dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 26. mai 2021
Viit
2-4.13/1799-1
Registreeritud
26. mai 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Andmekaitse Inspektsioon
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-4.13 Kirjavahetus EL-i struktuurifondide rakendamise osas (Rakendusasutus)
Toimik
2-4.13/2021
Vastutaja
Vivia Aunapuu-Lents (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎2-4.131799-1 26.05.2021 Väljaminev kiri.asice3901 KB

Sisu (failidest)

Andmekaitse Inspektsioon [email protected] Meie 26.05.2021 nr 2-4.13/1799-1 Taotlus Edastame taotluse koos lisadega isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine“ Sotsiaalministeeriumile. Küsimuste korral palun pöörduda meiepoolse kontaktisiku poole: Vivia Aunapuu-Lents ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske kantsler Lisa: AKI taotlus TVR Makro koos lisadega Vivia Aunapuu-Lents 626 9185 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar OÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 11343217 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Rävala 11-8, Tallinn, Harjumaa, 10143 maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Asu- või elukoha aadress (analoogne Rävala 11-8, Tallinn, Harjumaa, 10143 registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Sten Anspal, telefon, e-post tel. 56940149, e-post: [email protected] Volitatud töötleja nimi Turu-uuringute AS asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 10220984 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Pärnu mnt. 102, A-korpus, maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 11312 Tallinn Asu- või elukoha aadress (analoogne Pärnu mnt. 102, A-korpus, registrikandega) 11312 Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Turu-uuringute AS, Tõnis Stamberg, tel. 566 000 49, telefon, e-post e-post: [email protected] Volitatud töötleja nimi Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood Registrikood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Ahtri 6A, Tallinn 10151, Eesti maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Veski 35 II korrus, 51005 Tartu Asu- või elukoha aadress (analoogne Ahtri 6A, Tallinn 10151, Eesti registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Merlin Nuiamäe, tel +372 640 8000, e-postiaadress telefon, e-post [email protected]; Kaupo Koppel, tel +372 640 8000, e-postiaadress [email protected]; Volitatud töötleja nimi Rakendusliku Antropoloogia Keskus MTÜ asutuse/äriühing/FIE nimi Registrikood või isikukood 80372862 1 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Telliskivi 60a/1, II korrus maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Tallinn Asu- või elukoha aadress (analoogne Telliskivi 60a/1, II korrus registrikandega) Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks Kontaktandmed Rakendusliku Antropoloogia Keskus, Ehti Järv, tel. telefon, e-post 58047706, e-post: [email protected] 2 Lisa nr 3 Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ja töödeldavate isikuandmete koosseis 1 Sihtrühma ja valimi suurused 1.1 Ühendatud registriandmete analüüsi sihtrühm uuringu sihtrühma moodustavad perioodil 2016-2020 töötukassas (TK) töövõime vähenemise hindamist taotlenud inimesed ja perioodil 2011-2016 sotsiaalkindlustusametis (SKA) tuvastatud püsiva töövõimetusega ja püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud inimesed. Töötukassa veebilehel avaldatud andmetel taotles töövõime vähenemise hindamist aastatel 2016-2020 kokku 182 360 inimest (avaldatud on isikute aastased arvud, üle aastate summeerides osad isikud kattuvad, mistõttu on see isikute arvu ülempiir):  2016. aastal 5 095 inimest  2017. aastal 49 220 inimest  2018. aastal 45 699 inimest  2019. aastal 40 861 inimest  2020. aastal 41 485 inimest Sotsiaalkindlustusametis püsiva töövõimetusega ja püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikute arvu on keerulisem hinnata. SKA on avaldanud järgmised isikute arvud, kes on aasta jooksul taotlenud püsiva töövõime hindamist: Esmakordseid ekspertiise taotles  2011. aastal 18 870 inimest  2012. aastal 17 581 inimest  2013. aastal 16 822 inimest  2014. aastal 15 796 inimest  2015. aastal 17 060 inimest  2016. aastal 11 939 inimest. Nende arvude kogusumma on 98 068. See on aga isikute arvu alampiir, kuna püsiva töövõimetuse hindamist võidi taotleda ka mitte esmakordse, vaid korduvekspertiisina samuti ei sisaldu neis arvudes isikud, kellel esmakordne ekspertiis oli tehtud enne 2011. aastat. Seega on püsiva töövõimetusega unikaalsete isikute koguarv vaatlusalusel perioodil viimatinimetatud arvust suurem. Korduvekspertiise püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotles  2011. aastal 38 414 inimest  2012. aastal 36 613 inimest 1  2013. aastal 38 125 inimest  2014. aastal 42 217 inimest  2015. aastal 41 766 inimest  2016. aastal 41 820 inimest. Nende arvude kogusumma on 238 955, kuid on kindel, et see ülehindab unikaalsete isikute koguarvu, kuna osad isikud taotlesid korduvekspertiisi enam kui ühel aastal (kui mitmel aastal, on varieeruv, sest püsiva töövõimetuse kehtivuse aeg on erinev). Lisaks uuringu sihtgrupile (vähenenud töövõimega inimesed) vajame väiksemat hulka andmeid ka võrdlusgrupi ehk kõigi Eesti elanike kohta, kes pole taotlenud töövõime vähenemise hindamist. Nende inimeste kohta soovime ainult sotsiaal-demograafilisi taustatunnuseid (sugu, sünniaasta, kõrgeim lõpetatud haridustase) ning infot töötamise kohta (selleks, et võrrelda töötamise tõenäosust vähenenud töövõimega inimestel võrreldes ülejäänud inimestega enne ja pärast töövõimereformi). 1.2 Küsitluse sihtrühm ja valim Küsitluse sihtrühmaks on 16-65-aastased inimesed, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud töövõimetuse 40-100% ulatuses või Töötukassa on tuvastanud töövõime vähenemise (kas osalise või puuduva töövõime). Uuringu valim moodustatakse isikuvalimina SKA ning TK registritest. Valimi moodustamine toimub juhuvalikuna. Valimisse kaasatakse 5000 isikut. Planeeritud küsitlusele vastajate arv on 1000 inimest. 1.3 Intervjuude sihtrühm ja valim Kokku on intervjuude arv 38, millest 36 inimese kontaktide päringu teeme Töötukassast ja 2 intervjuu kontaktandmete päringu SKAst. Kontakt- ja taustaandmete päringu teeme viiekordse varuga, et tagada soo, vanuse ja maakonna varieeruvus ning võimalike keeldumiste korral kontaktide asendamise võimalus (vt. andmekoosseisu loendist 2.3). Töötukassast päritavate sihtrühmade valiku tunnused on allolevas tabelis. Päring tehakse isikute kohta, kellel oli päringu tegemise kuul osaline või puuduv töövõime või kes viimase kolme aasta jooksul taotlesid töövõime vähenemise hindamist, kuid töövõime vähenemist ei tuvastatud. Töötukassas on registreeritud varasem püsiva töövõimetuse määr inimestel, kes tulid vahetult püsiva töövõimetuse lõppemisel töövõime hindamisele. Need inimesed, kellel jäi suurem vahe püsiva töövõimetuse lõppemise ja töövõime vähenemise hindamise vahele, on valimis kui varasema püsiva töövõimetuseta inimesed. Töötukassas on teada ka töötamise andmed neil inimestel, kellel on hinnatud vähenenud töövõime. Kontakt- ja taustaandmed pärime Töötukassast iga reas 1-6 oleva intervjueeritute töötavate ja mitte töötavate sihtrühma kohta (kokku 12 gruppi) eraldi. Tabeli reas 7 nimetatud isikute tööhõive kohta ei ole Töötukassas andmeid, kui inimene ei registreerunud ennast töötuks. Nende isikute tööhõive olukorra skriinime telefoni teel. Samuti kasutame sihtotsingut ja skriinimist muude sihtrühmade leidmiseks juhul, kui Töötukassa andmed ei ole terviklikud või piisavad. 2 Tabel 1. Töötukassast päritavate intervjuude kontaktide valimivõtu kriteeriumid ja maht (kontaktide arv, intervjuude arv) Intervjuude arv Kontaktipäringu maht Töötavad Mitte Töötavad Mitte töötavad töötavad Osalise töövõimega inimesed 1 Kellel ei olnud eelnevalt tuvastatud püsivat 4 4 20 20 töövõimetust 2 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10 kaoga kuni 40% 3 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10 kaoga 80-100% Kokku 8 8 40 40 Puuduva töövõimega inimesed 4 Kellel ei olnud eelnevalt tuvastatud püsivat 4 4 20 20 töövõimetust 5 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10 kaoga 40-60% 6 Kellel oli eelnevalt püsiv töövõimetus töövõime 2 2 10 10 kaoga 80-100% Kokku 8 8 40 40 7 Inimesed, kellel pole tuvastatud vähenenud 2 2 10 10 töövõimet, aga seda on hinnatud viimase kolme aasta jooksul ja kellel oli varem püsiv töövõimetus Lisaks Töötukassast saadavatele kontaktidele intervjueeritavatega kontakteerumiseks on 2 intervjuud inimestega, kelle kontaktid on vaja pärida SKAst. Punkti 8 (vt allolev tabel) valimi moodustame ühendatud registriandmete analüüsist ning kontaktandmete päringuks esitame 10 juhuslikult sihtrühma kuuluva inimese UID SKAle. Tabel 2. SKAst päritavate intervjuude kontaktide valimivõtu kriteeriumid ja maht (kontaktide arv, intervjuude arv) Intervjuude arv Kontaktipäringu maht Töötavad Mitte Töötavad Mitte töötavad töötavad 8 Inimesed, kellel oli varem püsiv töövõimetus, 1 1 5 5 mis on praeguseks lõppenud, kes ei ole veel vanaduspensionieas ja kes ei ole taotlenud töövõime hindamist 3 2 Registriandmete koosseis 2.1 Ühendatud registriandmete analüüsi andmete koosseis TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed töövõime hindamist taotlenud isikute kohta perioodil 01.01.2016-31.12.2020: 1) isikukood 2) unikaalne isiku tunnus (UID); 3) sugu; 4) sünniaasta ja -kuu; 5) haridustase (aasta lõpu seisuga); 6) Isiku iga töövõime hindamise taotluse kohta a. töövõime hindamise taotluse esitamise kuupäev (aasta, kuu) b. töövõime hindamise otsuse kuupäev (aasta, kuu) c. töövõime ulatus hindamisotsuse kohaselt (osalise töövõimega, puuduva töövõimega, töövõime vähenemist ei tuvastatud) d. osalise ja puuduva töövõime kehtivuse periood (algus- ning algne lõpukuupäev ja tegelik lõpukuupäev)Töövõime hindamise taotleja töötamise staatus taotlemise hetkel taotluse esitaja ütluste kohaselt e. töövõime hindamine – tegevuspiirangute valdkond ja raskusaste; f. töövõime ulatuse hinnangu aluseks olnud diagnoosid (RHK-10 klassifikaatori järgi) 7) Töövõimetoetuse määramise andmed iga töövõimetoetuse määramise kohta a. Määratud töövõimetoetuse maksmise alguse kuupäev b. Töövõimetoetuse maksmise määratud lõpu kuupäev c. Töövõimetoetuse määratud suurus d. Tegelik töövõimetoetuse maksmise lõpu kuupäev e. Kas töövõimetoetuse maksmine lõpetati ennetähtaegselt (jah/ei) f. TVT ennetähtaegse maksmise lõpetamise põhjus 8) Töövõimetoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt a. kas isik oli õigustatud saama töövõimetoetust b. isikule määratud töövõimetoetuse summa vähendus töise tulu saamise tõttu c. väljamakse summa – isikule välja makstud töövõimetoetuse summa1 d. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 9) Töötutoetuse väljamaksete andmeid igakuiselt a. kas isik oli õigustatud saama töötutoetust b. väljamakse summa – isikule välja makstud töötutoetuse summa c. väljamakse aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 10) Sotsiaalmaksu hüvitamine vähenenud töövõimega töötaja eest igakuiselt a. Kas isiku eest hüvitati sotsiaalmaksu b. Hüvitatud sotsiaalmaksu summa 1 Sh ettemaksed seoses TVTS §27 lõigete 7- 9ja endisele püsivalt töövõimetule, kes hiljem töövõimeliseks tunnistati, otsuse tegemise venimisest pikemaks kui kuu tekkinud augu hüvitamine 4 c. Hüvitatud sotsiaalmaksu aasta ja kuu (kuu, mille eest maksti) 11) Tööturuteenuste andmed, iga tööturuteenuse kohta, millel isik osales (perioodil 01.01.2011- 31.12.2020): a. Tööturuteenuse nimetus b. Tööturuteenusel osalemise alguse kuupäev c. Tööturuteenusel osalemise lõpu kuupäev 12) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011-31.12.2020) TK registritest (EMPIS ja TETRIS) pärinevad andmed isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust ja kes ei ole taotlenud Töötukassas töövõime vähenemise hindamist: 13) isikukood; 14) UID; 15) Töötuna arveloleku perioodide alguse ja lõpu kuupäevad (perioodil 01.01.2011-31.12.2020) SKA püsiva töövõimetuse ekspertiiside andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust: 16) Isikukood 17) UID 18) Iga püsiva töövõimetuse kohta a. määramise aeg (aasta, kuu) b. Iga püsiva töövõimetuse kehtivuse määratud lõpuaeg (aasta, kuu) c. Iga töövõimetuse hindamise korduvus: esmane või korduv püsiva töövõimetuse hindamine d. Iga määratud püsiva töövõimetuse % e. Iga püsiva töövõimetuse otsuse aluseks olnud töövõimetuse põhjus f. haridustase SKA riikliku pensioniregistri andmestikust järgmised andmed kõikide isikute kohta, kellel perioodil 01.01.2011-31.12.2020 oli vähemalt ühel päeval määratud püsiv töövõimetus või kes taotlesid püsiva töövõimetuse määramist, kuid kellel ei tuvastatud püsivat töövõimetust või kes taotlesid perioodil 01.07.2016-31.12.2020 töövõime vähenemise hindamist töötukassast: 19) Isikukood 20) UID 21) Sugu 22) Sünniaasta ja –kuu 23) Surma kuupäev 24) Kuude lõikes, mis liiki pensioni isik sai 25) Töövõimetuspensioni brutosumma kuus (määratud) 26) Töövõimetuspensioni määramise alguse- ja lõpuaeg 27) Kas saab töövõimetuspensioni välislepingu alusel 5 28) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus 29) Rahvapensioni töövõimetuse alusel brutosumma kuus 30) Rahvapensioni töövõimetuse alusel määramise alguse- ja lõpuaeg 31) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa). 32) Sotsiaalkindlustusameti STARi andmestikust järgmised andmed vähenenud töövõimega isikute (osalise ja puuduva töövõimega ning püsiva töövõimetusega isikud) kohta: 33) Isikukood 34) UID 35) Toimetulekutoetuse summa leibkonnale, mille liige isik on (kuised andmed perioodil 2011-2020) Haridus- ja Teadusministeeriumi EHISe andmestikust järgmised andmed TK ja SKA ühendatud andmestikes olevate vähenenud töövõimega isikute (osalise ja puuduva töövõimega ning püsiva töövõimetusega isikud) kohta: 36) Isikukood 37) UID 38) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud hariduse aste (ISCED2011 klassifikaatori järgi) igal aastal perioodil 2011-2020 39) Tasemeõppes õppima asumise aeg (aasta, kuu) 40) Tasemeõppe lõpetamise või katkestamise aeg (aasta, kuu) 41) Tasemeõppe aste, millel õpinguid alustas (ISCED2011 klassifikaatori järgi) 42) Akadeemilise puhkuse alguse aeg 43) Akadeemilise puhkuse lõpu aeg SKA riikliku pensioniregistri andmestikust: Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse ainult info töötamise kohta ja sotsiaal- demograafilised taustaandmed: 44) Isikukood 45) UID 46) Sugu 47) Sünniaasta ja –kuu 48) Surma kuupäev 49) Tööandja poolt makstava sotsiaalmaksu summa kuude lõikes – väljamaksed, mis vastavad SKA klassifikaatori SM_liik koodidele E, V, VL, 614 (kood ja sotsiaalmaksu summa). EHISest: Võrdlusgrupi ehk vähenenud töövõimeta inimeste kohta küsitakse: 50) UID 51) EHISe alusel kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul ISCED2011 klassifikaatori järgi Rahvastikuregistrist: 6 Nii SKA ja TK ühendatud andmestikus olevate inimeste kohta kui võrdlusgrupi kohta küsitakse: 1) UID 2) Kõrgeim lõpetatud haridustase igal aastal perioodi 2011-2020 jooksul 3) Elukoha maakond, mitme kirje korral muutuse aeg ja uus elukoha maakond 4) Surma kuupäev 2.2 Küsitluseks vajalik registriandmete koosseis Küsitluse kontaktivõtuks vajalikud valimile vastavad andmed: SKA ja TK registritest: 1. Isiku ees- ja perekonnanimi 2. Elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks) 3. Sugu 4. Vanus (väljavõtte tegemise seisuga) 5. Telefoninumber 6. Isikukood (vajalik täiendavate telefoninumbrite päringuks rahvastikuregistrist ning peale küsitlustöö lõppu täiendavate andmete sidumiseks SKA ja TK registritest) Rahvastikuregistrist: 7. Isikute telefoninumbrid Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu: SKA-st: 8. Viimasena hinnatud püsiva töövõimetuse aluseks olev peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus 9. Viimati hinnatud töövõimekao protsent 10. Viimase või praegu kehtiva püsiva töövõimetuse kehtivusaeg (lõpptähtaeg) 11. Kas isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetuspensioni (sh rahvapensioni töövõimetuse alusel) (jah/ei) 12. Kas isikul oli SKA poolt tuvastatud küsitluse toimumise kuul kehtinud puude raskusaste (jah/ei); kui jah, siis milline (keskmine; raske; sügav) 13. Kui on tuvastatud puude raskusaste, siis kas isik on saanud 2021. aastal puudega inimesele mõeldud sotsiaaltoetusi (jah/ei). Kui jah, siis milliseid. (Puudega tööealise inimese toetust / Muud toetust, millist?) 14. Kui isik on saanud töövõimetuspensioni, siis milline oli tema viimane töövõimetuspensioni suurus viimase täiskuu eest, mil ta töövõimetuspensioni sai, 15. Millisel aastal ja kuul sai isik viimase töövõimetuspensioni. Täiendavad andmed, mis seotakse valimi külge peale küsitlustööde lõppu: TK-st: 16. Viimase töövõime hindamise aluseks olnud tegevuspiirangud 17. Viimase töövõime hindamise tulemusel tuvastatud vähenenud töövõime määr (osaline, puuduv, töövõime vähenemist ei tuvastatud) 7 18. Kas isik sai küsitluse toimumisel kuul töövõimetoetust (jah/ei) 19. Kui isik sai küsitluse toimumise kuul töövõimetoetust, siis milline oli sel kuul saadud töövõimetoetuse suurus 20. Kas isik oli küsitluse toimumise kuul Töötukassas töötuna arvel (jah/ei) 2.3 Intervjueerimiseks vajalikud kontakt- ja taustaandmed Töövõime hindamisel käinud inimeste kontakt- ja taustaandmed valimi koostamiseks ning intervjueeritutega kontakteerumiseks TK-st või varasemate püsivalt töövõimetute kohta SKAst iga punktis 1.3 nimetatud grupi kohta eraldi: 1. isiku ees- ja perekonnanimi 2. sünniaasta 3. sugu 4. elukoha aadress (tänav, maja ning korteri nr, asula, maakond, postiindeks) 5. emakeel 6. telefoninumber 7. e-posti aadress 8. kui tegemist on osalise või puuduva töövõimega intervjueeritute sihtrühmaga, siis töövõime viimasel hindamisel määratud isiku tegevuspiirangud 8 3 Uurimisküsimused, millele vastamiseks andmeid kasutatakse 3.1 Ühendatud registriandmete analüüsimise uurimisküsimused ja andmete koosseis EESMÄRK 1: Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel ning pikemas perspektiivis vähenemine. 1 Nn taustainfona kogu reformi protsessist ülevaate saamiseks tuleb esmalt koondada TVR üldkogumi (VTI + töövõimetuspensionärid) kirjeldav statistika peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes perioodil 2016-2020 kogu Eestis ja maakondades 1.1 sh kaardistada inimeste liikumine nn SKA vanast TK uude süsteemi (sh erineva töövõimekao protsendiga isikute esmane jaotumine osalise töövõime ja puuduva töövõime vahel), vanast süsteemist väljujad, TK uued sisenejad ja TK uuest süsteemist väljujad 1.2 lisaks anda hinnang indikaatori täitmisele ja eesmärgi saavutamisele. Indikaator: Skeemist väljub 10-15% endistest töövõimetuspensionäridest ja uutest süsteemi sisenejatest 2 Kui paljud, kellel püsiv töövõimetus lõppes vahemikus 2017-2020, ei liikunud uude töövõime toetamise süsteemi (osutusid süsteemist väljujateks) ning milline on nende profiil peamistest sotsiaal-demograafilistes tunnustes? 2.1 sh kui paljud väljusid, sest ei esitanud taotlust töövõime hindamiseks, kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest nende terviseseisund oli pärast viimast hindamist paranenud ja kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest sama seisundi puhul uues süsteemis töövõimet vähenenuks ei hinnatud (ehk tulenevalt hindamismetoodika muutusest)? 3 Milline on nende tööealiste töövõimetuspensionäride profiil, kellel on kehtiv töövõimetuse hinnang kuni vanaduspensioni eani ning kes on otsustanud töövõime hindamist mitte taotleda? 4 Millised on peamised tegevuspiirangud ja/või terviseprobleemid, mis on olnud aluseks vähenenud töövõime otsusteks uues süsteemis perioodil 2016-2020? 5 Kuidas on need peamised tegevuspiirangud ja/või terviseprobleemid, mis on aluseks olnud vähenenud töövõime otsustele, vana ja uue süsteemi võrdluses aastatel 2011-2020 (2011-2015 ja 2016-2020) muutunud? EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020? 9.1 Töövõimetuspensionäride ja VTI võrdlusgrupipõhine analüüs hõivesse liikumise ja tulude võrdlusena, mille erinevuse või sarnasuse põhjal arvutada ka uue süsteemi makroefekt (sh riigi maksutulud). 10 Anda hinnang TVRi finantsmudeli nn baas-stsenaariumile ja selle arvutamise aluseks valitud sisenditele 10.1 sh milliseid mõjureid ja aspekte on tänaseks olemasolevate seireandmete ja info alusel vajalik ja võimalik baas-stsenaariumis täiendavalt arvesse võtta ja soovi korral lisada? EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 11 Milline oli perioodil 2016-2020 töövõimetuspensionäride ja VTIde käekäik tööturul Eestis ja maakondades? 11.1 sh milline oli nende tööhõive määr? 11.3 sh miks püsiva töövõimetusega meeste hulgas on suurem töötus kui naiste hulgas? 12 Tuginedes eeltoodule - hinnang indikaatori täitmisele seisuga 31.12.2020. Indikaator: Aastaks 2021 töötab 50% tööealistest osalise töövõimega inimestest - kui varasema skeemi ajal sai ligikaudu 40% töövõimetuspensionäridest sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, soovitakse suurendada nende inimeste osakaalu vähemalt 50%ni. 13 Kuidas on muutunud töövõimetuspensionäride ja VTIde osalemine tasemeõppes ja täienduskoolitustel võrreldes reformi eelse perioodiga? 13.1 sh kas tasemeõppes või koolitustel sagedamini osalenud sihtrühm on olnud edukam tööle saamisel või tööl püsimisel, milline on õppimises enam osalenute profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes? 9 14 Millised on perioodil 2016–2020 aktiivsusnõudega ja vähemalt ühe korra tööle asunud VTIde "töötamise mustrid" (töö leidmine, järjepidev töötamine, katkestamised töölt lahkumistega, pauside pikkus enne uue töökoha leidmist, ei ole uues süsteemis tööd leidnud jt)? 14.1 sh milline on VTIde profiil, kes ei ole aktiivsusnõudele vaatamata alates 2016. aastast ühtegi päeva õppinud ega töötanud (ja samas ei ole täidetud ka ükski teine aktiivsusnõue)? 14.2 sh kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus? 16 Milline on vanast süsteemist väljujate (nende töövõimetuspensionäride, kelle töövõime uues süsteemis hindamisel ei olnud vähenenud) edasine käekäik tööturul? 16.1 sh kuidas töövõime hindamise läbinud, kuid töövõimeliseks hinnatud inimeste käekäik tööturul erineb võrreldes sotsiaal-demograafilise profiili osas sarnase, kuid osalise või puuduva töövõime hinnangut omava inimesega? 17.3 Milline on seos teenuste kasutamise ja tööle saamise ning töötamise vahel? 22 Kas ja millist osa on mänginud töövõimet toetavad teenused ja töövõimetoetuse maksmise tingimused varase (nii ennetähtaegse kui vanadus-) pensionile jäämise ärahoidmisel? 22.1 sh võrrelda vastavaid muutuseid nii vanas kui uues süsteemis ning võrrelda VTIde trende kogurahvastiku ja töövõimelise elanikkonnaga (samades vanusrühmades ja peamiste taustatunnuste lõikes). 24 Milline oli töövõimetoetuse suurus erinevates sihtrühmades aastatel 2016-2020? 24.2 sh kui suur osa on neid, kelle töövõimetoetust on vähendatud, kuna nende sissetulek ületab ettenähtud ülempiiri? Milline on nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes? 24.3 sh kui suur osa sihtrühmast on loobunud töövõimetoetusest, kuna ei soovi või ei saa täita aktiivsusnõuet? Milline on nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes? EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. 25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020 muutunud (sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel perioodil muutunud? 25.3 sh millised erinevused esinevad erinevatesse sotsiaal-demograafilistesse gruppidesse kuuluvatel tööealistel töövõimetuspensionäridel ja VTIdel? 29 Milline on püsivalt töövõimetute inimeste osakaal toimetulekutoetuse saajate hulgas, milline on olnud muutus perioodil 2011-2020? 29.1 sh kui suur osa töövõimetuspensioni või töövõimetoetuse saajatest saab toimetulekutoetust ja milline on nende profiil peamistes sotsiaal-demograafilistes lõigetes? 3.2 Küsitlusuuringu uurimisküsimused EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020? EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 11.2 Millistel ametikohtadel nad peamiselt töötasid, milline oli nende lepingu liik, töökoormus, kui paljud tegid kaugtööd? 11.3 Miks püsiva töövõimetusega meeste hulgas on suurem töötus kui naiste hulgas? 14.2 Kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus? 17.2 sh kas VTIle suunatud tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamine on kompleksne (teenuseid ei dubleerita ning erinevad teenused täiendavad teineteist) ning vastab individuaalsetele vajadustele ja piirangutele? 18 Millised on olnud aktiivsusnõude kehtestamise mõjud osalise töövõimega inimeste kui meetme peamise sihtrühma tööhõivele ning tööotsimise motivatsioonile? 10 20 Milline on VTIde endi hinnang nende sihtrühma töölevõtmist toetavatele tööturuteenustele (nõustamine ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas need on asjakohased ning tulemuslikud ehk vähendavad takistusi VTIde töölevõtmisel? 20.1 sh kas ja kuidas erinevad hinnangud VTIde erinevate peamiste sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes? 23 Kas terviseprobleemist või funktsioonihäirest tingitud erivajadusest tulenevalt oleks vaja spetsiifilisematele sihtrühmadele (nt psüühikahäirega, nägemis- või kuulmispuudega inimestele) suunatud erimeetmeid? EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. 25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020 muutunud (sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel perioodil muutunud? 26 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hinnangud oma majanduslikule toimetulekule (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)? 27 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hoiakud töö leidmise ja töötamise suhtes (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)? 28 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste ja tööandjate peamised hoiakud TVRi suhtes (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringuga)? 3.3 Intervjuude uurimisküsimused EESMÄRK 1: Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel ning pikemas perspektiivis vähenemine. 2.1 sh kui paljud väljusid, sest ei esitanud taotlust töövõime hindamiseks, kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest nende terviseseisund oli pärast viimast hindamist paranenud ja kui paljud hinnati töövõimeliseks, sest sama seisundi puhul uues süsteemis töövõimet vähenenuks ei hinnatud (ehk tulenevalt hindamismetoodika muutusest)? 3.1 sh miks nad on otsustanud töövõime hindamist mitte taotleda? EESMÄRK 2: Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 9 Millised on TVRi "tulud" aastatel 2016-2020? EESMÄRK 3: Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 11 Milline oli perioodil 2016-2020 töövõimetuspensionäride ja VTIde käekäik tööturul Eestis ja maakondades? 11.1 sh milline oli nende tööhõive määr? 11.2 sh millistel ametikohtadel nad peamiselt töötasid, milline oli nende lepingu liik, töökoormus, kui paljud tegid kaugtööd? 13 Kuidas on muutunud töövõimetuspensionäride ja VTIde osalemine tasemeõppes ja täienduskoolitustel võrreldes reformi eelse perioodiga? 14 Millised on perioodil 2016–2020 aktiivsusnõudega ja vähemalt ühe korra tööle asunud VTIde "töötamise mustrid" (töö leidmine, järjepidev töötamine, katkestamised töölt lahkumistega, pauside pikkus enne uue töökoha leidmist, ei ole uues süsteemis tööd leidnud jt)? 14.2 sh kuidas mõjutasid VTIde käekäiku tööturul ja "töötamise mustreid" peamised sotsiaal-demograafilised tunnused ning TK toetavate teenuste kasutamine/kättesaadavus? 14.3 sh kas ja mida võimaldavad need mustrid (koos kvalitatiivselt kogutud andmetega) järeldada uue süsteemi sihtrühma ja süsteemi senise toimimise kohta? 15 Lisaks töövõime toetamise süsteemile – millised muud ühiskondlikud tegurid ja mil määral mõjutasid VTIde tööhõivet aastatel 2016-2020? 15.1 sh millist mõju võis avaldada tööturu soodne olukord? 11 15.2 sh kas ja kuidas mõjutas COVID-19 VTIde tööhõivet 2020. aastal (võrdluses nii kogu- kui täielikult töövõimelise elanikkonnaga)? 16 Milline on vanast süsteemist väljujate (nende töövõimetuspensionäride, kelle töövõime uues süsteemis hindamisel ei olnud vähenenud) edasine käekäik tööturul? 17 Kas VTIde tööotsingute ja tööl püsimise toetamiseks mõeldud TK nõustamine ning sihtrühmale suunatud tööturuteenused on asjakohased ja tulemuslikud? 17.1 sh kas need on samaväärselt asjakohased ja tulemuslikud erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate inimeste puhul? 17.2 sh kas VTIle suunatud tööturu- ja sotsiaalteenuste osutamine on kompleksne (teenuseid ei dubleerita ning erinevad teenused täiendavad teineteist) ning vastab individuaalsetele vajadustele ja piirangutele? 17.3 Milline on seos teenuste kasutamise ja tööle saamise ning töötamise vahel? 18 Millised on olnud aktiivsusnõude kehtestamise mõjud osalise töövõimega inimeste kui meetme peamise sihtrühma tööhõivele ning tööotsimise motivatsioonile? 20 Milline on VTIde endi hinnang nende sihtrühma töölevõtmist toetavatele tööturuteenustele (nõustamine ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas need on asjakohased ning tulemuslikud ehk vähendavad takistusi VTIde töölevõtmisel? 20.1 sh kas ja kuidas erinevad hinnangud VTIde erinevate peamiste sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes? 23 Kas terviseprobleemist või funktsioonihäirest tingitud erivajadusest tulenevalt oleks vaja spetsiifilisematele sihtrühmadele (nt psüühikahäirega, nägemis- või kuulmispuudega inimestele) suunatud erimeetmeid? 24.4 sh kas ja kuidas muudavad VTId oma käitumist tööturul, vältimaks töövõimetoetuse vähendamist? EESMÄRK 4: VTIde võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. 25 Kuidas on tööealiste töövõimetuspensionäride ja VTIde netosissetuleku tase perioodil 2011-2020 muutunud (sh võrreldes riikliku keskmise palgatasemega) ning kuidas nende ameti- ja tegevusalane profiil on sel perioodil muutunud? 26 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hinnangud oma majanduslikule toimetulekule (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)? 27 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste hoiakud töö leidmise ja töötamise suhtes (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringuga)? 28 Kuidas on muutunud püsivalt töövõimetute inimeste ja tööandjate peamised hoiakud TVRi suhtes (sh võrreldes 2017. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringuga)? 12 Informeerimise ja nõusoleku vorm Rakendusliku Antropoloogia Keskus teeb Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuringus “Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine” intervjuusid. Selleks teeme august kuni september 2021 intervjuusid inimestega, kes on kas vähenenud töövõimega või töövõimetuspensionärid. Eesmärk ja tulemus Uurime, kuidas tajuvad töövõimetuspensionärid ja vähenenud töövõimega inimesed (VTI) töövõimereformi muutusi ja mõju isiklikus toimetulekus. Intervjuud aitavad mõista, millised on vähenenud töövõimega inimeste endi kogemused, hinnangud ja suhtumine töölevõtmist toetavatele tööturuteenustele (nõustamine ja teavitamine, palgatoetus, sotsiaalmaksu hüvitamine VTIde eest, tööruumide ja –vahendite kohandamine), kas need on asjakohased ning tulemuslikud ehk vähendavad takistusi VTIde tööle võtmisel. Intervjuude analüüs panustab suuremasse uuringusse, andes teadmist, kuidas on läinud inimestel, keda töövõime reform on puudutanud. Keda kaasame Uuringusse kaasame erinevatest Eesti piirkondadest, erinevast soost, rahvusest, töötavaid või mittetöötavaid vähenenud töövõimega inimesi või töövõimetuspensionäre. Kokku otsime uuringusse 38 inimest, kellest: 1) 8 inimest on esmakordselt hinnatud osalise töövõimega 2) 8 inimest on korduvhinnatud osalise töövõimega 3) 8 inimest on esmakordselt hinnatud puuduva töövõimega 4) 8 inimest on korduvhinnatud puuduva töövõimega, kes varem olid töövõimetuspensionärid 5) 4 töövõimetuspensionäri kes uue süsteemi hindamise tulemusena said otsuse, et nende töövõime ei ole vähenenud 6) 2 inimest, kes enne reformi olid hinnatud kui töövõimetuspensionärid, kuid kes on loobunud uue süsteemi hindamisest. Selleks, et mõista juhtumi protsessi terviklikult, vestleme ka tööandjatega, et mõista nende kogemusi ja mõtteid seoses vähenenud töövõimega inimeste tööle võtmisel. Mida ja kuidas teeme Pärast uuringukutse saamist ja Teie nõusolekut uuringus osalemiseks, lepib Rakendusliku Antropoloogia Keskuse uurija Teiega kohtumise aja kokku, et teha Teiega intervjuu. Korraldame umbes ühe tunni pikkuseid intervjuusid ja eelistame tulla selleks Teie koju või leppida kohtumise aeg kokku mõnes muus Teile sobivad kohas (nt kohvikus). Eelistame kohtuda näost-näkku, aga kui Covid-19 viiruse olukorrast tingituna see pole võimalik, siis leiame mõne muu rääkimise võimaluse näiteks telefoni või arvuti vahendusel. Intervjuud salvestame diktofoniga ning nende põhjal koostame vestlustest kokkuvõtted, mida uuringumeeskond kasutab edasises analüüsis. Mis on kasu Otsest kasu Teie selles uuringus osalemisest ei saa, kuid aitate panustada sellesse, et töövõimereformi muutused oleksid tulevikus inimestele abistavad ja toetavad. Sellega aitate kaasa paremate teenuste kujundamisse, mis vastaksid vähenenud töövõimega inimeste vajadustele. Vabatahtlikkus ja konfidentsiaalsus Teie anonüümsuse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks ei anna me kogutud materjali (intervjuu salvestused) tellijale üle ega jaga kolmandate osapooltega. Helisalvestisi säilitame kuni 1 aasta uuringu valmimisest, selleks et pretensioonide korral saab Tellija tulla RAKi kontorisse salvestiste olemasolus veenduma (kustutame need hiljemalt 1. veebruar 2023). Intervjuude kirjalikes kokkuvõtetes asendame osalejate nimed pseudonüümidega, kuid kuna analüüsiks on oluline mõista juhtumi terviklikku konteksti, võite olla mingite tunnuste põhjal tuvastatav. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on intervjuude kirjalikele kokkuvõtetele ligipääs vaid uuringumeeskonnal, uuringu projektipartneritel (Centar, Turu-uuringud, Praxis). Vastavalt Sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingule säilitame projekti käigus loodud intervjuude anonümiseeritud kokkuvõtteid kaks aastat pärast projekti lõppu ja kustutame hiljemalt 1. veebruar 2024. Kõiki Teilt kogutud andmeid töötleme sellisel moel, mis tagavad Teie anonüümsuse. Uuringu tulemustes võime kasutada tsitaate vestlustest, kuid sellisel juhul viitame Teile kasutades ainult tunnuseid, mis ei võimalda Teie isikut tuvastada. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja võite sellest igal hetkel põhjendamata loobuda. Mind on teavitatud uuringust ning olen teadlik selle eesmärgist, sisust ja läbiviimise viisidest. Olen nõus, et kogutud infot (sh isikuandmed) salvestatakse ja töödeldakse ning luban neid kasutada uuringus "Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine". Tean, et uuringu käigus tekkivate küsimustega saan pöörduda uuringu projektijuhi poole ja et võin uuringus osalemisest igal hetkel põhjendamata loobuda. Osaleja nimi ja allkiri: _______________________________________________________________ Rakendusliku Antropoloogia Keskuse esindaja Nimi ja allkiri: _________________________________________________________ Kuupäev: _________________________________ Uuringu käigus tekkivate küsimuste kohta annab täiendavat informatsiooni intervjuude uuringu osa projektijuht: Ehti Järv, [email protected], +372 58047706 Kui tekib küsimusi seoses uuritava õigustega, siis palume pöörduda Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee poole: [email protected], 737 6215 Isikuandmete kaitse küsimustes palume pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole: [email protected], 627 4135 NÕUSOLEK ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS Küsitlusele vastamiseks on vajalik Teie nõusolek isikuandmete töötlemiseks. See on isikuandmete kaitse seadusest tule nev nõue. Nõusolekut andes kinnitate, et olete nõus enda isikuandmete (vanus, sugu, elukoht (linna või valla tasandil)), sh delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr, peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude olemasolu, sh puude raskusaste ja liik) kasutamisega uuringus. Uuringu andmeid kogub Turu-uuringute AS (Reg.nr. 10220984, aadress: Pärnu mnt. 102A, tel. 585 29 700, e-post: [email protected]) ning isiku otsest tuvastamist mitte võimaldaval kujul analüüsib Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ (Reg.nr. 11343217, aadress: Rävala 11-8, Tallinn, tel. 6173306). Uuringu tellija on Sotsiaalministeerium. Kinnitame, et kasutame Teie isikuandmeid vaid uuringu läbiviimise ja töövõime toetamise süsteemi parendamiseks mõeldud poliitikameetmete kavandamise eesmärgil ning andmeid ei edastata teistele osapooltele. Vastutav töötleja tagab uuringus osalejatele anonüümsuse - Teie poolt antud vastuseid ei viida kokku Teie nime ega kontaktandmetega. Palume Teie nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Kinnitan, et olen nõus enda isikuandmete tunnuste (sugu, vanus, elukoht), sh delikaatsete isikuandmete (töövõimetuse või vähenenud töövõime määr, peamine töötamist raskendav tegevuspiirang või tervisekahjustus, puude olemasolu, puude raskusaste ja liik) töötlemisega uuringu teostajate Turu- uuringute AS-i ja Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR ning uuringu tellija Sotsiaalministeeriumi poolt. Kuupäev: ____/_____/______ Nimi: _______________________________________________ Allkiri:_______________________________________________ Turu-uuringute AS Pärnu mnt 102 korpus A 11312 Tallinn Tel +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Antud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks on võimalik ka pärast küsitlusele vastamist tagasi võtta. Seda on võimalik teha, kontakteerudes Turu-uuringute AS- iga telefonil +372 585 29 700 või e-posti aadressil: [email protected]). Vastaja number: ____________ (märgib küsitleja) Turu-uuringute AS Pärnu mnt 102 korpus A 11312 Tallinn Tel +372 585 29 700 [email protected] www.turu-uuringute.eu Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Sotsiaalministeerium (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid Jah isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti Jah Uuringu nimi Töövõime toetamise skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Taust: Puudega ja vähenenud töövõimega isikute toimetuleku parandamiseks ja tööturul osalemise toetamiseks käivitas riik 2016. aastal töövõimereformi (edaspidi TVR). TVRiga muudeti töövõime hindamise alused nii, et töövõimetuse hindamise asemel Sotsiaalkindlustusametis (SKA) hinnatakse töövõimet Töötukassas (TK) ja töövõimetuspensioni asemel kompenseeritakse vähenenud töövõimet varsemast täiesti erinevatel alustel töövõimetoetusega. TVR puudutas enam kui 100 000 Eestis elavat inimest. TVRi viidi ellu järk-järgult nii, et SKAs registreeritud püsiva töövõimetusega (edaspidi nimetatud ka PTvt) inimesed võisid jääda SKAsse arvele seni, kuni kehtis nende püsiv töövõimetus. Aastaks 2021 on reform ellu viidud, kuid endiselt on veel mõned inimesed püsiva töövõimetusega arvel SKAs. Reformi finantseeriti ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmest 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“, mille eesmärk on tööealiste töövõime säilitamine ja parandamine, sh tööandja ja töötaja toetamine töötingimuste edendamisel, vähenenud töövõimega inimeste (edaspidi nimetatud ka VTI) tööturul osalemise suurendamine ja varase pensionile jäämise ärahoidmine. Lisaks on eesmärk tagada töövõime toetamise süsteemi jätkusuutlikkus. Meetme perioodi lõppedes on kohustuslik hinnata meetme tulemuslikkust. Uuringu eesmärgid: Uuringu eesmärk on hinnata, kas ja kuidas on TVR täitnud seatud eesmärgid ning teha ettepanekud töövõime toetamise süsteemi paremaks toimimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks. TVRile seati järgmised eesmärgid: 1. Töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arvu kasvu aeglustamine esimestel aastatel ning pikemas perspektiivis vähenemine. 2. Saavutatakse kulude kokkuhoid ning uue süsteemi rahaline jätkusuutlikkus võrreldes TVRi eelsest olukorrast lähtuva kuluprognoosiga. 3. Võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. 4. Vähenenud töövõimega inimeste võimekus tööd leida suureneb ning paraneb nende majanduslik olukord. 1 Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemise vajalikkus: Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemiseta ei ole võimalik saavutada uuringu eesmärki: hinnata TVRi mõju, tulemuslikkust ja efektiivsust Eestis. TVRi eesmärkide saavutamise hindamiseks on vaja kasutada vähenenud töövõimega isikute andmeid. Uuringu näol on tegemist tervikliku hindamisega, milles kombineeritakse erinevaid analüüsimeetodeid ja andmeallikaid. Täpsemalt on vajalik püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste andmete töötlemine uuringu kolmes metoodilises osas: 1) Registritesse kogutud püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste ning inimeste, kelle töövõime ei ole vähenenud, andmete kasutamine TVRi hindamiseks. Registritesse kogutud andmetega kirjeldatakse TVRi rakendumist ning mõju püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste aktiivsusele kogu TVRi perioodi jooksul võrdlusena perioodiga enne TVRi ja inimestega, kellel ei ole töövõime vähenenud (edaspidi ühendatud registriandmete analüüs). 2) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontakt- ja taustaandmete kasutamine valimipõhise representatiivse küsitluse tegemiseks. Küsitluse eesmärk on kirjeldada TVRi seda mõju ja eesmärkide saavutamist, mida ei näe registrite andmetest (edaspidi küsitlus). 3) Püsivalt töövõimetute ja vähenenud töövõimega inimeste kontaktandmete kasutamine intervjuudeks. Intervjuud täiendavad registriandmete ja küsitlusandmete kvantitatiivanalüüsi kvalitatiivsete hinnangute ja TVRi rakendumise detailidega ja aitavad mõista kvantitatiivanalüüsi tulemusi (edaspidi intervjuud). Põhjused, miks on vajalik kasutada just isikustatud andmeid riiklikest andmekogudest on järgmised: 1) isikuandmed võimaldavad erinevate andmekogude andmete sidumist (ei ole põhjendatud koguda uuesti andmeid, mis on andmebaasides olemas) ning 2) isikustatud andmed (sh kontaktandmed) on aluseks küsitluste ja intervjuude valimite moodustamiseks, võimaldades pöörduda küsitluse ja intervjuudega vaid nende inimeste poole, kes vastavad selektsiooni kriteeriumidele. Kokkuvõtteks, isikuandmete töötlemine on vajalik uuringu eesmärkide täitmiseks, võimaldades läbi viia nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse analüüsi eeltööd, võimaldada küsitluse ja intervjuude valimiisikute väljavõttu ning registriandmete sidumisel umbisikustatud statistilise analüüsi andmebaasi loomiseks. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu: Vananeva rahvastikuga ühiskonnas on oluline iga inimese panus tööturul. Vähenenud töövõimega tööealiste inimeste igakülgne toetamine on vajalik selleks, et neil oleks võimalik tööturule naasta ja seal toime tulla. Heaolu arengukava 2016-2023 toob välja, et inimeste aktiveerimisel tuleb tähelepanu pöörata tööturul osalemise tõkete eemaldamisele ja seejuures leida süsteemseid lahendusi pikaajalise töötuse vähendamiseks. Vähenenud töövõimega inimestel on tervisest tulenevad takistused tööturul osalemiseks ning nende seas on suurem töötus kui keskmiselt. Keskmine registreeritud töötuse määr1 oli 2020. a. 7,2%, aga vähenenud töövõimega inimestel 2 oli see 20,3%. Vähenenud töövõimega inimestel on suurem tõenäosus jääda ka mitteaktiivseks ning sellel on omakorda sotsiaalmajanduslikud mõjud. Töötukassa andmetel oli 2020. aasta lõpu seisuga 60 056 osalise töövõimega ja 35 607 puuduva töövõimega inimest Eestis3 ning Statistikaameti andmetel4 oli 2019. aastal püsivalt töövõimetuid 22 200. TVR tulemusliku elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Muuhulgas peab Sotsiaalministeerium 1 Registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad (https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/re- gistreeritud-tootud) 2 VTI töötute arv 11 917 (registreeritud töötud, Töötukassa peamised statistilised näitajad) jagatud osalise töövõimega inimeste aastakeskmise arvuga 58 793 (töövõime hindamine, Töötukassa peamised statistilised näitajad). Viimane on lähend tööjõule keskmise töötuse määra leidmisel eeldusel, et puuduva töövõimega inimesed ei ole tööjõu osaks. 3 Töötukassa, peamised statistilised näitajad, töövõime hindamine, andmed seisuga 12.04.2021. 4 Statistikaamet, andmebaas, tabel THV602: 15-64-AASTASED PUUDELISUSE, TÖÖVÕIME JA VANUSERÜHMA JÄRGI, seisuga 12.04.2021 2 andma aru ja põhjendama TVR-iga seotud tegevuste efektiivsust Vabariigi Valitsusele, Riigikontrollile, Euroopa Komisjonile, sihtrühma esindusorganisatsioonidele, TVR olulistele sidusrühmadele ning avalikkusele. Uuringu tulemused võimaldavad planeerida tegevusi töövõime süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks. Seni pole Eesti TVRi tulemuslikkust, mõju ja efektiivsust terviklikult hinnatud, hindamisi on tehtud TVRi üksikutele osadele või teenustele. Uuringu eesmärk on anda hinnang TVRi rakendumisele perioodil 2016-2020 ja võrrelda seda olukorraga, kui reformi poleks tehtud ning jätkunud oleks enne 2016. aastat kehtinud süsteem. Eelnevat perioodi hinnatakse alates aastast 2011. Nagu ka Euroopa andmekaitse üldmääruse (GDPR) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, annavad registrite alusel saadud uuringutulemused usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, aidates seeläbi parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada sotsiaalteenuste tõhusust. On oluline, et osutatavate teenuste registripõhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks teenuse toimimise ja kulutõhususe, samuti teenusesaajate rahulolu kindlakstegemise eesmärgil, sidudes neid andmeid lisandväärtuse ja uurimisküsimustele vastuste saamiseks vajadusel ka teiste vajalike registrite andmetega. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega läbi uuringu hankemenetluse ja sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga (vt taotluse p. 3). Analüüsi läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on eduka ühispakkujana Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar (edaspidi ka Centar), Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi ka Praxis) ja Turu-uuringute AS ning alltöövõtjana Rakendusliku Antropoloogia Keskus (edaspidi RAK). Uuringuga seotud andmeandjad (registripidajad) on järgmised: Eesti Töötukassa (TK), Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) ning Rahvastikuregister (RR), kellelt on eelnevalt küsitud põhimõtteline nõusolek andmete edastamiseks ja kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringu kõigis osades on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Umbisikustatud registriandmed liiguvad registripidajatelt Centarisse, kes seob andmestikud UID-de kaudu ning edastab kokkulepitud umbisikustatud andmestikud PRAXISele. Küsitluse teostab Turu-uuringute AS ja selleks vajalikud andmed liiguvad registripidajatelt Turu-uuringute ASile. Uuringu kvalitatiivosa intervjuud teeb RAK ja selleks vajalikud andmed liiguvad registripidajatel RAKi. Erinevate andmete liikumise täpne kirjeldus on toodud taotluse lõigus D. Ühendatud registriandmete analüüs Isikuandmete töötlemine on vajalik kvantitatiivse statistilise analüüsi läbiviimiseks. Erinevad registriandmed seotakse unikaalsete isikule omastatud koodidega (UID). Isikuandmete sidumine ja andmete töötlemine toimub järgides põhimõtteid, mis tagavad selle, et isiku kohustuste mahtu ei suurendata ning tema õigusi ei kahjustata: 1. Isikuandmed on nähtavad vaid registripidajatele. TK ja seejärel SKA loovad selleks igale vähenenud töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikule unikaalse koodi (UID), mille edastavad ka HTM-le. Täpne andmete sidumise protsessi kirjeldus on toodud taotluse punktis D. 2. Päringutes palume koondada andmeid, mis on registripidajatel juba olemas. See tähendab, et andmesubjektide poole ei pöörduta eraldi andmete kogumiseks ning andmesubjektidel ei teki täiendavaid kohustusi. 3. Kõik registripidajad edastavad Centarile andmed umbisikustatud kujul. Ehk statistiliseks analüüsiks koostatud andmestikus on päringu andmed UIDdega; Centaril puudub UIDd isikukoodiga seostada võimaldav fail (võti), neil puudub võimalus andmeid isikustatud kujule tagasi viia. Centar jagab andmeid andmeanalüüsi ülesannete täitmiseks Praxisega. 4. Andmete edastamise protsessis (lahtris D) on kirjeldatud, et registripidajad hävitavad pärast 3 andmestike koostamist ning edastamist võtme ehk nimekirjad, mis näitavad isikukoodi ning UID vastavust, seega ei ole ka registripidajatel võimalik andmeid isikustatud kujule hiljem tagasi viia; samuti hävitab iga registripidaja uuringu läbiviijale edastatud umbisikustatud andmestiku. Sama teeb ka uuringu läbiviija – hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt hävitab Centar kõik uuringu käigus kasutatud andmestikud, kinnitades seda tellijale vastava andmete hävitamise aktiga. 5. Koostatud andmestik on konfidentsiaalne, seda ei ole lubatud kopeerida, levitada ega avalikustada kolmandatele osapooltele. 6. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul ning tulemuste esitamisel jälgitakse, et ei tekiks liiga väikesi rühmi, mis võimaldaks inimesi ära tunda. Küsitlusuuring Küsitlusuuringu läbiviimiseks töödeldakse isikustatud andmeid küsitlustoimingute läbiviimiseks (uuringu valimi ettevalmistamine, millele järgnevad küsitlustööd, uuringu tulemuste statistilise umbisikustatud andmebaasi loomine ja statistiline analüüs), lähtudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lõikest 5. 1. Sotsiaalkindlustusameti ning Töötukassa registritest juhuvaliku alusel uuringu valimisse sattudes on igal inimesel täielik õigus otsustada, kas ta soovib uuringus osaleda või sellest keelduda. Igale valimiisikule saadetakse uuringusse kaasamiseks eelteavitus, millel on uuringut läbiviiva töötleja kontaktandmed, kuhu oma otsusest teatada. Eelteavituskirjas teavitatakse vastajat uuringu eesmärkidest, ning sellest, et uuringus osalemine on vabatahtlik. Kirjas sisaldub ka veebilink küsitlusankeedile. Juhul, kui valimisse sattunud isik ei teavita uuringu läbiviijat keeldumisest ega täida küsitlusankeeti veebis, võtab uuringu läbiviija valimiisikuga teatud aja möödudes kontakti ning pakub võimalust täita ankeet kas silmast-silma intervjuu või telefoniintervjuu vormis. Soovi korral on valimiisikul võimalik uuringust keelduda ka siis. 2. Tulemuste esinduslikkuse säilitamiseks rakendatakse kindlat teaduslikku valimidisaini meetodit, mis näeb ette minimaalse võimaliku valimibaasi, arvestades lõppvalimi soovitavat suurust (vt p. 5). a. Valim moodustatakse juhuvalikuga Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registritest, kust enne küsitlustööde algust päritakse valimisikute kontaktandmed ning isikukoodid. b. Suurendamaks valimiisikutega kontakti saamise võimalusi teostatakse valimisse sattunud isikute isikukoodide alusel täiendav telefoninumbrite päring rahvastikuregistrist. c. Hilisem puude ja töövõime jm täiendavate andmete sidumine Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa registritest uuringuandmetega toimub isikukoodi põhiselt vaid uuringus osalenud inimeste (lõppvalimi) kohta. 3. Uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs, üldistused, hinnangud ja ettepanekud töövõimereformiga seotud poliitikakujundamise eesmärgil. 4. Kui uuring on lõppenud, siis kõik eesmärkide saavutamiseks koondatud isikuandmed kustutatakse kahe kuu jooksul peale tööde lõplikku üleandmist. Intervjuud Isikuandmete kasutamine on vajalik vaid selleks, et edastada uuringukutse kvalitatiivuuringu valimiisikutele: vähenenud töövõimega inimestele ehk inimestele, kelle töövõimet on hinnatud uue süsteemi järgi, ning püsivalt töövõimetutele ehk inimestele, kelle töövõime kadu hinnati enne TVRi rakendumist, et kutsuda nad vabatahtlikult osalema intervjuudesse. 1) Registripidajad esitavad kontaktandmed RAKile krüpteeritud kujul (s.t. ligipääs on vaid ID-kaardi ja sertifikaatide alusel) ning neid kasutatakse konfidentsiaalselt, s.t. uurijad ei kopeeri, levita ega avalikusta neid kolmandatele osapooltele ja neid kasutatakse ainult inimestega kontakti võtmiseks. 2) Kontaktandmeid näevad ja kasutavad ainult RAKi need analüütikud, kes koostavad intervjuude valimi ning võtavad inimestega ühendust, et kutsuda nad intervjuudesse. 3) Inimese poole pöördutakse otse kutsega osaleda vabatahtlikus intervjuus: nõustumisel annab inimene ise teadliku vabatahtliku nõusoleku. Intervjuudes osalemisest on intervjueeritaval võimalik igal ajahetkel loobuda. Intervjuust keeldumise korral ei avaldata tema antud andmeid uuringu raames valmivates aruannetes jm materjalides. 4) Pärast kontaktandmete kasutamise eesmärgi täitmist (intervjuude läbiviimine) kontaktandmed kustutatakse (hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale) nii registripidajate kui 4 RAKi poolt. 5) Salvestusi hoiatakse RAKis alles krüpteerituna uuringu tellija soovil kuni aasta, et tellija saaks pretensioonide olemasolul veenduda salvestuse olemasolus ning vajadusel tutvuda umbisikustatud intervjuude kokkuvõtetega. Uuringu projektipartneritel on samuti võimalik tutvuda umbisikustatud intervjuude kokkuvõtetega (eemaldatud intervjueeritu isikule konkreetselt viitavad tunnused, aspektid). 6) Intervjuude kokkuvõtetes ei säilitata inimeste nimesid, kokkuvõtete tekstid umbisikustatakse. Kvalitatiivses analüüsis viidatakse vastajatele tunnustega (sugu, vanus, elukoha maakond jms), mis ei võimalda neid tuvastada. Kehtib kogu andmeanalüüsile: 1) Kõik uuringu meeskonna liikmed lähtuvad andmete töötlemisel teaduseetika headest tavadest, mille hulka kuulub uuritavate kaitse (uurijad teadlikult väldivad uuritavatele uuringu tegevuste kaudu igasuguse kahju tekitamist). See tähendab ka seda, et kedagi ei survestata mingil moel intervjuudes ega küsitluses osalema, vaid see toimub vabatahtlikkuse ja informeeritud nõusoleku alusel võimalusega uuringus osalemisest igal ajahetkel loobuda. 2) Kinnitame, et isikuandmeid ei kasutata uuringuga mitte kooskõlas olevatel eesmärkidel. 3) Kokkuvõtvalt teeb iga andmeallikas registrist statistiliseks analüüsiks vaid vajaliku minimaalse andmekoosseisu päringu (eesmärgipärasus ja minimaalsus: andmekaitse üldmääruse art 5(1)(b) ja (c)). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta seega andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringu lõpptulemuseks on andmete statistiline analüüs ja üldistused. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. ÜHENDATUD REGISTRIANDMETE ANALÜÜSI ANDMETE LIIKUMINE Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise menetlussüsteem (EMPIS), Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse menetlemise andmekogu (TETRIS – mõlemad Eesti Töötukassa), andmestikud töövõimetuse ekspertiiside kohta, sotsiaaltoetuste kohta ja riiklike pensionide kohta (Sotsiaalkindlustusamet), Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS – Haridus- ja Teadusministeerium) Rahvastikuregister (RR - Siseministeerium). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: Töötukassast andmete koondamine 1) Centar teeb päringu TK andmekogudesse (EMPIS ja TETRIS) kõigi 2016-2020 töövõime hindamist taotlenud isikute kohta. Üldkogumi mahuline kirjeldus ja täpne andmekoosseis on taotluse punktis 5. 2) TK koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku, kuhu lisab igale isikule unikaalse koodi (UID). 3) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab päritud andmeid ning UID. TK edastab andmed ID- kaardiga krüpteeritult. 4) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh nimekirjad isikukoodide ja UID vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt, et võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele. SKA andmestikest andmete koondamine 5) TK edastab SKAle nimekirja töövõime hindamist taotlenud isikutest (punktis 1 kirjeldatud päring). Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 6) Centar koostab SKA-st päritava andmekoosseisu (Lisa 3) ning edastab selle SKAle. 7) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjas olnud isikutele need, kellel on perioodi 2011-2020 jooksul olnud püsiv töövõimetus, kes on perioodi 2011-2020 jooksul taotlenud püsiva töövõimetuse hindamist, ja võrdlusgruppi kuuluvad isikud, kes pole taotlenud püsiva töövõimetuse hindamist ega 5 esine TK poolt edastatud nimekirjas. 8) SKA lisab TK poolt edastatud nimekirjale (punkt 5) ja punktis 7 nimetatud isikute kohta päringu alusel vajalikud tunnused. 9) SKA eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 10) SKA edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab SKAlt päritud andmeid ning UIDd. SKA edastab Centarile andmed turvalise kanali kaudu ja turvalisel viisil. 11) SKA hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud nimekirja TK poolt edastatud isikukoodide ja UIDde vastavustest, kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringule järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). SKA andmestikule TK andmestikust registreeritud töötuse andmete juurde sidumine 12) SKA esitab TKle nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktis 7 nimetatud andmetes, kuid mitte punktis 5 nimetatud andmetes. Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 13) TK lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed registreeritud töötuse kohta. 14) TK eemaldab isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 15) TK edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab TKlt päritud andmeid ning UID-d. TK edastab Centarile andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos sertifikaatidega. 16) TK hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada uuringu andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). Rahvastikuregistri andmete koondamine 17) SKA esitab rahvastikuregistrile nimekirja isikutest, kes sisaldusid punktides 5 ja 7 (töövõime või püsiva töövõimetuse hindamist taotlenud isikud) ning võrdlusgrupis punktis 7 (ülejäänud isikud). 18) Rahvastikuregister lisab SKA poolt edastatud nimekirjale andmed isikute kõrgeima lõpetatud haridustaseme ja elukoha maakonna kohta. 19) Rahvastikuregister edastab andmed (haridustase, elukoha maakond ja UID) Centarile. 20) Rahvastikuregister hävitab uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja -õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). HTM EHISe andmete koondamine 21) SKA edastab HTMile nimekirja punktides 5 ja 7 nimetatud isikutest. Nimekirjas on isikukood ning sellele vastav UID. 22) Centar koostab HTM-ist päritava andmekoosseisu ning edastab selle HTMile. 23) HTM lisab SKA poolt edastatud nimekirjale päringu alusel vajalikud tunnused. 24) HTM eemaldab koostatud andmestikust isikukoodi, nii et andmestik koosneks vaid päritud andmetest ja UIDst. 25) HTM edastab Centarile andmestiku, mis sisaldab EHISest päritud andmeid ning UIDd. HTM edastab Centarile andmed e-posti teel krüpteeritud kujul ning lahtikrüpteerimiseks on vajalik id-kaart koos sertifikaatidega. 26) Pärast andmete edastamist Centarile hävitab HTM uuringu eesmärgi saavutamiseks loodud andmestikud, sh SKA poolt edastatud nimekirja isikukoodide ja UIDde vastavustest hiljemalt kaks kuud pärast tööde vastuvõtmist tellija poolt (et võimaldada sellele järgnevat andmekvaliteedi ja - õigsuse kontrolli juhul, kui tehtud tööd ei vasta tellija nõuetele). Centarile edastab iga register seega umbisikustatud andmestikud, mis sisaldavad päritud andmeid ning UIDd. Centaris tehakse analüüsi registriteüleselt, kasutades vastavate andmestike loomiseks vajalike tunnuste ühendamiseks UIDd. Seega toimub andmete ühendamine ja lõplik analüüs umbisikustatud andmestikega, mida ei ole võimalik enam isikustada. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistilisel üldistatul kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. 6 INTERVJUUDE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE Intervjuude läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Töötukassast ja SKAst Rakendusliku Antropoloogia Keskusele (RAK). 1. RAK esitab TKle päringu intervjuu sihtrühmadesse kuuluvate isikute kontaktandmete saamiseks. Kontaktandmeid kasutatakse valimi täiendavaks segmenteerimiseks ja segmentidesse sobivatele inimestele uuringukutse edastamiseks. Intervjueeritute koosseis peab sisaldama soolist, vanuselist, emakeele, maakondlikku ja tegevuspiirangute varieeruvust. Seetõttu on osalise või puuduva töövõimega intervjueeritute sihtrühma taustatunnuseks ka viimasel hindamisel määratud tegevuspiirangud. Valimi varieeruvuse tagamiseks küsitakse lisaks kontaktandmetele taustatunnused. Uuringus osalemise keeldumiste katmiseks võetakse kontaktide baas suuremana ja skriinides (telefoni ja e-kirja teel) leitakse sihtrühma sobivad vastajad nii, et kõik segmendid oleksid kaetud. 2. TK edastab RAKile kontakt- ja taustaandmed intervjueeritavatega kontakteerumiseks. 3. Kaks intervjueeritavat peavad olema inimesed, kes on varem olnud püsivalt töövõimetud, kelle töövõimetuse periood on lõppenud ja kes ei ole läinud TKsse töövõime vähenemist hindama. Selliste inimeste tuvastamiseks on vajalik ühendada TK ja SKA andmed ning pärida SKAst isikute kontaktid. Kuna kahe intervjueeritava leidmiseks ei ole mõistlik eraldi TK ja SKA andmeid ühendama hakata, siis kasutatakse valimi koostamiseks ühendatud registriandmete analüüsi. Nende andmete laekumisel otsitakse vastavad isikud välja ja võetakse juhuvaliku teel 10 inimese UID. Need edastab Centar SKAsse ja SKA lisab isikute kontaktandmed, mille edastab RAKile. TK ja SKA edastavad kontakt- ja taustaandmed RAKile turvalise kanali kaudu. KÜSITLUSE KONTAKTANDMETE JA TAUSTATUNNUSTE ANDMETE LIIKUMINE Küsitluse läbiviimiseks vajalikud andmed liiguvad Turu-Uuringute ASile. Valimisse kuuluvate isikute isikuandmeid (s.h isikukoode) ja UID koodidega uuringuandmeid töötlevad uuringu läbiviija erinevad töötajad (esimesel juhul uuringu- või küsitlusjuhid, teisel juhul statistika analüütikud), mis tagab nende lahushoidmise. Andmete liikumine toimub ainult krüpteerituna. 