringile kui ka rahvusvahelisele turule sisenemise erinevatele meetoditele (eksportimine, investeerimine, lepingulised meetodid) ja rahvusvahelisel turul tegutsemise strateegiatele. Seejärel käsitletakse turundusmeetmestiku kohandamisega seonduvaid teemasid arvestades riikide majanduslike, poliitiliste ja kultuuriliste erinevustega. Tähelepanu pööratakse ka ärilt-ärile turunduse eripäradele. Kursuse raames kasutatakse rohkesti näidete analüüsi, millega püütakse arendada rahvusvahelises turunduses vajalikke oskusi. Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): loengud: 26, seminarid: 10, iseseisev töö (sh e-õpe): 120 Hindamiskriteeriumid: − Ettekanne - Rahvusvahelise turunduse alase artikli lühiettekanne auditooriumis/BBB keskkonnas − Kirjalik lõpphindamine: kirjalik eksamitöö, milles ühe küsimusena on ka praktilise juhtumi lühianalüüs − Kodutöö: juhendile vastav kodutöö. − Seminari ettekanne - Kodutöö ettekanne ja arutelu seminaris. Hindamismeetodid: Ettekanne, Kirjalik lõpphindamine (eksamitöö), Kodutöö, Seminari ettekanne. Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): eristav Kohustuslik kirjandus: Hollensen, S. Global Marketing. 8th edition, 2020 Mittetraditsioonilised meetodid turunduses (3 EAP) Kood (kui on olemas): MJJV.02.121 Õppeaine nimetus eesti keeles: Mittetraditsioonilised käsitlused turunduses Õppeaine nimetus inglise keeles: Contemporary Marketing Maht: 3AEP Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav) Õpetamise keel: eesti keel Õppeaine eesmärk: Tutvustada uudseid ja vähemtuntud turunduskommunikatsiooni puudutavaid käsitlusi ning anda läbi loovtöö üliõpilastele teoreetilis-praktiline kogemus turundusmeetmete rakendamisel. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaader mittetraditsiooniliste turundusmeetodite olemusest ja saab aru, mille poolest need erinevad traditsioonilistest meetoditest; • teab erinevate mittetraditsiooniliste turundusmeetodite kasutamise võimalusi ja piiranguid ning praktilist väärtust; • oskab erinevaid mittetraditsioonilisi meetodeid siduda traditsioonilistega terviklikuks kommunikatsiooniplaaniks; • on arendanud loovust ning suudab loovalt ja atraktiivselt esitada turunduslikke materjale. Sisu lühikirjeldus: Aine võtab vaatluse alla tänapäevased ja mittetraditsioonilised käsitlused turunduses. Igal aastal valitakse uued teemad vastavalt tudengite huvile ja arengutele turunduses. Kõik teemad töötatakse tudengite enda poolt läbi ja tehakse ettekanded. Lisaks lahendatakse praktiline kaasus grupitöö vormis, tulemiks on loovtöö, mille põhifookus on mittetraditsioonilised võtted. Õppetöö vormid: loeng: 15t, seminar: 6t Hindamiskriteeriumid: Loovtöö - kasutades mittetraditsioonilisi kommunikatsioonivorme, leitakse lahendused reaalsetele probleemidele, grupitöö. Ettekanne vabalt valitud mittetraditsioonilise turunduse teemal (hinnatakse nii teemavalikut, praktilist väärtust, uudsust kui ettekande enda atraktiivsust). Eksam- suuline eksam omandatud materjali peale. Hindamismeetodid: Loovtöö - väljatöötatud lahendus peab olema eesmärgipärane ja realistlik.. Ettekanne tehtud õigeaegselt. Suuline eksam, vähemalt 51%. Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): Eristav (SOOVIKS MUUTA MITTEERISTAVAKS) Kohustuslik kirjandus: jaotusmaterjal kursuse jooksul Turunduse juhtimine (3 EAP) Tudengid omandavad turunduse strateegilise juhtimise põhimõtteid ja brändi juhtimist. Kood: Õppeaine nimetus eesti keeles: Turunduse juhtimine Õppeaine nimetus inglise keeles: Marketing management Maht: 3EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD (vastutav) Õpetamise keel: eesti Õppeaine eesmärk Aine läbinu on võimeline kujundama ettevõtete ja toodete/teenuste turundusstrateegiat Kursuse edukalt läbinu: ● omab ülevaadet turunduse juhtimise teoreetilistest kontseptsioonidest ja põhiteooriatest; ● suudab analüüsida konkurentsikeskkonda; ● teab võimalikke konkurentsieelise allikaid ning rakendada neid oma tegevuse planeerimisel; ● omab ülevaadet turundustegevuste planeerimise protsessist ja kriitilistest teguritest turundusplaani ellurakendamisel; ● on võimeline positsioneerima ja juhtima brändi. Sisu lühikirjeldus: Ainekursuse raames omandatakse teadmisi turunduskeskkonna analüüsiks ja turundusstrateegia loomiseks. Üldised läbitavad teemad on järgmised: Turu- ja konkurentsianalüüs; Positsioneerimine; Brändi juhtimine. Teadmiste kinnistamiseks tehakse grupitöö turuanalüüsi, turundusstrateegia koostamise või analüüsimise näol. Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 6 tundi Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud. Hindamismeetodid: grupitöö esitamine Lõpphindamine: mitteeristav Kohustuslik kirjandus: 1. Hollensen, S. Marketing Management, A Relationship Approach. Pearson Education, 2003. 2. Kotler, P. jt. Marketing 4.0 2. Kliendi psühholoogia moodul (15 EAP) Mooduli valiku põhimõtted: kohustuslik moodul Mooduli õpiväljundid: Mooduli läbinud tudeng: • Teab mis on tänapäevased tarbijakäitumise mudelid • Oskab analüüsida tarbijate ostukäitumist • Mõistab turunduskomunikatsiooni põhiprintsiipe • Saab aru turunduskommunikatsiooni seadusandlusest ja sellega seotud eetika küsimustest • Teab mis on neuroturunduse peamised uurimismeetodid ja nende rakendused • Oskab viia läbi neuroturunduse katseid pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise erinevate tehnikatega • Suudab tõlgendada neuroturunduse uuringu raporteid Tarbijakäitumine (3 EAP) Kood:MJJV.02.113 Õppeaine nimetus eesti keeles: Tarbijakäitumine Õppeaine nimetus inglise keeles: Consumer behaviour Maht: 3EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD Õpetamise keel: eesti Õppeaine eesmärk: Õppijad omandavad oskuse arvestada tarbijate käitumise põhimõtetega turunduse planeerimisel. Kursuse edukalt läbinu: ● omab ülevaadet tarbijakäitumise põhikontseptsioonidest, on omandanud erialase terminoloogia ja teadmised peamistest mudelitest; ● on omandanud ülevaate tarbijakäitumisega seotud psühholoogilistest alusprotsessidest; ● saab aru, kuidas on tarbijakäitumine kui teadusvaldkond ajas arenenud ning mille poolest erinevad tänapäevased mudelid klassikalistest; ● on võimeline analüüsima tarbijate ostukäitumise psühholoogilisi ja sotsiaalseid mõjutegureid; ● mõistab erinevaid võimalusi ja piiranguid, mida seavad erinevad tarbijakäitumist mõjutavad tegurid ja protsessid turundustegevuste planeerimisele; ● on harjutanud meeskonnas töötamist ning oskab analüüsida enese rolli tiimi liikmena. Sisu lühikirjeldus: Õpitakse tundma, mismoodi mõista tarbijakäitumist, millised on tarbijakäitumise peamised mudelid ja kuidas erinevad tänapäevased mudelid klassikalistest. Antakse ülevaade peamiste tarbijakäitumise psühholoogiliste mõjutegurite (motivatsioon, osalus, taju, mälu, hoiakud) spetsiifikast ning analüüsitakse sotsiaalse klassi, võrdlusgrupi ja perekonna võimalikke mõjusid tarbijakäitumisele. Teadmiste kinnistamiseks viiakse grupitööna läbi eksperiment. Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 4 tundi Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud. Hindamismeetodid: grupitöö esitamine Lõpphindamine: mitteeristav Kohustuslik kirjandus: Loengus antav jaotusmaterjal Turunduskommunikatsioon (6 EAP) Kood (kui on olemas):SVMJ.09.005 Õppeaine nimetus eesti keeles: Turunduskommunikatsioon Õppeaine nimetus inglise keeles: Marketing Communication Maht: 6EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav) Õpetamise keel: eesti keel Õppeaine eesmärk: Tutvustada turunduskommunikatsiooni teoreetilisi käsitlusi, valdkonda reguleerivat seadusandlust anda teadmisi ja praktilisi oskusi turunduskommunikatsiooni alasteks tegevusteks. Kursuse edukalt läbinu: • on omandanud põhiteadmised turunduskommunikatsiooni teoreetilistest käsitlustest ja praktilistest rakendustest; • saab aru turunduskommunikatsiooni seostest teiste teadusaladega; • tunneb turunduskommunikatsiooni põhiprintsiipe ja oskab neid rakendada turundustegevustes; • oskab leida loovaid lahendusi turundusalastele probleemidele töötades nii üksinda kui meeskonnas; • tunneb ära turunduskommunikatsiooniga seotud eetilised probleemid ning on valmis lähtuma oma tegevuses eetikaprintsiipidest; • tunneb valdkonda reguleerivat seadusandlust ja oskab kavandada oma tegevust sellest lähtuvalt; • saab aru ettevõtte ja loov- ning meediaagentuuri vahelistest koostööst. Sisu lühikirjeldus: õppeaines tutvustatakse turunduskommunikatsiooni põhikontseptsioone (s.h eesmärgid, vormid, kommunikatsiooni plaan, seadusandlus) ning arutletakse erinevate meetodite tulemuslikkuse üle. Õppeaine pakub praktilist vaadet turunduskommunikatsioonile: lisaks teoreetilistele käsitlustele toimivad õppeaines külalisloengud. Külalisloengute teemad: loovagentuuri, meediaagentuuri ja ettevõtete kommunikatsiooni puudutavad tegevused; koostöö eelpool nimetatud üksuste vahel. Tarbijakaitseamet (TTJA) tutvustab kommunikatsiooni alast seadusandlust ning eetikat ja sellega seonduvaid probleeme turunduses. Õppeaines rakendatakse probleemipõhist õpet, kus grupitööna pakutakse lahendus elulisele turundusega seotud probleemile. Õppetöö vormid loengud 18 t, seminarid 6 t Hindamiskriteeriumid: Praktiline - sisu on praktilise väärtusega, ette kantud, retsenseeritud teisi töid. Koostatud lühike videoloeng turunduskommunikatsiooni teemal. Eksam on läbitud. Hindamismeetodid Lühivideo, praktiline grupitöö reaalse-lahenduse väljatöötamine, eksam Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav) Eristav Kohustuslik kirjandus: Kursuse jooksul esitatavad materjalid Neuroturundus (6 EAP) Kood (kui on olemas): SVMJ.09.003 Õppeaine nimetus eesti keeles: Neuroturundus Õppeaine nimetus inglise keeles: Neuromarketing Maht: 6 EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Kristian Pentus (vastutav), nooremlektor Kerli Ploom Õpetamise keel: eesti keel Õppeaine eesmärk: Aine eesmärgiks on anda süvateadmisi neuroturundusest, neuroturunduse uuringumeetoditest ja nende rakendustest tarbijakäitumise uurimisel. Kursuse edukalt läbinu: • On omandanud teoreetilised teadmised neuroturundusest ja valdkonnas rakendatavatest uurimismeetoditest; • Oskab lahendada tarbijakäitumisega seotud küsimusi valides sobivad neuroturunduse uurimismeetod; • Oskab läbi viia katseid statsionaarse ja mobiilse pilgujälgijaga; oskab kogutud andmeid analüüsida ja kriitiliselt tõlgendada; • Oskab kasutada ja tõlgendada emotsioonide mõõtmise tarkvara; • On mandanud oskused tootearendusega seotud uuringu planeerimiseks ja ellu viimiseks; • Oskab uuringutulemuste põhjal anda ettevõtete turundusalaseid soovitusi. • On teadlik neuroturundusega seotud eetilistest küsimustest ning omab valmisolekut järgida uuringutes eetilisi printsiipe. Sisu lühikirjeldus: Aine põhiteemadeks on neuroturunduse põhikontseptsioonid, neil põhinevad uuringud ja neuroturunduse meetodite kasutamise võimalused erinevate tarbijakäitumise probleemide lahendamisel. Üliõpilased omandavad teoreetilise baasi tänapäevastest neuroturunduse meetoditest ja omandavad oskused tarbijakäitumise valdkonna uurimiseks neuroturunduse meetoditega. Omandatakse peamiste meetodite kasutamise (pilgujälgimine, emotsioonide mõõtmine, näosalvestuspõhine emotsioonide mõõtmine, nahajuhtivuse mõõtmine, EEG mõõtmised) ja tulemuste tõlgendamise printsiibid Praktiliste ülesannete käigus viiakse läbi pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise katseid tootearenduse ja veebianalüütika kontekstis. Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): loengud: 36, iseseisev töö (sh e-õpe): 120 Hindamiskriteeriumid: Kirjalik lõpphindamine - Aine lõpeb eksamiga Hindamismeetodid: Kirjalik lõpphindamine (eksam) Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): Eristav (A, B, C, D, E, F, mi) Kohustuslik kirjandus: Õppeaine töömaterjalid 3. Startup turunduse moodul (15 EAP) Mooduli õpiväljundid: Mooduli läbinud tudeng: • Teab mis on erinevate turundusmeetmete rakendamise erisused starup keskkonnas; • Suudab ellu viia turundusstrateegiaid startup ettevõttes; • Teab ja oskab rakendada kliendisuhete juhtimise põhimõtteid; • Oskab nii koguda kui hinnata ja analüüsida kliendiandmeid; • Mõistab kliendiandmete kogumisega seotud eetilisi ja juriidilisi küsimusi ja piiranguid; • Teab mis on tootearendusprotsessi peamised osised; • Suudab planeerida tootearendust, selleks tarvilikke uuringuid, neid läbi viia ja tulemuste põhiselt jõuda tervikliku uue tootekontseptsioonini; • Teab mis on startup ettevõtte rahvusvahelistumise eripärad ja määravad edutegurid. Startup ettevõtte turundus (3EAP) Kood (kui on olemas) SVMJ.09.007 Õppeaine nimetus eesti keeles: Startup ettevõtte turundus Õppeaine nimetus inglise keeles: Practical Training of Startup Marketing Maht: 3EAP Õppejõud/kvalifikatsioon nooremlektor Tanel Mehine (vastutav); nooremlektor Kristian Pentus, külalispraktik James Samuel York Õpetamise keel: inglise Õppeaine eesmärk: õppeaine loob arusaama startup ettevõtte turundusest ning annab võimaluse omandatud teadmiste rakendamiseks startup ettevõtete turundusalaste probleemide lahendamiseks. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaadet internetiturunduse (koduleht, SEO ja SEA) ja sotsiaalmeedia turunduse (Facebook, Instagram, Linkedin) rakendamise erisustest startup ettevõtte kontekstis: • omandab praktilise töö kogemuse vähemalt ühes startup ettevõttes; • oskab rakendada turundusalaseid teadmisi startup ettevõtte turundusmeetmestiku loomisel ja elluviimisel; • omandab kogemuse startup ettevõtte kultuurist ja suhtluse eripäradest; • on teinud koostööd inimestega, kellel on erinevad hoiakud ja väärtused ning erialane ettevalmistus. Sisu lühikirjeldus: Koostöös Tartu ja Tallinna kiirenditega omandatakse teadmised ja saadakse ülevaade startup ettevõtete turundamise spetsiifikast. Õppetöö käigus saavad üliõpilased praktilise kogemuse omandatud teadmiste rakendamisest startup ettevõttes. Kodutöö raames lahendatakse startup ettevõtete poolt sõnastatud turundusülesandeid. Kodutöö tegemisel peavad üliõpilased sõnastama spetsiifilise turundusprobleemi, seda analüüsima ning pakkuma sobivad lahendused. Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): Seminarid 18, Iseseisev töö 60 Hindamiskriteeriumid Hindamismeetodid Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav) Kohustuslik kirjandus Kliendisuhete juhtimine ja ärilt-ärile turundus (3 EAP) Kood SVMJ.09.004 Õppeaine nimetus eesti keeles: Kliendisuhete juhtimine Õppeaine nimetus inglise keeles: Customer Relationship Management Maht: 3EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD Õpetamise keel: eesti Õppeaine eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade kliendisuhete juhtimise olemusest ja ärilt-ärile turunduse spetsiifikast ning sellest lähtuvalt kliendisuhete juhtimise strateegia kujundamisest. Kursuse edukalt läbinu: ● on omandanud teadmised kliendisuhete juhtimise põhiteooriatest ja kontseptsioonidest; ● saab aru CRM põhimõtetest ja nende rakendamise eeldustest organisatsioonis: ● on võimeline kujundama ettevõtte kliendisuhete juhtimise strateegiat; ● mõistab kliendiandmete kogumise eesmärke; ● oskab koguda kliendiandmeid, neid kriitiliselt hinnata ja kasutada andmeid ettevõtte turundustegevuste kavandamisel; ● on saanud praktilise kogemuse kliendisuhete juhtimise valdkonna probleemi lahendamisel; ● saab aru kliendisuhete juhtimise võimalustest digi- ja infoajastul; ● mõistab valdkonna arengusuundumusi ning omab edasiõppimist ja enesearengut soosivat hoiakut; on arendanud suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskust ja õppinud andma ja vastu võtma tagasisidet. Sisu lühikirjeldus: Ainekursusel tutvustatakse CRM põhimõtteid ning kliendiandmete kasutamise vajalikkust ja võimalusi. Antakse ülevaade kliendisuhete dünaamikast kliendielutsükli vältel. Teoreetilisi teadmisi rakendatakse grupitöös ettevõtte või organisatsiooni kliendisuhete juhtimise analüüsimisel. Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 6 tundi Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud. Hindamismeetodid: grupitöö esitamine Lõpphindamine: mitteeristav Kohustuslik kirjandus: Buttle, F. (2009).Customer Relationship Management. Concepts and Technologies Tootearendus (6 EAP) Kood MJJV.02.124 Õppeaine nimetus eesti keeles: Tootearendus Õppeaine nimetus inglise keeles: Product Development Maht: 6EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD (vastutav); nooremlektor Kristian Pentus Õpetamise keel: eesti Õppeaine eesmärk: Ainekursuse eesmärk on anda tudengitele süvateadmised ja oskused (eelkõige eraklientidele suunatud) toodete loomiseks ja arendamiseks. Kursuse edukalt läbinu: ● Omab ülevaadet tootearendusprotsessist ja - põhimõetetest; ● Saab aru startup mõtteviisi olemusest tootearenduse kontekstis; ● Mõistab interdistisplinaarsete kompetentside rakendamise võimalusi tootearenduses; ● Oskab kavandada tootearendusprotsessi ja saada vajalikku sisendit erinevate uuringute tulemustest; ● Oskab läbi viia tootearendusega seotud uuringuid ja psühhofüsioloogilisi mõõtmisi; ● Omab kriitilist mõtlemist ning suudab hinnata erinevate meetodite rakendatavust tootearenduse protsessis. ● On omandanud praktilise kogemuse koostööst tellijaga; ● On arendanud koostöö ja nõustamisalaseid kompetentse. Sisu lühikirjeldus: Õppeaines käsitletakse tootearendusprotsessi olemust ja toote arendamise põhimõtteid. Luuakse seosed tootearenduse ja teiste valdkondade (pühholoogia, neuroturundus ja disain) vahel. Kursuse käigus rakendatakse teoreetilisi teadmisi praktikasse: praktilise projekti käigus loovad üliõpilased ettevõttele uue toote kontseptsiooni ja võimalusel ka prototüübi. Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 10 tundi ja seminare 8 tundi Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud. On tehtud ettekanne suvaliselt valitud ettevõtte tootearendusprotsessist. Hindamismeetodid: Kursuse jooksul tuleb teha grupitööna 1 ettekanne tootearenduse protsessist vabalt valitud ettevõtte näitel. Osakaal hindest 20% Kursuse jooksul tuleb teha 4 grupitööd, mida üliõpilased iseseisvalt ettevalmistavad ja seminarides arutatakse. Kõik grupitööd on omavahel seotud. Grupid valivad välja ühe tooteidee, mida hakkavad arendama. grupitööd on järgmised: 1. Tootekontseptsiooni loomine tuginedes traditsioonilistele uuringutele 2. Tootekontseptsiooni loomine tuginedes conjoint analüüsile 3. Toote pakendi kujunduse briefi loomine tuginedes disainipõhimõtetele 4. Toote pakendi kujunduse testimine psühhofüsioloogiliste mõõtmistega Grupitööde tegemise juhised antakse loengutes vastava teema läbimisel. Iga grupitöö eest võimalik saada 20 punkti. Kokku osakaal lõpphindest 80%. Lõpphindamine: eristav Kohustuslik kirjandus: kursusel jagatav jaotusmaterjal Startup ettevõtete rahvusvahelistumine (3 EAP) Kood (kui on olemas): UUS AINE Õppeaine nimetus eesti keeles: Startup ettevõtete rahvusvahelistumine Õppeaine nimetus inglise keeles Maht: 3 EAP Õppejõud/kvalifikatsioon: professor Urmas Varblane, nooremlektor Kerli Ploom, Õpetamise keel: eesti keel, inglise keel Õppeaine eesmärk: Kursuse edukalt läbinu: • Mõistab startup ettevõtte olemust ning selle rahvusvahelistumise eripärasid; • Saab aru kohalike esindajate rollist startup ettevõtte rahvusvahelistumises; • Omab teoreetilisi teadmisi välisturgudele sisenemise eripärast erinevate turgude ja regioonide kontekstis; • Oskab hinnata startupi rahvusvahelistumise edutegureid; Sisu lühikirjeldus: Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): Hindamiskriteeriumid: Hindamismeetodid: Kirjalik lõpphindamine (eksam) Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): Kohustuslik kirjandus: 4. Magistrieksami moodul (15 EAP) Mooduli läbinud üliõpilane rakendab turundusalaseid pädevusi analüütiliselt kõrgel tasemel, reflekteerib professionaalselt oma tegevust, tõendab oma ettevalmistust tööks turunduse spetsialisti või juhina ettevõtetes ja organisatsioonides. Mooduli läbinud üliõpilane mõistab tarbijakäitumise olemust ning kaasaegse turunduse võimalusi tarbijakäitumise analüüsil ning turundusmeetmete kavandamisel. Üliõpilane on teadlik startup ettevõtte turunduse ja rahvusvahelistumise eripäradest ning oskab kujundada valdkonnale ja turule sobiliku turundusmeetmestiku. 4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - EI 5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms) Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeaineid on võimalik pakkuda ka täiendkoolitustena ning läbi on mõeldud mikrokraadide pakkumise võimalus olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis. Õppetöö eeldatav aeg 3 semestrit. III RESSURSID 1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua. Kaasprofessor Andres Kuusik, professor Urmas Varblane, nooremlektor Tanel Mehine, nooremteadur Kerli Ploom, nooremlektor Kristian Pentus. Õpetamisse kaasatakse ka praktikuid. Õppekava ainete käigus on kavas teha koostööd Delta ettevõtlusmaja ettevõtetega ning Delta arvutiteaduste instituudiga 2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid, õppematerjalid vms) Vajalik taristu on olemas, sh. neuroturunduse labor. 3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms) Õppeteenustasud 4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) -10 Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI Ei, tegu on tasulise õppekavaga Lisakommentaarid: Sarnaselt Kaasaegse majanduse kaheaastasele magistrikavale on üheaastase magistrikava tudengitel võimalus osaleda igal septembril toimuval avanädalal, mis koosneb tasandusloengutest aitamaks tudengeid uuel kaval õppima asuda ning praktikute loengutest, kus käsitletakse eesti turunduse hetkeseisu, aktuaalseid teemasid ja probleeme turunduses. ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1 Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne majandus (Contemporary Economy) Õppeaste: magistriõpe, 120 EAP, sessioonõpe Õppekeel: eesti Õppetöö asukoht: Tartu, e-õpe Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): - Valdkon(na)d: sotsiaalteaduste valdkond Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kristian Pentus Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): tasuta õppekava I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS 1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja) 2020/2021 õppeaastal toimus majandusteaduskonnas vastuvõtt kolmel eesitkeelsel õppekaval: 1) Turundus ja finantsjuhtimine (TUFI); 2) Ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimine (ETJ) ja 3) Strateegiline juhtimine. Kahe esimesena mainitud õppekava sihtrühmades on erisuste kõrval olemas ka teatud kattuvus. Nii TUFI kui ka ETJ on olnud seni sihtrühmade seas populaarsed ja hinnatud. Näiteks kandideeris 2019. ja 2020.a TUFI õppekavale vastavalt 151 ja 211 üliõpilast ning ETJ õppekavale vastavalt 40 ja 57 üliõpilast. Majandusteaduskond soovib sulgeda TUFI ja ETJ õppekava ning avada nende baasil uue magistriõppekava, mille fookus on kaasaegne majandusteadus kõige laiemas mõistes. Uus õppekava annab teadmisi majanduses aset leidvatest arengutest, neid selgitavatest kaasaegsetest majandusteooriatest ning teooria rakendusvõimalustest nii riigi kui ettevõtte tasandi probleemide lahendamisel. Uue õppekava avamine täidab õppijate sihtrühma silmas pidades kaht eesmärki: esiteks, tuua kokku ühele õppekavale mitmekesisema taustaga õppijaskond, et suurendada erineva taustaga õppijate integreeritust ning teadmiste ja kogemuste ülekandumist õppijate vahel; ning teiseks, tõsta õppekava efektiivsust vältides üldpädevuste õpetamisele suunatud ainete dubleerimist erinevatel õppekavadel. Eesti tänane majandus vajab spetsialiste, kellel on samaaegselt olemas nii laiapõhjalised teadmised majandusest, majanduspoliitikate kujundamisest ja mõjude hindamisest, aga ka ettevõtte juhtimisest, sh omades tipptasemel teadmisi kitsamas valdkonnas. Kaasaegsed trendid nagu üleilmastumine, tehnoloogia arengud ja sellega seotud väljakutsed ning ettevõtete, teenuste ja protsesside digitaliseerimine eeldab pidevat enesetäiendamist ja elukestvat õpet. Õppekava on suunatud erinevates valdkondades töötavatele spetsialistidele ja erinevate tasandite juhtidele, kes soovivad omandada kaasaegseid teadmisi (või täiendada olemasolevaid) turunduses ja finantsjuhtimises, mõistes kuidas erinevad tehnoloogilised lahendused võimaldavad saavutada ettevõtte strateegilisi eesmärke ning saavad aru ja oskavad kujundada ja analüüsida eri tasandi (EL, Eesti, kohalik) majanduspoliitikaid ning nende mõju. Õppekava suunitlus on läbi spetsialiseerumise valmistada ette kitsama valdkonna spetsialiste, kellel on sügavamad teadmised ja oskused valitud valdkonnas tegutsemiseks. Sama oluline on aga ka see, et õppekava läbinud üliõpilased oleksid võimelised mõistma ettevõtte toimimist tervikuna ning saama aru riigi tasandi rollist ettevõtlusest. Õppekava läbinud üliõpilasel on võime saada aru erinevate valdkondade spetsiifikast ning omavahelisest toimest. Pakkudes kolme valdkonna (turundus, finants, majanduspoliitikate kujundamine) ülest baasteadmist ja vähemalt ühe valdkonna spetsialiseerumist õpetame välja tuleviku võimekaid spetsialiste, kes saavad aru kaasaegse majanduse väljakutsetest ning omavad majandusteaduslikku tagapõhja probleemide lahendamiseks riigi ja ettevõtte tasandil. Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma: 1) äsja 3-aastase majandusteaduse või ärinduse bakalaureusekava lõpetanuid, kes soovivad omandada süvendatud teadmisi valitud erialal; 2) bakalaureusekraadiga spetsialistid, kelle majandus- ja ärindusalastest õpingutest on möödunud nii palju aega, et nende erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist ning 3) muu taustaga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad avalikus sektoris või ettevõtluses ning kelle töös on vaja õppekava spetsialiseerimissuuna teadmisi. Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne): Tänase tööturu analüüs paigutab õppekava lõpetajad ennekõike erasektori spetsialisti või juhina rahanduse, arvestuse, turunduse valdkonnas Lisaks pakub spetsialiseerumine võimaluse töötada juhi positsioonil või (tipp)spetsialistina KOV või riigi tasandil. Kuna läbivalt on õppekava erinevates spetsialiseerumistes käsitletud ka (alustavat) ettevõtlust, siis tõstetakse lõpetajate kompetentsidega Eesti konkurentsivõimet lähiregiooni startup skeenes. Õppekavas pannakse suurt rõhku üld- ja tulevikuoskuste arendamisele (kultuuriline kompetents ja virtuaalne koostöö, kohanemine ja ärialane taiplikkus, enesejuhtimine, digipädevused jm). Üldine foon: OSKA tulevikutrendide raport rõhutab, et nn “pilves” oleva digitaalse informatsiooni maht kasvab ja informatsioon kui ettevõtete juhtimise jaoks kriitiline ressurss muutub lihtsamini kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele (SA Kutsekoda 2016: 27), kus informatsiooni haldamise ning analüüsi funktsiooni täitmiseks pole alati omaette funktsionaalset üksust. Seega on eriti VKE-des töötajate mitmekesistel oskustel ja teadmistel ettevõtte arengus kriitiline roll. PIAACi uurimus näitas, et kuigi Eestis kasutatakse erinevatel töökohtadel arvutit aktiivselt, on töötajate probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas väga tagasihoidlik (Haridus- ja Teadusministeerium, 2015: 38) viidates otseselt digipädevuste arendamise vajadusele. Ekspertide hinnangul suureneb kõigil elualadel „hüppeliselt vajadus inimeste järele, kes oskavad suuri andmemahtusid analüüsida, näha neis uusi seoseid ja mustreid ning teha need mõistetavaks ka uute toodete ning teenuste loojatele ja otsustajatele.” (SA Kutsekoda 2016: 27) Seega info korrektne analüüs ja tõlgendamine ärialastes otsustes on üha olulisem ja nende valdkondadega seonduvate digipädevuste integreerimine avatavas õppekavas on oluline selleks, et võimaldada lõpetajatele parem hakkamasaamine tööjõuturul ning tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus. Tulevikutrendide analüüs toob muuhulgas esile selle, et organisatsiooni vormid on hägustumas (SA Kutsekoda 2016: 36) ja erinevat tüüpi töösuhted on pigem reegel kui erand. Sellest tuleneb vajadus uute juhtimis- ja koostöökompetentside järele olenemata sellest, milline on lõpetaja kitsam vastutusvaldkond ettevõttes või avalikus sektoris. Vastavalt õppekava spetsialiseerumissuundadele toome lühidalt välja põhipunktid tööturu analüüsi ja trendide kohta: 1) Turundus: OSKA raport toob välja selle, et Eestis töötab audiovisuaalvaldkonnas, sõna ja keele, turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti alal ning trükitööstuses kokku umbes 14 000 inimest (enam kui 2% Eesti töötajatest) ning turunduse valdkonnas on oodata kuni 10%list hõive kasvu aastaks 2026. (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_-kultuur-ja- loometegevus_-2.pdf) OSKA raport toob esile selle, et turunduse valdkonna õppijate ja lõpetajate arv magistriõppe tasandil on olnud aastaid langustrendis ning kutsehariduses seevastu tõuseb turundust õppivate inimeste arv. Trend viitab sellele, et ettevõtetes rakendust leidvad turundusspetsialistid omavad tehnilist ettevalmistust, kuid tagasihoidlikuks võib jääda turunduse strateegilise juhtimise ja analüüsi kompetents. Antud valdkonna pädevuste tõstmine koos tehniliste kompetentsidega on üheks avatava õppekava eesmärgiks. 2) Finants: Tööandjate hinnangul vajab kõrgkoolilõpetajate riskijuhtimise teadmiste ja -oskuste tase tõstmist ning samuti saavad üha tähtsamaks teadmised finantsturgude toimimisest, finantsinstitutsiooni tegevusega kaasnevatest riskidest (OSKA finantsvaldkonna raport https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2017/10/OSKA_Finantsraport_veebi-2.pdf). OSKA finantsvaldkonna raportile vastavalt on arendamist vajavate spetsiifiliste oskuste trendidena välja toodud muuhulgas tugevad põhiteadmised finantsettevõtete ja -turgude toimimisest; finantsmodelleerimisest, et koostada eesmärgist lähtuvaid finantsaruandeid ja prognoose; majandusteadmised mikro ja makroökonoomikast, et mõista majanduse toimemehhanisme. Nimetatud trendid ühtivad otseselt kavandatavate rahanduse ja arvestuse eriala moodulites õpetatavate ainete eesmärkidega. Samuti suureneb kiirelt muutuvast keskkonnast tulenevalt arvestusala spetsialistide töö keerukus ja olulisus juhtimisotsuste kujundamiseks vajaliku info tootja ja tõlgendajana nii ettevõtetes kui avalikus sektoris kasvab vajadus analüütilise suunitlusega magistriastmel spetsialistide järele (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Arvestusala-VEEB.pdf). Seega võimaldab kavandatav õppekava pakkuda tööturu vajadustele vastava sisuga rahanduse ja arvestusala õpet. 3) Majanduspoliitika spetsialiseerumine võimaldab töötada tippspetsialisti, nõuniku ja teema- või ka valdkonnajuhina (see nimetus ei ole veel raportites, kuid Eesti avalikus sektoris kasvavalt kasutuses) valitsusasutustes, aga ka konsultatsioonifirmades, rahvusvahelistes organisatsioonides, suuremates era- ja riigiettevõtetes. Spetsialiseerumine on ingliskeelne, kuna need ametikohad eeldavad toimetulekut rahvusvahelises koostöös. Eesti tööandjad (vastavalt OSKA raportile avaliku halduse valdkonna kohta, https://oska.kutsekoda.ee/field/avalik-haldus/) ootavad üha suuremat valdkonnaülesust ja universaalsust, kuna tegevusvaldkonnad on aina rohkem üksteisega läbipõimunud. Enamikul töötajatest on erinev bakalaureuse või magistri tasemel alusharidus ning raporti väitel oleks vaja tõsta töötajate agiilsust ja paindlikkust (mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel uute lähenemisviiside katsetamises); oskusi eristada olulist ebaolulisest ning kriitilist, strateegilist ja kontseptuaalset mõtlemist (antud kava puhul konkreetselt majanduse valdkonnas), koostöö- ja suhtlemisoskusi; kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet ning innovaatilisust. Rahvusvaheliselt on kasvavalt kasutusel ettevõtliku (agiilse) valitsemise põhimõtted, mis tulenevad nii valituste fragmenteerumisest üldiselt, dünaamilisest globaalsest keskkonnast (vt Deloitte raportit, https://www2.deloitte.com/content/dam/insights/us/articles/3897_Agile-in-government/DUP_Agile-in- Government-series.pdf), aga ka erinevatest globaalsetest kriisidest, millele tuleb kiiresti reageerida. 2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt päris sarnaseid õppekavasid Eestis ei pakuta. Mõningaid sarnasusi võib välja tuua Kaasaegse majanduse õppekava spetsialiseerumismoodulite ja teistes kõrgkoolides pakutavate õppekavade vahel, kuid dubleerimist ei toimu. Kõige suurem on sarnasus Tallinna Tehnikaülikooli kavadega (nt Majandusanalüüs; Ärirahandus ja majandusarvestus; Juhtimine ja turundus), kuid need on pigem kitsa spetsialiseerumisega kavad. Tartu Ülikoolis võib leida mõningate õpiväljundite poolest sarnaseid kavu Skytte instituudis ja Ühiskonnateaduste instituudis, kuid Kaasaegse majanduse õppekava fookus on siiski majanduspoliitikate kujundamisel ning ettevõtte tegevusvaldkondadel, mitte valitsemisel või poliitikakujundamisel laiemas tähenduses. Lähiriikide kavasid ei kaardistata, kuna Kaasaegse majandusteaduse õppekava õpetamise keel on eesti keel, v.a. üks spetsialiseerumismoodul. 3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest Kaasaegne majandus erineb võrreldavatest kavadest eelkõige kahes aspektis: tegemist on laiema fookusega (alusmoodul ja valikainete moodul on üles ehitatud laiapõhjaliste majandusteoreetiliste teadmiste andmine ka kitsa spetsialiseerumise korral). Näiteks TTÜ Majandusanalüüsi õppekava on kitsalt majandusanalüüsile suunatud õppekava, mis sarnaned pigem majandusteaduskonna Matemaatilise majandusteaduse õppekavaga. Ärirahandus ja majandusarvestus on kitsalt ärirahandusele ja arvestusele suunatud õppekava ning Juhtimine ja turundus keskendub juhtimisele, sh rahvusvahelisele ärijuhtimisele ja turundusele ning kumbki ei anna laiemat majandusteoreetilist tausta. Ettevõtlik juhtimine on õpiväljunditelt kitsam, ärijuhtimise kava ning omab ainult vähest kokkupuudet Kaasaegse majanduse õppekavaga (finantsjuhtimise valdkonnas). Kaasaegse majanduse õppekavas on tarbijakäitumise ning tootearenduse sidumine neuroturundusega unikaalne ja seda ei saa õppida mitte kusagil mujal Eestis. Avaliku sektori juhtimise, innovatsiooni ja e- valitsemise kavad (TTÜ, TÜ) ei käsitle majandusteoreetilist tausta poliitikate kujundamisel; nende majandusliku mõju hindamist, mistõttu on olemas selge erinevus Kaasaegse majanduse õppekavast. Nii Eesti Maaülikoolis pakutavate kavade puhul kui ka TÜ Ühiskonnateaduste instituudi kavade puhul on kokkupuude Kaasaegse majanduse kavaga vaid üksikute moodulite õpiväljundites, mistõttu neid ei käsitleta otseste konkurentidena avatavale õppekavale. Erinevalt ülal nimetatud õppekavadest on Kaasaegse majandus õppekava eesmärk anda tipptasemel spetsialiseerumine ja selle aluseks tugev taustteadmine teistest kaasuvatest valdkondadest. Käesoleva õppekava spetsialiseerumise “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises ja majanduses” eripäraks on üheltpoolt majandusliku vaate ja teiselt poolt ettevõtlikkuse (start-up mõtteviisi) õpetamine, mida teadaolevalt teised ülikoolid ühes õppekavas ei paku. 4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Jah. Antud õppekava loomisega sulgeb majandusteaduskond Turundus ja finantsjuhtimise õppekava ning Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimise õppekava. 5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab õppetöösse) Startuplab; kiirendid, koostööpartnerid Deltas ja Ettevõtlusmajas; Skytte instituut (ERA-Chair projekt, CITIS); psühholoogia instituut, õigusteaduskond, arvutiteaduste instituut. Koostööpartneritena nähakse nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR; Riigi Tugiteenuste Keskuse majandustarkvara arenduse osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus; EV Rahandusministeerium, Merit Tarkvara, Erply, Directo, StandardBooks, Finnairi äriteenuste kontor Tartus; Swedpank, LHV pank, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. II ÕPPEKAVA Õppekava eesmärk Anda süsteemne majandusharidus süvendades üld- ja erialateadmisi ja –pädevusi majanduspoliitikate kujundamises, turunduses ja finantsjuhtimises töötamiseks spetsialisti või juhina era- või avalikus sektoris. Õppekava annab teadmised, oskused ja pädevuse töötamiseks majanduspraktikas spetsialistina ning alusteadmised ja valmiduse akadeemilise tegevuse jätkamiseks. Väljundid: Õppekava läbinud üliõpilane: 1. omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi majandusteaduse teooriatest; 2. oskab kriitiliselt analüüsida majanduses ja organisatsioonis toimuvaid arenguid ning nende seoseid tehnoloogiate arengutega; 3. oskab lahendada ettevõtluses teoreetilisi ja praktilisi probleeme tuginedes majandusteoreetilistele kontseptsioonidele, integreerides erinevate valdkondade teadmisi ning hinnates oma tegevust kriitiliselt; 4. on võimeline suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima oma eriala probleemküsimusi ning osalema sellekohastes aruteludes eesti ja inglise keeles; 5. omandab teadusliku uurimistöö koostamise oskused ja praktilised kogemused; 6. on valmis töötamiseks kvalifitseeritud tegevusalal majanduspraktikas avalikus või erasektoris või teadus-, arendus- ja loomevallas, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja meeskonnatööoskusi; 7. oskab identifitseerida enda vajadust jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab efektiivseid meetodeid iseseisvaks õppimiseks. Õppekava koosneb Üldainete moodulist (24 EAP); eriala moodulist (45 EAP); valikainete moodulist (15 EAP), vabaainete moodulist (6 EAP) ning magistritöö moodulist (30 EAP). Järgnevalt esitatakse moodulite kirjeldused koos õppeainete loeteluga. I Üldainete moodul (24 EAP, kohustuslik) Mooduli õpiväljundid: Üldainete mooduli läbinud tudeng omandab laiapõhjalised teadmised organisatsiooni juhtimisest, ettevõtluse pädevustest ja tulevikutrendidest majanduses. Kaasaegse majanduse peamiste teooriate süsteem loob aluse erialamoodulites õpitavatele ainetele. Üldainete moodul paneb ühtlasi rõhku majanduse ja tehnoloogiate tulevikutrendide ja aktuaalsete probleemide käsitlemisele, mis on tarvilikud kiiresti muutuvas keskkonnas edukaks tegutsemiseks. Õppeained: Tulevikutrendid tehnoloogias ja majanduses (6 EAP) Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Urmas Varblane, Prof. Raul Eamets, Külalisprof. Ott Pärna. Teemad: Globaalne majandus, tehnoloogia areng, kliimamuutused, ressursid, energiasüsteemid, vananev elanikkond, vaesus, tervishoid ja sotsiaalne heaolu. Kursuse edukalt läbinu: • Mõistab globaalseid arengutrende, nendega seotud võimalusi ja väljakutseid nii globaalsel, majandussektori kui ka organisatsiooni tasandil; • Saab aru, kuidas innovatsioonid võimaldavad panustada väljakutsete lahendamisse; • Mõistab ÜRO säästva arengu eesmärkide ja tulevikutrendide seoseid. Ettevõtlusprojektid I (6 EAP) kaasprofessor Mervi Raudsaar; praktikud 16 t loenguid + 10 t seminare Õppeaine alustab esimesel semestril, andes praktiliste oskusi ja teooria teadmisi ettevõtlusest. Tudengitele, kes soovivad teemaga süvitsi edasi minna on valikained Ettevõtlusprojekt II ja Ettevõtluspraktika . Eesmärk: Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtlusprotsessist ja ettevõtlusvõimalustest erinevates sektoris, ärimudelitest, sektoraalsetest erinevustest, teadmussiirdest ja rahvusvahelistumisest, eripäradest võrreldes teiste traditsiooniliste ettevõtluse valdkondadega, tehnoloogiaettevõtete rahastamisest, intellektuaalomandi rollist, tootearendusest jne. Oma kogemusi vahendavad tegutsevad ettevõtjad. Käsitletavad teemad: võimaluste äratundmine; ettevõtlusprotsess; uued ärimudelid; ringmajandus; kaugtöö; ettevõtlusprojekti juhtimine individuaalselt, case-study'na või tiimitööna; organisatsioonisisene ettevõtlus, jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtte toimimise protsess. Kursuse edukalt läbinu: • Omab ülevaade ettevõtlusest kui interdistsiplinaarsest õpetusest ja sotsiaalsest nähtusest ühiskonnas; • Mõistab ettevõtluse põhikontseptsioone; • Saab aru ettevõtlusprotsessist, ettevõtja strateegilistest valikutest, ja selle erinevatest rakendustest, ettevõtte vormidest, alustava ettevõtte käivitamisest ja rahastamisest, kasvuorientatsiooniga VKE juhtimisest, ettevõtluse rakendusest (suur)ettevõttes ja avalikus ning mittetulundussektoris; • saab aru äri ja VKE analüüsi ning planeerimise, turunduse, juhtimisarvestuse ja rahastamise rollist ettevõtluses. • oskab analüüsida kaasaegseid ettevõtlusprotsesse ja nende juhtimise spetsiifikat ettevõttes/organisatsioonis/ühiskonnas; • oskab analüüsida ja kavandada ettevõttele sobivaid ärimudeleid ja ettevõtte (juriidilist) vormi; • Oskab analüüsida ettevõtlusprotsessi ja kujundada strateegiat ning ärimudelit teadmus- ja tehnoloogiaettevõttes. Majandusteadus juhtidele (6 EAP) Õppeaine võtab vaatluse alla käitumusliku majandusteaduse, ratsionaalse ja administratiivse mudeli, mänguteooria, heuristika, piiratud ja ökoloogilise ratsionaalsuse. Õppeaine toetub tugevalt kaasustele ja eksperimentide tutvustamisele. Lisaks antakse ülevaade Eesti majanduse makrokeskkonnast. Kursuse edukalt läbinu: • Oskab rakendada erinevaid tehnikaid majandusteoreetiliste mudelite loomiseks ja äriprobleemide lahendamiseks (optimeerimine, otsustamine määramatuse tingimustes, mänguteooria), • Tunneb tarbijakäitumise ja turunõudluse kujunemise põhimõtteid; • Tunneb firmade käitumise seaduspärasusi erinevate turustruktuuride korral. • Mõistab erinevaid hinnakujunduse mudeleid (hinnalisand, hinnadiskrimineerimine, jne). • Oskab analüüsida tarbijate ja ettevõtete käitumist matemaatiliste mudelite abil, mida kasutatakse kesktaseme mikroökonoomika kursustel. • Oskab analüüsida ettevõtluse makroökonoomilist konteksti Eesti näitel. Organisatsiooni ja strateegia kavandamine (6 EAP) - vastutav õppejõud prof. Maaja Vadi Aine eesmärgiks on anda ülevaade juhtimist toetavatest organisatsiooniteooria ja -kultuuri ning strateegia praktilistest meetmetest. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ja oskab kasutada organisatsiooniteooria põhikontseptsioone ning mõistab (rahvus)kultuuri rolli organisatsioonis • teab organisatsiooni adapteerumise teoreetilisi ja praktilisi aluseid (strateegiline planeerimine ja strateegia rakendamine) • on harjutanud organisatsioonide võrdlevat analüüsi eri aspektidest (struktuur, tehnoloogia, kultuur, strateegia) • on analüüsinud organisatsiooni adapteerumisega seotud praktilist kaasust • mõistab vastutustundliku ja jätkusuutliku juhtimise tähtsust organisatsioonis II Eriala moodulid, (45 EAP), kohustuslik 1. Kaasaegne finantsjuhtimine (45 EAP) Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilane: • Omandab laiapõhjalised teadmised ettevõtte rahanduse teooriatest, põhikontseptsioonidest, ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest, alustava ettevõtte rahastamisest ja finantsplaneerimisest. • Omandab oskused ettevõtte finantsarvestuse korraldamiseks ja finantsaruannete koostamiseks, finantsandmete analüüsiks ja visualiseerimiseks. • Omandab süsteemse ülevaate äriprotsesside ressursikasutuse ja kulude juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni aruandlus- ja planeerimissüsteemi arendamise kaasaegsetest võimalustest. • Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks, lihtsamate finantsmudelite rakenduseks finantsotsuste langetamisel. • Omandab süsteemse ülevaate finantsturgude toimimisest, finantsinstrumentidest, ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimisest ning tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest meetoditest. 1. 1. Rahanduse spetsialisti moodul (15 EAP) Mooduli õpiväljundid Mooduli läbinu: • Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi ettevõtte rahanduse teooriatest ja põhikontseptsioonides, rahanduse protsessist, investerims- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest; • Oskab rakendada rahandusteoreetilisi mudeleid ja investeeringute analüüsi mudeleid praktiliste situatsioonide analüüsil ja lahenduste pakkumisel; • Suudab koostada finantsplaane ja lihtsamaid rahastustaotlusi võttes arvesse välisrahastuseamise ja EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavaid peamisi nõudeid. Ettevõtte rahandus (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (noorem lektor) Investeeringute analüüs (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (noorem lektor), praktikud Alustava ettevõtte rahastamine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), praktikud 1.2. Majandusarvestuse spetsialisti moodul (15 EAP) Mooduli õpiväljundid Mooduli läbinu: • On teadlik finantsarvestuse ja aruandluse uuematest suundumustest ning harmoniseerimise põhimõtetest; • Oskab võrrelda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid finantsaruannetele ning seostada neid finantsjuhtimisega era- ja avaliku sektoris; • Omab süsteemset ülevaadet ressursikasutuse juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni kulude juhtimise kaasaegsetest võimalustest; • Oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele ning visualiseerida finantsandmete analüüsi tulemusi. Finantsarvestuse ja aruandluse süvakursus (6 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja) Äriprotsesside ja ressursikasutuse juhtimine(6 EAP) Toomas Saarsen, Ülle Pärl (kaasprofessor), Kertu Lääts (kaasprofessor) Ettevõtte finantsandmete analüüs ja visualiseerimine (3 EAP) Kertu Lääts (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor) 1.3.Finantsjuhtimise tippspetsialisti moodul: (15 EAP) Õpiväljundid Mooduli läbinu: • Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks ja juhtimiseks; • Omab süsteemse ülevaate ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimise meetoditest ja võimalustest; • On võimeline rakendama lihtsamate finantsmudeleid finantsotsuste langetamisel; • Oskab rakendada kaasaegseid meetodeid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel ja juhtimisel; • Omab süsteemset ülevaadet finantsturgude toimimisest ja finantsinstrumentidest. Ettevõtte väärtuse juhtimine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor) Riskide juhtimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Janek Uipoupin (doktorikraad) Finantsmodelleerimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Priit Sander (kaasprofessor) Tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP) Toomas Haldma (professor), praktikud Finantstuletisinstrumendid (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor) 2. Kaasaegne turundus (45 EAP) Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilased: • Omandavad kaasaegse turunduse pädevused, tööks turunduse valdkonnas spetsialistide ja juhtidena. • Õpivad turundaja jaoks olulisi põhioskusi turunduskommunikatsiooni, tootearenduse, internetiturunduse ja tarbijakäitumise kontekstis. • Õpivad tundma ärilt-ärile turunduse eripärasid Eestis ja rahvusvaheliselt ning rakendatakse startup mõtteviisi turunduses. • Unikaalse ja uudse väärtusena omandavad neuroturunduse teooriad ja rakendavad neuroturunduse uurimispraktikaid uurimisprojektides • Omandavad rahvusvahelise turunduse põhimõtted ja kultuuri erinevuste mõju turundusele • Omandavad turunduse spetsialistile olulised loovoskused. 2.1. Turundus tänapäeval 15 EAP Internetiturundus (6 EAP) Turundaja loovkursus (3 EAP) Rahvusvaheline turundus ja ärilt-ärile turundus (6EAP) 2.2 Kliendi psühholoogia 15EAP Tarbijakäitumine (koos SJ valikainega) (3 EAP) Turunduskommunikatsioon (6 EAP) Neuroturundus (6 EAP) 2.3. Startup turundus (15 EAP) Startup ettevõtte turundus (3EAP) Kliendisuhete juhtimine ja ärilt-ärile turundus (3 EAP) Tootearendus (6 EAP) Startup ettevõtete rahvusvahelistumine (3 EAP) 3. Entrepreneurship in Economic Policymaking / Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises (45 EAP) Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilane: • Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme; • Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest; • Saab mitmekülgsed teadmised majanduse arengust, majanduspoliitikast ja rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest; • Oskab näha tehnoloogiate võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks; • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond). 3.1. Global Governance in a Changing World (Globaalne valitsemine muutuvas maailmas), 15 EAP Principles of module selection: The module is compulsory for all learners Aim of the module: to provide comprehensive knowledge of modern economic development, politics and international trends, and management of (small country) economy Learning outcomes of the module: • Has knowledge of national and international economic regulatory institutions; • Understands the specifics of the management of different economic sectors and the economic policy instruments used; • Has acquired knowledge of regional development and policies; • Has acquired knowledge of the economic treatment of cultures and their effects on economic development; • Understands fiscal and monetary policies and the functioning of markets; • Knows the development trends of the most important economic areas and understands their current problems. Mooduli valiku põhimõtted: Moodul on kohustuslik kõigile õppijatele Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised kaasaegse majanduse arengust, poliitikast ja rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest Mooduli õpiväljundid: • Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest; • Mõistab erinevate majandusvaldkondade juhtimise ja kasutatavate majanduspoliitika instrumentide spetsiifikat; • On omandanud teadmised regionaalarengust ja –poliitikatest; • On omandanud teadmised kultuuride majanduslikust käsitlusest ja mõjudest majandusarengule; • Saab aru fiskaal- ja rahanduspoliitikatest ning turgude toimimisest; • Tunneb olulisemate majandusvaldkondade arengusuundi ning mõistab nende aktuaalseid probleeme. Õppeained: Governance for the Future in a Changing World: Concepts, Challenges and Policies (Tulevikku vaatav juhtimine muutuvas maailmas: kontseptsioonid, väljakutsed ja poliitikad) - 6 EAP, PhD Bradley Loewen, kasutatakse külalisprof. Siim Kallase videoloenguid EL institutsioonidest. Regional Economics and Culture: Europe, Asia, Africa, Americas (Regionaalne majandus ja kultuur: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerikad) - 6EAP Prof. Anneli Kaasa International Fiscal and Monetary policy, and Markets (Rahvusvahelised turud, fiskaal- ja rahapoliitika) - 3 EAP, PhD Ardo Hansson 3.2. Master Class for Public Sector Entrepreneurs (Avaliku sektori ettevõtja meistriklass), 15 EAP Principles of module selection: It is obligatory to choose subjects within 15 ECTS Aim of the module: to provide diverse knowledge of the formation of economic and innovation policies and the nature of entrepreneurial management in the public sector. Learning outcomes of the module: • Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs; • Can work on complex problems and design appropriate local, national, and global policies and solutions from an economic perspective; • Understands the nature of entrepreneurship and leadership in the public sector; • Is able to take a leading role in a specific area of the public sector. Mooduli valiku põhimõtted: Kohustuslik valida 15 EAP ulatuses õppeaineid Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised majandus- ja innovatsioonipoliitkate kujundamisest ning ettevõtliku juhtimise olemusest avalikus sektoris. Mooduli õpiväljundid: • Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme; • Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest; • Mõistab ettevõtlikkuse ja eestvedamise olemust avalikus sektoris; • On võimeline võtma eestvedaja rolli tegutsemaks avaliku sektori spetsiifilises valdkonnas. Õppeained: Leadership, Storytelling and Public Entrepreneurship (Juhtimine, narratiivi jutustamine ja ettevõtlus avalikus sektoris) - 3EAP Külalisprof. Ott Pärna, Indrek Seppo, praktikud. Innovation in the Public Sector and Economic Policymaking (Innovatsioon avalikus sektoris ja majanduspoliitika kujundamine) - 3EAP, Prof. Kadri Ukrainski, PhD Mart Laatsit Risk and Crisis Management in the Public Sector (Riskide ja kriiside juhtimine avalikus sektoris) - 3EAP, prof. Kadri Ukrainski (koordineeriv, huvi välisõppejõudu toomiseks nt Singapurist/videoloengutest). Experimentation in Modern Economic Policymaking (Eksperimenteerimine kaasaegses majanduspoliitikas) - 3EAP, PhD Mart Laatsit Economic Policy and Impact Studies (Majanduspoliitika ja mõju uuringud) - 3EAP, PhD Tõnis Tänav, Andres Võrk Public Sector Economics (Avaliku sektori ökonoomika) - 6EAP, MJRI.08.063, prof. Kadri Ukrainski Innovation Policy (Innovatsioonipoliitika) - 6 EAP, SVMJ.08.001, prof Kadri Ukrainski 3.3. Economic Policy making in the Digital Age (Majanduspoliitika kujundamine digiajastul) 15 EAP Principles of module selection: the module is compulsory for all learners. Aim of the module: to provide a broad-based knowledge of the possibilities and limitations of technology application in the development and implementation of public sector economic policies. Learning outcomes: • Understands the effects of technological developments in public sector governance and economic policy-making; • Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of the public sector; • Has an overview of various challenges and risks of digital solutions; • Can estimate the cost of investment in digital technologies; • Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT, robotics, environment). Mooduli valiku põhimõtted: moodul on kohustuslik kõigile õppijatele Mooduli eesmärk: anda laiapõhjalised teadmised tehnoloogia rakendamise võimalustest ja piirangutest avaliku sektori majanduspoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel. Õpiväljundid: • Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate kujundamises; • Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades; • Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest; • Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust; • Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT, robootika, keskkond). Õppeained: eEstonia Masterclass (e-Eesti meistriklass) 3 EAP, PhD Kadri Ukrainski, MA Andres Kütt Digital Public Finance and Service Development (Digitaalne riigirahandus ja teenuste arendus), 3EAP Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Robert Krimmer Big Data Analytics and Real-Time Economic Policymaking (Suurandmete analüüs ja majanduspoliitika kujundamine reaalajas) 3EAP Prof Robert Krimmer, Prof. Kadri Ukrainski International Digital Regulation, Data Protection and Competition Policy (Rahvusvaheline digireguleerimine, andmekaitse ja konkurentsipoliitika) 3EAP Prof. Jüri Sepp, Erkki Leego, IT õiguse õppekava õppejõud, külalisprof. Siim Kallas’e videoloengud EL konkurentsipoliitika juhtumitest. Economics of Cyber Security and Defense (Küberturvalisuse ja -kaitse ökonoomika) 3EAP, PhD Tõnis Eerme, Erkki Leego III Valikained (sh välismoodul 15 EAP) Valikupõhimõtted: valida aineid 15 EAP ulatuses Ettevõtlusprojektid II (6 EAP; II semester) Ettevõtluspraktika (6 EAP III semester) Turunduse juhtimine (3 EAP) Mittetraditsioonilised käsitlused turunduses (3 EAP) Konkurentsiõigus (3 EAP) Kultuurierinevustega arvestamine äritegevuses (3 EAP) Konfliktide ennetamine ja juhtimine meeskonnatöös (3 EAP) Otsuste mõistmine ja mõjutamine (6 EAP) Töösoorituse ja tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP) Audit ettevõtte juhtimises (3 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja), praktikud Aine eesmärgiks on anda ülevaade peamistest auditi liikidest, sise-, välis- ja IT-auditi rollist ettevõtte juhtimises ning nende läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest. Kursuse edukalt läbinu: • teab sise-, välis- ja IT auditi eesmärke ja protsesse; • tunneb audiitortegevust reguleerivaid õigusakte, põhimõtteid ja protseduure; • oskab kriitiliselt lugeda ettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, audiitori aruannet, määratleda olulisi riske ja tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades; • on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist. Finantsökonomeetria (3 EAP) Mustafa Hakan Eratalay (lektor) Aine annab ülevaate GARCH mudelitest ja stohhastilise volatiilsuse (SV) mudelitest ning nende hindamistest. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ühemõõtmelisi ja mitmemõõtmelisi volatiilsuse mudeleid; • oskab hinnata ja ennustada volatiilsusi, kaasvolatiilsusi ja korrelatsioone aegridade vahel • kuidas kirjutada programmi Matlabis volatiilsuse mudelite hindamiseks ja volatiilsuse ennustamiseks. Praktika (3 EAP) Anneli Lorenz (nooremlektor) Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb turunduse, finantsi ja majanduspoliitika teoreetilistel ja praktilistel teadmistel. Kursuse edukalt läbinu: • tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh esitlemiseks); • töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest; • viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel; • analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist ning püstitatud ülesannetest lähtuvalt. Maksuõigus (3 EAP) (õigusteaduskond) Aine eesmärgiks on anda terviklik ülevaade maksuõigusest. Kursuse edukalt läbinu: • omab ülevaadet riigi rahandust ja eelarvet reguleerivatest õigusaktidest; • tunneb põhjalikult Eesti maksuõiguse teooriat ja praktikat; on kursis maksukorralduse põhimõtete ja põhimõistetega, • tähtsamate maksuõiguse arengut mõjutanud kohtulahenditega ning Euroopa Liidu õiguse mõjudega maksuõiguse arengule; • tunneb erinevate maksude toimimise erisusi ning maksuõiguse kokkupuutepunkte teiste õigusharudega. IV Vabaained (6 EAP) V Magistritöö moodul: 30 EAP Mooduli eesmärgiks on anda õppijale teadustöö koostamise ning selle tulemuste esitamise ja tõlgendamise teaduspõhised metoodilised oskused. Mooduli läbinud üliõpilane: • Oskab määratleda ja formuleerida uurimisprobleeme, leida nende käsitlemiseks vajalikku informatsiooni ja valida selleks sobivaid uurimismeetodeid. • Oskab kasutada erinevaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid töö eesmärgist ja uurimisülesannetest lähtuvalt. • Oskab analüüsida ja sünteesida teadustöid ja kogutud informatsiooni ning koostada akadeemilisi tekste magistritöö nõuetest lähtuvalt. • Oskab koostada erialase teadusliku uurimistöö, tõlgendada sisuliselt tulemusi ja töötada välja põhjendatud ettepanekud organisatsiooni arendamiseks. • Oskab tegutseda uuringu raames esile kerkivates keerulistes olukordades ning on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest. • Oskab korrektselt väljenduda emakeeles nii kirjalikult kui suuliselt ning kaitsta akadeemilises diskussioonis magistritöös esitatud seisukohti. Uurimis- ja analüüsimeetodid majanduses (10 EAP) Magistritöö /mag.eksam + kaasus 20 EAP 4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - puudub 5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms) Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeainete baasilt kujundatakse praktilise suunitlusega ja kitsa spetsialiseerumisega 1-aastased tasulised magistrikavad. Samuti on üksikuid mooduleid võimalik pakkuda täiendkoolitustena; sealjuures on läbi mõeldud mikrokraadide pakkumise võimalus olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis. III RESSURSID 1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua. Õppekavasse kuuluvate ainete õpetamisega on seotud järgmised majandusteaduskonna õppejõud: prof Kadri Ukrainski; prof Urmas Varblane, prof Raul Eamets; prof Maaja Vadi, prof Kulno Türk, prof Anneli Kaasa, prof Priit Vahter, külalisprofessor Jüri Sepp, külalisprofessor Ott Pärna, Andres Kuusik, Kristian Pentus, Kerli Ploom, Kertu Lääts, Mark Kantšukov, Priit Sander, Ulvi Sloog, Maire Nurmet; prof. Toomas Haldma, Krista Jaakson, Virgo Süsi. Õppeainetesse kaastakse praktikuid ettevõtlusest ja avalikust sektorist. 2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid, õppematerjalid vms) Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT taristuga, neuroturunduse labor) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on olemas valmisolek hübriidõppeks, sh IKT vahendite ning online õppematerjalidega varustatus. 3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms) Tegevustoetus 4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) 56 õppekohta Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? Jah Majandusteaduskond loob õppekohad kahe suletava magistriprogrammi õppekohti ümber jagades: 1) Turundus- ja finantsjuhtimine – 32 kohta 2) Ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimine - 24 kohta Lisakommentaarid: 1 Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel