Vabariigi Valitsus 24. mai 2021
[email protected]
Koopia:
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]
Terviseamet
[email protected]
SELGITUSTAOTLUS
Advokaadibüroo Koch & Partnerid kliendiks on mitmed murelikud lapsevanemad.
Pöördun teie poole klientide nimel seoses Vabariigi Valitsuse 13.05.2021 korraldusega nr
197 (edaspidi Korraldus nr 197), millega muudeti Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 korraldust
nr 282 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“ (edaspidi
Korraldus nr 282).
Korraldusega nr 197 sõnastati Korralduse nr 282 punkt 2013 järgmiselt:
Õppijad võivad viibida üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning
ülikoolide õppehoonetes, mida kasutatakse õppetegevusteks, ainult siis, kui järgitakse punktis 82
sätestatud maski kandmise nõudeid.
Korralduse nr 182 punkti 82 sõnastus on järgmine:
Avalikes siseruumides viibijad peavad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina (edaspidi mask).
Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel
põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik
Nii Korralduse nr 197 kui Korralduse nr 282 õigusliku alusena on viidatud NETS § 28
lõigetele 2, 5, 6 ja 8. Samas mitte ükski viidatud sätetest ei sisalda volitusnormi selleks, et
Vabariigi Valitsus võiks kehtestada kohustuse maski kandmiseks.
13.05.2021 teatas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), et alates 17.05.2021
maskikohustust koolides enam ei ole, ent selgitas samal päeval hiljem, et tegemist oli
inimliku eksitusega ning „valitsus tegelikult ei arutanudki koolides maskikohustuse
kaotamist“ [allakirjutanu rõhutus]
21.05.2021 teatas Teadusnõukoja juht Irja Lutsar, et Teadusnõukoda on arutanud siseruumides
maskikohustuse muutmist, kuid kokkuleppele veel ei jõutud.1 Lutsari sõnul lähtutakse kohustuse
kaotamisel „nii niinimetatud valgusfoorist ehk ohutaseme mõõdikust, nakatumise tasemest kui
ka ühiskonna üldisest epidemioloogilisest olukorrast“ ning maskikohustuse lõpetamine koolides
võib tulla kõne alla enne kui mujal ühiskonnas.
1 https://www.err.ee/1608220447/lutsar-maskikohustuse-kaotamisest-loodetavasti-raagime-nadalatest
Kahtlemata on mõistlik, et viimaks vähemalt kaalutakse seda, et kaotada kohustus, mille
täitmiseks võib kasutada nii meditsiinilisi maske, mille „nõrga kuni mõõduka kaitsemõju kohta
on nõrk kuni mõõdukas tõendusmaterjal“, kui ka kaitsevahendeid, mille tõhususe kohta on
„vähene ja väga madala kindlusega tõendusmaterjal“2. Samuti on hea uudis see, et selle
kohustuse kaotamine võib toimuda ennaktempos koolides. Samas teeb murelikuks, et asjaolude
hulgas, mida Teadusnõukoja juhi sõnul maskikohustuse muutmise kontekstis kaalutakse, ei näi
kuuluvat nende negatiivne kõrvalmõju pikaajalisel kasutamisel, seda eriti kasutamisel laste poolt.
18.12.2020 on Saksamaa laste nakkushaiguste seltsi, Lastearstide kutselidu, Saksamaa laste- ja
noorukite meditsiini ühingu, Pediaatrilise pneumoloogia seltsi, Saksamaa sotsiaalse pediaatria ja
noorukite meditsiini seltsi, Lõuna-Saksamaa laste- ja noorukite meditsiini seltsi ning Saksamaa
laste- ja noorukite psühhiaatria, psühhosomaatika ja psühhoteraapia seltsi esindajad avaldanud
nimetatud organisatsioonide konsensuslikku positsiooni kajastava käsitluse maskide
kasutamisest laste poolt COVID-19 haigusega nakatumise vältimiseks3, mille seisukohad olid
järgmised (mitteametlik tõlge):
Laste kohta on maski kandmise kahjulike mõjude kohta väga vähe andmeid, kuigi on palju kogemusi
tõsiste haigustega lastel, mis kahjustavad kaitset hingamisteede limaskestade kaudu omandatud
nakkusetekitajate eest; Laste korralikult maskide kasutamisel ei ole siiski teatatud asjakohastest
kõrvaltoimetest ja seda pole ka oodata. Maske tohib lastel kasutada ainult siis, kui nad on terved ja ärkvel
ning saavad maskid ise igal ajal eemaldada. 10-aastased ja vanemad lapsed saavad maske tõhusalt kasutada,
kui neid on nende vanusele vastavalt eelnevalt teavitatud. Nendes tingimustes võivad nad olla
kohustatud ka teatud olukordades maske kandma, näiteks kõndides läbi koolimaja tunnis oma
laua taha. Maski kandmise aja piiramiseks lubatakse neil üldjuhul klassis istudes ja distantsi
hoides mask eemaldada. Algkoolide lapsed võivad küll maske kasutada, kuid neid ei tohiks kohustada
kandma ja lasteaedade lapsed ei tohiks maske kasutada. [allakirjutanu rõhutus]
Seega ehkki Saksamaa asjaomaste organisatsioonide poolt eelmise aasta lõpul avaldatud
hinnangul olid andmed maskide negatiivse toime kohta lastel vähesed ning nende
lisandumine tulevikus vähetõenäoline, soovitasid nad sellele vaatamata maskide kandmise
aja piiramiseks lubada neid eemaldada klassis istudes ja distantsi hoides. Samas on tänaseks
kaalukaid andmeid selle kohta, et negatiivne toime on tõsisem ja levinum kui ennustatud.
