Teie 15.07.2024
Optimus Systems AS
Meie 01.08.2024 nr 2-6/24-5510-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Vastuseks Teie pöördumisele seoses juurdepääsupiirangute määramisega Justiitsministeeriumile
saadetavatele dokumentidele, selgitame Teile alljärgnevat.
Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 sätestab juhud, mille puhul on teabevaldajal kohustus tunnistada
teave asutusesiseseks kasutamiseks. Antud sätte lg 1 p 9 alusel on teabevaldaja kohustatud
tunnistama asutusesiseks kasutamiseks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või
turvameetmete kirjelduse kohta. Teabevaldajate all, kes on kohustatud juurdepääsupiirangu
kehtestama, mõistetakse AvTS § 5 lg 1 p-ide 1-3 alusel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi ning
avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Seejuures kuuluvad nende hulka ka eraõiguslikud juriidilised isikud,
kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid. Avalikud ülesanded on
vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule
juriidilisele isikule pandud ülesanded, millega mõjutatakse kolmandate isikute õigusi. Ainuüksi
turvasüsteemide paigaldust ja hooldust ei saa pidada avaliku ülesande täitmiseks. Kuna sellisel juhul
isik tõenäoliselt ei täidaks avalikku ülesannet, siis ta ei ole ka teabevaldaja AvTS § 5 lg 1 p 3 mõttes
ning ei saa määrata dokumentidele juurdepääsupiirangut.
Sellest hoolimata ei vabasta see asjaolu Justiitsministeeriumit kui teabevaldajat kohustusest määrata
juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 9 alusel, kui Justiitsministeeriumi valduses on turvasüsteeme,
turvaorganisatsiooni või turvameetmeid kirjeldavaid dokumente. Sellisel juhul peab teabevaldaja
dokumendiregistris registreerima saabunud kirjad AvTS § 12 lg 1 p 1 alusel, kuid saabunud kirjale
kantakse dokumendi suhtes kehtiv juurdepääsupiirang. Seega kui dokument sisaldab AvTS § 35 lg 1
p-is 9 sätestatud teavet, siis kehtestab teabevaldaja dokumendile juurdepääsupiirangu ning
dokumendi sisule ei ole avalikult ligipääsu.
Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 17 näeb ette ka kohustuse tunnistada asutusesiseseks teabe, mis
võib kahjustada ärisaladust. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
(EKTÄKS) § 5 lg 2 alusel on ärisaladus teave, mis:
1) ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti
kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2) millel kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja
3) mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid,
et hoida seda salajas.
Sarnaselt konkurentsiseaduse § 63 lõikele 2 lähtutakse ka avaliku teabe seaduse kontekstis sellest,
et ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Kui
ettevõtja ise ei määra, et tegemist on ärisaladusega, siis asutus kehtestab juurdepääsupiirangu AvTS
§ 35 lg 1 p 17 omal algatusel vaid siis, kui ärisaladuse sisaldumine dokumendis on täiesti ilmne.
Siinkohal tuleb rõhutada, et kuigi ettevõtja osutab teabele, mida ta põhjendatult peab ärisaladuseks,
siis juurdepääsupiirangu AvTS § 35 lg 1 p 17 kehtestab ikkagi asutus teabevaldajana, mitte ettevõtja.
Seega eelnevast lähtudes märgime, et dokumendi edastamisel Justiitsministeeriumile kannab
Justiitsministeerium dokumendile märke juurdepääsupiirangu kohta. Samas on ettevõttel kohustus
sellist teavet kaitsta ning võtta vastavad meetmed, et dokumente ei avalikustataks kolmandatele
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
isikutele. Kui Teil on täiendavaid küsimusi lepingu täitmise kohta, siis palun pöörduge Riigi Kinnisvara
AS-i kui lepingupartneri poole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henry Heinleht 5884 7959
[email protected]