ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1
Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises
(Entrepreneurship in Economic Policymaking) (inglise keeles)
Õppeaste: Magister (1-aastane), 60 EAP, osakoormus, sessioonõpe
Õppekeel: Inglise
Õppetöö asukoht: Tartu
Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): -
Valdkon(na)d: sotsiaalteadused
Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond
Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kadri Ukrainski
Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eur semester (1 EAP = 100 eurot),
arvestuslik semestrimaht 20 EAP
I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS
1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja)
Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond)
Spetsialiseerumine võimaldab töötada juhi, tippspetsialisti, nõuniku ja teema või ka valdkonnajuhina (see
nimetus ei ole veel sees OSKA avaliku halduse raportites, kuid Eesti avalikus sektoris kasvavalt
kasutuses) valitsusasutustes, aga ka konsultatsioonifirmades, rahvusvahelistes organisatsioonides,
suuremates era- ja riigiettevõtetes. Spetsialiseerumine on ingliskeelne, kuna need ametikohad eeldavad
toimetulekut rahvusvahelises koostöös ning soovitakse õppima ka kutsuda rahvusvahelisi üliõpilasi, kes
soovivad Eesti edust majanduses õppida. Eesti tööandjad (vastavalt OSKA raportile avaliku halduse
valdkonna kohta, https://oska.kutsekoda.ee/field/avalik-haldus/) ootavad üha suuremat valdkonnaülesust
ja universaalsust, kuna tegevusvaldkonnad on aina rohkem üksteisega läbipõimunud. Enamikul töötajatest
on erinev bakalaureuse või magistri tasemel alusharidus ning raporti väitel oleks vaja tõsta töötajate
agiilsust ja paindlikkust (mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel
uute lähenemisviiside katsetamises); oskusi eristada olulist ebaolulisest ja kriitilist mõtlemist, strateegilist
ja kontseptuaalset mõtlemist, koostöö- ja suhtlemisoskusi; kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet ning
innovaatilisust. Rahvusvaheliselt on kasvavalt kasutusel ettevõtliku (agiilse) valitsemise põhimõtted, mis
tulenevad nii valituste fragmenteerumisest üldiselt, kui ka dünaamilisest globaalsest keskkonnast (vt
Deloitte raportit, https://www2.deloitte.com/content/dam/insights/us/articles/3897_Agile-in-
government/DUP_Agile-in-Government-series.pdf), aga ka erinevatest globaalsetest kriisidest, millele
tuleb kiiresti reageerida.
Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on
tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne):
Eelpool viidatud OSKA raporti kohaselt eeldatakse Eesti avaliku sektori tippjuhilt magistrikraadi ja
piisavat juhtimiskogemust sõltumata omandatud erialast, KOV-i juhile haridusnõudeid ei ole. Tippjuhid
liiguvad eri sektorite ja haldusalade vahel ning haldusala sees horisontaalselt ja vertikaalselt ning üha
enam mõlemas suunas ka rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Keskjuhilt eeldatakse erialast
kõrgharidust, valdkonnateadlikkust ja piisavat juhtimiskogemust ning magistrikraad on üldjuhul
soovituslik. Järjest enam edutatakse organisatsioonisiseselt keskjuhte ka tippjuhtideks. Keskjuhtidele
tuleb kasuks erialase ja avaliku halduse kõrghariduse kombinatsioon, kuna temalt oodatakse mõlema
valdkonna adumist ning nendes orienteerumist. Kokku töötab Eesti avalikus sektoris ca 1600 tipp- ja
keskastmejuhti. Magistrikava “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” võimaldab täiendõpet just
majandusega seotud valdkondades (rahandus, maksusüsteem, majanduspoliitika, ettevõtluse arendamine,
innovatsioon).
Lisaks ootame õppima karjääri tegevaid peaspetsialiste, kes on juba mõningase kogemusega töötajad (nt
nõunikud) ning peavad pakkuma välja oma lahendusi ja kes ei täida ainult otseselt juhilt saadud
ülesandeid. Nad peavad suutma võtta iseseisvalt oma valdkonna piires vastu otsuseid ja juhtida projekte,
kujundada poliitikaid ning suhelda erinevate juhtimis- või valitsemistasanditega (kokku Eestis u 20 000
töötajat). Üleilmseid suundumusi ja valdkonna arengut arvestades muutuvad sihtgrupi jaoks järjest
olulisemaks järgmised valdkonnaülesed teadmised ja oskused (OSKA 2020 alusel):
• teadmised (majandus)poliitika kujundamise protsessidest ja meetoditest, riigi struktuurist ja üldistest
toimemehhanismidest
• projektijuhtimise oskused, sh projektiplaani koostamine, inimeste ja ressursside juhtimine,
eelarvestamine, protsessijuhtimine, administreerimine ning enese- ja ajajuhtimine;
• arendus- ja järelevalveoskused;
• teenuste disainimise, arendamise ja analüüsimise oskused, sh nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse
andmeanalüüsi ja -käitlemise oskused;
• teadmised Euroopa Liidust ja õigusaktide vastuvõtmisest Euroopa Liidu tasandil;
• valdkondlikud IKT oskused, sh visuaalsete vahenditega esitlemise oskus, enda kursis hoidmine
tehnoloogiliste trendidega ning teadmised küberturvalisusest.
• Eesti tööandjad ootavad üha suuremat valdkonnaülesust ja universaalsust, kuna tegevusvaldkonnad
on aina rohkem üksteisega seotud ja läbivad ning selleks on vajalikud horisontaalsed ja mitmekesised
oskused (OSKA 2020 alusel):
• agiilsus ja paindlikkus, mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel
uute lähenemisviiside katsetamises;
• oskus eristada olulist ebaolulisest ja kriitiline mõtlemine;
• strateegiline ja kontseptuaalne mõtlemine;
• head läbirääkimisoskused, oskus teha kompromisse, juhtida konflikte ja kaasata partnereid;
• kiire kohanemis- ja õppimisvõime ja innovaatilisus.
Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma:
1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat
töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal;
2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad
omandada süvendatud teadmisi valitud erialal;
3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad avalikus
sektoris ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi õppekavas õpetatavatel teemadel. Eeldatav
töökogemus vähemalt 5 aastat.
2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad
Tartu Ülikoolis ja teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee):
“Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” kava spetsialiseerumise puhul katavad osaliselt sama
sihtgruppi Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallina Ülikooli avaliku halduse erialad ning Tallinna
Tehnikaülikooli rakendusliku majandusteaduse erialad (viimastel aastatel on neid palju reformitud ja
muudetud, mistõttu pole otstarbekas kõiki neid nimetada, isegi OSKA 2020 raportis on info juba
vananenud). Ka TÜ Skytte instituudi ja Ühiskonnateaduste instituudi kavad sihivad sama sihtgruppi,
kuigi oskuste pakett on veidi erinev, ka pole tegemist inglisekeelsete tasuliste 1-aastaste kavadega.
Lähiriikides (rahvusvahelise õppekava puhul, sh see on 1-aastase versiooni puhul ainult): Ettevõtlikkus
poliitika kujundamises ja majanduses valdkonnas on AALTO Masters Program in Global Management
(https://www.aalto.fi/en/study-options/masters-programme-in-global-management-including-cems-mim),
mis valmistab ette töötamiseks rahvusvahelistes ettevõtetes suhteliselt sarnaselt käesoleva
spetsialiseerumisega.
3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest
Õppekava “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises” eripäraks on üheltpoolt majandusliku vaate ja
teiselt poolt ettevõtlikkuse (start-up mõtteviisi) õpetamine, mida teadaolevalt teised ülikoolid ühes
õppekavas ei paku. OSKA avaliku halduse raporti jaoks intervjueeritud eksperdid leidsid, et sageli jäävad
üksnes erialase haridusega juhid ja spetsialistid hätta, sest neil pole teadmisi ühiskonna toimimisest,
riigihaldusest ja selle protsessidest ning funktsioonidest. Seetõttu soovitasid nad kasutada mudelit, mille
puhul spetsialistid ja/või juhid täiendavad end avaliku sektori teadmistega valdavalt magistriõppes ning
ülikoolidele soovitati neid teadmisi pakkuda senisest sagedamini moodulitena. Käesolev kava vaatab
avalikku sektorit läbi majandusteaduse teadmiste ja oskuste, mis on ka oluliselt erinev (kitsam ja
sügavam) avaliku halduse vaatest.
AALTO kava on kolmandatest riikidest (kes on meie põhikontingent) õppima tulijate jaoks oluliselt
kallimad (õppemaks on 15000 eur aastas, kõrvale pakuvad ka stipendiumivõimalust) ja neil on pikem 2-
aastane magistrikava (120EAP), mis sihib ilmselt rohkem värsket kõrgkoolilõpetajat.
4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine
Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Ei
5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal panustab
õppetöösse)
STARTUp Lab; kiirendid, koostööpartnerid Deltas ja Ettevõtlusmajas; Skytte instituut (ERA-Chair
projekt, CITIS); psühholoogia instituut, õigusteaduskond, arvuteaduste instituut. Koostööpartneritena
nähakse nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR; Riigi
Infosüsteemi Amet, EV Rahandusministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,
Maaeluministeerium.
II ÕPPEKAVA
1. Õppekava eesmärk
Õppekava eesmärk on välja õpetada kaasaegsete majandusteadmistega avaliku sektori spetsialiste, kes
suudaks muutuvas majanduskeskkonnas ja ühiskonnas edukalt hakkama saada, võttes arvesse erinevaid
tulevikuoskusi.
2. Õppekava õpiväljundid
Learning Outcomes:
• Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs
• Can work with complex problems and design appropriate local, national, and global policies and
solutions based on economic considerations
• Gains a broad knowledge of economic development, politics and international trends, and (small
country) economic governance
• Can see the possibilities of technologies to solve complex problems
• Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT,
robotics, environment
Õpiväljundid:
• Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme
• Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja
globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest
• Saab mitmekülgsed teadmised majanduse arengust, poliitikast ja rahvusvahelistest trendidest
ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest
• Oskab näha tehnoloogiate võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT,
robootika, keskkond).
3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms)
Õppekava koosneb kolmest moodulist, mille pakkumist nähakse ette ka täiendõppes nn mikrokraadidena.
Õppekava koosneb kolmest erialamoodulist, millest üks on valikmoodul ning magistrieksamist. Kuna
õppekava on inglisekeelne, siis on ainete pealkirjade, eesmärkide ja õpiväljundide eestikeelsed tõlked
toodud kaldkirjas.
I Global Governance in a Changing World (Globaalne valitsemine muutuvas maailmas), 15 EAP
Principles of module selection: The module is compulsory for all learners
Aim of the module: to provide comprehensive knowledge of modern economic development, politics
and international trends, and management of (small country) economy
Learning outcomes of the module:
• Has knowledge of national and international economic regulatory institutions;
• Understands the specifics of the management of different economic sectors and the economic
policy instruments used;
• Has acquired knowledge of regional development and policies;
• Has acquired knowledge of the economic treatment of cultures and their effects on economic
development;
• Understands fiscal and monetary policies and the functioning of markets;
• Knows the development trends of the most important economic areas and understands their
current problems.
Mooduli valiku põhimõtted: Moodul on kohustuslik kõigile õppijatele
Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised kaasaegse majanduse arengust, poliitikast ja
rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest
Mooduli õpiväljundid:
• Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest;
• Mõistab erinevate majandusvaldkondade juhtimise ja kasutatavate majanduspoliitika instrumentide
spetsiifikat;
• On omandanud teadmised regionaalarengust ja –poliitikatest;
• On omandanud teadmised kultuuride majanduslikust käsitlusest ja mõjudest majandusarengule;
• Saab aru fiskaal- ja rahanduspoliitikatest ning turgude toimimisest;
• Tunneb olulisemate majandusvaldkondade arengusuundi ning mõistab nende aktuaalseid probleeme.
Governance for the Future in a Changing World: Concepts, Challenges and Policies (Tulevikku
vaatav juhtimine muutuvas maailmas: kontseptsioonid, väljakutsed ja poliitikad) - 6 EAP, PhD Bradley
Loewen, kasutatakse külalisprof. Siim Kallase videoloenguid EL institutsioonidest.
The aim of the course is to analyze varieties of capitalism, national and international economic
governance structures, global institutions, the links between trade, finance and economic development.
Also introduce specific institutions in global economic sectors and areas - climate, energy, ICT, etc. and
their role in managing economic and financial crises. The discussions will be linked to the UN
Sustainable Development Goals and the global opportunities and means to achieve them.
Successful graduate of the course:
• Has knowledge of national and international economic regulatory institutions;
• Knows the development trends and development goals of different economic fields and
understands the current problems of achieving them.
• Understands the economic policy measures and experience used to manage various crises.
Õppeaine eesmärgiks on analüüsida kapitalismi erinevaid versioone, riiklikke ja rahvusvahelisi
majanduse juhtimise struktuure, globaalseid institutsioone, kaubanduse, rahanduse ja majandusarengu
seoseid. Samuti tutvustada konkreetseid institutsioone globaalsetes majandussektorites ja valdkondades -
kliima, energeetika, IKT jne ning nende rolli majandus- ja finantskriiside juhtimisel. Arutelud seotakse
ÜRO säästva arengu eesmärkidega ning globaalsete võimaluste ja vahenditega neid saavutada.
Kursuse edukalt läbinu:
• Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest;
• Tunneb eri majandusvaldkondade arengusuundi, arengueesmärke ning mõistab nende
saavutamise aktuaalseid probleeme.
• Mõistab erinevate kriiside juhtimiseks kasutatavaid majanduspoliitilisi meetmeid ja kogemusi.
Regional Economics and Culture: Europe, Asia, Africa, Americas (Regionaalne majandus ja
kultuur: Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerikad) - 6EAP Prof. Anneli Kaasa
The course aims at:
1) Reviewing location theory (agglomeration, accessibility, hierarchy), theories of regional growth at
constant returns to scale (production structure and development, demand, factor endowment); theories of
local development (territorial competitiveness, exogenous and endogenous development models,
endogenous development models including proximity, innovation and culture); theories of regional
development at increasing returns to scale (space as a source of increasing returns);
2) to provide an overview of the principles of regional policy in accordance with development theories
and experiences in different regions; and
3) to explain the economic treatment of culture and the role of cultural differences in economic
development.
Successful graduate of the course:
• Has acquired knowledge of regional development theories;
• Has learned practical examples and experiences of implementing regional policy concepts from
around the world;
• Has understood the economic approach to culture and the role of culture in economic
development.
Õppeaine eesmärgiks on:
1) anda ülevaade asukohateooriast (linnastumine, juurdepääsetavus, hierarhia), konstantset
mastaabisäästu eeldatavatest regionaalse majanduskasvu teooriatest (tootmise struktuur ja areng,
nõudlus, teguritega varustatus); kohaliku arengu teooriatest (territoriaalne konkurentsivõime,
eksogeensed ja endogeensed arengumudelid; endogeensed kultuuri, lähedust ja innovatsiooni
integreerivad arengumudelid); regionaalse arengu teooriatest kasvava mastaabiefekti korral (ruum kui
kasvava mastaabisäästu allikas);
2) anda ülevaade regionaalpoliitika põhimõtetest vastavalt arenguteooriatele ja kogemustest erinevates
regioonides ning
3) selgitada kultuuri majanduslikku käsitlust ja kultuurierinevuste rolli majandusarengus.
Kursuse edukalt läbinu:
• On omandanud teadmised regionaalarengu teooriatest ja
• On õppinud tundma praktilisi näiteid ja kogemusi kogu maailmast erinevate regionaalpoliitika
kontseptsioonide rakendamisest;
• On saanud aru kultuuri majanduslikust käsitlusest ja kultuuri rollist majanduse arengus.
International Fiscal and Monetary policy, and Markets (Rahvusvahelised turud, fiskaal- ja
rahapoliitika) - 3 EAP, PhD Ardo Hansson
The aim of the course is to provide an overview of the principles and implementation of monetary and
fiscal policy worldwide and to address the links between fiscal stability, taxation, long-term growth and
income inequality.
Successful graduate of the course:
• Understands the possibilities of fiscal and monetary policy to influence the economy;
• Understands tax competition between countries, the development of government revenues and
expenditures;
• Can see the links between the tax system, economic growth and income inequality.
Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade raha ja eelarvepoliitika põhimõtetest ning rakendamisest kogu
maailmas ning käsitleda fiskaalse stabiilsuse, maksude, pikaajalise kasvu ja sissetulekute ebavõrdsuse
seoseid.
Kursuse edukalt läbinu:
• Mõistab fiskaal- ja rahapoliitika võimalusi majanduse mõjutamiseks;
• Saab aru maksukonkurentsist riikide vahel, valitsuse tulude ja kulude kujunemisest;
• Oskab näha maksusüsteemi, majanduskasvu ja sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid.
II Master Class for Public Sector Entrepreneurs (Avaliku sektori ettevõtja meistriklass), 15 EAP
Principles of module selection: It is obligatory to choose subjects within 15 ECTS
Aim of the module: to provide diverse knowledge of the formation of economic and innovation policies
and the nature of entrepreneurial management in the public sector.
Learning outcomes of the module:
• Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs;
• Can work on complex problems and design appropriate local, national, and global policies and
solutions from an economic perspective;
• Understands the nature of entrepreneurship and leadership in the public sector;
• Is able to take a leading role in a specific area of the public sector.
Mooduli valiku põhimõtted: Kohustuslik valida 15 EAP ulatuses õppeaineid
Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised majandus- ja innovatsioonipoliitkate kujundamisest
ning ettevõtliku juhtimise olemusest avalikus sektoris.
Mooduli õpiväljundid:
• Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme;
• Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja
globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest;
• Mõistab ettevõtlikkuse ja eestvedamise olemust avalikus sektoris;
• On võimeline võtma eestvedaja rolli tegutsemaks avaliku sektori spetsiifilises valdkonnas.
Leadership, Storytelling and Public Entrepreneurship (Juhtimine, narratiivi jutustamine ja
ettevõtlus avalikus sektoris) - 3EAP Külalisprof. Ott Pärna, Indrek Seppo, praktikud.
The course aims to define entrepreneurship and leadership in public sector and the role of the
entrepreneurship in the economy (old and new). It reviews entrepreneurship theories (entrepreneurship in
neoclassical economics; entrepreneurship and market dynamics; socio-economic impacts of
entrepreneurship; entrepreneurship, contracts and networks) and elaborates the impacts for public
entrepreneurship. The course aims at reviewing policies to foster entrepreneurship and gives practical tips
& tricks for own entrepreneurial project narrative storytelling with data visualization.
Successful graduate of the course:
• Understands the factors and mechanisms for the implementation of successful projects in the
public sector;
• Can see and highlight the wider socio-economic links and importance of individual projects;
• Can sell his / her project by telling a narrative that reflects wider benefits, which is also
appropriately supported by visualized data.
Õppeaine eesmärgiks on mõtestada ettevõtlust ja juhtimist avalikus sektoris; anda ülevaade
ettevõtlusteooriatest (ettevõtlus neoklassikalises majanduskäsitluses; ettevõtlus ja turudünaamika;
ettevõtluse sotsiaalmajanduslikud mõjud; ettevõtlus, lepingud ja võrgustikud) ja nende tähendusest
avaliku sektori ettevõtluse jaoks; anda ülevaade ettevõtluse edendamise poliitikast avalikus sektoris ning
praktilisi näpunäiteid ettevõtlusprojektide elluviimiseks avalikus sektoris, mis hõlmab nii narratiivi
jutustamist koos andmete abil oma nägemuse visualiseerimisega.
Kursuse edukalt läbinu:
• Mõistab avalikus sektoris edukate projektide elluviimise tegureid ja mehhanisme;
• Suudab näha ja välja tuua üksikute projektide laiemaid sotsiaalmajanduslikke seoseid ja
olulisust;
• Suudab oma projekti veenvalt tutvustada jutustades laiemaid kasusid peegeldava narratiivi, mida
ka sobivalt toetab visualiseeritud andmetega.
Innovation in the Public Sector and Economic Policymaking (Innovatsioon avalikus sektoris ja
majanduspoliitika kujundamine) - 3EAP, Prof. Kadri Ukrainski, PhD Mart Laatsit
The course aims at defining and contextualizing innovation in public sector (single, modular,
architectural vs systemic innovation); collaborative interaction as a source of public innovation; toward a
theory of collaborative innovation; policies to foster innovation in public sector.
Successful graduate of the course:
• Understands how individual projects relate to system-level changes (innovations);
• Sees opportunities to design open innovation processes and can manage these processes;
• Can see opportunities for innovation in policy making (experiments, mission-based, etc.).
Õppeaine eesmärgiks on innovatsiooni määratlemine ja kontekstualiseerimine avalikus sektoris (üksik,
modulaarne, arhitektuurne vs süsteemiinnovatsioon); koostöösuhted avaliku innovatsiooni allikana;
avatud innovatsiooni teooria avalikus sektoris ja selle rakendamine innovatsioonide elluviimiseks
poliitikakujundamises.
Kursuse edukalt läbinu:
• Mõistab, kuidas üksikprojektid on seotud süsteemi tasandi muutustega (innovatsioonidega);
• Näeb avatud innovatsiooniprotsesside kujundamise võimalusi ja oskab neid protsesse juhtida;
• Oskab näha võimalusi innovatsiooniks poliitikakujundamises (eksperimendid, missioonipõhisus
jne).
Risk and Crisis Management in the Public Sector (Riskide ja kriiside juhtimine avalikus sektoris) -
3EAP, prof. Kadri Ukrainski (koordineeriv, huvi välisõppejõudu toomiseks nt
Singapurist/videoloengutest).
The course aims at identifying the risks and crises for the public sector: definition and consequences;
risk and crisis management: drivers and barriers; assessing, evaluating and communicating risks;
responding to risks: strategies and methods; contingency planning and crisis preparedness; after the crisis:
accountability and learning; crisis management in a global world.
Successful graduate of the course:
• Has an overview of various risks and crises in the public sector and their possible consequences
(using examples);
• Knows the different stages of risk and crisis management and can offer practical solutions;
• Can analyze and see potential threats keeping in mind crisis prevention.
Õppeaine eesmärgiks on määratleda avaliku sektori riskid ja kriisid ning nende tagajärjed ning käsitleda
riski- ja kriisijuhtimise erinevaid etappe: tõukejõud ja takistused; hindamine ja teavitamine; riskidele
reageerimine: strateegiad ja meetodid; situatsioonide planeerimine ja kriisiks valmisolek; pärast kriisi:
aruandekohustus ja õppimine; kriisireguleerimine globaalses maailmas.
Kursuse edukalt läbinu:
• Omab ülevaadet erinevatest riskidest ja kriisidest avalikus sektoris ning nende võimalikest
tagajärgedest (näidete abil);
• Teab riskide ja kriiside juhtimise erinevaid etappe ja oskab praktilisi lahendusi välja pakkuda;
• Oskab analüüsida ja näha võimalikke ohukohti kriiside ennetamiseks.
Experimentation in Modern Economic Policymaking (Eksperimenteerimine kaasaegses
majanduspoliitikas) - 3EAP, PhD Mart Laatsit
Aims is to explain the nature of social experiments (definition, reasoning, alternatives, classification);
challenges posed by social experiments (general, technical, ethical, and moral challenges, and
administration); bring practical examples of social experiments and experience what have we learned
about social experiments (economic behavior, pitfalls, social utility). The examples are taken from
modern economic policy and experimentation based on different country cases.
Successful graduate of the course:
• Knows what a social experiment is and has an overview over the experience of implementation;
• Can see opportunities for social experimentation;
• Can design experimental economic policy programs and measures.
Õppeaine eesmärgiks on selgitada sotsiaalsete eksperimentide olemust (määratlus, loogika, alternatiivid,
klassifikatsioon); sotsiaalsete eksperimentide läbiviimise väljakutseid (üldised, tehnilised, eetilised ja
moraalsed väljakutsed ning eksperimentide korraldamine); samuti tuua praktilisi sotsiaalsete
eksperimentide näiteid ning kogemusi mida ollakse õppinud sotsiaalsete eksperimentide kohta
(majanduslik käitumine, lõksud, sotsiaalne kasulikkus). Eksperimentide näited on valitud lähtuvalt
katsetest kaasaegne majanduspoliitikas erinevate riikide näitel.
Kursuse edukalt läbinu:
• Teab, mis on sotsiaalne eksperiment ja selle rakendamise kogemused;
• Oskab näha sotsiaalse eksperimenteerimise võimalusi;
• Oskab kujundada eksperimenteeriva majandpoliitika programme ja meetmeid.
Economic Policy and Impact Studies (Majanduspoliitika ja mõju uuringud) - 3EAP, PhD Tõnis
Tänav, Andres Võrk
The aim of the course is:
• Introduce the main theoretical bases of impact assessments, eg quantitative and qualitative ways
of impact assessment; the methods for assessing the impact of financial, knowledge and advisory
services and the principles for assessing the impact of cooperation networks, as well as
procurement, standards, regulations and future assessments;
• Learn to interpret basic technical impact assessment models: Ruby model; Differential-
differential evaluation; Precision fitting; The method of the greatest truth; Probability-based
matching; Regression adjustment (RA), probabilistic inverse weighting (IPW) and (IPWRA); The
continuous regression method was eliminated; Method of instrument variables; Synthetic control
method.
Successful graduate of the course:
• Can be a smart procurer of impact assessments;
• Can see different ways to assess the effects of economic policy;
• Can critically interpret the results of various impact assessments.
Õppeaine eesmärgiks on:
• Tutvustada mõjuanalüüside põhilisi teoreetilisi aluseid, nt kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid mõju
hindamise viise; finants-, teadmus- ja nõustamisteenuste mõju hindamise viise ning
koostöövõrgustike, aga ka hangete, standardite, regulatsioonide mõju hindamise põhimõtteid
ning tuleviku hindamist;
• Õppida tõlgendama põhilisi tehnilisi mõjude hindamise mudeleid: Rubini mudel; Diferents-
diferents hindamine; Täppissobitamine; Suurima tõepära meetod; Tõenäosuspõhine sobitamine;
Regressiooni kohandamise (RA), tõenäosuslik pöörd-kaalumine (IPW) and (IPWRA); Tükati
pideva regressiooni meetod; Instrumentmuutujate meetod; Sünteetilise kontrollgrupi meetod.
Kursuse edukalt läbinu:
• Suudab olla mõjuhinnangute tark tellija;
• Suudab näha erinevaid võimalusi majanduspoliitika mõjude hindamiseks;
• Suudab kriitiliselt tõlgendada erinevate mõjuhinnangute tulemusi.
Public Sector Economics (Avaliku sektori ökonoomika) - 6EAP, MJRI.08.063, prof. Kadri Ukrainski
Existing course in Quantitative Economics master program aiming at eepening the knowledge about
public sector economics.
The student acquires following skills and knowledge:
• Knowledge of important theorems in public finance;
• Application conditions when using these theorems;
• Knowledge of vocabulary in public finance;
• Methods of analysis: graphical, algebraic and verbal argumentation;
• Application of microeconomic and macroeconomic theory in Public Economics;
• Experience in solving theoretical problems by developing broader skills to work with the
scientific literature in this field;
• Knowledge how to assess criticaly the applicability of different theoretical models;
• Knowledge about the empirical evidence in applying different public policies
Õppeaine eesmärgiks on süvendada üliõpilaste teadmisi avaliku sektori ökonoomika kohta
Kursuse edukalt läbinu:
• Teab peamisi avaliku sektori ökonoomikaga seotud teoreeme ja nende rakendamise tingimusi;
• Õpib tundma avaliku sektori ökonoomikaga seotud terminoloogiat;
• Oskab verbaalselt, graafiliselt ja matemaatiliselt analüüsida valitsuse poliitikaid;
• Oskab rakendada nii mikro- kui makroökonoomika mudeleid riigirahanduse valdkonnas;
• Omandab kogemusi teoreetiliste mudelite lahendamisel, arendades seeläbi oskust töötada
valdkondliku teadusliku kirjandusega;
• Suudab kriitiliselt hinnata erinevate mudelite praktilise rakendamise võimalusi;
• On kursis käsitletavate poliitikate rakendamise rahvusvaheliste kogemustega maailmas.
Innovation Policy (Innovatsioonipoliitika) - 6 EAP, SVMJ.08.001, prof Kadri Ukrainski
Aim: Existing course in Innovation and Technology Management master program aiming to deepen the
innovation and technology management students' knowledge about different innovation policy aspects
that of improve the innovative performance of firms.
The student successfully passing the course:
• Has an overview of theoretical concepts and theories in the field of innovation policy making;
• Is able to critically analyze innovation systems and policies;
• Can make meaningful and scientifically based proposals for the development of innovation policy
in a specific field;
• Can analyze the innovation capacity and branch specifics of different companies and
organizations and offer solutions for the development of the innovation capacity of a specific
company and organization or branch;
• Is able to expertly discuss the roles of the public and private sectors and the third sector and the
appropriate policies to influence them in innovation processes;
• Can defend his / her views with arguments.
Õppeaine eesmärgiks on süvendada üliõpilaste teadmisi erinevatest innovatsioonipoliitika kujundamise
aspektidest, mis mõjutavad ettevõtteid innovatiivsuse tõstmisel.
Kursuse edukalt läbinu:
• Omab ülevaadet teoreetilistest kontseptsioonidest ja teooriatest innovatsioonipoliitika
kujundamise valdkonnas;
• On suuteline kriitiliselt analüüsima innovatsioonisüsteeme ja -poliitikaid;
• Suudab teha sisukaid ja teaduslikult põhjendatud ettepanekuid innovatsioonipoliitika
kujundamiseks konkreetses valdkonnas;
• Oskab analüüsida erinevate ettevõtete ja organisatsioonide innovatsioonivõimekust ja
haruspetsiifikat ning pakkuda lahendusi konkreetse ettevõtte ja organisatsiooni või haru
innovatsioonivõimekuse arendamiseks;
• On võimeline asjatundlikult diskuteerima avaliku- ja erasektori ning kolmanda sektori rollide üle
ja nende mõjutamiseks sobivate poliitikate üle innovatsiooniprotsessides;
• Suudab argumenteeritult kaitsta oma seisukohti.
Internship (Praktika) - 3 EAP Anneli Lorenz (nooremlektor)
The aim of the subject is to implement a practical project in an interdisciplinary team based on theoretical
and practical knowledge related to economic policy and entrepreneurship.
Successful graduate of the course:
• Knows and is able to use the learned knowledge to write and implement a project idea (incl. for
presentation);
• Works in the project team based on teamwork agreements;
• Implements the project and evaluates the progress of the project on the basis of the agreed action plan;
• Analyzes and evaluates the implementation experience and one's own development needs based on the
economic context and the set tasks.
Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb
majanduspoliitika ja ettevõtlusega seotud teoreetilistel ja praktilistel teadmistel.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh
esitlemiseks);
• töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest;
• viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel;
• analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist ning
püstitatud ülesannetest lähtuvalt.
III Economic Policy making in the Digital Age (Majanduspoliitika kujundamine digiajastul) 15 EAP
Principles of module selection: the module is compulsory for all learners.
Aim of the module: to provide a broad-based knowledge of the possibilities and limitations of
technology application in the development and implementation of public sector economic policies.
Learning outcomes:
• Understands the effects of technological developments in public sector governance and economic
policy-making;
• Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of
the public sector;
• Has an overview of various challenges and risks of digital solutions;
• Can estimate the cost of investment in digital technologies;
• Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT,
robotics, environment).
Mooduli valiku põhimõtted: moodul on kohustuslik kõigile õppijatele
Mooduli eesmärk: anda laiapõhjalised teadmised tehnoloogia rakendamise võimalustest ja piirangutest
avaliku sektori majanduspoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel.
Õpiväljundid:
• Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate
kujundamises;
• Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades;
• Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest;
• Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust;
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT,
robootika, keskkond).
eEstonia Masterclass (e-Eesti meistriklass) -3 EAP, PhD Kadri Ukrainski, MA Andres Kütt
The aim of the course is to define e-government and give a throughrough description of Estonian case in
this frame. The concepts reviewed are: e-government and macro-, micro- and picaeconomics (Bannister),
general economic topics for e-government among which to choose the cases that are discussed with
practitioners of the field: public goods and government failure (markets, non-rival public goods &
motivation for provision, incentives and government failure); digital economics and e-government
(reduced search, replication, transportation, tracking, verification costs); ICT and public sector efficiency
(demand articulation, transaction costs and access); learning and information (information economics,
organizational learning); micro-level service supply topics (incentives and crowding out).
Successful graduate of the course:
• Understands the interrelationships between technology and market failures, and, consequently,
public intervention mechanisms;
• Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of
the public sector;
• Has an overview of various challenges and risks of digital solutions;
• Knows thoroughly the story of e-Estonia and is able to explain it as a spokesperson.
Õppeaine eesmärgiks on E-riigi mõiste määratlemine ja Eesti juhtumi kirjeldus ja analüüs selles
raamistikus. Käsitletavad mõisted on seotud e-riigi ning makro-, mikro- ja pikaökonoomikaga
(Bannister), e-riigi üldiste majandusteemadega, mille hulgast valida erinevate praktikute kaasabil
analüüsitavaid näited: avalikud hüved ja valitsuse ebaõnnestumine (turud, mitte-konkureerivad avalikud
hüved ja pakkumise tagamine, stiimulid ja valitsuse ebaõnnestumine); digiökonoomika ja e-riik
(vähenenud otsingu-, paljundus-, transpordi-, jälgimis- ja kontrollikulud); IKT ja avaliku sektori tõhusus
(nõudluse liigendamine, tehingukulud ja juurdepääs teenustele); õppimine ja kommunikatsioon
(infomajandus, organisatsiooniline õppimine); mikrotasandi teenuste pakkumise teemad (stiimulid ja
väljatõrjumine).
Kursuse edukalt läbinu:
• Saab aru tehnoloogia ja turutõrgete omavahelistest seostest ning sellest tulenevalt riigi
sekkumismehhanismidest;
• Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades;
• Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest;
• Tunneb põhjalikult e-Eesti lugu ja suudab seda kõneisikuna selgitada.
Digital Public Finance and Service Development (Digitaalne riigirahandus ja teenuste arendus)
3EAP Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Robert Krimmer
Aim of the course is to introduce general principles and specific applications of service design in tax
administration, education, health, social security and payments, financial services, civic engagement. It is
desired to demonstrate radical and more diverse solutions and to discuss future possibilities with the help
of practitioners.
Successful graduate of the course:
• Understands the effects of technological developments in the design of public services;
• Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of
the public sector;
• Has an overview of various challenges and risks of digital solutions;
• Can estimate the cost of investment in the creation of digital services.
Õppeaine eesmärgiks on selgitada avalike digiteenuse kujundamise üldpõhimõtteid ja konkreetseid
rakendusi (nt maksuhalduses, hariduses, tervishoius, sotsiaalkindlustuses ja maksetes, finantsteenustes,
kodanikuosaluses). Soovitakse demonstreerida julgemaid ja eriilmelisemaid lahendusi ning diskuteerida
tulevikuvõimaluste üle praktikute kaasabil.
Kursuse edukalt läbinu:
• Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori teenuste kujundamises;
• Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades;
• Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest;
• Suudab hinnata digitaalsete teenuste loomise investeeringute maksumust.
Big Data Analytics and Real-Time Economic Policymaking (Suurandmete analüüs ja
majanduspoliitika kujundamine reaalajas) - 3EAP Prof Robert Krimmer, Prof. Kadri Ukrainski
The aim of the course is to define big data and data industry, explain its structure, resources, value chain,
services in different domains and sectors, but also business models in data industry and developing
models of data industry. The course also reviews emerging regulation forms of data industry and connects
real-time policymaking options and data industry.
Successful graduate of the course:
• Understands the implications of big data and the data industry on public sector governance and
economic policy making;
• Can see the possibilities of applying big data analysis to solve complex problems in specific areas
of the public sector;
• Has an overview of the various challenges and risks associated with the use of big data;
• Can evaluate the volumes and developments of the data industry and find cooperation partners;
• Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT,
robotics, environment)
Õppeaine eesmärgiks on selgeks teha suurandmete ja andmetööstuse mõiste, struktuur, ressursid,
väärtusahel, teenused erinevates valdkondades ja sektorites ning selgitada ärimudeleid andmetööstuses,
samuti kaasaegseid arenevad andmetööstuse mudelid, tekkivaid regulatsioonivorme andmetööstuses, ning
siduda reaalajas poliitika kujundamine andmetööstuse võimalustega.
Kursuse edukalt läbinu:
• Saab aru suurandmete ja andmetööstuse mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate
kujundamises;
• Oskab näha suurandmete analüüsi rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades;
• Omab ülevaadet erinevatest suurandmete kasutamisega seotud väljakutsetest ja riskidest;
• Suudab hinnata andmetööstuse mahtusid ja arenguid ning leida koostööpartnereid;
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT,
robootika, keskkond).
International Digital Regulation, Data Protection and Competition Policy (Rahvusvaheline
digireguleerimine, andmekaitse ja konkurentsipoliitika) -3EAP, Prof. Jüri Sepp, Erkki Leego, IT õiguse
õppekava õppejõud, külalisprof. Siim Kallas’e videoloengud EL konkurentsipoliitika juhtumitest.
The aim of the course is to explain the market power and welfare in the digital fields (including market
definition and assessment of market power). The course also teaches to identify and evaluate the
collusion, horizontal agreements and mergers; vertical mergers and restraints; predation, monopolization
and other abusive practices in digital fields. It offers the students the policy toolkit based on game theory
and imperfect competition models.
Successful graduate of the course:
• Understands the effects of technological developments on market power and the resulting
regulation of market failures;
• Can see different ways of measuring market power in digital technology areas;
• Has an overview of different digital regulation options;
• Gets a practical set of tools for shaping the economic content of future regulations.
Õppeaine eesmärgiks on digivaldkondades turujõu ja heaolu käsitluse selgitamine (sh turu määratlemine
ja turujõu hindamine); samuti kokkumängu, horisontaalsete kokkulepete ja ühinemiste; vertikaalse
integratsiooni ja piirangute käsitlemine; reeturliku käitumise (nt hinnakujundus), monopoliseerimine ja
muu kuritarvitamise tuvastamine ja reguleerimine digimajanduses. Samuti antakse kursusel tudengitele
digipoliitika tööriistakomplekt kasutades mänguteooriat ja ebatäiusliku turukonkurentsi mudeleid.
Kursuse edukalt läbinu:
• Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest turujõule ning sellest tulenevate konkurentsitõrgete
reguleerimisele;
• Oskab näha tehnoloogiavaldkondades erinevaid turujõu mõõtmisvõimalusi;
• Omab ülevaadet erinevatest digivaldkondade reguleerimise võimalustest;
• Saab praktilise tööriistakomplekti tuleviku regulatsioonide majandusliku sisu kujundamiseks.
Economics of Cyber Security and Defense (Küberturvalisuse ja -kaitse ökonoomika) -3EAP, PhD
Tõnis Eerme, Erkki Leego
Aim: The course aims at scoping the markets of cyber security and privacy, but also markets for defense.
It studies the incentives and decision-making in cyber-security, privacy and defense; proactive and
reactive investments; costs and benefits and cyber security and defense metrics. The course reviews
market failures (information asymmetries, network externalities, public goods, natural monopoly) and
economic policy instruments to remedy these failures.
Successful graduate of the course:
• Understands market failures in the field of cyber security and privacy and cyber defense and the
development of corresponding economic policies;
• Can identify the factors and incentives influencing the investments of individuals and
organizations in the cyber field;
• Has an overview of various cyber security challenges and risks;
• Can estimate the cost of cyber security and privacy, and cyber defense investments;
• Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (IT, robotics,
military, environment).
Õppeaine eesmärgiks on selgitada küberturvalisuse ja privaatsuse turgude toimimist ning küberkaitse
turu eripärasid. Uuritakse lähemalt stiimuleid ja otsuste tegemise küberturvalisuse, privaatsuse ja kaitse
valdkonnas (nt ennetavad ja reageerivad investeeringud; kulud ja tulud; küberjulgeoleku ja kaitse
mõõdikuid). Samuti käsitletakse turutõrkeid (informatsiooni asümmeetriad, võrgustumise välismõjud,
avalikud hüved, loomulik monopol) ja majanduspoliitilisi vahendeid turutõrgete leevendamiseks.
Kursuse edukalt läbinu:
• Saab aru küberturvalisuse ja privaatsuse ning küberkaitse valdkonna turutõrgetest ja vastava
majanduspoliitikate kujundamisest;
• Oskab näha indiviidide ja organisatsioonide investeeringuid mõjutavaid tegureid ja stiimuleid
kübervaldkonnas;
• Omab ülevaadet erinevatest küberturvalisuse väljakutsetest ja riskidest;
• Suudab hinnata küberturvalisuse ja privaatsuse ning küberkaitse investeeringute maksumust;
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (IT, robootika,
militaar, keskkond).
IV Master Exam (Magistrieksam) 15 EAP
The aim of the module is to consolidate the knowledge acquired during the curriculum.
Learning outcomes of the module:
• Has consolidated knowledge and skills in economic policy-making in a changing and digitalizing
world;
• Can assess the effects of economic policies in the broadest sense;
• Can use professional terms correctly and explain current problems in the field and be a
spokesperson when offering solutions;
• Can interpret economic analysis reports and see the links between different economic policy-
making measures.
Mooduli eesmärgiks on kinnistada õpekava läbimisel omandatud teadmised
Mooduli õpiväljundid:
• On kinnistanud teadmised ja oskused majanduspoliitikate kujundamisest muutuvas ja
digitaliseeruvas maailmas;
• Oskab hinnata majanduspoliitikate mõjusid kõige laiemas tähenduses;
• Oskab kasutada korrektselt erialaseid termineid ning selgitama valdkonna aktuaalseid probleeme
ning olema kõneisikuks lahenduste pakkumisel;
• Oskab tõlgendada majandusanalüüsi raporteid ning näha seoseid erinevate majanduspoliitikate
kujundamise meetmete vahel
Kommentaar majandusteaduse õppekava üldise raskusastme kohta:
Kui bakalaureuseõppes kasutatakse majandusmudelites lineaarseid võrrandeid (nõudlus-, pakkumis- jm
funktsioonide selgitamiseks), siis selles kavas kasutatakse mudelites funktsioonide üldkujusid, kuid
teoreeme üldjuhul ei tõestata. Siiski kasutatakse läbivalt mudelite graafilist esitlust ja andmete
visualiseerimist. Kui pakutud kirjandusallikates ei ole harjutusi ja ülesandeid, siis lisatakse need juurde
avaliku sektori ökonoomika ja institutsiooniökonoomika õpikutest, valdavalt on põhiteemadena olemas
(puudutab nt digivaldkonna teemasid, kus veel majandusõpikuid ei ole).
4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - puudub
5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms)
Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeaineid on
võimalik pakkuda ka täiendkoolitustena ning läbi on mõeldud mikrokraadide pakkumise võimalus
olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse
õppe vormis. Prognoositav õppeaeg 3 semestrit
III RESSURSID
1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan kaasata
õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua.
Õppekavasse kuuluvate ainete õpetamisega on seotud järgmised majandusteaduskonna õppejõud: prof
Kadri Ukrainski; prof Urmas Varblane, prof Raul Eamets; prof Maaja Vadi, prof Kulno Türk, prof Anneli
Kaasa, prof Priit Vahter, külalisprof Jüri Sepp, külalisprof Ott Pärna.
Õppeainetesse kaastakse praktikuid ettevõtlusest ja avalikust sektorist ning tuua tagasi Eestisse kaks
hetkel post-doc positsioonil töötavat noort õppejõudu välismaalt.
2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid,
õppematerjalid vms)
Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT
taristuga) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on olemas valmisolek
hübriidõppeks, sh IKT vahendid ning online õppematerjalidega varustatus.
3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms)
Õppeteenustasud.
Õppekaval märkimisväärset lisarahastust vaja ei ole, kuna õpetatakse koos tegevustoetuse üliõpilastega.
Õppeteenustasud peaks õppekava parandama 2-aastase õppekava (Kaasaegne majanduse) ühe
spetsialiseerumise tasuvust (MJ-l on kogemus, et avaliku sektori huviliste grupp võib jääde väikeseks ja
seetõttu on 1-aastase tasulise õppe pakkumine just selles valdkonnas väga oluline).
4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) - 10
Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI
EI, need on tasulised kohad.
Lisakommentaarid:
1
Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.
Aili Petti
Teema: FW: Teie tagasiside ja toetuskiri uudsetele magistriprogrammidele Tartu Ülikooli
Delta keskuses
Manused: Kaasaegne majandus magistriõpe_oppekava_avamise_eeltaotlus .pdf; Kaasaegne
turundus magistriõpe_1 aastane kava_eeeltaotlus.pdf; Kaasaegne finantsjuhtimine
magistriõpe_1aastane_avamise_eeltaotlus.pdf; Ettevõtlikkus majanduspoliitika
kujundamisel magistriõpe_1aastane kava_eeltaotlus.pdf; Toetuskiri
magistrikavaldele näidis.docx; Toetuskiri magistrikavaldele.docx
From: Kadri Ukrainski <
[email protected]>
Sent: Friday, May 14, 2021 9:33 AM
To: Marika Priske <
[email protected]>
Subject: Teie tagasiside ja toetuskiri uudsetele magistriprogrammidele Tartu Ülikooli Delta keskuses
Hea Marika Priske!
Kirjutame teile Tartu Ülikooli majandusteaduskonnast, et küsida Sotsiaalministeeriumi kui strateegilise partneri
tagasisidet ja toetust loodavale modulaarsele, uue ajastu magistriprogrammile “Kaasaegne majandus” (ingl. k.
Contemporary Economy) ja seotud 1-aastastele programmidele (täpsem selgitus järgneb allpool). Programmide
loomise eesmärk on vähendada eraldiseisvate magistriprogrammide arv teaduskonnas, suurendades samal ajal
õppeprogrammide paindlikkust, täiendõppe võimalusi ja tööturu tulevikule vastavust. Teaduskonnas on lisaks
loodavatele programmidele veel kolm inglisekeelset magistriprogrammi kvantitatiivse majandusteaduse,
innovatsiooni ja tehnoloogiajuhtimise ning Aasia majanduse ja poliitika teemadel ning eestikeelne Strateegilise
juhtimise magistriprogramm. Uue kavaga loodav tervikkomplekt peaks meie arvates pakkuma Eesti kõrghariduses
piisavalt laia spektrit majandusteadmisi.
Eesti tänane majandus vajab ettevõtjaid, juhte ja spetsialiste, kellel on olemas laiapõhjalised teadmised globaalsetest
arengutrendidest, rahvusvahelistest turgudest, majandusest ja ettevõtlusest ning seotud poliitikate kujundamisest.
Muutused töö ja töötamise olemuses, organisatsiooni- ja tegevusvormides (sh virtuaalne juhtimine) seavad omakorda
väljakutse nii tänastele kui ka tulevastele tipp- kui keskastme juhtidele erinevates sektorites. Samal ajal on veelgi
süvenenud töötajate vajadus omada tipptasemel teadmisi mõnes kitsamas valdkonnas. Lisaks eeldavad kaasaegsed
trendid nagu üleilmastumine, tehnoloogia areng ja sellega seotud väljakutsed ning ettevõtete, teenuste ja protsesside
digitaliseerimine pidevat enesetäiendamist ja elukestvat õpet nii ettevõtjatelt, juhtidelt kui ka tippspetsialistidelt.
Uue magistrikava fookuses on majandusteadus muutuvas maailmas ja ettevõtluses kõige laiemas tähenduses. Uus
magistriprogramm suurendab magistrantuuri läbimise paindlikkust nii õppe sihtgruppide kui ka personaalse
õpiradade kujundamise mõttes. Nii koosneb uus magistrikava osaliselt mikrokraadidest ehk magistriõppe
valikmoodulitest, mida on võimalik läbida nii kaheaastase tervikprogrammi raames, üheaastase magistrantuurina
(programmis sisalduvad kolm erialamoodulit on ka eraldiseisvad 1-aastased magistriprogrammid) kui ka 12-24 EAP
mikrokraadidena, näiteks töökõrvase täiendõppe vormis.
Tulenevalt kõrghariduse korralduse eripäradest peame paindliku õppe pakkumiseks avama kokku neli uut programmi,
täpsemalt: 2-aastase programmi (Kaasaegne majandus) ja kolm 1-aastast (Kaasaegne turundus, Kaasaegne
finatsjuhtimine ning Entrepreneurship in Economic Policymaking). Viimased kattuvad 2-aastase programmi
spetsialiseerumistega, kuid neile on võimalik ka eraldi sisse astuda kui teatud eeltingimused on täidetud või võtta
programme osade ehk nn mikrokraadide kaupa.
Õppija saab kombineerida just enese jaoks kõige sobivamad mikrokraadid, läbida õpet eri aegadel ning omandada
seeläbi Tartu Ülikooli magistrikraad. Taoline õpe peab silmas iga õppija täiendõppe ja arenguvajadusi. Loodava
programmi ühe nurgakivina soovime kokku tuua väga erineva taustaga üliõpilasi, tuues õpiprotsessi lisaväärtust
nendevahelise sotsiaalse ja kogemusliku läbikäimise kaudu.
1
Kaasaegse majanduse magistriprogramm koosneb järgmistest moodulitest:
1. Üldainete moodul (24 EAP), mis käsitleb tulevikutrende tehnoloogias ja majanduses, selgitab juhtidele
majandusteooria ja nende rakendusvõimaluste põhitõdesid; toetab ettevõtlusprojektide agatamist ning
annab teadmisi organisatsiooni ja strateegia kavandamisest ning uutele turgudele sisenemisest.
2. Erialamoodulid (45 EAP)
a. Suure organisatsioon ”spetsialistist juhiks” moodul, rahanduse ja arvestuse fookusega (45 EAP)
b. Ettevõtja ja turundusagentuuri moodul, fookusega kaasaegsel turundusel ja praktilistel
turundustehnikatel erinevates kanalites ning meediumites (45 EAP)
c. Avaliku sektori ja esindusorganisatsiooni moodul, fookusega ettevõtlikul majanduspoliitika
kujundamisel (inglisekeelne, 45 EAP)
1. Valikained (sh välismoodul 15 EAP)
2. Vabaained (6 EAP)
3. Magistritöö või magistrieksami moodul (30 EAP)
Õppetöö toimub sessioonõppena paralleelselt füüsilisel kujul Tartu Ülikooli Delta keskuses ja hübriidõppe vormis
online platvormil. Delta keskus on üks põhjala regiooni moodsamaid digitehnoloogilise, analüütilise ja majandusmõtte
keskuseid. See on avatud kogukond, mis toob kokku üliõpilased, teadlased ja innovaatorid majanduse,
juhtimise, ettevõtluse, arvutiteaduse, robootika, tehnoloogia, matemaatika ja statistika alal. Delta keskkond
soodustab erinevate teadussuundade koostöös uudsete lahenduste leidmist majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks.
Meie avatav Kaasaegse majanduse magistrikava on samuti kantud interdistsiplinaarse õppe ja probleemipõhise
käsitluse ideest, võimaldades ning soodustades õppijate ettevõtlusprojekte ja lõputöid, mis toovad kokku erinevad
teadussuundade ning elualade inimesed.
Olen tänulik, kui leiate mahti anda tagasisidet avatava(te)le magistriprogrammi(de)le ning samuti palun uute
programmide käivitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi nimele Teie kui ühe strateegilise partneri esindaja
mittesiduvat toetuskirja e-maili teel:
[email protected]. Magistriprogrammide kavandid on lisatud failidena e-
kirjale, esitame need HTM-ile 28. mail, samuti on lisatud toetuskirja näidis.
Lugupidamisega,
Kadri Ukrainski
Teadus- ja innovatsioonipoliitika professor
Majandusteaduskonna juhataja
Riigimajanduse ja majanduspoliitika õppetooli juhataja
Tartu Ülikool
Narva mnt 18-4107 Tartu 51009
+372 529 3797
[email protected]
skype: kadri.ukrainski
2
ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1
Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne finantsjuhtimine (Contemporary
Finance)
Õppeaste: magistriõpe, 60 EAP, sessioonõpe, osakoormus
Õppekeel: eesti
Õppetöö asukoht: Tartu, e-õpe
Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): -
Valdkon(na)d: sotsiaalteaduste valdkond
Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond
Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kertu Lääts
Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eur semester (arvestusega 1
EAP= 100 eurot)
I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS
1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja)
Sihtrühma analüüs (kes on võimalik õppijaskond):
Õppekava suunitlus on läbi spetsialiseerumise valmistada ette rahanduse ja arvestuse valdkonna
spetsialiste, kellel on sügavamad teadmised ja oskused valitud valdkonnas tegutsemiseks. Õppekava
läbinud üliõpilasel on võime saada aru valdkonna spetsiifikast ning kaasaegsetest väljakutsetest, omavad
rahanduse ja arvestuse valdkonna tagapõhja probleemide lahendamiseks eelkõige ettevõtte tasandil.
Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd, millised on
tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne):
Tööturu analüüs paigutab õppekava lõpetajad ennekõike erasektori spetsialistina rahanduse ja arvestuse
valdkonna erasektori (tipp)spetsialistina finantsjuhi, pearaamatupidaja, eelarvespetsialisti,
finantsanalüütiku, controlleri ja finantskontsultandi ametikohtadel. Lisaks pakub spetsialiseerumine
võimaluse töötada juhi positsioonil või (tipp)spetsialistina kohaliku omavalitsuse, riigi või avaliku sektori
organisatsiooni tasandil. Tööandjate hinnangul vajab kõrgkoolilõpetajate riskijuhtimise teadmiste ja -
oskuste tase tõstmist ning samuti saavad üha tähtsamaks teadmised finantsturgude toimimisest,
finantsinstitutsiooni tegevusega kaasnevatest riskidest (OSKA finantsvaldkonna raport
https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/OSKA_Finantsraport_veebi-2.pdf). OSKA
finantsvaldkonna raportile vastavalt on arendamist vajavate spetsiifiliste oskuste trendidena välja toodud
muuhulgas tugevad põhiteadmised finantsettevõtete ja -turgude toimimisest; finantsmodelleerimisest, et
koostada eesmärgist lähtuvaid finantsaruandeid ja prognoose; majandusteadmised mikro ja
makroökonoomikast, et mõista majanduse toimemehhanisme. Nimetatud trendid ühtivad otseselt
kavandatavate rahanduse ja arvestuse eriala moodulites õpetatavate ainete eesmärkidega. Samuti suureneb
kiirelt muutuvast keskkonnast tulenevalt arvestusala spetsialistide töö keerukus ja olulisus juhtimisotsuste
kujundamiseks vajaliku info tootja ja tõlgendajana nii eraettevõtetes kui avalikus sektoris kasvab vajadus
analüütilise suunitlusega magistriastmel spetsialistide järele (https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2016/04/Arvestusala-VEEB.pdf). Seega võimaldab kavandatav õppekava pakkuda
tööturu vajadustele vastava sisuga rahanduse ja arvestusala õpet.
Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma:
1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat
töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal;
2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad
omandada süvendatud teadmisi valitud erialal;
3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad erialaga
seotud valdkonnas ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi valitud erialal. Eeldatav töökogemus
vähemalt 5 aastat.
2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad
Tartu Ülikoolis ja teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee):
Ülikool Õppekava nimetus Omistatav kraad
Estonian Business 1-aastane Ärijuhtimise Ärijuhtimise magistrikraad, MBA
School magistriprogramm
ingliskeelne kava
Tallinna 2-aastane magistriprogramm Sotsiaalteaduse magister (ärirahandus),
Tehnikaülikool Ärirahandus ja majandusarvestus sotsiaalteaduse magister (majandusarvestus),
(Finance and Accounting) sotsiaalteaduse magister (audiitortegevus)
Eesti Maaülikool 2-aastane magistriprogramm Sotsiaalteaduse magister
Majandusarvestus ja Master of Arts in Social Sciences (MA)
finantsjuhtimine
(Accounting and Financial
Management)
3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest
• EBSi 1-aastane Ärijuhtimise magistriprogramm: kava väljundid erinevad ja ei kattu kavandatava
õppekava väljunditega.
• Tallinna Tehnikaülikooli Ärirahandus ja majandusarvestus (Finance and Accounting): ärirahandusele
ja majandusarvestusele suunatud 2-aastane õppekava; mille õpiväljundid on kavandatava õppekavaga
osaliselt kattuvad.
• Eesti Maaülikooli Majandusarvestus ja finantsjuhtimine (Accounting and Financial Management):
kitsas spetsialiseerumine majandusarvestuse ja finantsjuhtimise valdkonnale, mille fookus on
valmistada lõpetajaid ette tööks maamajanduslikes ja bioloogiliste varade kasutamisega tegelevates
äriühingutes; õpiväljundid kattuvad osaliselt kavandatava õppekavaga.
4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine
Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): Ei
5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal
panustab õppetöösse)
Koostööpartneritena nähakse nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute
Keskus CentAR; Riigi Tugiteenuste Keskuse majandustarkvara arenduse osakond, Registrite ja
Infosüsteemide Keskus; EV Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Merit Tarkvara, Finnairi äriteenuste kontor Tartus; Swedpank, LHV
pank. Koostööpartnerid on samuti TÜ-s õigusteaduskond, Delta maja üksused ja Ettevõtlusmaja
rentnikud.
II ÕPPEKAVA
1. Õppekava eesmärk
Õppekava eesmärk on süvendada erialaseid teadmisi ja oskusi finantsjuhtimises ning majandusarvestuses
arendades erialapädevusi töötamiseks spetsialisti või juhina era- või avalikus sektoris.
2. Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinud üliõpilane:
• Omandab laiapõhjalised teadmised ettevõtte rahanduse teooriatest, põhikontseptsioonidest, ettevõtte
investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest, maksukorralduse põhimõtetest,
alustava ettevõtte rahastamisest ja finantsplaneerimisest.
• Omandab oskused ettevõtte finantsarvestuse korraldamiseks ja finantsaruannete koostamiseks,
finantsandmete analüüsiks ja visualiseerimiseks ning meeskonnatööks.
• Omandab süsteemse ülevaate auditi läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest, ressursikasutuse
juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni aruandlus- ja
planeerimissüsteemi arendamise kaasaegsetest võimalustest.
• Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks, lihtsamate finantsmudelite rakenduseks
finantsotsuste langetamisel ning ühe- ja mitmemõõtmeliste finantsmudelite kasutuseks.
• Omandab süsteemse ülevaate finantsturgude toimimisest, finantsinstrumentidest, ettevõtte
tänapäevaste riskide juhtimisest ning tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest
meetoditest.
3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms)
Õppekava koosneb kolmest erialamoodulist, millest üks on valikmoodul ja magistrieksami moodulist.
I Rahanduse ja arvestus eriala moodulid (45 EAP)
1. 1. Rahanduse spetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP)
Mooduli õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi ettevõtte rahanduse teooriatest ja
põhikontseptsioonides;
• Oskab rakendada rahandusteoreetilisi mudeleid ja investeeringute analüüsi mudeleid praktiliste
situatsioonide analüüsil ja lahenduste pakkumisel;
• Omab ülevaadet ettevõtte rahanduse protsessist, investeerimise võimalustest, maksukorralduse
põhimõtetest, investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest;
• Suudab koostada finantsplaane ja lihtsamaid rahastustaotlusi võttes arvesse välisrahastuseamise ja
EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavaid peamisi nõudeid.
Ettevõtte rahandus (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (nooremlektor)
Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte rahanduse traditsioonilistest ja kaasaegsetest
teoreetilistest kontseptsioonidest ja meetoditest ning nende rakendamise võimalustest ja tavadest
praktikas. Kursuse raames keskendutakse ettevõtte investeerimis-, finantseerimis- ja käibekapitali
juhtimise alastele otsustele.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaadet ettevõtte rahanduse põhikontseptsioonidest,
• on omandanud erialase terminoloogia, ja teadmised erinevatest rahandusteooriatest ja
mudelitest;
• on omandanud mõningase kogemuse rahandusteoreetiliste mudelite kasutamiseks
praktilistes situatsioonides (nt oskab teostada finantskavandamist ja -analüüsi ettevõttes,
hinnata ettevõtte kapitali hinda, hinnata investeerimisprojektide tasuvust, hinnata
ettevõtte tegevusedukust jms);
• On parandanud oma oskusi tabelarvutusprogrammi kasutamisel finantssituatsioonide
lahendamiseks;
• On täiendanud oma esitlusoskust ja rühmatöö kogemust.
Investeeringute analüüs (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (nooremlektor),
praktikud
Aine eesmärgiks on käsitleda erinevat liiki investeeringute (aktsiad, võlakirjad, kinnisvara jm)
iseärasusi ning investeerimisotsuste langetamisel kasutatavaid meetodeid.
Kursuse edukalt läbinu:
• on omandanud erialase terminoloogia ja teadmised erinevate teooriate, mudelite ja
meetodite kohta, mis leiavad kasutamist investeeringute analüüsimisel ja otsuste
langetamisel:
• omab ülevaadet erinevatest investeerimisvõimalustest;
• on omandanud oskuse rakendada investeeringute analüüsis kasutatavat metoodikat
praktilistes situatsioonides;
• oskab arvutada erinevate väärtpaberite riskinäitajaid ja neid interpreteerida, oskab
koostada väärtpaberiportfelli tuginedes Markowitzi portfelliteoorias formuleeritud
kriteeriumitele,
• oskab rakendada lihtsamat laadi tehnilist ja fundamentaalset analüüsi väärtpaberiportfelli
juhtimisel;
• on omandanud tabelarvutusprogrammi MS Excel kasutamiskogemuse peamiste
väärtpaberianalüüsi alaste arvutuste teostamisel;
• On täiendanud oma esitlusoskust ja rühmatöö kogemust.
Alustava ettevõtte rahastamine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), praktikud
Aine eesmärgiks on anda ülevaade alustava ettevõtte rahastamise protsessist ning kasutatavatest
rahastamisinstrumentidest.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaadet alustava ettevõtte rahastamiseks kasutatavatest erinevatest
finantseerimisallikatest, nende eelistest ja puudustest;
• on kursis rahastamisprotsessi erinevate etappide ning nende raames sõlmitavate lepingute
olemuse ja sisuga (investeerimisleping, aktsionäridevaheline leping jt).
• on võimeline iseseisvalt koostama lihtsamaid projekte/rahastustaotlusi ja sellega
kaasnevat dokumentatsiooni; orienteerub välisrahastamise ja struktuuritoetuste
terminoloogias;
• teab EL ühtekuuluvuspoliitika peamisi põhimõtteid ning on võimeline projektide
koostamisel neid arvestama;
• omab arusaama EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavatest
peamistest nõudmistest
Maksuõigus (3 EAP) (õigusteaduskonnalt sisseostetav aine)
Aine eesmärgiks on anda terviklik ülevaade maksuõigusest.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaadet riigi rahandust ja eelarvet reguleerivatest õigusaktidest;
• tunneb põhjalikult Eesti maksuõiguse teooriat ja praktikat; on kursis maksukorralduse
põhimõtete ja põhimõistetega,
• on tuttav tähtsamate maksuõiguse arengut mõjutanud kohtulahenditega ning Euroopa
Liidu õiguse mõjudega maksuõiguse arengule;
• tunneb erinevate maksude toimimise erisusi ning maksuõiguse kokkupuutepunkte teiste
õigusharudega.
1.2. Majandusarvestuse spetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP)
Mooduli õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• On teadlik finantsarvestuse ja aruandluse uuematest suundumustest ning harmoniseerimise
põhimõtetest;
• Oskab võrrelda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid finantsaruannetele ning seostada
neid finantsjuhtimisega era- ja avaliku sektoris;
• Oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele ning
visualiseerida finantsandmete analüüsi tulemusi;
• Omab süsteemset ülevaadet auditi läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest,
• Omab süsteemset ülevaadet ressursikasutuse juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest
ning organisatsiooni kulude juhtimise kaasaegsetest võimalustest;
• Saab aru meeskonnas töötamise põhimõtetest ning oskab analüüsida ennast ja
enesearenguvajadusi nii eriala kui ka meeskonnatöö kontekstis.
Finantsarvestuse ja aruandluse süvakursus (6 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja)
Aine eesmärgiks on süvendada teadmisi finantsarvestuse ja aruandluse tulevikusuundumustest,
rahvusvahelist eripära ning arvestuse reguleerimise nõuetest era- ja avalikus sektoris.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab finantsarvestuse rahvusvahelist eripära ja aruandluse uuemaid suundumusi;
• tunneb finantsarvestuse ja aruandluse standardiseerimise ja harmoniseerimise põhimõtteid
ning reguleerimise nõudeid Euroopa Liidus;
• oskab eristada ja võrrelda erinevaid arvestusmeetodeid vara ja kohustuste hindamisel
ettevõttes, kontsernis ja riigiraamatupidamiskohuslasel;
• oskab määratleda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid aruannetele ning seostada
käsitletavaid finantsarvestuse probleeme finantsjuhtimisega.
Ettevõtte finantsandmete analüüs ja visualiseerimine (3 EAP) Kertu Lääts (kaasprofessor), Oliver
Lukason (kaasprofessor)
Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtte finantsandmete hindamise põhimõtetest ja analüüsi
meetoditest, ettevõtte finantsaruannete kaasaegsetest trendidest ja finantsandmete visualiseerimise
põhimõtetest.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab ettevõtte finantsandmete hindamise põhimõtteid ja analüüsi meetodeid;
• teab sise- ja välis aruannete eesmärke nende analüüsi võimalusi ja piiranguid;
• oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele;
• oskab kasutada ettevõtte finantsandmete visualiseerimise vahendeid.
Audit ettevõtte juhtimises (3 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja), praktikud
Aine eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade peamistest auditi liikidest, sise-, välis- ja IT-auditi
rollist ettevõtte juhtimises ning nende läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab sise-, välis- ja IT auditi eesmärke ja protsesse;
• tunneb audiitortegevust reguleerivaid õigusakte, põhimõtteid ja protseduure;
• oskab kriitiliselt lugeda ettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, audiitori aruannet,
määratleda olulisi riske ja tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades;
• on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist.
Äriprotsesside ja ressursikasutuse juhtimine (6 EAP) Toomas Saarsen, Ülle Pärl (kaasprofessor),
Kertu Lääts (kaasprofessor)
Aine eesmärgiks on käsitleda kaasaegseid ettevõtte kulude juhtimise meetodeid ning vahendeid
keskendudes äriprotsesside ja ressursside mõõtmise ning juhtimise põhimõtetele.
Kursuse edukalt läbinu:
• oskab määratleda erinevate detailsusastmega äriprotsesse, kasutades kaasaegseid andmete
kogumise ja modelleerimise tehnikaid;
• oskab analüüsida kulude kujunemist ja mõjureid ettevõtte väärtusahelas;
• teab peamiste kaasaegsete kulude juhtimise meetodite võimalusi, eeldusi ja piiranguid.
Praktika (3 EAP) Anneli Lorenz (nooremlektor)
Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb
turunduse, finantsi ja majanduspoliitika teoreetilistel ja praktilistel teadmistel.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh
esitlemiseks);
• töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest;
• viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel;
• analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist
ning püstitatud ülesannetest lähtuvalt.
1.3. Finantsjuhtimise tippspetsialisti moodul (valida aineid 15 EAP)
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks ja juhtimiseks;
• Omab süsteemset ülevaadet finantsturgude toimimisest ja finantsinstrumentidest;
• Omab süsteemse ülevaate ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimise meetoditest ja võimalustest;
• On võimeline rakendama lihtsamate finantsmudeleid finantsotsuste langetamisel;
• Oskab kasutada ühe- ja mitmemõõtmelisi finantsmudeleid praktiliste probleemide lahendamisel;
• Oskab rakendada kaasaegseid meetodeid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel ja juhtimisel.
Ettevõtte väärtuse juhtimine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor)
Aine annab ülevaate ettevõtte väärtuse ja väärtusloome hindamisel ja juhtimisel kasutatavatest
lähenemistest.
Kursuse edukalt läbinu:
o omab ülevaadet erialasest terminoloogiast ja väärtuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest
lähenemistest;
o oskab analüüsida ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisotsuseid;
o omandanud teoreetilised teadmised ettevõtte väärtuse hindamisest ja väärtuse suurendamisest
läbi ettevõtte reorganiseerimise.
Finantstuletisinstrumendid (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor)
Aine annab ülevaate erinevatest põhilistest finantstuletisinstrumentidest (forwardid, futuurid,
swapid, optsioonid) ja nende kasutusalast finantsriskide maandamisel.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab peamiste tuletisinstrumentide (forwardid, futuurid, optsioonid ja swapid) olemust ja erisusi;
• mõistab finantsriskide maandamise motiive, erinevate tuletisinstrumentide kasutamise seost
erinevate finantsriskide (aktsiarisk, intressirisk, valuutarisk, kauba hinna risk, krediidirisk,
likviidsusrisk) maandamisel;
• oskab hinnata tuletisinstrumentide väärtust ja teab väärtuse kujunemise aluseid.
Riskide juhtimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Janek Uiboupin (praktik, doktorikraad)
Aine annab ülevaate ettevõtte riskijuhtimise protsessist koos riskide tuvastamise, hindamise ja
haldamisega. Peatähelepanu on finantsriskide hindamisel ja juhtimisel.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab riskijuhtimise eesmärke, protsessi ja põhimõtteid;
• teab erinevaid riskijuhtimise meetodeid ja finantsriskide juhtimise võimalusi ja töövahendeid;
• mõistab riskijuhtimise ja protsesside kaardistamise erisusi lähtudes organisatsiooni eripärast;
• on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, võimalustest, piirangutest ja oskab anda
põhjendatud hinnanguid riskijuhtimist puudutavates küsimustes.
Finantsmodelleerimine (3 EAP) Mark Kantšukov (nooremlektor), Priit Sander (kaasprofessor)
Aine annab ülevaade MS Exceli baasvõimalustest finantsmudelite koostamisel ning -
situatsioonide lahendamisel lähtuvalt ettevõtte rahanduse probleemistikust.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ettekujutust MS Exceli rakendusvõimalustest ettevõtte rahanduse põhise
modelleerimise valdkonnas;
• tunneb MS Exceli tähtsamaid finantsfunktsioone ning nende rakendusjuhtumeid;
• oskab koostada lihtsamaid finantsmudeleid ning lahendada tüüpilisi rahandusprobleeme, mis
seonduvad ettevõtte finantsplaneerimisega, investeerimisprojekti tasuvuse ja riski
hindamisega, finantseerimisallika kulukuse määra hindamisega ning ressursside
optimeerimisega.
Finantsökonomeetria (3 EAP) Mustafa Hakan Eratalay (lektor)
Aine annab ülevaate GARCH mudelitest ja stohhastilise volatiilsuse (SV) mudelitest ning nende
hindamistest.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ühemõõtmelisi ja mitmemõõtmelisi volatiilsuse mudeleid;
• oskab hinnata ja ennustada volatiilsusi, kaasvolatiilsusi ja korrelatsioone aegridade vahel
• kuidas kirjutada programmi Matlabis volatiilsuse mudelite hindamiseks ja volatiilsuse
ennustamiseks.
Tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP) Toomas Haldma (professor), praktikud
Aine käsitleb tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise metodoloogilisi ning metoodilisi aluseid
ettevõtte controllingusüsteemi raames.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ettevõtte andmepõhiste tulemuste, mõõtmise ja tulemuslikkuse juhtimise metoodilisi
aluseid;
• teab controllingu eesmärke, ülesanded ja seoseid ettevõtte infosüsteemidega;
• oskab eristada operatiivse ja strateegilise controllingu eesmärke ja meetodeid;
• oskab analüüsida seoseid ettevõtte finantsiliste ja mittefinantsiliste näitajate vahel.
II Magistrieksami moodul: 15 EAP
Mooduli läbinud üliõpilane rakendab juhtimis- ja digikommunikatsiooni pädevusi analüütiliselt
kõrgel tasemel, reflekteerib professionaalselt oma tegevust, tõendab oma ettevalmistust tööks
rahanduse-, arvestuse spetsialistina või finantsjuhina ettevõtetes ja organisatsioonides ning
rakendab finantsvaldkonna põhimõtteid.
4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - ei
5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms)
Õppetöö on kavandatud moodulõppena ja see on integreeritud 2-aastase magistriõppe kavaga Kaasaegne
majandus. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis. Õppekava läbimise aeg 3
semestrit
III RESSURSID
1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan
kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua.
Priit Sander (doktorikraad), Ulvi Sloog (vandeaudiitor, FCCA), Maire Nurmet (doktorikraad); Toomas
Haldma (doktorikraad), Kertu Lääts (doktorikraad), Mark Kantsukov, Toomas Saarsen (doktorikraad),
Ülle Pärl (doktorikraad), Janek Uiboupin (doktorikraad). Täiendavalt kavandatakse kaasata ainetesse
eriala praktikuid.
2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid,
ruumid, õppematerjalid vms)
Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT
taristuga) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on olemas valmisolek
hübriidõppeks, sh IKT vahendite ning online õppematerjalidega varustatus.
3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms)
Õppekava rahastatakse õppeteenustasudest (1 EAP hind õppijale ligikaudu 100 eurot, st semestrirasu
2000 eurot). Hinnanguliselt läbib osaajaga õppija semestris 20 EAP.
4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) - 10
Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI -
Luuakse uued tasulised õppekohad
Lisakommentaarid:
1
Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.
ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1
Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne turundus (Contemporary
Marketing) 60 EAP
Õppeaste: Magister (1-aastane), osakoormus, sessioonõpe
Õppekeel: Eesti
Õppetöö asukoht: Tartu
Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul):
Valdkon(na)d: Sotsiaalteadused
Õppekava haldaja(d): MJ majandusteaduskond
Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kristian Pentus
Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): 2000 eurot semester (arvestuslik
õppeaeg 3 semestrit; 1 EAP=100 eurot)
I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS
1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja)
Sihtrühma analüüs: Õppekava läbinu on ette valmistatud juhtima turunduse protsesse ettevõttes ning
töötama turundusspetsialistina suunamaks ja kujundamaks Eesti tuleviku turundusmaastiku. Lisaks
tarbijakäitumise mõistmisele pannakse kaval rõhku ka tarbijakäitumise mõõtmisele ja mõtestamisele
turundustegevuste planeerimisel ja tootearenduses.
Tööturu analüüs: OSKA raport toob välja, et Eestis töötab audiovisuaalvaldkonnas, sõna ja keele,
turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti alal ning trükitööstuses kokku umbes 14 000 inimest
(enam kui 2% Eesti töötajatest) ning turunduse valdkonnas on oodata kuni 10%list hõive kasvu aastaks
2026. (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_-kultuur-ja-
loometegevus_-2.pdf) OSKA raport toob esile, et turunduse valdkonna õppijate ja lõpetajate arv
magistriõppe tasandil on olnud aastaid langustrendis ning kutsehariduses seevastu tõuseb turundust
õppijate arv. Trend viitab sellele, et ettevõtetes rakendust leidvad turundusspetsialistid omavad tehnilist
ettevalmistust, kuid tagasihoidlikuks võib jääda turunduse strateegilise juhtimise ja analüüsi kompetents.
Antud valdkonna pädevuste tõstmist koos tehniliste kompetentsidega saab pidada üheks avatava
õppekava eesmärgiks. Antud õppekaval pakutavad oskused ja tehniliste turundustööriistade rakendamise
võimekused tuginevad OSKA raportile ja teadusartiklitele, mis on analüüsinud tuleviku oskusi, mida
1
Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.
turundajatel on vaja EU erinevates riikides2. Sellest lähtuvalt on pandud rõhku pehmetele oskustele
(esinemisoskused, tiimitöö), digitaalsed oskused (sotsiaalmeedia, e-kaubandus, turundus ja
internetiturunduse analüütika), turunduse tuumikoskused (loov mõtlemine, sisuloome, planeerimine ja
juhtimine), analüütilised oskused (statistiline mõtlemine ja kriitiline mõtlemine, andmete põhine
mõtlemine) ning kliendi tundmise oskused (ettevõtte ja tema kliendibaasi mõistmine, klienditeekonna
mõistmine ja tarbija uurimise meetodid).
Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma:
1) 3-aastase majandus- ja ärindusalase bakalaureusekraadiga spetsialistid, kellel on vähemalt 5 aastat
töökogemust ning kelle erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist valitud erialal;
2) majandus- ja ärindusalase magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud) spetsialistid, kes soovivad
omandada süvendatud teadmisi valitud erialal;
3) muu bakalaureuse või magistrikraadiga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad erialaga
seotud valdkonnas ning kelle töös on vaja süvendatud teadmisi valitud erialal. Eeldatav töökogemus
vähemalt 5 aastat.
2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad
Tartu Ülikoolis: puudub
Teistes Eesti kõrgkoolides (vt http://ehis.ee):
● Tallinna Tehnikaülikooli magistrikava “Juhtimine ja turundus”
3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest
Kaasaegse turunduse õppekava on unikaalne, käsitledes nii neuroturundust kui startup turundust, mis
erinevad eelpool mainitud kavast. Lisaks sellele on antud kava paindlik ja see on võimalik omandada
moodulitena ning ühe aasta jooksul. TTÜ õppekava Turundus ja juhtimine on avatavast õppekvast erinev,
kuna turundus on üks spetsialiseerumistest ning selle maht on väiksem.
4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine
Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d): ei
5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal
panustab õppetöösse)
Startup Lab, Delta ettevõtlusmaja ettevõtted, Future lab, Coop, Palmako ja Turundajate Liit (TULI) mis
hõlmab enda alla 88 ettevõtet. Tootearenduse ja neuroturunduse ainete raames tehakse igal aastal
koostööd ettevõtetega, mille tootmisprotsesse arvestades arendatakse välja uus toode. Need ettevõtted
vahetuvad. Lisaks tehakse koostööd Delta majas arvutiteaduste instituudiga ja neuroturunduse kontekstis
psühholoogia instituudiga.
2
Di Gregorio, A., Maggioni, I., Mauri, C., & Mazzucchelli, A. (2019). Employability skills for future marketing professionals.
European management journal, 37(3), 251-258.
II ÕPPEKAVA
1. Õppekava eesmärk
Õppekava eesmärgiks on süvendada turundusalaseid teadmisi turunduse valdkonnas arendades
erialapädevusi ja tulevikuoskusi töötamiseks turunduse spetsialisti ja turundusjuhina erinevat tüüpi
ettevõtetes ja organisatsioonides.
2. Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinud üliõpilane:
● Omandab kaasaegse turunduse peamised pädevused tööks turunduse valdkonnas spetsialisti ja
juhi ametis;
● Omandab olulised põhioskused turunduskommunikatsiooni, tootearenduse, internetiturunduste ja
tarbijakäitumise kontekstis;
● Omandab teadmised ärilt-ärile turunduse eripäradest Eestis ja rahvusvahelise turunduse
kontekstis;
● Õpib tundma startup turunduse eripärasid ja mõistab kuidas startup turunduses edukas olla;
● Omandab laiapõhjalised teadmised tarbijakäitumise teooriatest, põhikontseptsioonidest ning
nende rakendamisvõimalustest turundustegevuste kavandamisel ja elluviimisel;
● Õpib tundma neuroturunduse teooriaid ja rakendama neuroturunduse uurimispraktikaid
erinevates uurimisprojektides;
● Suudab mõista turunduse interdistsiplinaarseid seoseid, eriti neuroturunduse ja tarbijakäitumise
(seos psühholoogiaga) ning turunduskommunikatsiooni ja loovturunduse (seos kommunikatsiooni
ja ajakirjandusega) õppeainete käsitlustes.
