MINISTRI KÄSKKIRI
25.05.2021 nr 56
Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a
käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ muutmine
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ning kooskõlas toetuse
andmise tingimuste punktiga 7.4.2 ja haldusmenetluse seaduse §-ga 64 teen
sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
§ 1. Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimuste muutmine
1. Asendan läbivalt kuupäeva „31.12.2022“ kuupäevaga „30.06.2023“.
2. Muudan punkti 1.2.4 ja sõnastan järgmiselt:
„1.2.4. Eelarve
Summa Osakaal
1 ESFi toetus 4 197 414 85%
2 Riiklik struktuuritoetus 0 0%
3 Omafinantseering 740 720 15%
4 Eelarve kokku 4 938 134 100%
3. Täiendan punkti 2.1 viimast lõiku lausega: „TAT partnerite sõitude ühistranspordiga või
omavahel ühildamise eesmärk on sihtrühma mugavam ja operatiivsem teenindamine, mis
annab juurde nii aja kui raha kokkuhoiu.“.
4. Täiendan punkti 6 järgmise lõiguga:
„Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ on oluliseks suunaks ka liikuvus, mille
eesmärk on tuua ühistransport inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks,
kiiremaks ja kättesaadavamaks ning kasutades selleks ühtset planeerimist, digiteerimist ning
nutikamat sõiduõiguse ja piletimüügi korraldust.
5. Muudan punkti 7.2.3.4 ja sõnastan järgmiselt:
2
„7.2.3.4 sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks vajaliku vahendi (nt trepironija, kaldtee,
ratastool ja tõsterihmad inimese toimetamiseks kodust autosse või autost avalikku teenust
kasutama), isikukaitsevahendite (sh maskid, kummikindad, visiirid) ja
desinfitseerimisvahendite soetamise kulu;“.
6. Lisan punkti 7.2.3.6 järgmises sõnastuses:
„7.2.3.6 olemasoleva, kasutusel oleva transpordialase IT-lahenduse sotsiaaltranspordi
korraldamiseks kasutuselevõtmise kulu, sh IT-lahenduse kohandamiseks tehtavate
arendustööde, sotsiaaltranspordisõidukites kasutatavate kassaseadmete ostmise ja rentimise
ning sotsiaaltranspordiklientide jaoks ostetavate sõidukaartide kulud.“.
7. Asendan lisad „Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus“ (lisa 1 vorm A) ja
„Toetuse andmise tingimuste finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ (lisa 1 vorm B)
käesoleva käskkirja lisadega.
§ 2. Käskkirja rakendamine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.11.2020.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Sotsiaalkaitseministri 25.05.2021 käskkiri nr 56
„Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse
korraldusmudelite testimine“ muutmine”
Lisa 1
Vorm A
Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkiri nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“
Lisa 1
Vorm A
Toetuse andmise tingimuste tegevuste detailne kirjeldus perioodil
01.10.2018–30.06.2023
1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
1.1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on sotsiaaltransporditeenus kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatav sotsiaalteenus. Miinimumnõuded teenusele on kehtestatud sotsiaalhoolekande
seaduse §-des 38–40.1 Sotsiaaltransporditeenuse sisu ja eesmärk on teenuse osutamine neile
puudega (puue ei pea olema Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud) inimestele, kellel puue
takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist. Sotsiaaltransporditeenuse kasutamine võimaldab
puudega isikul kasutada vastavalt tema vajadustele transpordivahendit tööle või õppeasutusse
sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.
Maakondlike arenduskeskuste tehtud sotsiaalteenuste maakondlikest kaardistustest ning
analüüsidest sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise vajaduse kohta ilmnes ka vajadus ühtse
sotsiaaltransporditeenuse lahenduse järele. Seda põhjusel, et sotsiaaltransporditeenus on
teenus, mida ei osutata ainult lokaalselt (enda piirkonnas või kohalikus omavalitsuses (KOV)),
vaid sõite tehakse ka üle KOV-i ja maakonna piiride, samuti seetõttu, et mitmeid sõite oleks
võimalik ühildada ühistranspordiga. Seega on kõige mõistlikum välja töötada ühtne
terviklahendus.
Üheks tingimuseks sotsiaaltransporditeenuse arendamisel ja osutamisel on KOV-ide koostöö.
See tähendab, et sotsiaaltransporditeenust peab nii arendama kui ka osutama mitme KOV-i
koostöös. Ühistransporti kavandavad ja korraldavad vastavalt ühistranspordiseadusele või selle
alusel sätestatud korras KOV-id, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning
Vabariigi Valitsus, kaasates vajaduse korral omavalitsusüksuste liite, vedajaid ja vedajate
ühendusi ning asutades piirkondlikke ühistranspordikeskusi (edaspidi ÜTK). ÜTK-d on KOV-ide
ja riigi asutatud äri- või mittetulundusühingud, kus riigil ja KOV-idel on enamusotsustusõigus.
Piirkondlikest iseärasustest ning ühistranspordi otstarbekama korraldamise vajadusest tulenevalt
volitavad KOV-id ja riik ÜTK-sid halduslepingu alusel täitma ühistranspordi korraldusega seotud
ülesandeid. ÜTK ei või täita vedaja funktsioone.
Seoses maavalitsuste reformiga moodustati alates 1. jaanuarist 2018 enamikus maakondades
ÜTK-d. Vähestel juhtudel, nt saartel, kus kogu maakonna territooriumil asub üks KOV, kelle
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/126062018018
ülesanne on ka ühistranspordi korraldamine, ÜTK-d ei moodustatud ning transpordi
korraldamisega tegeleb KOV ise.
Üheks KOV-ide võimaluseks korraldada sotsiaaltransporditeenust koostöös on teha seda ÜTK-
de kaudu. Praegu ei ole KOV-id seda ülesannet ÜTK-dele andnud.
Sotsiaalministeerium on sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste
(edaspidi TAT) raames toetuse saaja ja kaasab partneritena neli ühistransporditeenuse
korraldajat (Pärnumaa ÜTK, Kagu ÜTK, Saaremaa Vallavalitsus, Tartumaa ÜTK). Katsetatakse
sotsiaaltransporditeenuse korraldamist, sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga,
piirkondlike ühistranspordi korraldajate kaudu. Eespool nimetatud neli TAT partnerit katsetavad
oma maakonna vajadusi ja eripärasid arvestades sotsiaaltransporditeenuse korraldamist
(operaatorteenus ja veoteenus), sh sotsiaaltranspordi integreerimist ühistranspordiga. Tegevuste
detailsed tingimused ja koostöö korraldus lepitakse kokku iga partneriga eraldi sõlmitavas
koostöökokkuleppes.
Neli partnerit otsivad katseprojekti elluviimise raames lahendusi järgmistele küsimustele:
1) rahastamine
- milline on tõenduspõhine sotsiaaltransporditeenuse finantseerimise skeem,
- millised kulud katab riik, KOV või inimene ise,
- kas tuleb muuta ka KOV-ide finantseerimist riigieelarvest või tuleb muuta õigusakte, mis
reguleerivad (sotsiaal)transporditeenuse osutamist;
2) teenuse osutamise mudel
- milline on kõige mõistlikum mudel, mille alusel edaspidi sotsiaaltransporditeenust osutada – kas
korraldada teenust KOV-i tasemel või teha seda ÜTK kaudu,
- kas sotsiaaltransporditeenuse osutamise puhul on valmisolek pakkuda ka üle-eestilist
operaatorteenust;
3) teenuse kriteeriumid
- kas ja millistel tingimustel (nt ajavahemikus) on kliendil õigus teenust saada,
- millistel juhtudel on kliendil õigus teenust tasuta saada.
TAT partnerid peavad sotsiaaltranspordi korraldamisel:
1) koostöös KOV-iga hindama sihtrühma kuuluva inimese teenusevajadust. KOV-i sotsiaaltöötaja
hindab inimese teenusevajadust ning teavitab sotsiaaltranspordi korraldajat isikust, kellel on õigus
teenust saada;
2) võimaldama inimesel võimalikult lihtsalt tellida sotsiaaltransporditeenust (nt kasutades
operaatorteenust). Sotsiaaltransporditeenuse korraldaja võib operaatorteenuse pakkumiseks
teha hanke või võtta tööle vastavat rolli täitva inimese;
3) planeerima vedusid efektiivsemalt ja tasuvamalt, sealhulgas võimaluse korral tegema seda IT-
lahenduse abil, mis võimaldab lihtsustada inimesel teenust kasutada;
4) korraldama veoteenuse (sh aitamine vajaduse korral autosse ja autost vajalikku kohta) TAT
sihtrühma kuuluvatele ja KOV-i poolt hinnatud inimestele (sh vajaduse korral erivajadusega
inimese saatjale) kuni 24 kuud;
5) ühildama võimalikult paljud veod nii omavahel kui ka ühistranspordiga;
6) võimaluse korral liitma katseprojektis osalevate KOV-ide ja ÜTK-de sõidukid süsteemiga;
7) esitama detailse aruandluse sõidetud kilomeetrite ja teenust kasutanud inimeste kohta.
Tabel 1. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudeli testimise ajakava
2
Jrk Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev
(näidatakse periood, mille kirjeldatud perioodil
jooksul nimetatud tegevust
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1. Sotsiaaltransporditeenuse arendamisega 2018–2023 01.10.2018–30.06.2023
seotud arutelu/kaasamisürituste,
juhtrühmade korraldamine (SOM ja ÜTK-d)
2. Sotsiaaltransporditeenuse korralduse 2018–2021 01.10.2018–31.03.2021
arendamiseks lahenduste hankimine (ÜTK-d)
3. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine ehk 2019–2023 01.01.2019–30.06.2023
vedude pakkumine (ÜTK-d). Vedude
pakkumise leping sõlmitakse TAT
vahenditest kuni 24 kuuks.
4. Projektide kokkuvõtete tegemine (SOM ja 2023 01.06.2022–30.06.2023
ÜTK-d). Peale vedude lõppemist tehakse
kokkuvõtteid vähemalt 3 kuu jooksul.
5. Koolituste korraldamine 2020–2023 01.01.2020–30.06.2023
sotsiaaltransporditeenust osutavatele
inimestele
Tabel 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimisega seotud näitajad
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2023)
aastal (2018)
Väljundi- Sotsiaaltransporditeenust 0 4000
näitaja saanud inimeste arv
Tulemus- Osalejad, kes 6 kuud pärast 0 15%
näitaja teenuse saamise algust on
tööturul
Tulemus- Osalejate suhtarv, kes said 0 15%
näitaja aasta jooksul ESFist
toetatuid
hoolekandeteenuseid ning
kelle toimetulek seeläbi
paranes või kelle puhul
välditi ööpäevaringsele
institutsionaalsele teenusele
suundumist
3
Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirja nr 85
„Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ muutmine“ TAT muudatuse
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
TAT muudatusega tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 6. novembri 2018. a käskkirjaga
nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud toetuse andmise
tingimustes (edaspidi TAT).
Selleks, et tagada TAT edukas elluviimine, pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni
30.06.2023. Muudatusega laiendatakse ka abikõlblike kulude ringi, täiendades neid muu
hulgas IT-lahenduste kuludega.
1.2. TAT muudatuse ettevalmistaja
TAT muudatuse on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Terry Ney
(tel 626 9748,
[email protected]), KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Tarmo Kurves
(tel 626 9187,
[email protected]) ning nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist
Ingrid Mangulson (tel 626 9208,
[email protected]).
TAT muudatuse ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]). Eelnõu on
keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
TAT muudatusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse
tähenduses.
2. TAT muudatuse sisu
Käskkirja muudatus koosneb kahest paragrahvist ja seitsmest punktist.
TAT muudatuse § 1 punktiga 1 asendatakse TAT-s läbivalt kuupäev 31.12.2022 kuupäevaga
30.06.2023. Muudatusega pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kuni 2023. aasta juuni
lõpuni. Üldajaraami pikendamine on vajalik, et Tartumaa Ühistranspordikeskusel (edaspidi
ÜTK) oleks võimalik teenust osutada 24 kuud. Oleme TAT-s ette näinud, et iga partner võiks
teenust osutada 24 kuud ning kuna Tartumaa ÜTK liitus projektiga hiljem ja veoteenuse hanke
korraldamine on osutunud pikemaks kui esialgu planeeritud (esimene hange nurjus), tuleb
teenuse osutamise võimaldamiseks TAT abikõlblikkuse perioodi pikendada.
Sama muudatusega pikendatakse ka sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimise
kui tegevuse ajaraami, et see vastaks üldajaraami muudatusele. Selleks, et ka Tartumaa ÜTK-
l oleks võimalik katseprojekti ellu viia mõistliku aja vältel, on vajalik TAT perioodi pikendada
kuue kuu võrra. Tähtaeg pikeneb kõigile partneritele.
TAT muudatuse § 1 punktiga 2 muudetakse TAT punkti 1.2.4 „Eelarve“. TAT eelarvet on
vähendatud 830 000 euro võrra (sh ESF 705 500 ja omaosalus 124 500). Selgunud on hangete
orienteeruvad maksumused ning sellega seoses vähendatakse TAT maksumust ja
suunatakse see summa sama meetme raames korraldatavasse avatud taotlusvooru, mis
toetab Ida-Virumaa kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste (sh sotsiaaltransporditeenuse)
arendamisel ja osutamisel.
TAT muudatuse § 1 punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 2.1 ja tuuakse eraldi välja sõitude
ühildamise eesmärk. Kui on vajadus liita erinevate TAT partnerite sõite (nt Saaremaa klient
sõidab Pärnust edasi Pärnu ÜTK bussiga), siis esitab sõidukulu see TAT partner, kelle lepingu
alusel sõit tehti (ehk Pärnu maksab TAT-st ise Saaremaa inimese sõidu kinni). Partnerid
peavad omavahel tegema kokkuleppe (ei ole seotud TAT-ga), kuidas nad teiselt poolelt (ehk
Pärnu Saaremaalt) sõiduga kaasnenud omaosaluse summa kätte saavad. Isik läheb osalejate
aruandes kirja sellele partnerile, kes inimese abivajadust hindas (seiresse Saaremaa kliendina
ja Pärnu seda inimest seiresse ei kanna). Partneritel peab olema eraldi arvestus selle kohta
kui palju osutatakse veoteenust teiste TAT partnerite inimestele. Kui teenust osutatakse teisele
TAT partnerile, peab töökäsu peal olema märgitud, millisele TAT partneri kliendile teenust
osutatakse.
TAT muudatuse § 1 punktiga 4 uuendatakse punktis 6 esitatud arengukavade loetelu, kuna
valminud on uus „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“.
TAT muudatuse § 1 punktiga 5 muudetakse punkti 7.2.3.4 ja tuuakse selgemalt välja, et
teenuse osutamiseks vajalike vahendite alla kuulub ka isikukaitsevahendite (sh maskid,
kummikindad, visiirid) ja desinfitseerimisvahendite soetamine.
TAT muudatuse § 1 punktiga 6 lisatakse abikõlblike kulude loetellu punkt 7.2.3.6, milles
sätestatakse, et abikõlblik on olemasoleva, kasutusel oleva transpordialase IT-lahenduse
sotsiaaltranspordi korraldamiseks kasutuselevõtmise kulu, sh IT-lahenduse kohandamiseks
tehtavate arendustööde, sotsiaaltranspordisõidukites kasutatavate kassaseadmete ostmise ja
rentimise ning sotsiaaltranspordiklientide jaoks ostetavate sõidukaartide kulud. IT-arendused
on TAT-s lubatud, aga abikõlbliku kuluna ei ole seda varem välja toodud.
TAT muudatuse § 1 punktiga 7 asendatakse TAT lisa 1 vormid A ja B muudetud
terviktekstidega. TAT eelarvet on korrigeeritud aastate kaupa, eelarve kogusumma on
vähenenud 830 000 võrra. Lisaks tehakse väiksemaid muudatusi, mis kajastuvad ainult TAT
lisa 1 vormil A.
TAT muudatuse § 2 kohaselt rakenduvad muudatused tagasiulatuvalt alates 01.11.2020.
Sotsiaalministeerium teavitas partnereid esimesel võimalusel planeeritavatest muudatustest
seoses täiendavate abikõlblike kuludega. Partnerid tegid tegevuste elluviimiseks vajalikke
kulutusi (nt isikukaitsevahendite soetamine, IT hanke korraldamine) enne eelnõu valmimist
ning tagasiulatuv rakendamine tagab nende kulude abikõlblikkuse.
3. TAT muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele
TAT muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
TAT muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,
Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa
Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa
Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006.
4. TAT muudatuse eelnõu mõjud
2
TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel.
Muudatustel on positiivne mõju sotsiaaltransporditeenuse efektiivsemale pakkumisele ja
teenuse sihtrühmale kättesaadavuse tagamisele.
5. TAT muudatuste rakendamine
Muudatused rakenduvad tagasiulatuvalt alates 01.11.2020.
6. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Eelnõu kooskõlastati vaikimisi
märkusteta.
3