1. Isikuandmete edastamine uuringu läbiviijale (uuringu- või küsitlusjuht) toimub esmalt Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa poolt, kus vastavalt läbiviija taotlusele moodustatakse isikuvalimi disaini reeglite alusel 5000 isiku valim (andmekoosseis vt taotluse punkt 5). 2. Saadud valimile taotleb uuringu läbiviija Rahvastikuregistrist valimisikute isikukoodide alusel juurde täiendavad telefoninumbrid (et suurendada valimiisikuga kontakti saamise võimalusi). Saadud andmeid kasutab uuringu läbiviija valimiisikutega kontakteerumiseks, nõusoleku saamiseks ja küsitlemiseks. 3. Kui küsitlustööd on lõppenud, edastab uuringu- või küsitlusjuht lõppvalimi isikute isikukoodid koos iga isiku unikaalse koodiga (UID, milleks võib olla näiteks küsitlusankeedi number vms) nii Sotsiaalkindlustusametile kui Töötukassale. 4. Sotsiaalkindlustusamet ja Töötukassa seovad lõppvalimi isikutele isikukoodide alusel juurde täiendavad andmed (andmekoosseis vt punkt 5), seejärel kustutavad failist isikukoodi tunnuse, jättes alles UID, misjärel tagastavad uuringu läbiviijale andmestiku. 5. Uuringu läbiviija seob saadud andmed UID kaudu küsitlustulemuste andmestikuga, mis sisaldab samuti UID tunnust. Seega moodustub kogu protsessi tulemusena üks umbisikustatud andmestik. Kõik isikuandmed ja nende alusel loodud andmestikud kustutatakse neid omavate volitatud töötlejate poolt kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui tellija on hankega tellitud uuringu tööd aktiga vastu võtnud, v.a kvalitatiivintervjuude salvestised, mida töövõtja säilitab aktiga vastuvõtmisest arvestades kuni 1 aasta, et vastavalt hanketingimustele võimaldada tellijal vajadusel tööde kvaliteedi kontrollimise eesmärgil nendega tutvumine (vt täpsemalt ka punkt 6). 1. Vastutava töötleja üldandmed5 5 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 7 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn aadressid maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn registrikandega) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Tiina Linno analüüsi ja statistika osakonna nõunik telefon, e-post [email protected] Telefon 626 9368 NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 art 56 kohaselt on Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse programmiperioodi jooksul kohustus tagada teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete rakenduskava hindamiste läbiviimine kaitse seaduse § 6-le. Akadeemilise uuringu korral hindamiskava alusel. Töövõime toetamise võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse skeemi loomise ja juurutamise makromajandusliku mõju hindamine on korralduse seadus ( kui olete registreeritud teadus- hindamiskavas olev hindamine. või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti 2. Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 kohaselt on avamise otsus, leping vms Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamine ja eeltooduga seotud tegevuste koordineerimine. 3. Sotsiaalministeeriumi põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määrus nr 42) § 2 lõikes 2 on täpsustatud, et ministeeriumi roll on erivajadustega inimeste ja eakate poliitikate juhtimine sotsiaalse kaasatuse valdkonnas. 4. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 sätestab täidesaatva riigivõimu õiguse viia vajalike poliitikate kujundamiseks läbi uuringuid. 5. Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna põhimääruse kohaselt on osakonna põhiülesanne luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmispõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava 8 poliitika mõjususest korraldades selleks vastavate analüüside ja uuringute läbiviimist. 6. Sotsiaalministeerium (tellijana) on volitanud Centari, PRAXISe ja Turu-uuringute ASi (töövõtjana) uuringut läbi viima 7. aprillil 2021 sõlmitud lepinguga nr 2-2.2/1384-1 2. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel Hanke info riigihangete registris: ja talle edastatakse vaid uuringu tulem https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/2387012/general-info 3. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu „“Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ makromajandusliku mõju hindamine Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud Sotsiaalministeeriumile“ eesmärk on hinnata, kas ja hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on kuidas on TVR täitnud peamised eesmärgid ning vajalik isikuandmete töötlemine esitada kogutud andmetel põhinevad teadmistepõhised ettepanekud edasisteks tegevusteks töövõime toetamise süsteemi parema toimimise ja jätkusuutlikkuse tagamisel. Kokku oli TVRil 4 suuremat eesmärki (vt täpsemalt taotluse lõik A), mille hindamiseks on vaja töödelda isikuandmeid: 1) (siduda erinevatest registritest pärit andmeid) põhjaliku ülevaate saamine TVRi sihtrühmade käekäigust nii töövõime vähenemise tuvastamisel, töövõimet toetavate teenuste saamisel kui tööturul. 2) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema küsitluses) hinnata kvantitatiivselt neid TVRi mõjusid, mille kohta puuduvad registrites andmed. 3) (täiendada küsitlusandmeid registrist pärinevate taustandmetega) küsitluses osalenuid võrreldakse registriandmete baasil (seeläbi on võimalik vähendada ka vastaja koormust, lühendades küsitlusankeeti, sest registris olemas olevaid andmeid ei küsita ankeedis enam üle). 4) (saada kontaktandmed TVRi sihtrühmade poole pöördumiseks, et saaks sobiliku profiiliga inimesed kutsuda vabatahtlikult osalema intervjuudes) saada infot selle kohta, kuidas sihtrühmad TVRist tulenevat muutust tunnetavad ja kirjeldavad. 4. Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse Vt taotluse lisa 3. ning valimi suurus Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning kui palju neid on 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Vt taotluse lisa 3. Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja 9 perenimi, terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) 5. Isikuandmete allikad Andmed järgmiste volitatud töötlejate andmekogudest: Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt 1) Töötukassa (EMPIS, TETRIS) registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid 2) Sotsiaalkindlustusameti andmestikud saadakse 3) Siseministeerium (rahvastikuregister) 4) Haridus- ja Teadusministeerium (Eesti Hariduse Infosüsteem) Täpsem info taotluse lisas 3. 6. Uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete Intervjuude helisalvestisi säilitatakse erandkorras säilitamine, aeg ja põhjendus kuni 1 aasta, et anda tellijale võimalus vajadusel intervjuude kvaliteeti ja teostust tagantjärele kontrollida (tingimus tellija hanketingimustes). Kõik ülejäänud käesoleva analüüsi jaoks koondatud andmed, s.h isikuandmed kustutatakse andmeandjate ja uuringu läbiviijate poolt kui on kindel, et andmepäringutes ja sidumistes ei tehtud vigu, hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde lõplikku vastuvõtmist tellija poolt või koheselt lepingu ennetähtaegsel lõppemisel. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise (kodeerimise) Umbisikustamisele kuuluvad need isikuandmed, mis viib läbi … ei ole vajalikud küsitlustööde läbiviimiseks (valimite andmestike loomiseks), vaid andmete statistiliseks Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH analüüsiks. Registriandmete umbisikustamise statistilise analüüsi eesmärgil viivad läbi kõik punktis 5 nimetatud andmeallikad vastavalt lõigus D toodud kirjeldusele. Küsitlusandmete umbisikustamise viib läbi Turu- uuringute AS. 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Küsitlusankeedi ja sellele registritest juurde seotud säilitatakse taustaandmete koosseisus. 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Andmesubjekti teavitamine ei ole töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna:  andmete töötlemine toimub seaduslikult alusel (IKS § 6 lg 5 alusel ja kooskõlas sellel alusel AKI-le esitatud taotluse ja toimunud kontrolliga);  andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus;  loaküsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega;  nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid 10 Teave, mille esitamist peab vastutav töötleja Vt taotluse lisa 1. vajalikuks täiendavalt esitada 10 (Näiteks teave isikuandmete kaitse eest vastutava isiku kohta) Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed Eraldi failina Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee Saadame lisaks, kui eetikakomitee luba seisukoht (juhul, kui on olemas) saabub. Lisa 3: Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse, Eraldi failina töödeldavate isikuandmete koosseis ja uurimisküsimused, millele andmetega vastuseid otsitakse Lisa 4: Informeerimise ja nõusoleku vormid Eraldi kahe failina /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Priske 11
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel