Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 04.05.2021 nr MKM/21-0584/-
[email protected] 1K; 2-4/20-
0422/2893/
Meie 27.05.2021 nr 1.2-3/1554-2
"Eesti digiühiskond 2030" kooskõlastamine
Lugupeetud väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Täname kooskõlastamiseks esitatud Eesti digiühiskond 2030 arengukava eest. Näeme, et
eesmärgid, mis arengukavas välja on toodud, on suured, ent teostatavad. Positiivne on, et
käsitletud on ka hoolekande- ja tervishoiu valdkonda. Kindlasti on oluline tagada tugi- ja
koostöö nii era, riikliku kui kolmandate osapoolte vahel ning arengukava põhialusteks
peaksid olema märksõnad kaasamine, kommunikatsioon ja koostöö. Järgnevalt esitame
Sotsiaalministeeriumi kommentaarid, millega palume arvestada.
Nõustume, et IKT nutikas ärakasutamises on märkimisväärne potentsiaal parema
riigivalitsemise kujundamiseks. Selleks tuleb luua tingimusi ja anda suund IKT
kasutuselevõtuks poliitikavaldkondades ja avaliku sektori asutustes, nii avalike teenuste
osutamise kui ka asutuste toimimise parendamiseks. Meile on oluline, et arengukavas
arvestatakse ka Sotsiaalministeeriumi poolsete suundadega.
Toetame kasutajakeskse teenuste standardi ja teenuste mõõtmise tava ja metoodika välja
töötamist. Peame oluliseks, et senisest enam pandaks rõhku teenusedisainile,
protsessiinnovatsioonile, tõenduspõhisele arendamisele ja teenuste pidevale hindamisele, et
tagada heade lahenduste jätkusuutlik areng.
Toetame ka avaliku sektori digimuutuste võimestamise tegevusi, eriti toe pakkumist
suuremahuliste digimuutuste programmide osas. Näeme, et tervisesüsteem vajab olulist
tuge, et pärandsüsteemidest ja -protsessidest edasi liikuda.
Sündmuspõhise ja proaktiivsele digiriigile ülemineku eelduseks on suures osas tänaste
avaliku sektori teenuste toimereeglite ja protsesside ümbermõtestamine ja muutus, mida aga
hetkel arengukavas eelduslikult on puudutatud ainult proaktiivsete teenuste arendamise
programmi kaudu ja krativäelise riigi (automatiseerituse) vaatest, kuid palume kaaluda senist
suuremat toetust protsessimuudatustele erinevate avaliku sektori asutuste sees.
Leiame, et eraldi tähelepanu vajab arengukavas ning selle koostamisega kaasnevates
aruteludes digiriigi kestmiseks vajaliku riigieelarvelise baasrahastuse tagamine. Nagu
riigikontrolör Janar Holm Postimehele antud intervjuus välja tõi, siis enam ei piisa „tatist,
teibist ja pärituulest“, vaid „Raha on vaja selleks, et olemasolevaid süsteeme üleval hoida. Ei
tahaks jõuda olukorda, kus Eesti e-riigi peamiseks strateegiliseks eesmärgiks saab see, et
süsteemid ei kukuks kokku“. Avaliku sektori digimuutuste võimendamise peatükis tuuakse
küll tegevusena välja nõustamise ja rahastusega digimuutuste elluviimise toetamine avaliku
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
sektori asutustes, kasutades selleks suuremahulisi digimuutuste programme, kuid tõdetakse
ka, et enamik digiühiskonna arengukava tegevusi on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.
Näeme, et uue perioodi alguses ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lisandudes on
sõltuvus Euroopa Liidu vahenditest kasvamas ning riigi eelarvestrateegia protsessis ei leita
juba mitmendat aastat järjest katet tänase digiriigi baas- ning jätkusuutlikkuskulude katteks.
Riigi vaatest on küberturvalisus riigi ja majanduse toimimise ning sise- ja välisjulgeoleku
lahutamatu osa. Siinkohal toome välja, et oluline oleks luua küberturvalisuse
kompetentsikeskus, mis täidaks nii nõustaja, soovitaja kui eksperdi funktsiooni. Lk 39 on
viidatud küll võrgustikupõhise mõttekoja loomisele, kuid leiame, et see ei ole võrdväärne
näiteks eksperdi kaasamisele. Samuti oleks oluline rõhutada kasutajate küberturvalisuse ja -
hügieeni koolituste vajadust. Märgime, et järjest ulatuslikum IT kasutamine ei tohi põhjustada
tehnoloogilist sõltuvust, mille tulemusena ei mõisteta enam oma töö sisu. Oht, et näiteks
süsteemide ajutise tõrke tõttu töö seiskub, tuleks minimaliseerida.
Küberturvalisuse valdkonna mõjuanalüüsis lk 57 on toodud sotsiaalsete ja demograafiliste
mõjude juures välja, et otsest mõju ei ole ja kaudne mõju tekib digiteenuste usaldamise ja
kasutamise kaudu. Meie hinnangul saaks seal siiski välja tuua, et andmekogudes, kus
andmeid töödeldakse õigusaktides kehtestatud infoturbenõuete kohaselt, on andmetöötlus
turvalisem ja inimesele läbi logide ka paremini jälgitav.
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, kelle koostööpartneriteks on täna väga erineva
digivõimekusega tervishoiuteenuse osutajad, näeb suurt vajadust koostöö tegemisel
küberturvalisuse valdkonnas, et tagada, et ka väikeste tervishoiuteenuseosutajate juures on
inimeste andmed kaitstud.
Seotud arengukavade hulgas on haridusvaldkonna arengukava 2021–2035, kus on eesmärk
muuhulgaks arendada kogu elanikkonna baastaseme digikirjaoskust. Võimalik, et selle
eesmärgi alla koondub ka laiema elanikkonna andmekirjaoskuse parandamine, kuid
praegusest kirjeldusest jääb pigem mulje, et püütakse suurendada digitehnoloogiate
kasutamisoskust õppeprotsessis ja üldisemalt.
Kuigi põhimõtetes on välja toodud, et digilõhe ning madal IKT ja infopädevus on digiriigi suur
oht, millele tuleb digiriiki arendades erilist rõhku asetada, siis teeme ettepaneku, et
arengukava tooks veelgi enam välja inimeste oskuste arendamise ja ühtlustamise vajadust
ning kaaluks vastava programmi loomist. See sobiks digiriigi arenguhüppe alla ja kätkeks
endas nii tugevat kommunikatsiooni riigi teenuste digitaliseerimise osas kui tuge digi- ja
infopädevuse tõstmisel. Digipädevuse tõstmise toetamist võiks kaaluda eriti avaliku sektori
„hallis alas“ – näiteks tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas töötavatele inimestele aga ka näiteks
haridussektori töötajatele, kes mõnikord võivad jääda avaliku sektori/kogu kodanikkonda
puudutavatest sihtrühmadest välja, kuid samas on nende oskused digiriigi ja proaktiivsete
teenuste toimimisel väga olulised. Digi- ja infopädevus on samuti üks olulisemaid eelduseid,
et inimestel oleks võim oma andmete üle.
Teenuste arendusse võiks kaasata ka kohalikud omavalitsused, kes oskavad näiteks
sotsiaalvaldkonna teenuste osas kaasa rääkida, mida tuleks teha selleks, et teenused
jõuaksid ka nendeni, kel täna sellist (digi)võimekust ei ole.
Eraldi tähelepanu ja mõju on asjakohane välja tuua vanemaealiste digioskuste ja
digiteenuste võimaluste kasutamisel. Samuti näitas kriis majanduslikult keerulisemas
olukorras olevate inimeste raskusi mitmele lapse arvuti tagamisel või püsiva
internetiühenduse saavutamisel.
Andmekaitse teemale võiks tähelepanu pöörata ka juhtimiskorralduses. Kuivõrd töötasandil
põrkutakse andmevahetuse ja -kasutuse juures pidevalt kokku andmekaitse temaatikaga,
siis võiks sellele käesoleva arengukava kontekstis veelgi enam tähelepanu pöörata.
3
Dokumendis on andmekaitse teemat küll põhjalikult käsitletud, aga juhtimistasandile see
välja ei jõua.
Andmeanalüüsi valdkonnas lk 20 on välja toodud probleemkohad. COVID-19 pandeemiaga
seotud otsuste juhtimisel on riigil olnud suhteliselt keeruline saada kokku erinevates
andmekogudes olevaid andmeid. Leiame, et siinkohal võiks arengukavas olla lisaks
probleemkohtade välja toomisele ka tegevused, mida riik saaks andmeanalüüsi osas ära
teha.
Digiühiskonna üks sihte peaks olema registriandmete parem kasutus, viimane tähendab ka
seda, kuidas ja millisel moel on võimalik neid kasutada nii poliitikaanalüüsideks kui
teadustööks. Hetkel vajab arendamist nii jõudluse kui ka kasutusmugavuses osas näiteks
Statistikaameti teadlaste keskkond. Samuti on küsimus, kas ja mil määral registrite omanikud
on valmis tegema andmete väljavõtte teadustööks. Lisaks vajab arendamist metaandmete
kvaliteet ja klassifikaatorite ühtlustamine.
Digipööre aitab kaasa paremale teenuseosutamisele, kuid on sektorid, mis oluliselt toetuvad
inimeste tehtavale tööle ja kus tehnoloogia ei asenda inimkontakte, hoolekanne ja tervishoid
on sellised sektorid. Seepärast ei saa digipöördest oodata võtit hoolekande ja
tervisevaldkonna jätkusuutlikkusele ilma täiendava rahastuseta. Visioonis toodud: „me ei
tunne enam muret, kas tervise- ja hoolekandeteenuste jaoks tulevikus raha jagub,“ on
ebarealistlik ja tõenduseta ootus. Seda enam, et elame siiski vananevas ühiskonnas ja nii
digipööre ise kui süsteemide käimas hoidmine ja uuendamine on väga suure kuluga. Lk 43
on tervise- ja hoolekandesüsteemi kestlikkuse saavutamise ainuvõimaliku lahendusena välja
toodud tervise ja heaolu arengukavade fookuses olev ulatuslik ja sisuline
digipöördestrateegia. Palume visiooni ja lahenduse sellises sõnastuses dokumendist välja
võtta või siis üldistades öelda, et paljude teenuste jaoks on digipööre olulise mõjuga, toomata
välja konkreetseid valdkondi.
2020. aastal kiitis valitsuskabinet heaks Sotsiaalministeeriumi poolt ettevalmistatud rohelise
raamatu „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu
toetamiseks kodus“. See keskendub inimeste pikaajalisele kodus elamise toetamisele ning
seal nähakse ette, et abitehnoloogial on tervena ja aktiivsena vananemisel üha olulisemaks
muutuv roll – ja kindlasti ka kasutamata potentsiaal – tänapäevases inimese heaoluga
seotud teenusekorralduses. Uudsete tehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamine
sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel eeldab uudsete teenuseosutamise mudelite ja
mõtteviiside kasutuselevõttu ja juurutamist. Rohelise raamatu kontekstis mõeldakse
sotsiaalsüsteemi innovatsiooni all eelkõige olemasolevate teenuste uuendamist ja/või uute
teenuste loomist, kasutades muuhulgas abitehnoloogiat ja muid digilahendusi, millest
tulenvalt paluksime Teil arengukavas ka antud dokument ära märkida.
Arengukavas on läbivalt puudu ligipääsetavusega arvestamine. Ligipääsetavus tähendab
kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab, et kõikidele inimestele
olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist on tagatud võrdsed võimalused
ühiskonnaelust osa võtta. Palume arengukavas läbivalt selgitada, kuidas digiühiskonna
arendamisel tagatakse, et kõik inimesed saavad loodavatest lahendustest võrdselt osa, ehk,
kuidas on tegevused planeeritud selliselt, et nad on ligipääsetavad kõigile Eesti inimestele.
Palume lähtuda Riigikantselei juures tegutseva ligipääsetavuse rakkerühma vahearuandest,
kus on eraldi e-keskkondi puudutav peatükk. Peatükis on toodud ülevaade nii probleemidest
kui ka lahendusest, mis aitavad ligipääsetavus parandada. Dokument on leitav siit
https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/ligipaasetavuse_rakkeruhma_vahearuanne_09_2
020.pdf.
Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tulemuste punkti (lk 25):
„Eesti katsetab esimeste riikide seas esilekerkivate tehnoloogiate võimalikku kasutust ja
4
väärtust digiriigi ökosüsteemis ning digiteenuste arendamisel. Vananeva ühiskonna
kontekstis on uudsete abitehnoloogiliste lahenduste osakaalu suurendamisel
märkimisväärne osa tuleviku tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuste osutamisel.“
Palume lisada punkti 5. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine tegevuste punkti (lk 26)
juurde täiendav punkt: „Uudsed tehnoloogilised lahendused heaoluga seotud teenuste
korralduses on hakanud toetama inimesi mitmes igapäevaelu valdkonnas, nii nende koduses
kui koduvälises keskkonnas (st kogukonnas ja teenuseosutajate juures) ning tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonnas on võetud kasutusse kaasajastatud ja tulevikuvajadustele vastavaid ja
teenuste osutamist toetavad IKT-lahendused, mis tagavad elanikele järjepideva ja nende
vajadustele vastavate heaoluteenuste kättesaadavuse elukoha lähedal ja kaugemates
piirkondades.“
Palume lisada punkti 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine
tulemuse punkti (lk 27) juurde täiendava punkt: „Rakendame esmaselt riigis põhimõtet, et
integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid pakutakse inimesele tema elusündmusest
lähtuvalt ühe sujuva teenusena, riigi toimimise keerukus (nt eri asutuste ja tasandite koostöö)
on teenuse saajale nähtamatu ning teenuseosutajale inimese kohta käivad andmed on
sotsiaal- või tervishoiuteenuste pakkumisel osapooltele kättesaadavad.“
Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla
(lk 27) täiendavalt: „Edendame erasektoriga (sh idu- ja välisettevõtted) koostööd ning
koostöövorme, sh tellime rohkem lahendusi täisteenusena sisse, eriti toetame sise- ja
välisriiklike koostöövõimalusi sotsiaalsektori probleemidele lahenduste leidmiseks.“
Palume lisada punkti 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine tegevuste punkti alla
(lk 28) täiendavalt: „Toetame KOVide IT-kompetentsikeskuse väljaarendamist, eriti
keskendume integreeritud teenuste kättesaadavuse ja teenusepakkujate vahel andmete
liikumise ja ristkasutuse parandamise toetamisele tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonnas.“
Palume lisada punkt 4. Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus hetkeolukorra (lk 35) punkti
juurde ka sotsiaalvaldkonna, millest lähtuvalt võiks punkti sõnastus olla: „Eestile võivad huvi
pakkuda lahendused keskkonna, energeetika, tarkade piirkondade tööstuse, ühendatud
mobiilsuse, siseturvalisuse, sotsiaal- ja tervishoiu hüvanguks, aga ka näiteks ringhäälingu
vabalevi alal. Teisisõnu võib Eesti saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu näiteks neil
aladel kasutusjuhtude väljaarendamisest. „
Lõpetuseks teeme ettepaneku, et arvestades Sotsiaalministeeriumi IT-arenduste mahtu ja
mitmeid olulisi puutepunkte, võiks juhtrühma olla kaasatud ka Sotsiaalministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
tervise- ja tööminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
5
Norman Põder 626 9247
[email protected]