Eelviidatud ECDC 15.02.2021 aruandes on maskide võimaliku kahjuliku mõju kohta öeldud
järgmist (mitteametlik tõlge):
Näomaskide laialdase kasutamise poliitika COVID-19 ennetamiseks kogukonnas peaks võtma arvesse
võimalikke tõkkeid ja kahjulikke mõjusid [124]. Näomaski kandvad inimesed võivad tajuda ärevust ja
hingamisraskusi [125]. See võib eriti tugevasti väljenduda hingamisteede haigustega inimestel. /…/ Teiselt
poolt on näomaskide pikaajalise kasutamise tõttu palju teateid ebasoodsatest nahareaktsioonidest, nagu
erüteem ja sügelus [131–141]. Samuti tuleks rõhutada, et mõne näomaski tihe sobivus põhjustab sageli
piiratud talutavust, ebamugavustunnet ja peavalu [142–145].
22.02.2021 on avaldatud Saksamaal 2020.a. sügisel läbi viidud uuringu tulemused4. Uuring
põhines 20.10.2020 kuni 26.10.2020 avatud elektroonilisel registril, kuhu lapsevanemad,
arstid, õpetajad ja teised said tehakse sissekandeid vaeguste üle, mida lapsed maskide
pikaajalisel kandmisel kogesid. Ainuüksi lastevanemate poolt kanti registrisse andmed
25 930 lapse kohta. Andmete kohaselt oli keskmine maski kandmise aeg päevas 270 minutit
2 Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) 15.02.2021 tehniline aruanne maskide kandmise kohta
ühiskonnas: https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/using-face-masks-community-reducing-covid-
19-transmission
3 https://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00112-020-01090-9
4 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33642617/
2
ning 68% vastanutest väitis, et lapsed kaebasid maski kandmise tõttu tekkinud kahjustuste
üle. Kõrvaltoimete hulka kuulusid ärrituvus (60%), peavalu (53%), keskendumisraskused
(50%), vähem õnne (49%), vastumeelsus kooli/lasteaeda mineku suhtes (44%), halb
enesetunne (42%) õppimise halvenemine (38) %) ja unisus/väsimus (37%). Nimetatud
uuring ei tõenda, et kõik raporteeritud kõrvaltoimed on põhjustatud maskide poolt, samuti
(nagu uuringu koostajad ise möönavad) ei ole sellise uuringu puhul tagatud selle
representatiivsus. Paraku puuduvad andmed selle kohta, kas ja millisel määral on
kontrollitud nende kõrvaltoimete tegelikke põhjuseid ja esinemissagedusi täiendavate
uuringutega.
20.04.2021 on eelretsenseeritud ajakirjas avaldatud ülevaatlik ja põhjalik artikkel maskide
pikaajalise kandmise negatiivsetest kõrvalmõjudest5. Artiklis leitakse, et need mõjud on
„kliiniliselt olulised“, tuues nende hulgas välja näiteks unisuse, peavalu, pearingluse,
mõtlemis-, keskendumis- ja empaatiavõime languse, kurnatuse, nahaärritus (punetus,
sügelus) ja mikrobioloogiline saastatuse.
Eeltoodut kokku võttes ei ole maskide kõrvalmõju täpne ulatus ja intensiivsus kindlasti
selge. Küll on selge, et selle mõju intensiivsus ja tõendatus ei ole madalam kui parimate
maskide võimaliku positiivse mõju intensiivsus („nõrk kuni mõõdukas“) ja tõendatus
(„nõrk kuni mõõdukas“). Lisaks on ECDC andud selge juhise negatiivset kõrvalmõju
maskikohustuse kehtestamise/muutmise kontekstis kaaluda.
Seega miinimum, mida iga laste maskikohustust kaaluv ja/või kehtestav valitsus laste heaolu
silmas pidades peaks tegema, võiks olla järgmine:
1) Panustada laste poolt pikaajalise maski kandmise võimalikke kõrvalmõjude uurimisse;
2) Maskikohustuse kehtestamisel kaaluda seda, kas absoluutse maskikohustuse kõrval on
leebemaid ning laste heaolu enam silma pidavaid lahendusi (nt maski eemaldamine klassis
istudes);
3) Mistahes ulatuses maskikohustuse kehtestamisel kaaluda seda, kas sellest saadav kasu kaalub
üles lastele põhjustatud negatiivsed tagajärjed.
Minuni on mitmetelt Eesti lastevanematelt jõudnud teave selle kohta, et mitmete eelpool
kirjeldatud negatiivsete kõrvalmõjude üle kaevanud ka Eesti koolilapsed. Sellele vaatamata
ei ole allakirjutanule teda, et kusagil Eestis neid vaegusi süstemaatiliselt registreeritaks ja/või
uuritaks. Lisaks on minuni jõudnud teave selle kohta, et Eesti koolides eiratakse sageli
igaühe õigust keelduda maski kandmisest, kui see ei ole tervislikel põhjustel või muid olulisi
põhjuseid arvestades võimalik. Nimetatud kohustuse kohta on Terviseameti kodulehel
selgitatud, et „Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust
(muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks
loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.“
Sellele vaatamata on mitmeid juhtumeid, kus vastavat erandit kooli juhtide ja/või õpetajate
poolt lihtsalt keeldutakse rakendamast või nõutakse tõendit vastunäidustuse olemasolu
kohta ning ei võimaldata erandile tugineda soovivatel lastel koolikohustust täita.
5
https://www.mdpi.com/1660-4601/18/8/4344/htm
3
Eeltoodust tulenevalt palun teil vastata järgmistele küsimustele:
1. Millisest konkreetsest NETS-is sisalduvast volitusnormist on seni (st.t enne
01.06.2021 jõustuvaid muudatusi) tulenenud Vabariigi Valitsuse õigus kohustada lapsi
koolis maske kandma?
2. Mida on Vabariigi Valitsus või tema allasutused teinud selleks, et selgitada välja laste
poolt maskide pikaajalise kandmise negatiivseid tagajärgi?
3. Milliste Korralduse nr 282 muudatuste kehtestamisel ja kuidas on kaalutud
pikaajalise maskikandmise kõrvalmõju lastele ja milliseid uuringuid ja andmeid on
selle kaalumise juures arvesse võetud?
4. Milliste Korralduse nr 282 muudatuste kehtestamisel ja kuidas on kaalutud
maskikohustuse ulatuse erinevaid variante koolis, sh võimalust, et maski võiks
eemaldada klassis istudes?
5. Mida kavatseb Vabariigi Valitsus või selle allasutused ette võtta selleks, et
lõpetada massiline Korralduse nr 282 rikkumine koolijuhtide ja/või õpetajate poolt,
kes ei aktsepteeri igaühe õigust keelduda maski kandmisest, kui see ei ole
tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik?
Lõpetuseks märgin, et ehkki Vabariigi Valitsusel on õigus vastata käesolevale
selgitustaotlusele 30 päeva jooksul, ei pruugi lapsevanemad, kelle lapsed koolis tundide viisi
maski kandmise tõttu tõsiseid vaegusi kannatavad või kelle lapse õigust maski mitte kanda
koolide poolt õigusvastaselt ei tunnustata, jääda vastust nii pikalt ootama. Kui Vabariigi
Valitsuselt ei saada lähiajal selgeid ja ammendavaid vastuseid käesolevas selgitustaotluses
esitatud küsimustele ning koolide maskikohustuse jätkamise osas ei tehta kõiki olulisi
asjaolusid arvesse võtvaid otsuseid, kaaluvad mitmed lapsevanemad kohtu poole
pöördumist Korralduses nr 282 sätestatud koolis maski kandmise kohustuse kehtetuks
tunnistamiseks.
Lugupidamisega,
/digitaalselt allkirjastatud/
Kalev Aavik, vandeadvokaat
4
Resolutsiooni liik: Riigisekretäri resolutsioon
Viide: Advokaadibüroo Koch & Partnerid OÜ / 24.05.2021 /;
Riigikantselei / 24.05.2021 / 7-5.13/21-01236
Resolutsiooni teema: Selgitustaotlusele vastamisest
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Palun koostöös Sotsiaalministeeriumiga vastata selgitustaotlusele,
kooskõlastades vastuse eelnevalt Riigikantseleiga.
Tähtaeg: 16.06.2021
Kontroll: Epp Hannus
Teadmiseks riigiasutustes: Sotsiaalministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Taimar Peterkop
Kinnitamise kuupäev: 26.05.2021
Resolutsiooni koostaja: Sirje Alliksoo
[email protected], 693 5502