● Omandab rahvusvahelise turunduse teooriad ja saab aru kultuuri erinevuste mõjust turundusele;
● Omandab turunduse spetsialistile olulised loovoskused esinemiste kavandamiseks, disainimiseks,
ette kandmiseks ning meedias kajastamiseks.
3. Õppekava lühikirjeldus (millistest moodulitest koosneb, erialad, praktika maht jms)
Kaasaegse turunduse õppekava koosneb kolmest 15EAP mahus erialamoodulist (sh üks moodul on
valikmoodul) ning magistrieksami moodulist. Erialamooduleid pakutakse ka täiendõppe vormis
mikrokraadidena. Üks moodul on valikmoodul. Õppekava disainimisel on võetud arvesse
turundusspetsialistide ja varasema õppekava (Turundus ja finantsjuhtimine) turunduse eriala vilistlaste
arvamusi. Kõikide õppeainete puhul pannakse rõhku kaasaegses turunduses vajaminevatele oskustele ja
“tööriistadele”, samuti kommunikatsiooni- ja koostööoskuste ning digipädevuste arendamisele. Õppekava
visioon on muutuda nii tugevaks kvaliteedimärgiseks, et selle läbimine annab turundusspetsialistile või -
juhile tegevusvaldkonnas professionaalsuse usaldusmärgise.
1. Turundamine tänapäeval 15 EAP (valikmoodul, valida aineid 15 EAP
ulatuses)
Mooduli õpiväljundid:
Mooduli läbinud tudeng:
• Omab teadmisi internetis turundamise võimalustest ja strateegiatest
• Oskab kasutada tänapäevaseid internetiturunduse sihtgrupipõhiseid turundamismeetodeid
• Teab avaliku esinemise kirjutamata reegleid ja oskab teha häid avalikke ettekandeid
• Teab erinevate välisturgude ärilisi erisusi ja kultuurilisi erinevuseid
• Oskab koostada välisturgudele sisenemise strateegiaid
• Tunneb tänapäevaseid aktuaalseid mittetraditsioonilise turunduse meetodeid
• Teab ärilt-ärile turunduse eripärasid ja oskab neid strateegiates arvesse võtta
Internetiturundus (3 EAP)
Kood (kui on olemas): MJJV.07.061
Õppeaine nimetus eesti keeles: Internetimarketing
Õppeaine nimetus inglise keeles: Internet marketing
Maht: 6EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav), nooremlektor Kristian Pentus
Õpetamise keel: Eesti, Inglise (praktikud)
Õppeaine eesmärk: õpetada turunduspraktikutele internetiturunduse peamisi teooriaid ja
praktilisi tööriistu
Kursuse edukalt läbinu:
• omandab teadmised internetiturunduse strateegiast (Funnel theory);
• oskab määrata sihtgruppi ja kasutada digitaalset meediat ja otsimootori turundust;
• omandab teadmised sisuturunduse kasutamiseks nii veebilehel kui sotsiaalmeedias;
• on omandanud teadmised veebianalüütika olemusest ning oskab rakendada neid praktikas
internetiturunduse tegevuste elluviimiseks ja konkurentide seireks;
• teab internetiturunduse trende ning oskab nendega arvestada internetiturunduse
kavandamisel ja elluviimisel.
Sisu lühikirjeldus: Õpitakse tundma internetiturunduse peamiseid tööriistu ja ülesehitust.
Alustades internetiturunduse vundamendiks olevast funnel teooriast, õpitakse otsimootori
turundust, digireklaami kampaaniaid, sotsiaalmeedia turundust ja sisuturundust, veebianalüütikat
ning konkurentide analüüsi
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne)
Hindamiskriteeriumid
Hindamismeetodid
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav)
Kohustuslik kirjandus
Turundaja loovkursus (3 EAP)
Kood (kui on olemas) SVMJ.09.006
Õppeaine nimetus eesti keeles: Turundaja loovkursus
Õppeaine nimetus inglise keeles
Maht (3EAP)
Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Kristian Pentus (vastutav õppejõud)
Õpetamise keel: eesti
Õppeaine eesmärk
Kursuse edukalt läbinu:
● Oskab teha head turunduslikku ettekannet demonstreerides visuaalide valmistamise
oskust ning verbaalset võimekust;
● Suudab muuta oma esinemise rõhuasetusi ja visuaalset esitlust vastavalt esitatavale
teemale, mis on lähtuv tudengi enda ettevõttest või teistes ainetes tehtavatest
ettekannetest;
● Tunneb copywritingu põhimõtteid ja oskab neid rakendada turundustekstide loomisel;
● Saab aru ajakirjanduslike tekstide ja pressiteadete koostamise põhimõtetest ning oskab
tekste koostada;
● Näitab üles kriitilise mõtlemise oskusi veebidisaini visuaalide analüüsil.
Sisu lühikirjeldus: Kursus annab turundusspetsialistile olulisi pehmeid oskusi, mis on vajalikud
nii tänases kui tuleviku turunduses. Esinemisoskused ja nende parendamine, sisuloome ja
copywriting, pressiteadete koostamine ja ajakirjanduslik väljendus, disainilahenduste kasutamine
turunduses (fotod, värvid ja paigutus).
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne)
Hindamiskriteeriumid
Hindamismeetodid
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav)
Kohustuslik kirjandus
Rahvusvaheline turundus ja ärilt-ärile turundus (6 EAP)
Kood (kui on olemas): MJJV.02.084
Õppeaine nimetus eesti keeles: Rahvusvaheline turundus
Õppeaine nimetus inglise keeles: International Marketing
Maht: 6 EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: prof. Urmas Varblane (vastutav), turunduse nooremteadur Kerli
Ploom
Õpetamise keel: eesti keel
(Õpiväljundite saavutamiseks vajalikud teised keeled: inglise keel)
Õppeaine eesmärk: Annab võimaluse teadmiste omandamiseks rahvusvahelise turunduse
põhialustest ja aitab kujundada oskused tegutsemiseks välisturgudel.
Kursuse edukalt läbinu:
• Omab ülevaadet rahvusvahelise turunduse peamistest teooriatest ja printsiipidest;
• Tunneb välisturgudele sisenemise ja tegutsemise erinevaid meetodeid;
• Mõistab turundusmeetmestiku kasutamise iseärasusi erineva sotsiaal-kultuurilise taustaga
riikides nii ärilt-kliendile kui ka ärilt-ärile suunal;
• Oskab teha välisturgude võrdlevanalüüsi, koostada välisturule sisenemise kava ning on
suuteline kokku panema turundusmeetmestiku erinevatesse sotsiaal-kultuurilise taustaga
riikides toodete või teenuste turundamiseks:
• Oskab turundusmeetmestikku rakendada nii ärilt-kliendile kui ka ärilt-ärile suunal;
• Oskab kriitiliselt analüüsida rahvusvahelise turundusega seotud olukordi ning valida
sobivaid meetmeid probleemide lahendamiseks;
• Suudab pidada rahvusvahelisi äriläbirääkimisi.
Sisu lühikirjeldus: Õppeaine käigus tuuakse esmalt välja välisturule sisenemise põhjused ja
võimalused. Tähelepanu pööratakse nii sihtriigi valikuga seonduvale probleemide ringile kui ka
rahvusvahelisele turule sisenemise erinevatele meetoditele (eksportimine, investeerimine,
lepingulised meetodid) ja rahvusvahelisel turul tegutsemise strateegiatele. Seejärel käsitletakse
turundusmeetmestiku kohandamisega seonduvaid teemasid arvestades riikide majanduslike,
poliitiliste ja kultuuriliste erinevustega. Tähelepanu pööratakse ka ärilt-ärile turunduse
eripäradele. Kursuse raames kasutatakse rohkesti näidete analüüsi, millega püütakse arendada
rahvusvahelises turunduses vajalikke oskusi.
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): loengud: 26,
seminarid: 10, iseseisev töö (sh e-õpe): 120
Hindamiskriteeriumid:
− Ettekanne - Rahvusvahelise turunduse alase artikli lühiettekanne auditooriumis/BBB
keskkonnas
− Kirjalik lõpphindamine: kirjalik eksamitöö, milles ühe küsimusena on ka praktilise
juhtumi lühianalüüs
− Kodutöö: juhendile vastav kodutöö.
− Seminari ettekanne - Kodutöö ettekanne ja arutelu seminaris.
Hindamismeetodid: Ettekanne, Kirjalik lõpphindamine (eksamitöö), Kodutöö, Seminari
ettekanne.
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): eristav
Kohustuslik kirjandus: Hollensen, S. Global Marketing. 8th edition, 2020
Mittetraditsioonilised meetodid turunduses (3 EAP)
Kood (kui on olemas): MJJV.02.121
Õppeaine nimetus eesti keeles: Mittetraditsioonilised käsitlused turunduses
Õppeaine nimetus inglise keeles: Contemporary Marketing
Maht: 3AEP
Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav)
Õpetamise keel: eesti keel
Õppeaine eesmärk: Tutvustada uudseid ja vähemtuntud turunduskommunikatsiooni puudutavaid
käsitlusi ning anda läbi loovtöö üliõpilastele teoreetilis-praktiline kogemus turundusmeetmete
rakendamisel.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaader mittetraditsiooniliste turundusmeetodite olemusest ja saab aru, mille
poolest need erinevad traditsioonilistest meetoditest;
• teab erinevate mittetraditsiooniliste turundusmeetodite kasutamise võimalusi ja
piiranguid ning praktilist väärtust;
• oskab erinevaid mittetraditsioonilisi meetodeid siduda traditsioonilistega terviklikuks
kommunikatsiooniplaaniks;
• on arendanud loovust ning suudab loovalt ja atraktiivselt esitada turunduslikke materjale.
Sisu lühikirjeldus: Aine võtab vaatluse alla tänapäevased ja mittetraditsioonilised käsitlused turunduses.
Igal aastal valitakse uued teemad vastavalt tudengite huvile ja arengutele turunduses. Kõik teemad
töötatakse tudengite enda poolt läbi ja tehakse ettekanded. Lisaks lahendatakse praktiline kaasus grupitöö
vormis, tulemiks on loovtöö, mille põhifookus on mittetraditsioonilised võtted.
Õppetöö vormid: loeng: 15t, seminar: 6t
Hindamiskriteeriumid: Loovtöö - kasutades mittetraditsioonilisi kommunikatsioonivorme, leitakse
lahendused reaalsetele probleemidele, grupitöö. Ettekanne vabalt valitud mittetraditsioonilise turunduse
teemal (hinnatakse nii teemavalikut, praktilist väärtust, uudsust kui ettekande enda atraktiivsust). Eksam-
suuline eksam omandatud materjali peale.
Hindamismeetodid: Loovtöö - väljatöötatud lahendus peab olema eesmärgipärane ja realistlik..
Ettekanne tehtud õigeaegselt. Suuline eksam, vähemalt 51%.
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): Eristav (SOOVIKS MUUTA MITTEERISTAVAKS)
Kohustuslik kirjandus: jaotusmaterjal kursuse jooksul
Turunduse juhtimine (3 EAP)
Tudengid omandavad turunduse strateegilise juhtimise põhimõtteid ja brändi juhtimist.
Kood:
Õppeaine nimetus eesti keeles: Turunduse juhtimine
Õppeaine nimetus inglise keeles: Marketing management
Maht: 3EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD (vastutav)
Õpetamise keel: eesti
Õppeaine eesmärk Aine läbinu on võimeline kujundama ettevõtete ja toodete/teenuste
turundusstrateegiat
Kursuse edukalt läbinu:
● omab ülevaadet turunduse juhtimise teoreetilistest kontseptsioonidest ja põhiteooriatest;
● suudab analüüsida konkurentsikeskkonda;
● teab võimalikke konkurentsieelise allikaid ning rakendada neid oma tegevuse
planeerimisel;
● omab ülevaadet turundustegevuste planeerimise protsessist ja kriitilistest teguritest
turundusplaani ellurakendamisel;
● on võimeline positsioneerima ja juhtima brändi.
Sisu lühikirjeldus: Ainekursuse raames omandatakse teadmisi turunduskeskkonna analüüsiks ja
turundusstrateegia loomiseks. Üldised läbitavad teemad on järgmised:
Turu- ja konkurentsianalüüs;
Positsioneerimine;
Brändi juhtimine.
Teadmiste kinnistamiseks tehakse grupitöö turuanalüüsi, turundusstrateegia koostamise või
analüüsimise näol.
Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 6 tundi
Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud.
Hindamismeetodid: grupitöö esitamine
Lõpphindamine: mitteeristav
Kohustuslik kirjandus:
1. Hollensen, S. Marketing Management, A Relationship Approach. Pearson Education, 2003.
2. Kotler, P. jt. Marketing 4.0
2. Kliendi psühholoogia moodul (15 EAP)
Mooduli valiku põhimõtted: kohustuslik moodul
Mooduli õpiväljundid:
Mooduli läbinud tudeng:
• Teab mis on tänapäevased tarbijakäitumise mudelid
• Oskab analüüsida tarbijate ostukäitumist
• Mõistab turunduskomunikatsiooni põhiprintsiipe
• Saab aru turunduskommunikatsiooni seadusandlusest ja sellega seotud eetika küsimustest
• Teab mis on neuroturunduse peamised uurimismeetodid ja nende rakendused
• Oskab viia läbi neuroturunduse katseid pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise erinevate
tehnikatega
• Suudab tõlgendada neuroturunduse uuringu raporteid
Tarbijakäitumine (3 EAP)
Kood:MJJV.02.113
Õppeaine nimetus eesti keeles: Tarbijakäitumine
Õppeaine nimetus inglise keeles: Consumer behaviour
Maht: 3EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD
Õpetamise keel: eesti
Õppeaine eesmärk: Õppijad omandavad oskuse arvestada tarbijate käitumise põhimõtetega
turunduse planeerimisel.
Kursuse edukalt läbinu:
● omab ülevaadet tarbijakäitumise põhikontseptsioonidest, on omandanud erialase
terminoloogia ja teadmised peamistest mudelitest;
● on omandanud ülevaate tarbijakäitumisega seotud psühholoogilistest alusprotsessidest;
● saab aru, kuidas on tarbijakäitumine kui teadusvaldkond ajas arenenud ning mille poolest
erinevad tänapäevased mudelid klassikalistest;
● on võimeline analüüsima tarbijate ostukäitumise psühholoogilisi ja sotsiaalseid
mõjutegureid;
● mõistab erinevaid võimalusi ja piiranguid, mida seavad erinevad tarbijakäitumist
mõjutavad tegurid ja protsessid turundustegevuste planeerimisele;
● on harjutanud meeskonnas töötamist ning oskab analüüsida enese rolli tiimi liikmena.
Sisu lühikirjeldus: Õpitakse tundma, mismoodi mõista tarbijakäitumist, millised on tarbijakäitumise
peamised mudelid ja kuidas erinevad tänapäevased mudelid klassikalistest. Antakse ülevaade peamiste
tarbijakäitumise psühholoogiliste mõjutegurite (motivatsioon, osalus, taju, mälu, hoiakud) spetsiifikast
ning analüüsitakse sotsiaalse klassi, võrdlusgrupi ja perekonna võimalikke mõjusid tarbijakäitumisele.
Teadmiste kinnistamiseks viiakse grupitööna läbi eksperiment.
Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 4 tundi
Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud.
Hindamismeetodid: grupitöö esitamine
Lõpphindamine: mitteeristav
Kohustuslik kirjandus:
Loengus antav jaotusmaterjal
Turunduskommunikatsioon (6 EAP)
Kood (kui on olemas):SVMJ.09.005
Õppeaine nimetus eesti keeles: Turunduskommunikatsioon
Õppeaine nimetus inglise keeles: Marketing Communication
Maht: 6EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Tanel Mehine (vastutav)
Õpetamise keel: eesti keel
Õppeaine eesmärk: Tutvustada turunduskommunikatsiooni teoreetilisi käsitlusi, valdkonda
reguleerivat seadusandlust anda teadmisi ja praktilisi oskusi turunduskommunikatsiooni alasteks
tegevusteks.
Kursuse edukalt läbinu:
• on omandanud põhiteadmised turunduskommunikatsiooni teoreetilistest käsitlustest ja
praktilistest rakendustest;
• saab aru turunduskommunikatsiooni seostest teiste teadusaladega;
• tunneb turunduskommunikatsiooni põhiprintsiipe ja oskab neid rakendada
turundustegevustes;
• oskab leida loovaid lahendusi turundusalastele probleemidele töötades nii üksinda kui
meeskonnas;
• tunneb ära turunduskommunikatsiooniga seotud eetilised probleemid ning on valmis
lähtuma oma tegevuses eetikaprintsiipidest;
• tunneb valdkonda reguleerivat seadusandlust ja oskab kavandada oma tegevust sellest
lähtuvalt;
• saab aru ettevõtte ja loov- ning meediaagentuuri vahelistest koostööst.
Sisu lühikirjeldus: õppeaines tutvustatakse turunduskommunikatsiooni põhikontseptsioone (s.h
eesmärgid, vormid, kommunikatsiooni plaan, seadusandlus) ning arutletakse erinevate meetodite
tulemuslikkuse üle. Õppeaine pakub praktilist vaadet turunduskommunikatsioonile: lisaks teoreetilistele
käsitlustele toimivad õppeaines külalisloengud. Külalisloengute teemad: loovagentuuri, meediaagentuuri
ja ettevõtete kommunikatsiooni puudutavad tegevused; koostöö eelpool nimetatud üksuste vahel.
Tarbijakaitseamet (TTJA) tutvustab kommunikatsiooni alast seadusandlust ning eetikat ja sellega
seonduvaid probleeme turunduses. Õppeaines rakendatakse probleemipõhist õpet, kus grupitööna
pakutakse lahendus elulisele turundusega seotud probleemile.
Õppetöö vormid loengud 18 t, seminarid 6 t
Hindamiskriteeriumid: Praktiline - sisu on praktilise väärtusega, ette kantud, retsenseeritud teisi töid.
Koostatud lühike videoloeng turunduskommunikatsiooni teemal. Eksam on läbitud.
Hindamismeetodid Lühivideo, praktiline grupitöö reaalse-lahenduse väljatöötamine, eksam
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav) Eristav
Kohustuslik kirjandus: Kursuse jooksul esitatavad materjalid
Neuroturundus (6 EAP)
Kood (kui on olemas): SVMJ.09.003
Õppeaine nimetus eesti keeles: Neuroturundus
Õppeaine nimetus inglise keeles: Neuromarketing
Maht: 6 EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: nooremlektor Kristian Pentus (vastutav), nooremlektor Kerli Ploom
Õpetamise keel: eesti keel
Õppeaine eesmärk: Aine eesmärgiks on anda süvateadmisi neuroturundusest, neuroturunduse
uuringumeetoditest ja nende rakendustest tarbijakäitumise uurimisel.
Kursuse edukalt läbinu:
• On omandanud teoreetilised teadmised neuroturundusest ja valdkonnas rakendatavatest
uurimismeetoditest;
• Oskab lahendada tarbijakäitumisega seotud küsimusi valides sobivad neuroturunduse
uurimismeetod;
• Oskab läbi viia katseid statsionaarse ja mobiilse pilgujälgijaga; oskab kogutud andmeid
analüüsida ja kriitiliselt tõlgendada;
• Oskab kasutada ja tõlgendada emotsioonide mõõtmise tarkvara;
• On mandanud oskused tootearendusega seotud uuringu planeerimiseks ja ellu viimiseks;
• Oskab uuringutulemuste põhjal anda ettevõtete turundusalaseid soovitusi.
• On teadlik neuroturundusega seotud eetilistest küsimustest ning omab valmisolekut
järgida uuringutes eetilisi printsiipe.
Sisu lühikirjeldus: Aine põhiteemadeks on neuroturunduse põhikontseptsioonid, neil põhinevad
uuringud ja neuroturunduse meetodite kasutamise võimalused erinevate tarbijakäitumise probleemide
lahendamisel. Üliõpilased omandavad teoreetilise baasi tänapäevastest neuroturunduse meetoditest ja
omandavad oskused tarbijakäitumise valdkonna uurimiseks neuroturunduse meetoditega. Omandatakse
peamiste meetodite kasutamise (pilgujälgimine, emotsioonide mõõtmine, näosalvestuspõhine
emotsioonide mõõtmine, nahajuhtivuse mõõtmine, EEG mõõtmised) ja tulemuste tõlgendamise
printsiibid Praktiliste ülesannete käigus viiakse läbi pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise katseid
tootearenduse ja veebianalüütika kontekstis.
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): loengud: 36, iseseisev
töö (sh e-õpe): 120
Hindamiskriteeriumid: Kirjalik lõpphindamine - Aine lõpeb eksamiga
Hindamismeetodid: Kirjalik lõpphindamine (eksam)
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav): Eristav (A, B, C, D, E, F, mi)
Kohustuslik kirjandus: Õppeaine töömaterjalid
3. Startup turunduse moodul (15 EAP)
Mooduli õpiväljundid:
Mooduli läbinud tudeng:
• Teab mis on erinevate turundusmeetmete rakendamise erisused starup keskkonnas;
• Suudab ellu viia turundusstrateegiaid startup ettevõttes;
• Teab ja oskab rakendada kliendisuhete juhtimise põhimõtteid;
• Oskab nii koguda kui hinnata ja analüüsida kliendiandmeid;
• Mõistab kliendiandmete kogumisega seotud eetilisi ja juriidilisi küsimusi ja piiranguid;
• Teab mis on tootearendusprotsessi peamised osised;
• Suudab planeerida tootearendust, selleks tarvilikke uuringuid, neid läbi viia ja tulemuste põhiselt
jõuda tervikliku uue tootekontseptsioonini;
• Teab mis on startup ettevõtte rahvusvahelistumise eripärad ja määravad edutegurid.
Startup ettevõtte turundus (3EAP)
Kood (kui on olemas) SVMJ.09.007
Õppeaine nimetus eesti keeles: Startup ettevõtte turundus
Õppeaine nimetus inglise keeles: Practical Training of Startup Marketing
Maht: 3EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon nooremlektor Tanel Mehine (vastutav); nooremlektor Kristian Pentus,
külalispraktik James Samuel York
Õpetamise keel: inglise
Õppeaine eesmärk: õppeaine loob arusaama startup ettevõtte turundusest ning annab võimaluse
omandatud teadmiste rakendamiseks startup ettevõtete turundusalaste probleemide
lahendamiseks.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaadet internetiturunduse (koduleht, SEO ja SEA) ja sotsiaalmeedia turunduse
(Facebook, Instagram, Linkedin) rakendamise erisustest startup ettevõtte kontekstis:
• omandab praktilise töö kogemuse vähemalt ühes startup ettevõttes;
• oskab rakendada turundusalaseid teadmisi startup ettevõtte turundusmeetmestiku
loomisel ja elluviimisel;
• omandab kogemuse startup ettevõtte kultuurist ja suhtluse eripäradest;
• on teinud koostööd inimestega, kellel on erinevad hoiakud ja väärtused ning erialane
ettevalmistus.
Sisu lühikirjeldus: Koostöös Tartu ja Tallinna kiirenditega omandatakse teadmised ja saadakse ülevaade
startup ettevõtete turundamise spetsiifikast. Õppetöö käigus saavad üliõpilased praktilise kogemuse
omandatud teadmiste rakendamisest startup ettevõttes. Kodutöö raames lahendatakse startup ettevõtete
poolt sõnastatud turundusülesandeid. Kodutöö tegemisel peavad üliõpilased sõnastama spetsiifilise
turundusprobleemi, seda analüüsima ning pakkuma sobivad lahendused.
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne): Seminarid 18, Iseseisev töö
60
Hindamiskriteeriumid
Hindamismeetodid
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav)
Kohustuslik kirjandus
Kliendisuhete juhtimine ja ärilt-ärile turundus (3 EAP)
Kood SVMJ.09.004
Õppeaine nimetus eesti keeles: Kliendisuhete juhtimine
Õppeaine nimetus inglise keeles: Customer Relationship Management
Maht: 3EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD
Õpetamise keel: eesti
Õppeaine eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda ülevaade kliendisuhete juhtimise olemusest ja
ärilt-ärile turunduse spetsiifikast ning sellest lähtuvalt kliendisuhete juhtimise strateegia
kujundamisest.
Kursuse edukalt läbinu:
● on omandanud teadmised kliendisuhete juhtimise põhiteooriatest ja kontseptsioonidest;
● saab aru CRM põhimõtetest ja nende rakendamise eeldustest organisatsioonis:
● on võimeline kujundama ettevõtte kliendisuhete juhtimise strateegiat;
● mõistab kliendiandmete kogumise eesmärke;
● oskab koguda kliendiandmeid, neid kriitiliselt hinnata ja kasutada andmeid ettevõtte
turundustegevuste kavandamisel;
● on saanud praktilise kogemuse kliendisuhete juhtimise valdkonna probleemi
lahendamisel;
● saab aru kliendisuhete juhtimise võimalustest digi- ja infoajastul;
● mõistab valdkonna arengusuundumusi ning omab edasiõppimist ja enesearengut soosivat
hoiakut; on arendanud suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskust ja õppinud andma ja
vastu võtma tagasisidet.
Sisu lühikirjeldus: Ainekursusel tutvustatakse CRM põhimõtteid ning kliendiandmete kasutamise
vajalikkust ja võimalusi. Antakse ülevaade kliendisuhete dünaamikast kliendielutsükli vältel. Teoreetilisi
teadmisi rakendatakse grupitöös ettevõtte või organisatsiooni kliendisuhete juhtimise analüüsimisel.
Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 12 tundi ja seminare 6 tundi
Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud.
Hindamismeetodid: grupitöö esitamine
Lõpphindamine: mitteeristav
Kohustuslik kirjandus:
Buttle, F. (2009).Customer Relationship Management. Concepts and Technologies
Tootearendus (6 EAP)
Kood MJJV.02.124
Õppeaine nimetus eesti keeles: Tootearendus
Õppeaine nimetus inglise keeles: Product Development
Maht: 6EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: kaasprofessor Andres Kuusik, PhD (vastutav); nooremlektor Kristian
Pentus
Õpetamise keel: eesti
Õppeaine eesmärk: Ainekursuse eesmärk on anda tudengitele süvateadmised ja oskused
(eelkõige eraklientidele suunatud) toodete loomiseks ja arendamiseks.
Kursuse edukalt läbinu:
● Omab ülevaadet tootearendusprotsessist ja - põhimõetetest;
● Saab aru startup mõtteviisi olemusest tootearenduse kontekstis;
● Mõistab interdistisplinaarsete kompetentside rakendamise võimalusi tootearenduses;
● Oskab kavandada tootearendusprotsessi ja saada vajalikku sisendit erinevate uuringute
tulemustest;
● Oskab läbi viia tootearendusega seotud uuringuid ja psühhofüsioloogilisi mõõtmisi;
● Omab kriitilist mõtlemist ning suudab hinnata erinevate meetodite rakendatavust
tootearenduse protsessis.
● On omandanud praktilise kogemuse koostööst tellijaga;
● On arendanud koostöö ja nõustamisalaseid kompetentse.
Sisu lühikirjeldus: Õppeaines käsitletakse tootearendusprotsessi olemust ja toote arendamise
põhimõtteid. Luuakse seosed tootearenduse ja teiste valdkondade (pühholoogia, neuroturundus ja
disain) vahel. Kursuse käigus rakendatakse teoreetilisi teadmisi praktikasse: praktilise projekti
käigus loovad üliõpilased ettevõttele uue toote kontseptsiooni ja võimalusel ka prototüübi.
Õppetöö vormid: loeng ja seminarid ja maht tundides: loenguid 10 tundi ja seminare 8 tundi
Hindamiskriteeriumid: grupitöö on asjakohane ja esitatud. Seminaris ettekantud. On tehtud
ettekanne suvaliselt valitud ettevõtte tootearendusprotsessist.
Hindamismeetodid: Kursuse jooksul tuleb teha grupitööna 1 ettekanne tootearenduse protsessist
vabalt valitud ettevõtte näitel. Osakaal hindest 20%
Kursuse jooksul tuleb teha 4 grupitööd, mida üliõpilased iseseisvalt ettevalmistavad ja
seminarides arutatakse. Kõik grupitööd on omavahel seotud. Grupid valivad välja ühe tooteidee,
mida hakkavad arendama. grupitööd on järgmised:
1. Tootekontseptsiooni loomine tuginedes traditsioonilistele uuringutele
2. Tootekontseptsiooni loomine tuginedes conjoint analüüsile
3. Toote pakendi kujunduse briefi loomine tuginedes disainipõhimõtetele
4. Toote pakendi kujunduse testimine psühhofüsioloogiliste mõõtmistega
Grupitööde tegemise juhised antakse loengutes vastava teema läbimisel.
Iga grupitöö eest võimalik saada 20 punkti. Kokku osakaal lõpphindest 80%.
Lõpphindamine: eristav
Kohustuslik kirjandus:
kursusel jagatav jaotusmaterjal
Startup ettevõtete rahvusvahelistumine (3 EAP)
Kood (kui on olemas): UUS AINE
Õppeaine nimetus eesti keeles: Startup ettevõtete rahvusvahelistumine
Õppeaine nimetus inglise keeles
Maht: 3 EAP
Õppejõud/kvalifikatsioon: professor Urmas Varblane, nooremlektor Kerli Ploom,
Õpetamise keel: eesti keel, inglise keel
Õppeaine eesmärk:
Kursuse edukalt läbinu:
• Mõistab startup ettevõtte olemust ning selle rahvusvahelistumise eripärasid;
• Saab aru kohalike esindajate rollist startup ettevõtte rahvusvahelistumises;
• Omab teoreetilisi teadmisi välisturgudele sisenemise eripärast erinevate turgude ja
regioonide kontekstis;
• Oskab hinnata startupi rahvusvahelistumise edutegureid;
Sisu lühikirjeldus:
Õppetöö vormid (loeng, seminar jne) ja maht tundides (nt loenguid 16 t jne):
Hindamiskriteeriumid:
Hindamismeetodid: Kirjalik lõpphindamine (eksam)
Lõpphindamine (kas eristav või mitteeristav):
Kohustuslik kirjandus:
4. Magistrieksami moodul (15 EAP)
Mooduli läbinud üliõpilane rakendab turundusalaseid pädevusi analüütiliselt kõrgel tasemel, reflekteerib
professionaalselt oma tegevust, tõendab oma ettevalmistust tööks turunduse spetsialisti või juhina
ettevõtetes ja organisatsioonides. Mooduli läbinud üliõpilane mõistab tarbijakäitumise olemust ning
kaasaegse turunduse võimalusi tarbijakäitumise analüüsil ning turundusmeetmete kavandamisel.
Üliõpilane on teadlik startup ettevõtte turunduse ja rahvusvahelistumise eripäradest ning oskab kujundada
valdkonnale ja turule sobiliku turundusmeetmestiku.
4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - EI
5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms)
Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeaineid on
võimalik pakkuda ka täiendkoolitustena ning läbi on mõeldud mikrokraadide pakkumise võimalus
olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub kombineeritult auditoorse ja virtuaalse
õppe vormis. Õppetöö eeldatav aeg 3 semestrit.
III RESSURSID
1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan
kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua.
Kaasprofessor Andres Kuusik, professor Urmas Varblane, nooremlektor Tanel Mehine, nooremteadur
Kerli Ploom, nooremlektor Kristian Pentus. Õpetamisse kaasatakse ka praktikuid. Õppekava ainete käigus
on kavas teha koostööd Delta ettevõtlusmaja ettevõtetega ning Delta arvutiteaduste instituudiga
2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid,
õppematerjalid vms)
Vajalik taristu on olemas, sh. neuroturunduse labor.
3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms)
Õppeteenustasud
4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv) -10
Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? JAH/EI
Ei, tegu on tasulise õppekavaga
Lisakommentaarid:
Sarnaselt Kaasaegse majanduse kaheaastasele magistrikavale on üheaastase magistrikava tudengitel
võimalus osaleda igal septembril toimuval avanädalal, mis koosneb tasandusloengutest aitamaks
tudengeid uuel kaval õppima asuda ning praktikute loengutest, kus käsitletakse eesti turunduse hetkeseisu,
aktuaalseid teemasid ja probleeme turunduses.
ÕPPEKAVA AVAMISE EELTAOTLUS1
Avatava õppekava nimetus eesti ja inglise keeles: Kaasaegne majandus (Contemporary
Economy)
Õppeaste: magistriõpe, 120 EAP, sessioonõpe
Õppekeel: eesti
Õppetöö asukoht: Tartu, e-õpe
Partnerkõrgkoolid (ühisõppekava puhul): -
Valdkon(na)d: sotsiaalteaduste valdkond
Õppekava haldaja(d): majandusteaduskond
Õppekava koostaja ja tulevane programmijuht (kui on erinevad isikud): Kristian Pentus
Planeeritud õppetasu suurus (võõrkeelse õppekava puhul): tasuta õppekava
I PÕHJENDUS JA ANALÜÜS
1. Õppekava vajadus (miks ja kellele on õppekava vaja)
2020/2021 õppeaastal toimus majandusteaduskonnas vastuvõtt kolmel eesitkeelsel õppekaval: 1)
Turundus ja finantsjuhtimine (TUFI); 2) Ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimine (ETJ) ja 3) Strateegiline
juhtimine. Kahe esimesena mainitud õppekava sihtrühmades on erisuste kõrval olemas ka teatud kattuvus.
Nii TUFI kui ka ETJ on olnud seni sihtrühmade seas populaarsed ja hinnatud. Näiteks kandideeris 2019.
ja 2020.a TUFI õppekavale vastavalt 151 ja 211 üliõpilast ning ETJ õppekavale vastavalt 40 ja 57
üliõpilast.
Majandusteaduskond soovib sulgeda TUFI ja ETJ õppekava ning avada nende baasil uue
magistriõppekava, mille fookus on kaasaegne majandusteadus kõige laiemas mõistes. Uus õppekava
annab teadmisi majanduses aset leidvatest arengutest, neid selgitavatest kaasaegsetest majandusteooriatest
ning teooria rakendusvõimalustest nii riigi kui ettevõtte tasandi probleemide lahendamisel. Uue õppekava
avamine täidab õppijate sihtrühma silmas pidades kaht eesmärki: esiteks, tuua kokku ühele õppekavale
mitmekesisema taustaga õppijaskond, et suurendada erineva taustaga õppijate integreeritust ning
teadmiste ja kogemuste ülekandumist õppijate vahel; ning teiseks, tõsta õppekava efektiivsust vältides
üldpädevuste õpetamisele suunatud ainete dubleerimist erinevatel õppekavadel.
Eesti tänane majandus vajab spetsialiste, kellel on samaaegselt olemas nii laiapõhjalised teadmised
majandusest, majanduspoliitikate kujundamisest ja mõjude hindamisest, aga ka ettevõtte juhtimisest, sh
omades tipptasemel teadmisi kitsamas valdkonnas. Kaasaegsed trendid nagu üleilmastumine, tehnoloogia
arengud ja sellega seotud väljakutsed ning ettevõtete, teenuste ja protsesside digitaliseerimine eeldab
pidevat enesetäiendamist ja elukestvat õpet. Õppekava on suunatud erinevates valdkondades töötavatele
spetsialistidele ja erinevate tasandite juhtidele, kes soovivad omandada kaasaegseid teadmisi (või
täiendada olemasolevaid) turunduses ja finantsjuhtimises, mõistes kuidas erinevad tehnoloogilised
lahendused võimaldavad saavutada ettevõtte strateegilisi eesmärke ning saavad aru ja oskavad kujundada
ja analüüsida eri tasandi (EL, Eesti, kohalik) majanduspoliitikaid ning nende mõju. Õppekava suunitlus
on läbi spetsialiseerumise valmistada ette kitsama valdkonna spetsialiste, kellel on sügavamad teadmised
ja oskused valitud valdkonnas tegutsemiseks. Sama oluline on aga ka see, et õppekava läbinud üliõpilased
oleksid võimelised mõistma ettevõtte toimimist tervikuna ning saama aru riigi tasandi rollist ettevõtlusest.
Õppekava läbinud üliõpilasel on võime saada aru erinevate valdkondade spetsiifikast ning omavahelisest
toimest. Pakkudes kolme valdkonna (turundus, finants, majanduspoliitikate kujundamine) ülest
baasteadmist ja vähemalt ühe valdkonna spetsialiseerumist õpetame välja tuleviku võimekaid spetsialiste,
kes saavad aru kaasaegse majanduse väljakutsetest ning omavad majandusteaduslikku tagapõhja
probleemide lahendamiseks riigi ja ettevõtte tasandil.
Õppekaval nähakse kolme peamist sihtrühma:
1) äsja 3-aastase majandusteaduse või ärinduse bakalaureusekava lõpetanuid, kes soovivad omandada
süvendatud teadmisi valitud erialal;
2) bakalaureusekraadiga spetsialistid, kelle majandus- ja ärindusalastest õpingutest on möödunud nii palju
aega, et nende erialateadmised vajavad täiendamist ja kaasajastamist ning
3) muu taustaga (nt tehnoloogia, IKT jmt) spetsialistid, kes töötavad avalikus sektoris või ettevõtluses
ning kelle töös on vaja õppekava spetsialiseerimissuuna teadmisi.
Tööturu analüüs (millistes valdkondades ja ametikohtadel saavad õppekava lõpetajad tööd,
millised on tööturu vajadused praegu ja tulevikus nii Eestis kui mujal Euroopas jne):
Tänase tööturu analüüs paigutab õppekava lõpetajad ennekõike erasektori spetsialisti või juhina
rahanduse, arvestuse, turunduse valdkonnas Lisaks pakub spetsialiseerumine võimaluse töötada juhi
positsioonil või (tipp)spetsialistina KOV või riigi tasandil. Kuna läbivalt on õppekava erinevates
spetsialiseerumistes käsitletud ka (alustavat) ettevõtlust, siis tõstetakse lõpetajate kompetentsidega Eesti
konkurentsivõimet lähiregiooni startup skeenes. Õppekavas pannakse suurt rõhku üld- ja tulevikuoskuste
arendamisele (kultuuriline kompetents ja virtuaalne koostöö, kohanemine ja ärialane taiplikkus,
enesejuhtimine, digipädevused jm). Üldine foon: OSKA tulevikutrendide raport rõhutab, et nn “pilves”
oleva digitaalse informatsiooni maht kasvab ja informatsioon kui ettevõtete juhtimise jaoks kriitiline
ressurss muutub lihtsamini kättesaadavaks ka väiksematele ettevõtetele (SA Kutsekoda 2016: 27), kus
informatsiooni haldamise ning analüüsi funktsiooni täitmiseks pole alati omaette funktsionaalset üksust.
Seega on eriti VKE-des töötajate mitmekesistel oskustel ja teadmistel ettevõtte arengus kriitiline roll.
PIAACi uurimus näitas, et kuigi Eestis kasutatakse erinevatel töökohtadel arvutit aktiivselt, on töötajate
probleemilahendusoskus tehnoloogiarikkas keskkonnas väga tagasihoidlik (Haridus- ja
Teadusministeerium, 2015: 38) viidates otseselt digipädevuste arendamise vajadusele. Ekspertide
hinnangul suureneb kõigil elualadel „hüppeliselt vajadus inimeste järele, kes oskavad suuri
andmemahtusid analüüsida, näha neis uusi seoseid ja mustreid ning teha need mõistetavaks ka uute
toodete ning teenuste loojatele ja otsustajatele.” (SA Kutsekoda 2016: 27) Seega info korrektne analüüs ja
tõlgendamine ärialastes otsustes on üha olulisem ja nende valdkondadega seonduvate digipädevuste
integreerimine avatavas õppekavas on oluline selleks, et võimaldada lõpetajatele parem hakkamasaamine
tööjõuturul ning tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus. Tulevikutrendide analüüs
toob muuhulgas esile selle, et organisatsiooni vormid on hägustumas (SA Kutsekoda 2016: 36) ja erinevat
tüüpi töösuhted on pigem reegel kui erand. Sellest tuleneb vajadus uute juhtimis- ja
koostöökompetentside järele olenemata sellest, milline on lõpetaja kitsam vastutusvaldkond ettevõttes või
avalikus sektoris. Vastavalt õppekava spetsialiseerumissuundadele toome lühidalt välja põhipunktid
tööturu analüüsi ja trendide kohta:
1) Turundus: OSKA raport toob välja selle, et Eestis töötab audiovisuaalvaldkonnas, sõna ja keele,
turunduse ja kommunikatsiooni, disaini ja kunsti alal ning trükitööstuses kokku umbes 14 000 inimest
(enam kui 2% Eesti töötajatest) ning turunduse valdkonnas on oodata kuni 10%list hõive kasvu aastaks
2026. (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2017/10/Uuringuaruanne_-kultuur-ja-
loometegevus_-2.pdf) OSKA raport toob esile selle, et turunduse valdkonna õppijate ja lõpetajate arv
magistriõppe tasandil on olnud aastaid langustrendis ning kutsehariduses seevastu tõuseb turundust
õppivate inimeste arv. Trend viitab sellele, et ettevõtetes rakendust leidvad turundusspetsialistid omavad
tehnilist ettevalmistust, kuid tagasihoidlikuks võib jääda turunduse strateegilise juhtimise ja analüüsi
kompetents. Antud valdkonna pädevuste tõstmine koos tehniliste kompetentsidega on üheks avatava
õppekava eesmärgiks.
2) Finants: Tööandjate hinnangul vajab kõrgkoolilõpetajate riskijuhtimise teadmiste ja -oskuste tase
tõstmist ning samuti saavad üha tähtsamaks teadmised finantsturgude toimimisest, finantsinstitutsiooni
tegevusega kaasnevatest riskidest (OSKA finantsvaldkonna raport https://oska.kutsekoda.ee/wp-
content/uploads/2017/10/OSKA_Finantsraport_veebi-2.pdf). OSKA finantsvaldkonna raportile vastavalt
on arendamist vajavate spetsiifiliste oskuste trendidena välja toodud muuhulgas tugevad põhiteadmised
finantsettevõtete ja -turgude toimimisest; finantsmodelleerimisest, et koostada eesmärgist lähtuvaid
finantsaruandeid ja prognoose; majandusteadmised mikro ja makroökonoomikast, et mõista majanduse
toimemehhanisme. Nimetatud trendid ühtivad otseselt kavandatavate rahanduse ja arvestuse eriala
moodulites õpetatavate ainete eesmärkidega. Samuti suureneb kiirelt muutuvast keskkonnast tulenevalt
arvestusala spetsialistide töö keerukus ja olulisus juhtimisotsuste kujundamiseks vajaliku info tootja ja
tõlgendajana nii ettevõtetes kui avalikus sektoris kasvab vajadus analüütilise suunitlusega magistriastmel
spetsialistide järele (https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/04/Arvestusala-VEEB.pdf).
Seega võimaldab kavandatav õppekava pakkuda tööturu vajadustele vastava sisuga rahanduse ja
arvestusala õpet.
3) Majanduspoliitika spetsialiseerumine võimaldab töötada tippspetsialisti, nõuniku ja teema- või ka
valdkonnajuhina (see nimetus ei ole veel raportites, kuid Eesti avalikus sektoris kasvavalt kasutuses)
valitsusasutustes, aga ka konsultatsioonifirmades, rahvusvahelistes organisatsioonides, suuremates era- ja
riigiettevõtetes. Spetsialiseerumine on ingliskeelne, kuna need ametikohad eeldavad toimetulekut
rahvusvahelises koostöös. Eesti tööandjad (vastavalt OSKA raportile avaliku halduse valdkonna kohta,
https://oska.kutsekoda.ee/field/avalik-haldus/) ootavad üha suuremat valdkonnaülesust ja universaalsust,
kuna tegevusvaldkonnad on aina rohkem üksteisega läbipõimunud. Enamikul töötajatest on erinev
bakalaureuse või magistri tasemel alusharidus ning raporti väitel oleks vaja tõsta töötajate agiilsust ja
paindlikkust (mis väljendub kiires olukorraga kohanemises ning probleemide lahendamisel uute
lähenemisviiside katsetamises); oskusi eristada olulist ebaolulisest ning kriitilist, strateegilist ja
kontseptuaalset mõtlemist (antud kava puhul konkreetselt majanduse valdkonnas), koostöö- ja
suhtlemisoskusi; kiiret kohanemis- ja õppimisvõimet ning innovaatilisust. Rahvusvaheliselt on kasvavalt
kasutusel ettevõtliku (agiilse) valitsemise põhimõtted, mis tulenevad nii valituste fragmenteerumisest
üldiselt, dünaamilisest globaalsest keskkonnast (vt Deloitte raportit,
https://www2.deloitte.com/content/dam/insights/us/articles/3897_Agile-in-government/DUP_Agile-in-
Government-series.pdf), aga ka erinevatest globaalsetest kriisidest, millele tuleb kiiresti reageerida.
2. Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt sarnased õppekavad/erialad
Eesmärkidelt ja õpiväljunditelt päris sarnaseid õppekavasid Eestis ei pakuta. Mõningaid sarnasusi võib
välja tuua Kaasaegse majanduse õppekava spetsialiseerumismoodulite ja teistes kõrgkoolides pakutavate
õppekavade vahel, kuid dubleerimist ei toimu. Kõige suurem on sarnasus Tallinna Tehnikaülikooli
kavadega (nt Majandusanalüüs; Ärirahandus ja majandusarvestus; Juhtimine ja turundus), kuid need on
pigem kitsa spetsialiseerumisega kavad. Tartu Ülikoolis võib leida mõningate õpiväljundite poolest
sarnaseid kavu Skytte instituudis ja Ühiskonnateaduste instituudis, kuid Kaasaegse majanduse õppekava
fookus on siiski majanduspoliitikate kujundamisel ning ettevõtte tegevusvaldkondadel, mitte valitsemisel
või poliitikakujundamisel laiemas tähenduses. Lähiriikide kavasid ei kaardistata, kuna Kaasaegse
majandusteaduse õppekava õpetamise keel on eesti keel, v.a. üks spetsialiseerumismoodul.
3. Avatava õppekava erinevus olemasolevatest punktis 2 loetletud õppekavadest
Kaasaegne majandus erineb võrreldavatest kavadest eelkõige kahes aspektis: tegemist on laiema
fookusega (alusmoodul ja valikainete moodul on üles ehitatud laiapõhjaliste majandusteoreetiliste
teadmiste andmine ka kitsa spetsialiseerumise korral). Näiteks TTÜ Majandusanalüüsi õppekava on
kitsalt majandusanalüüsile suunatud õppekava, mis sarnaned pigem majandusteaduskonna Matemaatilise
majandusteaduse õppekavaga. Ärirahandus ja majandusarvestus on kitsalt ärirahandusele ja arvestusele
suunatud õppekava ning Juhtimine ja turundus keskendub juhtimisele, sh rahvusvahelisele ärijuhtimisele
ja turundusele ning kumbki ei anna laiemat majandusteoreetilist tausta. Ettevõtlik juhtimine on
õpiväljunditelt kitsam, ärijuhtimise kava ning omab ainult vähest kokkupuudet Kaasaegse majanduse
õppekavaga (finantsjuhtimise valdkonnas).
Kaasaegse majanduse õppekavas on tarbijakäitumise ning tootearenduse sidumine neuroturundusega
unikaalne ja seda ei saa õppida mitte kusagil mujal Eestis. Avaliku sektori juhtimise, innovatsiooni ja e-
valitsemise kavad (TTÜ, TÜ) ei käsitle majandusteoreetilist tausta poliitikate kujundamisel; nende
majandusliku mõju hindamist, mistõttu on olemas selge erinevus Kaasaegse majanduse õppekavast. Nii
Eesti Maaülikoolis pakutavate kavade puhul kui ka TÜ Ühiskonnateaduste instituudi kavade puhul on
kokkupuude Kaasaegse majanduse kavaga vaid üksikute moodulite õpiväljundites, mistõttu neid ei
käsitleta otseste konkurentidena avatavale õppekavale.
Erinevalt ülal nimetatud õppekavadest on Kaasaegse majandus õppekava eesmärk anda tipptasemel
spetsialiseerumine ja selle aluseks tugev taustteadmine teistest kaasuvatest valdkondadest. Käesoleva
õppekava spetsialiseerumise “Ettevõtlikkus majanduspoliitika kujundamises ja majanduses” eripäraks on
üheltpoolt majandusliku vaate ja teiselt poolt ettevõtlikkuse (start-up mõtteviisi) õpetamine, mida
teadaolevalt teised ülikoolid ühes õppekavas ei paku.
4. Kas uue õppekava avamisega kaasneb mõne olemasoleva õppekava või eriala sulgemine
Kui jah, siis nimeta suletavad õppekava(d)/eriala(d):
Jah. Antud õppekava loomisega sulgeb majandusteaduskond Turundus ja finantsjuhtimise õppekava ning
Ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimise õppekava.
5. Koostööpartnerid (võimalikud praktikabaasid; asutused, ettevõtted, kelle personal
panustab õppetöösse)
Startuplab; kiirendid, koostööpartnerid Deltas ja Ettevõtlusmajas; Skytte instituut (ERA-Chair projekt,
CITIS); psühholoogia instituut, õigusteaduskond, arvutiteaduste instituut. Koostööpartneritena nähakse
nii äri- kui avaliku sektori ettevõtteid ja asutusi: Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR; Riigi
Tugiteenuste Keskuse majandustarkvara arenduse osakond, Registrite ja Infosüsteemide Keskus; EV
Rahandusministeerium, Merit Tarkvara, Erply, Directo, StandardBooks, Finnairi äriteenuste kontor
Tartus; Swedpank, LHV pank, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
II ÕPPEKAVA
Õppekava eesmärk
Anda süsteemne majandusharidus süvendades üld- ja erialateadmisi ja –pädevusi majanduspoliitikate
kujundamises, turunduses ja finantsjuhtimises töötamiseks spetsialisti või juhina era- või avalikus
sektoris. Õppekava annab teadmised, oskused ja pädevuse töötamiseks majanduspraktikas spetsialistina
ning alusteadmised ja valmiduse akadeemilise tegevuse jätkamiseks.
Väljundid:
Õppekava läbinud üliõpilane:
1. omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi majandusteaduse teooriatest;
2. oskab kriitiliselt analüüsida majanduses ja organisatsioonis toimuvaid arenguid ning nende
seoseid tehnoloogiate arengutega;
3. oskab lahendada ettevõtluses teoreetilisi ja praktilisi probleeme tuginedes majandusteoreetilistele
kontseptsioonidele, integreerides erinevate valdkondade teadmisi ning hinnates oma tegevust
kriitiliselt;
4. on võimeline suuliselt ja kirjalikult esitama ja argumenteerima oma eriala probleemküsimusi ning
osalema sellekohastes aruteludes eesti ja inglise keeles;
5. omandab teadusliku uurimistöö koostamise oskused ja praktilised kogemused;
6. on valmis töötamiseks kvalifitseeritud tegevusalal majanduspraktikas avalikus või erasektoris või
teadus-, arendus- ja loomevallas, näidates seejuures algatusvõimet, vastutustunnet, juhtimis- ja
meeskonnatööoskusi;
7. oskab identifitseerida enda vajadust jätkuõppeks ning professionaalseks arenguks ning valdab
efektiivseid meetodeid iseseisvaks õppimiseks.
Õppekava koosneb Üldainete moodulist (24 EAP); eriala moodulist (45 EAP); valikainete moodulist (15
EAP), vabaainete moodulist (6 EAP) ning magistritöö moodulist (30 EAP). Järgnevalt esitatakse
moodulite kirjeldused koos õppeainete loeteluga.
I Üldainete moodul (24 EAP, kohustuslik)
Mooduli õpiväljundid:
Üldainete mooduli läbinud tudeng omandab laiapõhjalised teadmised organisatsiooni juhtimisest,
ettevõtluse pädevustest ja tulevikutrendidest majanduses. Kaasaegse majanduse peamiste teooriate
süsteem loob aluse erialamoodulites õpitavatele ainetele. Üldainete moodul paneb ühtlasi rõhku
majanduse ja tehnoloogiate tulevikutrendide ja aktuaalsete probleemide käsitlemisele, mis on tarvilikud
kiiresti muutuvas keskkonnas edukaks tegutsemiseks.
Õppeained:
Tulevikutrendid tehnoloogias ja majanduses (6 EAP) Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Urmas Varblane,
Prof. Raul Eamets, Külalisprof. Ott Pärna.
Teemad: Globaalne majandus, tehnoloogia areng, kliimamuutused, ressursid, energiasüsteemid,
vananev elanikkond, vaesus, tervishoid ja sotsiaalne heaolu.
Kursuse edukalt läbinu:
• Mõistab globaalseid arengutrende, nendega seotud võimalusi ja väljakutseid nii
globaalsel, majandussektori kui ka organisatsiooni tasandil;
• Saab aru, kuidas innovatsioonid võimaldavad panustada väljakutsete lahendamisse;
• Mõistab ÜRO säästva arengu eesmärkide ja tulevikutrendide seoseid.
Ettevõtlusprojektid I (6 EAP) kaasprofessor Mervi Raudsaar; praktikud 16 t loenguid + 10 t
seminare
Õppeaine alustab esimesel semestril, andes praktiliste oskusi ja teooria teadmisi ettevõtlusest.
Tudengitele, kes soovivad teemaga süvitsi edasi minna on valikained Ettevõtlusprojekt II ja
Ettevõtluspraktika .
Eesmärk: Aine eesmärgiks on anda ülevaade ettevõtlusprotsessist ja ettevõtlusvõimalustest
erinevates sektoris, ärimudelitest, sektoraalsetest erinevustest, teadmussiirdest ja
rahvusvahelistumisest, eripäradest võrreldes teiste traditsiooniliste ettevõtluse valdkondadega,
tehnoloogiaettevõtete rahastamisest, intellektuaalomandi rollist, tootearendusest jne. Oma
kogemusi vahendavad tegutsevad ettevõtjad.
Käsitletavad teemad: võimaluste äratundmine; ettevõtlusprotsess; uued ärimudelid; ringmajandus;
kaugtöö; ettevõtlusprojekti juhtimine individuaalselt, case-study'na või tiimitööna;
organisatsioonisisene ettevõtlus, jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtte toimimise protsess.
Kursuse edukalt läbinu:
• Omab ülevaade ettevõtlusest kui interdistsiplinaarsest õpetusest ja sotsiaalsest nähtusest
ühiskonnas;
• Mõistab ettevõtluse põhikontseptsioone;
• Saab aru ettevõtlusprotsessist, ettevõtja strateegilistest valikutest, ja selle erinevatest
rakendustest, ettevõtte vormidest, alustava ettevõtte käivitamisest ja rahastamisest,
kasvuorientatsiooniga VKE juhtimisest, ettevõtluse rakendusest (suur)ettevõttes ja
avalikus ning mittetulundussektoris;
• saab aru äri ja VKE analüüsi ning planeerimise, turunduse, juhtimisarvestuse ja
rahastamise rollist ettevõtluses.
• oskab analüüsida kaasaegseid ettevõtlusprotsesse ja nende juhtimise spetsiifikat
ettevõttes/organisatsioonis/ühiskonnas;
• oskab analüüsida ja kavandada ettevõttele sobivaid ärimudeleid ja ettevõtte (juriidilist)
vormi;
• Oskab analüüsida ettevõtlusprotsessi ja kujundada strateegiat ning ärimudelit teadmus- ja
tehnoloogiaettevõttes.
Majandusteadus juhtidele (6 EAP)
Õppeaine võtab vaatluse alla käitumusliku majandusteaduse, ratsionaalse ja administratiivse
mudeli, mänguteooria, heuristika, piiratud ja ökoloogilise ratsionaalsuse. Õppeaine toetub
tugevalt kaasustele ja eksperimentide tutvustamisele. Lisaks antakse ülevaade Eesti majanduse
makrokeskkonnast.
Kursuse edukalt läbinu:
• Oskab rakendada erinevaid tehnikaid majandusteoreetiliste mudelite loomiseks ja äriprobleemide
lahendamiseks (optimeerimine, otsustamine määramatuse tingimustes, mänguteooria),
• Tunneb tarbijakäitumise ja turunõudluse kujunemise põhimõtteid;
• Tunneb firmade käitumise seaduspärasusi erinevate turustruktuuride korral.
• Mõistab erinevaid hinnakujunduse mudeleid (hinnalisand, hinnadiskrimineerimine, jne).
• Oskab analüüsida tarbijate ja ettevõtete käitumist matemaatiliste mudelite abil, mida kasutatakse
kesktaseme mikroökonoomika kursustel.
• Oskab analüüsida ettevõtluse makroökonoomilist konteksti Eesti näitel.
Organisatsiooni ja strateegia kavandamine (6 EAP) - vastutav õppejõud prof. Maaja Vadi
Aine eesmärgiks on anda ülevaade juhtimist toetavatest organisatsiooniteooria ja -kultuuri ning
strateegia praktilistest meetmetest.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ja oskab kasutada organisatsiooniteooria põhikontseptsioone ning mõistab
(rahvus)kultuuri rolli organisatsioonis
• teab organisatsiooni adapteerumise teoreetilisi ja praktilisi aluseid (strateegiline planeerimine
ja strateegia rakendamine)
• on harjutanud organisatsioonide võrdlevat analüüsi eri aspektidest (struktuur, tehnoloogia,
kultuur, strateegia)
• on analüüsinud organisatsiooni adapteerumisega seotud praktilist kaasust
• mõistab vastutustundliku ja jätkusuutliku juhtimise tähtsust organisatsioonis
II Eriala moodulid, (45 EAP), kohustuslik
1. Kaasaegne finantsjuhtimine (45 EAP)
Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilane:
• Omandab laiapõhjalised teadmised ettevõtte rahanduse teooriatest, põhikontseptsioonidest,
ettevõtte investeerimis- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest probleemidest, alustava ettevõtte
rahastamisest ja finantsplaneerimisest.
• Omandab oskused ettevõtte finantsarvestuse korraldamiseks ja finantsaruannete koostamiseks,
finantsandmete analüüsiks ja visualiseerimiseks.
• Omandab süsteemse ülevaate äriprotsesside ressursikasutuse ja kulude juhtimise kaasaegsetest
vahenditest ja põhimõtetest ning organisatsiooni aruandlus- ja planeerimissüsteemi arendamise
kaasaegsetest võimalustest.
• Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks, lihtsamate finantsmudelite rakenduseks
finantsotsuste langetamisel.
• Omandab süsteemse ülevaate finantsturgude toimimisest, finantsinstrumentidest, ettevõtte
tänapäevaste riskide juhtimisest ning tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise kaasaegsetest
meetoditest.
1. 1. Rahanduse spetsialisti moodul (15 EAP)
Mooduli õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• Omab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi ettevõtte rahanduse teooriatest ja
põhikontseptsioonides, rahanduse protsessist, investerims- ja finantseerimisotsuste kaasaegsetest
probleemidest;
• Oskab rakendada rahandusteoreetilisi mudeleid ja investeeringute analüüsi mudeleid praktiliste
situatsioonide analüüsil ja lahenduste pakkumisel;
• Suudab koostada finantsplaane ja lihtsamaid rahastustaotlusi võttes arvesse välisrahastuseamise ja
EL struktuurifondide poolt rahastatavatele projektidele esitatavaid peamisi nõudeid.
Ettevõtte rahandus (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (noorem lektor)
Investeeringute analüüs (6 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Mark Kantšukov (noorem
lektor), praktikud
Alustava ettevõtte rahastamine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), praktikud
1.2. Majandusarvestuse spetsialisti moodul (15 EAP)
Mooduli õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• On teadlik finantsarvestuse ja aruandluse uuematest suundumustest ning harmoniseerimise
põhimõtetest;
• Oskab võrrelda erinevate arvutusmeetodite võimalikke mõjusid finantsaruannetele ning seostada
neid finantsjuhtimisega era- ja avaliku sektoris;
• Omab süsteemset ülevaadet ressursikasutuse juhtimise kaasaegsetest vahenditest ja põhimõtetest
ning organisatsiooni kulude juhtimise kaasaegsetest võimalustest;
• Oskab anda hinnangut ettevõtte finantsseisundile ja majandustegevuse tulemustele ning
visualiseerida finantsandmete analüüsi tulemusi.
Finantsarvestuse ja aruandluse süvakursus (6 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja)
Äriprotsesside ja ressursikasutuse juhtimine(6 EAP) Toomas Saarsen, Ülle Pärl (kaasprofessor),
Kertu Lääts (kaasprofessor)
Ettevõtte finantsandmete analüüs ja visualiseerimine (3 EAP) Kertu Lääts (kaasprofessor), Oliver
Lukason (kaasprofessor)
1.3.Finantsjuhtimise tippspetsialisti moodul: (15 EAP)
Õpiväljundid
Mooduli läbinu:
• Omandab oskused ettevõtte väärtuse hindamiseks ja juhtimiseks;
• Omab süsteemse ülevaate ettevõtte tänapäevaste riskide juhtimise meetoditest ja võimalustest;
• On võimeline rakendama lihtsamate finantsmudeleid finantsotsuste langetamisel;
• Oskab rakendada kaasaegseid meetodeid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel ja juhtimisel;
• Omab süsteemset ülevaadet finantsturgude toimimisest ja finantsinstrumentidest.
Ettevõtte väärtuse juhtimine (3 EAP) Priit Sander (kaasprofessor), Oliver Lukason (kaasprofessor)
Riskide juhtimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Janek Uipoupin (doktorikraad)
Finantsmodelleerimine (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor), Priit Sander (kaasprofessor)
Tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP) Toomas Haldma (professor), praktikud
Finantstuletisinstrumendid (3 EAP) Mark Kantšukov (noorem lektor)
2. Kaasaegne turundus (45 EAP)
Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilased:
• Omandavad kaasaegse turunduse pädevused, tööks turunduse valdkonnas spetsialistide ja
juhtidena.
• Õpivad turundaja jaoks olulisi põhioskusi turunduskommunikatsiooni, tootearenduse,
internetiturunduse ja tarbijakäitumise kontekstis.
• Õpivad tundma ärilt-ärile turunduse eripärasid Eestis ja rahvusvaheliselt ning rakendatakse
startup mõtteviisi turunduses.
• Unikaalse ja uudse väärtusena omandavad neuroturunduse teooriad ja rakendavad neuroturunduse
uurimispraktikaid uurimisprojektides
• Omandavad rahvusvahelise turunduse põhimõtted ja kultuuri erinevuste mõju turundusele
• Omandavad turunduse spetsialistile olulised loovoskused.
2.1. Turundus tänapäeval 15 EAP
Internetiturundus (6 EAP)
Turundaja loovkursus (3 EAP)
Rahvusvaheline turundus ja ärilt-ärile turundus (6EAP)
2.2 Kliendi psühholoogia 15EAP
Tarbijakäitumine (koos SJ valikainega) (3 EAP)
Turunduskommunikatsioon (6 EAP)
Neuroturundus (6 EAP)
2.3. Startup turundus (15 EAP)
Startup ettevõtte turundus (3EAP)
Kliendisuhete juhtimine ja ärilt-ärile turundus (3 EAP)
Tootearendus (6 EAP)
Startup ettevõtete rahvusvahelistumine (3 EAP)
3. Entrepreneurship in Economic Policymaking / Ettevõtlikkus
majanduspoliitika kujundamises (45 EAP)
Mooduli õpiväljundid. Mooduli läbinud üliõpilane:
• Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme;
• Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja
globaalseid poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest;
• Saab mitmekülgsed teadmised majanduse arengust, majanduspoliitikast ja rahvusvahelistest
trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest;
• Oskab näha tehnoloogiate võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks;
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT,
robootika, keskkond).
3.1. Global Governance in a Changing World (Globaalne valitsemine muutuvas maailmas), 15
EAP
Principles of module selection: The module is compulsory for all learners
Aim of the module: to provide comprehensive knowledge of modern economic development, politics and
international trends, and management of (small country) economy
Learning outcomes of the module:
• Has knowledge of national and international economic regulatory institutions;
• Understands the specifics of the management of different economic sectors and the economic
policy instruments used;
• Has acquired knowledge of regional development and policies;
• Has acquired knowledge of the economic treatment of cultures and their effects on economic
development;
• Understands fiscal and monetary policies and the functioning of markets;
• Knows the development trends of the most important economic areas and understands their
current problems.
Mooduli valiku põhimõtted: Moodul on kohustuslik kõigile õppijatele
Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised kaasaegse majanduse arengust, poliitikast ja
rahvusvahelistest trendidest ning (väikeriigi) majanduse juhtimisest
Mooduli õpiväljundid:
• Omab teadmisi riiklikest ja rahvusvahelistest majandust reguleerivatest institutsioonidest;
• Mõistab erinevate majandusvaldkondade juhtimise ja kasutatavate majanduspoliitika instrumentide
spetsiifikat;
• On omandanud teadmised regionaalarengust ja –poliitikatest;
• On omandanud teadmised kultuuride majanduslikust käsitlusest ja mõjudest majandusarengule;
• Saab aru fiskaal- ja rahanduspoliitikatest ning turgude toimimisest;
• Tunneb olulisemate majandusvaldkondade arengusuundi ning mõistab nende aktuaalseid probleeme.
Õppeained:
Governance for the Future in a Changing World: Concepts, Challenges and Policies (Tulevikku
vaatav juhtimine muutuvas maailmas: kontseptsioonid, väljakutsed ja poliitikad) - 6 EAP, PhD Bradley
Loewen, kasutatakse külalisprof. Siim Kallase videoloenguid EL institutsioonidest.
Regional Economics and Culture: Europe, Asia, Africa, Americas (Regionaalne majandus ja kultuur:
Euroopa, Aasia, Aafrika, Ameerikad) - 6EAP Prof. Anneli Kaasa
International Fiscal and Monetary policy, and Markets (Rahvusvahelised turud, fiskaal- ja
rahapoliitika) - 3 EAP, PhD Ardo Hansson
3.2. Master Class for Public Sector Entrepreneurs (Avaliku sektori ettevõtja meistriklass), 15 EAP
Principles of module selection: It is obligatory to choose subjects within 15 ECTS
Aim of the module: to provide diverse knowledge of the formation of economic and innovation policies
and the nature of entrepreneurial management in the public sector.
Learning outcomes of the module:
• Can analyze economic policies, evaluate and manage complex programs;
• Can work on complex problems and design appropriate local, national, and global policies and
solutions from an economic perspective;
• Understands the nature of entrepreneurship and leadership in the public sector;
• Is able to take a leading role in a specific area of the public sector.
Mooduli valiku põhimõtted: Kohustuslik valida 15 EAP ulatuses õppeaineid
Mooduli eesmärk: anda mitmekülgsed teadmised majandus- ja innovatsioonipoliitkate kujundamisest
ning ettevõtliku juhtimise olemusest avalikus sektoris.
Mooduli õpiväljundid:
• Oskab analüüsida majanduspoliitikaid, hinnata ja juhtida kompleksseid programme;
• Oskab töötada keeruliste probleemidega ja kujundada sobivaid kohaliku tasandi, riigi, ja globaalseid
poliitikaid ja lahendusi lähtuvalt majanduslikest aspektidest;
• Mõistab ettevõtlikkuse ja eestvedamise olemust avalikus sektoris;
• On võimeline võtma eestvedaja rolli tegutsemaks avaliku sektori spetsiifilises valdkonnas.
Õppeained:
Leadership, Storytelling and Public Entrepreneurship (Juhtimine, narratiivi jutustamine ja ettevõtlus
avalikus sektoris) - 3EAP Külalisprof. Ott Pärna, Indrek Seppo, praktikud.
Innovation in the Public Sector and Economic Policymaking (Innovatsioon avalikus sektoris ja
majanduspoliitika kujundamine) - 3EAP, Prof. Kadri Ukrainski, PhD Mart Laatsit
Risk and Crisis Management in the Public Sector (Riskide ja kriiside juhtimine avalikus sektoris) -
3EAP, prof. Kadri Ukrainski (koordineeriv, huvi välisõppejõudu toomiseks nt
Singapurist/videoloengutest).
Experimentation in Modern Economic Policymaking (Eksperimenteerimine kaasaegses
majanduspoliitikas) - 3EAP, PhD Mart Laatsit
Economic Policy and Impact Studies (Majanduspoliitika ja mõju uuringud) - 3EAP, PhD Tõnis Tänav,
Andres Võrk
Public Sector Economics (Avaliku sektori ökonoomika) - 6EAP, MJRI.08.063, prof. Kadri Ukrainski
Innovation Policy (Innovatsioonipoliitika) - 6 EAP, SVMJ.08.001, prof Kadri Ukrainski
3.3. Economic Policy making in the Digital Age (Majanduspoliitika kujundamine digiajastul) 15
EAP
Principles of module selection: the module is compulsory for all learners.
Aim of the module: to provide a broad-based knowledge of the possibilities and limitations of technology
application in the development and implementation of public sector economic policies.
Learning outcomes:
• Understands the effects of technological developments in public sector governance and economic
policy-making;
• Can see the possibilities of applying technologies to solve complex problems in specific areas of
the public sector;
• Has an overview of various challenges and risks of digital solutions;
• Can estimate the cost of investment in digital technologies;
• Acquires contacts with technology companies and researchers from other fields (medicine, IT,
robotics, environment).
Mooduli valiku põhimõtted: moodul on kohustuslik kõigile õppijatele
Mooduli eesmärk: anda laiapõhjalised teadmised tehnoloogia rakendamise võimalustest ja piirangutest
avaliku sektori majanduspoliitikate väljatöötamisel ja rakendamisel.
Õpiväljundid:
• Saab aru tehnoloogiliste arengute mõjudest avaliku sektori juhtimises ja majanduspoliitikate
kujundamises;
• Oskab näha tehnoloogiate rakendamise võimalusi keeruliste probleemide lahendamiseks
spetsiifilistes avaliku sektori valdkondades;
• Omab ülevaadet erinevatest digilahenduste väljakutsetest ja riskidest;
• Suudab hinnata digitaalsete tehnoloogiate investeeringute maksumust;
• Omandab kontakte tehnoloogiafirmadega ja teadlastega teistest valdkondadest (meditsiin, IT,
robootika, keskkond).
Õppeained:
eEstonia Masterclass (e-Eesti meistriklass) 3 EAP, PhD Kadri Ukrainski, MA Andres Kütt
Digital Public Finance and Service Development (Digitaalne riigirahandus ja teenuste arendus), 3EAP
Prof. Kadri Ukrainski, Prof. Robert Krimmer
Big Data Analytics and Real-Time Economic Policymaking (Suurandmete analüüs ja
majanduspoliitika kujundamine reaalajas) 3EAP Prof Robert Krimmer, Prof. Kadri Ukrainski
International Digital Regulation, Data Protection and Competition Policy (Rahvusvaheline
digireguleerimine, andmekaitse ja konkurentsipoliitika) 3EAP Prof. Jüri Sepp, Erkki Leego, IT õiguse
õppekava õppejõud, külalisprof. Siim Kallas’e videoloengud EL konkurentsipoliitika juhtumitest.
Economics of Cyber Security and Defense (Küberturvalisuse ja -kaitse ökonoomika) 3EAP, PhD
Tõnis Eerme, Erkki Leego
III Valikained (sh välismoodul 15 EAP)
Valikupõhimõtted: valida aineid 15 EAP ulatuses
Ettevõtlusprojektid II (6 EAP; II semester)
Ettevõtluspraktika (6 EAP III semester)
Turunduse juhtimine (3 EAP)
Mittetraditsioonilised käsitlused turunduses (3 EAP)
Konkurentsiõigus (3 EAP)
Kultuurierinevustega arvestamine äritegevuses (3 EAP)
Konfliktide ennetamine ja juhtimine meeskonnatöös (3 EAP)
Otsuste mõistmine ja mõjutamine (6 EAP)
Töösoorituse ja tulemuslikkuse juhtimine (3 EAP)
Audit ettevõtte juhtimises (3 EAP) Ulvi Sloog (õpetaja), praktikud
Aine eesmärgiks on anda ülevaade peamistest auditi liikidest, sise-, välis- ja IT-auditi rollist ettevõtte
juhtimises ning nende läbiviimise põhimõtetest ja protseduuridest.
Kursuse edukalt läbinu:
• teab sise-, välis- ja IT auditi eesmärke ja protsesse;
• tunneb audiitortegevust reguleerivaid õigusakte, põhimõtteid ja protseduure;
• oskab kriitiliselt lugeda ettevõtte raamatupidamise aastaaruannet, audiitori aruannet, määratleda
olulisi riske ja tegutseda eetiliselt keerulistes olukordades;
• on teadlik oma tegevuse eetilistest aspektidest, piirangutest ja ühiskondlikust rollist.
Finantsökonomeetria (3 EAP) Mustafa Hakan Eratalay (lektor)
Aine annab ülevaate GARCH mudelitest ja stohhastilise volatiilsuse (SV) mudelitest ning nende
hindamistest.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ühemõõtmelisi ja mitmemõõtmelisi volatiilsuse mudeleid;
• oskab hinnata ja ennustada volatiilsusi, kaasvolatiilsusi ja korrelatsioone aegridade vahel
• kuidas kirjutada programmi Matlabis volatiilsuse mudelite hindamiseks ja volatiilsuse
ennustamiseks.
Praktika (3 EAP) Anneli Lorenz (nooremlektor)
Aine eesmärgiks on viia ellu interdistsiplinaarses meeskonnas praktiline projekt, mis põhineb turunduse,
finantsi ja majanduspoliitika teoreetilistel ja praktilistel teadmistel.
Kursuse edukalt läbinu:
• tunneb ja oskab kasutada õpitud teadmisi projektiidee kirjapanemiseks ja elluviimiseks (sh
esitlemiseks);
• töötab projekti meeskonnas lähtuvalt meeskonnatöö kokkulepetest;
• viib projekti ellu ning hindab projekti käiku kokkulepitud tegevuskava alusel;
• analüüsib ja hindab elluviimise kogemust ning enda arenguvajadusi majanduse kontekstist ning
püstitatud ülesannetest lähtuvalt.
Maksuõigus (3 EAP) (õigusteaduskond)
Aine eesmärgiks on anda terviklik ülevaade maksuõigusest.
Kursuse edukalt läbinu:
• omab ülevaadet riigi rahandust ja eelarvet reguleerivatest õigusaktidest;
• tunneb põhjalikult Eesti maksuõiguse teooriat ja praktikat; on kursis maksukorralduse põhimõtete
ja põhimõistetega,
• tähtsamate maksuõiguse arengut mõjutanud kohtulahenditega ning Euroopa Liidu õiguse
mõjudega maksuõiguse arengule;
• tunneb erinevate maksude toimimise erisusi ning maksuõiguse kokkupuutepunkte teiste
õigusharudega.
IV Vabaained (6 EAP)
V Magistritöö moodul: 30 EAP
Mooduli eesmärgiks on anda õppijale teadustöö koostamise ning selle tulemuste esitamise ja
tõlgendamise teaduspõhised metoodilised oskused.
Mooduli läbinud üliõpilane:
• Oskab määratleda ja formuleerida uurimisprobleeme, leida nende käsitlemiseks vajalikku
informatsiooni ja valida selleks sobivaid uurimismeetodeid.
• Oskab kasutada erinevaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid töö eesmärgist ja
uurimisülesannetest lähtuvalt.
• Oskab analüüsida ja sünteesida teadustöid ja kogutud informatsiooni ning koostada akadeemilisi
tekste magistritöö nõuetest lähtuvalt.
• Oskab koostada erialase teadusliku uurimistöö, tõlgendada sisuliselt tulemusi ja töötada välja
põhjendatud ettepanekud organisatsiooni arendamiseks.
• Oskab tegutseda uuringu raames esile kerkivates keerulistes olukordades ning on teadlik oma
tegevuse eetilistest aspektidest.
• Oskab korrektselt väljenduda emakeeles nii kirjalikult kui suuliselt ning kaitsta akadeemilises
diskussioonis magistritöös esitatud seisukohti.
Uurimis- ja analüüsimeetodid majanduses (10 EAP)
Magistritöö /mag.eksam + kaasus 20 EAP
4. Seos kutsestandardiga (juhul kui on olemas) - puudub
5. Muu (nt kuidas õppetööd, vastuvõttu kavatsetakse planeerida/korraldada vms)
Õppetöö on planeeritud moodulõppena nii, et õppekava spetsialiseerumismoodulite õppeainete baasilt
kujundatakse praktilise suunitlusega ja kitsa spetsialiseerumisega 1-aastased tasulised magistrikavad.
Samuti on üksikuid mooduleid võimalik pakkuda täiendkoolitustena; sealjuures on läbi mõeldud
mikrokraadide pakkumise võimalus olemasolevate õppeainete kombinatsioonide baasilt. Õpe toimub
kombineeritult auditoorse ja virtuaalse õppe vormis.
III RESSURSID
1. Õppekava õpetamisega seotud õppejõud (nimi ja kvalifikatsioon). Kui on vajadus ja plaan
kaasata õpetamisse täiendavalt õppejõude ja/või praktikuid, siis palun see siin välja tuua.
Õppekavasse kuuluvate ainete õpetamisega on seotud järgmised majandusteaduskonna õppejõud: prof
Kadri Ukrainski; prof Urmas Varblane, prof Raul Eamets; prof Maaja Vadi, prof Kulno Türk, prof Anneli
Kaasa, prof Priit Vahter, külalisprofessor Jüri Sepp, külalisprofessor Ott Pärna, Andres Kuusik, Kristian
Pentus, Kerli Ploom, Kertu Lääts, Mark Kantšukov, Priit Sander, Ulvi Sloog, Maire Nurmet; prof.
Toomas Haldma, Krista Jaakson, Virgo Süsi.
Õppeainetesse kaastakse praktikuid ettevõtlusest ja avalikust sektorist.
2. Olemasoleva taristu kirjeldus koos täiendamise vajadusega (laborid, IKT vahendid, ruumid,
õppematerjalid vms)
Õppekava toimimiseks on olemas vajalik taristu (Tartus Delta õppehoone sealse ruumilise ja IKT
taristuga, neuroturunduse labor) ning õppekava avamiseks täiendavaid ressursse ei vajata. Õppekaval on
olemas valmisolek hübriidõppeks, sh IKT vahendite ning online õppematerjalidega varustatus.
3. Õppekava rahastamise allikad (nt olemasolevad/taotletavad projektid, õppeteenustasud vms)
Tegevustoetus
4. Õppekohad (õppekava efektiivseks toimimiseks vajalik minimaalne üliõpilaste arv)
56 õppekohta
Kas õppekohad luuakse olemasolevaid õppekohti ümber jagades? Jah
Majandusteaduskond loob õppekohad kahe suletava magistriprogrammi õppekohti ümber jagades:
1) Turundus- ja finantsjuhtimine – 32 kohta
2) Ettevõtluse ning tehnoloogia juhtimine - 24 kohta
Lisakommentaarid:
1
Eeltaotluse soovitatav maht on maksimaalselt 5 lk.