Andmekaitse Inspektsioon
[email protected] Meie 26.05.2021 nr 2-4.13/1799-1
Taotlus
Edastame taotluse koos lisadega isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Töövõime
toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“
Sotsiaalministeeriumile.
Küsimuste korral palun pöörduda meiepoolse kontaktisiku poole: Vivia Aunapuu-Lents
(
[email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marika Priske
kantsler
Lisa: AKI taotlus TVR Makro koos lisadega
Vivia Aunapuu-Lents 626 9185
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Lisa nr 1
Volitatud töötlejate andmed
NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid
Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima.
Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 11343217
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Rävala 11-8, Tallinn, Harjumaa, 10143
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Asu- või elukoha aadress (analoogne Rävala 11-8, Tallinn, Harjumaa, 10143
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Sten Anspal,
telefon, e-post tel. 56940149, e-post:
[email protected]
Volitatud töötleja nimi Turu-uuringute AS
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 10220984
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Pärnu mnt. 102, A-korpus,
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 11312 Tallinn
Asu- või elukoha aadress (analoogne Pärnu mnt. 102, A-korpus,
registrikandega) 11312 Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Turu-uuringute AS, Tõnis Stamberg, tel. 566 000 49,
telefon, e-post e-post:
[email protected]
Volitatud töötleja nimi Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood Registrikood 90005952
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Ahtri 6A, Tallinn 10151, Eesti
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Veski 35 II korrus, 51005 Tartu
Asu- või elukoha aadress (analoogne Ahtri 6A, Tallinn 10151, Eesti
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Merlin Nuiamäe, tel +372 640 8000, e-postiaadress
telefon, e-post
[email protected];
Kaupo Koppel, tel +372 640 8000, e-postiaadress
[email protected];
Volitatud töötleja nimi Rakendusliku Antropoloogia Keskus MTÜ
asutuse/äriühing/FIE nimi
Registrikood või isikukood 80372862
1
Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Telliskivi 60a/1, II korrus
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tallinn
Asu- või elukoha aadress (analoogne Telliskivi 60a/1, II korrus
registrikandega) Tallinn
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Kontaktandmed Rakendusliku Antropoloogia Keskus, Ehti Järv, tel.
telefon, e-post 58047706, e-post:
[email protected]
2
Lisa nr 3
Isikute kategooriad, kelle andmeid
töödeldakse ja töödeldavate isikuandmete
koosseis
1 Sihtrühma ja valimi suurused
1.1 Ühendatud registriandmete analüüsi sihtrühm
uuringu sihtrühma moodustavad perioodil 2016-2020 töötukassas (TK) töövõime vähenemise hindamist
taotlenud inimesed ja perioodil 2011-2016 sotsiaalkindlustusametis (SKA) tuvastatud püsiva
töövõimetusega ja püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud inimesed.
Töötukassa veebilehel avaldatud andmetel taotles töövõime vähenemise hindamist aastatel 2016-2020
kokku 182 360 inimest (avaldatud on isikute aastased arvud, üle aastate summeerides osad isikud
kattuvad, mistõttu on see isikute arvu ülempiir):
2016. aastal 5 095 inimest
2017. aastal 49 220 inimest
2018. aastal 45 699 inimest
2019. aastal 40 861 inimest
2020. aastal 41 485 inimest
Sotsiaalkindlustusametis püsiva töövõimetusega ja püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikute
arvu on keerulisem hinnata. SKA on avaldanud järgmised isikute arvud, kes on aasta jooksul taotlenud
püsiva töövõime hindamist:
Esmakordseid ekspertiise taotles
2011. aastal 18 870 inimest
2012. aastal 17 581 inimest
2013. aastal 16 822 inimest
2014. aastal 15 796 inimest
2015. aastal 17 060 inimest
2016. aastal 11 939 inimest.
Nende arvude kogusumma on 98 068. See on aga isikute arvu alampiir, kuna püsiva töövõimetuse
hindamist võidi taotleda ka mitte esmakordse, vaid korduvekspertiisina samuti ei sisaldu neis arvudes
isikud, kellel esmakordne ekspertiis oli tehtud enne 2011. aastat. Seega on püsiva töövõimetusega
unikaalsete isikute koguarv vaatlusalusel perioodil viimatinimetatud arvust suurem.
Korduvekspertiise püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotles
2011. aastal 38 414 inimest
2012. aastal 36 613 inimest
1
2013. aastal 38 125 inimest
2014. aastal 42 217 inimest
2015. aastal 41 766 inimest
2016. aastal 41 820 inimest.
Nende arvude kogusumma on 238 955, kuid on kindel, et see ülehindab unikaalsete isikute koguarvu,
kuna osad isikud taotlesid korduvekspertiisi enam kui ühel aastal (kui mitmel aastal, on varieeruv, sest
püsiva töövõimetuse kehtivuse aeg on erinev).
Lisaks uuringu sihtgrupile (vähenenud töövõimega inimesed) vajame väiksemat hulka andmeid ka
võrdlusgrupi ehk kõigi Eesti elanike kohta, kes pole taotlenud töövõime vähenemise hindamist. Nende
inimeste kohta soovime ainult sotsiaal-demograafilisi taustatunnuseid (sugu, sünniaasta, kõrgeim
lõpetatud haridustase) ning infot töötamise kohta (selleks, et võrrelda töötamise tõenäosust vähenenud
töövõimega inimestel võrreldes ülejäänud inimestega enne ja pärast töövõimereformi).
1.2 Küsitluse sihtrühm ja valim
Küsitluse sihtrühmaks on 16-65-aastased inimesed, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud
töövõimetuse 40-100% ulatuses või Töötukassa on tuvastanud töövõime vähenemise (kas osalise või
puuduva töövõime).
Uuringu valim moodustatakse isikuvalimina SKA ning TK registritest. Valimi moodustamine toimub
juhuvalikuna. Valimisse kaasatakse 5000 isikut. Planeeritud küsitlusele vastajate arv on 1000 inimest.
1.3 Intervjuude sihtrühm ja valim
Kokku on intervjuude arv 38, millest 36 inimese kontaktide päringu teeme Töötukassast ja 2 intervjuu
kontaktandmete päringu SKAst. Kontakt- ja taustaandmete päringu teeme viiekordse varuga, et tagada
soo, vanuse ja maakonna varieeruvus ning võimalike keeldumiste korral kontaktide asendamise
võimalus (vt. andmekoosseisu loendist 2.3).
Töötukassast päritavate sihtrühmade valiku tunnused on allolevas tabelis. Päring tehakse isikute kohta,
kellel oli päringu tegemise kuul osaline või puuduv töövõime või kes viimase kolme aasta jooksul
taotlesid töövõime vähenemise hindamist, kuid töövõime vähenemist ei tuvastatud.
Töötukassas on registreeritud varasem püsiva töövõimetuse määr inimestel, kes tulid vahetult püsiva
töövõimetuse lõppemisel töövõime hindamisele. Need inimesed, kellel jäi suurem vahe püsiva
töövõimetuse lõppemise ja töövõime vähenemise hindamise vahele, on valimis kui varasema püsiva
töövõimetuseta inimesed. Töötukassas on teada ka töötamise andmed neil inimestel, kellel on hinnatud
vähenenud töövõime. Kontakt- ja taustaandmed pärime Töötukassast iga reas 1-6 oleva intervjueeritute
töötavate ja mitte töötavate sihtrühma kohta (kokku 12 gruppi) eraldi. Tabeli reas 7 nimetatud isikute
tööhõive kohta ei ole Töötukassas andmeid, kui inimene ei registreerunud ennast töötuks. Nende isikute
tööhõive olukorra skriinime telefoni teel. Samuti kasutame sihtotsingut ja skriinimist muude
sihtrühmade leidmiseks juhul, kui Töötukassa andmed ei ole terviklikud või piisavad.
2
Tabel 1. Töötukassast päritavate intervjuude kontaktide valimivõtu kriteeriumid ja maht (kontaktide arv,
intervjuude arv)
Intervjuude arv Kontaktipäringu maht
Töötavad Mitte Töötavad Mitte
töötavad töötavad
Osalise töövõimega inimesed
1 Kellel ei olnud eelnevalt tuvastatud püsivat 4 4 20 20
töövõimetust
2 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10
kaoga kuni 40%
3 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10
kaoga 80-100%
Kokku 8 8 40 40
Puuduva töövõimega inimesed
4 Kellel ei olnud eelnevalt tuvastatud püsivat 4 4 20 20
töövõimetust
5 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10
kaoga 40-60%
6 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10
kaoga 80-100%
Kokku 8 8 40 40
7 Inimesed, kellel pole tuvastatud vähenenud 2 2 10 10
töövõimet, aga seda on hinnatud viimase
kolme aasta jooksul ja kellel oli varem püsiv
töövõimetus
Lisaks Töötukassast saadavatele kontaktidele intervjueeritavatega kontakteerumiseks on 2 intervjuud
inimestega, kelle kontaktid on vaja pärida SKAst. Punkti 8 (vt allolev tabel) valimi moodustame
ühendatud registriandmete analüüsist ning kontaktandmete päringuks esitame 10 juhuslikult sihtrühma
kuuluva inimese UID SKAle.
Tabel 2. SKAst päritavate intervjuude kontaktide valimivõtu kriteeriumid ja maht (kontaktide arv,
intervjuude arv)
Intervjuude arv Kontaktipäringu
maht
Töötavad Mitte Töötavad Mitte
töötavad töötavad
8 Inimesed, kellel oli varem püsiv töövõimetus, 1 1 5 5
mis on praeguseks lõppenud, kes ei ole veel
vanaduspensionieas ja kes ei ole taotlenud
töövõime hindamist
3
2 Registriandmete koosseis
2.1 Ühendatud registriandmete analüüsi andmete koosseis
TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed töövõime hindamist taotlenud isikute kohta
perioodil 01.01.2016-31.12.2020:
1) isikukood
2) unikaalne isiku tunnus (UID);
3) sugu;
4) sünniaasta ja -kuu;
5) haridustase (aasta lõpu seisuga);
6) Isiku iga töövõime hindamise taotluse kohta
a. töövõime hindamise taotluse esitamise kuupäev (aasta, kuu)
b. töövõime hindamise otsuse kuupäev (aasta, kuu)
c. töövõime ulatus hindamisotsuse kohaselt (osalise töövõimega, puuduva töövõimega,
töövõime vähenemist ei tuvastatud)
d. osalise ja puuduva töövõime kehtivuse periood (algus- ning algne lõpukuupäev ja tegelik
lõpukuupäev)Töövõime hindamise taotleja töötamise staatus taotlemise hetkel taotluse
esitaja ütluste kohaselt
e. töövõime hindamine – tegevuspiirangute valdkond ja raskusaste;
f. töövõime ulatuse hinnangu aluseks olnud diagnoosid (RHK-10 klassifikaatori järgi)
7) Töövõimetoetuse määramise andmed iga töövõimetoetuse määramise kohta
a. Määratud töövõimetoetuse maksmise alguse kuupäev
b. Töövõimetoetuse maksmise määratud lõpu kuupäev
c. Töövõimetoetuse määratud suurus
d. Tegelik töövõimetoetuse maksmise lõpu kuupäev
e. Kas töövõimetoetuse maksmine lõpetati ennetähtaegselt (jah/ei)
f. TVT ennetähtaegse maksmise lõpetamise põhjus
8) Töövõimetoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt
a. kas isik oli õigustatud saama töövõimetoetust
b. isikule määratud töövõimetoetuse summa vähendus töise tulu saamise tõttu
c. väljamakse summa – isikule välja makstud töövõimetoetuse summa1
d. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti)
9) Töötutoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt
a. kas isik oli õigustatud saama töötutoetust
b. väljamakse summa – isikule välja makstud töötutoetuse summa
c. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti)
10) Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest igakuiselt
a. Kas isiku eest hüvitati sotsiaalmaksu
b. Hüvitatud sotsiaalmaksu summa
1
Sh ettemaksed seoses TVTS §27 lõigete 7- 9ja endisele püsivalt töövõimetule, kes hiljem töövõimeliseks
tunnistati, otsuse tegemise venimisest pikemaks kui kuu tekkinud augu hüvitamine
4
c. Hüvitatud sotsiaalmaksu aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti)
11) Tööturuteenuste andmed, iga tööturuteenuse kohta, millel isik osales (perioodil 01.01.2011-
31.12.2020):
a. Tööturuteenuse nimetus
b. Tööturuteenusel osalemise alguse kuupäev
c. Tööturuteenusel osalemise lõpu kuupäev
12) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011-31.12.2020)
TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020
oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist,
kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust ja kes ei ole taotlenud Töötukassas töövõime vähenemise
hindamist:
13) isikukood;
14) UID;
15) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011-31.12.2020)
SKA püsiva töövõimetuse ekspertiiside andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel
perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid
püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust:
16) Isikukood
17) UID
18) Iga püsiva töövõimetuse kohta
a. määramise aeg (aasta, kuu)
b. Iga püsiva töövõimetuse kehtivuse määratud lõpuaeg (aasta, kuu)
c. Iga töövõimetuse hindamise korduvus: esmane või korduv püsiva töövõimetuse
hindamine
d. Iga määratud püsiva töövõimetuse %
e. Iga püsiva töövõimetuse otsuse aluseks olnud töövõimetuse põhjus
f. haridustase
SKA riikliku pensioniregistri andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel perioodil
01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva
töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust või kes taotlesid perioodil
01.07.2016-31.12.2020 töövõime vähenemise hindamist töötukassast:
19) Isikukood
20) UID
21) Sugu
22) Sünniaasta ja –kuu
23) Surma kuupäev
24) Kuude lõikes, mis liiki pensioni isik sai
25) Töövõimetuspensioni brutosumma kuus (määratud)
26) Töövõimetuspensioni määramise alguse- ja lõpuaeg
27) Kas saab töövõimetuspensioni välislepingu alusel
5
28) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus
29) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus
30) Rahvapensioni töövõimetuse alusel määramise alguse- ja lõpuaeg
31) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA
klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa).
32)
Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestikust järgmised andmed vähenenud töövõimega isikute (osalise
ja puuduva töövõimega ning püsiva töövõimetusega isikud) kohta:
33) Isikukood
34) UID
35) Toimetulekutoetuse summa leibkonnale, mille liige isik on (kuised andmed perioodil 2011-2020)
Haridus- ja Teadusministeeriumi EHISe andmestikust järgmised andmed TK ja SKA ühendatud
andmestikes olevate vähenenud töövõimega isikute (osalise ja puuduva töövõimega ning püsiva
töövõimetusega isikud) kohta:
36) Isikukood
37) UID
38) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud hariduse aste (ISCED2011 klassifikaatori järgi) igal aastal perioodil
2011-2020
39) Tasemeõppes õppima asumise aeg (aasta, kuu)
40) Tasemeõppe lõpetamise või katkestamise aeg (aasta, kuu)
41) Tasemeõppe aste, millel õpinguid alustas (ISCED2011 klassifikaatori järgi)
42) Akadeemilise puhkuse alguse aeg
43) Akadeemilise puhkuse lõpu aeg
SKA riikliku pensioniregistri andmestikust:
Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse ainult info töötamise kohta ja sotsiaal-
demograafilised taustaandmed:
44) Isikukood
45) UID
46) Sugu
47) Sünniaasta ja –kuu
48) Surma kuupäev
49) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA
klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa).
EHISest:
Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse:
50) UID
51) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul ISCED2011
klassifikaatori järgi
Rahvastikuregistrist:
6
Nii SKA ja TK ühendatud andmestikus olevate inimeste kohta kui võrdlusgrupi kohta küsitakse:
1) UID
2) Kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul
3) Elukoha maakond, mitme kirje korral muutuse aeg ja uus elukoha maakond
4) Surma kuupäev
2.2 Küsitluseks vajalik registriandmete koosseis
Küsitluse kontaktivõtuks vajalikud valimile vastavad andmed:
SKA ja TK registritest:
1. Isiku ees- ja perekonnanimi
2. Elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks)
3. Sugu
4. Vanus (väljavõtte tegemise seisuga)
5. Telefoninumber
6. Isikukood (vajalik täiendavate telefoninumbrite päringuks rahvastikuregistrist ning peale
küsitlustöö lõppu täiendavate andmete sidumiseks SKA ja TK registritest)
Rahvastikuregistrist:
7. Isikute telefoninumbrid
Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu:
SKA-st:
8. Viimasena hinnatud püsiva töövõimetuse aluseks olev peamine töötamist raskendav
tegevuspiirang või tervisekahjustus
9. Viimati hinnatud töövõimekao protsent
10. Viimase või praegu kehtiva püsiva töövõimetuse kehtivusaeg (lõpptähtaeg)
11. Kas isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetuspensioni (sh rahvapensioni töövõimetuse
alusel) (jah/ei)
12. Kas isikul oli SKA poolt tuvastatud küsitluse toimumise kuul kehtinud puude raskusaste (jah/ei);
kui jah, siis milline (keskmine; raske; sügav)
13. Kui on tuvastatud puude raskusaste, siis kas isik on saanud 2021. aastal puudega inimesele
mõeldud sotsiaaltoetusi (jah/ei). Kui jah, siis milliseid. (Puudega tööealise inimese toetust /
Muud toetust, millist?)
14. Kui isik on saanud töövõimetuspensioni, siis milline oli tema viimane töövõimetuspensioni
suurus viimase täiskuu eest, mil ta töövõimetuspensioni sai,
15. Millisel aastal ja kuul sai isik viimase töövõimetuspensioni.
Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu:
TK-st:
16. Viimase töövõime hindamise aluseks olnud tegevuspiirangud
17. Viimase töövõime hindamise tulemusel tuvastatud vähenenud töövõime määr (osaline, puuduv,
töövõime vähenemist ei tuvastatud)
7
18. Kas isik sai küsitluse toimumisel kuul töövõimetoetust (jah/ei)
19. Kui isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetoetust, siis milline oli sel kuul saadud
töövõimetoetuse suurus
20. Kas isik oli küsitluse toimumise kuul Töötukassas töötuna arvel (jah/ei)
2.3 Intervjueerimiseks vajalikud kontakt- ja taustaandmed
Töövõime hindamisel käinud inimeste kontakt- ja taustaandmed valimi koostamiseks ning
intervjueeritutega kontakteerumiseks TK-st või varasemate püsivalt töövõimetute kohta SKAst iga
punktis 1.3 nimetatud grupi kohta eraldi:
1. isiku ees- ja perekonnanimi
2. sünniaasta
3. sugu
4. elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks)
5. emakeel
6. telefoninumber
7. e-posti aadress
8. kui tegemist on osalise või puuduva töövõimega intervjueeritute sihtrühmaga, siis töövõime
viimasel hindamisel määratud isiku tegevuspiirangud
8
3 Uurimisküsimused, millele vastamiseks andmeid kasutatakse
3.1 Ühendatud registriandmete analüüsimise uurimisküsimused ja andmete koosseis
EESMÄRK 1: Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel
ning pikemas perspektiivis vähenemine.
1 Nn taustainfona kogu reformi protsessist ülevaate saamiseks tuleb esmalt koondada TVR üldkogumi (VTI +
töövõimetuspensionärid) kirjeldav statistika peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes perioodil 2016-2020
kogu Eestis ja maakondades
1.1 sh kaardistada inimeste liikumine nn SKA vanast TK uude süsteemi (sh erineva töövõimekao protsendiga
isikute esmane jaotumine osalise töövõime ja puuduva töövõime vahel), vanast süsteemist väljujad, TK uued
sisenejad ja TK uuest süsteemist väljujad
1.2 lisaks anda hinnang indikaatori täitmisele ja eesmärgi saavutamisele. Indikaator: Skeemist väljub 10-15%
endistest töövõimetuspensionäridest ja uutest süsteemi sisenejatest
2 Kui paljud, kellel püsiv töövõimetus lõppes vahemikus 2017-2020, ei liikunud uude töövõime toetamise
süsteemi (osutusid süsteemist väljujateks) ning milline on nende profiil peamistest sotsiaal-demograafilistes
tunnustes?
2.1 sh kui paljud väljusid, sest ei esitanud taotlust töövõime hindamiseks, kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest
nende terviseseisund oli pärast viimast hindamist paranenud ja kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest sama
seisundi puhul uues süsteemis töövõimet vähenenuks ei hinnatud (ehk tulenevalt hindamismetoodika
muutusest)?
3 Milline on nende tööealiste töövõimetuspensionäride profiil, kellel on kehtiv töövõimetuse hinnang kuni
vanaduspensioni eani ning kes on otsustanud töövõime hindamist mitte taotleda?
4 Millised on peamised tegevuspiirangud ja/või terviseprobleemid, mis on olnud aluseks vähenenud töövõime
otsusteks uues süsteemis perioodil 2016-2020?
5 Kuidas on need peamised tegevuspiirangud ja/või terviseprobleemid, mis on aluseks olnud vähenenud
töövõime otsustele, vana ja uue süsteemi võrdluses aastatel 2011-2020 (2011-2015 ja 2016-2020) muutunud?
EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest
olukorrast lähtuva kuluprognoosiga.
9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020?
9.1 Töövõimetuspensionäride ja VTI võrdlusgrupipõhine analüüs hõivesse liikumise ja tulude võrdlusena, mille
erinevuse või sarnasuse põhjal arvutada ka uue süsteemi makroefekt (sh riigi maksutulud).
10 Anda hinnang TVRi finantsmudeli nn baas-stsenaariumile ja selle arvutamise aluseks valitud sisenditele
10.1 sh milliseid mõjureid ja aspekte on tänaseks olemasolevate seireandmete ja info alusel vajalik ja võimalik
baas-stsenaariumis täiendavalt arvesse võtta ja soovi korral lisada?
EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs
tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid.
11 Milline oli perioodil 2016-2020 töövõimetuspensionäride ja VTIde käekäik tööturul Eestis ja maakondades?
11.1 sh milline oli nende tööhõive määr?
11.3 sh miks püsiva töövõimetusega meeste hulgas on suurem töötus kui naiste hulgas?
12 Tuginedes eeltoodule - hinnang indikaatori täitmisele seisuga 31.12.2020. Indikaator: Aastaks 2021 töötab
50% tööealistest osalise töövõimega inimestest - kui varasema skeemi ajal sai ligikaudu 40%
töövõimetuspensionäridest sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, soovitakse suurendada nende inimeste osakaalu
vähemalt 50%ni.
13 Kuidas on muutunud töövõimetuspensionäride ja VTIde osalemine tasemeõppes ja täienduskoolitustel
võrreldes reformi eelse perioodiga?
13.1 sh kas tasemeõppes või koolitustel sagedamini osalenud sihtrühm on olnud edukam tööle saamisel või tööl
püsimisel, milline on õppimises enam osalenute profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes?
9
14 Millised on perioodil 2016–2020 aktiivsusnõudega ja vähemalt ühe korra tööle asunud VTIde "töötamise
mustrid" (töö leidmine, järjepidev töötamine, katkestamised töölt lahkumistega, pauside pikkus enne uue
töökoha leidmist, ei ole uues süsteemis tööd leidnud jt)?
14.1 sh milline on VTIde profiil, kes ei ole aktiivsusnõudele vaatamata alates 2016. aastast ühtegi päeva õppinud
ega töötanud (ja samas ei ole täidetud ka ükski teine aktiivsusnõue)?
14.2 sh kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised
tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus?
16 Milline on vanast süsteemist väljujate (nende töövõimetuspensionäride, kelle töövõime uues süsteemis
hindamisel ei olnud vähenenud) edasine käekäik tööturul?
16.1 sh kuidas töövõime hindamise läbinud, kuid töövõimeliseks hinnatud inimeste käekäik tööturul erineb
võrreldes sotsiaal-demograafilise profiili osas sarnase, kuid osalise või puuduva töövõime hinnangut omava
inimesega?
17.3 Milline on seos teenuste kasutamise ja tööle saamise ning töötamise vahel?
22 Kas ja millist osa on mänginud töövõimet toetavad teenused ja töövõimetoetuse maksmise tingimused
varase (nii ennetähtaegse kui vanadus-) pensionile jäämise ärahoidmisel?
22.1 sh võrrelda vastavaid muutuseid nii vanas kui uues süsteemis ning võrrelda VTIde trende kogurahvastiku ja
töövõimelise elanikkonnaga (samades vanusrühmades ja peamiste taustatunnuste lõikes).
24 Milline oli töövõimetoetuse suurus erinevates sihtrühmades aastatel 2016-2020?
24.2 sh kui suur osa on neid, kelle töövõimetoetust on vähendatud, kuna nende sissetulek ületab ettenähtud
ülempiiri? Milline on nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes?
24.3 sh kui suur osa sihtrühmast on loobunud töövõimetoetusest, kuna ei soovi või ei saa täita aktiivsusnõuet?
Milline on nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes?
EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord.
25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020 muutunud
(sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel perioodil
muutunud?
25.3 sh millised erinevused esinevad erinevatesse sotsiaal-demograafilistesse gruppidesse kuuluvatel tööealistel
töövõimetuspensionäridel ja VTIdel?
29 Milline on püsivalt töövõimetute inimeste osakaal toimetulekutoetuse saajate hulgas, milline on olnud
muutus perioodil 2011-2020?
29.1 sh kui suur osa töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse saajatest saab toimetulekutoetust ja milline on
nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes?
3.2 Küsitlusuuringu uurimisküsimused
EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest
olukorrast lähtuva kuluprognoosiga.
9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020?
EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs
tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid.
11.2 Millistel ametikohtadel nad peamiselt töötasid, milline oli nende lepingu liik, töökoormus, kui paljud tegid
kaugtööd?
11.3 Miks püsiva töövõimetusega meeste hulgas on suurem töötus kui naiste hulgas?
14.2 Kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised
tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus?
17.2 sh kas VTIle suunatud tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamine on kompleksne (teenuseid ei dubleerita ning
erinevad teenused täiendavad teineteist) ning vastab individuaalsetele vajadustele ja piirangutele?
18 Millised on olnud aktiivsusnõude kehtestamise mõjud osalise töövõimega inimeste kui meetme peamise
sihtrühma tööhõivele ning tööotsimise motivatsioonile?
10
20 Milline on VTIde endi hinnang nende sihtrühma töölevõtmist toetavatele tööturuteenustele (nõustamine
ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas
need on asjakohased ning tulemuslikud ehk vähendavad takistusi VTIde töölevõtmisel?
20.1 sh kas ja kuidas erinevad hinnangud VTIde erinevate peamiste sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes?
23 Kas terviseprobleemist või funktsioonihäirest tingitud erivajadusest tulenevalt oleks vaja
spetsiifilisematele sihtrühmadele (nt psüühikahäirega, nägemis- või kuulmispuudega inimestele) suunatud
erimeetmeid?
EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord.
25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020
muutunud (sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel
perioodil muutunud?
26 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hinnangud oma majanduslikule toimetulekule (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)?
27 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hoiakud töö leidmise ja töötamise suhtes (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)?
28 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste ja tööandjate peamised hoiakud TVRi suhtes (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringuga)?
3.3 Intervjuude uurimisküsimused
EESMÄRK 1: Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel
ning pikemas perspektiivis vähenemine.
2.1 sh kui paljud väljusid, sest ei esitanud taotlust töövõime hindamiseks, kui paljud hinnati töövõimeliseks,
sest nende terviseseisund oli pärast viimast hindamist paranenud ja kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest sama
seisundi puhul uues süsteemis töövõimet vähenenuks ei hinnatud (ehk tulenevalt hindamismetoodika
muutusest)?
3.1 sh miks nad on otsustanud töövõime hindamist mitte taotleda?
EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest
olukorrast lähtuva kuluprognoosiga.
9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020?
EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs
tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid.
11 Milline oli perioodil 2016-2020 töövõimetuspensionäride ja VTIde käekäik tööturul Eestis ja
maakondades?
11.1 sh milline oli nende tööhõive määr?
11.2 sh millistel ametikohtadel nad peamiselt töötasid, milline oli nende lepingu liik, töökoormus, kui paljud
tegid kaugtööd?
13 Kuidas on muutunud töövõimetuspensionäride ja VTIde osalemine tasemeõppes ja täienduskoolitustel
võrreldes reformi eelse perioodiga?
14 Millised on perioodil 2016–2020 aktiivsusnõudega ja vähemalt ühe korra tööle asunud VTIde "töötamise
mustrid" (töö leidmine, järjepidev töötamine, katkestamised töölt lahkumistega, pauside pikkus enne uue
töökoha leidmist, ei ole uues süsteemis tööd leidnud jt)?
14.2 sh kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised
tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus?
14.3 sh kas ja mida võimaldavad need mustrid (koos kvalitatiivselt kogutud andmetega) järeldada uue
süsteemi sihtrühma ja süsteemi senise toimimise kohta?
15 Lisaks töövõime toetamise süsteemile – millised muud ühiskondlikud tegurid ja mil määral mõjutasid
VTIde tööhõivet aastatel 2016-2020?
15.1 sh millist mõju võis avaldada tööturu soodne olukord?
11
15.2 sh kas ja kuidas mõjutas COVID-19 VTIde tööhõivet 2020. aastal (võrdluses nii kogu- kui täielikult
töövõimelise elanikkonnaga)?
16 Milline on vanast süsteemist väljujate (nende töövõimetuspensionäride, kelle töövõime uues süsteemis
hindamisel ei olnud vähenenud) edasine käekäik tööturul?
17 Kas VTIde tööotsingute ja tööl püsimise toetamiseks mõeldud TK nõustamine ning sihtrühmale suunatud
tööturuteenused on asjakohased ja tulemuslikud?
17.1 sh kas need on samaväärselt asjakohased ja tulemuslikud erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse
kuuluvate inimeste puhul?
17.2 sh kas VTIle suunatud tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamine on kompleksne (teenuseid ei dubleerita
ning erinevad teenused täiendavad teineteist) ning vastab individuaalsetele vajadustele ja piirangutele?
17.3 Milline on seos teenuste kasutamise ja tööle saamise ning töötamise vahel?
18 Millised on olnud aktiivsusnõude kehtestamise mõjud osalise töövõimega inimeste kui meetme peamise
sihtrühma tööhõivele ning tööotsimise motivatsioonile?
20 Milline on VTIde endi hinnang nende sihtrühma töölevõtmist toetavatele tööturuteenustele (nõustamine
ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas
need on asjakohased ning tulemuslikud ehk vähendavad takistusi VTIde töölevõtmisel?
20.1 sh kas ja kuidas erinevad hinnangud VTIde erinevate peamiste sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes?
23 Kas terviseprobleemist või funktsioonihäirest tingitud erivajadusest tulenevalt oleks vaja
spetsiifilisematele sihtrühmadele (nt psüühikahäirega, nägemis- või kuulmispuudega inimestele) suunatud
erimeetmeid?
24.4 sh kas ja kuidas muudavad VTId oma käitumist tööturul, vältimaks töövõimetoetuse vähendamist?
EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord.
25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020
muutunud (sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel
perioodil muutunud?
26 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hinnangud oma majanduslikule toimetulekule (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)?
27 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hoiakud töö leidmise ja töötamise suhtes (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)?
28 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste ja tööandjate peamised hoiakud TVRi suhtes (sh
võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringuga)?
12
Informeerimise ja nõusoleku vorm
Rakendusliku Antropoloogia Keskus teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringus “Töövõime
toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine” intervjuusid.
Selleks teeme august kuni september 2021 intervjuusid inimestega, kes on kas vähenenud
töövõimega või töövõimetuspensionärid.
Eesmärk ja tulemus
Uurime, kuidas tajuvad töövõimetuspensionärid ja vähenenud töövõimega inimesed (VTI)
töövõimereformi muutusi ja mõju isiklikus toimetulekus. Intervjuud aitavad mõista, millised on
vähenenud töövõimega inimeste endi kogemused, hinnangud ja suhtumine töölevõtmist
toetavatele tööturuteenustele (nõustamine ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine
VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas need on asjakohased ning tulemuslikud
ehk vähendavad takistusi VTIde tööle võtmisel. Intervjuude analüüs panustab suuremasse
uuringusse, andes teadmist, kuidas on läinud inimestel, keda töövõime reform on puudutanud.
Keda kaasame
Uuringusse kaasame erinevatest Eesti piirkondadest, erinevast soost, rahvusest, töötavaid või
mittetöötavaid vähenenud töövõimega inimesi või töövõimetuspensionäre. Kokku otsime
uuringusse 38 inimest, kellest:
1) 8 inimest on esmakordselt hinnatud osalise töövõimega
2) 8 inimest on korduvhinnatud osalise töövõimega
3) 8 inimest on esmakordselt hinnatud puuduva töövõimega
4) 8 inimest on korduvhinnatud puuduva töövõimega, kes varem olid töövõimetuspensionärid
5) 4 töövõimetuspensionäri kes uue süsteemi hindamise tulemusena said otsuse, et nende
töövõime ei ole vähenenud
6) 2 inimest, kes enne reformi olid hinnatud kui töövõimetuspensionärid, kuid kes on
loobunud uue süsteemi hindamisest.
Selleks, et mõista juhtumi protsessi terviklikult, vestleme ka tööandjatega, et mõista nende
kogemusi ja mõtteid seoses vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmisel.
Mida ja kuidas teeme
Pärast uuringukutse saamist ja Teie nõusolekut uuringus osalemiseks, lepib Rakendusliku
Antropoloogia Keskuse uurija Teiega kohtumise aja kokku, et teha Teiega intervjuu.
Korraldame umbes ühe tunni pikkuseid intervjuusid ja eelistame tulla selleks Teie koju või
leppida kohtumise aeg kokku mõnes muus Teile sobivad kohas (nt kohvikus). Eelistame kohtuda
näost-näkku, aga kui Covid-19 viiruse olukorrast tingituna see pole võimalik, siis leiame mõne
muu rääkimise võimaluse näiteks telefoni või arvuti vahendusel. Intervjuud salvestame
diktofoniga ning nende põhjal koostame vestlustest kokkuvõtted, mida uuringumeeskond kasutab
edasises analüüsis.
Mis on kasu
Otsest kasu Teie selles uuringus osalemisest ei saa, kuid aitate panustada sellesse, et
töövõimereformi muutused oleksid tulevikus inimestele abistavad ja toetavad. Sellega aitate
kaasa paremate teenuste kujundamisse, mis vastaksid vähenenud töövõimega inimeste
vajadustele.
Vabatahtlikkus ja konfidentsiaalsus
Teie anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks ei anna me kogutud materjali (intervjuu
salvestused) tellijale üle ega jaga kolmandate osapooltega. Helisalvestisi säilitame kuni 1 aasta
uuringu valmimisest, selleks et pretensioonide korral saab Tellija tulla RAKi kontorisse
salvestiste olemasolus veenduma (kustutame need hiljemalt 1. veebruar 2023). Intervjuude
kirjalikes kokkuvõtetes asendame osalejate nimed pseudonüümidega, kuid kuna analüüsiks on
oluline mõista juhtumi terviklikku konteksti, võite olla mingite tunnuste põhjal tuvastatav.
Konfidentsiaalsuse tagamiseks on intervjuude kirjalikele kokkuvõtetele ligipääs vaid
uuringumeeskonnal, uuringu projektipartneritel (Centar, Turu-uuringud, Praxis). Vastavalt
Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule säilitame projekti käigus loodud intervjuude
anonümiseeritud kokkuvõtteid kaks aastat pärast projekti lõppu ja kustutame hiljemalt 1.
veebruar 2024.
Kõiki Teilt kogutud andmeid töötleme sellisel moel, mis tagavad Teie anonüümsuse. Uuringu
tulemustes võime kasutada tsitaate vestlustest, kuid sellisel juhul viitame Teile kasutades ainult
tunnuseid, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ja võite sellest igal hetkel põhjendamata loobuda.
Mind on teavitatud uuringust ning olen teadlik selle eesmärgist, sisust ja
läbiviimise viisidest.
Olen nõus, et kogutud infot (sh isikuandmed) salvestatakse ja töödeldakse
ning luban neid kasutada uuringus "Töövõime toetamise skeemi loomise ja
juurutamise makromajandusliku mõju hindamine".
Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimustega saan pöörduda uuringu
projektijuhi poole ja et võin uuringus osalemisest igal hetkel põhjendamata
loobuda.
Osaleja nimi ja allkiri:
_______________________________________________________________
Rakendusliku Antropoloogia Keskuse esindaja
Nimi ja allkiri: _________________________________________________________
Kuupäev: _________________________________
Uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab täiendavat informatsiooni intervjuude uuringu
osa projektijuht: Ehti Järv,
[email protected], +372 58047706
Kui tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute
eetika komitee poole:
[email protected], 737 6215
Isikuandmete kaitse küsimustes palume pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole:
[email protected], 627 4135
NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS
Küsitlusele vastamiseks on vajalik Teie nõusolek isikuandmete töötlemiseks. See
on isikuandmete kaitse seadusest tule nev nõue. Nõusolekut andes kinnitate, et
olete nõus enda isikuandmete (vanus, sugu, elukoht (linna või valla tasandil)), sh
delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr, peamine
töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude olemasolu, sh
puude raskusaste ja liik) kasutamisega uuringus.
Uuringu andmeid kogub Turu-uuringute AS (Reg.nr. 10220984, aadress: Pärnu
mnt. 102A, tel. 585 29 700, e-post:
[email protected]) ning isiku otsest
tuvastamist mitte võimaldaval kujul analüüsib Eesti Rakendusuuringute Keskus
CentAR OÜ (Reg.nr. 11343217, aadress: Rävala 11-8, Tallinn, tel. 6173306).
Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium.
Kinnitame, et kasutame Teie isikuandmeid vaid uuringu läbiviimise ja töövõime
toetamise süsteemi parendamiseks mõeldud poliitikameetmete kavandamise
eesmärgil ning andmeid ei edastata teistele osapooltele. Vastutav töötleja tagab
uuringus osalejatele anonüümsuse - Teie poolt antud vastuseid ei viida kokku Teie
nime ega kontaktandmetega.
Palume Teie nõusolekut isikuandmete töötlemiseks.
Kinnitan, et olen nõus enda isikuandmete tunnuste (sugu, vanus, elukoht), sh
delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr,
peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude
olemasolu, puude raskusaste ja liik) töötlemisega uuringu teostajate Turu-
uuringute AS-i ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ning uuringu tellija
Sotsiaalministeeriumi poolt.
Kuupäev: ____/_____/______
Nimi: _______________________________________________
Allkiri:_______________________________________________
Turu-uuringute AS
Pärnu mnt 102 korpus A
11312 Tallinn
Tel +372 585 29 700
[email protected]
www.turu-uuringute.eu
Antud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks on võimalik ka pärast küsitlusele
vastamist tagasi võtta. Seda on võimalik teha, kontakteerudes Turu-uuringute AS-
iga telefonil +372 585 29 700 või e-posti aadressil:
[email protected]).
Vastaja number: ____________ (märgib küsitleja)
Turu-uuringute AS
Pärnu mnt 102 korpus A
11312 Tallinn
Tel +372 585 29 700
[email protected]
www.turu-uuringute.eu
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalministeerium
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun
anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah
isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah
Uuringu nimi Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise
makromajandusliku mõju hindamine
A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks:
Taust:
Puudega ja vähenenud töövõimega isikute toimetuleku parandamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks
käivitas riik 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR). TVRiga muudeti töövõime hindamise alused nii, et
töövõimetuse hindamise asemel Sotsiaalkindlustusametis (SKA) hinnatakse töövõimet Töötukassas (TK) ja
töövõimetuspensioni asemel kompenseeritakse vähenenud töövõimet varsemast täiesti erinevatel alustel
töövõimetoetusega. TVR puudutas enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. TVRi viidi ellu järk-järgult nii, et
SKAs registreeritud püsiva töövõimetusega (edaspidi nimetatud ka PTvt) inimesed võisid jääda SKAsse arvele
seni, kuni kehtis nende püsiv töövõimetus. Aastaks 2021 on reform ellu viidud, kuid endiselt on veel mõned
inimesed püsiva töövõimetusega arvel SKAs.
Reformi finantseeriti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmest 3.1 „Töövõime
toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja
parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega
inimeste (edaspidi nimetatud ka VTI) tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise
ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus. Meetme perioodi
lõppedes on kohustuslik hinnata meetme tulemuslikkust.
Uuringu eesmärgid:
Uuringu eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on TVR täitnud seatud eesmärgid ning teha ettepanekud
töövõime toetamise süsteemi paremaks toimimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. TVRile seati järgmised
eesmärgid:
1. Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel
ning pikemas perspektiivis vähenemine.
2. Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest
olukorrast lähtuva kuluprognoosiga.
3. Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs
tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid.
4. Vähenenud töövõimega inimeste võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik
olukord.
1
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemise vajalikkus:
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseta ei ole võimalik saavutada uuringu eesmärki: hinnata
TVRi mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust Eestis. TVRi eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja kasutada
vähenenud töövõimega isikute andmeid. Uuringu näol on tegemist tervikliku hindamisega, milles
kombineeritakse erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid.
Täpsemalt on vajalik püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste andmete töötlemine uuringu
kolmes metoodilises osas:
1) Registritesse kogutud püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste ning inimeste, kelle
töövõime ei ole vähenenud, andmete kasutamine TVRi hindamiseks. Registritesse kogutud
andmetega kirjeldatakse TVRi rakendumist ning mõju püsivalt töövõimetute ja vähenenud
töövõimega inimeste aktiivsusele kogu TVRi perioodi jooksul võrdlusena perioodiga enne TVRi ja
inimestega, kellel ei ole töövõime vähenenud (edaspidi ühendatud registriandmete analüüs).
2) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontakt- ja taustaandmete kasutamine
valimipõhise representatiivse küsitluse tegemiseks. Küsitluse eesmärk on kirjeldada TVRi seda mõju
ja eesmärkide saavutamist, mida ei näe registrite andmetest (edaspidi küsitlus).
3) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontaktandmete kasutamine
intervjuudeks. Intervjuud täiendavad registriandmete ja küsitlusandmete kvantitatiivanalüüsi
kvalitatiivsete hinnangute ja TVRi rakendumise detailidega ja aitavad mõista kvantitatiivanalüüsi
tulemusi (edaspidi intervjuud).
Põhjused, miks on vajalik kasutada just isikustatud andmeid riiklikest andmekogudest on järgmised:
1) isikuandmed võimaldavad erinevate andmekogude andmete sidumist (ei ole põhjendatud koguda uuesti
andmeid, mis on andmebaasides olemas) ning 2) isikustatud andmed (sh kontaktandmed) on aluseks
küsitluste ja intervjuude valimite moodustamiseks, võimaldades pöörduda küsitluse ja intervjuudega vaid
nende inimeste poole, kes vastavad selektsiooni kriteeriumidele.
Kokkuvõtteks, isikuandmete töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks, võimaldades läbi viia nii
kvantitatiivse kui kvalitatiivse analüüsi eeltööd, võimaldada küsitluse ja intervjuude valimiisikute väljavõttu
ning registriandmete sidumisel umbisikustatud statistilise analüüsi andmebaasi loomiseks.
B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu:
Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on oluline iga inimese panus tööturul. Vähenenud töövõimega tööealiste
inimeste igakülgne toetamine on vajalik selleks, et neil oleks võimalik tööturule naasta ja seal toime tulla.
Heaolu arengukava 2016-2023 toob välja, et inimeste aktiveerimisel tuleb tähelepanu pöörata tööturul
osalemise tõkete eemaldamisele ja seejuures leida süsteemseid lahendusi pikaajalise töötuse
vähendamiseks. Vähenenud töövõimega inimestel on tervisest tulenevad takistused tööturul osalemiseks
ning nende seas on suurem töötus kui keskmiselt. Keskmine registreeritud töötuse määr1 oli 2020. a. 7,2%,
aga vähenenud töövõimega inimestel 2 oli see 20,3%. Vähenenud töövõimega inimestel on suurem
tõenäosus jääda ka mitteaktiivseks ning sellel on omakorda sotsiaalmajanduslikud mõjud. Töötukassa
andmetel oli 2020. aasta lõpu seisuga 60 056 osalise töövõimega ja 35 607 puuduva töövõimega inimest
Eestis3 ning Statistikaameti andmetel4 oli 2019. aastal püsivalt töövõimetuid 22 200.
TVR tulemusliku elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Muuhulgas peab Sotsiaalministeerium
1
Registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad (https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/re-
gistreeritud-tootud)
2
VTI töötute arv 11 917 (registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad) jagatud osalise töövõimega
inimeste aastakeskmise arvuga 58 793 (töövõime hindamine, Töötukassa peamised statistilised näitajad). Viimane on
lähend tööjõule keskmise töötuse määra leidmisel eeldusel, et puuduva töövõimega inimesed ei ole tööjõu osaks.
3
Töötukassa, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamine, andmed seisuga 12.04.2021.
4
Statistikaamet, andmebaas, tabel THV602: 15-64-AASTASED PUUDELISUSE, TÖÖVÕIME JA VANUSERÜHMA
JÄRGI, seisuga 12.04.2021
2
andma aru ja põhjendama TVR-iga seotud tegevuste efektiivsust Vabariigi Valitsusele, Riigikontrollile,
Euroopa Komisjonile, sihtrühma esindusorganisatsioonidele, TVR olulistele sidusrühmadele ning
avalikkusele. Uuringu tulemused võimaldavad planeerida tegevusi töövõime süsteemi jätkusuutlikkuse
tagamiseks. Seni pole Eesti TVRi tulemuslikkust, mõju ja efektiivsust terviklikult hinnatud, hindamisi on
tehtud TVRi üksikutele osadele või teenustele. Uuringu eesmärk on anda hinnang TVRi rakendumisele
perioodil 2016-2020 ja võrrelda seda olukorraga, kui reformi poleks tehtud ning jätkunud oleks enne 2016.
aastat kehtinud süsteem. Eelnevat perioodi hinnatakse alates aastast 2011.
Nagu ka Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite
alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks
teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, aidates seeläbi parandada paljude inimeste
elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. On oluline, et osutatavate teenuste registripõhist
andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti
teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisandväärtuse ja
uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega.
C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti
õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat
valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste
Keskusega läbi uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (vt taotluse p. 3).
Analüüsi läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on eduka ühispakkujana Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar
(edaspidi ka Centar), Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi ka Praxis) ja Turu-uuringute AS ning
alltöövõtjana Rakendusliku Antropoloogia Keskus (edaspidi RAK).
Uuringuga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Eesti Töötukassa (TK),
Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) ning Rahvastikuregister (RR), kellelt on
eelnevalt küsitud põhimõtteline nõusolek andmete edastamiseks ja kooskõlastatud andmekoosseis.
Andmete liikumine uuringu kõigis osades on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise
tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Umbisikustatud registriandmed liiguvad
registripidajatelt Centarisse, kes seob andmestikud UID-de kaudu ning edastab kokkulepitud umbisikustatud
andmestikud PRAXISele. Küsitluse teostab Turu-uuringute AS ja selleks vajalikud andmed liiguvad
registripidajatelt Turu-uuringute ASile. Uuringu kvalitatiivosa intervjuud teeb RAK ja selleks vajalikud
andmed liiguvad registripidajatel RAKi. Erinevate andmete liikumise täpne kirjeldus on toodud taotluse
lõigus D.
Ühendatud registriandmete analüüs
Isikuandmete töötlemine on vajalik kvantitatiivse statistilise analüüsi läbiviimiseks. Erinevad registriandmed
seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine
toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei
kahjustata:
1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. TK ja seejärel SKA loovad selleks igale
vähenenud töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikule unikaalse koodi (UID),
mille edastavad ka HTM-le. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis
D.
2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et
andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki
täiendavaid kohustusi.
3. Kõik registripidajad edastavad Centarile andmed umbisikustatud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks
koostatud andmestikus on päringu andmed UIDdega; Centaril puudub UIDd isikukoodiga seostada
võimaldav fail (võti), neil puudub võimalus andmeid isikustatud kujule tagasi viia. Centar jagab
andmeid andmeanalüüsi ülesannete täitmiseks Praxisega.
4. Andmete edastamise protsessis (lahtris D) on kirjeldatud, et registripidajad hävitavad pärast
3
andmestike koostamist ning edastamist võtme ehk nimekirjad, mis näitavad isikukoodi ning UID
vastavust, seega ei ole ka registripidajatel võimalik andmeid isikustatud kujule hiljem tagasi viia;
samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud umbisikustatud andmestiku. Sama
teeb ka uuringu läbiviija – hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt hävitab Centar
kõik uuringu käigus kasutatud andmestikud, kinnitades seda tellijale vastava andmete hävitamise
aktiga.
5. Koostatud andmestik on konfidentsiaalne, seda ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada
kolmandatele osapooltele.
6. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul ning tulemuste esitamisel
jälgitakse, et ei tekiks liiga väikesi rühmi, mis võimaldaks inimesi ära tunda.
Küsitlusuuring
Küsitlusuuringu läbiviimiseks töödeldakse isikustatud andmeid küsitlustoimingute läbiviimiseks (uuringu
valimi ettevalmistamine, millele järgnevad küsitlustööd, uuringu tulemuste statistilise umbisikustatud
andmebaasi loomine ja statistiline analüüs), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5.
1. Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa registritest juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal
inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Igale valimiisikule
saadetakse uuringusse kaasamiseks eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed,
kuhu oma otsusest teatada. Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, ning sellest, et
uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse
sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, võtab uuringu
läbiviija valimiisikuga teatud aja möödudes kontakti ning pakub võimalust täita ankeet kas silmast-silma
intervjuu või telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis.
2. Tulemuste esinduslikkuse säilitamiseks rakendatakse kindlat teaduslikku valimidisaini meetodit, mis
näeb ette minimaalse võimaliku valimibaasi, arvestades lõppvalimi soovitavat suurust (vt p. 5).
a. Valim moodustatakse juhuvalikuga Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registritest, kust enne
küsitlustööde algust päritakse valimisikute kontaktandmed ning isikukoodid.
b. Suurendamaks valimiisikutega kontakti saamise võimalusi teostatakse valimisse sattunud isikute
isikukoodide alusel täiendav telefoninumbrite päring rahvastikuregistrist.
c. Hilisem puude ja töövõime jm täiendavate andmete sidumine Sotsiaalkindlustusameti ja
Töötukassa registritest uuringuandmetega toimub isikukoodi põhiselt vaid uuringus osalenud
inimeste (lõppvalimi) kohta.
3. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs, üldistused, hinnangud ja ettepanekud
töövõimereformiga seotud poliitikakujundamise eesmärgil.
4. Kui uuring on lõppenud, siis kõik eesmärkide saavutamiseks koondatud isikuandmed kustutatakse kahe
kuu jooksul peale tööde lõplikku üleandmist.
Intervjuud
Isikuandmete kasutamine on vajalik vaid selleks, et edastada uuringukutse kvalitatiivuuringu valimiisikutele:
vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kelle töövõimet on hinnatud uue süsteemi järgi, ning
püsivalt töövõimetutele ehk inimestele, kelle töövõime kadu hinnati enne TVRi rakendumist, et kutsuda nad
vabatahtlikult osalema intervjuudesse.
1) Registripidajad esitavad kontaktandmed RAKile krüpteeritud kujul (s.t. ligipääs on vaid ID-kaardi ja
sertifikaatide alusel) ning neid kasutatakse konfidentsiaalselt, s.t. uurijad ei kopeeri, levita ega
avalikusta neid kolmandatele osapooltele ja neid kasutatakse ainult inimestega kontakti võtmiseks.
2) Kontaktandmeid näevad ja kasutavad ainult RAKi need analüütikud, kes koostavad intervjuude valimi
ning võtavad inimestega ühendust, et kutsuda nad intervjuudesse.
3) Inimese poole pöördutakse otse kutsega osaleda vabatahtlikus intervjuus: nõustumisel annab
inimene ise teadliku vabatahtliku nõusoleku. Intervjuudes osalemisest on intervjueeritaval võimalik
igal ajahetkel loobuda. Intervjuust keeldumise korral ei avaldata tema antud andmeid uuringu
raames valmivates aruannetes jm materjalides.
4) Pärast kontaktandmete kasutamise eesmärgi täitmist (intervjuude läbiviimine) kontaktandmed
kustutatakse (hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale) nii registripidajate kui
4
RAKi poolt.
5) Salvestusi hoiatakse RAKis alles krüpteerituna uuringu tellija soovil kuni aasta, et tellija saaks
pretensioonide olemasolul veenduda salvestuse olemasolus ning vajadusel tutvuda umbisikustatud
intervjuude kokkuvõtetega. Uuringu projektipartneritel on samuti võimalik tutvuda umbisikustatud
intervjuude kokkuvõtetega (eemaldatud intervjueeritu isikule konkreetselt viitavad tunnused,
aspektid).
6) Intervjuude kokkuvõtetes ei säilitata inimeste nimesid, kokkuvõtete tekstid umbisikustatakse.
Kvalitatiivses analüüsis viidatakse vastajatele tunnustega (sugu, vanus, elukoha maakond jms), mis
ei võimalda neid tuvastada.
Kehtib kogu andmeanalüüsile:
1) Kõik uuringu meeskonna liikmed lähtuvad andmete töötlemisel teaduseetika headest tavadest,
mille hulka kuulub uuritavate kaitse (uurijad teadlikult väldivad uuritavatele uuringu tegevuste
kaudu igasuguse kahju tekitamist). See tähendab ka seda, et kedagi ei survestata mingil moel
intervjuudes ega küsitluses osalema, vaid see toimub vabatahtlikkuse ja informeeritud nõusoleku
alusel võimalusega uuringus osalemisest igal ajahetkel loobuda.
2) Kinnitame, et isikuandmeid ei kasutata uuringuga mitte kooskõlas olevatel eesmärkidel.
3) Kokkuvõtvalt teeb iga andmeallikas registrist statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse
andmekoosseisu päringu (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja
(c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende
kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused.
D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani.
ÜHENDATUD REGISTRIANDMETE ANALÜÜSI ANDMETE LIIKUMINE
Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid:
Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS),
Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS – mõlemad Eesti Töötukassa),
andmestikud töövõimetuse ekspertiiside kohta, sotsiaaltoetuste kohta ja riiklike pensionide kohta
(Sotsiaalkindlustusamet),
Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS – Haridus- ja Teadusministeerium)
Rahvastikuregister (RR - Siseministeerium).
Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel:
Töötukassast andmete koondamine
1) Centar teeb päringu TK andmekogudesse (EMPIS ja TETRIS) kõigi 2016-2020 töövõime hindamist
taotlenud isikute kohta. Üldkogumi mahuline kirjeldus ja täpne andmekoosseis on taotluse punktis
5.
2) TK koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi (UID).
3) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID. TK edastab andmed ID-
kaardiga krüpteeritult.
4) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID
vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, et võimaldada uuringule järgnevat
andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele.
SKA andmestikest andmete koondamine
5) TK edastab SKAle nimekirja töövõime hindamist taotlenud isikutest (punktis 1 kirjeldatud päring).
Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID.
6) Centar koostab SKA-st päritava andmekoosseisu (Lisa 3) ning edastab selle SKAle.
7) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjas olnud isikutele need, kellel on perioodi 2011-2020 jooksul
olnud püsiv töövõimetus, kes on perioodi 2011-2020 jooksul taotlenud püsiva töövõimetuse
hindamist, ja võrdlusgruppi kuuluvad isikud, kes pole taotlenud püsiva töövõimetuse hindamist ega
5
esine TK poolt edastatud nimekirjas.
8) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjale (punkt 5) ja punktis 7 nimetatud isikute kohta päringu alusel
vajalikud tunnused.
9) SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest
ja UIDst.
10) SKA edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab SKAlt päritud andmeid ning UIDd. SKA edastab
Centarile andmed turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil.
11) SKA hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja TK poolt edastatud isikukoodide ja
UIDde vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringule
järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele).
SKA andmestikule TK andmestikust registreeritud töötuse andmete juurde sidumine
12) SKA esitab TKle nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktis 7 nimetatud andmetes, kuid mitte punktis
5 nimetatud andmetes. Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID.
13) TK lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed registreeritud töötuse kohta.
14) TK eemaldab isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst.
15) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab TKlt päritud andmeid ning UID-d. TK edastab Centarile
andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos
sertifikaatidega.
16) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast tööde
vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringu andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui
tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele).
Rahvastikuregistri andmete koondamine
17) SKA esitab rahvastikuregistrile nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktides 5 ja 7 (töövõime või
püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikud) ning võrdlusgrupis punktis 7 (ülejäänud isikud).
18) Rahvastikuregister lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed isikute kõrgeima lõpetatud
haridustaseme ja elukoha maakonna kohta.
19) Rahvastikuregister edastab andmed (haridustase, elukoha maakond ja UID) Centarile.
20) Rahvastikuregister hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast
tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse
kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele).
HTM EHISe andmete koondamine
21) SKA edastab HTMile nimekirja punktides 5 ja 7 nimetatud isikutest. Nimekirjas on isikukood ning
sellele vastav UID.
22) Centar koostab HTM-ist päritava andmekoosseisu ning edastab selle HTMile.
23) HTM lisab SKA poolt edastatud nimekirjale päringu alusel vajalikud tunnused.
24) HTM eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud
andmetest ja UIDst.
25) HTM edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab EHISest päritud andmeid ning UIDd. HTM edastab
Centarile andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos
sertifikaatidega.
26) Pärast andmete edastamist Centarile hävitab HTM uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud
andmestikud, sh SKA poolt edastatud nimekirja isikukoodide ja UIDde vastavustest hiljemalt kaks
kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -
õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele).
Centarile edastab iga register seega umbisikustatud andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning
UIDd. Centaris tehakse analüüsi registriteüleselt, kasutades vastavate andmestike loomiseks vajalike
tunnuste ühendamiseks UIDd. Seega toimub andmete ühendamine ja lõplik analüüs umbisikustatud
andmestikega, mida ei ole võimalik enam isikustada. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel
üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada.
6
INTERVJUUDE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE
Intervjuude läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Töötukassast ja SKAst Rakendusliku Antropoloogia
Keskusele (RAK).
1. RAK esitab TKle päringu intervjuu sihtrühmadesse kuuluvate isikute kontaktandmete saamiseks.
Kontaktandmeid kasutatakse valimi täiendavaks segmenteerimiseks ja segmentidesse sobivatele
inimestele uuringukutse edastamiseks. Intervjueeritute koosseis peab sisaldama soolist, vanuselist,
emakeele, maakondlikku ja tegevuspiirangute varieeruvust. Seetõttu on osalise või puuduva
töövõimega intervjueeritute sihtrühma taustatunnuseks ka viimasel hindamisel määratud
tegevuspiirangud. Valimi varieeruvuse tagamiseks küsitakse lisaks kontaktandmetele taustatunnused.
Uuringus osalemise keeldumiste katmiseks võetakse kontaktide baas suuremana ja skriinides (telefoni
ja e-kirja teel) leitakse sihtrühma sobivad vastajad nii, et kõik segmendid oleksid kaetud.
2. TK edastab RAKile kontakt- ja taustaandmed intervjueeritavatega kontakteerumiseks.
3. Kaks intervjueeritavat peavad olema inimesed, kes on varem olnud püsivalt töövõimetud, kelle
töövõimetuse periood on lõppenud ja kes ei ole läinud TKsse töövõime vähenemist hindama. Selliste
inimeste tuvastamiseks on vajalik ühendada TK ja SKA andmed ning pärida SKAst isikute kontaktid.
Kuna kahe intervjueeritava leidmiseks ei ole mõistlik eraldi TK ja SKA andmeid ühendama hakata, siis
kasutatakse valimi koostamiseks ühendatud registriandmete analüüsi. Nende andmete laekumisel
otsitakse vastavad isikud välja ja võetakse juhuvaliku teel 10 inimese UID. Need edastab Centar SKAsse
ja SKA lisab isikute kontaktandmed, mille edastab RAKile.
TK ja SKA edastavad kontakt- ja taustaandmed RAKile turvalise kanali kaudu.
KÜSITLUSE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE
Küsitluse läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Turu-Uuringute ASile. Valimisse kuuluvate isikute
isikuandmeid (s.h isikukoode) ja UID koodidega uuringuandmeid töötlevad uuringu läbiviija erinevad
töötajad (esimesel juhul uuringu- või küsitlusjuhid, teisel juhul statistika analüütikud), mis tagab nende
lahushoidmise. Andmete liikumine toimub ainult krüpteerituna.
1. Isikuandmete edastamine uuringu läbiviijale (uuringu- või küsitlusjuht) toimub esmalt
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt, kus vastavalt läbiviija taotlusele moodustatakse isikuvalimi
disaini reeglite alusel 5000 isiku valim (andmekoosseis vt taotluse punkt 5).
2. Saadud valimile taotleb uuringu läbiviija Rahvastikuregistrist valimisikute isikukoodide alusel juurde
täiendavad telefoninumbrid (et suurendada valimiisikuga kontakti saamise võimalusi). Saadud andmeid
kasutab uuringu läbiviija valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks.
3. Kui küsitlustööd on lõppenud, edastab uuringu- või küsitlusjuht lõppvalimi isikute isikukoodid koos iga
isiku unikaalse koodiga (UID, milleks võib olla näiteks küsitlusankeedi number vms) nii
Sotsiaalkindlustusametile kui Töötukassale.
4. Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa seovad lõppvalimi isikutele isikukoodide alusel juurde täiendavad
andmed (andmekoosseis vt punkt 5), seejärel kustutavad failist isikukoodi tunnuse, jättes alles UID,
misjärel tagastavad uuringu läbiviijale andmestiku.
5. Uuringu läbiviija seob saadud andmed UID kaudu küsitlustulemuste andmestikuga, mis sisaldab samuti
UID tunnust. Seega moodustub kogu protsessi tulemusena üks umbisikustatud andmestik.
Kõik isikuandmed ja nende alusel loodud andmestikud kustutatakse neid omavate volitatud töötlejate poolt
kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui tellija on
hankega tellitud uuringu tööd aktiga vastu võtnud, v.a kvalitatiivintervjuude salvestised, mida töövõtja
säilitab aktiga vastuvõtmisest arvestades kuni 1 aasta, et vastavalt hanketingimustele võimaldada tellijal
vajadusel tööde kvaliteedi kontrollimise eesmärgil nendega tutvumine (vt täpsemalt ka punkt 6).
1. Vastutava töötleja üldandmed5
5
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja
asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad
7
1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium
1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei
1.3 Registrikood või isikukood 70001952
1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
aadressid
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
registrikandega)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
1.6 Kontaktandmed Tiina Linno
analüüsi ja statistika osakonna nõunik
telefon, e-post
[email protected]
Telefon 626 9368
NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1.
Täidab taotluse esitaja
2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 1303/2013 art 56 kohaselt on
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse programmiperioodi jooksul kohustus tagada
teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete rakenduskava hindamiste läbiviimine
kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral hindamiskava alusel. Töövõime toetamise
võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse skeemi loomise ja juurutamise
makromajandusliku mõju hindamine on
korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus-
hindamiskavas olev hindamine.
või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti 2. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt on
avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
tööhõive, tööturu ja töökeskkonna
korraldamine ja eeltooduga seotud tegevuste
koordineerimine.
3. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse
(Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42)
§ 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi
roll on erivajadustega inimeste ja eakate
poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse
valdkonnas.
4. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5
sätestab täidesaatva riigivõimu õiguse viia
vajalike poliitikate kujundamiseks läbi
uuringuid.
5. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika
osakonna põhimääruse kohaselt on
osakonna põhiülesanne luua eeldused
ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi
teadmispõhisusele, et tagada objektiivne
ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna
arengust ja rakendatud või kavandatava
8
poliitika mõjususest korraldades selleks
vastavate analüüside ja uuringute läbiviimist.
6. Sotsiaalministeerium (tellijana) on volitanud
Centari, PRAXISe ja Turu-uuringute ASi
(töövõtjana) uuringut läbi viima 7. aprillil
2021 sõlmitud lepinguga nr 2-2.2/1384-1
2. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium
Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel Hanke info riigihangete registris:
ja talle edastatakse vaid uuringu tulem https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/2387012/general-info
3. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu „“Töövõime toetamise skeemi loomine ja
juurutamine“ makromajandusliku mõju hindamine
Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Sotsiaalministeeriumile“ eesmärk on hinnata, kas ja
hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on kuidas on TVR täitnud peamised eesmärgid ning
vajalik isikuandmete töötlemine esitada kogutud andmetel põhinevad
teadmistepõhised ettepanekud edasisteks
tegevusteks töövõime toetamise süsteemi parema
toimimise ja jätkusuutlikkuse tagamisel.
Kokku oli TVRil 4 suuremat eesmärki (vt täpsemalt
taotluse lõik A), mille hindamiseks on vaja töödelda
isikuandmeid:
1) (siduda erinevatest registritest pärit andmeid)
põhjaliku ülevaate saamine TVRi sihtrühmade
käekäigust nii töövõime vähenemise
tuvastamisel, töövõimet toetavate teenuste
saamisel kui tööturul.
2) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole
pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga
inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema
küsitluses) hinnata kvantitatiivselt neid TVRi
mõjusid, mille kohta puuduvad registrites
andmed.
3) (täiendada küsitlusandmeid registrist pärinevate
taustandmetega) küsitluses osalenuid
võrreldakse registriandmete baasil (seeläbi on
võimalik vähendada ka vastaja koormust,
lühendades küsitlusankeeti, sest registris olemas
olevaid andmeid ei küsita ankeedis enam üle).
4) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole
pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga
inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema
intervjuudes) saada infot selle kohta, kuidas
sihtrühmad TVRist tulenevat muutust
tunnetavad ja kirjeldavad.
4. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse Vt taotluse lisa 3.
ning valimi suurus
Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida
kavatsete ning kui palju neid on
5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt taotluse lisa 3.
Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja
9
perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne)
5. Isikuandmete allikad Andmed järgmiste volitatud töötlejate
andmekogudest:
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt 1) Töötukassa (EMPIS, TETRIS)
registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid 2) Sotsiaalkindlustusameti andmestikud
saadakse 3) Siseministeerium (rahvastikuregister)
4) Haridus- ja Teadusministeerium (Eesti Hariduse
Infosüsteem)
Täpsem info taotluse lisas 3.
6. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete Intervjuude helisalvestisi säilitatakse erandkorras
säilitamine, aeg ja põhjendus kuni 1 aasta, et anda tellijale võimalus vajadusel
intervjuude kvaliteeti ja teostust tagantjärele
kontrollida (tingimus tellija hanketingimustes).
Kõik ülejäänud käesoleva analüüsi jaoks koondatud
andmed, s.h isikuandmed kustutatakse
andmeandjate ja uuringu läbiviijate poolt kui on
kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud
vigu, hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõplikku
vastuvõtmist tellija poolt või koheselt lepingu
ennetähtaegsel lõppemisel.
7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) Umbisikustamisele kuuluvad need isikuandmed, mis
viib läbi … ei ole vajalikud küsitlustööde läbiviimiseks (valimite
andmestike loomiseks), vaid andmete statistiliseks
Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH analüüsiks.
Registriandmete umbisikustamise statistilise analüüsi
eesmärgil viivad läbi kõik punktis 5 nimetatud
andmeallikad vastavalt lõigus D toodud kirjeldusele.
Küsitlusandmete umbisikustamise viib läbi Turu-
uuringute AS.
7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Küsitlusankeedi ja sellele registritest juurde seotud
säilitatakse taustaandmete koosseisus.
8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole
töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna:
andmete töötlemine toimub seaduslikult
alusel (IKS § 6 lg 5 alusel ja kooskõlas sellel
alusel AKI-le esitatud taotluse ja toimunud
kontrolliga);
andmete töötlemine ei kahjusta
andmesubjekti huve, sest väljund on
teaduslik üldistus;
loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult
suurte kuludega;
nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt
vähendab üldistuste valiidsust.
9. Isikuandmete edastamine välisriiki Ei
Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid
10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja Vt taotluse lisa 1.
vajalikuks täiendavalt esitada
10
(Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava
isiku kohta)
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Taotluse lisad:
Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Eraldi failina
Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee Saadame lisaks, kui eetikakomitee luba
seisukoht (juhul, kui on olemas) saabub.
Lisa 3: Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, Eraldi failina
töödeldavate isikuandmete koosseis ja uurimisküsimused, millele
andmetega vastuseid otsitakse
Lisa 4: Informeerimise ja nõusoleku vormid Eraldi kahe failina
/digitaalselt allkirjastatud/
Marika Priske
11