dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 25. mai 2021
Viit
56
Registreeritud
25. mai 2021
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2021
Vastutaja
Ingrid Mangulson (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎56 25.05.2021 Ministri üldkäskkiri.asice904 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 25.05.2021 nr 56 Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine 1. Asendan läbivalt kuupäeva „31.12.2022“ kuupäevaga „30.06.2023“. 2. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt: „1.2.4. Eelarve Summa Osakaal 1 ESFi toetus 4 197 414 85% 2 Riiklik struktuuritoetus 0 0% 3 Omafinantseering 740 720 15% 4 Eelarve kokku 4 938 134 100% 3. Täiendan punkti 2.1 viimast lõiku lausega: „TAT partnerite sõitude ühistranspordiga või omavahel ühildamise eesmärk on sihtrühma mugavam ja operatiivsem teenindamine, mis annab juurde nii aja kui raha kokkuhoiu.“. 4. Täiendan punkti 6 järgmise lõiguga: „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ on oluliseks suunaks ka liikuvus, mille eesmärk on tuua ühistransport inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks ning kasutades selleks ühtset planeerimist, digiteerimist ning nutikamat sõiduõiguse ja piletimüügi korraldust. 5. Muudan punkti 7.2.3.4 ja sõnastan järgmiselt: 2 „7.2.3.4 sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee, ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust kasutama), isikukaitsevahendite (sh maskid, kummikindad, visiirid) ja desinfitseerimisvahendite soetamise kulu;“. 6. Lisan punkti 7.2.3.6 järgmises sõnastuses: „7.2.3.6 olemasoleva, kasutusel oleva transpordialase IT-lahenduse sotsiaaltranspordi korraldamiseks kasutuselevõtmise kulu, sh IT-lahenduse kohandamiseks tehtavate arendustööde, sotsiaaltranspordisõidukites kasutatavate kassaseadmete ostmise ja rentimise ning sotsiaaltranspordiklientide jaoks ostetavate sõidukaartide kulud.“. 7. Asendan lisad „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“ (lisa 1 vorm A) ja „Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ (lisa 1 vorm B) käesoleva käskkirja lisadega. § 2. Käskkirja rakendamine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.11.2020. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sotsiaalkaitseministri 25.05.2021 käskkiri nr 56 „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine” Lisa 1 Vorm A Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkiri nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ Lisa 1 Vorm A Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.10.2018–30.06.2023 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine 1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile puudega (puue ei pea olema Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud) inimestele, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas või kohalikus omavalitsuses (KOV)), vaid sõite tehakse ka üle KOV-i ja maakonna piiride, samuti seetõttu, et mitmeid sõite oleks võimalik ühildada ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne terviklahendus. Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö. See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus. Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone. Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018 ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi korraldamisega tegeleb KOV ise. Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK- de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud. Sotsiaalministeerium on sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli ühistransporditeenuse korraldajat (Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa ÜTK). Katsetatakse sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga, piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist (operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas koostöökokkuleppes. Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele: 1) rahastamine - milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem, - millised kulud katab riik, KOV või inimene ise, - kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist; 2) teenuse osutamise mudel - milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu, - kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist operaatorteenust; 3) teenuse kriteeriumid - kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada, - millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada. TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel: 1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus teenust saada; 2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese; 3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT- lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada; 4) korraldama veoteenuse (sh aitamine vajaduse korral autosse ja autost vajalikku kohta) TAT sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele (sh vajaduse korral erivajadusega inimese saatjale) kuni 24 kuud; 5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga; 6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide ja ÜTK-de sõidukid süsteemiga; 7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta. Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava 2 Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja nr üldajaraam lõppkuupäev (näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil jooksul nimetatud tegevust programmi ajal ellu viia planeeritakse) 1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018–2023 01.10.2018–30.06.2023 seotud arutelu/kaasamisürituste, juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d) 2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2021 01.10.2018–31.03.2021 arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d) 3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019–2023 01.01.2019–30.06.2023 vedude pakkumine (ÜTK-d). Vedude pakkumise leping sõlmitakse TAT vahenditest kuni 24 kuuks. 4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2023 01.06.2022–30.06.2023 ÜTK-d). Peale vedude lõppemist tehakse kokkuvõtteid vähemalt 3 kuu jooksul. 5. Koolituste korraldamine 2020–2023 01.01.2020–30.06.2023 sotsiaaltransporditeenust osutavatele inimestele Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus tegevuskava (2023) aastal (2018) Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000 näitaja saanud inimeste arv Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15% näitaja teenuse saamise algust on tööturul Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15% näitaja aasta jooksul ESFist toetatuid hoolekandeteenuseid ning kelle toimetulek seeläbi paranes või kelle puhul välditi ööpäevaringsele institutsionaalsele teenusele suundumist 3 Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine“ TAT muudatuse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte TAT muudatusega tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Selleks, et tagada TAT edukas elluviimine, pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 30.06.2023. Muudatusega laiendatakse ka abikõlblike kulude ringi, täiendades neid muu hulgas IT-lahenduste kuludega. 1.2. TAT muudatuse ettevalmistaja TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]), KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel 626 9187, [email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (tel 626 9208, [email protected]). TAT muudatuse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused TAT muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuse sisu Käskkirja muudatus koosneb kahest paragrahvist ja seitsmest punktist. TAT muudatuse § 1 punktiga 1 asendatakse TAT-s läbivalt kuupäev 31.12.2022 kuupäevaga 30.06.2023. Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 2023. aasta juuni lõpuni. Üldajaraami pikendamine on vajalik, et Tartumaa Ühistranspordikeskusel (edaspidi ÜTK) oleks võimalik teenust osutada 24 kuud. Oleme TAT-s ette näinud, et iga partner võiks teenust osutada 24 kuud ning kuna Tartumaa ÜTK liitus projektiga hiljem ja veoteenuse hanke korraldamine on osutunud pikemaks kui esialgu planeeritud (esimene hange nurjus), tuleb teenuse osutamise võimaldamiseks TAT abikõlblikkuse perioodi pikendada. Sama muudatusega pikendatakse ka sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise kui tegevuse ajaraami, et see vastaks üldajaraami muudatusele. Selleks, et ka Tartumaa ÜTK- l oleks võimalik katseprojekti ellu viia mõistliku aja vältel, on vajalik TAT perioodi pikendada kuue kuu võrra. Tähtaeg pikeneb kõigile partneritele. TAT muudatuse § 1 punktiga 2 muudetakse TAT punkti 1.2.4 „Eelarve“. TAT eelarvet on vähendatud 830 000 euro võrra (sh ESF 705 500 ja omaosalus 124 500). Selgunud on hangete orienteeruvad maksumused ning sellega seoses vähendatakse TAT maksumust ja suunatakse see summa sama meetme raames korraldatavasse avatud taotlusvooru, mis toetab Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse) arendamisel ja osutamisel. TAT muudatuse § 1 punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 2.1 ja tuuakse eraldi välja sõitude ühildamise eesmärk. Kui on vajadus liita erinevate TAT partnerite sõite (nt Saaremaa klient sõidab Pärnust edasi Pärnu ÜTK bussiga), siis esitab sõidukulu see TAT partner, kelle lepingu alusel sõit tehti (ehk Pärnu maksab TAT-st ise Saaremaa inimese sõidu kinni). Partnerid peavad omavahel tegema kokkuleppe (ei ole seotud TAT-ga), kuidas nad teiselt poolelt (ehk Pärnu Saaremaalt) sõiduga kaasnenud omaosaluse summa kätte saavad. Isik läheb osalejate aruandes kirja sellele partnerile, kes inimese abivajadust hindas (seiresse Saaremaa kliendina ja Pärnu seda inimest seiresse ei kanna). Partneritel peab olema eraldi arvestus selle kohta kui palju osutatakse veoteenust teiste TAT partnerite inimestele. Kui teenust osutatakse teisele TAT partnerile, peab töökäsu peal olema märgitud, millisele TAT partneri kliendile teenust osutatakse. TAT muudatuse § 1 punktiga 4 uuendatakse punktis 6 esitatud arengukavade loetelu, kuna valminud on uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“. TAT muudatuse § 1 punktiga 5 muudetakse punkti 7.2.3.4 ja tuuakse selgemalt välja, et teenuse osutamiseks vajalike vahendite alla kuulub ka isikukaitsevahendite (sh maskid, kummikindad, visiirid) ja desinfitseerimisvahendite soetamine. TAT muudatuse § 1 punktiga 6 lisatakse abikõlblike kulude loetellu punkt 7.2.3.6, milles sätestatakse, et abikõlblik on olemasoleva, kasutusel oleva transpordialase IT-lahenduse sotsiaaltranspordi korraldamiseks kasutuselevõtmise kulu, sh IT-lahenduse kohandamiseks tehtavate arendustööde, sotsiaaltranspordisõidukites kasutatavate kassaseadmete ostmise ja rentimise ning sotsiaaltranspordiklientide jaoks ostetavate sõidukaartide kulud. IT-arendused on TAT-s lubatud, aga abikõlbliku kuluna ei ole seda varem välja toodud. TAT muudatuse § 1 punktiga 7 asendatakse TAT lisa 1 vormid A ja B muudetud terviktekstidega. TAT eelarvet on korrigeeritud aastate kaupa, eelarve kogusumma on vähenenud 830 000 võrra. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi, mis kajastuvad ainult TAT lisa 1 vormil A. TAT muudatuse § 2 kohaselt rakenduvad muudatused tagasiulatuvalt alates 01.11.2020. Sotsiaalministeerium teavitas partnereid esimesel võimalusel planeeritavatest muudatustest seoses täiendavate abikõlblike kuludega. Partnerid tegid tegevuste elluviimiseks vajalikke kulutusi (nt isikukaitsevahendite soetamine, IT hanke korraldamine) enne eelnõu valmimist ning tagasiulatuv rakendamine tagab nende kulude abikõlblikkuse. 3. TAT muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuse eelnõu mõjud 2 TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. Muudatustel on positiivne mõju sotsiaaltransporditeenuse efektiivsemale pakkumisele ja teenuse sihtrühmale kättesaadavuse tagamisele. 5. TAT muudatuste rakendamine Muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.11.2020. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi märkusteta. 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel