Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Sotsiaalministeerium · 26. mai 2021
- Viit
- 1.5-1.1/1468-2
- Registreeritud
- 26. mai 2021
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Tööinspektsioon
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
- Sari
- 1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
- Toimik
- 1.5-1.1/2021
- Vastutaja
- Maria-Helena Rahumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Sisu (failidest)
Tööinspektsioon
Meie 26.05.2021 nr 1.5-1.1/1468-2
Vastus õigusabilepingu tõlgendamise kohta
Lugupeetud Liis Valdmets
Täname Teid kirja eest! Pöördusite Sotsiaalministeeriumi poole küsimusega, kas Eesti
Vabariigi ja Ukraina lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades
kohaselt kuuluvad täitmisele ja tunnustamisele töövaidluskomisjoni otsused.
Selgitame esmalt, et Sotsiaalministeeriumi selgitus ei tähenda ainuõiget võimalikku
tõlgendamist. Sarnaselt Justiitsministeeriumile ei ole Sotsiaalministeeriumi panus
välislepingu koostamisel olnud selline, et oleks võimalik teha kindlat järeldust välislepingu
õige tõlgendusviisi osas, kuid oleme alljärgnevalt kujundanud oma seisukoha.
Õigusabilepingu kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste
jõustunud otsuseid tsiviilasjades (artikkel 40 lõige 1). Õigusabilepingu järgi loetakse
justiitsasutusteks kohtuid, prokuratuuri ja notariaati (artikkel 1 lõige 2).
Nõustume Justiitsministeeriumi seisukohaga, et grammatilist tõlgendusviisi rakendades ei
hõlma lepingus kasutatud termin justiitsasutused töövaidluskomisjone. Küll leiame, et lepingu
tõlgendamisel ei saa lähtuda üksnes grammatilisest tõlgendusviisist. Seetõttu ei saa
välistada tõlgendust, et välislepingu sõlmimise ajal ei pruugitud osata ette näha välislepingu
alusel muude justiitsasutuste kui kohtute otsuste tunnustamist ja täitmist.
Töövaidluskomisjonid moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega ajaliselt hiljem kui sõlmiti
kõnealune välisleping.
Lepingu põhieesmärgiks võib pidada seda, et ühes lepingupoole riigis tehtud tsiviilasjade
otsused kuuluksid teises riigis täitmisele ja tunnustamisele. Sellest tulenevalt peame
mõistlikuks tõlgendusviisi, et kuivõrd töövaidluskomisjonid täidavad kohtutega sarnast
õigusemõistmise funktsiooni ja töövaidluskomisjonide otsused on pooltele täitmiseks
kohustuslikud, hõlmab lepingu artikkel 40 ka töövaidluskomisjoni otsuseid.
Samuti uurisite, millised dokumendid tuleb Eesti ja Ukraina lepingu kohaselt
Justiitsministeeriumile esitada, kui välislepingut tõlgendada viisil, et töövaidluskomisjoni
otsused on lepingu kohaselt tunnustatavad ja täidetavad.
Leiame, et antud küsimuses on pädev vastama Justiitsministeerium, kes on oma vastuskirjas
vajalikku dokumentatsiooni piisava põhjalikkusega selgitanud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Loodame, et meie vastus on Teile abiks!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja
Ulla Saar
Maria-Helena Rahumets 6269 132
[email protected]