dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 26. mai 2021
Viit
1.5-1.1/1810-1
Registreeritud
26. mai 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tallinna
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Alis Tammur (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)
Lahendamise tähtaeg
25. juuni 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎Kiri_rahvaloendus.asice37 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Allan Puur <[email protected]> Saadetud: 26.05.2021 16:09 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]>; Signe Riisalo <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: Rahvaloenduse ettevalmistusest Austatud pr. Keit Pentus-Rosimannus, Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni esimees Austatud pr. Signe Riisalo, Vabariigi Valitsuse rahvastikupoliitika komisjoni esimees Saadame teile kirja rahvaloenduse ettevalmistusega seoses. Soovime teid sellega informeerida kahest probleemist, mille lahendamine suurendaks inimestelt loenduse käigus kogutavate andmete kasutusvõimalusi ja väärtust ühiskonna jaoks. Lugupidamisega, Raul Eamets ja Allan Puur Pr. Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister , Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni esimees Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Pr. Signe Riisalo Sotsiaalkaitse minister, Vabariigi Valitsuse rahvastikupoliitika komisjoni esimees Sotsiaal ministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn Tartu-Tallinn, 25 . mai 2021 Austatud p r. Keit Pentus-Rosimannus, Austatud pr. Signe Riisalo , Teadlased on 2021. aasta loenduse ettevalmistuse käigus esitanud mitmeid ettepanekuid, et loendus paremini ühiskonna vajadustele vastaks . Neist osa on Statistikaameti poolt 30. aprillil avalikustatud loendusankeedis arvesse võetud . Kuid kaks väga olulist ettepanekut on jäänud arvestamata . Kuna 5. maiks kavandatud Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni koosolek, kus teadlaste ettepanekuid oli kavas arutada, jäi ära , siis esitame need ettepaneku d siinkohal k irj alikult . Probleem 1 : Inimeste lt kogutud elukoh ateabe võrr e l da matus teiste riikide ja Eesti varasemate loendustega . A laline elukoht on rahvaloenduse üks tähtsamaid tunnus eid , mille alusel jaotatakse inimesed geograafilistesse üksustesse (riik, maakond, omavalitsus, asula) , eluruumidesse , leibkondadesse ja perekondadesse . A lalise elukoha tunnusest sõltub , kui täpsed ja usaldusväärsed on rahva loendus e andmed rahvastiku ruumilise paiknemise, leibkondade, perekondade ja eluasemetingimuste kohta . Selleks, et loenduste elukoha andmed oleksid võrreldavad, tuleb Euroopa Liidu riikidel alalise elukoha määratlemisel lähtuda Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse ga (EÜ) nr 763/2008 ja Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/543 sätestatud tingimus test . T ingimuste täpne järgimine on võimalik küsitlusloendustel, kus inimestele esita t akse alalist elukoh t a puudutav küsimus . Registripõhist el loendustel lubab määrus (EÜ) nr 763/2008 kasutada alalise elukoha tähenduses seaduslikku või registreeritud (registri) elukohta. Probleem on selles, et Statistikaamet kavatseb loenduseankeedis kasuta da praeguse elukoha mõiste t, mis erineb süstemaatiliselt alalise elukoha mõistest . P raeguse elukoha mõiste kasutamise tõttu ei ole Eesti 2021. aasta loendusel inimeste käest kogut av elukohateave võrreldav teiste EL riikide ja Eesti varasemate loendustega . Samuti p uudub võimalus võrrelda registri elukoh ti inimeste tegeliku alalise elukoha ga . Lahendus : Probleemi lahendamiseks teeme ettepaneku koguda loendusankeedi ga teavet inimeste alalise elukohta kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 763/2008 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/543 sätestatud tingimustele . Loendusankeedi e lukohta puudutava s küsimuse s tuleb selleks kasutada sõnastust: „Palun märkige oma alalise elukoha aadress“. A nkeedi abiinfo osas kasutada 2011. aasta loendusel alalise elukoha kohta antud selgitusi. Probleem 2 : Inimestelt kogutava leibkonna liikmete teabe mitte täielikkus. Eesti 2021. aasta rahva lo endusel kogutakse küsitlemise teel inimestelt andmeid ka nende leibkonnaliikmete kohta. See on vajalik selle k s, e t hinnata , mil määral inimeste vastuste põhjal moodustatud leibkonnad erinevad registri andmete j a mudelarvutuse abil moodustatud leibkondadest. Probleem on selles, et Statistikaamet kavatseb lasta loendusankeedis kirja panna vaid osa leibkonnaliikmete ( abikaasa/elukaaslane ja alaealis te leibkonnaliikmete ) andmed . Ülejäänud leibkonnaliikmete andmeid ankeedis kirja panna ei tule . Näiteks kui leibkonnas on üks osa lastest alaealised ja teine osa täisealised, siis kirja pannakse üksnes alaealis t e laste andmed . Leibkonnaliikmete mittetäieliku kirjapaneku tõttu ei anna Eesti 2021. aasta loendus inimeste vastustel põhinevat laiapõhjalist pilti leibkondadest . Puudub võimalus võrrelda registriteabe alusel moodustatud leibkond i kõigi ankeedi täitnud inimeste vastuste alusel moodustatud leibkondadega . Ettepanek : Probleemi lahendamiseks teeme ett e paneku koguda loendusankeediga teavet kõigi leibkonnaliikmete kohta. Leibkonnaliikmeid puudutavas küsimuses tuleb selleks kasutada sõnastust: „Palun märkige kõik oma leibkonnaliikmed “. Soovime, et oleksite Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni ja Vabariigi Valitsuse rahvastikupoliitika komisjoni juhtidena nende täiendus t e vaja likkusest informeeritud . Nende ettepanekute teostamine ei nõua märkimisväärseid lisa kulutusi, sest vajalikud muudatused loendusankeedis on minimaalsed ja ühtegi täiendavat küsimust ankeeti lisada pole tarvis . Praeguse elukoha mõiste asendamine rahvusvaheliselt võrreldava alalise elukoha mõistega ei suurenda vastamiskoormust, sest vastajal tuleb märkida praeguse elukoha asemele lihtsalt oma alaline elukoht. Kõigi leibkonnaliikmete märkimine suurenda b ankeeti märgitavate leibkonnaliikmete arvu hinnanguliselt 15% võrra ehk umbes igas kolmandas tuleks märkida üks inimene rohkem . Kui ettepanekud jäävad arvestamata, siis vähen eb oluliselt kasu, mida 2021. loendus e tulemus ed ühiskonnale ja andmete kasutajatele annavad . Lugupidamisega, Raul Eamets, TÜ makroökonoomika professor, TÜ Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Allan Puur, TLÜ rahvastikuteaduse professor Lisa. Statistikaameti praeguse elukoha mõiste kõrvalekalded Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 763/2008 ja Euroopa Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/543 sätestatud alalise elukoha mõistest. 1. Statistikaameti praeguse elukoha määratlus kolme kuu kriteeriumil. EL ja EK määruste kohaselt tuleb liikmesriikidel alalise elukoha määratlemisel rakendada 12 kuu kriteeriumi. Seda kriteeriumi mainitakse eksplitsiitselt määruse 763/2008 artiklis 2 ja määruse 2017/543 alalise elukoha teema alapunktides d, j, k ja m. 2. (Üli)õpilastel tuleb Statistikaameti praeguse elukoha määratlemisel lähtuda sellest, kus nad veedavad enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. EL ja EK määruste kohaselt sõltub (üli)õpilaste elukoha määratlemine sõltub aga õppetasemest, mitte igapäevase puhke- ja uneaja reeglist. Esimese ja teise taseme õppurite alaliseks elukohaks loetakse perekonna elukoht, olenemata sellest, kas nad omandavad haridust mujal samas riigis või välismaal. Kolmanda taseme õppurite alaliseks elukohaks loetakse nende õppeaasta vältel kehtiv aadress, milleks võib olla ka asutus (ühiselamu) või eramajutus. 3. Mitme elukoha olemasolul Eestis lähtub Statistikaameti praeguse elukoha määratlus sellest, mida inimene ise peab oma peamiseks elukohaks. EL ja EK määruste kohaselt tuleb rohkem kui ühe elukoha olemasolul lugeda isiku alaliseks elukohaks seda elukohta, kus ta veedab enamiku aja aastast. Isikutel, kes töötavad nädala sees kodukohast eemal ja naasevad nädalavahetusel perekonna elukohta, loetakse alaliseks elukohaks nende perekonna elukoht. 4. Statistikaameti praeguse elukoha määratluse kohaselt loetakse isikute, kes viibivad suurema osa elukoha määratlemise ajaperioodist välismaal, praeguseks elukohaks see elukoht, kus nad Eestis olles viibivad. EL ja EK määruste kohaselt loetakse isikute, kes viibivad suurema osa alalise elukoha määratlemisel kasutatavast perioodist (12 kuud) välismaal, elukohaks välisriik. 5. Statistikaameti praeguse elukoha määratlus ei täpsusta, millest lähtutakse elukoha institutsioonide elanike, ajateenijate, sõjaväelinnakutes elavate sõjaväelaste, kodutute, merel viibivad meremeeste, varjupaigataotlejate, riigis viibivad välisriigi sõjaväelaste, diplomaatilise personali ja nende pereliikmete, väljaspool riiki viibivate riigi sõjaväelaste, diplomaatilise personali ning nende pereliikmete puhul. Täpsustuse puudumine tähendab, et nende rühmade puhul lähtutakse üldreeglist ja märgitakse nende elukohaks see, kus nad viibivad enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast ajavahemikus 1. november 2021 kuni 31. jaanuar 2022. EL ja EK määrustes on kõnealuste rühmade alalise elukoha määratlemiseks sätestatud täpsed erireeglid.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →