OTSUS
09.08.2021 nr 7-10/2021-004
Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuse kooskõlastamine
1. Haldusmenetluse alustamine
Elektrituruseaduse (ELTS) § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja
kooskõlastab üldteenuse tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta
tüüptingimusi, kui tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse
sisu, väljendusviis või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3
tähenduses või kui tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42
tähenduses.
ELTS § 761 lg 2 alusel võrguettevõtja osutab üldteenust ise või kui ta ise elektrienergiat ei müü,
nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja.
Elektrilevi OÜ (Veskiposti 2, 10138 Tallinn) on oma teeninduspiirkonnas nimetanud üldteenuse
osutajaks Eesti Energia AS-i.
Sellekohane informatsioon on avaldatud ka Elektrilevi OÜ veebilehel
(https://www.elektrilevi.ee/et/ettevottest/elektriturg?modal=elektrituru-
lisainfo&tabgroup_1=electricity_market ).
Seega, arvestades eeltooduga, on Eesti Energia AS üldteenuse osutajaks Elektrilevi OÜ
teeninduspiirkonnas ning on kohustatud üldteenuse osutamise tüüptingimused
Konkurentsiametiga kooskõlastama.
2. Menetlusosalised
Eesti Energia AS, aadress Lelle 22, 11318 Tallinn; registrikood 10421629; e-post
[email protected] .
3. Asjaolud ja menetluse käik
03.08.2021 registreeriti Konkurentsiametis Eesti Energia AS taotlus Elektrilevi OÜ nimetatud
müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamiseks.
2 (4)
Taotluse kohaselt palus Eesti Energia AS kooskõlastada järgmise tüüptingimuste muudatuse:
Asendada Tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga:
„5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda juriidilisest isikust
ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,2% päevas ja
füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast
päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud).“
Muudatusega suurendatakse juriidilistest isikutest ostjate viivisemäära 0,1%-lt 0,2%-ni päevas.
Eesti Energia AS selgitas, et muudatuse eesmärgiks on rakendada viivisemäärasid ühetaoliselt
kõikidele Eesti Energia AS-i klientidele, kuivõrd juriidiliste isikute viivisemäär 0,2% on tänasel
päeval juba kasutustel teistes Eesti Energia AS-i lepingutes. Lisaks aitab viivisemäära tõstmine
kaasa juriidiliste isikute maksekäitumise parandamisele.
Muu hulgas viitas Eesti Energia AS ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-5-13, kus kohus on
leidnud (p 48 ja 49), et juhul kui osapooled on sõlminud lepingu oma majandustegevuses, on
viivisemäär 0,2% viivitatud summast päevas seadusega kooskõlas (s.o nimetatud viivisemäära
ei saa käsitleda ebamõistlikult suurena).
Enne tüüptingimuste muudatuste taotluse esitamist Konkurentsiametile toimus Eesti Energia
AS-i ja ameti esindajate vaheline nõupidamine 28.07.2021. Nimetatud nõupidamisel käsitleti
muudatuste kooskõlastamise taotluses märgitud punkti sisuliselt.
4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatuse
osas
Konkurentsiamet töötas esitatud taotluse läbi ning leidis, et see on põhjendatud ja taotlus kuulub
rahuldamisele.
Konkurentsiamet peab põhjendatuks tüüptingimuste punkti 5.5. kehtiva redaktsiooni
asendamist järgmise sõnastusega:
„5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda juriidilisest isikust
ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,2% päevas ja
füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas. Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast
päevast ja lõpeb tasude laekumise päeval (kaasaarvatud).“
ELTS § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse
tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui
tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis
või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui
tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
Seega, eelneva põhjal peab amet tüüptingimuste kooskõlastamise käigus hindama, et
tüüptingimus ei kahjustaks teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
3 (4)
Eesti Energia AS-i poolt viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-5-13 on kohus hinnangu andnud
üürilepingu tingimustele ning muu hulgas käsitlenud üürilepingu viivisega seotud asjaolusid.
Konkurentsiamet leiab, et viidatud kohtuotsuse põhjal saab asuda seisukohale, et Eesti Energia
AS-i tüüptingimused ei kahjusta teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
Riigikohus on eelnevalt nimetatud otsuse punktis 49 märkinud, et „Kuigi üürilepingus
kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole
see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks
tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud üürilepingu majandustegevuses ning tegemist
ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.“
Ka Eesti Energia AS-i kliendid sõlmivad oma lepingud majandustegevuses ning Riigikohtu
seisukoha järgi ei saaks viivise määra 0,2% päevas pidada kokkuleppevabadust kuritarvitava
tingimusena.
Samuti on oluline, et viivise määrasid rakendataks ühetaoliselt kõikidele Eesti Energia AS-i
klientidele, kuivõrd juriidiliste isikute viivisemäär 0,2% on tänasel päeval juba kasutustel teistes
Eesti Energia AS-i lepingutes. Konkurentsiamet nõustub, et lisaks aitab viivisemäära tõstmine
kaasa juriidiliste isikute maksekäitumise parandamisele.
5. Kokkuvõte
ELTS § 762 lg 1 kohaselt võrguettevõtja või tema nimetatud müüja kooskõlastab üldteenuse
tüüptingimused Konkurentsiametiga. Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimusi, kui
tüüptingimus ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis
või esituslaad on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse § 37 lõike 3 tähenduses või kui
tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses.
VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja
töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi
rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise
lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise
viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt
ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste
tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele
kommetele.
VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega
kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine
muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab
lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
4 (4)
Kooskõlastamiseks esitatud üldteenuse tüüptingimuste muudatus ei ole vastuolus VÕS § 42
lõike 1 sätetega. Samuti ei ole kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused vastuolus VÕS § 42
lõike 2 sätetega, kuna ei kalduta kõrvale seaduse olulistest põhimõtetest.
Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud tüüptingimused ei piira teise lepingupoole
lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi
saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimuste muudatus on lepingupoolte õiguste
ning kohustuste osas tasakaalus ning võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest kui
lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 762 lg 1 ja § 93 lg 6 p 6
otsustan:
kooskõlastada Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste muudatus, millega:
1. Asendatakse tüüptingimuste punkt 5.5. alljärgneva redaktsiooniga:
„5.5. Kui ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda
juriidilisest isikust ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata
põhivõlgnevuselt 0,2% päevas ja füüsilisest isikust ostjalt 0,066% päevas.
Viivise arvestus algab maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpeb tasude
laekumise päeval (kaasaarvatud).“
Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30
päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus
Tallinna Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Rõõmusaar
konkurentsiteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja